„Mehed liikuma“ Tartumaa aktiivgrupi liikmed 24. novembril toimunud kokkusaamisel, kus avati ümbrikud oma eesmärkidega ja tehti vahekokkuvõtteid senisest tegevusest. Foto: Mehed Liikuma.

Tänaseks on terviseprogrammi „Mehed liikuma" pilootprojekt lõppenud ning aeg teha kokkuvõtteid. Toimunule tagasi vaadates võib tõdeda, et ettevõtmist saatis edu – mehed hakkasid end liigutama ning nende tervislik seisund paranes tublisti.

Viit Lõuna-Eesti maakonda (Valga-, Võru-, Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaad) hõlmanud aastapikkuse projekti raames korraldati meestele koostöös maavalitsuste ja maakonna spordiliitudega tervisepäevi ja meeste tervise võtmeküsimusi käsitlevaid foorumeid, seati sisse informatiivne internetiportaal www.mehedliikuma.ee ning jälgiti 4 kuu jooksul sportimise mõju 28 mehest koosneva Tartumaa aktiivgrupi liikmete tervisele.

Idee projekti läbiviimiseks tuli selle ühel juhil, kliinikumi androloogiakeskuse meestearstil Kristo Ausmehel ajendatuna isiklikust kogemusest. Olles ka ajapikku muutunud tüüpiliseks passiivse eluviisiga Eesti meheks, kes suurema osa oma päevast tegeles istumisega, sai tal ühel hetkel sellest kõrini. „Hakkasin liigutama ja võtsin 40 päevaga vajalikud 12 kilo alla," kirjeldab ta järsku elumuutust, mis pani teda ka ülejäänud rahvusvendade pärast muret tundma. „Just meie meeste ebatervislikest eluviisidest saavadki alguse paljud kroonilised haigused, mistõttu otsustasimegi seltskonna kehakaaluga pahuksis olevate meestega ettevõtmise algatada." Oluliste Tartumaa projekti võtmefiguuridena toob arst esile soojaettevõtja Tiit Veeberi ja Tartumaa spordijuhi Lembit Toru, kelle kogemus ja abi aitasid programmi just algetapis käivitada.

Ausmehe sõnul said programmile püstitatud eesmärgid kenasti täidetud – huvi korraldatud ürituste vastu oli suur, tagasiside positiivne ning osalejatelt saadi palju mõtteid, kuidas projektiga edasi minna. Ka kõigi aktiivgrupis osalenud meeste tervisenäitajad paranesid suuresti. „Tahtsime meestele teadvustada liikumise positiivset mõju ja tõestada, et kõik on sinu kätes ning lihtsaim võimalus oma tervise eest hoolitseda on regulaarne tervisesport." Kõige ilmekamalt annab kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust tunnistust fakt, et suurimal määral paranesid aktiivgrupi 4- kuulise pilootprojekti käigus eeskätt seniste mitteliigutajate terviseparameetrid.

Projekti pikemaajalisteks sihtideks on muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada nende terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Seetõttu ei ole terviseprogramm pilootprojektiga lõppemisega sugugi läbi. Vastupidi – seda on plaanis laiendada ka teistesse Eesti maakondadesse ning 2012. aastaks loodetakse sellesse kaasata kogu mandri- Eesti. „Oma tegevust jätkab kahtlemata ka aktiivgrupp ning soov on selle liikmete arvu kasvatada 45-50 meheni," valgustab Kristo Ausmees. „Samuti on plaanis käivitada väiksemaid iseseisvaid lisagruppe erinevates Eesti valdades ja kogukondades." Kas see plaan aga kavatsetud kujul ka ellu rakendub, sõltub projekti rahastusvõimalustest, mille otsimisega praegu aktiivselt tegeletakse.

 

 

Merili Väljaotsa