21. novembril kaitsesin neuroteaduste erialal filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja “Sugu ja keskkondlikud tegurid määravad CCK2 retseptorite puudulikkusega hiirte käitumusliku fenotüübi: soovitused käitumuslikeks uuringuteks transgeensetel hiireliinidel”. Tööd juhendas prof Eero Vasar Tartu Ülikooli füsioloogia instituudist ning oponeeris dots Atso Raasmaja Helsingi Ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia osakonnast.
Vaatamata katsetingimuste standardiseerimisele annavad käitumuslikud uurimused sageli vastukäivaid tulemusi. Vastuolulisi leide on avaldatud ka koletsüstokiniini CCK2 retseptorite geneetilise puudulikkusega hiirte kohta. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada nende vastuolude võimalikke põhjuseid, uurides katseloomade soo ja katse-eelsete keskkondlike tegurite mõju käitumusliku fenotüübi väljendumisele.
Emastel mutantsetel hiirtel ei tekkinud sotsiaalsest isolatsioonist tingitud ärevuse tõusu, nad olid tundlikumad etanooli ärevusvastasele ja sedatiivsele toimele ning nende etanooli tarbimine oli märkimisväärselt tõusnud. Seevastu isastel mutantsetel hiirtel oli muutunud etanooli motoorikat mõjutav toime ning oli häiritud tasakaal ja koordinatsioon rota-rodi testis.
Samuti mõjutasid CCK2 puudulikkusega hiirte käitumusliku fenotüübi avaldumist katse-eelsed majutustingimused. Tavakeskkonnas majutatud mutantsed hiired oli nende metsikut tüüpi pesakonnakaaslastest ärevamad, neil esines tugevam stressist tingitud analgeesia ning nõrgem ruumilise õppimise ja mälu võime vesi-puuri katses. Rikastatud keskkonnas majutatud CCK2 puudulikkusega hiirtel esinesid seevastu soost sõltuvad erinevused metsikut tüüpi pesakonnakaaslastest kuuma plaadi katses ja rota-rodi testis.
Testimaks alternatiivsete keskkonnatingimuste rakendatavust käitumusliku fenotüübi korratavuse hindamiseks, teostati katse B6 ja 129 hiireliinidel. Selgus, et erinevad katse-eelsed majutustingimused ei mõjutanud oluliselt nende hiireliinide vahelisi käitumuslikke erinevusi.
Käesolevad tulemused näitavad, et hiireliinide käitumuslikku fenotüüpi mõjutavad nii katselooma sugu kui ka katseeelsed keskkondlikud tegurid, viidates vajadusele kasutada keerukamat lähenemist geneetiliselt modifitseeritud hiirte käitumuslikul uurimisel.
Dr Urho Abramov
psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud psühhiaatria erialal