Tegemist ei ole aprillinaljaga ega järjega Uno Lahe romaanile. Mõte radioloogiakliiniku loomisest on sama vana, kui selle likvideerimine prof Jüri Haldre surma järel ja liitmine Tartu Onkoloogia Dispanseriga 1951. aastal. Kliiniku taasloomisest on aastaid rääkinud nii prof Erich Kuus kui tema järelkäijad. Paraku tulutult. Ikka on olnud probleemiks akadeemilise juhtfiguuri puudumine.

Arstiteaduskonna dekaan Toomas Asser on viimasel kümnendil korranud kui mantrat, et radioloogia ja patoloogia on akadeemilises mõttes väljasuremisohus olevad erialad ja neid tuleb eriliselt toetada. Nüüd ollakse jõudmas tegudeni. Arstiteaduskonnas on ettevalmistamisel radioloogia professuuri ja kliiniku loomise dokumendid ning organisatsioonilisteks muudatusteks ollakse valmis ka kliinikumis. Oma nõusoleku kandideerimaks akadeemilise juhi kohale on andnud dotsent Pilvi Ilves, kelle käe all on viimastel aastatel algatatud mitmed edukad teadusprojektid.

Suurem tähelepanu teadustegevusele saabki olema radioloogiakliiniku üks eesmärkidest. Loomulikult peab jätkuma ka kliiniline praktiline tegevus sama efektiivsel moel kui seni. Piltdiagnostika on tänapäevase meditsiini olulisim diagnostiline alustala ja siin mööndusi ega kärpeid ei ole plaanis teha. Seega ei peaks töökoha pärast muretsema ükski radioloog ega tehnik/ õde. Loodan väga, et eelseisvad muudatused ja majanduslikud raskused ei riku radioloogiateenistuses valitsevat head töist õhkkonda ega koostöömeelt.

Margus Ulst
juhatuse liige,
ülemarst