Mõni aeg tagasi, auditi käigus, leidis sisekontroll, et ravimiuuringute korra rakendamisel on rida puudusi, mis võimaldasid teha omavolilisi muutusi rahaliste arvestustega. Kohati tekkis situatsioon, kus kliinikum pidi ravimiuuringule isegi peale maksma. Tekkinud olukord kajastus ka asutuselepingutes, mis mõnikord olid formuleeritud ebatäpselt. Loomulikult otsustas juhatus olukorra normaliseerida ning alustas korra täpsustamist. Selliste teadete peale tekkis internetis elav diskussioon, kus osa kliinikuid nõudis vana olukorra säilitamist soovides üldkulude vähenemist.

Eelkõige niipalju, et olulisi muutusi ei toimunud. Kes seni tegutses „korrast“ lähtuvalt, sellele on vahe väike. Ka üldkulude osa jäi muutmata. Täpsustati, millest lähtuvalt arvutakse üldkulusid ja mida pole vaja arvutusse lisada. Keskvõimule jääv pool üldkuludest suunatakse Kliinikumi Arengufondile ja infokeskuse andmebaaside muretsemisele, seega siis meie teadusvõimekuse tõstmiseks. Kliinikule minev osa on nüüd samuti piiratud vaid teaduse arendamisele minevate kuludega.

Plaanis on üle minna paberivabale asjaajamisele. Esialgu jäävad paberile neli dokumenti: taotlus uuringu registreerimiseks, teatised eetikakomiteele ja Ravimiametile ning asutuseleping. Ülejäänud dokumentatsioon on elektrooniline.

Tugevdatud on nõudeid vastutavale uurijale. Ta peab olema eelnevalt hea teadusliku mainega, uurimistöö ei tohi segada põhitööd kliinikumis ja teatud aja jooksul peavad nad olema läbinud GCP kursused.

Muudetud on uuringu eelarve vormi, mis sisaldab põhiliselt neid osi, mis on seotud kliinikumiga. Suurt nördimust tekitanud nõuet uurijalepingu tasu kohta enam uues vormis pole. Samuti on asendatud senine vabas vormis arve alus täpse kirjeldusega, mille eest arve sponsorile läheb.

Juurde on tulnud kaks korda aastas esitatav uuringu progressi analüüs. See abistab ka uuringupartnereid dünaamika jälgimisel. Nüüd pole ka enam piiranguid eetikakomitee valikul. Eetikaalaste dokumentide kättesaadavuse parandamiseks on Public Foldersisse kogutud põhilised neist.

Lisaks on raamatupidamises üle mindud projektipõhisele rahade liikumiste arvestusele. See võimaldab kulude kasutamist täpsustada ja suurte summadega pole enam miinusesse võimalik sattuda. Arvelduste aluseks on uuringuprotokolli number, mida peavad kandma kõik dokumendid. Samuti ei tohi segamini ajada kliiniku ja ravimiuuringu vahendeid.

Loodetavasti paraneb side ka kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste vahel. Teatavaks probleemiks jääb, mida võib ja mida ei või tasuda Haigekassa rahade eest. Põhilised reeglid oleksid sellised, et kahelt poolt raha ei tohi võtta, haigekassa rahade eest makstakse kõik, mis on patsiendile niikuinii vajalik ja kui see on haigete valiku kriteeriumiks, mitte uurimisobjektiks.

Sisse on kirjutatud nõue, et läbirääkimistele sponsori ja kliinikujuhataja vahel on kutsutud ka keskvõimu spetsialist – hilisemate probleemide vähendamiseks. Aga juba praegu on näha, et seda nõuet asendab asutuselepingu läbivaatamine enne allkirjastamist.

Eks iga asi nõuab harjumist ja tulevikus ka veel muutmist, aga sellise dokumendiga me siis alustame.

 

raul_talvik
Prof. emer. Raul Talvik
juhatuse teadusnõunik