Ka Tartus on haiglas enteroviirusest põhjustatud meningiidiga lapsi, kinnitab Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael. "Kuid me ei saa rääkida haiguspuhangust ega ka sellest, et nakatunuid oleks tavapärasest rohkem," väidab ka tema.
13.09.2010, SL Õhtuleht. „Terviseamet rahustab: viiruslikku meningiiti esineb igal sügisel"
Täna avaldame seeniorkirurg Eha-Ruth Rimmi mälestused. Elujaatav doktor asus tänavu uuesti koolipinki ja asus õppima töötervishoiu residentuuri. /.../ Alates III kursusest käisin Maarjamõisa Haiglas „kirurgidel järel" - mida lubati teha, seda tegin. Tänu dr R. Purrele sain ma operatsioonidele.
14.09.2010, Meditsiiniuudised. „Elulugu: aastas neli kuud täiendõpet Leningradis"
Meestearst Margus Punab loetleb arve: 15–20% Eesti meestest kannatab eesnäärmepõletiku käes, igal viiendal avastatakse eesnäärmevähk ning eesnäärme healoomuline suurenemine ja sellest tulenevad kusemishäired kimbutavad 70% mehi.
14.09.2010, SL Õhtuleht. „Margus Punab: mehed, ärge unustage oma teist südant!"
Eestis on olemas 3 lastepsühhiaatria osakonda (Tallinnas, Tartus ja Jämejalas ning Tallinnas ka voodikohad sõltuvusprobleemidega lastele). /.../ Eesti arstlike erialade registris pole aga lastepsühhiaatriat kui eriala ja sellest tulenevalt ei ole ka vastava eriala spetsialiste ehk lastepsühhiaatreid.
14.09.2010, Meditsiiniuudised. „Ei ole eriala, ei ole spetsialiste", autor: Anu Susi
Juba tänasest saavad kõik üles seada kandidaate teerajajana jäädvustamiseks. /.../ Nende hulgast selguvad 10. oktoobrini kestval rahvahääletusel need, kelle jäljed esimesena pronksi jõuavad. Žüriisse kuulub Tartu linnavalitsuse, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Vanemuise teatri, kaubandus-tööstuskoja ja Estiko esindaja.
15.09.2010, Tartu Postimees. „Tasku valab tegusate tartlaste jäljed pronksi"
Tartus kuuldeaparaate müüva kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilson, kes kuulub ka maakondlikku tehniliste abivahendite komisjoni, rääkis, et pikem ootejärjekord tekkis läinud aastal ja osa põhjuseid on just eespool mainitud.
15.09.2010, Meditsiiniuudised. „Kuuldeaparaatide järjekord sunnib tartlasi tallinlasteks"
Meestearst Margus Punabi sõnul on eesnäärmehaigused Eestis meeste kroonilise haigestumise põhjusena laialt levinud, kuid paraku eiratakse neid sageli.
15.09.2010, Meditsiiniuudised. „Eesnäärmehaigused on Eesti meeste seas laialt levinud"
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto möönis, et elektriarved on tõepoolest kasvanud. "Aga nagu alati, on teema keerulisem, kui pealtnäha paistab. Enam-vähem ühele ajale langeb Kliinikumis mitu sündmust, mis kõik mingil määral mõjutavad kulutusi elektrile - uus maja, kuum suvi, avatud elektriturg jms," kommenteeris Einasto.
17.09.2010, Meditsiiniuudised. „Kliinikumi elektriarved on kasvanud"
Tartus asub kahesaja aasta vanune ülikooli kliinikum ning suurimad haiglate ja laborite kompleksid. Seetõttu pole imekspandav, et meditsiini- ja biotehnoloogiakonverentside korraldamisel on Tartus oma traditsioon.
19.09.2010, Postimees. „Teaduslinn Tartu võlub kompaktsusega"
Tartu raeplatsil 25. septembril peetav tervisepäev kutsub kõiki tartlasi liikumisest rõõmu tundma ning osalema tervisekõnnil. Tartu linna tervisepäeva korraldavad linn ja Tartu Ülikooli Kliinikum.
20.09.2010, Tartu Postimees. „Tervisekõnd algab laupäeval"
Tartu Ülikooli infektsioonihaiguste dotsendi Matti Maimetsa kinnitusel toob vaktsineerimine inimestele ainult kasu. Uue gripihooaja eel soovitab Matti Maimets kõikidel inimestel end vaktsineerida. "Igal aastal võib rahulikult vaktsineerida. Inimesele midagi kahjulikku selles ei ole, ainult kasu," ütles dotsent "Terevisioonis".
21.09.2010, ERR. „Dotsent: vaktsiinidest on inimestele ainult kasu"
«Kui laste vaktsineerimisega on asjad enam-vähem korras, siis täiskasvanute seas ei lähe see kohe mitte kuidagi,» ütles elukestvat vaktsineerimist käsitleval meedikute konverentsil Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets. «Vaktsineerimise väärtustamine on meie meedikute püha kohus.»
22.09.2010, Postimees. „Rohkem leidub vaktsineerimise pooldajaid kui vastaseid"
Ilmselt on paljud meist kuulnud väljendit ambulance chaser, mis eesti keelde tõlgituna tähendab kiirabijälitajat. Tegemist ei ole inimesega, kellel on poisilik huvi sireenide ja kiiruse vastu, vaid karistuslike kahjuhüvitiste magusaid vilju maitsva juristiga. /.../ Siit koorubki halenaljakas tõsiasi – kui valeravi leiab aset miljardikroonise käibega Tartu ülikooli kliinikumis, siis võib patsient saada karistusliku kahjuhüvitisena 1 000 000 krooni, Hiiumaa haiglasse sattunu samadel asjaoludel aga „ainult" 100 000 krooni.
22.09.2010, Eesti Päevaleht. „Kiirabijälitajad tulekul"
Tartu Ülikooli stomatoloogia kliinikumi juhataja Taavo Seedre rääkis Õhtulehele, et meditsiinilist põhjendust, miks on suuõõne haiguste ravi tasuline, kuigi näiteks teisi põletikulisi haigusi ravitakse haigekassa kulul, ei olegi.
23.09.2010, Postimees. „Hambaarst: põhjendust tasulisele hambaravile ei ole"
TÜ arstiteaduskonna tänavusest rekordilisest 30-st doktorandist kolm lõpetasid teaduskonna käesoleva aastal, kaheksa on paralleelselt residentuuris, ülejäänud on oma muud õpingud varem lõpetanud, kirjutas TÜ arstiteaduskonna dekanaadi juhataja Tuuli Ruus Kliinikumi Lehes.
24.09.2010, Meditsiiniuudised. „Arstiteaduskonnal rekordiline sügis"
Haigekassa raviteenuste hinnakirja lõpust leiab allogeense luuüdi transplantatsioon ehk patsiendile teise inimese luuüdi siirdamine. /.../ TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku osakonnajuhataja Ain Kaare selgitas, et luuüdi täpsem nimetus on vereloome tüvirakud.
27.09.2010, Meditsiiniuudised. „Kalleim raviteenus nõuab pool miljonit"
Eile Tartus 106-aastaseks saanud Alla Kaljula võttis reedel vastu õnnitlusi paljudelt inimestelt, kes just viimastel aastatel tema eest on hoolitsenud. /.../ Esimesena oli nende seas tütar Helju-Viivi Kaljula (pildil), aga koos temaga ka kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusravikliiniku õendushooldusosakond. «Ta on meie kõige armsam patsient,» iseloomustas sünnipäevalast osakonna juhataja Kristina Oja.
27.09.2010, Tartu Postimees. „Tartlanna Alla Kaljula sai 106"
«Ma olen siiralt tänulik oma perearstile ja mind opereerinud Tanel Laisaarele, mõlemad võtsid vastu õigeid ja kiireid otsuseid. Kiire tegutsemine oli sel hetkel väga vajalik,» nendib mees. /.../ «Voldemari lugu poleks haruldane, kui meil õnnestuks kopsuvähk varakult avastada,» ütleb Voldemar Selli praegune raviarst, Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarst Anneli Kullamaa.
28.09.2010, SL Õhtuleht. „Kopsuvähi seljatanud mees: «Olen õnnesärgis sündinud!»
Selver alustab täna heategevuslikku mündikogumist, millega toetatakse laste jälgimismonitori ostmist Tartu Ülikooli Lastekliinikule. /.../ Sente ja kroone saab jätta Selveri kassade ja infolettide juures olevatesse kogumisanumatesse aasta lõpuni.
29.09.2010, Meditsiiniuudised. „Käibelt kaduvad mündid annetatakse Tartu lastekliinikule"
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater ja uneterapeut Tuuliki Hion ütleb, et rahutute jalgadega patsiendid vaevlevad õiget abi leidmata teinekord aastaid.
29.09.2010, SL Õhtuleht. „Igal kümnendal inimesel on rahutud jalad"
Tartu Ülikooli Kliinikumis on kaks unega tegelevat keskust. Üks asub kõrvakliinikus, teine psühhiaatriakliinikus. Sõltuvalt erialast on patsientidega tegelemise spetsiifika natuke erinev, aga põhimõtteliselt tegeldakse unehäiretega mõlemal pool. Unearstid on veel Marlit Veldi ja psühhiaatria residentarst Taavi Hallik.
29.09.2010, Tartu Postimees. „Igal kümnendal inimesel on rahutud jalad"
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater ja uneterapeut Tuuliki Hion ütleb, et rahutute jalgadega inimesed on alati olemas olnud. Aga see on aladiagnoositud häda, mida sagedasti ära ei tunta.
30.09.2010, Meditsiiniuudised. „Igal kümnendal inimesel on rahutud jalad"
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Raul Talvik leiab, et kui võlaõigusseadust muudetakse ja raviasutustele saab esitada kahjunõudeid psüühilise trauma eest, võime kergesti jõuda absurdini, kuna mõnele inimesele võib raviasutust külastades tekitada hingelise trauma juba haige inimese, maas oleva veretilga või õe käes süstla nägemine, kirjutas Eesti Päevaleht.
30.09.2010, Meditsiiniuudised. „Talvik: Võime kergesti jõuda absrudini"
Kui meeste seas on kopsuvähki haigestumine langemas, siis naiste hulgas on märgata tõusutrendi. Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja, onkoloogia vanemarsti-õppejõu Jana Jaali sõnul kehtib see suundumus eelkõige Ameerika ja Euroopa kohta.
30.09.2010, Linnaleht. „Kopsuvähk on hakanud ohustama rohkem naisi"
Alaline reaalajas pilti edastav videoülekande süsteem operatsiooni- või protseduuritubadest on praegu olemas vaid TÜ Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH).
30.09.2010, Meditsiiniuudised. „Telepilt toob lõikuse saali"
Tartu Ülikooli Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja Jana Jaal tõi aga naiste haigestumise puhul välja uue trendi. „Järjest rohkem haigestub kopsuvähki neid naisi, kes ei ole kunagi suitsetanud," rääkis Jaal.
30.09.2010, Meditsiiniuudised. „Jaal: Kopsuvähi riski tõstab ka hormoonasendusravi"
Kui inimene kuuleb kõrvades kohinat või muid ebatavalisi hääli, on tegu kuulmis- või närvisüsteemis tekkinud signaaliga, selgitab Tartu Ülikooli kõrvakliiniku otoloog Toomas Siirde.
02.10.2010, Postimees. „Kõrvus kohiseb, viliseb, undab..."
Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku arsti Chris Pruunsilla sõnul lähevad peaaegu kõik liigeshaiged lapsed ortodondi konsultatsioonile. Seega peab Pruunsild tähtsaks nendele lastele ortodontilise ravi hüvitamist.
04.10.2010, ERR. „Arstid ootavad haigekassalt laste liigeseravi hüvitamist"
Eesti Ämmaemandate Ühingu (EÄÜ) presidendi Siiri Põllumaa sõnul võib roheliste algatatud arutelu lootepoliitika üle viia tulevikus abordi keelustamiseni.
06.10.2010, Meditsiiniuudised. „Lootepoliitika arutamine võib viia abordi keelustamiseni"
TÜ kliinikumi närvikliiniku neuroloogi Sulev Haldre sõnul näitab tänavune Euroopa kohta tehtud ülevaade, et viimase aasta jooksul on peavalu tundnud üle 50 protsendi täiskasvanutest.
07.10.2010, Eesti Päevaleht. „Peavalu – ohu märk või looduse vingerpuss"
64-aastasele Tartumaa naisele lõikuse teinud dotsent Tanel Laisaar tõdes, et esimesed operatsioonijärgsed päevad on haige paranemisel kriitilise tähtsusega.
08.10.2010, Tartu Postimees. „Eesti esimese kopsusiirdamise tulemus selgub lähipäevil"
Neljapäeva võib kirjutada meie meditsiiniajalukku – Tartu ülikooli kliinikumis toimus Eesti esimene kopsusiirdamise operatsioon. Tunde kestnud operatsiooni tegi doktor Tanel Laisaar oma meeskonnaga, patsient on aastaid kroonilist kopsuhaigust põdenud 61-aastane naine.
09.10.2010, Eesti Päevaleht. „Kopsu siiranud Tartu arstid tegid neljapäeval Eesti meditsiiniajalugu"
Neljapäev, 7. oktoober 2010 läks Eesti meditsiini ajalukku – doktor Tanel Laisaare juhtimisel tehti Tartu Ülikooli kliinikumis Eesti esimene kopsusiirdamine.
10.10.2010, Postimees. „Uued kopsud saanud naine hingab juba ise"
Õhtupoolsel ööl on ülekaalus sügav uni – siis lihased lõõgastuvad, hingamine aeglustub, pulsisagedus langeb. Keha rahuneb magades, kuid psüühiline tegevus on une ajal jaotunud tsüklilisteks aktiivsusperioodideks. Sel ajal näeb magaja unenägusid ja liigutab silmi. Mõlemad perioodid on vajalikud ja kumbagi ei saa ära jätta, selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi unearst Marit Veldi.
10.10.2010, Postimees. „Unetus ohustab nii lõokesi kui ka öökulle"