Olen erakorralise meditsiini osakonna õena töötanud 10 aastat. 27. juuni – 30. juuni 2016. aastal sain kliinikumi arendusfondi poolt võimaluse osaleda ATCN kursusel Lyonis Prantsusmaal. ATCN (Advanced Trauma Care For Nurses) kursus õpetab õdesid käsitlema traumapatsienti võimalikult efektiivselt ABCDE põhimõttel. A – airway with cervical spine (hingamisteede kontroll ja kaelakrae), B – breathing with ventialation and oxygenation (ventilatsiooni ja hapniku manustamisega), C – circulation with hemorrhage control and volume replacement (vereringe koos verejooksu kontrolli ja veremahu asendamisega) D – disability (neurologic status) (neuroloogilise staatuse tegemine) and E – exposure/environmental control (lahti riietamine ja esmaste uuringute teostamine). ABCDE põhimõttel haige käsitlus põhineb eluohtlike seisundite kiirel avastamisel ja eluohtlike seisundite kohesel lahendamisel. Järgmise punkti juurde liikumine toimub juhul, kui eelmine punkt on hinnatud heaks antud situatsioonis. A juurest ei liiguta edasi B juurde, kui A punkt ei ole adekvaatselt lahendatud (eluohtlik seisund püsib!).


Minu väljaõpe toimus kolmes jaos. Kursusel osalemiseks tuli läbi töötada üle 500 lehekülje ingliskeelset konspekti (ATCN for student ja ATLS 9th edition). Eeltest tuli sooritada enne kursusele minekut tuginedes mõlemal konspektil. Esimesel ja teisel päeval toimusid loengud koos Lyoni sõjaväe meditsiinitudengitega, kokku oli meid umbes 120. Kolmandal päeval toimusid praktilised töötoad, kus harjutasime ABCDE põhimõtte rakendamist traumahaige käsitluses. Neljanda päeva hommikul toimus teooria eksam, mis sisaldas 40 küsimust koos valikvastustega. Õige vastus oli parim vastus neljast õigest. Järgnes praktiline eksam, mis koosnes kolmest praktilisest ülesandest, neist iga ülesande lahendamiseks oli aega 15 minutit. Eksam kestis kokku kaks ja pool tundi. Eksami sooritasin positiivselt ja oman nüüd sertifikaati, mis annab võimaluse edasi õppida ATCN instruktoriks Eestis.


Mida muudab minu kursusel osalemine kliinikumi jaoks?
Eelkõige õdede teadlikkust, kuidas lühikese aja jooksul teostada traumahaige läbivaatus, et hinnata tema seisundi raskusastet. Traumahaigega võime kokku puutuda nii tööl kui ka väljaspool töökeskkonda (nt autoavarii pealtnägijana, kõrgusest kukkumine jne). ABCDE põhimõtte rakendamine on lihtne ja loogiline, mille tulemusena suudavad õed ühtemoodi mõista traumahaige käsitluse prioriteete. Sama põhimõtet õpetatakse arstidele ATLS kursusel. Läbi meeskonnatöö harjutuste (arstid – õed – põetajad) suudame omavahelist koostööd muuta järjest efektiivsemaks. Usun, et ühtemoodi mõtlemine on suur edasiminek traumahaige käsitluses nii kliinikumis kui üle Eesti.

 

Katre Tombu
Erakorralise meditsiini osakonna vastutav õde

Juba kolm aastat on kestnud linnarahvale mõeldud Tervislike Neljapäevade projekt, kus olulist rolli mängivad just meie kliinikumi õed ja hooldajad. Tore on tõdeda, et selle aja jooksul olid nõus rohkem kui 100 õde erinevatest kliinikutest lisaks oma põhitööle panustama meie elanikkonna terviseharituse parandamisele. Tänu osalejate positiivsele tagasisidele ja õendusjuhtide suurepärasele koostööle, oleme leidnud jõudu korraldada tervisepäevi igakuiselt.

 

Sellel aastal käsitletud teemad on olnud mitmekülgsed:

• Jaanuaris keskenduti kirurgiliste haigustega seotud probleemidele, õed andsid nõu, kuidas ennetada alajäsemete veenilaiendeid ning mida teha siis, kui nad on juba tekkinud. Arutleti selle üle, mida teha, et haavad kiiremini paraneks ning näidati, kuidas tuleb hooldada operatsioonihaava kodus.
• Veebruaris selgitasid psühhiaatriakliiniku õed, kuidas muuta enda uneperioodi ühtlasemaks ja ööund kvaliteetsemaks. Arutleti selle üle, kuidas inimeste emotsioonid mõjutavad nende enesetunnet.
• Märtsis viisid esmakordselt õpitoa läbi kliinikumi hooldajad. Tervisepäeva külastajad said proovida, kuidas on ergonoomiliselt õige voodihaiget keerata, tema mähkmeid vahetada ja teda ratastooli istuma aidata lihtsate koduste abivahenditega.
• Aprillis selgitasid hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed, kuidas märgata vähkkasvajate esmaseid sümptomeid. Arutleti selle üle, kuidas mõjutab ja muudab vähidiagnoos inimese seksuaalsust.

 

Täname südamest tublisid kolleege, kes aitasid sisustada tervisepäevi:

 

Tervisepäeva meeskonna liikmed: Gerttu Naruski, Agnes Anton, Kaidi Rakko, Anneli Jaska, Kristi Tamela, Triinu Kurvits, Maarika Jaguson, Erli Vain, Kristina Majuri, Kadri Tõnnis, Aliis Laidver, Irina Jelagina, Liia Ilves, Sigrit Kõiv, Kristiina Virro, Marika Raud, Pille Mekk, Riina Kaeramaa.

 

Kirurgiakliiniku õed: Annika Jantra, Anzela Rementsova ja Mirje Jürgenson.

 

Psühhiaatriakliiniku õed: Kätlin Padesaar, Monika Punapart, Merle Lahe, Ragne Tamm, Triin Laurits, Ketlin Veeväli, Merle Taevik-Valk ja Tiiu Tali.

 

Hooldajad: Reeda Kütt, Renate Maria Oja ja Ene Ostrat.

 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed: Natalja Luppova, Lemme-Liis Aruväli ja Heleri-Mall Roosmäe.

 

Südamekliiniku õed: Agnes Mikk, Tatjana Jušinski ja füsiaatriaõde Tatjana Jevdokimova.

 

Infektsioonikontrolli teenistuse õed: Maris Mikksaar ja õde Reelika Laht.

 

Lastekliiniku õed: Olga Šveikina ja Annika Reiljan.

 

Suur tänu kliinikumi ülemõele Tiina Freimannile meeldiva ja efektiivse koostöö eest!

 

Margarita Milihhina
Tervislike Neljapäevade juht

lk9 Agne Saar28.–30. oktoobril avanes minul, minu asendusõel Riina Kubjal ja kahel noorel arstil (Katre Jürgensonil ja Indrek Bennol) suurepärane võimalus käia Amsterdamis bronhoskoopiaalasel koolitusel „Modules in Bronchoscopy 2015". Koolitus toimus Amsterdami Ülikooli Meditsiinikeskuses (VUMC) ja seal osalemine sai teoks tänu meie ülemõe Carine Grossi organiseerimisele ja kliinikumi arendusfondi toetusele.


Olen kliinikumi kopsukliiniku bronhoskoopia kabinetis töötanud alates 2000. aastast ja see oli minu esimene väliskoolitus. Kahjuks on Eestis bronhoskoopia kabinetis töötavaid õdesid vähe ja seega ei ole eriti ka sellealaseid koolitusi. Siiani olen pidanud iseseisvalt otsima erialaseid artikleid ja uue aparatuuri soetamisel on koolitus läbi viidud maaletooja firma poolt kabinetis või on arstid käinud väliskoolitusel ning pärast uusi teadmisi õele edasi andnud. Seda suurem oli rõõm minna Amsterdami ja läbida põhjalik programm oma erialal.


Koolitus oli mõeldud nii arstidele kui ka õdedele. Paraku olime meie kaks ainukesed koolitusel osalevad õed ning meile organiseeriti eraldi kaks õde, kes rääkisid tööst nende haiglas. Hommikupoolikutel toimusid loengud ja pärastlõunatel oli praktiline koolitus töötoas. Loengutel käsitleti põhjalikult bronhoskoopiat puudutavaid teemasid: bronhoskoopia ajalugu, bronhoskoopide puhastust ja desinfektsiooni, bronhiaalpuu anatoomiat, bronhoskoopia olemust, patsiendi ettevalmistust, analüüside võtmise tehnikaid ja analüüside käsitlust, nõelaspiratsiooni tehnikaid (nii „pimesi" kui ka ultrahelibronhoskoobiga), verejooksu peatamist, biopsiate võtmist, krüobiopsia võtmist (külmutamise teel võetav analüüs) ning krüoteraapiat, elektrokauteri käsitlust ja võimalusi, laseri kasutamist, bronhiklapi paigaldamist, jäiga bronhoskoobi kasutamist ning tutvustati ka erinevaid bronhiaalpuu stente, paigaldamise tehnikaid ja vastavaid instrumente. Loengutel näidati videoid erinevatest protseduuridest ja juhtumitest. Eriti huvitavaks tegi koolituse see, et pärast teatud teema läbimist läksime töötuppa ja tegime vastavad protseduurid käeliselt läbi. Seda nii omaette, kui ka koos Eesti arstidega, st ühtse meeskonnana. Kuna õdedest olime meie kahekesi, saime me näidata oma oskusi ka mujalt riikidest tulnud arstidele ja abistada neid erinevatel protseduuridel (instrumentide kasutamisel, verejooksu peatamisel jms). Selgus, et Eesti õdedel on tunduvalt rohkem kohustusi ja vastutust võrreldes Amsterdami õdedega. Tore oli veenduda, et Eestis on meditsiin väga heal tasemel ja enamus protseduure, mida tehakse välismaal, tehakse ka siin. Olen kindel, et õdedele on sellised koolitused väga motiveerivad ja vajalikud.


Bronhoskoopia kabinet
Võrreldes eelnevate aastatega on kabineti töö muutunud tunduvalt keerulisemaks ja tehtavate protseduuride nimekiri üha täieneb. Aparatuuri lisandumisega tuleb personalil end pidevalt täiendada. Juba mitmendat aastat on meil kasutusel ultrahelibronhoskoopia (EBUS), mille käigus punkteeritakse bronhiseina taga olevaid suurenenud lümfisõlmi või tuumorimassi. See eeldab head meeskonnatööd ja oskusi. Huvitav on ka krüoteraapia, mille käigus võetakse koe külmutamise abil biopsiaid või eemaldatakse tuumorimassi. Vahel tuleb ette võõrkehade eemaldamist hingamisteedest ja aastate jooksul on pandud ka mõned stendid kitsenenud bronhidesse või trahheasse. Bronhoskoopiaid ei tee me ainult kabinetis, keerulisemad protseduurid toimuvad üldanesteesias opitoas. Lisaks käime intensiivravi osakondades nö ravibronhoskoopiaid tegemas. Seega ei ole harvad juhud need, kui pakime oma tarvikud kokku ja liigume ringi ka teistes osakondades.


Bronhoskoopia kabineti õe töö on huvitav, kuid vajab siiski teatavat väljaõpet ja kogemusi. 2012. aastal loodi Eesti Endoskoopiaõdede Ühing, millesse ka mina kuulun. Ühingu eesmärgiks on eriala edasiarendamine läbi endoskoopiaõdede erialaste teadmiste ning haridustaseme tõstmise. Igal kevadel ja sügisel toimub konverents, kus käsitletakse aktuaalseid endoskoopiaalaseid teemasid ja tore on vahelduseks ka teiste õdedega üle Eesti kokku saada ja muljeid vahetada.

 

Agne Saar
Pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, bronhoskoopia kabinet

Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutsuvad 31. märtsil kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5:

 

Tasuta Tervislik Neljapäev teemal „Kuidas hoolitseda oma lähedaste eest?"

• Tervisenäitajate mõõtmine, individuaalne tervisenõustamine (garderoobi juures):
   mõõdame vererõhku, pulsisagedust, veresuhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust,
   mõõdame keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit.

• Praktilised õpitoad, mis toimuvad palatites, kus saab nukkude peal õppida vajalikke hooldusvõtteid.
• Registreerimine tavalisel kohal garderoobi juures.

 

Vestlusring palatis 102 „Kuidas ennetada lamatisi?". Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorse õendusabi osakonna koduõde Irina Jelagina selgitab, millised on lamatiste teket soodustavad tegurid ja näitab kõige levinumaid piirkondi, kuhu lamatised tekivad. Räägime, kuidas ennetada lamatiste teket ja uurime, missugune on lamatiste kodune esmaabi.



Palat 101

Kuidas õigesti käsi pesta
Kas tead, et 80% nakkustest levib käte kaudu? Võrreldes kätel olevate mikroobide arvu eestimaalaste arvuga, siis elutseb ainult sõrmeküünte all 4 korda rohkem mikroobe kui Eestis elanikke, st 5,2 miljonit. Nakkusetekitajaid me palja silmaga ei näe ja sellepärast peamegi väga hoolikalt jälgima kätehügieeni. Praktiline õpetus:


1) tuvastatakse pestud ja pesemata kohad pärast harjumuspärast kätepesu;
2) omandatakse õige kätepesu tehnika.


Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Taimi Taimalu koos hooldustöö õpilastega.

 

Palat 103/104
Lamaja haige voodipesu vahetamine
Sattudes olukorda, kus meie lähedane on voodihaige, võib ka selline igapäevane tegevus nagu voodipesu vahetamine osutuda ülejõu käivaks. Praktiline õpetus:

1) kuidas vahetada aluslina lamajat voodist välja tõstmata;
2) kuidas vahetada tekikotti liigse saputamise ja sahmimiseta;
3) kuidas teha kõike seda lihtsasti, liigse jõukuluta, tolmu üles keerutamata ja haiget säästes.


Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Maire Aruots koos hooldustöö õpilastega.

 

Palat 105
Säästvad abistamisvõtted lamaja haige hooldamisel
Praktilises õpitoas, mida juhivad Kliinikumi hooldajad Reeda Kütt, Renate Maria Oja ja Ene Ostrat, räägitakse ja näidatakse ning proovitakse koos läbi, kuidas on ergonoomiliselt õige voodihaiget eerata, tema mähkmeid vahetada ja teda ratastooli istuma aidata lihtsate koduste abivahenditega.

 

Lisainfo:

Ruth Pihle, 737 0207; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Margarita Milihhina, 5331 9345; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tänaseks on möödas 2,5 aastat sellest, kui Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga alustasid Tervislike Neljapäevade sarjaga, mille eesmärgiks on suurendada inimeste terviseteadlikkust ja tutvustada neile erinevaid õendusabi võimalusi. Praeguseks on toimunud 21 tervisepäeva, milles on osalenud kokku ligi 100 õde. Suured tänud tublidele kolleegidele, kes on leidnud aega ja soovi parandada elanikkonna terviseharitust ning jaganud nõuandeid, julgustanud, suunanud ja toetanud inimesi leidma nende probleemidele parimaid lahendusi. Tervishoiutöötajate tagasiside põhjal saab öelda, et linnakodanikud on pidanud seal osalemist arendavaks ja põnevaks võimaluseks.


Kristi Tamela, Tervislike Neljapäevade meeskonnaliige: "Tervislikul Neljapäeval osalemine arendab minu suhtlemisoskust, nõustamisoskust ja võimalust olla kasulik tavainimestele, kes muidu ei satuks tervishoiutöötaja juurde. Õhtu lõpuks on küll suu väsinud rääkimisest ja käed tegutsemisest, kuid positiivne tagasiside ja inimeste siiras huvi oma tervise vastu annab tagasi energiat ja tahet olla neile veel kasulikum."


Aasta esimesel tervisepäeval käsitlesid kirurgiakliiniku õed Annika Jantra ja Anžela Rementsova veenilaiendite ja põiepõletikuga seonduvaid probleeme, Mirje Jürgenson selgitas ja näitas haavaravi ning huvilised said osaleda radiograafia töötubades. Tervisepäeva külastas 3 tunni jooksul 100 inimest, mis näitab, et teemad on aktuaalsed ja inimesi puudutavad.


Tulevane Tervislik Neljapäev toimub juba 18. veebruaril, kus keskendutakse sellele, kuidas hoida oma vaimset tervist. Planeeritud on kolm vestlusringi, mida sisustavad psühhiaatriakliiniku õed. Esimeses vestlusringis toimub enesetunnet hindava testi täitmine ja individuaalne vestlus testi alusel. Õed selgitavad, mida on oluline jälgida ning annavad nõu, millal oleks vaja spetsialisti juurde pöörduda. Teises vestlusringis arutletakse selle üle, mida teha, et tunda end päeval puhanumana. Antakse nõu, kuidas muuta enda uneperioodi ühtlasemaks ja ööund kvaliteetsemaks. Kolmandas vestlusringis arutletakse selle üle, kuidas meie emotsioonid mõjutavad meie enesetunnet. Õed õpetavad enda keha lõdvestama ning teevad koos läbi lõdvestusharjutusi, millest on abi enda emotsioonidega toime tulekul.


Järgmiste tervisepäevade teemadeks on:
• 31.märts „Kuidas hoolitseda oma lähedaste eest?"
• 28.aprill „Kas ja kuidas on võimalik ennetada vähki?"

 

Tervislikud Neljapäevad toimuvad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.
Täpsem info: Tervislike Neljapäevade juht Margarita Milihhina, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. telefon 5331 9345.

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Kerli Rööpman, 3. intensiivravi osakond, õde
Oksana Puusta, anestesioloogia osakond, õde
Gerttu Naruski, 1. intensiivravi osakond, õde
Aire Lepp, 2. intensiiivravi osakond, õde
Kertu Lepla, lasteintensiivravi osakond, õde
Kristi Simso, erakorralise meditsiini osakond, õde
Lia Kozõreva, 3. intensiivravi osakond, põetaja
Terje Volmer, anestesioloogia osakond, põetaja
Marina Zaitseva, 1. intensiivravi osakond, põetaja
Tiina Kaag, lasteintensiivravi osakond, põetaja
Olga Jeldõševa, erakorralise meditsiini osakond, põetaja
Tiina Semm, 2. intensiivravi osakond, põetaja

 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Riina Põrk, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Andrei Vavilov, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Lemme-Liis Aruväli, radio-ja onkoteraapia osakond, õde
Liisika Ojasaar, kirurgilise onkoloogia osakond, hooldaja
Leili Kõrgesaar, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, põetaja
Pille Leppik, radio-ja onkoteraapia osakond, hooldusõde

 

Kirurgiakliinik

lk3 Tiina Teder A.Tennus1. detsembril valiti Eesti Õdede Liit kongressil liidu uueks presidendiks senine juhatuse liige Tiina Teder. 2002. aastast Eesti Õdede Liitu juhtinud Ester Öpik loobus presidendiks kandideerimisest.

 

„Pean oluliseks jätkata õdede liidule omast initsiatiivikust tervishoiuvaldkonnas ning olla avatud ja usaldusväärnee partnerorganisatsioon, kes esindab võrdväärselt nii õendus- kui ka hooldustöötajaid," ütles Eesti Õdede Liidu uus president Tiina Teder.

 

„Õdede puudus ja suur töökoormus Eesti tervishoiuasutustes ohustab Eesti tervishoiusüsteemi ja tervishoiuteenuste kvaliteeti. Peame jõudma mõistlikule kokkuleppele õdede ja hooldustöötajate töökoormuse osas, see on sama tähtis kui õendus- ja hooldustöötajate järjepidev alamtunnitasu tõus," lisas Tiina Teder.

 

„Tunnen kogu organisatsiooni nimel heameelt, et pikaajaline õdede liidu president Ester Öpik nõustus kandideerima liidu juhatusse ning panustab oma kogemuste ja teadmistega edaspidigi Eesti Õdede Liidu töösse," ütles Tiina Teder.

 

Tiina Teder kuulub Eesti Õdede Liitu alates 2003. aastast, aastatel 2006–2014 oli ta õdede liidu volikogu esimees ja Tartumaa piirkonna juht. Tiina Teder töötab siiani SA Tartu Ülikooli Kliinikumi keskkonnaosakonna juhatajana ja on kliinikumi koolituskeskuse kuraator ja lektor. 2007–2014 töötas Tiina Teder kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse õena ning enne seda samas erakorralise meditsiini osakonna õena ning SA Tartu Kiirabi õena. Tiina Teder lõpetas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2003. aastal.

 

Tiina Teder on olnud mitmete koolitusprojektide, õendusvaldkonna töörühmade ja koostööprojektide puhul eestvedaja ning Eesti Õdede Liidu esindaja.

 

Eesti Õdede Liit

7.–11. septembril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rahvusvaheline nädal, millest võttis osa 22 väliskülalist üheksast Euroopa riigist: Hispaaniast, Poolast, Türgist, Leedust, Saksamaalt, Kreekast, Slovakkiast, Tšehhist ja Sloveeniast. Rahvusvahelise nädala eesmärk oli arendada rahvusvahelisi suhteid ning tutvustada meil kehtivat üliõpilaste juhendamise süsteemi. Ülemaailmselt on tervishoiutöötajate ettevalmistamisel ja noorte kolleegide õpetamisel suureks mureks õppimine ja õpetamine töökeskkonnas ehk õppepraktika.

 

Töötubades arutleti praktikajuhendamise olulisi aspekte ning Eestis toimiva praktikasüsteemi paremaks mõistmiseks oli väliskülalistel ja -üliõpilastel võimalus 8. septembril külastada Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiateenistust, intensiivravi- ja sünnitusosakonda.


Praktikajuhendamise süsteemsus nii kõrgkooli kui praktikabaasi poolt oli üheks positiivseks erinevuseks, mida võrreldes teiste Euroopa ülikoolidega välja toodi. Väliskülalistele avaldas muljet praktikakeskkonna sisustus, patsiendi- ja kliendikeskne lähenemine, personali ettevalmistus, väga hea võõrkeele oskus ning valmidus võõrkeelseks juhendamiseks. Veelgi enam, praktikajuhendamise aktsepteerimine õendustöötajate isiksuslikku- ja professionaalset arengut suunava tegevusena pakkus positiivset diskussiooni veel mõnekski järgnevaks tunniks, mil praktikabaasi külastust reflekteeriti.


Suur tänu Terje Markusele, Pille Teesalule, Kadri Paakspuule ning kõikidele teistele õendustöötajatele, kes tegid külastuse võimalikuks ja andsid oma panuse niivõrd positiivseks kogemuseks.


Euroopa kontekstis on rahvusvahelistumine ja kultuuritundlik hooldus saamas võtmesõnadeks. Teeme tööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ja vajame positiivset kinnitust ja tagasisidet oma edusammude kohta. Rahvusvaheliselt nädalalt saadud tagasiside kinnitab, et oleme õigel teel!

 

Marge Mahla
naistekliinik, ämmaemand

lk10 tervisepaeva meeskondPärast pikka suvepuhkust toimus taas linnakodanikele mõeldud Tervislik Neljapäev ning seekord Teadlaste Öö raames. Elanikkonnale pakuti võimalust osaleda neljas erinevas töötoas ning mõõta oma tervisenäitajaid.


Margarita Milihhina, Tervislike Neljapäevade sarja juht: Teadlaste Öö raames toimunud tervisepäevad erinevad selle poolest, et osalejate arv on mitmeid kordi suurem kui tavaliselt ning sinna tullakse kogu perega. Heameel on tõdeda, et terviseteemalistes töötubades osalevad aktiivselt nii lapsed kui täiskasvanud. Kohati tekkisid ka järjekorrad, mis näitab, et külastajate huvi enda ja oma lähedaste tervise vastu on suur. Seekord külastas meie tervisepäeva umbes 300 inimest, kelle keskmine vanus jäi alla 35 eluaasta. Leian, et selline osavõtjate arv näitab, kui kõrgelt inimesed hindavad meie õdesid, kes on oma ala spetsialistid."


Kristy Aidla, Tervislike Neljapäevade meeskonnaliige: „Teadlaste Ööl tehti algust Tervislike Neljapäevade uue hooajaga, mis tõi kokku palju huvilisi, nende seas nii väikseid kui suuri. Positiivseks oli, et inimeste teadlikkus veresuhkru ning ka teiste tervislike näitajate normväärtustest ning neid mõjutavatest teguritest on tunduvalt parem, kui võrrelda varasemate aastatega. Osavõtjatele jagasime ka Eesti Õdede Liidu meenena valminud järjehoidjaid, mille abil on võimalik tutvuda meie järgmiste mõõtmiste ajakavaga. Ürituse võib lugeda kordaläinuks ja ootan kõiki juba järgmistele mõõtmistele."


Uus tervisepäev toimub aga juba oktoobrikuus, mil keskendutakse südame tervisele.


Esimeses vestlusringis käsitleb Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogia osakonna õde Agnes Mikk südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid ning võimalusi neid vältida. Lisaks annab ta nõu südame tervise hoidmiseks.


Teises vestlusringis räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise kardioloogia õde Tatjana Jušinski südameprobleemidest, mille puhul saab otsustavaks kiire reageerimine. Vestlusringis selgitatakse, kuidas reageerida ja otsustada, kas oodata või kutsuda kohe abi?


Kolmandas vestlusringis arutleb Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku füsiaatriaõde Tatjana Jevdokimova, selle üle, miks on oluline olla füüsiliselt aktiivne. Ühtlasi annab ta annab nõu, kuidas valida endale sobilik treeningkoormus.


Tervislik Neljapäev toimub 22. oktoobril kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.

 

Täpsem info:
Margarita Milihhina, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5331 9345.

lk10 SUVI seminarSeminar toimus 11.09.2015 Dorpati konverentsikeskuses, teemaks "Interaktiivne ja tõhus õenduse arendamine". Seminaril osales Soome Kymenlaakson haiglavõrgust 23 juhti, ülem- ja vanemõde ning seminari soomepoolne korraldaja ja matkajuht Kymenlaakso suveülikoolist. Konverentsikeskus oli õendusjuhtide kohtumiseks väga õnnestunud valik oma suurepärase keskkonna ja tingimuste poolest.


Hommikupoolsed soomlaste ettekanded keskendusid kolmele teemale: õendustöö elektrooniline dokumenteerimine, patsiendi raskusastmete mõõtmine ning ametialased karjäärivõimalused somaatilises ja psühhiaatrilises õenduses. Kymenlaaksos on õendustöö dokumenteerimiseks kasutusele võetud uus elektrooniline õenduslugu, mis on struktureeritud ja sisaldab igale patsiendirühmale sobivaid õendusplaane. See kergendab õendusplaani koostamist, õde vaid kohandab sobiva plaani vastavaks patsiendi seisundile ja individuaalsetele vajadustele. Nii tagatakse kõigile patsientidele ühtlane õendusabi kvaliteet ning tegevuste vastavus kehtestatud nõuetele.


Konverentsil räägiti RAFAELA süsteemist, mida kasutatakse Kymenlaakso haiglates patsientide raskusastmete hindamiseks. Info patsientide raskusastmete kohta on oluline õdedega mehitatuse planeerimisel. Süsteemi kasutamise kogemustest haiglapraktikas rääkisid osakondade vanemõed.


Soome ülemõed rääkisid õdede ettevalmistusest ja koolitusuuendustest ning õendustöötajate spetsialiseerumise võimalustest. Tutvustati eriõdede tegevusvaldkondi somaatilistel ja psühhiaatrilistel erialadel.


Konverentsil oli huvitav kuulda õe ambulatoorse vastuvõtu arendamisest Eestis ja sellega seotud väljakutsetest. Lisaks kuulsime huvitavat ettekannet eakate õendusabi arendamisest. Ühes ettekandes esitati personali rahulolu uuringu tulemused, mis olid üsna sarnased Soomes saadud tulemustega, kuid eeskuju väärib see, et uuringu tulemuste põhjal hakati asju süstemaatiliselt arendama.


Eriti huvitav ja soomlaste hulgas arutelu tekitanud ettekanne oli patsientide raskusastmete võrdlusuuringust Eestis. Tähtis on see, et kvaliteetse ja turvalise õendusabi osutamiseks oleks olemas piisavad ressursid ja nende planeerimiseks kasutataks usaldusväärseid mõõdikuid.


Seminaripäeva lõpuks said soomlased tutvuda vastvalminud õendusabi keskusega, kus olid koduõenduse ruumid, eakate õendusabi osakond ja hospiits. Vana ehitis oli renoveeritud hästi otstarbekalt, säilitades hoone omapära. Hoone ja selle ümbrus olid väga kaunid ning sobisid hästi eakate hoolduseks.

 

Tiina Freimann, kliinikumi ülemõde: Soome ja Eesti õendusjuhtide kohtumised on juba vana traditsioon. Seekordne arvukas eestipoolne osavõtt (85 õendusjuhti 11st asutusest) meenutas kohtumiste algusaastaid, kus Soome õendusjuhte oli vastu võtmas saalitäis kodurahvast. Küllap meelitasid kiirel tööajal ettekandeid kuulama ühised huvid ja lahendamist vajavad küsimused, millest oli juttu ettekannetes ja räägiti vaheaegadel. Soomlaste ettekanded olid ajendatud eestlaste huvist ja lepiti kokku juba eelmisel aastal. Ülevaade uuest elektroonilisest õendusloost ärgitas mitut kliinikumi õendusjuhti mõtlema ühes suunas: milleks leiutada jalgratast, kui on võimalik headelt naabritelt õppida. Liiati kui e-õenduslugu on Soome haiglates ajaproovi läbi teinud ja paremaks kohendatud. Kiireks arenguks on hea leida kiireid ja käepäraseid lahendusi. RAFAELA süsteemist olime varemgi kuulnud, kuid nüüd saime erinevaid hindamismõõdikuid ja nende kasutusotstarvet omavahel võrrelda. Kohtumine lõppes lahke kutsega järgmisele SUVI kohtumisele Kotkas.

 

Arja Narinen
Carea - Kymenlaakso haiglavõrgu ülemõde

 

lk3 Lampinen IrinaTennusJuulikuus anti kliinikumi operatsiooniteenistuse õele Irina Lampinenile üle Euroopa viie parima õe sekka kuulumise tunnistus. Euroopa parimate operatsiooniõdede valimine toimus internetis ning hääletada said kõik soovijad. Esiviisikusse kuulusid peale Eesti veel Türgi, Sloveenia, Hispaania ja Iirimaa õed. Parimaid operatsiooniõdesid premeeriti 2500-eurose rahatšekiga, mis tuli annetada heategevuseks. Irina Lampinen soovis enda panuse anda organisatsioonile Chain of Hope, et aidata arengumaade lapsi ja parandada nende kirurgilise abi saamise võimalust.


Küsimuse peale, mis tundeid tunnustus Irinas tekitab, vastab ta tagasihoidlikult, et eks igale inimesele meeldib tunnustus. „Tegelikult on ju tore, kui sinu tööd märgatakse. See annab uue laengu ja tahtmise tööd veel paremini teha." Irina Lampineni kandidatuuri esitas operatsiooniteenistuse ülemõde Tiiu Koemets ning oma nõusoleku selleks andis Irina just seetõttu, et parimate sekka valimise korral tuli tunnustus realiseerida heategevusse.


Irina Lampinen on kliinikumis töötanud üle 15 aasta. Esimene kokkupuude kliinikumiga oli tal juba kolmandal kursusel, kui ta algaja õena praktiseeris traumatoloogia osakonnas. „Minu lemmikvaldkond on traumatoloogia ja ortopeedia. Ilmselt sai kiindumus alguse just tudengiajast, mil sealsed traumatoloogid ja ortopeedid mind väga palju õpetasid ning operatsioonide ja protseduuride käike selgitasid," räägib Irina. Talle just meeldibki, et tegemist on veidi mehisema alaga: „Mulle meeldib, et operatsiooni tulemusena näeb kohe muutust."


Et saada operatsiooniõeks, ei ole vaja läbida lisakursusi, väljaõpe toimub töö käigus. Irina sõnul tekib vilumus ajaga: „Alguses oled ju ikka pinges ja närvis, kuidas kõik laabub, kuidas operatsioonid välja näevad, millised on õiged instrumendid." Isegi Euroopa ühel parimal operatsiooniõel ei ole kõik instrumendid peas: „Muidugi ei ole kõik peas, erinevaid operatsioonil vajaminevaid instrumente on nii tohutult palju ja pealegi muutub meditsiinis kõik väga kiiresti. Operatsiooniõde ei saa jääda näiteks noorele ja innovaatilisele kirurgile jalgu, ta peab olema uute meetoditega sama hästi kursis," selgitab Irina. Meetodite, protseduuride ja instrumentide hulga suurus on tingitud sellest, et operatsiooniteenistuses on kokku 18 operatsioonituba, mida kasutavad kõik kliinikud ning ühelgi päeval ei seisa need toad tühjana.


Irina tunnistab, et operatsiooniõe töö nõuab külma närvi: „Kõik lõikused ei ole n-ö ilusad, on keerulisemaid ja vererohkemaid. Pea peab olema selge. Kui tegemist on plaanilise operatsiooniga, saan operatsioonide plaani tavaliselt eelmise päeva pärastlõunal juba teada. Siis on veel aega, et vajadusel midagi juurde uurida ja mõtted valmis seada. Kui aga on valves olemise aeg, siis ongi lõikused erakorralised ning nende graafik muutub ajas pidevalt," selgitab Irina.


Õenduse eriala on väga populaarne, kui arvestada erialale kandideerijate arvu. Irina selgitab, et õe elukutse on n-ö rahvusvaheline, sellega saab tööd igal pool. „Meie õed ja nende õppe kvaliteet on hinnatud ka riigist väljaspool. Meil siin kliinikumis käiakse õppimas ka teistest riikidest, ka minul on olnud välistudengeid keda juhendada, olgugi, et operatsiooniteenistuses liigub praktikante rohkem koos arstidega kui õdedega." Irina Lampinen kuulub ise ka AO Trauma koolitajate hulka. See on organisatsioon, mille eesotsas seisavad arstid ning mille eesmärk on luu- ja lihaskonna haiguste ravimine, uurimistöö ja õpetamine. „Alates 2008. aastast teen ma õdedele koolitusprogramme ise, kutsun lektorid ja kooskõlastan programmi organisatsiooni peakontoriga Šveitsis. AO Trauma traumaalased koolitused on hästi praktilised ning toimuvad nii arstidele kui õdedele. Tundub, et need koolitused meeldivad osalejatele, tagasiside on alati väga positiivne," lausub Irina.


Kui küsida, kuidas Irina ennast vabal ajal tööst välja lülitab, ütleb ta, et püüab hoida väga selget piiri: on töö aeg ja kodu aeg. „Kuigi jah, kindlasti olen ka eraelus töös nähtu tõttu alalhoidlikum – näiteks sõbrannadele ikka ütlen, et batuudil hüppamine võiks kõne alla tulla ainult korralike kinnituste ja turvavõrgu korral. Vabal ajal naudin ma spordi tegemist ning lõõgastun maal enda lillekestega tegeledes. Ja ausalt öeldes peab ikka enda tööd nautima. Meil on siin suurepärane seltskond – arstid on toredad ja õed väga tublid. Ma ei kujuta ette, kui peaksin tulema tööle vastumeelselt. Ma tulen tööle teades, et mind ootab ees huvitav päev, toredad kolleegid, meeldiv keskkond ning võimalus aidata inimesi."

 

Irina Lampineniga vestles Helen Kaju

lk9 Tiina Freimann12. mail toimus Pärnu kontserdimajas esimene Rahvusvaheline Õdede Päeva Konverents, kus osalesid 360 õde üle Eesti. Teemaks oli „Hea õendusabi õiglane hind", mille oli määranud Rahvusvaheline Õdede Nõukogu. Konverentsipäeval tutvustati Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide tulevikuvaadet, arutleti esmatasandi panusest elanikkonna tervisedendusse ning efektiivsest meeskonnatööst. Kliinikumi poolt esines ettekandega Tiina Freimann, kes rääkis, millega tuleb arvestada raviteenuste rahastamisel ja Anita Priks, kes tutvustas kliinikumi patsiendi ohujuhtumite infosüsteemi (POI). Meeldejäävaimaks osaks oli Eesti Õdede Liidu poolt Aasta Õe ja Aasta Tegu 2015 valimine.lk9 Agnes Anton


Aasta Õeks valiti Agnes Anton kliinikumi sisekliinikust, kes on olnud tegus õdede liidu tervistedendava üritusesarja „Tervislik Neljapäev" algusajast alates ning on osalenud kõikidel tervisepäevadel kahe aasta vältel.


Aasta Teoks 2015 valiti esimene hooldustöötajate konverents ja hooldustöötajate seltsingu loomine. Konverents lõppes üllatusesinejaga, kelleks oli tantsuansambel Tuurit-tuurit.


Margarita Milihhina
Eesti Õdede Liidu usaldusisik Tartu Ülikooli Kliinikumis

15. mail toimus kliinikumis Linkbergi auditooriumis õendustöötajate teabepäev, kus meie tublid õed tutvustasid oma igapäevatööd. Arutleti anesteesiaõe rollist anestesioloogi kabinetitöös, kuiva silma sündroomist ja sellest tulenevatest probleemidest ning tutvustati Soulbus projekti raames valmivat e-kursust välispraktikantide juhendamiseks. Traditsiooniliselt tänas kliinikum meie parimaid õdesid ning tunnustuse pälvisid ligikaudu 70 õde. Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkond tunnustas oma parimaid kontaktisikuid operatsiooniteenistuse, traumatoloogia ja ortopeedia osakonnast.


Parima õdede liidu usaldusisiku tiitli pälvis sel aastal kliinikumi operatsiooniteenistuse usaldusisik Külli Mürgimäe, keda tunnustati ka Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt 11. juunil Nelijärve Puhkekeskuses.

 

Margarita Milihhina
Eesti Õdede Liidu usaldusisik Tartu Ülikooli Kliinikumis

Agnes Anton Pillery TeesaluRahvusvahelise õdede päeva konverentsil Pärnus tunnustati aasta kõige tublimat õde ja kuulutati välja aasta tegu.

 

Palju õnne sisekliiniku õde-spetsialist Agnes Antonile tunnustuse eest!

Aasta teoks kuulutati EÕL hooldustöötajate konverents ja hooldustöötajate seltsingu loomine.

Aasta tulija tiitli sai kliinikumi keskkonnaosakonna juhataja Tiina Teder, kes liitus sel aastal EÕL juhatusega.

 

Palju õnne!

lk8 hepatiidiode Irina Sulkovskaja2014. aasta detsembrikuus alustas kliinikumis vastuvõttu hepatiidiõde Irina Sulkovskaja. Kliinikumi Leht käis uurimas, mida see vastuvõtt endast kujutab.


Hepatiidiõe Irina Sulkovskaja vastuvõtt toimub kahel korral nädalas aadressil L. Puusepa 1a, III korrusel kabinetis 3012. Hepatiidihaigeid nõustab ka nakkushaiguste kabineti õde Külli Miljukov. Hepatiidialase nõustamisteenuse pakkumise alustamiseks tuli mõlemal õel läbida aastapikkune täienduskursus ning igapäevatöös on abiks Eesti Gastroenteroloogide Seltsi poolt koostatud „Hepatiidiõe tööjuhend".


Õde Irina Sulkovskaja toob kohe esmalt esile kõik võimalused, mille kaudu C- aga ka B-hepatiiti nakatumine toimub. Ta selgitab, et väga sageli imestavad patsiendid, et kuidas üldse sai võimalikuks nakatumine viirusesse, kui on elatud igati korralikku elu, alkoholi liigselt ei pruugita ja järgitakse tervislikke eluviise. „Tõsiasi, et C-hepatiiti võib saada verega kokku puutudes ning selleks ei ole tingimata vaja „palju punast verd", kipub ununema paraku ka meedikutel endil. On ka juhtumeid, kus inimesed puhkusereisidel on teinud endile tänaval tätoveeringuid ning suur grupp patsiente on muidugi narkomaanid", selgitas Irina Sulkovskaja.


Kuidas saab hepatiidiõe vastuvõtule?
Vastuvõtul tegeleb hepatiidiõde peamiselt C-hepatiiti põdevate haigete jälgimise ja raviga. Hepatiidiõe vastuvõtule suunab patsiendi gastroenteroloog või nakkushaiguste arst. Eelnevalt täpsustatakse arsti poolt diagnoos, tehakse koos patsiendiga raviotsus ning edasi tegelebki patsiendiga hepatiidiõde.


Mida teeb hepatiidiõde?
Irina Sulkovskaja selgitab: „Arst koostab raviplaani ja mina siis jälgin seda haiget. Hepatiidiõel peavad olema teadmised analüüside hindamiseks. Ravi on väga pikk, 24–48 nädalat, ning veel jälgimine pool aastat pärast ravi lõppu. Esialgu peavad haiged käima iga kahe nädala, hiljem iga nelja nädala tagant minu juures kontrollis. Vahepealse aja kohta täidavad nad ravipäeviku, kuhu tuleb sisse kanda iganädalaselt nii suukaudsete kui süstitava ravimi manustamine, annused ja kõrvaltoimed. Igal vastuvõtul võetakse analüüsid ning vaadatakse, kas ravi jätkub plaanipäraselt või tuleb nõu pidada muutuste osas arstiga. Väga oluline on patsiendi süstimisõpetus, sest süstimist peab haige ise pidevalt tegema ning sellega toime tulema."

Tervisliku Neljapäeval on tähelepanu keskmes nahaga seotud probleemid. Traditsiooniliselt planeerime kolm vestlusringi, kus nahakliiniku õed arutavad selle üle, mida tuleks teada, mida märgata ning kuhu vajadusel pöörduda.

 

Esimeses vestlusringis keskendutakse naha olemusele ja selle ealistele muutustele. Õed selgitavad, kuidas säilitada naha tervist.

 

Teise vestlusringi esimene tund on pühendatud pindmiste nahavigastuste kodusele esmaabile. Vestlusringi teises pooles räägitakse päikese mõjust nahale. Antakse nõu, kuidas kaitsta oma nahka liigse päikesekiirguse eest ning mida teha päikesepõletuse korral.

 

Kolmas vestlusring keskendub nahaseenhaigustest tingitud probleemidele. Meie õed õpetavad linnakodanikele jalgade hooldust ning annavad nõu, kuidas ja kuhu on võimalik pöörduda abi saamiseks.

 

Tervislik Neljapäev toimub 26. märtsil kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.

 

Ootame osaleme kõiki huvilisi!

 

Täpsem info:
Eesti Õdede Liidu esindaja: Margarita Milihhina, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5331 9345.
Tervishoiukõrgkooli esindaja: Ruth Pihle, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 737 0207.

lk9 Birgit NadalKliinikumis on avatud südameõde iseseisev vastuvõtt. Südameõde nõustab kõrge kardiovaskulaarriskiga patsiente:


-selgitab patsiendile ja tema lähedastele südamehaiguse olemust ning riskifaktoreid,
-õpetab enesetunnet hindama ja jälgima, pidama oma tervise päevikut,
-nõustab dieedi ja elustiili korrigeerimisel.


Vastuvõtt toimub reedeti kell 10.00–14.00 L. Puusepa 1a kabinetis 4042. Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri ning eelnev registreerimine telefonil 731 9345.

Eesti Õdede Liit korraldab esimest korda spetsiaalselt hooldustöötajatele mõeldud konverentsi. Konverents toimub 5. märtsil Tartus, A. Linkbergi nimelises auditooriumis aadressil L. Puusepa 8.


Õendusabi, mis hõlmab ka hooldaja tööd, on viimaste aastate jooksul läbi teinud kiire arengu kuni iseseisvate õendushaiglate loomiseni välja. Õdede ja hooldajate koostöö patsiendi eest hoolitsemisel ning tema lähedaste nõustamisel on eriti olulise tähendusega inimese terviseseisundi taastamisel.


Seekordse konverentsi keskmesse on seatud hooldustöötaja, tema roll meeskonnas, ja seda läbi erineva prisma. Konverentsile on oodatud kõik hooldustöötajaid, kes on teemadest huvitatud. Registreeruda saab kuni 23.02.2015 e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Otsustada tasub kiirelt, sest kohtade arv on piiratud.


Täpsem info konverentsi kohta Eesti Õdede Liidu kodulehel – www.ena.ee.

Pärast talvepuhkust alustavad taas traditsioonilised tervisepäevad, mille viivad läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi õed koostöös tervishoiukõrgkooli tudengite ja õppejõududega.


22. jaanuaril kell 16.00–19.00 toimub esimene selle aasta Tervislik Neljapäev, mis keskendub insuldile ja uriinipidamatusega seotud probleemidele.


Tervislikul Neljapäeval on traditsiooniliselt kavas kolm töötuba.


Esimeses töötoas selgitatakse, mis on insult ning mis võib olla selle tekkepõhjuseks. Juttu tuleb ka võimalikest insuldi ennetamise võimalustest.


Teises töötoas tuleb räägitakse sellest, kuidas toime tulla igapäevategevustega pärast insulti. Arutletakse ka pereliikmete rollist.


Kolmandas töötoas keskendutakse uriinipidamatusega seotud probleemidele. Õed annavad infot mitmete võimalike eneseabivõtete kohta, millega on saab oma elukvaliteeti tõsta.


Lisaks on kõikidel soovijatel on võimalus tasuta mõõta oma tervisenäitajaid ning vajadusel saada tervisenõu.


Täpsem info:
Eesti Õdede Liidu esindaja: Margarita Milihhina, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5331 9345.
Tervishoiukõrgkooli esindaja: Ruth Pihle, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 737 0207.

 

Järgmiste tervisepäevade teemadeks on:
• 19. veebruar „Mida tasuks teada silmahaigustest"
• 26. märts „Kevadele ja päikesele vastu – kuidas hoida oma nahka?"
• 23. aprill „Kuidas toimida vigastuste korral"

Linnakodanikele mõeldud tervisepäevad on toimunud igakuiselt veidi üle aasta ning saanud ootamatult populaarseks – igakuised erinevaid teemasid katvad infotunnid on linnarahva seas oodatud ning kiidetud. Kliinikumi Leht avab tagamaad, kes on need tublid õed, kelle abil tervisepäevad teoks saavad.

Agnes Anton Agnes Anton

 

 

 

 

 

 

 

 

Aliis Laidver Aiis Laidver

 

 

 

 

 

 

 

 

Birgit NädalBirgit Nadal

 

 

 

 

 

 

 


Erli Vain Erli Vain

 

 

 

 

 

 

 

 

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Kristjan Lokk, pulmonoloogilise intensiivravi osakond, õde
Jevgenia Degtjarjuk, üldanestesioloogia osakond, õde
Galina Grigorjeva, üldintensiivravi osakond, õde
Sandra Sulev, neurointensiivravi osakond, õde
Olga Nikiforova, lasteintensiivravi osakond, õde
Piia Linnas, erakorralise meditsiini osakond, õde
Lia Kozõreva, pulmonoloogilise intensiivravi osakond, põetaja
Irina Niinepuu, üldanestesioloogia osakond, põetaja
Liia Laur, üldintensiivravi osakond, põetaja
Lolyta Tilga, lasteintensiivravi osakond, põetaja
Nele Rajasaar, neurointensiivravi osakond, hooldusõde
Urve Laanemaa, erakorralise meditsiini osakond, põetaja

 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Olga Raudik, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Marge Pani, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Aleksander Bernatski, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Jekaterina Okuneva, radio-ja onkoteraapia osakond, õde
Liisika Ojasaar, kirurgilise onkoloogia osakond, põetaja
Tiina Kossinkova, kirurgilise onkoloogia osakond, hooldusõde
Piret Pütsepp, radio-ja onkoteraapia osakond, põetaja

 

Kirurgiakliinik

lk10 tervislik neljapaevNovembrikuu Tervislikul Neljapäeval räägivad õed kõrva-nina-kurguhaigustega seotud probleemidest.

 

Eestis on umbes 100 000 kuulmislangusega inimest ja 2000 viipekeeles suhtlevat kurti. Keskmiselt igal 10 inimesel võib esineda erinevaid kuulmisega seotud probleeme. Igal aastal sünnib keskmiselt 15 kuulmislangusega last.

Kõikidest nendest kõrva-nina-kurgu probleemidest lähtuvalt tegutseb tervisepäeval kolm töötuba.


Kuulmine, kuulmise langus ja kuulmise abivahendid – töötoas keskendub kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna vanemõde Tiia Johannes kuulmisega seotud probleemidele laiemalt. Kuidas me kuuleme? Kui tähtis on kuulmine? Miks kuulmine langeb? Arutletakse selle üle, mida saab inimene ise teha, et oma kuulmist hoida. Tutvustatakse kuulmise abivahendeid ja nende hankimise võimalusi.


Kõrva tervisetuba – töötuba viib läbi kõrvakliiniku kirurgia osakonna õde Inna Raud. Siin arutletakse selle üle, missugune on õige kõrvade hooldus. Inna Raud annab nõu, kuidas hoolitseda kõrvade eest nii operatiivse ravi järgselt kui ka põletikulise haigusseisundi puhul. Räägitakse, miks kõrvavalu tekkib ning missugune võiks olla kõrvavalu esmaabi.

 

Kiiret sekkumist vajavad nina-kurgu probleemid – kolmandas töötoas, mida juhib kõrvakliiniku õde Kaire Kärner, antakse nõu, millised probleemid nõuavad kiirest sekkumist. Räägitakse, millal näidustatud ravi käsimüügiravimitega ning millal on vajalik perearsti konsultatsioon.

 

Tervisepäev toimub 20. novembril kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.


Tasuta tervisepäevale on oodatud kõik huvilised!

23. oktoobril esitati lastekliinikus „Vastsündinu valu" seminari raames küsimus – kas vastsündinu peab kannatama valu?

Sellise küsimuse võib esitada iga Eestis sündinud enneaegne ja ajaline vastsündinu, kes saatuse tahtel on pidanud veetma elu esimesed tunnid, nädalad või kuud haiglas. Vastsündinu valu on enamikul juhtudel seotud talle tehtavate erinevate protseduuride ja uuringutega. Kirjanduse andmeil on 56% vastsündinu valust seotud torkega vereproovideks (Alvarez 1999).


Vastsündinu valule, vastupidiselt täiskasvanute valule, pole pööratud piisavalt tähelepanu, Aastakümneid oldi arvamusel, et vastsündinu ei tunne valu.


Valu on subjektiivne tunne. Vastsündinu ei saa öelda, et on valus, ta annab sellest teada kehakeele ja käitumisega. Meie ülesanne on osata näha neid muutusi tema käitumises ja vastavalt sellele ka tegutseda. Oskus määrata valu ja mõista, kuidas laps end tunneb, on õdedele vajalik ametioskus. Tegelikult me ei informeeri lapsevanemaid piisavalt, et nad saavad last aidata, kui protseduurid ja uuringud põhjustavad stressi ning valu. See tundub olevat selline teema, mida me ei oska hästi neile õpetada.


Minu esimene kokkupuude vastsündinu valu temaatikaga oli 2002. aastal, kui oli võimalus viibida rahvusvahelisel IPOKRaTES-e konverentsil Austrias. Seal räägiti nii vastsündinu valust kui ka enneaegsete erihooldusmeetoditest. Mujal maailmas, eriti Soomes ja Rootsis, oli vastsündinu valu juba aastaid uuritud.


Samal aastal valmis ka tolleaegse Tartu Meditsiinikooli üliõpilase Monika Michelsoni uurimuslik diplomitöö lastekliiniku neonatoloogia osakonna baasil, teemal „Stress ja valu vastsündinul". Töö eesmärk oli uurida vastsündinute stressikoormust ja valu kestvust, ning nende leevendamise võimalusi. Kõige selle tulemusel hakkasime osakonnas enne vereanalüüside võtmist vastsündinutele valu leevendamiseks glükoosilahust manustama. Tol ajal oli see suur samm, kuid teised valu leevendamise meetodid meie osakonnas rakendust ei leidnud.


Aastatel 2012–2013 avanes minul uuringuõena ja ka minu kolleegidel võimalus osaleda rahvusvahelises enneaegsete vastsündinute lähedussuhte uuringus „The International Closeness Survey in the SCENE Study". Uuringus osalemine viis meid kokku soome õe Anna Axeliniga, kes on töötanud Turu Ülikooli Haigla vastsündinute intensiivravi osakonnas ja viimased 10 aastat Turu Ülikooli Õeteaduse osakonnas. Lisaks on ta kirjutanud vastsündinu valu teemal ka oma doktoritöö. Anna Axelinil on suur praktilise töö kogemus.

Novembri esimestel päevadel külastas Eestit 18-liikmeline grupp ämmaemandaid, arste, tervishoiujuhte ja õppejõude. Külalised olid siia tulnud Kesk-Aasiast: Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Tadžikistanist. Enne Eestisse jõudmist peatus külaliste grupp Saksamaal.


Kliinikumi naistekliinikus viibides tunti huvi kõige vastu, mis puudutab ämmaemandusabi arengut: organisatsiooni tegevus ämmaemandusabi arendamisel; ämmaemandate hariduse sisu, eriti praktikakorraldus ja õppekava arendamine ning ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel, sünnitusel ja sünnitusjärgses perioodis, iseseisvate vastuvõttude ja koduvisiitide organiseerimine jms.


Külalistele avaldas sügavat muljet Eesti digitaalsete teenuste kõrge tase tervishoius, sünnitusabi tase ning ämmaemandusabi kiire areng. Ohtralt kiidusõnu sai ka eestlaste sõbralikkus, paindlikkus ja avatus.


Eesti Ämmaemandate Ühing jätkab koostööd Kesk-Aasia piirkonna ämmaemandus-organisatsioonidega ning regionaalset koostööd koordineeriva Saksamaa projektiga GIZ.

Tervislike Neljapäevade sarja meeskond korraldas traditsioonilise tervisepäeva seekord reedel, Teadlaste Öö raames. Tähelepanu keskmes olid suutervis, suitsetamisest loobumine ning hea vorm läbi liikumise. Huvilisi, kes tervisepeapäeva külastasid, oli kokku ligi 400.


Tiina Teder, Eesti Õdele Liidu Tartumaa piirkonna juht: „Seekordne tervisepäev erines varasematest, oli ühest küljest raske, kuid teisalt huvitav, küsimusi oli seinast seina ning emotsioone tavapärasest rohkem. Osalenud inimeste keskmine vanus oli 30ndate eluaastate piires. Proovisime seekord töötubades läheneda huvilistele interaktiivsemalt: võimaldasime proovida erinevaid instrumente ning püüdsime rohkem näitlikustada töötubade teemasid. Kokku olime väljas kolme töötoaga, kus õed ja teised tervishoiuspetsialistid andsid nõu erinevatel tervist puudutavatel teemadel. Samal ajal toimus ka tervisenäitajate mõõtmine.


Suutervise töötoas selgitas hambaraviõde Riina Kaeramaa, kuidas hoida tervena nii täiskasvanute hambad kui ka laste hambad ja õpetas, millised on õiged võtted hambapesuks.
Liikumise ja terve keha töötoas olid nõu jagamas õed Pille Mekk, Maarika Jaguson ja Erli Vain. Räägiti ja näidati, kuidas on võimalik saada terve ja vormis keha läbi kiikumise.
Tubakast loobumise töötoas näitasid füsioterapeut Karine Rüütel ja õde Margarita Milihhina piltlikult, milline näeb välja jääkaine, mis kopsudesse koguneb suitsetamise tagajärjel. Räägiti suitsetamise müütidest ning suitsetamise kahjulikkusest laiemalt."

lk10 tervislik neljap

Külli Miljukov: „Osalesin Teadlaste Öö Tervislikul Neljapäeval esimest korda ja olin tõeliselt üllatunud, et kohale tuli nii palju inimesi erinevas vanuses, kes soovisid mõõta oma tervisenäitajaid. Kõige rohkem sooviti teada saada, millised on normaalsed vererõhu väärtused. Lisaks tuli selgitada kõrge vererõhu tekkepõhjuseid."


Kaire Kool: „Enamik külastajaid olid seekord noored ja terved inimesed. Seetõttu olid ka näitajad, mida mõõtsime, suures osas normi piires. Küsiti veresuhkru, kolesterooli ja hemoglobiini normväärtusi. Sagedasemaks küsimuseks oli, et millised on rauarikkad toitained. Meeldejäävam küsimus – kas paar pudelit õlut igal õhtul võib põhjustada madalat hemoglobiinitaset veres?"


Agnes Anton: „Imestama pani rohke osavõtt, seda ka rahvusvahelises plaanis. Ja kindlasti see, et inimesed ei mõtle enam, et haiguse ennetamine või juba haigus ise on ainult arsti/õe asi, vaid on vastutuse võtnud seda ise juhtida. Kiitus selle eest! Kõige enam huvitas inimesi piirväärtustega seonduv, millised on lubatud nihked, milliste haigustega neid seostada jne. Teine, mida palju küsiti, oli toitumisega seotud."


Marika Jaguson, Erli Vain: „Üllatav oli, et just noored tundsid nii suurt huvi keha koostise mõõtmise ja selle tulemuste vastu. Peamiselt küsiti, mida meie kui spordimeditsiini osakonna õed soovitame teha selleks, et keha rasvaprotsenti langetada (kehalise koormuse muutmine, toitumise korrigeerimine)."

 

lk10 tervislik neljap2Pilt Pille Mekk: „Imestama pani see, kui ebasportlikud on teismelised tüdrukud. Kiigulauaga kiikudes sai jaks otsa juba soojenduse ajal. Meile esitatud küsimused olid pigem kiigulaua kasutamise kohta. Palju tuli rääkida laste liikumisharjumustest ja ülekaalust ning nende seosest."

 

Margarita Milihhina, Karine Rüütel: „Ehmatas see, kui hästi kolmanda/neljanda klassi õpilased tunnevad nii suitsetatavaid kui ka suitsuvabasid tubakatooteid (näiteks huuletubakas, E-sigaret, vesipiip jne). See näitab seda, et tubakatooted on populaarsed nii gümnaasiumi õpilaste seas kui ka nende pereliikmete seas. Tegime järeldusi, et meil kui tubakast loobumise nõustajatel tuleks minna jagama oma teadmisi ka koolidesse, et tõsta õpilaste teadlikust tubakatoodete toimest ja loobumise võimalustest."

 

Järgmised Tervislikud Neljapäevad
• 23. oktoober „Vaimse tervisega seotud probleemid"
• 20. november „Hingamisteede haigustega seotud probleemid"
• 22. jaanuar „Insult – miks on kiire? Kuidas toime tulla uriinipidamatusega?"
• 19. veebruar „ Mida tasuks teada silmahaigustest"
• 26. märts „Kevadele ja päikesele vastu – kuidas hoida oma nahka?
• 23. aprill „Kuidas toimida vigastuste korral"