lk3 Lampinen IrinaTennusJuulikuus anti kliinikumi operatsiooniteenistuse õele Irina Lampinenile üle Euroopa viie parima õe sekka kuulumise tunnistus. Euroopa parimate operatsiooniõdede valimine toimus internetis ning hääletada said kõik soovijad. Esiviisikusse kuulusid peale Eesti veel Türgi, Sloveenia, Hispaania ja Iirimaa õed. Parimaid operatsiooniõdesid premeeriti 2500-eurose rahatšekiga, mis tuli annetada heategevuseks. Irina Lampinen soovis enda panuse anda organisatsioonile Chain of Hope, et aidata arengumaade lapsi ja parandada nende kirurgilise abi saamise võimalust.


Küsimuse peale, mis tundeid tunnustus Irinas tekitab, vastab ta tagasihoidlikult, et eks igale inimesele meeldib tunnustus. „Tegelikult on ju tore, kui sinu tööd märgatakse. See annab uue laengu ja tahtmise tööd veel paremini teha." Irina Lampineni kandidatuuri esitas operatsiooniteenistuse ülemõde Tiiu Koemets ning oma nõusoleku selleks andis Irina just seetõttu, et parimate sekka valimise korral tuli tunnustus realiseerida heategevusse.


Irina Lampinen on kliinikumis töötanud üle 15 aasta. Esimene kokkupuude kliinikumiga oli tal juba kolmandal kursusel, kui ta algaja õena praktiseeris traumatoloogia osakonnas. „Minu lemmikvaldkond on traumatoloogia ja ortopeedia. Ilmselt sai kiindumus alguse just tudengiajast, mil sealsed traumatoloogid ja ortopeedid mind väga palju õpetasid ning operatsioonide ja protseduuride käike selgitasid," räägib Irina. Talle just meeldibki, et tegemist on veidi mehisema alaga: „Mulle meeldib, et operatsiooni tulemusena näeb kohe muutust."


Et saada operatsiooniõeks, ei ole vaja läbida lisakursusi, väljaõpe toimub töö käigus. Irina sõnul tekib vilumus ajaga: „Alguses oled ju ikka pinges ja närvis, kuidas kõik laabub, kuidas operatsioonid välja näevad, millised on õiged instrumendid." Isegi Euroopa ühel parimal operatsiooniõel ei ole kõik instrumendid peas: „Muidugi ei ole kõik peas, erinevaid operatsioonil vajaminevaid instrumente on nii tohutult palju ja pealegi muutub meditsiinis kõik väga kiiresti. Operatsiooniõde ei saa jääda näiteks noorele ja innovaatilisele kirurgile jalgu, ta peab olema uute meetoditega sama hästi kursis," selgitab Irina. Meetodite, protseduuride ja instrumentide hulga suurus on tingitud sellest, et operatsiooniteenistuses on kokku 18 operatsioonituba, mida kasutavad kõik kliinikud ning ühelgi päeval ei seisa need toad tühjana.


Irina tunnistab, et operatsiooniõe töö nõuab külma närvi: „Kõik lõikused ei ole n-ö ilusad, on keerulisemaid ja vererohkemaid. Pea peab olema selge. Kui tegemist on plaanilise operatsiooniga, saan operatsioonide plaani tavaliselt eelmise päeva pärastlõunal juba teada. Siis on veel aega, et vajadusel midagi juurde uurida ja mõtted valmis seada. Kui aga on valves olemise aeg, siis ongi lõikused erakorralised ning nende graafik muutub ajas pidevalt," selgitab Irina.


Õenduse eriala on väga populaarne, kui arvestada erialale kandideerijate arvu. Irina selgitab, et õe elukutse on n-ö rahvusvaheline, sellega saab tööd igal pool. „Meie õed ja nende õppe kvaliteet on hinnatud ka riigist väljaspool. Meil siin kliinikumis käiakse õppimas ka teistest riikidest, ka minul on olnud välistudengeid keda juhendada, olgugi, et operatsiooniteenistuses liigub praktikante rohkem koos arstidega kui õdedega." Irina Lampinen kuulub ise ka AO Trauma koolitajate hulka. See on organisatsioon, mille eesotsas seisavad arstid ning mille eesmärk on luu- ja lihaskonna haiguste ravimine, uurimistöö ja õpetamine. „Alates 2008. aastast teen ma õdedele koolitusprogramme ise, kutsun lektorid ja kooskõlastan programmi organisatsiooni peakontoriga Šveitsis. AO Trauma traumaalased koolitused on hästi praktilised ning toimuvad nii arstidele kui õdedele. Tundub, et need koolitused meeldivad osalejatele, tagasiside on alati väga positiivne," lausub Irina.


Kui küsida, kuidas Irina ennast vabal ajal tööst välja lülitab, ütleb ta, et püüab hoida väga selget piiri: on töö aeg ja kodu aeg. „Kuigi jah, kindlasti olen ka eraelus töös nähtu tõttu alalhoidlikum – näiteks sõbrannadele ikka ütlen, et batuudil hüppamine võiks kõne alla tulla ainult korralike kinnituste ja turvavõrgu korral. Vabal ajal naudin ma spordi tegemist ning lõõgastun maal enda lillekestega tegeledes. Ja ausalt öeldes peab ikka enda tööd nautima. Meil on siin suurepärane seltskond – arstid on toredad ja õed väga tublid. Ma ei kujuta ette, kui peaksin tulema tööle vastumeelselt. Ma tulen tööle teades, et mind ootab ees huvitav päev, toredad kolleegid, meeldiv keskkond ning võimalus aidata inimesi."

 

Irina Lampineniga vestles Helen Kaju

lk9 Tiina Freimann12. mail toimus Pärnu kontserdimajas esimene Rahvusvaheline Õdede Päeva Konverents, kus osalesid 360 õde üle Eesti. Teemaks oli „Hea õendusabi õiglane hind", mille oli määranud Rahvusvaheline Õdede Nõukogu. Konverentsipäeval tutvustati Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide tulevikuvaadet, arutleti esmatasandi panusest elanikkonna tervisedendusse ning efektiivsest meeskonnatööst. Kliinikumi poolt esines ettekandega Tiina Freimann, kes rääkis, millega tuleb arvestada raviteenuste rahastamisel ja Anita Priks, kes tutvustas kliinikumi patsiendi ohujuhtumite infosüsteemi (POI). Meeldejäävaimaks osaks oli Eesti Õdede Liidu poolt Aasta Õe ja Aasta Tegu 2015 valimine.lk9 Agnes Anton


Aasta Õeks valiti Agnes Anton kliinikumi sisekliinikust, kes on olnud tegus õdede liidu tervistedendava üritusesarja „Tervislik Neljapäev" algusajast alates ning on osalenud kõikidel tervisepäevadel kahe aasta vältel.


Aasta Teoks 2015 valiti esimene hooldustöötajate konverents ja hooldustöötajate seltsingu loomine. Konverents lõppes üllatusesinejaga, kelleks oli tantsuansambel Tuurit-tuurit.


Margarita Milihhina
Eesti Õdede Liidu usaldusisik Tartu Ülikooli Kliinikumis

15. mail toimus kliinikumis Linkbergi auditooriumis õendustöötajate teabepäev, kus meie tublid õed tutvustasid oma igapäevatööd. Arutleti anesteesiaõe rollist anestesioloogi kabinetitöös, kuiva silma sündroomist ja sellest tulenevatest probleemidest ning tutvustati Soulbus projekti raames valmivat e-kursust välispraktikantide juhendamiseks. Traditsiooniliselt tänas kliinikum meie parimaid õdesid ning tunnustuse pälvisid ligikaudu 70 õde. Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkond tunnustas oma parimaid kontaktisikuid operatsiooniteenistuse, traumatoloogia ja ortopeedia osakonnast.


Parima õdede liidu usaldusisiku tiitli pälvis sel aastal kliinikumi operatsiooniteenistuse usaldusisik Külli Mürgimäe, keda tunnustati ka Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt 11. juunil Nelijärve Puhkekeskuses.

 

Margarita Milihhina
Eesti Õdede Liidu usaldusisik Tartu Ülikooli Kliinikumis

Agnes Anton Pillery TeesaluRahvusvahelise õdede päeva konverentsil Pärnus tunnustati aasta kõige tublimat õde ja kuulutati välja aasta tegu.

 

Palju õnne sisekliiniku õde-spetsialist Agnes Antonile tunnustuse eest!

Aasta teoks kuulutati EÕL hooldustöötajate konverents ja hooldustöötajate seltsingu loomine.

Aasta tulija tiitli sai kliinikumi keskkonnaosakonna juhataja Tiina Teder, kes liitus sel aastal EÕL juhatusega.

 

Palju õnne!

lk8 hepatiidiode Irina Sulkovskaja2014. aasta detsembrikuus alustas kliinikumis vastuvõttu hepatiidiõde Irina Sulkovskaja. Kliinikumi Leht käis uurimas, mida see vastuvõtt endast kujutab.


Hepatiidiõe Irina Sulkovskaja vastuvõtt toimub kahel korral nädalas aadressil L. Puusepa 1a, III korrusel kabinetis 3012. Hepatiidihaigeid nõustab ka nakkushaiguste kabineti õde Külli Miljukov. Hepatiidialase nõustamisteenuse pakkumise alustamiseks tuli mõlemal õel läbida aastapikkune täienduskursus ning igapäevatöös on abiks Eesti Gastroenteroloogide Seltsi poolt koostatud „Hepatiidiõe tööjuhend".


Õde Irina Sulkovskaja toob kohe esmalt esile kõik võimalused, mille kaudu C- aga ka B-hepatiiti nakatumine toimub. Ta selgitab, et väga sageli imestavad patsiendid, et kuidas üldse sai võimalikuks nakatumine viirusesse, kui on elatud igati korralikku elu, alkoholi liigselt ei pruugita ja järgitakse tervislikke eluviise. „Tõsiasi, et C-hepatiiti võib saada verega kokku puutudes ning selleks ei ole tingimata vaja „palju punast verd", kipub ununema paraku ka meedikutel endil. On ka juhtumeid, kus inimesed puhkusereisidel on teinud endile tänaval tätoveeringuid ning suur grupp patsiente on muidugi narkomaanid", selgitas Irina Sulkovskaja.


Kuidas saab hepatiidiõe vastuvõtule?
Vastuvõtul tegeleb hepatiidiõde peamiselt C-hepatiiti põdevate haigete jälgimise ja raviga. Hepatiidiõe vastuvõtule suunab patsiendi gastroenteroloog või nakkushaiguste arst. Eelnevalt täpsustatakse arsti poolt diagnoos, tehakse koos patsiendiga raviotsus ning edasi tegelebki patsiendiga hepatiidiõde.


Mida teeb hepatiidiõde?
Irina Sulkovskaja selgitab: „Arst koostab raviplaani ja mina siis jälgin seda haiget. Hepatiidiõel peavad olema teadmised analüüside hindamiseks. Ravi on väga pikk, 24–48 nädalat, ning veel jälgimine pool aastat pärast ravi lõppu. Esialgu peavad haiged käima iga kahe nädala, hiljem iga nelja nädala tagant minu juures kontrollis. Vahepealse aja kohta täidavad nad ravipäeviku, kuhu tuleb sisse kanda iganädalaselt nii suukaudsete kui süstitava ravimi manustamine, annused ja kõrvaltoimed. Igal vastuvõtul võetakse analüüsid ning vaadatakse, kas ravi jätkub plaanipäraselt või tuleb nõu pidada muutuste osas arstiga. Väga oluline on patsiendi süstimisõpetus, sest süstimist peab haige ise pidevalt tegema ning sellega toime tulema."

Tervisliku Neljapäeval on tähelepanu keskmes nahaga seotud probleemid. Traditsiooniliselt planeerime kolm vestlusringi, kus nahakliiniku õed arutavad selle üle, mida tuleks teada, mida märgata ning kuhu vajadusel pöörduda.

 

Esimeses vestlusringis keskendutakse naha olemusele ja selle ealistele muutustele. Õed selgitavad, kuidas säilitada naha tervist.

 

Teise vestlusringi esimene tund on pühendatud pindmiste nahavigastuste kodusele esmaabile. Vestlusringi teises pooles räägitakse päikese mõjust nahale. Antakse nõu, kuidas kaitsta oma nahka liigse päikesekiirguse eest ning mida teha päikesepõletuse korral.

 

Kolmas vestlusring keskendub nahaseenhaigustest tingitud probleemidele. Meie õed õpetavad linnakodanikele jalgade hooldust ning annavad nõu, kuidas ja kuhu on võimalik pöörduda abi saamiseks.

 

Tervislik Neljapäev toimub 26. märtsil kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.

 

Ootame osaleme kõiki huvilisi!

 

Täpsem info:
Eesti Õdede Liidu esindaja: Margarita Milihhina, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5331 9345.
Tervishoiukõrgkooli esindaja: Ruth Pihle, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 737 0207.

lk9 Birgit NadalKliinikumis on avatud südameõde iseseisev vastuvõtt. Südameõde nõustab kõrge kardiovaskulaarriskiga patsiente:


-selgitab patsiendile ja tema lähedastele südamehaiguse olemust ning riskifaktoreid,
-õpetab enesetunnet hindama ja jälgima, pidama oma tervise päevikut,
-nõustab dieedi ja elustiili korrigeerimisel.


Vastuvõtt toimub reedeti kell 10.00–14.00 L. Puusepa 1a kabinetis 4042. Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri ning eelnev registreerimine telefonil 731 9345.

Eesti Õdede Liit korraldab esimest korda spetsiaalselt hooldustöötajatele mõeldud konverentsi. Konverents toimub 5. märtsil Tartus, A. Linkbergi nimelises auditooriumis aadressil L. Puusepa 8.


Õendusabi, mis hõlmab ka hooldaja tööd, on viimaste aastate jooksul läbi teinud kiire arengu kuni iseseisvate õendushaiglate loomiseni välja. Õdede ja hooldajate koostöö patsiendi eest hoolitsemisel ning tema lähedaste nõustamisel on eriti olulise tähendusega inimese terviseseisundi taastamisel.


Seekordse konverentsi keskmesse on seatud hooldustöötaja, tema roll meeskonnas, ja seda läbi erineva prisma. Konverentsile on oodatud kõik hooldustöötajaid, kes on teemadest huvitatud. Registreeruda saab kuni 23.02.2015 e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Otsustada tasub kiirelt, sest kohtade arv on piiratud.


Täpsem info konverentsi kohta Eesti Õdede Liidu kodulehel – www.ena.ee.

Pärast talvepuhkust alustavad taas traditsioonilised tervisepäevad, mille viivad läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi õed koostöös tervishoiukõrgkooli tudengite ja õppejõududega.


22. jaanuaril kell 16.00–19.00 toimub esimene selle aasta Tervislik Neljapäev, mis keskendub insuldile ja uriinipidamatusega seotud probleemidele.


Tervislikul Neljapäeval on traditsiooniliselt kavas kolm töötuba.


Esimeses töötoas selgitatakse, mis on insult ning mis võib olla selle tekkepõhjuseks. Juttu tuleb ka võimalikest insuldi ennetamise võimalustest.


Teises töötoas tuleb räägitakse sellest, kuidas toime tulla igapäevategevustega pärast insulti. Arutletakse ka pereliikmete rollist.


Kolmandas töötoas keskendutakse uriinipidamatusega seotud probleemidele. Õed annavad infot mitmete võimalike eneseabivõtete kohta, millega on saab oma elukvaliteeti tõsta.


Lisaks on kõikidel soovijatel on võimalus tasuta mõõta oma tervisenäitajaid ning vajadusel saada tervisenõu.


Täpsem info:
Eesti Õdede Liidu esindaja: Margarita Milihhina, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5331 9345.
Tervishoiukõrgkooli esindaja: Ruth Pihle, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 737 0207.

 

Järgmiste tervisepäevade teemadeks on:
• 19. veebruar „Mida tasuks teada silmahaigustest"
• 26. märts „Kevadele ja päikesele vastu – kuidas hoida oma nahka?"
• 23. aprill „Kuidas toimida vigastuste korral"

Linnakodanikele mõeldud tervisepäevad on toimunud igakuiselt veidi üle aasta ning saanud ootamatult populaarseks – igakuised erinevaid teemasid katvad infotunnid on linnarahva seas oodatud ning kiidetud. Kliinikumi Leht avab tagamaad, kes on need tublid õed, kelle abil tervisepäevad teoks saavad.

Agnes Anton Agnes Anton

 

 

 

 

 

 

 

 

Aliis Laidver Aiis Laidver

 

 

 

 

 

 

 

 

Birgit NädalBirgit Nadal

 

 

 

 

 

 

 


Erli Vain Erli Vain

 

 

 

 

 

 

 

 

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Kristjan Lokk, pulmonoloogilise intensiivravi osakond, õde
Jevgenia Degtjarjuk, üldanestesioloogia osakond, õde
Galina Grigorjeva, üldintensiivravi osakond, õde
Sandra Sulev, neurointensiivravi osakond, õde
Olga Nikiforova, lasteintensiivravi osakond, õde
Piia Linnas, erakorralise meditsiini osakond, õde
Lia Kozõreva, pulmonoloogilise intensiivravi osakond, põetaja
Irina Niinepuu, üldanestesioloogia osakond, põetaja
Liia Laur, üldintensiivravi osakond, põetaja
Lolyta Tilga, lasteintensiivravi osakond, põetaja
Nele Rajasaar, neurointensiivravi osakond, hooldusõde
Urve Laanemaa, erakorralise meditsiini osakond, põetaja

 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Olga Raudik, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Marge Pani, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Aleksander Bernatski, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Jekaterina Okuneva, radio-ja onkoteraapia osakond, õde
Liisika Ojasaar, kirurgilise onkoloogia osakond, põetaja
Tiina Kossinkova, kirurgilise onkoloogia osakond, hooldusõde
Piret Pütsepp, radio-ja onkoteraapia osakond, põetaja

 

Kirurgiakliinik

lk10 tervislik neljapaevNovembrikuu Tervislikul Neljapäeval räägivad õed kõrva-nina-kurguhaigustega seotud probleemidest.

 

Eestis on umbes 100 000 kuulmislangusega inimest ja 2000 viipekeeles suhtlevat kurti. Keskmiselt igal 10 inimesel võib esineda erinevaid kuulmisega seotud probleeme. Igal aastal sünnib keskmiselt 15 kuulmislangusega last.

Kõikidest nendest kõrva-nina-kurgu probleemidest lähtuvalt tegutseb tervisepäeval kolm töötuba.


Kuulmine, kuulmise langus ja kuulmise abivahendid – töötoas keskendub kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna vanemõde Tiia Johannes kuulmisega seotud probleemidele laiemalt. Kuidas me kuuleme? Kui tähtis on kuulmine? Miks kuulmine langeb? Arutletakse selle üle, mida saab inimene ise teha, et oma kuulmist hoida. Tutvustatakse kuulmise abivahendeid ja nende hankimise võimalusi.


Kõrva tervisetuba – töötuba viib läbi kõrvakliiniku kirurgia osakonna õde Inna Raud. Siin arutletakse selle üle, missugune on õige kõrvade hooldus. Inna Raud annab nõu, kuidas hoolitseda kõrvade eest nii operatiivse ravi järgselt kui ka põletikulise haigusseisundi puhul. Räägitakse, miks kõrvavalu tekkib ning missugune võiks olla kõrvavalu esmaabi.

 

Kiiret sekkumist vajavad nina-kurgu probleemid – kolmandas töötoas, mida juhib kõrvakliiniku õde Kaire Kärner, antakse nõu, millised probleemid nõuavad kiirest sekkumist. Räägitakse, millal näidustatud ravi käsimüügiravimitega ning millal on vajalik perearsti konsultatsioon.

 

Tervisepäev toimub 20. novembril kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, aadressil Nooruse 5.


Tasuta tervisepäevale on oodatud kõik huvilised!

23. oktoobril esitati lastekliinikus „Vastsündinu valu" seminari raames küsimus – kas vastsündinu peab kannatama valu?

Sellise küsimuse võib esitada iga Eestis sündinud enneaegne ja ajaline vastsündinu, kes saatuse tahtel on pidanud veetma elu esimesed tunnid, nädalad või kuud haiglas. Vastsündinu valu on enamikul juhtudel seotud talle tehtavate erinevate protseduuride ja uuringutega. Kirjanduse andmeil on 56% vastsündinu valust seotud torkega vereproovideks (Alvarez 1999).


Vastsündinu valule, vastupidiselt täiskasvanute valule, pole pööratud piisavalt tähelepanu, Aastakümneid oldi arvamusel, et vastsündinu ei tunne valu.


Valu on subjektiivne tunne. Vastsündinu ei saa öelda, et on valus, ta annab sellest teada kehakeele ja käitumisega. Meie ülesanne on osata näha neid muutusi tema käitumises ja vastavalt sellele ka tegutseda. Oskus määrata valu ja mõista, kuidas laps end tunneb, on õdedele vajalik ametioskus. Tegelikult me ei informeeri lapsevanemaid piisavalt, et nad saavad last aidata, kui protseduurid ja uuringud põhjustavad stressi ning valu. See tundub olevat selline teema, mida me ei oska hästi neile õpetada.


Minu esimene kokkupuude vastsündinu valu temaatikaga oli 2002. aastal, kui oli võimalus viibida rahvusvahelisel IPOKRaTES-e konverentsil Austrias. Seal räägiti nii vastsündinu valust kui ka enneaegsete erihooldusmeetoditest. Mujal maailmas, eriti Soomes ja Rootsis, oli vastsündinu valu juba aastaid uuritud.


Samal aastal valmis ka tolleaegse Tartu Meditsiinikooli üliõpilase Monika Michelsoni uurimuslik diplomitöö lastekliiniku neonatoloogia osakonna baasil, teemal „Stress ja valu vastsündinul". Töö eesmärk oli uurida vastsündinute stressikoormust ja valu kestvust, ning nende leevendamise võimalusi. Kõige selle tulemusel hakkasime osakonnas enne vereanalüüside võtmist vastsündinutele valu leevendamiseks glükoosilahust manustama. Tol ajal oli see suur samm, kuid teised valu leevendamise meetodid meie osakonnas rakendust ei leidnud.


Aastatel 2012–2013 avanes minul uuringuõena ja ka minu kolleegidel võimalus osaleda rahvusvahelises enneaegsete vastsündinute lähedussuhte uuringus „The International Closeness Survey in the SCENE Study". Uuringus osalemine viis meid kokku soome õe Anna Axeliniga, kes on töötanud Turu Ülikooli Haigla vastsündinute intensiivravi osakonnas ja viimased 10 aastat Turu Ülikooli Õeteaduse osakonnas. Lisaks on ta kirjutanud vastsündinu valu teemal ka oma doktoritöö. Anna Axelinil on suur praktilise töö kogemus.

Novembri esimestel päevadel külastas Eestit 18-liikmeline grupp ämmaemandaid, arste, tervishoiujuhte ja õppejõude. Külalised olid siia tulnud Kesk-Aasiast: Kõrgõzstanist, Usbekistanist ja Tadžikistanist. Enne Eestisse jõudmist peatus külaliste grupp Saksamaal.


Kliinikumi naistekliinikus viibides tunti huvi kõige vastu, mis puudutab ämmaemandusabi arengut: organisatsiooni tegevus ämmaemandusabi arendamisel; ämmaemandate hariduse sisu, eriti praktikakorraldus ja õppekava arendamine ning ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel, sünnitusel ja sünnitusjärgses perioodis, iseseisvate vastuvõttude ja koduvisiitide organiseerimine jms.


Külalistele avaldas sügavat muljet Eesti digitaalsete teenuste kõrge tase tervishoius, sünnitusabi tase ning ämmaemandusabi kiire areng. Ohtralt kiidusõnu sai ka eestlaste sõbralikkus, paindlikkus ja avatus.


Eesti Ämmaemandate Ühing jätkab koostööd Kesk-Aasia piirkonna ämmaemandus-organisatsioonidega ning regionaalset koostööd koordineeriva Saksamaa projektiga GIZ.

Tervislike Neljapäevade sarja meeskond korraldas traditsioonilise tervisepäeva seekord reedel, Teadlaste Öö raames. Tähelepanu keskmes olid suutervis, suitsetamisest loobumine ning hea vorm läbi liikumise. Huvilisi, kes tervisepeapäeva külastasid, oli kokku ligi 400.


Tiina Teder, Eesti Õdele Liidu Tartumaa piirkonna juht: „Seekordne tervisepäev erines varasematest, oli ühest küljest raske, kuid teisalt huvitav, küsimusi oli seinast seina ning emotsioone tavapärasest rohkem. Osalenud inimeste keskmine vanus oli 30ndate eluaastate piires. Proovisime seekord töötubades läheneda huvilistele interaktiivsemalt: võimaldasime proovida erinevaid instrumente ning püüdsime rohkem näitlikustada töötubade teemasid. Kokku olime väljas kolme töötoaga, kus õed ja teised tervishoiuspetsialistid andsid nõu erinevatel tervist puudutavatel teemadel. Samal ajal toimus ka tervisenäitajate mõõtmine.


Suutervise töötoas selgitas hambaraviõde Riina Kaeramaa, kuidas hoida tervena nii täiskasvanute hambad kui ka laste hambad ja õpetas, millised on õiged võtted hambapesuks.
Liikumise ja terve keha töötoas olid nõu jagamas õed Pille Mekk, Maarika Jaguson ja Erli Vain. Räägiti ja näidati, kuidas on võimalik saada terve ja vormis keha läbi kiikumise.
Tubakast loobumise töötoas näitasid füsioterapeut Karine Rüütel ja õde Margarita Milihhina piltlikult, milline näeb välja jääkaine, mis kopsudesse koguneb suitsetamise tagajärjel. Räägiti suitsetamise müütidest ning suitsetamise kahjulikkusest laiemalt."

lk10 tervislik neljap

Külli Miljukov: „Osalesin Teadlaste Öö Tervislikul Neljapäeval esimest korda ja olin tõeliselt üllatunud, et kohale tuli nii palju inimesi erinevas vanuses, kes soovisid mõõta oma tervisenäitajaid. Kõige rohkem sooviti teada saada, millised on normaalsed vererõhu väärtused. Lisaks tuli selgitada kõrge vererõhu tekkepõhjuseid."


Kaire Kool: „Enamik külastajaid olid seekord noored ja terved inimesed. Seetõttu olid ka näitajad, mida mõõtsime, suures osas normi piires. Küsiti veresuhkru, kolesterooli ja hemoglobiini normväärtusi. Sagedasemaks küsimuseks oli, et millised on rauarikkad toitained. Meeldejäävam küsimus – kas paar pudelit õlut igal õhtul võib põhjustada madalat hemoglobiinitaset veres?"


Agnes Anton: „Imestama pani rohke osavõtt, seda ka rahvusvahelises plaanis. Ja kindlasti see, et inimesed ei mõtle enam, et haiguse ennetamine või juba haigus ise on ainult arsti/õe asi, vaid on vastutuse võtnud seda ise juhtida. Kiitus selle eest! Kõige enam huvitas inimesi piirväärtustega seonduv, millised on lubatud nihked, milliste haigustega neid seostada jne. Teine, mida palju küsiti, oli toitumisega seotud."


Marika Jaguson, Erli Vain: „Üllatav oli, et just noored tundsid nii suurt huvi keha koostise mõõtmise ja selle tulemuste vastu. Peamiselt küsiti, mida meie kui spordimeditsiini osakonna õed soovitame teha selleks, et keha rasvaprotsenti langetada (kehalise koormuse muutmine, toitumise korrigeerimine)."

 

lk10 tervislik neljap2Pilt Pille Mekk: „Imestama pani see, kui ebasportlikud on teismelised tüdrukud. Kiigulauaga kiikudes sai jaks otsa juba soojenduse ajal. Meile esitatud küsimused olid pigem kiigulaua kasutamise kohta. Palju tuli rääkida laste liikumisharjumustest ja ülekaalust ning nende seosest."

 

Margarita Milihhina, Karine Rüütel: „Ehmatas see, kui hästi kolmanda/neljanda klassi õpilased tunnevad nii suitsetatavaid kui ka suitsuvabasid tubakatooteid (näiteks huuletubakas, E-sigaret, vesipiip jne). See näitab seda, et tubakatooted on populaarsed nii gümnaasiumi õpilaste seas kui ka nende pereliikmete seas. Tegime järeldusi, et meil kui tubakast loobumise nõustajatel tuleks minna jagama oma teadmisi ka koolidesse, et tõsta õpilaste teadlikust tubakatoodete toimest ja loobumise võimalustest."

 

Järgmised Tervislikud Neljapäevad
• 23. oktoober „Vaimse tervisega seotud probleemid"
• 20. november „Hingamisteede haigustega seotud probleemid"
• 22. jaanuar „Insult – miks on kiire? Kuidas toime tulla uriinipidamatusega?"
• 19. veebruar „ Mida tasuks teada silmahaigustest"
• 26. märts „Kevadele ja päikesele vastu – kuidas hoida oma nahka?
• 23. aprill „Kuidas toimida vigastuste korral"

lk8 Pirgit PalkSisekliinikus nefroloogia osakonnas on kaks aastat tegutsenud neeruõdede iseseisev vastuvõtt. Kliinikumi Leht käis nefroloogia osakonna vanemõe Pirgit Palgi käest uurimas, mida see vastuvõtt endast täpsemalt kujutab.
Neeruõdede vastuvõttu viivad läbi nefroloogia osakonna õed Tatiana Malõševa ja Maie Pikkmaa. Vastuvõtt toimub igal neljapäeval ajavahemikus 10.00-12.00.


Krooniline neeruhaigus on aeglaselt progresseeruv haigus, mille korral on patsiendi neerukude tagasipöördumatult kahjustunud. Seetõttu on väga oluline pidev ja pikaajaline patsientide nõustamine läbi ennetustöö, et pikendada haiguse lõppstaadiumisse jõudmist ning parandada seeläbi ka patsientide elukvaliteeti. See, milline vastuvõtt välja näeb või mis seal tehakse, sõltub otseselt patsiendist ja tema kroonilise neeruhaiguse staadiumist. Neeruõe vastuvõtu raames nõustab õde nefroloogi jälgimisel olevaid patsiente. Pirgit Palgi sõnul saavad neerupuudulikkusega patsiendid, kelle haigus on algstaadiumis väga palju enda heaks ära teha, kui jälgivad kindlat elurütmi, ravisoovitusi, spetsiaalset toitumist ning käivad regulaarselt nefroloogi ja neeruõe vastuvõtul.


Selle, kui sageli tuleb neeruõe vastuvõtul käia, määravad koostöös nefroloog ja neeruõde. Ning just nefroloog on see, kes suunab patsiendi neeruõe vastuvõtule. Neeruõe vastuvõtul on määratud ühele patsiendile aega 30 minutit. Pirgit Palgi sõnul ei jõuta selle aja jooksul edastada küll kõike neerupuudulikkusega puudutavat informatsiooni, vaid just sel hetkel, vastavalt haiguse staadiumile vajalikku infot. Lisaks kontrollitakse vastuvõtul patsiendi tervisenäitajad – mõõdetakse vererõhku, veresuhkrut, hinnatakse vedeliku tasakaalu organismis.


Kui küsida Pirgit Palgi käest tulevikumõtete kohta, siis arvab ta, et tulevikus võiks neeruõe vastuvõtt veelgi laiemalt kasutust leida. Õdedepoolne valmisolek on olemas ning rõhk tulebki asetada ennetustööle, kuna kaugelearenenud krooniline neerupuudulikkus on pöördumatu haigus ja selle puhul pole oma neerud enam võimelised funktsioneerima. Eesmärk on pikendada dialüüsravi faasi jõudmist nii kaua kui võimalik.

 

lk8 Mai RosenbergProfessor Mai Rosenberg, nefroloogia osakonna arst-õppejõud: „Krooniline neeruhaigus (KNH) kulgeb sageli aastaid ilma vaevusteta ja võib esineda populatsiooni-uuringute andmetel umbes igal kümnendal inimesel.Neeruõdede-poolne neeruhaigete igakülgne informeerimine KNH kulust ja ravi iseärasustest on väga oluline igapäevases meeskonnatöös, sest see aitab oluliselt kaasa KNH progresseerumise ennetamisel ja eelseisvaks neeruasendusraviks ettevalmistamisel. Kui patsiendil on olemas asjakohane teave KNH ravi kohta, siis saavad nad ka ise palju kaasa aidata KNH progresseerumise ennetamisel ja elukvaliteedi parandamisel.

lk10 Soome reisEesti ja Soome õendusjuhtide ühisseminar toimus sel aastal Kotkas, Kymenlaakso maakonnas. Eestist võtsid ühise sõidu ette Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lõuna-Eesti Haigla õendusjuhid ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe ja ämmaemanda õppekavade juht. Seminarile eelnesid kohalike tervishoiuasutuste külastused ja Soome kolleegide ettekanded tervishoiuteenuste korraldamise ja pakkumisega seotud muudatustest maakonnas. SUVI seminaride sarja seekordse kohtumise korraldasid Kymenlaakso suveülikooli rektor Ritva Javanainen ja Kymenlaakso maakonna juhtiv ülemõde Arja Narinen. Tartus on SUVI seminare toimunud viieteistkümne aasta jooksul kolmel korral.

 

Kymenlaakso maakonnas alustati eelmisel aastal kahe suure projektiga: Kymelaakso keskhaigla uue haiglahoone ehitamine ning tervishoiu ja sotsiaalteenuste ühendamine maakonnas. SUVI seminaril tutvustati õendusjuhtidele haigla projekteerimise aluseks võetud põhimõtteid. Ruumide planeerimisel keskenduti inimressursi efektiivse kasutamise võimaldamisele ning ruumilahenduste abil patsiendi taastumise toetamisele. Voodiosakondade ühendamise ja konsultatiivse tegevuse mahu suurendamisega loodetakse vähendada patsiendi liikumist osakondade vahel. Uue haiglahoone valmimine võimaldab parendada esmatasandi tervishoiu toimivust selles piirkonnas. Areng on suunatud esmatasandi tervishoiu, sotsiaalteenuste ja eriõenduse ühendamisele üheks terviklikuks teenuseks. Kymenlaakso maakonnas soovitakse suurendada eriõenduse teenuste mahtu esmatasandi tervishoius, et tagada patsiendile parem tervishoiuteenuse kättesaadavus ja järjepidevus.


Eelmisel aastal Tartus toimunud seminaril ja tänavu Kotkas olid tähelepanu keskmes haigla infotehnoloogia võimalused. Soome õendusjuhid tõdesid, et kuigi muudes eluvaldkondades on elektrooniline asjaajamine juba harjumuspärane, siis tervishoiuteenuste tarbimisel siiski veel mitte. Sellest hoolimata toimib Kymenlaakso keskhaiglas näiteks elektrooniline registratuur, kus traditsioonilise registratuuri asemel kasutatakse puutetundlikku monitori, mille abil patsient registreerib oma saabumise ning saab juhised vastuvõtukabinetini jõudmiseks. Hetkel on arendamisel nn elektroonilise anamneesi täitmine: patsient kannab oma terviseseisundiga seotud andmed elektroonilisele väljale enne haiglasse või vastuvõtule pöördumist. See võimaldab patsiendi vastuvõtul säästa rohkem aega otseseks ravi- ja ennetustööks.


Seminaril kuulati huvitavaid ettekandeid patsiendi abivajaduste klassifitseerimisest ja õendusabi dokumenteerimisest ning nende andmete kasutamisest tööjõu planeerimiseks Kymenlaakso keskhaiglas. Paraku pidid Eesti õendusjuhid tõdema, et meil tuleks selline tööjõu planeerimine kõne alla siis, kui kõik õendusdokumendid oleksid Eestis elektrooniliselt täidetavad. Mitu head ettekannet esitati eriõdede (õde-spetsialistide) ettevalmistusest ja nende rollist tervishoiuteenuste pakkumisel. Eesti õendusjuhtide ettekanded käsitlesid haiglahügieeni arendamist Ida-Tallinna Keskhaiglas ning tööga seotud terviseriske ja terviseprobleeme kliinikumi õdedel.


Seminari lõpus tuli korraldajatega jutuks mitmed edaspidised koostöö vormid, kuid kindlalt lepiti kokku, et XVI SUVI seminar toimub juba järgmise aasta septembri alguses taas Eestis. Tööjõu planeerimine ja õe ambulatoorsete vastuvõttude arendamine on hetkel Eestis aktuaalsed teemad ja neid käsitletakse seminaridel edaspidi kindlasti süvendatult.


Jane Freimann
projektijuht

lk10 Esmeralda 1Kliinikumi Lehe kõrvu levisid kuuldused ühest väga toredast ja südamlikust ning oma tööd armastavast närvikliiniku töötajast – abiõest Esmeralda Grigoryanist. Esmeralda on Tartusse tulnud Venemaalt. Ühel suvisel pärastlõunal jagas Esmeralda muljeid Tartust ning oma töökohast.

 

Kuidas te sattusite Venemaalt Tartusse?
Ma olen tegelikult armeenlanna, aga elasin 20 aastat Venemaal. Minu ema oli elanud varem Tartus ning tema soov oli alati siia tagasi pöörduda. Tema tegi seda seitse aastat tagasi ning seejärel kutsus meidki siia. Mina koos abikaasaga kolisin Tartusse nüüdseks üle nelja aasta tagasi.

 

Kuidas teile Tartu meeldib?
Tartu meeldib mulle väga, mäletan juba ema juttudest selle linna ilu. Tartu on paraja suurusega, väga kaunis ja rahulik linn.

 

Kliinikum on Lõuna-Eesti üks suurimaid tööandjaid – kuidas sattusite teie siia tööle?
Ma saatsin kliinikumile oma CV. Seejärel võttis minuga ühendust neouroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk, kes kutsus mind proovitööle. Tulin siia närvikliinikusse ja teadsin kohe, et see on koht, kus tahan töötada! Õnneks on nii ka läinud ja alates märtsist olen tööl abiõena.

 

Tean, et sooritasite kevadel ka eesti keele eksami väga heale tulemusele. Kas armeenlastel on raske eesti keel õppida?
Ma tegelikult väga muretsen, kuidas ma eesti keelt räägin! Ma püüan iga päev praktiseerida nii palju kui võimalik. Minu meelest ei ole eesti keel raske, kui on võimalik kogu aeg suhelda ja keelt kasutada. Ma sooritasin keeleksami B1-tasemel, loodan väga, et sügisel saan ära teha ka B2-taseme eksami.
Eesti keel on väga ilus keel, sellel on kaunis kõla!


Õena töötamine annab ilmselt ka hea keelepraktika?
Just just! Enne siia tööle tulemist õppisin ma keelt ise kodus ja käisin ka kursustel, ent siiski pean tähtsaimaks keelepraktikat. Siin on mul nii head tingimused keelt kasutada – suhtlen hea meelega patsientidega ning kõik õed mu ümber on valmis mind kogu aeg aitama, selgitama ja suunama, kuidas kasutada eesti keele käändeid õigesti.

 

Öeldakse, et õeks sünnitakse. Õena töötamiseks on siiski vaja ka spetsiaalseid õpinguid. Kas teie õppisite õeks Venemaal?
Jah, ma olen Venemaal lõpetanud meditsiinikolledži ning pärast seda töötasin seal ka kümme aastat õena. Sealne õpe kestis neli aastat.

 

Kas siinne õetöö erineb Venemaa omast?
Üsna palju erineb. Käelised tegevused on õetöös ikka sarnased, aga mulle väga meeldib, et siin kliinikumis on igaühel kindel töölõik. Kõik on väga pädevad ja teavad täpselt, mida nad tegema peavad. Inimestel on kindlad tööüleanded ja töötegemiseks vajalik on kõik organiseeritud. Venemaal näiteks ei olnud õetöös kasutusel arvuteid, siin aga tuleb kõik oma tegevused sisse kanda.

Varsti möödub aasta sellest, kui Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustasid linnakodanikele mõeldud tasuta üritusesarjaga Tervislik Neljapäev, mille raames kõneldakse kord kuus neljapäeviti terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Kliinikumi Lehe küsimustele vastas Tervislik Neljapäev sarja üks korraldajatest Margarita Milihhina, kliinikumi südamekliiniku õde.


lk8  Margarita MilihhinaTe olete öelnud, et sari Tervislik Neljapäev on edukas ning tihti tuleb ajast puudu. Mida see näitab – kas tartlased on oma tervise suhtes väga hoolivad või on neil raske pääseda tervisekontrolli?
Arvan, et nii ühte kui teist. Kuna huvi Tervislike Neljapäevade vastu on olnud suur, näitab see, et inimesed hoolivad nii enda kui ka oma lähedaste tervisest. Tihtipeale muretsetakse oma pereliikmete ja sõprade terviseprobleemide pärast ja tullakse spetsiaalselt nende tervise osas nõu küsima. Tasuta tervisenäitajate mõõtmise vastu on huvi olnud nii suur, et sageli jääb tõesti ajast puudu. See näitab ilmselt, et inimestel on raske tervisekontrolli pääseda, ent huvi oma tervisenäitajate vastu on olemas.


Kellele on Tervislik Neljapäev suunatud?
Tervislik Neljapäev on suunatud kõigile linnakodanikele sõltumata vanusest ja soost, sest vestlusringides käsitletakse nii täiskasvanutega kui ka lastega seotud teemasid. Pakume Koostöös tervishoiu kõrgkooli lapsehoidja õppekava õppuritega pakume ka lapsehoiu võimalust, mis annab võimaluse tulla kogu perega. Praktika näitab, et seda võimalust kasutatakse päris agaralt.


Kas saate välja tuua peamised terviseprobleemid, millega inimesed teie poole pöördusid?
Kuna minu kui südame-veresoonkonna (SHV) haiguste ennetamise kabineti õe ülesandeks on ennekõike aidata inimesel muuta elustiili, on mulle esitatud küsimused enamasti seotud SVH riskifaktoritega ja nende mõjustamisega. Palju küsiti ka tubakast loobumise kohta. Näiteks, mis on need tüüpilised takistused tubakast loobumisel ja millised on lahendused. Tunti huvi ka tubakast loobumise nõustamise kohta. Küsijate seas olid mitte ainult täiskasvanud, vaid ka lapsed, kelle sõbrad või vanemad on tubakatarvitajad.


Kas inimestel on oma tervisemurega õe poole lihtsam pöörduda kui arsti poole? Kas usaldatakse õdede pädevust?
Sellised tervisepäevad näitavad, et inimeste vajadus nõuannete järele on suur ning õdesid nende nõuannete andjatena usaldatakse. Oleme nii Tervislikel Neljapäevadel kui ka igapäevases praktikas kogenud, et õe poole on sageli inimesel lihtsam pöörduda, sest õel on rohkem aega selgitusi jagada ning ta teeb seda inimesele lihtsas ja arusaadavas keeles. Seda on tagasisides korduvalt välja toodud. Tihti tekitavad muret või küsimusi pealtnäha väga lihtsad ja igapäevaste toimingutega seotud teemad, mida ei tahetagi jagada kellegi teisega peale õe. Näiteks haiglaravil viibides soosib õe ja patsiendi usaldusliku suhte tekkimist ka asjaolu, et justnimelt õde on see tervishoiuspetsialist, kes viibib patsiendiga pikka aega koos ja on alati inimesele käepärast. Meie õed on tänapäeval nõu andmiseks ja patsiendi igakülgseks õpetamiseks ka väga hästi ette valmistatud.


Tervisepäevadel käis tihti üle saja inimese – kas plaanite korralduses muutusi, et mahutada rohkem inimesi?
Koostöös tervishoiu kõrgkooliga on planeeritud ka tulevased tervisepäevad Nooruse 5 õppehoonesse, kuhu on vajadusel võimalik mahutada ka rohkem inimesi.

Eelmise aasta septembrikuus sündis Eesti Õdede Liidu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühistööna Tervislike Neljapäevade sari. Iga kuu ühel neljapäeval oli linnakodanikel võimalik tasuta mõõta oma tervisenäitajaid ning osaleda terviseteemalistes vestlusringides, mida viisid läbi Tartu ülikooli kliinikumi õed ja tervishoiu kõrgkooli õppejõud.


Siiani on toimunud üheksa Tervislikku Neljapäeva, kus on käsitletud erinevaid terviseteemasid: südame- ja vaimne tervis, hingamisteede haigused, toitumise mõju haiguste tekkimisel, laste ja täiskasvanute diabeet, väärikas eas inimeste tervises, nahahaigused, puugihaigusted ning laste vigastused.


Huvi Tervislike Neljapäevade vastu on olnud suur. Igal üritusel on õdesid külastanud sadakond erinevas vanuses inimest, lastest täiskasvanuteni. Mõnel korral on külastajate arv olnud niivõrd suur, et planeeritud ajast jäi väheks, mis näitab, et inimesed tegelikult väga hoolivad oma tervisest. Väga paljud soovisid saada individuaalset nõu, mis näitab, et inimeste vajadus nõuannete järele on suur ning õdesid usaldatakse endale tervisenõu andma.


Mõned killud tervisepäeval osalejatelt:
• Külastaja 1: „Taolised tervisepäevad tõstavad lastevanemate haritust"
• Külastaja 2: „Nüüd paneb rohkem mõtlema lapse peale, et vältida igasuguseid vigastusi"
• Külastaja 3: „Täna sain vastused oma küsimustele ja need aitavad mind abikaasa terviseprobleemide lahendamisel"


Kuna pakkusime koostöös tervishoiu kõrgkooli lapsehoidja õppekava üliõpilastega lapsehoiu võimalust, käidi tihti oma tervist testimast kogu perega. Seni, kuni emad-isad ja suuremad lapsed vestlusringides teadmisi ammutasid, oli pisematel võimalus isekeskis lustida.


Tervisepäeval osalejatelt oleme saanud palju tagasisidet, mis on meid aidanud nii teemade valikul kui ka korralduslikes küsimustes. Näiteks tänu sellele meie vestlusringid alustasid igal täis- ja pooltunnil, et huvilistel oleks mugav nendega liituda.


Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna Tervisliku Neljapäeva sarja näol on tegemist järjepideva tegevusega, mis on läbi viidud pädevate õdede poolt, võib loota, et haiguste ennetamises ja inimeste tervise säilitamises on meie ühiste jõupingutustega võimalik saavutada paremaid tulemusi. Sest just õed on need, kes saavad tõsta elanikkonna terviseteadlikust ning aidata tervisekäitumist tõhusalt mõjustada.
Tervislike Neljapäevade sarjaga on plaanis septembris jätkata ning täna võime juba öelda, et siis keskendume suuhügieenile ja hambahaigustele. Seejärel aina uued ja huvitavad teemad kuni kevadeni välja!

 

lk9 Margarita MilihhinaMargarita Milihhina
Eesti Õdede Liit
Tervislike Neljapäevade korraldusmeeskonna liige

Laste ja noorte vigastused on Eestis suureks probleemiks, iga viies laps Eestis vajab vigastuse tõttu haiglaravi. Vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Kuigi ajakirjandusest võib leida laste vigastustega seonduvat infot, on inimeste teadlikkus laste vigastustest ja esmaabi andmisest ikka liiga madal. Just seetõttu räägitakse maikuu Tervislikul Neljapäeval laste vigastustest ja ohtudest, aga jagatakse ka näpunäiteid, kuidas vigastusi vältida ning anda esmaabi.


Traditsiooniliselt on ka seekord Tervislikule Neljapäevale planeeritud vestlusringid, mida juhivad õed, keda võib julgelt nimetada oma ala spetsialistideks. Näiteks tuleb laste mürgistustest rääkima Tallinna Mürgistusteabekeskuse üks loojatest, õde-konsultant Mare Oder, keda tunnustati selle aasta veebruaris Harjumaa tublima terviseedendajana.


Vestlusringide üks teema on seotud silmade tervisega – tuleb juttu silmatraumadest ja nende esmaabist. Ühe olulise teemana puudutakse ka laste ja noorte seas laialt kasutusel olevate tahvelarvutite ja nutitelefonide mõju silmadele.
Kuna üks sagedastest lapseea traumadest on põletus, siis selleteemalises vestlusringis on luubi all põletuse ohud ja esmaabi olulisus. Nii silma tervisega kui ka põletustraumadega seotud vestlusringe juhivad Tartu Ülikooli kliinikumis vastavas osakonnas lastega töötavad õed.


Planeeritud on ka üks praktilise suunaga vestlusring/töötuba, kus linnakodanik saab proovida erinevas vanuses laste elustamist ja õppida õigeid esmaabivõtteid olukorras, kui lapse hingamisteedesse on sattunud võõrkeha. Vestlusringi juhib ja praktilisi näpunäiteid jagab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli haige lapse õendusabi lektor Siret Läänelaid.


Meie naabermaades Soomes ja Rootsis on laste suremus vigastustesse mitu korda väiksem. Naabermaadega samale tasemele jõudmine peaks olema ka Eesti eesmärk. Seetõttu keskendubki üritustesari Tervislikud Neljapäevad seekord laste vigastustele.


Tervisepäev toimub 22. mail kell 16.00–19.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ruumides 117, 118, 119. Osavõtt on tasuta.

 

Airin Treiman-Kiveste
Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkondliku juhatuse liige ja lastekirurgia õde

Möödunud aasta sügisest alustasid närvikliinikus tööd kolm insuldiõde – Triinu Kurvits, Kaja Lestsepp ja Olga Pantelejeva. Vajadusel nõustab patsiente ka neuroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk.


lk8 insuldioedPraeguseks on insuldiõe ambulatoorsed vastuvõtud leidnud väga sooja vastuvõtu. Nõustamisel saavad käia insuldi üle elanud patsiendid ja nende lähedased. Insuldi kordumist saab ennetada elustiili muutmisega ja riskitegurite ohjamisega, mis omal käel ei pruugi alati õnnestuda. Siinkohal on väga oluline teada, kuidas toituda, kuidas loobuda alkoholist ja tubakast, kuidas alustada mõõduka treeningkoormusega ja milliseid ravimeid tarvitada. Kui arvestada, et Eestis haigestub insulti aastas ligikaudu 4500 inimest ning tööealistel inimestel esineb insulti oluliselt sagedamini kui mujal Euroopas, siis ei ole võimalik ülehinnata selle raske haiguse ennetamiseks tehtavat tööd. Kui tavaliselt arvatakse, et insult on pigem eakate inimeste haigus, siis tegelikult võib seda esineda ka noortel ning isegi lastel ja imikutel.


Ambulatoorsed vastuvõtud on toimunud ligikaudu pool aastat ning neuroloogia osakonna vanemõde Ester Vatsk näeb sellel suurt tulevikku: „Insult on väga raske haigus ning kõige parem on seda teadlikult ennetada. Vastuvõtule ootame kõiki insuldi läbi elanud patsiente."


Vastuvõtul kontrollitakse patsiendi tervislikku seisundit ning kogu info kantakse elektroonilisse haigusloosse, et haiguse kulust ja muutustest oleks pidev ülevaade. Näiteks mõõdetakse vastuvõtul vererõhku, veresuhkrut, pulssi, kontrollitakse kehakaalu, neuroloogilisi näitajaid ning ravimite manustamist. Insuldiõde jälgib neuroloogi poolt määratud raviskeemi täitmist, ja ka seda, kas sinna on vaja teha muutusi või kas on vajalik hoopis neuroloogi konsultatsioon. Insuldiõel on vastuvõtul ühe patsiendi jaoks aega ligikaudu 30 minutit, aga pole ka harv, kui vastuvõtt läheb pikemaks. Oluline on, et kõik vajalikud näitajad saaksid kontrollitud ning patsient korralikult nõustatud. Kui tekib vajadus konsulteerida neuroloogiga, siis on see kindlasti insuldiõe kaudu operatiivsem kui oodata ravijärjekorras. Lisaks on insuldiõed koostanud ka põhjalikud infomaterjalid, millega vastuvõtulkäijad saavad tutvuda. Vastuvõtul tuleb käia kindla aja tagant regulaarselt, ajalise intervalli määrab raviarst.


Triinu Kurvitsa sõnul on töö uus ja huvitav, ning insuldiõel peavad lisaks olema laiemad teadmised nii sotsiaalsfäärist kui ka kõigest muust, mis patsiente võib huvitada. „Näiteks peame me teadma vastuseid sellistele küsimustele nagu kas pärast insulti võib lennata, mis aja möödudes peale insulti võib autorooli istuda jne. Insuldiõde peab oskama vastata igale küsimusele, või vähemalt teadma, kes patsienti tema probleemiga aidata saaks, et teda mitte niisama ühe spetsialisti juurest teise juurde jooksutada."


Insuldiõe vastuvõtud toimuvad kaks korda nädalas: esmaspäeviti kell 15.00–17.00 ja kolmapäeviti kell 9.00–12.00. Insuldiõe vastuvõtule saab registreeruda telefonil 731 9100. Vastuvõtule saamiseks on vajalik eriarsti või perearsti saatekiri. Vastuvõtt toimub L. Puusepa 8 majas kabinetis A 153.

Õendustöötajate atesteerimise kord ehk kutsealase tegevuse ja pädevuse hindamine on kliinikumis kehtinud alates 2002. aastast, kui mindi riiklikult atesteerimise süsteemilt üle asutusepõhisele. Sellest ajast saadik on atesteerimise korda mitmeid kordi muudetud ja täiendatud, hetkel kehtib korda reguleeriva dokumendi seitsmes versioon. Korra muutmist ja täiendamist on tinginud erinevad riiklikud nõuded, arengud õendusabis ja töötajate soovitused. Näiteks on selle aja jooksul muudetud paindlikumaks täienduspunktide arvestust ja nende kogumise võimalusi ning kaotatud nõue koostada atesteerimisdokumente II kvalifikatsiooniastme taotlemisel.


Eelmisel aastal tekkis taas vajadus atesteerimise korra täiendamiseks, algatus selleks tuli osakondades töötavatelt õdedelt. Õdede ettepanekud kogusid kokku õdede liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu usaldusisikud. Ettepanekute arutamiseks moodustati töörühm, mille liikmete seas olid erinevates valdkondades töötavad õed, õendusjuhid, atesteerimiskomisjoni liikmed ja kutseorganisatsioonide esindajad.


Laekunud ettepanekutest enim olid seotud tööanalüüsi kirjutamisega: ei teata mida või kuidas kajastada ning kuidas analüüsida igapäeva praktikat. Töörühma liikmete ettepanekul tuleks laiendada analüüsitavaid valdkondi ja luua tööanalüüsile toetav struktuur, mis aitaks rohkem väärtustada praktiliste õendustegevuste osa atesteerimisel.


Abiks tööanalüüsi kirjutamisel pakkus töörühm välja kaks dokumenti: „Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia" ning „Õe pädevuse enesehindamise skaala". Nimetatud dokumentides kirjeldatud õe tegevusvaldkonnad võimaldavad atesteeritavatel laiemalt näha oma töö erinevaid valdkondi ning analüüsida oma senist arengut ja edasisi arenguvajadusi. Dokumentide kasutamine ei ole kohustuslik, vaid võimalus neile, kes soovivad tööanalüüsi kirjutamisel kasutada abivahendeid. Dokumendid ja juhised nende kasutamiseks on kättesaadavad kliinikumi sisevõrgus, rubriigis „Õdedele".


Järgmine tähtaeg atesteerimisdokumentide esitamiseks on kõrgemat kvalifikatsiooniastet säilitavatel või taotlevatel õdedel 1. aprillil, I kvalifikatsiooniastme korral vastavalt kehtivusaja lõppemisele ja kliiniku otsusele.

 

Jane Freimann

Eelmise aasta septembris algatasid Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga elanikkonnale mõeldud terviseedendusliku projekti „Tervislikud neljapäevad". Selle projekti eesmärk on suurendada inimeste terviseteadlikkust ning tutvustada erinevaid õendusabivõimalusi.


Nagu projekti nimigi ütleb, siis iga kuu ühel neljapäeval keskendutakse tervishoiu kõrgkoolis kindlale tervisega seotud teemale. Tervisepäeva raames mõõdetakse tervisenäitajaid ja viiakse läbi selle päeva temaatika seotud töötubasid. Kohapeal on võimalik tutvuda ka erinevate tervisetoodetega. Tervislikke neljapäevi organiseerivad ja sisustavad erinevate valdkondade õed ja tervishoiu kõrgkooli õppejõud. Tervisepäevad on inimestele tasuta.


Projektis löövad kaasa ka paljud kliinikumi õed: vaimse tervise õed, diabeediõed, spordimeditsiini-ja taastusravi kliiniku, südamekliiniku, närvikliiniku, stomatoloogiakliiniku, kirurgiakliiniku, nahahaiguste kliiniku õed ja ka koduõed. Sellest aastast on projektiga liitumas ka pereõed ja kooliõed. Kuna paljud õed on omakorda õppejõud tervishoiu kõrgkoolis, siis saavad sellest projektist osa ka tudengid. Tervisepäevade korraldamisel ja reklaamimisel annab oma panuse Tervishoiu kõrgkool.


lk7 tervislikneljapaev2Tänaseks on viis tervisepäeva juba toimunud. Teemad on olnud mitmekülgsed: vaimsest tervisest läbi erinevate probleemide, juttu on olnud ka gripist ja toitumisest. Jaanuarikuu tervislik neljapäev keskendus diabeedile – nii täiskasvanute kui ka laste diabeedile. Teemat olid käsitlemas diabeediõed Agnes Anton ja Maarja Pae.


Veebruaris pühendame tervisliku neljapäeva väärikatele (eakatele), tuues nendeni võimalikult palju erinevaid teemasid: toitumine, kroonilise valuga seotud probleemid, suuõõne hooldus, selgitame uriinipidamatusega seotud raskusi ja toimetuleku võimalusi, tutvustame jalaravi võimalusi ja vajalikkust. Meil oleks väga hea meel, kui tervisepäevadel osaleksid ka eakate lähedased, kes varem või hiljem erinevate eakatega seotud probleemidega kokku puutuvad.

Etteruttavalt võime tutvustada ka juba kevade plaane: märtsis keskendume kiiret sekkumist nõudvatele situatsioonidele ja püüame õpetada inimestele erinevates olukordades vajalikke esmaabivõtteid. Mõeldes kevadele ja suvele, plaanime aprillis rääkida erinevatest nahaga seotud probleemidest. Maikuus tahame tervisepäeva raames meelde tuletada kõigile, millised on sagedasemad laste vigastused ning kuidas oleks mõistlik neist hoiduda.
Lõpetuseks tänan kõiki erinevate valdkondade kolleege, kes on leidnud motivatsiooni ja tahet selles projektis kaasa lüüa!

 

Tiina Teder
Tervislike neljapäevade üks eestvedajatest
Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkonna esinaine

 

„Tervislikud neljapäevad" projekti teemade kava

jaanuar:  „Diabeet"
veebruar:  „Mõeldes meie väärikatele"
märts:  „Kiiret sekkumist vajavad probleemid"
aprill:  „Nahaprobleemid"
mai:  „Lastevigastused"
juuni:  „Traumad"
september:  „Suuhügieen ja hambahaigused"
oktoober:  „Gripp"
november:  „Vaimne tervis"
detsember:  „Toitumine"

Veidi üle aasta tagasi, 2013. aasta jaanuarikuus alustas sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu juures tööd reumaõde Anne Ööbik. Täpselt sama kaua on töös olnud ka reumaliin, kuhu oodatakse helistama kõiki abivajajaid.


Euroopas on reumaõdede iseseisvat vastuvõttu kasutatud ligi 30 aastat, Eestis on lisaks Tartule sellised vastuvõtud olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Kuna reumaatiliste haigete ravi- kvaliteet on suuresti seotud patsiendi elukvaliteediga, siis on reumaõe vastuvõtt väga hea võimalus lahendamaks patsientide probleeme kiirelt ja kvaliteetselt.


lk6 Anne OobikReumaõe vastuvõtt on mõeldud eelkõige reumaatiliste kaebustega patsientidele, aga ka bioloogilist ravi saavatele patsientidele. Ent kogemus näitab, et vajadus on ka toitumisalase teabe järele. Haigeid nõustatakse ravirežiimi, ravimite kasutamise ja ravimite kõrvaltoimete osas, füsioteraapias, dieedi ja kehakaaluprobleemide korral, abivahendite kasutamise, rehabilitatsioonivõimaluste ja puude taotlemise osas.
Reumaõde on kättesaadav sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu kaudu. Vastuvõtule saamiseks on vajalik arsti saatekiri. Siinkohal julgustab Anne Ööbik perearste kasutama patsientide suunamise võimalust: „Kuna reumaõel on esmase patsiendi vastuvõtuks kasutada 45 minutit ja korduva puhul 30 minutit, siis selle aja jooksul saavad abivajajad palju erinevaid teadmisi, kuidas oma elukvaliteeti parandada näiteks toitumise, nahahoolduse ja hooldustoimingute kohta ning loomulikult ka ravimite manustamise kohta." Ta rõhutab, et tema kaudu saavad paljud lihtsamad probleemid lahenduse kiiremini, kuid reumatoloogide vastuvõtule saamist tuleb oodata vahel mitu kuud. Reumaõel on võimalus patsient ka otse reumatoloogile suunata, kui selleks on näidustus.


Bioloogilisel ravil olevad patsiendid manustavad ravimeid ise ning seetõttu vajavad nad sageli konsulteerimist ja väljaõpet protseduuride osas. Lisaks jälgib reumaõde nende haigete raviplaani ja selle täitmist, haiguse muutuste korral aga konsulteerib kohe arstiga. Reumaõde Anne Ööbik ütleb, et tihtipeale teavad patsiendid ise väga hästi, kuidas oma ravi teostada, aga vajavad lihtsalt julgustust ja toetust.
Anne Ööbik täheldab, et inimesed on hakanud teadvustama ka toitumise rolli oma elu- ja ravikvaliteedis. „Sellega seoses küsitakse hästi palju nõu ka kehakaaluga seotud probleemide korral. Eraldi valdkond on podagrat põdevad patsiendid. Alguses võib neile tunduda, et justkui enamik toiduaineid on keelatud, kuid siinkohal aitab ainult piisav nõustamine ja selgitamine, kuna muutuse oma elustiilis saavad teha siiski inimesed ise."
Reumaliin. Lisaks reumaõe vastuvõtule on võimalus kasutada telefoninõustamist. Telefoninõustamise eesmärk on pakkuda abi ja teadmisi kiirelt, ent kvaliteetselt, kuna kõnedele vastab reumaõde Anne Ööbik ise. Sellele telefonile saavad helistada kõik abivajajad. Telefonikonsultatsiooniga selgitatakse välja edasised tegevused või protseduurid, mis on raviks vajalikud.


Reumaõe vastuvõtt
Anne Ööbiku vastuvõtt on avatud iga päev, esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00.
Vastuvõtuks on vajalik arsti saatekiri.
Igal reedel kell 8.00–10.00 töötab reumaliin telefonil 731 9372, küsimustele vastab ja abivajajaid nõustab reumaõde Anne Ööbik.
Samal telefonil saab registreerida ka reumaõe vastuvõtule.