lk7 Kliinilised proviisorid Jana Lass Marika Saar Kliinikum17. septembril tähistati ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mille fookus oli sel aastal ravimitega seotud eksimustel ja nende ennetamise võimalustel.

 

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ravimitega seotud patsiendiohutusjuhtumid tervishoiusüsteemis kõige sagedasemad välditavad juhtumid, samas ei ole nende ennetamiseks lihtsaid lahendusi. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul võivad ravimitega seotud vead tekkida nii kodus, esmatasandil kui ka haiglas. „Tervishoiusüsteemis on ravimid üheks sagedasemaks vahendiks patsientide ravimisel. Ravimitega seotud ohutusjuhtumeid võib esineda ligi 10% hospitaliseeritud patsientidest. Patsientidele võib jääda ebaselgeks, kuidas toimida haiglast väljakirjutamise järgselt ning millele ravimite tarvitamisel tähelepanu pöörata. Uuringud on näidanud, et vähesed patsiendid teavad nimetada kõiki neile määratud ravimeid ja sedagi, milleks need näidustatud on,“ selgitas juhatuse liige ravimiohutuse tagamaid. Ta lisas, et haiglad ja apteegid kasutavad ravimitega seotud vigade ennetamiseks erinevaid patsiendiohutuse süsteeme, kuid ravimite lõpptarbijad ehk inimesed ise saavad tervishoiutöötajate toel samuti olulisel määral panustada ravimite kasutamise ohutusse.

 

Ravimite maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks ning nende ohutuks tarvitamiseks tõi kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass välja mõned põhitõed. „Esmalt on oluline, et inimene jälgiks talle määratud raviskeemi ning ei teeks selles iseseisvaid muudatusi. Küsimuste ja muredega tuleb pöörduda oma arsti poole. Teiseks, kõiki ravimeid ei tohi purustada ega poolitada. Kui tekib selleks vajadus, tuleb veenduda ravimi infolehelt või arsti ning apteekri poole pöördudes, et see on lubatud. Kolmandaks, inimesele määratud ravimeid võib tarvitada ainult ise ning mitte jagada teistele. Ravimeid välja kirjutades lähtub arst ravimi ja annuse valikul nii patsiendi eripäradest kui ka teistest samaaegselt tarvitatavatest ravimitest. Neljandaks, aegunud või ebavajalikud ravimid tuleb tagastada apteeki, mitte visata olmeprügisse. Nii saab vältida ravimite jõudmist keskkonda, kus need tekitavad ohtlikku saastet,“ selgitas Jana Lass põhimõtteid, mida igaüks ise enda ja keskkonna heaks teha saab.

 

Ilona Pastaruse sõnul esineb ravimitega seotud ohutusjuhtumeid sagedamini eakatel patsientidel ning neil, kes põevad mitut haigust korraga ning tarvitavad seetõttu ka mitmeid erinevaid ravimeid. „Enim juhtumeid esineb südame-veresoonkonna-, kesknärvisüsteemi-, hingamiselundite, endokriin- ja seedetraktihaiguste ravimitega,“ ütles Pastarus. Ülemaailmse patsiendiohutuse päeva fookus ongi seatud kolmele veaaltile teemale: polüfarmakoteraapia riskigrupi patsientide ravimikasutuse jälgimine, suure riskiga ravimite kahjude vähendamine ning ravimiohutuse parandamine patsiendi üleminekul ühest ravietapist teise.

 

Et ravimitega seotud ohutusjuhtumid võivad aset leida kõikjal, on nende ennetamine teadlik koostöö patsiendi, tema lähedaste ja tervishoiutöötajate vahel.

 

Kliinikumi Leht