CASA NOVA

Foto: kliinikumi arhiiv.

Fossiilkütuste tarbimine maailmas üha suureneb. Nii kasvab Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul aastaks 2050 nõudlus autokütuse järele rohkem kui kahekordseks (EPL, 10.02.2010). Tagajärjena vähenevad fosiilkütuste varud ning suureneb nafta hind. See omakorda sunnib tarbijaid tegelema alternatiivsete lahendustega. Näiteks Jaapan on võtnud eesmärgiks, et 2020. aastaks sõidaksid pooled sealsetest autodest elektrijõul, samuti panustab elektriautodele USA.

Loodulähedasema elustiiliga Põhjamaades kogub seevastu jõudu idee naasta  unustatudvanade heade asjade juurde. Nii lõpetati eelmise aasta teises kvartalis Stockholmis Karolinska Ülikoolihaiglas edukalt pilootprojekt hobutranspordi kasutamisest haigla Solna ja Huddinge keskuste vahel. Tulemuste üle tundsid meie Rootsi kolleegid tõsist heameelt, sest 31 auto asendamine 45 hobuveokiga majandustarvikute ja dokumentide veoks vähendas haigla poole aasta majanduskulusid 15,74 miljonit rootsi krooni.

Aja ja vajadustega kaasaskäimise nimel tellis ka Kliinikum käesoleva aasta alguses tasuvusuuringu Rootsi konsultatsioonifirmalt Scandinavia Hästtrasnport AB. Ka selle vastvalminud uuringu tulemused on tõesti paljulubavad. Seetõttu planeeritaksegi Kliinikumis aastaks 2015 majandusveod ja sisepost täielikult hobuveokitele ümber lülitada. Hobujõu esimese praktiliseks eksamiks on aga kolimine teise ehitusjärgu uutesse hoonetesse 2013. aastal.

Muidugi tähendab selline asi ka mõningaid olulisi muudatusi Kliinikumi funktsionaalses arengukavas ning teise ehitusjärgu hoonete planeerimises, sest tagada tuleb hobuveokite lihtne juurdepääs. Tõenäoliselt tuleb Lunini põigus vana operatsiooniploki juures asuva parkla asfaltkate asendada pehmema pinnasega ning parkimiskohti märkivad jooned lasipuudega. Lunini tänaval paiknev garaaž ehitatakse ümber talliks; autojuhtide ümberõpe kutsariteks ning vastavad täienduskursused on planeeritud 2012. aasta teiseks kvartaliks.

Lõpetuseks võib öelda, et kindlasti ei saa see ülesanne olema lihtne ega kahjuks ka mitte odav, sest järgida tuleb mitmeid rahvusvahelisi direktiive ja ökojuhtimissüsteeme, sealhulgas EMAS (Eco Managemet and Audit Scheme) ja ISO 14001. Seeeest aga tasutakse nähtud vaev rohke fisibiilsusega.

Toomas Kivastik.
Toomas Kivastik
projektijuht