18.–19. novembril toimus suurim asutustevaheline pallimängude turniir Kuldpall 2022. Tartu Ülikooli Kliinikum oli võistlustules kolmes pallimängu kategoorias.

 

Sulgpalli naiste üksikmängus saavutas esikoha Sale-Liis Teesalu, Karina Kapanen 5. koha.

40+ naiste üksikmängus saavutasid 11. koha Marion Ploovits ja 20. koha Külli Muug.

Naiste paarismängus saavutasid 2. koha Hannaliina Piho/Sale-Liis Teesalu, 4. koha saavutasid Kaire Karindi/Külli Muug, 6. koha Kaidi Teller/Triin Murumets ning 17. koha Karina Kapanen/Tatjana Karpina.

Meeste paarismängus astusid samuti poodiumi kõrgeimale astmele kliinikumi töötajad – esikoha võitsid Maksim Zagura/Mark Braschinsky.

Meeste üksikmängus saavutas Maksim Zagura 2. koha ja Mark Braschinsky meeste 40+ arvestuses omakorda 19. koha.

 

Lauatennises esindasid kliinikumi Triin Murumets ja Aleksandr Juškov, saavutades vastavalt 15. ja 21. koha.

 

Kliinikumi võrkpallimeeskonda kuulusid Sander Savi, Maiu Rohtla, Jevgeni Nipadistov, Ljudmila Titova, Dina Glazatševa, Gleb Stepanov, Priit Luud ja Rasmus Mälton, saavutades 10. koha.

 

Kokku oli võimalik Kuldpall 2022 turniiril osaleda 8 erineval pallimängu erialal. Kliinikum saavutas kõikide alade üldarvestuses 13. koha 24 ettevõtte seas.

 

Aitäh kõikidele kliinikumi sportlikele töötajatele!

lk9 dr Vijar TurovskiRegistreerumine Arstide Liidu korraldatud väljasõidule 2. septembril toimus rekordkiirusel. Lisaks soovile veeta peale suvepuhkust mõni tunnike kolleegidega mõjus magnetina võimalus nautida imelise jutuoskusega zooloogi Aleksei Turovski seltskonda.

 

Teenekas laineratsur Pegasus on ehitatud 1958. aastal Moskva laevatehases ja kandis kuni 1993. aastani nime Kreutzwald. Ilmselt vanemad inimesed on varasematel aegadel saanud sama laevaga jõhvikarappa, veel enam on aga neid, keda laev viis suviti Ihaste suvilasse. Kaks aastat tagasi sai Pegasus 70% ulatuses uue kere. Et laev mahutab kuni 75 inimest, paneb see piirid ka sõidul osalejate arvule.

 

Kui maanteed mööda jõuab autoga Luunjasse napi veerand tunniga, siis laevasõit mööda looklevat jõge kestab sinna enam kui tund. Üllatuslikult palju on uues Karlova sadamas veesõidukeid, mis annavad nende omanikele võimaluse liikuda Emajõel nii allavoolu Peipsi poole kui ülesvoolu Võrtsjärve suunas. Meie sihiks oli jõuda Luunja sadamasse ja sellel marsruudil liikudes jäid kaldal silma Siili tänava põneva arhitektuuriga majad, Ropka tööstushooned, toredad eramukrundid ja muidugi 2015. aastal valminud Ihaste sild altvaates.

 

Ropka-Ihaste ligi 800 ha suurune looduskaitseala kinnitati 2014. aastal ja see on üks tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku ja pesitsusala Ida-Eestis. Siin on registreeritud 222 linnuliigi esinemine. Ihaste looduskaitseala on ka Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala. Lisaks roostikus pesitsevatele partidele ja mõnedele teistele lindudele, näitas laevaseltskonna rõõmuks ennast ka hõbehaigur.

 

Loogeline ja varieeruva põhjareljeefiga Emajõgi koos vanajõgede, lisajõgede ja luhtadega on suurepäraseks koolmealaks väga paljudele kalaliikidele. Emajõe vetes tunnevad end koduselt 35 kalaliiki, lisaks veel mõned kasvandustest põgenenud liigid. Aeglane veevool on meelepärane tõugjale ja sägale, kellest esimene võib kasvada meetriseks, teine isegi kahe meetri pikkuseks.

 

Kutseliste kalurite Emajõe püügilistis on registreeritud 19 kalaliiki, põhiline on latikas (80%), järgnevad särg (10%), haug (4%), vähem säinas, linask, koha, nurg ja ahven. Enamus püüki toimub jõemõrraga. Kaldal märkasime vaid üksikuid kalamehi – ju siis septembri algus ei ole õngitsemiseks see kõige õigem aeg.

 

Kõik me teame Aleksei Turovskit fenomenaalse jutuvestjana, kes toetudes laialdastele teadmistele loomade elust, käitumise eripäradest, aga ka kultuuriloost, oskab kõike seda imeliselt seostada inimloomusega. Pärilikud käitumisvormid ehk instinktid on meisse sisse programmeeritud ja geneetiliselt kodeeritud. Nii nagu on väga suured käitumuslikud erinevused, aga ka sarnasused liikide vahel, nii on väga varieeruv ka liigisisene käitumismuster ja suuresti on selle aluseks hierarhia. Valikute tegemisel tuleb suuresti lähtuda oma positsioonist nii loomakarjas kui inimühiskonnas. Käitumise aluseks on toitumiskombed, enesekaitse, seksuaalne käitumine, vanemlik käitumine jne. See, mis on lubatud lastele, ei ole kohane täiskasvanud isenditele.

 

Turovskit võib kuulata ilma, et tähelepanu oluliselt hajuks ka söömata-joomata, kuid keha vajab kütust ja sellele olid väljasõidu organiseerijad mõelnud. Piknik Luunja sadamas enne tagasipöördumist Tartusse oli hea jalasirutuseks ja lisaenergia saamine vähendas ka külmatunnet, sest ilm polnud enam suviselt soe.

 

Et reisiseltskonna moodustasid arstid, olid meie zooloogist giidi jutu sisse pikitud näited loomadel esinevatest haigustest. Seda enam, et Aleksei Turovski kitsamaks teadusvaldkonnaks on olnud parasitoloogia. Kaladel on rohkesti parasiite ja nende uurimisega meie reisijuht mõnda aega tagasi just tegeleski. Kolmekümnes akvaariumis olid kalad nakatatud erinevate haigustekitajatega ja uurija ootas põnevusega üht esmaspäeva hommikut, et saaks oma eksperimendi tulemusi hindama hakata. Üllatus oli äärmiselt suur leides eest mitte ainult tühjad,  vaid ka täiesti puhtad akvaariumid. Selgitus oli äärmiselt proosaline – koristaja leidis pühapäeval, et kõik kalad olid surnud ja nagu püüdlikule ja korda armastavale töötajale kohane, võttis ette puhastustöö. Siit moraal – ka kõige paremate kavatsustega korda saadetu võib osutuda karuteeneks.

 

Miks me toome oma igapäevases kõnepruugis tihti võrdlusi loomariigist? Selleks on soovitus uuesti üles otsida Aleksei Turovski menuk „Loomult loom“!

 

Kaja Julge
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik

lk11 kontsertOrienteerumismängu võitis naistekliiniku võistkond Chlamydia

 

Töötajate meeskondlikus orienteerumismängus saavutas esikoha naistekliiniku võistkond „Chlamydia“. Iseliikujate võistlusklassis finišeeris teisena kirurgiakliiniku meeskond „Abdominaalkirurgia eile, täna, homme“ ning kolmandana anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku meeskond „Väike Kuuba“. Kõik esikolmiku meeskonnad kogusid 112 punkti, mistõttu sai poodiumikoha puhul määravaks aeg – esikoha puhul 2:12:11, teisel kohal 2:19:15 ning kolmandal meeskonnal 2:55:51.

 

Kokku osales mõõduvõtmisel ligi 300 töötajat rohkem kui 60 meeskonnas. 6 meeskonda neist läbisid raja abivahenditega liikujate klassis. Abivahendeid kasutanute esikoht kuulus kõrvakliiniku võistkonnale „Kõkutajad“ punktidega 112, teisena finišeeris 106 punktiga ortopeediakliiniku meeskond „03“ ning kolmandana 105 punktiga ühendlabori meeskond „Spetsialist“.

 

Orienteerumine oli suuresti seotud kliinikumi praeguste ja endiste hoonetega. 25 kontrollpunkti oli võimalik läbida kiiruse peale või hoopis nutikust, osavust, meeskonnatööd proovile pannes täiendavaid ülesandeid lahendades. Iseliikujate klassis poodiumikohad saavutanud meeskonnad läbisid nii kõik punktid kui ka lahendasid kõik lisaülesanded.

 

Nii kliinikumi töötajate kui ka linnarahva seas pälvisid erilist tähelepanu meeskonnad, kes olid võtnud vaevaks end kostümeeritult teistest eristada. Näiteks stiilsete võistlusklassis esikoha saavutanud nostalgiateemaline ortopeediakliiniku meeskond „03“, suurima osalejate arvuga meeskond „GEENIaalne“, võistluseks end ohtralt ehete ja kunstküüntega kaunistanud infektsioonikontrolli teenistuse meeskond „Kobarkäkk“, linnarahva poolt lastelavastuse näitlejateks peetud hematoloogia-onkoloogia kliiniku meeskond „Vale pööre“, TikTok video filmimises kahtlustatud südamekliiniku meeskond „KAIN“, kurjadeks lindudeks kehastunud „Angry Birds“ ja mitmed teised elevust tekitanud kolleegid. Kõige innovaatilisemaks valis žürii radioloogiakliiniku meeskonna „Megabekerellid“.

 

Suur tänu kõikidele kliinikumi töötajatele, kes võtsid kolleegidega ühiselt aega, muutes augusti viimase esmaspäeva meeldejäävaks!

 

Kliinikumi Leht

lk12 Tiina Talviku elulooraamat21. aprillil esitleti Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus pikaaegse kliinikumi arsti, ülikooli õppejõu ja lasteneuroloogia kujundaja Tiina Talviku elulooraamatut. Raamatu "Tiina Talvik: Armastusega läbi elu. Legendaarse lastearsti mälestused" koostajad Ago Pärtelpoeg ja Meeli Pärtelpoeg meenutasid, et Tiina Talvikul oli võime ja anne inimesi ühendada ning seda sama tegi ka raamat temast. Raamatusse panustasid 50 dr Talviku kaasteelist, kes meenutasid tema elu erinevaid rolle ja ajajärke. Raamatu esimene osa koosneb Tiina Talviku enda meenutustest ja mälestustest.

 

Raamatuesitlusel Tiina Talvikut meenutanud Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et Tiina Talvik oli Tartu linna aukodanik ja Tartu vaimu ere esindaja. „Tiina tegeles Tartu linna teemadega, murede ja rõõmudega. Ta oli oluline sild, mis meid täna jälle kokku toob.“

 

Lastekliiniku juht Vallo Tillmann meenutas Talvikut nii silmapaistva kolleegi kui inimesena: „Lastekliinikule olid need aastad koos Tiinaga väga lüline aeg. On suurim õnn, et neil aastatel Tiina kõrval olin. Tiina märkas, tundis huvi ning see huvi ei olnud pealiskaudne. Ta oli tähelepanelik ja alati sind abistamas.“

 

Kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf meenutas Tiina Talvikut kui ühte kaasaegse akadeemilise meditsiini alusepanijat. „Ta on paljuski andnud kaasa meile need hoiakud, millised me täna oleme. Meelde jääb tema äärmiselt soe osavõtlikkus, oleme tänulikud talle.“

 

„Tiina oli armastatud ja hoolitud inimene. Ta elas väärikalt armastusega oma perele ja tööle ning lugupidamisega kõigi vastu,“ sõnas Aasta Ema konkurssi korraldava Eesti Naisliidu auesinaine Siiri Oviir.

 

Tiina Talviku väimees Taivo Paju tänas kohaletulnuid  ning raamatusse panustajaid Tiina perekonna nimel. „Esialgu oli see Tiina raamat ja teised andsid kommentaare. Ka kõik teised, kes selles raamatus sõna said, on jutustanud ühte lugu, need lood annavad ühe terviku. Kõik siin on sõbrad kolleegid ja mõttekaaslased. Aitäh kõigile, kes te Tiinat sellel teel saatsite!“

 

Emeriitprofessor Tiina Talvik oli Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat, Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia laureaat, aasta ema, Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi, auhinna „Elutöö geneetikuna" ja Tartu ülikooli ja Tartu linna medali laureaat, Tartu linna aukodanik ja Tartu suurtähe kavaler. Aastatel 1968–1991 oli ta ka vabariigi pealasteneuroloog, 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige. Aastatel 1991–2003 oli Tiina Talvik pediaatria õppetooli ja 2000–2003 kliinikumi lastekliiniku juhataja.

 

Tiina Talviku elulooraamatut „Armastusega läbi elu“ saab osta raamatupoodidest.

 

Liina Raju

18. aprillil avas L. Puusepa 1a majas uksed R-Kiosk. R-kioski sõnul on nende eesmärk pakkuda üheaegselt nii kiiret kui ka tervislikku sortimenti. Töötajatel ja patsientidel on võimalik valida nii hommikupudru, lõunasupi, erinevate salatite, võileibade ning kohapeal küpsetatud pagaritoodete vahel. Ühtlasi on valikus kohv ja teised kuumad joogid ning karastusjoogid.

lk12 R Kiosk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esimesel advendil seati kliinikumi peahoones sisse kuuskede allee. Kuused kinkis kliinikumile Eesti Maaülikooli Järvselja metskond.

Kogu jõuluaja vältel on olnud soovijatel võimalus jätta puule oma jõulutervitus või mõni muu hea soov. Detsembrikuu lõpuks ehivad puid mitusada südamest tulnud soovi nii töötajatelt kui ka patsientidelt.

 

Kaunist pühadeaega!

lk12 kuuskede allee2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13. detsembril olid kliinikumi töötajad oodatud Aparaaditehase sisehoovi, et võtta aasta lõpus koos kolleegidega ühine hetk pühaderõõmu nautimiseks. Õueala oli nendeks tundideks vaid kliinikumi töötajate päralt. Pärast doktoritöö kaitsnud kolleegi tunnustamist, parimate kolleegide õnnitlemist ning videokonkurssi esikolmiku väljakuulutamist astus muusikalise tervitusega üles arvukate muusikaauhindadega pärjatud Trad.Attack!.

 

Kliinikumi Leht

lk12 kontsert

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

30. augustil toimus Eesti Rahva Muuseumi suvelaval kliinikumi töötajale pühendatud tänukontsert, millega tänati kõiki keeruliste ja enneolematute COVID-19 hetkede ületamise eest. Kontserdil esinesid ansambel Traffic ning Birgit Sarrap ja Ott Lepland ansambliga The Swingers ning vahepauside eest hoolitses Tõnis Niinemets.


Kliinikumi Leht

lk12 kontsert

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

lk8 Alfred 21Koroonakriisi mõju noortele on olnud suur ja seda on tunda veel aastaid. Keerulises olukorras pole aga pead norgu lastud ning kriisiga on õpitud koos elama. Kui eelmisel õppeaastal keskenduti suuresti erinevate võimaluste otsimisele ja katsetamisele, et õppetöö saaks jätkuda, siis sel aastal on ees uus oluline fookus. Õppeaasta algab küll lootusrikkalt ja kontaktõppes, kuid haridussüsteemi avatuna hoidmiseks on esmatähtis noorte ja haridusvaldkonna vaktsineerimine.

 

Vaktsineerimise kättesaadavus ja tempo on ajaga ainult paranenud ning samamoodi on kasvanud ka vaktsiini usaldusväärsus noorte jaoks. Üliõpilane Anett (20) põhjendab oma algset skeptilisust just sellega, et vaktsiin töötati välja väga kiiresti. "2020. aasta talvel, kui vaktsiinid aga ametliku heakskiidu said ning nägin ka nende mõju päriselt, siis kadus vaikselt mure ja see hakkas asenduma imetlusega, et mida on võimalik tänapäeval moodsa varustuse ja heade teadlaste poolt ära teha," kirjeldab usalduse teket meditsiinitudeng Alfred (21).

 

Liisi (21) arvestas juba varakult tulevikustsenaariumiga, kus nn vabaduse tagab vaktsineerimistõend ehk pikk otsustusprotsess polnud vajalik. Abiturient Kertu (17) otsus vaktsineerida tugines sarnasele mõttekäigule: "Lootsin, et kui end kohe vaktsineerin, siis ma ei pea maski kandma".

 

Vaktsineerimine kui protsess on tehtud võimalikult lihtsaks – mine ainult kohale. Noorte kogemusel ilmnesid vaktsiini kõrvalmõjud erinevalt. Kui Merilini (21) kõrvalmõjud piirdusid ainult valusa süstekohaga, siis Liisi (21) koges ka pearinglust, iiveldust ning kehatemperatuuri tõusu. Sellest hoolimata säilitasid noored siiski positiivse "vähemalt on nüüd tehtud" suhtumise.

 

Mõistagi on meedia peamine aruteluruum, kus vahetatakse mõtteid vaktsiini turvalisuse, vajalikkuse ja ka tõhususe kohta. Ajakirjandus hoiab küll teaduspõhist joont, kuid on ka platvormiks inimestele, kellel on alternatiivsem sõnum, märgistades need arvamuslugude alla. Sotsiaalmeedias sellist jaotust aga pole ning igaüks on omapäi otsustamaks, mis on fakt ning mis on kellegi arvamus. Sellest tulenevalt on tekkinud igivana vastasseis – poolt ja vastu. Alfred (21) on meedias märganud, et sageli tehakse maha neid, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida ning leiab, et neile on vaja anda aega. "Olen märganud meedias karikatuure, mis on nende inimeste poole suunatud, kuid leian, et see ei ole õige viis dialoogi loomiseks. Mida vähem on inimesi, kes mitte-vaktsineerijatele jõuga ja solvangutega üritavad sõnumit kohale viia, seda suurem on lootus, et inimesed satuvad aja jooksul valeinfo lainelt ka teadusel põhinevate tekstide peale, mis nende arvamust võivad muuta.“ Anett (20) toetab seda mõtet ning ütleb, et seni kuni need, kes ei vaktsineeri, mõistavad, et nad ei saa käia näiteks kinos või restoranis ja ei suru oma seisukohta peale, siis las nad olla. "Vaktsineerimata olla on juba nii ebamugav, kuna kuskil ei saa käia või vaja pidevalt testida, et võib-olla see motiveerib lõpuks ikkagi," arvab Kertu (17).

 

Kui levinud arusaam on, et noored ootavad pingsalt, et saaks koolipinki tagasi, siis tegelikkuses on paljudele noortele distantsõpe vägagi meeldima hakanud. "See oli ikka väga mugav, kuidas kõik sai kodust tehtud," meenutab Anett (20) möödunud õppeaastat. Suuresti oleneb see ka ainest ja erialast, sest meditsiinitudeng Alfred (21), kellele meeldis, et veebiloenguid sai tagant järele kuulata, eelistaks praktikume siiski koolis teha, kuna veebi teel võib teatud osa õppest puudu jääda. Eks igal olukorral on omad plussid ja miinused ning see, mis oli varem uus ja hirmutav, on nüüd juba normaalsus, millest ei ole enam nii kerge loobuda. Siiski on valdavalt noortel suur eesmärk anda endast kõik, et nii haridussüsteem kui ka riik üldiselt jääks avatuks.

 

Kristen Orin

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava üliõpilane  

lk12 kingitusedJuba aasta kestnud ootamatu ja tervishoiusüsteemile väljakutseid esitav COVID-19 pandeemia on muutnud pea igat eluvaldkonda. Eriti aga haiglatööd – kunagi varem ei ole Eestis piiratud ravitööd nagu juhtus aasta tagasi märtsis, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra. Kunagi varem ei ole olnud Eesti haiglates sellist arvu voodikohti nakkushaiguste patsientidele ega nii palju ootamatusi ja muudatusi töökorralduses.

 

Tervishoiutöötajatel on vastutus ja missioonitunne pandeemia lahendamisel ning elanikkonna teavitamisel, et pöörduda ühel hetkel tagasi tavapärase elu juurde. Et igas keerulises olukorras on midagi head, on hea meel tõdeda, et ühiskond mõistab ja väärtustab senisest oluliselt paremini tervishoiusüsteemi toimist, selle vajalikkust ning tervishoiutöötajate ressursse.

 

Oleme tänulikud, et ühiskond on reageerinud hoolivalt, astudes erinevaid samme haiglatöötajate väärtustamiseks. Nii näiteks on Tartu Ülikooli Kliinikumi aasta jooksul meeles peetud ja tänatud mitmete erinevate ettevõtete ja eraisikute poolt. Eesliini töötajaid on kostitatud erinevate maiustuste ja söögipoolise, karastusjookide, kohvi, tee, kehahooldustoodete ning tasuta teenuste näol. Väikesed žestid ja märkamised väärtustamaks kliinikumi panust kriisi lahendamisel, on suure väärtusega.

 

Lisaks asjadele on kliinikumi töötajate hinge kosutanud abipakkumised õpetajatelt, gümnasistidelt, kriisiabilt. Olukorras, mil ka muudes eluvaldkondades on hetkeolud rohkem kui keerulised, on meie töötajate märkamine ja aitamine tunnistus headusest ning hoolimisest.

 

Kliinikum on tänulik tervishoiutöötajate panuse märkamise eest – see on tõestus, et kriis on suurendanud hoolimist. Hoolime ja pingutame üheskoos veel veidi – tervishoiutöötajad on teie jaoks olemas, teie aga palun järgige piiranguid, et koolide ja lasteaedade lõpetamised ning jaanipühad võimalikuks saaksid.

 

Kliinikumi eesliini töötajate toetajad on leitavad kliinikumi kodulehelt.

 

Kliinikumi Leht

lk11 joulud

 

 

2020. aasta on sättinud mitmed asjad teisiti, nii ka jõulud ja jõulupeod. Tervishoiuasutusena peab kliinikum oluliseks olla eeskujuks ning on otsustanud tähistada jõulusündmusi teisiti. Nii on pandud alus alus uuele Tartu Ülikooli Kliinikumi jõulutraditsioonile.

 

Jõulupeo asemel toimub kliinikumis jõulukonkurss „Jõulumüsteerium haiglas“, millest on oodatud osa võtma kõik kliinikumi töötajate kollektiivid. Konkursil osalemiseks on palutud osakonna ja/või kliiniku, teenistuse esindajatel esitada loominguline tõlgendus jõulumüsteeriumist haiglas mistahes teemal mistahes vormis – olgu selleks luuletus, sketš, tantsuline või muusikaline etteaste. Niisamuti on oodatud kunstiteosed (näiteks koomiks või jõulumaal). Ainsaks tingimuseks on, et etteaste on üles filmitud videona.

 

Žürii rolli täidavad kõik kliinikumi töötajad, kelle hääletamise tulemusel selgitatakse välja konkursi kolm parimat.

 

Kliinikumi Leht

lk9 Eesliini tootaja. I.Kull 2020Septembrikuus on L. Puusepa 8 peamaja galeriis üles seatud Tartu kunstniku Niina Freibergi maaliklubi õpilaste ülevaatenäitus. Kolm maaliklubi õpilast on kolleegid meie keskelt ehk Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad: dr Ingrid Kull sisekliinikust, dr Ülle Hansson stomatoloogia kliinikust ja dr Mare Kinkar traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust. Lisaks osalevad oma töödega veel Heli Väärtnõu-Järv, Ludmilla Sööt  ning Taimi Hanson.

 

„Selle näitusega tahame teha sügava kummarduse meie juhendajale, väga heale õpetajale kunstnik Niina Freibergile, kes on vahetu, rahulik, kannatlik ja suure südamega inimene,“ vahendavad õpilased maalinäituse loomise ajendit.

 

Maalide inspiratsiooniks on olnud elu ise: motiivid loodusest nii Eestimaa koduaedades, saartel, jõe või mere ääres, aga ka kõrvetava päikese käes mägedes Itaalias ja Leedus. Autorite arvates on tööde  juures olnud kõige parem maalimise protsess ise, selle võlu ja mälestused, juhtumised, lõputud naljad ja muidugi lõpptulemusena pildid ise.

 

Dr Ingrid Kulli maale sai esimest korda vaadata kolm aastat tagasi, 2017. aasta jaanuaris, mil samas galeriis üleval olnud tööd väga soojalt kolleegide poolt vastu võeti.

Näitust saab vaadata kuni 30. septembrini L. Puusepa 8 J-korpuse galeriis. 

 

Kliinikumi Leht

 

Dr Ingrid Kull, kommentaar: Tegelikult kutsun ise meie tegevust tõeliseks teraapiaks. Mis on üldse kunst ja kes on kunstnik? Kas tehakse lõuendile või majaseinale? Kas kasutada pintslit või spreivärvi või hoopis kujundatakse omale ilusat koduaeda? Ka lapselapse joonistatud pilt on kunst. Seisame tihti näitustel maalide ees arutades, et mida see kunstnik kujutanud on, mis tema mõtteis oli? Ühele vaatajale meeldib üks pilt, teisele aga teine. Käesoleva näituse pildid on just meie nägemus, meie mõtetega, meie maalitud.

Ühtlasi soovime näidata ja julgustada kõiki, kuidas mitte kunstieriala õppinud inimesed võivad end lõuendil värvidega väljendada.

lk10 KliimannKirurgiaprofessor Albert Kliiman on Eesti südamekirurgia teerajaja, kelle sünnist möödub tänavu sada aastat. Tänutäheks hindamatu panuse eest valdkonna arengusse püstitati Tartus peetud südamekirurgia konverentsi raames professori hauale mälestuskivi. Konverentsiga tähistati ka teise südamekirurgia arendaja, tunnustatud südamekirurgi professor Toomas Sullingu 80. sünnipäeva.

 

29. jaanuaril 1920 sündinud professor Kliiman oli esimene kirurg, kes hakkas Eestis südameoperatsioone tegema. Samuti tegi tema esimesena Eestis kehavälise vereringega operatsiooni. Ta oli pikaaegne Tartu Ülikooli hospitaalkirurgia kateedri professor, töötades samal ajal Maarjamõisa haiglas. Tartu Ülikooli Kliinikumi toel püstitasid professor Kliimanni õpilased tema hauale Raadi kalmistul mälestuskivi, kus dr Arno Ruuslepp sõnas, et professor Kliiman oli Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia pikaaegne eestvedaja ja õpetaja, kes tegi kõik selleks, et ravi-, õppe- ja teadustöö südamekirurgia valdkonnas Eestis areneks. „Tema panus on olnud hindamatu ja seepärast on oluline oma õpetajat mäletada,“ lisas Ruusalepp.


Kliinikumi Leht

lk11 kontsert

Tartu Ülikooli Kliinikumi galeriis toimub 18. detsembril kell 13:00 Tartu I Muusikakooli sümfoniettorkestri eestvedamisel jõululaulude kontsert, kus lisaks arvukatele instrumentalistidele astuvad üles vokaalsolistid. Ühtlasi on 45-minutilisse kontsertprogrammi põimitud armastatud ning teada-tuntud jõululaulud, mida võivad kõik kuulajad üheskoos kaasa laulda. Ühtekokku 14-teosega kontserdi jooksul kõlavad teosed muusikalist „Hüljatud“, „Helisev Muusika“, filmidest „Frozen“ ja „Shrek“. Kõlavad ka emakeelsed kurvilised meloodiad autoritelt Priit Pajusaar, Olav Ehala ning Piret Rips.

 

Kontsert on tasuta ning mõeldud nii kliinikumi töötajatele, patsientidele, lähedastele kui ka linnakodanikele.

 

 

lk11 TALTartu Arstide Liidu sügisene väljasõit algas 28. septembri varahommikul, et jõuda hommikukohvi ajaks Keilasse. Kuigi ilmaprognoos oli ennustanud vihmast ilma, oli kogu päeva jooksul saatjaks mõnus sügisene päike ja nii võib meie väljasõitu nimetada ka kuldseks sügisreisiks. Seekordne väljasõit oli juba 29. kord.


Keilas liitus meiega kogenud giid Arne Timm, kes rääkis huvitavalt kohtadest, mida külastasime. Peatusime esmalt Keila linna vanal laadaplatsil ja imetlesime Keila Miikaeli kirikut, mis on nime saanud püha Miikaeli järgi ja kelle auks on 29. september nimetatud mihklipäevaks. Kirikuõuel kohtasime sakslasest kirikuõpetajat A. M. Burghardtit, kes selges eesti keeles kutsus meid kirikut külastama.


Edasi sõitsime Kumna rüütlimõisa juurde, mis osutus kauniks, väikeseks, kuid samas kompaktseks ehitiseks. Vastuvõtjaks ja giidiks mõisas oli Raivo Kalve. Saime teada, et mõisa sünnipäevaks võib pidada 10. juunit 1627, mil Eestimaa kuberner J. de la Gardie määras kindlaks Kumna piirid. Mõisa esimeseks omanikuks sai Tallinna Niguliste kiriku pastor J. Knopius. Aastast 1838 on mõis Meyendorffide valduses. Kuni 1949. a detsembrini seisis mõisa maadel maantee ääres M. Lutheri pronkskuju. Lutheri monumendi tellijaks oli 1862. a G. von Meyendorff, kes oli tollal Ülevenemaalise Evangeelse-Luterliku Konsistooriumi president. Olles keiser Aleksander II ülemtallmeister ja tema perekonnas “oma” inimene, on tema teeneid Peterburi Jaani kiriku rajamisloa saamisel ja ehitamisel raske üle hinnata. Tema poeg T. von Meyendorff oli üks Venemaa Olümpiakomitee asutajaid ja selle esimene auesimees.


Järgnev peatus oli Arvo Pärdi Keskuses, (mis oli veel kaunim ja õhulisem kui telerist nähtu), mille asutas helilooja perekond 2010. a Laulasmaal. Keskuse kodulehel on kirjas: Esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas, mis kandis nime Aliina. See on nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Just klaveripalast „Aliinale” sai 1976. a alguse tintinnabuli-muusika. Selleks, et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserttegevusega, tuli ehitada uus, senisest märksa suurem hoone. Sobivaima lahenduse leidmiseks kuulutati 2013. a välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid F. Nieto ja E. Sobejano Hispaaniast. Uue keskusehoone ehitus algas 2017. a märtsis ning Arvo Pärdi Keskus avas uksed külastajatele 17. oktoobril 2018. Selles ühegi täisnurgata ning mitme sisehooviga majas asuvad lisaks arhiivi- ja tööruumidele raamatukogu, 150-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Ehitusmaterjalidena on kasutatud looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni. Arvo Pärdi Keskus on koht, mida kindlasti võiks igaüks oma silmaga vaadata ja kuulata seal väga head muusikat, kuna kontserte toimub keskuses palju.


Lõunatasime kaunil mererannal asuvas Lohusalu sadama pubis. Päike, meri ja kaunis vaade Lohusalu sadamale said paljude poolt fotodele jäädvustatud.


Edasi viis buss meid Suurupi tuletornide poole. Suurupi ülemine ja alumine tuletorn on ainulaadsed terves Eestis. Ülemine kivist tuletorn valmis 1760. a. Tornist avaneb vaade Viimsist Paldiskini. Alumine tuletorn, mis on ehitatud 1859.a, on ainus Eestis töötav puidust tuletorn. Praegu on nende tuletornide aiad täis kauneid roose ja juba mitmes põlvkond töötab seal Karese perest pärit inimesi. Ka meie giid oli selle pere liige.


Soovitame kindlasti reisida Loode-Eestis, kus oli palju vaatamis- ja külastamisväärseid kohti. Tore, et meil leidub selliseid inimesi, kes järjest uusi tähelepanuväärseid kohti leiavad ja meile meeldejäävaid reise korraldavad. Tänud neile.

 

Kai Tamm
Pediaater/vanaema kohustustes

lk12 kardio2

Tartu kardiokirurgia arstide/osakonna poolt aastaid tagasi Tallinna kolleegidele esitatud väljakutse osalemaks sportlikus mõõduvõtus on saamas traditsiooniks. Kui eelmisel, 2018. aasta augustis toimunud spordivõistlusel discgolfis võitsid võistkondlikult tallinlased, siis sel aastal, võrkpallilahingus, said võidurõõmu tunda ja rändkarika omanikeks just tartlased tulemusega 3:1.

 

Üritus aga ei piirdunud ainult spordiga, vaid omavahel peeti ka kardiokirurgia-temaaline seminar.


Järgmisel aastal uuesti!

lk12 naiskoor

 

Dirigent Nele Valdru ja särtsakas naiskoor kutsuvad laulma kliinikumi naiskoori!

 

Kooriproovid toimuvad kord nädalas neljapäeva õhtuti kell 16.30–19.00 aadressil L. Puusepa 2 maja I korruse saalis. 

 

Info: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

 

 

 


lk11 TALTartu Arstide Liidu kevadine väljasõit viis bussitäie huvilisi Võru- ja Setumaale. Eesti kaguosa paistab silma künkliku maastiku, järvede rohkuse ja rikkaliku rahvakultuuriga. Meie reisil oli giidiks Kauksi Ülle – tunnustatud Võru- ja Setumaa kultuuri ja emakeele hoidja, luuletaja, põline võrumaalane (sündinud ja koolis käinud Rõuges). 


Oma juttu elavdas ta kohaliku elu juhtumiste ja legendidega. Võrukeelsest kõnelemisest tuli siiski üle minna eestikeelsele, et olla kõigile arusaadav.


Esimene peatus oli kaunis Rõuge Ööbikuorus. Maalises ürgorus Liinjärve kaldal kõrgub omanäoline vaatetorn – Rõuge Pesapuu – meenutades puud, millel on kaks linnupesa. Vaatetorni kõrgus on 30 meetrit ja sellelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevatele järvedele (Kaussjärv, Suurjärv), mäenukkidele ja nende vahel olevatele värvikatele majadele, viies mõtte Bullerbyle. Ööbikuoru Villa hubases kohvikus nautisime hommikukohvi. Rõuge kirikus saime osa laste emadepäeva kontserdist.


Võrumaalt on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud rikkalik suitsusauna kombestik. Mooska talus kohtusime suitsusaunakultuuri eestkõneleja Eda Veerojaga, tegime ringkäigu saunades, maitsesime ja ostsime kaasa suitsusauna liha. Perenaine on visa järjekindlusega saavutanud tegevusloa, milleks tuli ehitada spetsiaalne suitsusaun (metallriiulid ja muu vastav sisustus).


Oma saunarituaalides tuleb eelkõige aeg maha võtta. Umbes kolmetunnisel saunaskäigul kasutatakse ravimtaimi, lausumisi ja muid rahvapärimusi.


Lõunaks jõudsime Obinitsa külasse. Taarka Tare Köögikõnõ on seto rahvustoidu restoran, mis esindab väärikalt kohalikku söögikultuuri. Restoran asub 100-aastases seto kindlustalus – siin on stiilsed väravad, kodune ja hubane interjöör (pühasenulk, seto ahi lesoga). Talu õues toimusid teater „Vanemuine“ suveetendused „Taarka“. Perenaine – põline seto – Hõrna Rieka – kostitas meid ehedate rahvusroogadega – kartulikorbid, sõir.


Piusa heledast liivakivist koopad on tuntud ammust aega. Siin on kaasaegne külastuskeskus, kus näidatakse filmi koobaste tähtsatest elanikest – nahkhiirtest. Giidi saatel saab siseneda koobastesse, kus kunagi kaevandati liiva. Piusas asub savikoda, mille omanäolisest keraamikast saab endale sobiva kaasa valida.


Reis lõppes Obinitsa Seto Ateljee Galeriis, mis on sisuliselt külastuskeskus. Meid võttis vastu Evar Riitsaar – seto kunstnik, kes on teinud hõbeehteid, maalinud ja on valitud kolmel korral Setumaaa Kuningriigi ülemsootskaks. Koos abikaasa Kauksi Üllega moodustavad nad Setumaa kultuuripärandi hoidjate tulihingelise paari.


Kauksi Ülle esitas meile oma võrukeelse luuletuse „Imäpuu“, mis sellel aastal pälvis Juhan Liivi luuleauhinna. Toredaks üllatuseks oli rahvarõivaste tutvustamine. Kauksi Ülle pani „seto rõivile“ reisiseltskonna ühisel otsusel sünnipäevalapse Ene Jentsi, kes modellina esines suurepärase seto naisena.


Kõrvalasuvast Kunstizaalist saime kaasa osta kohalikke käsitööesemeid, meenutamaks ilusat Eestimaa piirkonda, kus elavad oma kultuuri ja keelt hoidvad inimesed.

 

Kõikides aegades on osatud jääda iseendaks.

 

Dr Sirje Hansen

lk12 naitus Punane Rist

 

Eesti Punasel Ristil täitub veebruaris 100 aastast organisatsiooni loomisest. Selleks puhuks on Eesti Punase Risti Selts koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga koostanud näitusestendi, mis pannake välja ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Stend leiab endale koha L. Puusepa tänava poolses fuajees alates 28. veebruarist ning jääb sinna kuni mai keskpaigani.


Kliinikumi Leht

 

lk12 Rein RannapKliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühine aastalõpukontsert toimub reedel, 14. detsembril algusega kell 18:00 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil musitseerib pianist Rein Rannap, kelle kavas on tuntud klassikateemade töötlused plaadilt “Selfid klassikutega” ja omalooming.


Kontserdil annab kliinikum üle preemiad nii parimatele kolleegidele kui ka sel aastal doktoritöö kaitsnud kliinikumi töötajatele.


Kontserdile järgneb vastuvõtt, kus saab kolleegidega suupisteid nautides vestelda. Vastuvõtt toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (ülikooli peahoone I korrusel).


Pilet maksab 10 eurot, üliõpilastele 5 eurot. Pileteid saab osta L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a kantseleidest, stomatoloogia-, kõrva-, laste- ja psühhiaatriakliinikutest ning meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi sekretäridelt.

 

Kohtumiseni kontserdil!

lk9 naiskoorTartu Ülikooli Kliinikumi naiskoor on seadnud sihiks võtta osa 2019. aasta juulikuus toimuvast laulu- ja tantsupeost „Minu arm“. Kui kliinikumi töötajate seas leidub naiskolleege, kes sooviksid ettevõtmisest osa saada ning kel on koorilaulu kogemus, on nad väga teretulnud liituma koori naiskonnaga. Koorilauljaid juhendab Nele Valdru ning laulupeo repertuaari harjutamine on juba täies hoos. Kliinikumi naiskoor käib koos neljapäeviti kell 16.00–19.30.

 

Naiskoori astumiseks tuleb saata e-kiri aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Kliinikumi Leht

 

lk10 TALHaldusreformi käigus liideti Pärnuga Audru, Paikuse ja Tõstamaa vallad. Nii moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn (858 km², 51 650 el), mis on pindalalt Eesti suurim linn, jättes selja taha isegi New Yorki (784 km²), Euroopas on suurem ainult Berliin (892 km²). Tallinn (158 km²) jääb Eestis alles viiendaks.


Meie esimene sihtpunkt oli Villa Antropoff Valgerannas (6 km Pärnust). Siia, Pärnu lahe ühte kaunimasse paika, männimetsa ja laia valge liivarannaga kohta rajati 1970ndatel Nõukogude Liidu kõrgematele kommunistliku partei juhtidele mõnus puhkekoht. Peamaja ehituskäsk tuli otse Juri Andropovilt. Sellest ka praegune nimi Villa Andropoff. Tähtsate isikute kiireks ja ohutuks kohalejõudmiseks ehitati Pärnu-Lihula maantee Pärnu lennuvälja kohalt kuni Valgeranna teeristini (4 km) neljarealiseks, edasi aga järgnes vähemärgatav kitsas ja väga käänuline metsatee. Nüüd on teed laiendatud ja pärale jõuab ka bussiga.


Puhkekompleksi moodustasid kolm hoonet: peahoone (arhitekt Raine Karp), saun-puhkemaja ja kino-mängudemaja (arhitekt Meeli Truu). Territooriumi (11 ha) ümbritses traatvõrkaed. Eliitpuhkajaid turvas ööpäevaringne relvastatud valve. Kolmekorruselises peahoones oli kaks kahetoalist ja kaks kolmetoalist luksusnumbrit, lisaks restoran, banketisaali jm. Sisse astudes satub pidulikku kõiki korruseid läbivasse fuajesse, kust pääseb kas treppidest üles või läbi koopaliku pääsu tumeda laega saali. Saun-puhkemajas (400 m2) oli bassein ja baar, kaks leili- ja pesemisruumi, puhkeruumid koos merepoolse terrassiga. Kino-mängudemaja oli osalt ühe-, osalt kahekorruseline, erikujuliste akende hoone merepooolse kinnise siseõuga. Hoone keskne osa oli vestibüül, millest viis üles ja alla lai paraadtrepp. Selle kõrvale jäid läbi kolme korruse eri tasapindadel lauamängude ja televiisori vaatamise ruumid. Trepihalli varjus oli kino-, piljardi- ja tantsusaal. See maja oli kõige hoolsamini valvatud.
1989. a läks kompleks Riigikantseleile. 1997. a müüs riik selle avalikul enampakkumisel Soome osalusega aktsiaseltsile. Siin avati puhke- ja konverentsikeskus Villa Antropoff. Praegu on kompleks eraomandis ja jagatud mitmeks kinnistuks. Peahoone ja saun on kasutuses sellistena, nagu nad olid varemgi. Unikaalne kino-mängudemaja on seisnud kasutuseta. Selle seis on väga vilets. Territooriumile on rajatud ka Valgeranna Puhkekeskus, kus 2- ja 4-kohalised suvemajad majutavad kuni 100 inimest.

roosa lindi jooks

 

13. oktoobril toimus Kadriorus heategevuslik Roosa Lindi Jooks, kust võtsid osa ka kliinikumi töötajad. Roosa Lindi Jooksu eesmärk on koguda annetusi mammograafiauuringu tegemiseks ka ravikindlustamata naistele ja tõsta elanikkonnas teadlikkust rinnavähi varajase avastamise olulisusest.

 


Aitäh tublidele kolleegidele, kes võtsid vaevaks enda panuse anda!

 

Kliinikumi Leht

Tartu Erakooli 6. klassi õpilased viisid ellu õpilaste enda välja mõeldud heategevusprojekti „Healthy Kids=Happy Kids“. Projekt nägi ette kooli lõunavahetundides enda valmistatud küpsetiste müümist. Õpilased teenisid müügiga 101 eurot, mille nad andsid koos õpetaja Janice Viinalassiga üle kliinikumi lastekliinikule.


Lastekliinik tänab õpilasi siirate ja heatahtlike soovide eest!


Kliinikumi Leht

lk12 Kersti Kinks

 

 Heategevuslik lastekohvik „Jupp kõige paremat suitsuvorsti vol2“ sai oma järje, kui Soinaste tänava perenaine Kersti Kinks korraldas ka sel aastal Tammelinna kodukohvikute päeval enda õuel lastele ja lastemeelsetele peo kookide, limpsi, meisterdamiste, mänguasjade, hea muusika ja toreda seltskonnaga. Kodukohviku eesmärk oli annetada kogu teenitud tulu Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus ravil olevate laste loovteraapiliste vahendite soetamiseks.

 


Kersti Kinks, kodukohviku korraldaja ja laste loovteraapia õpetaja: Ühel ilusal päeval tuli kokku üks tohutult äge, südamlik ja toimekas seltskond ja pidas maha ühe kodukohviku, mis tõi kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikule loovteraapia vahendite soetamise nimel tulu 2000 eurot! Kohvikut külastasid maailma kõige toredamad inimesed, siin pakuti kõige paremaid toite ja jooke, mida ilm näinud ja keel maitsnud. Meisterdati ja maaliti, mängiti ja oldi. Ja ilm oli kõige ilusam ja lapsed kõige lõbusamad. Ja inimesed olid head – tänu teile kõigile saame alustada ja läbi viia asju, mis on suuremad kui üks kohvik ja veel tähendusrikkamad kui üks ilus päev! Hematoloogia-onkoloogia kliiniku arstid teevad suurepärast tööd väga suure südamega ning läbi loovteraapia tahame luua lastele võimalikult stressi- ja hirmudevaba ravikeskkonna sel raskel eluperioodil. Tuhat tänu teile!