lk12 U.Tarteslk12 U.Tartes2lk12 U.Tartes3

Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakonna teise korruse seintel on alates detsembrikuust tuntud ja hinnatud loodusfotograafi Urmas Tartese fotod. Kokku on teoseid kuus, igaüks erineva vaatenurgaga kaunile mitmekesisusele Eestimaa looduses.


Fotograaf Urmas Tartes nimetab end vabakutseliseks loodusmeheks. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli bioloogia-zooloogia eriala ning on töötanud aastaid Zooloogia ja Botaanika Instituudis, hiljem Eesti Maaülikoolis. Urmas Tartes on avaldanud mitmeid raamatuid ning näitusi olles samal ajal fotoõpetajaks ja lektoriks. Tema panust on hinnatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.


Küsimuse peale, kuidas sattusid Urmas Tartese teosed just Riia 167 majja, vastas vanemarst-õppejõud Aet Lukmann: „Meie osakond laienes II korrusele ning tekkis mõte luua meeleolu ja tuua sinna värvi Urmas Tartese fotode abil. Tartes looduskunstnikuna ei vaja tutvustamist, kuid ka minu töökabinetti aastaid kaunistav Urmase tehtud liblikapilt oli küllap ajendiks, miks pöörduda just tema poole. Lisaks sellele, et Urmas Tartese fotod paistavad silma kvaliteediga, kätkeb igaüks neist minu arvates ka sõnumit. Olgu selleks siis rännak, elu igikestev muutumine ja vaheldumine, looduse ülimuslikkus inimlike argirähklustega võrreldes või veel midagi, mille iga vaataja enda jaoks avastab. Urmas saatis meile komplekti fotosid, kust me koos vanemõega tegime valiku. Põnev on näiteks asjaolu, et kaunil pildil, kus meie arvates oli kujutatud härmas talvist metsa, on tegelikult seen nimega korallnarmik. Oleme arutanud Urmas Tartesega ka edasist koostööd ja ma väga loodan, et see jätkub.


Urmas Tarters: Ettepanek teha oma töödest valik just haiglaruumi seintele oli minu jaoks väga põnev ja väljakutsuv. Fotosid valides lähtusin printsiibist, et need oleksid justkui teraapiapildid, mida võib vaadata rohkem kui üks kord, mis oleksid kaasakiskuvad ja inspireerivad. Varem ei ole minu teoseid meditsiiniasutustes eksponeeritud, ma loodan väga, et need annavad taastusravi osakonna patsientidele positiivse emotsiooni ja tõuke.

 

Helen Kaju

Kui töötaja teeb mitmele väljamakse tegijale avalduse 500 euro suuruse maksuvaba tulu arvestamiseks, siis kas maksuamet tuvastab selle ja võtab inimesega ühendust?
Jah, see on näha alates 10. veebruarist, kui mõlemad tööandjad on TSD esitanud. Töötajaga võetakse ühendust.


Kas III pensionisamba iga-aastane tulumaksu tagastus kuulub maksustamisele?
Tulumaks ei ole tulu.


Kui III pensionisammas lõpetada ja raha laekub pangaarvele, kuidas tulumaks arvutatakse?

Väljamakse tegija peab kinni tulumaksu ning tuludeklaratsioonis toimub aasta tulude ümberarvestus. Kui pensioni makstakse välja pika aja vältel igakuuliselt, siis tuleks arvestada igas kuus kõigi tuludega ning selgitada välja maksuvaba tulu suurus. Täpsemat informatsiooni III pensionisamba maksustamise kohta leiate www.pensionikeskus.ee.


Kui inimene on nõus tuludeklaratsiooni esitamise järgselt tulumaksu juurde maksma, kas võib kirjutada avalduse suuremale maksuvabale tulule kui aastatulu võimaldaks?
Kui on mõeldud igakuiseid sissetulekuid, siis saab nendelt maksuvaba tulu arvestada ainult seaduses lubatu piires – kui arvestate suuremas ulatuses, kui lubatud, ei lase ka programm tööandjal deklaratsiooni kinnitada. Kui on tegemist ühekordsete tuludega (näiteks kinnistu või metsa müük), siis saab tulumaksu maksta ka tuludeklaratsiooni alusel.


Kas toitjakaotuspension, mida makstakse lapsele vanema kaotuse korral on lapse või teise vanema tulu?
Lapse tulu.


Kas olete nõus kommenteerima Andres Võrk artiklit „Kuidas astmetega tulumaks haiglajuhte survestab?“?
Majandusstatistikas on kasutusel mitmed näitajad, millega arvestatakse isikute või üldist maksukoormust riigis, arvesse võetakse nii tööjõumakse kui ka näiteks käibemaksu, aktsiise jt. Näitajate hulka kuulub ka piirmaksumäär, mis näitab, kuidas maksukulude suurenemine ja sissetuleku kasv on seotud. Kui sissetulek suureneb ühe euro võrra, siis piirmaksumäär näitab seda, kui suur osa sellest eurost tuleb tasuda maksudeks. Piirmaksumäär ei lange kokku seadusega kehtestatud maksumääradega.


Tulumaksuseadusega on kehtestatud tulumaksu määr, mis on endiselt maksimaalselt 20%, mitte rohkem. Maksuvaba tulu muudatus puudutab tulumaksu, mitte kõikide maksude arvestust.


Kas on muutusi üüritulu deklareerimisel? Praegu võib üüritulust deklaratsioonil 20 % maha arvata ja siis arvutatakse tulumaks. Milline summa tuleb aastatulu arvutamisel arvesse võtta?
80% üüritulust.


Kas ühisdeklaratsioonil vaadatakse abikaasade tulu eraldi või koos?
2017. ja 2018. aastal ühisdeklaratsioone enam ei ole, on erisus, et abikaasale saab üle anda mahaarvamisi, milleks 2017. aasta deklaratsioonis on:
• koolituskulud
• annetused
• eluasemelaenu intressid
(kõik eelnimetatud on maksimaalselt 50% aasta maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui kokku 1200 eurot inimese kohta, sealhulgas eluasemelaenu intressid ainult 300 eurot).
• maksuvaba tulu kuni 2160 eurot, tingimusel, et abikaasade maksustatav tulu aastas kokku ei ületa 50400 eurot
Kui abikaasad müüvad ühisvara, aga tuludeklaratsioonid teevad eraldi, siis kuidas tuleb müügitulu deklaratsioonidel kajastada?
Maksu- ja Tolliamet aktsepteerib kahte võimalust:
• üks abikaasadest deklareerib kogu müügihinna, soetusmaksumuse ja võõrandamisega seotud kulud,
• kumbki abikaasa näitab oma deklaratsioonil poole müügihinnast, soetusmaksumusest ja võõrandamisega seotud kuludest.


Kui inimene sureb enne tuludeklaratsiooni esitamist, kas pärijatel on õigus enammakstud tulumaks tagasi saada?
Tuludeklaratsiooni saavad esitada pärijad pärimistunnistuse alusel. Deklaratsiooni saab esitada teenindusbüroos paberkandjal.

 

Vt ka "Tulumaksuseaduse muudatused eeldavad tähelepanelikkust" https://www.kliinikum.ee/leht/varia/1594-tulumaksuseaduse-muudatused-eeldavad-taehelepanelikkust

2018. aastast muutub tulumaksuseadus, mille uusi nüansse käisid Maksu- ja Tolliameti esindajad ka kliinikumis tutvustamas. Huvi loengute vastu oli suur ning kuulajad said kohapeal esitada just neid puudutavaid küsimusi.


Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr ning kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionitele ja kutsehaigushüvitistele.


2018. aastal on oluline eristada kolme sissetulekute gruppi:


Tulu kuus kuni 1200 eurot      Maksuvaba tulu kuni 500 eurot
Aastatulu kuni 14400 eurot      Maksuvaba tulu kuni 6000 eurot

Tulu kuus 1200–2100 eurot     500 – 500 ÷900 × (brutotasu –1200)
Aastatulu 14400–25200 eurot   6000 – 6000 ÷ 10 800 × (aastatulu summa – 14400)

Tulu kuus üle 2100 eurot         Maksuvaba tulu 0 eurot
Aastatulu üle 25200 eurot

 

Kõige keerulisem ja enim tähelepanu nõudev tulude grupp on teine, kus tulumaksuvaba määr arvutatakse välja valemi abil.
maksuvaba tulu tabel2

Tabel 1. Tulumaksu vaba tulu (MVT) erinevate brutotulude puhul ühes kalendrikuus


Maksu- ja Tolliameti esindaja Ülla Käen möönab, et esialgu võib uus kord tunduda keerulisem kui seni kehtinu, ent kuna tulumaksu näol on tegemist n-ö eraisiku maksuga, suureneb inimese enda roll oma tulude arvestamisel ja planeerimisel. „Seadus on meile kõikidele täitmiseks ja ennekõike rõhutaks siiski muutuse positiivset külge – väga paljud Eesti inimesed võidavad uue kehtima hakkava seadusega,“ selgitab Ülla Käen.


Seni kehtis Eestis kõikidele sissetulekutele ühtne tulumaksuvaba määr, 180 eurot kuus, olenemata palga suurusest, palga muutumisest ja teistest sissetulekutest aasta jooksul. Uuest aastast on oluline teada, millised tulud arvatakse maksuvaba tulu suuruse arvestamisel aastatulude hulka ja millised mitte.


Aastatulu hulka arvatakse tulumaksuga maksustatavad tulud: töötasu ja muu tasu (preemia, puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, ettevõtlustulu, kasu kinnisvara, väärtpaberite, metsamaterjali või raieõiguse võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, pensionid, maksustatavad toetused ja stipendiumid, vanemahüvitis või muu maksustatav tulu.


Aastatulu hulka ei arvestata maksuvabasid tulusid: hüvitised, toetused (sh lapsetoetus, lapsehooldustoetus, sünnitoetus, puudetoetus vm), Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus, maksuvabad stipendiumid ning maksuvabastused (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita.
Kõik tulud (v.a dividendid) tuleb arvesse võtta brutosummana ehk koos tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni summa ja töötuskindlustusmaksega.


Mitu sissetulekuallikat

lk12 klaverKliinikumi L. Puusepa 8 majas sai 6. detsembril uues galeriis endale koha C. Bechsteini tiibklaver. Kliinikumi Leht uuris, kuidas leidis klaver tee haiglakompleksi.


Väärika tiibklaveri esimene omanik oli kuulus Estonia teatri solist (sopran) Helmi Einer (1888–1968), kes õppis laulmist Peterburis, hiljem nii Tallinnas kui ka Roomas. Kui 1944. aastal Tallinna märtsipommitamise tõttu teater Estonia süttis, oli just seesama tiibklaver ainuke muusikainstrument, mis põlengust päästeti.


Pärast solistitööd (1912–1932) oli Helmi Einer Estonias ametis hääleseadjana (1947-1956) ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis (1932-1936) olles ka Artur Rinne ja Martin Tarase õpetajaks. Kogu karjääri jooksul oli proua Eineri saatjaks seesama tiibklaver.


Vahetult enne surma, aastal 1968, müüs Helmi Einer klaveri Ell Saviaugule. Ell Saviauk (1934–2017) lõpetas 1954. a Tartu Muusikakooli, 1960. a kiitusega ka Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Ta töötas Tartu Lastemuusikakoolis ja Tallinna Muusikakoolis pedagoogina ning Tallinna konservatooriumis kontsertmeistrina. Aastatel 1991–1997 jõudis proua Saviauk õpetada ka Soomes Rauma Musiikkiopistos. Ta oli alates Tallinna Muusikakeskkooli asutamisest 1961. aastal selle kooli eriklaveriõpetaja ning pani oma metoodilise tegevusega aluse professionaalsele klaveriosakonnale. Ell Saviauk on õpetanud väga paljusid nimekaid muusikuid, tema õpilased on olnud näiteks ka Martti Raide, Indrek Laul, Reinut Tepp, Ene Nael.


Septembris, pärast Ell Saviaugu lahkumist, pärisid klaveri tema lapselapsed Mari ja Kadi Saviauk, kes on samuti leidnud läbi vanaema tee klaveriõpinguteni. Proua Saviaugu lastelaste ema on aga Terell Pihlak silmakliinikust, kes tegi kliinikumi juhatusele ettepaneku tuua väärikas tiibklaver kliinikumi galeriisse, kus see pärast õhuga kohanemist ja häälde seadmist annaks võimaluse korraldada nii spontaanseid kui ka planeeritud kontserte. „Olen väga tänulik, et kliinikum oli valmis väärika ajalooga instrumendile koha leidma. Meie perel on soe tunne, et klaver saab siin hea õhu ja ventilatsiooniga avaras ruumis pilke püüda ja oma lugu jutustada. Meil on mõttes juba nii mõnigi kontsert, aga enne tuleb klaverile anda veidi kohanemisaega,“ lausub Terell.

 

Kliinikumi Leht

KOK FOOKUSES innovatsioonifondist rahastatakse 39 000 euroga kolme uudse digilahenduse testimist. Asjatundjad näevad lahendusideedes potentsiaali kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ehk KOKi diagnoosimise ja ravi parandamiseks.


Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinikuga on seotud kaks projekti. “Minu KOK”, millele eraldati 11 000 eurot, käigus testitakse raskete KOKi haigete kodumonitooringu mudelit, et ennetada haiguse ägenemisi ja vältida hospitaliseerimisi ning arendatakse patsientidele haigusega iseseisavalt toimetulekut toetav portaal. Projekti teostavad Kopsuarstide Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik ning tehnoloogiaettevõtted Quretec ja Cognuse.


lk11 Hinga ja Liigu idee Ylle AniProjekt “Hinga ja liigu” sai 10 000 eurot, et järele proovida kaugteenuse rakendus, mis toetab KOKi haige ravi optimaalsete treeningute, näitlike eneseabi harjutuste ja infomaterjalidega ning on suhtluskanaliks meditsiinipersonali ja patsiendi vahel. Projektis osalevad Kopsuarstide Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik, Põlva Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Taastusravikliinik ning tehnoloogiaettevõtted MotionChart ja Quretec.


Projektile “KOK nutikas skriining ja SPG esmatasandil” eraldati 18 000 eurot. Selle eesmärk on esmatasandil andmete analüüsil ja küsimustikul põhineva sihtskriininguga KOKi riskirühma tuvastamine ja spirograafia rakendamine varaseks diagnoosimiseks.


Arendustöödeks ehk lahenduse prototüüpimiseks ja testimiseks on meeskondadel aega 3 kuud. Veebruaris 2018 toimub demopäev tulemuste esitlemiseks ja kogemuste jagamiseks.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on levinud haigus: Eestis elab selle haigusega hinnanguliselt 90 000 inimest. Oma haigusest on teadlikud ja ravi saavad neist vaid 10–15 protsenti. KOK on progresseeruv haigus, mille hilises faasis avastamine ja lüngad ravis toovad inimesele kaasa elukvaliteedi kiire languse. Haigestumisest kaotatud eluaastates on KOK Eesti meeste hulgas 1. ja naiste hulgas 2. kohal.

 

Kitty Kubo
Connected Health klastri innovatsioonijuht

Kas arstidel ja õdedel peaks olema sotsiaalmeedia konto? Kas patsiendid võivad võtta meditsiinitöötajatega ühendust erinevate sotsiaalmeedia kanalite kaudu? Kas meditsiinipersonali tõekspidamised ja väljaütlemised esindavad teda isiklikult või ka tööandjat?

Kuna sotsiaalmeedia ei hõlma endas enam vaid isiklikku sõpruskonda ning ka traditsioonilise meedia uudisvood on kolinud sotsiaalmeediasse, on erinevates rakendustes kontosid omavad inimesed küll varasemast rohkem informeeritud, ent ka kaitsetumad kui kunagi varem. Sotsiaalmeedia annab kasutajale anonüümsuse ja seeläbi ka tavalisest suurema julguse, mis omakorda nihutab eetilise suhtlemise piire. Kas rahulolematu patsient võib sotsiaalmeedias arsti ja/või õde kõnetada või on selleks siiski mõeldud vastuvõtuaeg? Kliinikumi Leht uuris Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablilt Maarja Punakult, kuidas käituda erinevates situatsioonides.

 

On öeldud, et avalik sotsiaalmeedia konto on nagu avatud koduuks. On see nii?

Tõsi, sest igaüks võib soovi korral koputada, aga see, kuidas külaline seda teeb, on konto omaniku otsustada. Kui konto seaded on piiratud, võib ainsaks koputuseks olla isiku sõbrataotlus, mida arst või õde vastu võtma ei pea. Kui konto on aga avatum, saab patsient arstile saata kirju, märkida teda mõne pildi juurde, teha tema seinale teistele nähtavaid postitusi jne.

 

Mida peaksid meditsiinitöötajad tulenevalt oma töö eripärast sotsiaalmeedia kontosid omades silmas pidama?

Nagu ka näiteks õpetajad ja politseinikud, peavad ka meditsiinitöötajad oma sotsiaalmeediakontot luues läbi mõtlema mitmed aspektid. Seadustega pole paika pandud reeglid, kuidas peaks riigiametniku või konkreetse eriala esindaja konto välja nägema. Samas on näiteks USAs mõnedes osariikides õpetajatel keelatud õpilasi Facebookis sõbraks võtta. Olles politseiametnik, pean mina kindlasti arvestama, et luues oma isikliku konto oma näo ja nimega sotsiaalmeedias, esindan ma paratamatult kogu meie organisatsiooni. See kehtib laias laastus ka meditsiinitöötajatele.

Kui arst või õde on loonud sotsiaalmeedias konto ja võtnud patsiendi sõbraks, on suur tõenäosus, et sõbrastaatust hakatakse proovima kasutama selleks, et erialast nõu saada väljaspool ametlikku suhtlust. Arstide puhul aga on eriti kriitiline asjaolu, et sotsiaalmeedia ei ole turvaline keskkond delikaatse informatsiooni edastamiseks. Lisaks tekib oht, et meditsiinitöötaja teeb enda vaimsele tervisele karuteene, sest sotsiaalmeedia on kättesaadav kõikjal 24/7 ja enam ei ole võimalik end täielikult välja lülitada.

 

Väga paljud arstid ja ka õed on enda eriala arvamusliidrid ning nende sotsiaalmeedias väljaöeldu võib hakata elama oma elu. Kuidas seda vältida?

Kui arst postitab enda seisukohti meditsiini vallas, mida ta võiks vabalt väljendada näiteks ajalehes, siis selles ma ei näe midagi kahjulikku. Pigem on siin küsimus, et kas ta on valmis algatatud teemal sotsiaalmeedias edasi diskuteerima. Kui jutt puudutab religiooni või poliitikat, siis see on isiku eraelu ning sel teemal mõtete avaldamine ei ole keelatud. Jälgida tuleks, et oma väljaütlemistega kedagi ei solvataks, ega jagataks infot, mis on seotud konkreetsete patsientidega.

 

Kuidas toimida rahulolematu või tülika patsiendiga, kes pärast tervishoiuasutusest lahkumist otsib meditsiinitöötaja sotsiaalmeediast üles ning nõuab tervisenõu, oma ravi ja protseduuride kommenteerimist või ka kiirendatud vastuvõtule saamist?

Sel juhul peab meditsiinitöötaja end kehtestama ja keelduma igasugusest suhtlemisest läbi sotsiaalmeedia. Kui kontol klapivad inimese nimi ja pilt, ei tähenda see veel, et teisel pool on õige inimene, ja sotsiaalmeedias ei tohiks edasi anda mitte mingit infot või tagasisidet, mis puudutab konkreetset inimest ja tema tervist. Seda eirates võib kellegi delikaatne informatsioon sattuda võõrastesse kätesse. Kui arsti või õeni jõuab informatsioon, et teda laimatakse, siis on sellelt konkreetselt inimeselt õigus nõuda valeinfo eemaldamist ning kui sellest keeldutakse, on võimalus küsida nõu veebikonstaablilt või pöörduda kohtusse. Kui kliinikumil on oma konto sotsiaalmeedias, siis kliinikumi kontolehele võib panna teate, et arstid ei anna sotsiaalmeedias konsultatsioone, ega jaga infot ning ei toimu vastuvõtule registreerimist. Sellele reeglile võib viidata ka meditsiinitöötaja ise, põhjendades, miks ta keeldub patsiendiga suhtlemisest sotsiaalmeedias.

 

Milline on sotsiaalmeedia nn hea käitumise tava?

Kõige lihtsam on lähtuda põhimõttest, et käitu nii, nagu soovid, et sinuga käitutaks. Sotsiaalmeedias jätab iga mõtteavaldus või pilt jälje. Kui sa ei ole valmis selleks, et see pilt või postitus oleks homme ajakirjanduses, siis valige hoolikalt neid inimesi, kellega te oma postitusi ja sellega ka eraelulist informatsiooni jagate. 

 

Veebikonstaabel Maarja Punakut küsitles Helen Kaju

 

 

 

29. septembril tähistas Eesti Uroloogide Selts oma 55. aastapäeva. Selle puhul toimus Eesti Rahva Muuseumis pidulik seminar, mille käigus anti ülevaade uroloogia ajaloost ja arengust Eestis ning analüüsiti viimaste aastate tehtud tööd. Seltsi aumärkidega tunnustati seltsi endisi presidente – dr Gennadi Timbergi ja dr Toomas Tamme. Samuti tunnustati pikaajalise ja suure panuse eest eriala arengusse dr Gotlieb Tulminit ning juba kümnendat aastat järjest põhjaliku Eesti uroloogilise töö statistilise ülevaate koostanud dr Ülo Zirelit.

 

Andres Kotsar
Uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja

 

 

 

Seekordne Tartu Arstide Liidu traditsiooniline sügisene väljasõit viis meie liikmed 23. septembri päikselisel sügispäeval Peipsi äärde Sibulateele – Alatskivi lossi, vanausuliste küladesse, Liivi muuseumi. Peipsiäärse piirkond on ajalooliselt seotud kolme kultuuriga – vene vanausuliste, eesti talupojakultuuri ning balti-saksa mõisakultuuriga. Moodsatel aegadel on selles kandis rahvastik sarnaselt muu ääremaaga oluliselt vähenenud, aga tänu turismile on piirkond saanud uue hingamise.

 

Sarnaselt möödunudaastase sõiduga oli huvilisi oli ka seekord rohkelt, osales nii lastega peresid kui seeniorliikmeid. Meie esimeseks peatuspaigaks sai kirju ajaloo järel värskelt taastatud Alatskivi loss, milles tutvusime baltisaksa aadlike von Nolckenite 19. saj lõpu ja 20. saj algusaastate eluoluga. Lossi renoveerimisel on pööratud tähelepanu funktsionaalsusele. Tegemist ei ole muuseumiga, vaid hubase miljööga maamõisaga, kus külastajatel on võimalik kõike käega katsuda ja soovi korral ka ajaloolistel toolidel istuda. Seega võib tunda end nagu kodus, kust pererahvas on mõneks ajaks välja läinud. Lisaks baltisaksa kultuurile on Alatskivi lossis hetkel eksponeeritud omakandimehe ja Eesti läbi aegade ühele tuntumale heliloojale, Eduard Tubinale pühendatud näitus koos fonogrammidega tema loomingust.

 

Alatskivilt suundusime edasi Kolkja külasse, kus jalutasime päikesepaistelisel Peipsi rannal ja tutvusime Peipsimaa külastuskeskusega. Vanausuliste muuseumis kuulsime lähemalt selle rahvakillu ajaloost ning ühtlasi saime näha traditsioonilisi riideid ja tarbeesemeid. Vene vanausulised – staroverõ – järgivad oma usulisi tavasid oluliste muutusteta aastasadu. On andmeid vene kogukonnast Peipsiveeres kaua enne Venemaa õigeusu kiriku reformi ja sellele järgnenud tagakiusamisi 17. saj keskpaigas. Mingis mõttes jääb mulje, et kui protestandid on muutunud kiriku põhivooluks, siis vanausulised jätkavad oma liini ja omavad Jumalaga lähemat suhet kui mõned teised kristlikud usuvoolud. Nii näiteks ei ole neil preestrit ja kombetalitused viib läbi kohalik baatjuška.

 

Kolkja kala- ja sibularestoranis oli väga hea teenindus ja pakuti võrratut kalaseljankat ning imehead teed, samovariga laual. Kõik jättis väga meeldiva ja puhta mulje; teenindajatel polnud muret ka eesti keelega. Samuti sai Kolkjal näha kohaliku sibulakasvatuse eripärasid Kostja sibulatalus. Jäi mulje, et kes tööd soovib teha, sellel on ka saaki, mida müüa ja müügist saadud tulust võib üsnagi hästi ära elada. Peipsiääre sibulaid teame kõik, kuid mis oludes neid kasvatatakse, peaks ikka kohapeal vaatamas käima.

 

Sõit jätkus läbi kolme ridaküla Varnja palvelasse, mis on samuti hiljuti saanud värskenduse. Palvelas on vägagi rikkalik ikonostaas ja uudistamist jagus küllaga. Meie liikmetest dr Telnova jõudis giidiga üksmeelele, et turistidest võib kogudusele vaatamata nende varasemale vastuseisule ka abi olla – ühest küljest levib nii info vanausuliste kohta ja teisest küljest toetavad külastajad kindlasti ostudega kohalikku elanikkonda.

 

Vanausuliste juurest suundusime Liivi muuseumi, mis tegutseb Juhan Liivi ja ta vanema venna, Jakob Liivi kunagises kodutalus. Kohalik giid on tõeline oma ala entusiast, kes rääkis pikalt Liivide perest, Juhan Liivi noorusest, õpingutest, elu armastusest, loomingust ja ka hilisemast haigusest.

 

Pirukalaud täitis pika päeva järel kõhu ja tagasisõit Tartusse kulges positiivsetest emotsioonidest meeldivalt rammestununa. Kindlasti korraldab Tartu Arstide Liit ka järgmisel aastal liikmetele väljasõidu, millel osalemist soovitaks aegsasti kaaluda. Tegemist on põlvkondi tõeliselt ühendava üritusega. Laste kaasavõtmine on igati teretulnud.

 

Neeme Tõnisson
Tartu Arstide Liidu eestseisuse liige

29. septembril, toimub Teadlaste Öö Festivali raames algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli muuseumi peamajas Toomemäel avalik loeng asendusemaduse teemadel. Teemat aitab avada bioeetik Kadri Simm, kes arutleb asendusemadusega seotud eetiliste probleemide üle. Teise, meditsiinilise, vaatenurga pakub neurokirurg ja arstiteaduse emeriitprofessor Arvo Tikk.


Kõik huvilised on oodatud!

 

Tartu Ülikooli muuseum

lk11 TAL grupipiltTartu Arstide Liidus traditsiooniks saanud kevadväljasõit, mida soosis ka erakordselt ilus ilm, viis meid sedakorda tutvuma Raplamaaga. Allpool püüangi lühidalt edasi anda muljeid ja kirjeldada kasvõi osakestki kohaliku giidi Pille Vankeri ammendamatutest lugudest oma kodukandi looduse, ajaloo, kultuuri ja inimeste kohta. Lisaks on piirkond täis rohkeid legende.


Raplamaa pikk ajalugu on väga rikas Eestile oluliste sündmuste poolest. Just Raplamaal algas eestlaste suur vastuhakk võõrvõimule – Jüriöö ülestõus 1343. aastal. Kohalikud elanikud teavad tänapäevani Paka mäge Raikküla lähistel, mis olnud eestlaste vanemate nõupidamise ehk Raikküla kärajate paik. Kui seal seista jaanipäeva õhtul on võimalik kuulda muistsete vanemate hääli. Tasub kuulama minna! Peagi laastas maad Liivi sõda (1558–1583), kus suurim, Ruunavere lahing oli nii äge, et “verd olla olnud hobusele põlvini”. 1858. aastal peeti siin Mahtra sõda, mille kaja ulatus kaugemale väljapoole Eestit ja mõjutas edasist talurahvapoliitikat. 1905. aasta sündmused olid siinkandis tormilisemad kui mujal Eestis – oli mõisate põletamise aeg. Ehkki enamasti saadi lüüa, on siinsetes inimestes tänini säilinud eriline visadus, kangekaelne vaim, ettevõtlik meel.


Raplamaa ilus loodus meelitas baltisakslasi siia mõisaid rajama, eriti 18.–19. sajandil. Siin on olnud ligemale 100 mõisat, piirkond on Eesti kõige mõisarikkam. Raplamaa on rikas keskaegsete kirikute ja kabelite poolest. Maastikku ilmestavad rohked liigirikkad mõisapargid.


Matka alustasime Kuimetsa maastikukaitsealalt Neitsimäe jalamil Iida karstiurgete juurest. Minevikus olla urked moodustanud ühe suure koopasüsteemi paljude erisuuruste käikudega. Läti Henrik on oma kroonikas neid koopaid kirjeldanud seoses sakslaste sõjakäiguga 1220. aastal siinmaile. Inimesed on pidanud karstiala pühapaigaks, selle kohta on rohkelt rahvapärimusi. Veel tänapäevalgi seostatakse paika ufodega, teiste kosmiliste tsivilisatsioonidega.
Mahtra mõisa asukohta ja 14. juunil 1858. aastal toimunud lahingu paika tähistavad üksnes säilinud maakividest mõisaait ning 1933. aastal püstitatud mälestussammas lahingu 75. aastapäeva tähistamiseks. Sambalt võisime lugeda: “Siin võitles Eesti Talupoeg Tõe, Õiguse ja Vabaduse eest”. Lähedalasuva mõisatiigi puhastamisel on välja tulnud ahelaid, käeraudu, purunenud viglaharusid. Eesti riigimees Jaan Tõnisson on öelnud:” Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing”.


Aeg oli minna lähemaid mõisaid vaatama - Atla mõisakompleks ja suur park selle ümber on taastatud perekoduks, omanik tegeleb tarbekeraamika valmistamise ja müügiga.

lk9 Kai Muru pere Tiit M6ttus13. mail, mil toimus traditsiooniline Suurperepäev, kuulutati Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt välja Aasta Suurpere 2017 konkursi võitja, kelleks osutus perekond Muru.


Kliinikumi Tartu kliinilise geneetika keskuses töötav dr Kai Muru peres kasvab viis last: 23-aastane Moorits Mihkel, 20-aastane Miina Solveig, 16-aastane Laurits Martin, 13-aastane Marta Malin ja 6-aastane Morten Hindrik. Kai Muru abikaasa Toomas Muru on ametis Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna koordinaatori ja lektorina, samal ajal pere ja töö kõrvalt doktoritööd kirjutades.


Dr Kai Muru, kuidas on olnud võimalik ühildada arstiõpingud ja -töö laste kasvatamisega?
Usun, et ühilda töö, õppimine ning kodused kohustused on võimalik, kui selleks on olemas soov ning tahtmine. Mitte vähem olulisem on ka pere toetus. Igapäevaülesannetes hakkama saamist kergendab kindlasti prioriteetide seadmine.


Teil on viis last, mis on õdedes-vendades sarnast ning millised on erinevused?
Iga laps on eriline ning seda erisust leida ongi vanemate ülesanne ning võimalus. Meie pere viiest lapsest kolm on tänaseks juba oma huviala-eriala leidnud ning seda on tore näha.


Teie pere hindab sportlikku eluviisi. Millised väärtused teid veel ühendavad?
Tõesti, sport on meie peres kindlasti oluline, nii võistlus- kui ka hobisport. Samas, taas tänu laste huvitegevusele, oleme käinud lisaks spordivõistlustele ka väga erinevatel kontsertidel ja teatrietendustel. Kuid oluline on teha koos ka tööd, reeglina teeme koos suuremaid kodutöid, nt kevad-suvised aiatööd, küttepuude lõhkumine-ladumine või suur mahlategemine sügiseti. Kindlasti on meie peret ühendanud erinevate pereürituste korraldamine ning peretraditsioonid, millest naljalt ei taha keegi ilma jääda.


Milline on teie soovitus teistele emadele, kes pere suuremaks kasvamises veel kahtlevad?
Iga pere on eriline, seetõttu teistele soovitusi anda on keeruline. Samas usun, et lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse koos lastega: seega ei vaja me ettevalmistust, piisab soovist.

 

Kliinikumi Leht

lk9 sulgpalliturniir1. mail toimus Tondiraba sulgpallihallis ettevõtete sulgpalliturniir. Sel aastal osales ka Tartu Ülikooli Kliinikumi võistkond, kes sai 15 osaleja hulgast napilt 4. auväärse koha (kolmanda koha kaotasime 5 punktiga). Meie võistkond teenis 268,4 punkti.


Meie kõige tublim esindaja oli Maksim Zagura (radioloogia resident), kes saavutas harrastusmängijate meesüksikmängus esikoha teenides sellega 90 punkti.


Segapaaridest saavutasid Terje Arak (kirurgiakliinik) ja Margus Arak 4. koha ja teenisid 45,6 punkti. Ülle Krikmann (närvikliinik) ja Maksim Zagura saavutasid 6. koha ja teenisid 42 punkti.


Naispaaridest saavutasid Külli Muug (lastekliinik) ja Anneli Kõrge 3. koha ja teenisid 41 punkti.


Meespaaridest saavutasid Mark Braschinsky (närvikliinik) ja Raivo Pleer (informaatikateenistus) 15. koha ja teenisid 31,2 punkti.


Oli tore ja meeldejääv võistlus ning päev. Plaanime järgmisel aastal kindlasti taas osaleda. Kui kliinikumis on veel sulgpalli harrastajaid, keda me seekord üles ei leidnud, aga kes sooviks kliinikumi võistkonnas mängida, siis palun anda endast märku e-postile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Külli Muug
Lastekliinik, kliiniline lastepsühholoog

katehygieeni paevnaiskoor

 5. mail peeti rahvusvahelist kätehügieenipäeva, nii ka kliinikumis. Meeleoluka päeva korraldajaks oli infektsioonikontrolli teenistus.


Käte puhtuse olulisuse rõhutamiseks oli infektsioonikontrolli teenistus kaasa võtnud ka hügieenilambid, mille all said soovijad enda kätepesutehnikat ja -oskusi kontrollida. Korraldusmeeskonna liikme Tiina Tederi sõnul tuleb juhtida kliinikumi töötajate tähelepanu sellele, et tervishoiutöötaja käed peavad olema puhtad, et tagada patsientidele ohutu ravikeskkond. Ta esitas ka kokkuvõtteid kliinikumisisese kätehügieeni viktoriini tulemustest. Seekord osales viktoriinis rekordiliselt 140 vastajat ning võitjateks osutusid Agne Saar kopsukliinikust, Angelika Lall spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust, Ester Vatsk närvikliinikust, Evelin Gross naistekliinikust, Kadri Piir spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust, Marika Kumm anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust ning Maria Jaakson sisekliinikust.


naistekliiniku koorM. Tark ja lampKätehügieenipäeval astusid üles naistekliiniku segakoor, biomeediumi segakoor ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naiskoor, kes olid ette valmistanud käte hügieeni puudutava sisuga palad.


Kontserdile järgnesid loengud A. Linkbergi auditooriumis, mis keskendusid päevale kohaselt käte hügieeniga seotud teemadele ning antibiootikumresistentsusele. Dr Vivika Adamson andis ülevaate kolmest resistentsest mikroobist, millega on haiglas enim probleeme ning õde Reelika Laht tõi välja, kui palju kulub kliinikumis antiseptikumi.

 

Kliinikumi Leht

lk12 Maie Ojamaa naitus15. veebruaril avas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku arst Maie Ojamaa L. Puusepa 8 hoone J-korpuse galeriis fotonäituse Ingerimaa pühadest paikadest.


Dr Maie Ojamaa iseloomustab enda 30st fotost koosnevat näitust nii: „Ingerimaa on Peterburi linna ümbritsev piirkond, kus on aastatuhandeid elanud soome-ugri päritolu rahvad. Kuni aastani 1917 elas selles piirkonnas ingerisoomlasi ligi 150 000.


Kahjuks ei õnnestunud Ingerimaa soomlastel pärast Oktoobrirevolutsiooni eestlaste ja soomlaste moodi oma riiki rajada. Sellest ajast alates sai alguse ingerisoomluse allakäik. Omariikluseta hääbuv rahvas on tänaseks päevaks laiali pillutatud Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa aladele.


See fotonäitus on kingitusena valminud Soome Vabariigi 100. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Fotodel on endise Ingerimaa pühapaigad: kirikud ja unustatud kalmistud, õigemini see, mis oli veel alles aastal 2016.“


Näitus on avatud 15.02.–18.03.2017.

Kliinikumi Leht

lk12 Ingrid Kull 2017 naituse avamine16. jaanuaril avas sisekliiniku arst Ingrid Kull L. Puusepa 8 J-korpuse galeriis oma tööde näituse. Avakõnes rõhutas ta, et kunagi pole hilja lapsepõlveunistusi täide viia. Nii on ka tema näitus ajendatud 1967. aastal tehtud tööst „Abilised kanafarmis/linoollõige“, mis valmis lapsepõlves kunstiringis õpetaja Asta Määritsa juhendamisel ja sai tollase ajakirja Pioneer peaauhinna. See maal on ka näitusel esikohal.

 

Uuesti pöördus Ingrid Kull joonistamise juurde tagasi 2011. aastal, kui kuuliikmeline sõpruskond hakkas käima õpetaja Niina Freibergi juures, et tutvuda joonistamise algtõdedega ning seda edasi arendada. Ta ise ütleb, et kõige olulisem ongi olnud see maalimise protsess ise, selle võlu ja mälestused, juhtumised, rohked naljad ja muidugi lõpuks pildid ise. „Kokku on see tegelikult väga hea teraapia, mis mulle endale arsti elukutse juures on osutunud hädavajalikuks.“

 

Galeriis eksponeeritud maalid on valminud just looduses, Eesti koduaedades, jõe ääres, metsaserval, aga ka Itaalia päikese all ning mere ääres Leedus. Tööde koloriit on hele ja õrn.

 

Dr Ingrid Kulli julgustas oma töid teistele näitama õpetaja Niina Freiberg, kes peab dr Kulli suurepäraseks õpilaseks. „Ingrid on väga pühendunud oma hobile, ta on töökas ja samas muutusi otsiv – selle tulemus on valminud imeline maalide bukett, mis aitab haiglas kõndivatel inimestel muremõtteid eemale peletada. Ingrid ravib inimesi arstitöös otseselt, aga maalide kaudu ka kaudselt, kuna ta ise on soe ja päikeseline inimene,“ lausus Niina Freiberg.

 

Näitusel olevad tööd valis dr Ingrid Kull välja samuti koos õpetajaga, enamik neist on akrüültehnikas, lisaks kolm tuššimaali ning üks pastellmaal.

 

Näitus on avatud 13. veebruarini (k.a).

 

Kliinikumi Leht

lk9 kliinikumi naiskoorSageli juhtub nii, et juhuslikust jututeemast saab alguse huvitav mõte, mis sütitab meeli ja annab hoogu tegutsemiseks. Mõte naiskoori loomisest tärkas seltskondlikus vestluses varasema koorilaulu kogemusega inimestel soovist ühendada kliinikumi naisi mõnusas kooslaulmises.

 

Kui mõttest oli edasi arenenud naiskoori loomise plaan, siis oli just õige aeg, et otsida tulevasele koorile dirigent. Teades, et dirigendi leidmine on tõeliselt raske ülesanne, algas kontaktide loomine ning infovahetus teiste kooride dirigentidega. Märkamatult oli möödunud terve aasta enne, kui meieni jõudis kiri soovitusega pöörduda dirigent Nele Valdru poole, kes oli nõus looma naiskoori, et anda võimalus laulmiseks kõikidele kliinikumi naistöötajatele, kellel on soov rõõmu tunda ühisest musitseerimisest.

 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuselt saime nõusoleku, et naiskoori kooriproovideks saame kasutada Puusepa 2 auditooriumi. Esimene kooriproov toimus 24. novembril 2016, kus osales 12 lauljat. Alustasime kohe kolme jõululaulu õppimist. Samal päeval püstitati kõigi kooriliikmete soovil eesmärk, et anda pisikene advendiaja kontsert spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse õendusabi osakonna patsientidele. See eesmärk sai täidetud 22. detsembril – naiskoori lauljad kogunesid L. Puusepa 6 auditooriumisse ja pärast hääleharjutusi toimus lühikontsert osakonnas viibivatele patsientidele.

 

2017. aasta esimeses lauluproovis sai naiskoor kutse osalemaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud laulu- ja tantsupeole, mis toimub 10. juunil Elvas. Ühiselt otsustati, et meie naiskoor osaleb sellel üritusel ja koor registreeriti osalevate kooride hulka.

 

Tänaseks on naiskooris kokku 18 lauljat ning järjest on liitumas ja teretulnud ka uued lauljad. Oleme alustanud Elvas toimuva laulupeo kavas olevate laulude õppimist.

 

Kliinikumi naiskoor osaleb ka 11. novembril 2017 toimuval heategevuslikul laulumaratonil, mis hõlmab kogu Tartu linna. Laulupäevaga juhitakse kogu Eesti üldsuse tähelepanu sellele, et Tartus olev Maarja kirik saaks taastatud 2019. aasta juubelilaulupeoks. Laulumaratoni tulu annetatakse Maarja kiriku taastamise fondi.

 

Kutsume kõiki lauluhuvilisi meie naiskoori laulma igal neljapäeval kell 17.00–19.30.

 

Daisi Nõmmik

Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas tegevust naiskoor, kuhu oodatakse eelneva koorilaulu kogemusega heatujulisi lauljaid. Kooriproovid toimuvad üks kord nädalas, igal neljapäeval kell 17.00–19.30 L. Puusepa 2, koolituskeskuse auditooriumis.


Naiskoori hakkab juhendama dirigent NELE VALDRU (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).


Kohtumiseni neljapäeval kooriproovis!

lk11 TALTartu Arstide Liidul on pikaajaline traditsioon külastada igal sügisel ühiselt ühte Eestimaa paika, et tutvuda selle ajaloo, vaatamisväärsuste või omapäraga. Seekord otsustasime üheskoos minna reisile lodjaga Jõmmu, mis on tartlastele hästi tuntud puust purjekas, valmistatud vanade traditsioonide kohaselt. Igal juhul on ta ainus ja kordumatu kogu maailmas ning lõhnab veel tänagi kergelt vanematele reisijatele vaid suusabaasi meenutava tõrva järele. Aga see on mõnus.


Reis sai alguse varahommikusest Tartust, kust suundusime bussiga Suursoo Looduskeskuse juurde. Ilm ei tõotanud hommikul just parimat ja kampsunid, joped ning kapuutsid kulusid marjaks ära. Kohale jõudes ootas lodi meid koos heatujulise ja inspireeriva meeskonnaga, eesotsas kapten Lauri. Kogu reisiseltskond seadis end mõnusalt sisse – kes trümmi, kes laevalaele ja meie reis võis alata. Andsime otsad lahti. Kohe alguses pakuti sooja teed-kohvi, maitsvaid pirukaid ja suitsukala. Nauditi suurepäraseid vaateid ja tervitati rõõmsalt kõiki vastutulevaid laevu, paate ning kõige iseäralikumaid teisi veesõidukeid, mida Emajõest inspireeritud mõistus on vee peale sündida lasknud. Oli üllatav näha, et Emajõel on sedavõrd tihe laevaliiklus. Lõbusa lõõtsamehe saatel sai meenutatud nii „Le Havre’i kuumi öid“ kui ka „Tüdrukuid laterna all“. Lapsed lõid laevalael tantsu ja ega täiskasvanudki lasknud endil külma krae vahele pugeda ega tujul tõusmata jääda.


lk11 TAL2Sõit viis mööda Emajõge Peipsile. Kui veteväli avardus, taandusid hommikused pilved ning päike pani sillerdama nii laineharjad kui ka reisijate silmad. Võis kõrvale heita kapuutsid ja kasukad ning lokkidel sõidutuules lehvida lasta. Keset mõnusalt õõtsuvat vetevälja oli võimalik hetkeks isegi kujutleda, et suvi kestab veel... Kuid kohe kõlas lõunakell ja kambüüsist serveeriti kosutav lõunaeine kartulisalati ja koduste imemaitsvate kotlettidega. Keelekasteks oli tühjenematu korv karastavate jookidega kogu reisi vältel sõitjate käsutuses, nii et janu ei pidanud küll keegi kannatama.


Tee viis läbi kummaliste saarte vahelt ja mööda kalurimajakestest, milledele ilmselt enamusel meist pole olnud kunagi võimalust järvelt pilku heita. Ühe sellise juures maabusime ning laevapere juhatas lahkesti kätte külluslikud jõhvikarajad. Ilm oli suurepärane, kaasavõetud korvid-ämbrid täitusid nobedalt nii suurte marjadega, milliseid paljud polnud veel enne näinud. Päike paistis soojalt ja sammal oli pehme, kuid soos möödub aeg kiiresti ja nõudlikult kumav laevakell andis peagi märku, et on aeg hakata kogunema ning alustada reisi tagasi looduskeskuse poole. Jällegi mängis ja laulis tubli lõõtsamees merest, meremeestest, reisidest ja kõigest sellega seonduvast. Nautisime karastavaid jooke, pilgutasime Päikesele silma ja tundsime end mõnusalt kulgemas mööda aja kõverat telge ning Emajõe kauneid käärusid. Fotohuvilistel oli võimalus oma parim tehnika tolmust puhtaks pühkida ja jäädvustad nii sõprade portreesid kui jõhvikaid suures plaanis – aega oli mõnusalt palju ja ei ühtede ega teiste puhul polnud põgenemise ohtu karta. Tublimad olid taibanud kaasa võtta isegi õnged, et proovida kätt kalapüügil ja ei saa märkimata jätta, et oli ka õnne. Õnnelikud toreda päeva ja jõhvikasaagi üle olid aga kõik ülejäänudki, isegi ilma kalata.


Millised seiklused meid järgmisel aastal ees ootavad, on nii suur saladus, et seda ei tea hetkel veel mitte keegi. Aga tulemata nad ei jää. Kui suur saladus avalikuks saab, olge varmad registreeruma!

 

Vallo Adamson

lk12 kaisuloomahaigla2

Septembrikuu viimasel nädalal seadis end lastekliinikus sisse Kaisuloomahaigla. Tegemist on lastele mõeldud projektiga, mille eesmärk on vähendada laste hirmu arstide ees.


Arstide tööd tutvustasid lastekliiniku ruumides Teadlaste Öö Festivali raames Tartu Ülikooli arsti- ja hambaarstitudengid ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid.


Lapsed, kes olid Kaisuloomahaiglasse kohale tulnud, pidid mõtlema välja enda kaisuloomale külge mõne haiguse, mille ravimiseks tuli pöörduda arsti(tudengi) poole. Arstid kuulasid stetoskoobiga mängulooma südant ja kopse, vajadusel sidusid kinni haavu, kirjutasid retsepte, tegid süsti ja saatsid lisauuringutele.


Kaisuloomahaigla peakorraldaja Anu Saarva sõnul oli osavõtt aktiivne – Kaisuloomahaiglat külastasid nii lasteaia- kui ka koolilapsed ning päeva lõpuks oli patsientide (kaisuloomade) arv 259. „Kui võtta arvesse ka täiskasvanud saatjaid, kes ürituselt oma lapse või grupiga läbi käisid, võiks hinnanguliselt öelda, et Kaisuloomahaigla külastajate arv jäi 300–350 vahele,“ lisab Anu Saarva.


Lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert: Minu meelest on tegemist väga toreda ettevõtmisega, fuajee oli terve päeva täis väga põnevil ja uudishimulike nägudega lapsi. Loodan, et lapsed said läbi kaisuloomade oma küsimustele vastuseid, nägid lähedalt erinevat meditsiinilist aparatuuri ning vahendeid, mida haiglas kasutatakse. Eks see haiglakeskkond on ikka väga teistmoodi küll ning kui kaisuloom võtab suurema mure enda kanda, siis on ju igati julge üks haiglaskäik ette võtta!

 

Kliinikumi Leht

lk12 Margus Punab A.Tennus14. septembril avati Tartus Jakobi galeriis näitus „Avangardi aabits. 1960. ja 1970. aastate eesti kunst Margus Punabi kogust“, mis oli avalöögiks kolmest näitusest koosnevale komplektile, mis vaatleb süvitsi dr Margus Punabi kunstikogu. 22. septembril avati Tartu Kunstimajas näitus „The Age of Sex. Fotokunst Margus Punabi kogust“ ning Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus näitus „Maskuliinne eksistentsialism. Kunst Margus Punabi kogust“.


Näitus „Avangardi aabits“ on nii tagasivaade kui edasiarendus 2014. aastal Viljandis Kondase Keskuses toimunud samanimelisele näitusele. Ekspositsioon keskendub dr Margus Punabi kunstikogu n-ö ajaloolisele kihistusele, mille tuumiku moodustavad rühmitustesse ANK ´64, Visarid ja SOUP ´69 kuulunud kunstnike looming.


“The Age of Sex” Tartu Kunstimajas tutvustab Punabi kogu uusimat fotokunstile keskenduvat suunda, mis sai mõttelise alguse 2012. aastal Viinis, mil Punabi tähelepanu köitis briti fotograafi John Coplansi looming ning mis ajendas teda koguma ka näitusel eksponeeritavat Eesti fotokunsti.


Näitusel “Maskuliinne eksistentsialism” Nooruse galeriis on eksponeeritud läbilõige kunstikogu kaasaegsemast osast, mis keskendub inimkeha vaatlusele ning enesemääratlemisele läbi seksuaalsuse. Kuigi näituse pealkiri viitab otseselt mehelikkusele, avab ekspositsioon teema üldisemalt inimeseks olemisena.


Näitustega kaasneb mahukas kataloog „Maskuliinne eksistentsialism“, mis tutvustab Margus Punabit kunstikogujana ja kaardistab kogu sisu ning kujunemislugu.


Margus Punab on teadlikult kunstikogumisega tegelenud alates 2010. aastast, mille tulemusena on tänaseks kujunenud umbes 700 teosest koosnev kollektsioon.


Jakobi galerii näitus „Avangardi aabits. 1960. ja 1970. aastate eesti kunst Margus Punabi kogust“ jääb avatuks kuni 12.10.2016. Näitus „Maskuliinne eksistentsialism“ Nooruse galeriis on avatud kuni 08.10.2016 ning näitust “Avangardi aabits” saab Jakobi galeriis vaadata kuni 12.10.2016.


Näitused on tasuta.

 

Kliinikumi Leht

Tartu Arstide Liidu kevadine väljasõit viis seekord naabrite juurde – Jõgevamaale, voorede-järvede maakonda, rikkaliku ajaloopärandi ja legendidega seotud paikadesse.


Hommikukohvi nautisime Puurmani vallas Kursi jahilossis. Energiline ja missioonitundeline perenaine Alikee Kubi jutustas krahv Manteufellile kuulunud valduse huvitavast ajaloost ja lossi vaevarikkast taastamisest. Häärber oli kunagi krahv Manteufelli kõrvalloss (põhiline oli Puurmani loss). Lossi on nimetatud Eesti jahilosside krooniks. Manteufelli suguvõsa esindaja Zoege von Manteufell on meedikute ringkonnas tuntud kummikinnaste esmase kasutuselevõtjana (kõrvalpõikena – Tartu ülikooli muuseumis võib nimetatud kindaid suveniiriletist leida). Kursi jahiloss tegutseb praegu hotell-restoranina, pakkudes hubast majutust ja huvitavat menüüd. Ligidusse jäävad Kursi neogooti stiilis kirik (tornis kukk ja rist), võrdluseks Inglismaal Westminsteri loss ja Kirna matkarajad. Edasi viis sõit läbi ettevõtliku Tabivere valla Luuale. Luua arboreetumis ehk dendropargis tutvusime puistaimede kollektsiooniga. See loodi 1953. aastal, asub 8,5 hektaril ja praegu on taksonite arv ca 700. Võisime näha, kuidas näevad välja hiibapuud, tsuugad, korgipuud jm eksootilised puuliigid. Täies ilus oli roosaõieline iluõunapuu „Professor August Vaga". Väga tuntud on hariliku kuuse aretus „Luua pärl". Arboreetum on Luua Metsanduskooli praktikabaasiks.


lk11 TAL grupipiltLuua mõisas (algse nimega Ludenhof) on juba üle poole sajandi koolitatud keskastme metsandustegelasi. Kunagi baroksete sugemetega häärber on suuresti ümber ehitatud, mõisamiljööd on püütud säilitada muuseumitubades (peen tisleritöö seinapaneelidel, ustel). Kauni mõisahoone juurde on rajatud liigirohke (üle 150 puu- ja põõsaliigi) prantsuse stiilis park. Mõisa kõrvalhooned on ümber ehitatud metsanduskooli õppehooneteks ja ühiselamuks. Park on eravalduses, aga metsanduskooli õpilased saavad pargis oma dendroloogilisi teadmisi täiendada. Pilku püüab häärberi naabruses olev kaunis puitpitsidega suvemaja, nn "piparkoogimaja".


Tootsi lugude mail Palamusel pakkus äratundmisrõõmu kuulus vana koolimaja (Eesti kuulsaim koolimaja), kus võis kohata õpetaja Lauri (sarnane kirjanikuhärra Lutsuga), kes rõõmustas paljude „õpilaste" saabumise üle. Koolimaja külje all seisis jõel sakste parv ja saunaaken oli veel katki laskmata. Palamuse kirik, kus Lible kunagi kella lõi, on üks vanemaid omaaegsel Tartumaal. Lible ise jälgis muheda näoga meie samme apteegi kõrval Amme jõe kaldal. Apteek oli seekord kinni ja „punsliõli" jäi ostmata.


Kuremaa mõisas tegutses pikemat aega põllumajandustehnikum. Kuremaa omanikud olid von Oettingenid, kes majandasid mõisa eeskujulikult (tõukarja kasvatus, Tsaari-Venemaa esimene piimasuhkruvabrik). Lossi omaniku Alexander von Oettingeni poeg Georg Philipp (1824–1916) oli Tartu Silmakliiniku rajaja, arstiteaduskonna dekaan, ülikooli rektor. Seda huvitavat fakti oli arstide seltskonnal hea meelde jätta. Loss on praegu kahjuks üpris mahajäetud seisus ja ei ole kindlat arenguperspektiivi. Suvel oli populaarseks kohaks Kuremaa järv hästikorrastatud rannaga.


lk11 TAL grupipilt2Tagasiteel Tartusse tegime peatuse Kassinurme mägedel. Siin asub püha hiis, kuhu giidi juhatusel sisenesime kindla rituaali järgi. Kunagisel kolme ohvrikiviga kultuseplatsil loitsisime vanarahva kombe kohaselt, igaühel lootus oma salasoovi täitumisele. Linnamägi kujutab Kalevipoja sängi (kandis sängiaseme kokku loomanahast põlles), kõrval on ovaalne lohuke – silmapesukauss. Linnamäele on püstitatud linnuse makett vahisõduritega, hulk teisi põnevaid puuskulptuure, piknikukohti. Kassinurmel on suvised tervise- ja talvised suusarajad. Tasub meeles pidada, et Kassinurme (40 km Tartust) on suviseks piknikukohaks igati sobiv ja põnev paik.


Kevadvärskelt roheline ja toomingalõhnaline Jõgevamaa üllatas meid igati meeldival moel. Mõisad-lossid huvitava ajalooga (sh meditsiinisugemetega), nostalgiahõngulised kohad, mitmekesine loodus – igaühele midagi, nii ihule kui vaimule.

 

Dr Sirje Hansen
Tartu Arstide Liit

Tänu vaktsineerimisele on saadud kontrolli alla mitmeid haigusi. Täna on ühiskonnas järjest rohkem neid, kelle seisukohad vaktsineerimise suhtes on mõneti ebakindlad või ambivalentsed, mis sageli pärsib otsust vaktsineerida end ja lapsi enamlevinud haiguste vastu. 18. novembril kogunevad Tartus Tartu ülikooli tervishoiu instituudi kutsel valdkonna asjatundjad, et sel teemal arutada.

 

TÜ tervishoiu instituudi, TÜ peremeditsiinikliiniku, perearstide seltsi, sotsiaalministeeriumi ja Eesti teadusagentuuri koostöös korraldatava konverentsi „Vaktsineerimine ja tõenduspõhine rahvatervishoid" eesmärk on leevendada vaktsineerimisega seotud kõhklusi ning arutada vaktsineerimise kasu ja riskide üle.

 

Konverentsi korraldamiseks andis tõuke otsustamatusest lähtuv risk rahvastiku tervisele. Ettekandeid ühendab mõte, et otsustamisel tuleb lähtuda olemasolevast tõendusest. Konverentsil räägitakse vaktsineerimisandmete kogumise ja analüüsimise vajalikkusest, immuniseerimise infosüsteemist ja vaktsineerimise kulutõhususe hindamisest ning antakse ülevaade uutest vaktsiinidest. Lisaks arutletakse arsti rolli üle patsiendi veenmisel olemasoleva tõenduse alusel.

 

Konverentsil esinevad professor Raul Kiivet (TÜ tervishoiu instituut), professor Pier Luigi Lopalco (University of Bari), Robb Butler (Manager Vaccine-Preventable Diseases & Immunization Programme, Division of Communicable Diseases, WHO European Region), dotsent Marje Oona (TÜ peremeditsiinikliinik), Ain Aaviksoo (sotsiaalministeerium), Mikk Jürisson (TÜ tervishoiu instituut), perearst Anneli Talvik jt.

 

18. novembril kell 11–16 Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuvale konverentsil kogunevad Eesti perearstid, eriarstid, rahvatervishoiu spetsialistid Eestist ja välismaalt, tervishoiujuhid ning üliõpilased. Konverents on huvilistele tasuta.

 

Lisainfo: Mikk Jürisson, TÜ rahvatervishoiu lektor, analüütik, tel: 5161315, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

lk9 plakat vorkpallKuigi võrkpalli EM on kirjutamise hetkel pooleli ja Eesti koondisel seisab peale alagrupist edasi pääsemist ees kohtumine Serbiaga, siis on kõigil siiski võimalus välja elada see tekkinud eestlaslik vaev ja valu, mis on kogunenud suurturniiridel Eesti koondise rohkem ja vähem nappidele kaotustele kaasa elades ja taastada oma usk võrratusse võrkpalli.


25. oktoobril algusega kell 10.00 ootab EAÜSi spordigrupp kõiki kliinikumi töötajaid Tartu Ülikooli Spordiklubi kahte saali, kus leiab aset Arstiteaduskonna III võrkpalliturniir ja uudisalana ka pimevõrkpalli lühiturniir kiirematele sooviavaldajatele. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget, neist on korraga platsil kuni 6 mängijat, kellest vähemalt 2 on naised.


Registreeru enne 24. oktoobrit, selleks pane enda võistkond kirja e-maili teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Osalustasu ühe võistkonna kohta on 20 eurot. Õhtul toimub algusega 20.00 sotsiaalistung Õpetajate 9a saunas. Üritust toetavad: kohvik Werner, Coffee In, Krisostomus, Devini vesi, Elektriteater, Vaga Mama ja Teaspon Kodutekstiil.

 

Hendrik Vaaks
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Spordigrupi juht

Laupäeva varahommikul, 18. septembril asusid Tartu Arstide Liidu liikmed ühepäevasele bussireisile Läti Vabariiki. Sõitjad olid nooruslikult erksad, buss mõnusalt mugav, bussijuht täpse ajatajuga sujuva sõidumaneeriga mees.
Pilt 1 giidi korval muuseumitootaja liivi rahvariietes

 

 

 

 

Valgas võttis juhtimise üle sümpaatse aktsendiga lätlasi hästi tundev giid. Tema hommikune pabistamine ja lünklik lühilauseline jutt muutus päeva jooksul kiiresti soravaks ühiselt laulma kutsuvaks koosolemiseks. Meie giidi kõrval seisab muuseumitöötaja liivi rahvariietes.

 

 

 

 

 

 


Pilt 2Valmiera läbisime giidi tutvustuse saatel bussiaknast linnailu nautides. Läti ajalugu, lätlaste elu ja hingelaad sai meile üha enam mõistetavaks. Teeäärses turismikeskuses hommikune kohvi- ja pirukapeatus oli lätlastele omaselt külalislahke. Samas oli näha kasutatud põllutöömasinate osadest ja puujändrikest oli kokku sobitatud hulk omapäraseid istmeid ja tarbimisväärtusega agregaate.



 

 

 

 

 

 

 

Pilt 3 Onnetoov amblikOmapärast kivi ja raua kokkusobitamise kunsti oli võimalus nautida Ezerinis. Isegi kivist keha ja rauast jalgadega ämblik olevat õnnetoov.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt 4 Maa alust jarve vaatamasEkstreemseks osutus liikumine Vejini maaaluste järvedeni. Giid taskulambiga.

 

 

 

 

 

 

 

 

lk12 Kalle Pruul kanal2Septembri esimestel päevadel said Elvas kokku siiratud kopsudega inimesed. Mõte uued kopsud saanud inimeste kokkutuleku korraldamisest tekkis juba varakevadel. Oli tekkinud soov kuulda teiste rõõmudest ja muredest, anda nõu ja jagada oma kogemusi ning saada ka ise tuge.


Üks kokkutuleku eesmärkidest oli tänada üheskoos kõiki kopsudoonoreid ja nende omakseid. Süütasime neile tänutäheks küünlad. Meile uued kopsud paigaldanud ja meie eest hoolitsenud tohtritele riputasime kaela tänukivid.
Kokkutulekul juttu jätkus – öö tuli enne, kui kõik teemad olid läbi arutatud. Arvati, et kokku peaks saama sagedamini ning plaanime teha uue kokkutulek hiljemalt siis, kui saab lumesõda pidada. Üheskoos tekkis mõte luua ka ühendus, mis toetaks operatsiooni ootel olevaid inimesi. Samas on raskeid hetki on ka neil, kes on saanud juba uued kopsud. Abiks oleksid meie kogemused ja innustuseks meie saavutused. Mina näiteks olen kümnes õnnelik, kellele on antud veel teine elu elamiseks. Nii mina, kui ka teised, püüame elada seda uut elu nii, et see oleks selle töö ja vaeva vääriline.lk12 medal


Kokkutulek sai toimuda tänu headele inimestele ja firmadele – laua katmisel aitasid Selver AS ja Gurmee Gatering, ruumid saime Waide motellilt. Kaunid kaela riputatavad kirjaga kivid valmistas meile Helena. Meie tegemisi külastas ka Kanal2 saade „Reporter", mida saab vaadata http://www.reporter.ee/2015/09/09/uute-kopsudega-inimeste-tanukokkutulek/

 

Jõudu ja jaksu kõigile ning kindlat kätt tohtritele!


Kalle