EQUA OÜ on alates 1995. aastast tegelenud meditsiinitehnika ja haiglamööbli väljatöötamise ja tootmisega. Firma ekspordib ca. 70% oma toodangust ja mitmed edukad tooted on sündinud just tänu heale koostööle kliinikumi töötajatega.

Meie lähiriikide kogemusest võib õppida, et ükski edukas meditsiinitehnika tootja ei suuda välja töötada tooteid ilma tiheda koostööta kohalike meditsiiniasutustega. Insenerid ja tootedisainerid ei suuda kunagi ette näha kõiki toodete töökeskkonnast tulenevaid vajadusi ning seega jäetakse tihti tähelepanuta mitmed olulised aspektid. Selle tulemusena võib valmida disainilt uhke ja kaasaegne toode, mis pole selle kasutajale piisavalt sobilik.

Tanel Joost ja Janno JoostMeie sooviks on tuua Eesti ja Tartu meditsiinitehnika tööstuse maailmakaardile. Meil on selleks olemas kõik eeldused – arenenud tehnoloogiaga tootmisettevõtted, riigi tugi ja hästi arenenud ning suurte kogemustega meditsiinisektor.

Me ei pea sellele suurele väljakutsele üksi vastu minema. Tartu ettevõtjad on aastaid teinud koostööd suurte Skandinaavia meditsiinitööstustega, kes on valmis rohkem koostöösse panustama ja tootmise lisandväärtust Eestis tõstma.

EQUA-l on aastaid tihe koostöö Soome tootja Merivaaraga, kelle tootmisahelas on saavutatud oluline roll. Merivaara on märganud meie potentsiaali ja avaldanud soovi laiemaks koostööks tootearenduse vallas kaasates võimalusel sellesse protsessi ka Kliinikumi. Loodame, et need huvid realiseeruvad tulevikus konkreetseteks koostöö plaanideks ning, et saaksime suurema rolli uute ja innovaatiliste meditsiinitoodete valmistamise protsessis, mille üle me kõik võiksime uhkust tunda.

 

 

Tanel Joost

OÜ EQUA juhataja

 

 

EQUA Grupp - OÜ EQUA ja OÜ Afterone:

 

 

- Asutamisaeg: EQUA – 1995, Afterone – 2004

- Tegevusalad: meditsiinitehnika ja nende detailide valmistamine, allhanketööd

- Tooted: hooldusvoodid, voodikapid, massaažilauad, protseduuride toolid, läbivaatuslauad, käimisabivahendid, transpordiraamid, pesemisraamid, vahesirmid, invatualeti sisustus

- käive 2011. a – 1 600 000 €

- eksport 70%: Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa

- töötajaid: 35

- tootmishooned: 1700 m²

- tehnoloogia: CNC-treipingid (6 tk), CNC-painutus ja lõikuspink, TIG ja MIG keevitused, stantsid, freespingid, puurpingid, polsterdusseadmed jms

 

Lp Kliinikumi Lehe toimetus

 

Lugesime huviga siselehes nr. 136 (november 2011) ilmunud artiklit „Esmakordne Zenkeri divertiikuli endoskoopiline operatsioon", milles oli kirjas, et esmakordne sedalaadi protseduur Eestis viidi läbi 21. septembril 2011. a. kõrvakliinikus Saksa külalisprofessori poolt.

Me ei tea kuidas on lood mujal Eestis, aga esimese väheinvasiivse Zenkeri divertiikuli operatsiooni samal põhimõttel viisime läbi 08.08.2011 a. kirurgiakliinikus. Läbiviijateks olid abdominaalkirurgia osakonna kirurgid (Toomas Sillakivi, Toomas Tikk, Jaanus Suumann ja Karl-Gunnar Isand).

Tegemist oli 57-aastase naispatsiendiga, kellel esines pikaaegsest söömishäirest tingituna aneemia ja hüpoproteineemia ning mitteparanevad säärehaavandid. Söögitoru ülemise sfinkteri läbimiseks kasutasime meie endostaplerit ning patsient ei vajanud postoperatiivselt pikaaegset nasogastraalsondi abil toitmist, vaid sai juba järgmisest päevast suukaudsele dieedile ning postoperatiivne kulg oli ladus.

 

Lugupidamisega

Toomas Sillakivi

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna arst-õppejõud

Toomas Tikk

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna juhataja

Padjad (tänapäevased vaated hoonetele) Padjad (ajaloolised vaated hoonetele)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool soovis 200. aastapäeva puhul saada kingituseks patju. Kliinikumi kingitud patjadel on ajaloolised ja tänapäevased vaated mõlema asutuse hoonetele, TÜ õendusteaduste osakonna padi on triibuline. Padjad sümboliseerivad koostööd.

 

 

 

 

Pihkva kolleegidega kohtumine pisiTartu Arstide Liidu sügisene väljasõit (30.09.-01.10.) toimus seekord lausa välismaale. Programm oli tihe ja korraldajate poolt põhjalikult ette valmistatud, mille eest neile suured tänud.

Esimene peatus oli Petseris, kus imetlesime vaateid kloostrile vaateplatvormilt ja tegime ringkäigu ka kloostris sees. Väga hea ülevaate paiga ajaloost andis giid Aleksandra, kes jäi meie saatjaks terve reisi vältel. Ta valdas materjali suurepäraselt ja luges igal sobival võimalusel peast Puškini luulet.

Järgmine peatus oli Irboskas, kus käisime linnuse varemetes ja imettegevatel allikatel, mille vesi aitab kõikvõimalike hädade korral. Terve tee allikateni oli palistatud müügilettidega, kus oli väga ilusaid kudumeid ja puunikerdusi.

Edasi sõitsime Pihkvasse, kus ööbisime hotellis „Olginskaja". Hommikusöögil anti igaühele oma nuga ja kahvel – 20 aasta taguste mälestuste järgi tuli neid kassapidaja käest eraldi küsida. Käisime ekskursioonil ka Pihkva linnahaiglas, kus peaarst oli korraldanud kohtumise kohalike arstidega. Nii mõnigi oli Eestis käinud ja kursis meie eluga. Nende arvates on nad meist maha jäänud umbes 20 aastat. Pärast haiglas tehtud ringkäiku võis sellega täiesti nõustuda. Nende brutopalk ilma lisadeta on 130 eurot, millest äraelamine tundub tõelise vene imena.                                                                              Pushkini haud pisi

Meie põhieesmärk oli käia Puškiniga seotud paikades: Trigorskoje ja Mihhailovskoje mõisates. Mõlemad on hästi restaureeritud, palju on alles Puškini-aegseid esemeid. Vaated ümbrusele on tohutult avarad ja lummavad. Jäime kõik reisiga rahule. Õnneks oli ilus ilm, mis lisas kulda kõigile vaadetele.

 

 

 

Heidi-Õie Jürjenson

anesteesia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud

 

Alates novembrist saab Maarjamõisa haigla fuajees vaadata fotosid 2010. aasta oktoobripäevadest.

 

Näitus on järjekordne väljapanek ühe kuu jooksul tehtud pildiseeriast. Jäädvustused esitame ühisele „Fotokala" grupi konkursile, mille hulgast valime näituse jaoks päeva parima pildi. Alustasime seitse aastat tagasi aprillis ja oleme liikunud iga aastaga kuu võrra edasi. Sedakorda on pildid oktoobrist ja teemaks valgus. Kavas on jätkata seni, kuni aastaring täis saab.

Kliinikumi avarad pinnad on suurepärased fotode eksponeerimiseks, pealegi on siia ligipääs paljudel inimestel. Vaatajate hulka satuvad ka need, kes võibolla näitusesaali muidu ei külasta. Lisaks usun, et pildid muudavad paika, kuhu muidu mure tõttu saabutakse, pisut rõõmsamaks.

 

Naatan Haamer

hingehoidja


25. augustil toimus Pärnus konverents „Puudega laps meie keskel", kus esitleti Eesti–Läti ühisprojekti „Tolerantsus" raames välja töötatud materjale puudega laste peredele, mille tegemisel osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum ning mittetulundusühingud Anni Mängumaa Eestist ja Ceribu Sparni Lätist.

Käsiraamat "Minu eriline laps – vastuseid küsimustele" on esimene eestikeelne ülevaatlik teos vaimupuudega laste vanematele. Eesti ja Läti spetsialistide ja lapsevanemate üheskoos kirjutatud raamat tutvustab sagedamaid diagnoose, millega kaasneb vaimupuue. Veel räägitakse, kuidas kriisiga toime tulla, peresuhetest, puudega lapse koolitamisvõimalustest. Peatükk on ka õdedele-vendadele, püüdes vastata neil tekkivatele küsimustele.
Projekti raames valminud kalenderpäevikus puuduvad kuupäevad, nii et lapsevanem saab alustada päeviku täitmist sel hetkel, kui ta selleks valmis on. Ühes päevikus on kaks aastaringi. Alguses on lühiülevaade, milliste diagnooside korral mida spetsiifilisemalt jälgida ja kirja panna, et arst saaks üleskirjutusi jälgides parema info lapse arengust.
Lisaks nägi trükivalgust fotoraamat Eesti ja Läti peredest, kus kasvavad puudega lapsed.

 

Dr Tiia Reimand
meditsiinigeneetik,
projekti "Tolerantsus" kliinikumi koordinaator

 

Skulptor Endel Taniloo pronksist skulptuur „Ema ja laps" (1979) toodi Oru tänavalt Lastekliiniku ette.Ema ja laps4

 

Kolm aastat tagasi müüdi kliinikumile kuulunud Oru tänava lastehaigla hoone Tartu Katoliku Koolile ning kliinikumi allüksused kolisid majast lõplikult välja. 30 aastat sealse lastehaigla ees seisnud „Ema ja lapse" kuju jäi aga endiselt vanale kohale. Augustikuu keskel toodi skulptuur N. Lunini tänavale lastekliiniku ette. Muinsuskaitseamet leidis, et seoses Oru tänava hoone müügi ja senise funktsiooni muutumisega, on kuju ümberpaigutamine lastekliiniku ette N. Lunini tänavale igati põhjendatud ja mõistlik otsus. Lastekliiniku sümboliks saanud skulptuur on sellest otsusest tulenevalt taaskord oma õigel kohal lastehaigla ees.

 

Kliinikumi Leht

 

Alates 5. septembrist muutub sissepääsukorraldus hambaproteesikeskusesse (L. Puusepa 1 a).


Hambaproteesikeskuse senine sissepääs suletakse. Keskuse patsiente hakkab teenindama Maarjamõisa polikliiniku üldregistratuur ja -garderoob. Hambaproteesikeskusesse pääseb polikliiniku peaukse kaudu ja patsientide liikumistee II korrusel asuvasse keskussesse hakkab kulgema mööda spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku koridori. Muudatused kehtivad ka kliinikumi töötajatele ja üliõpilastele. Juurdepääsutee on tähistatud viitadega.

 

Kliinikumi Leht

 

Äsja trükist ilmunud raamatu autor prof emer Heinart Sillastu (sünd 1929) on olnud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna prodekaan, ftisiaatria korraline professor ja kopsukliiniku juhataja.

Ligi 30 aastat on ta olnud Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees, valitud mitmete erialaseltside auliikmeks ja osalenud rahvusvahelistes tuberkuloosiekspertide töörühmades. Trükis on ta avaldanud üle 200 töö.

Käesolev raamat võtab kokku tuberkuloosialase töö Eestis aastatel 1918-1991. Haigestumus tuberkuloosi on Eestis kõrge olnud alates esimesest iseseisvusajast tänapäevani. Raamatus analüüsitakse tuberkuloosiga seotud probleeme – olemust, arengusuundi ja võimalikke lahendusi ühiskonnas. Käsitletud on tuberkuloosi kui sotsiaalsete juurtega haiguse olemust, sest tuberkuloosi probleem ei hõlma ainult konkreetse haigusjuhu kiiret avastamist, ravi ja tervistumist, vaid vajab ka radikaalseid terviklahendusi kogu ühiskonna jaoks. Raamatus on tähelepanu pööratud ka arstkonna osale tuberkuloosivastases võitluses, samuti rahvusvahelisele koostööle kuni 2011. aastani.

 

Raamatut saab osta L. Puusepa 1 a ja L. Puusepa 8 kantseleides.
Raamatu hind on 10 eurot.

 

Kliinikumi Leht

 

14. kevadväljasõidu sihtkoht oli seekord kaunis Valgamaa.

 

Kogu reisi jooksul saatis meid päikseline ja soe maikuu ilm. Esimese peatuse tegime Soontaga külas Väike-Emajõe kaldal Greete palkmotellis, kus ootas kuum kohv ja koduselt lõhnav rabarberikook. Puhkeala oli muljetavaldav: mesilasekärge meenutav sakilise kujuga ümarpalkidest ehitis toetub võimsale maast katuseni küündivale jämedale, 200-aasta vanusele männipuust tugipalgile. Meie fotoaparaadid leidsid kohe rakendust!
Valga Muuseumi juhataja Esta Metsaga külastasime Valga linna kalmistul kahte lähestikku paiknevat, kuid erinevat mälestist – tagasihoidlikku Eesti langenud sõjameeste puhkepaika ja uhket nõukogude punasõdurite memoriaali.
Huviga kuulasime giidi juttu Valga Muuseumi ajaloost. Praegustes muuseumi fondides on üle 70 000 museaali. Mitmed kolleegid otsustasid siia omal käel tagasi tulla ja lähemalt väljapanekutega tutvuda.
Eriliselt on meelde jäänud külaskäik Metsamoori tallu Mihkli külas. Saime osa pere toimetamistest ja ununenud oskustest olla loodusega kooskõlas. Viibisime loitsukeldris ja võtsime osa loitsmise rituaalist, rüüpasime raudrohu- ja melissi lillevett, peale hammustasime ürdikoogikesi võilillemeega. Praegu on eriti kasulik meenutada Metsamoori tarkuseteradest seda, et hobumadara varre mahl leevendab sääsehammustust.
Õhtu eel jätkus kõigil veel energiat ja tahet tutvumaks Karula rahvuspargiga. Läbisime ligemale 5-kilomeetrise Ähijärve Looduskeskuse matkaraja, peatudes korraks hinge tõmbama salapärase Ähijärve kaldal. Tartusse jõudsime hilisõhtul reipana ja elevil kauni matkapäeva muljetest.

 

Milvi Topmann
Tartu Arstide Liidu liige

 

Meedikute tänamiseks ja patsientide tujutõstmiseks korraldasid kunstnikud Eevi Nerva ning Mario ja Lauri Raitar L. Puusepa 8 fuajees püsinäituse oma taiestest.

 

Näitusel eksponeerib Eevi Nerva ruumikaunistusi ja anumaid, vennad Mario ja Lauri Raitar vitraaže, fotosid ning joonistusi lapsepõlvest. Viimaseid saab vaadata radioloogiakliiniku registratuuri ees. Näituse avamise puhul esitles moekunstnik Kaja Raitar rahvuslike sugemetega moekollektsiooni nii suurtele kui väikestele.

Kaja Raitari sõnul soovib nende pere püsinäituse kaudu avaldada oma tänu kliinikumile ning muuta tühje, valgeid haiglaseinu rõõmsamaks.

 

Kliinikumi Leht

 

Ilmunud on kauaaegse Tartu Ülikooli õppejõu ja kliinikumi neurokirurgi prof emer Arvo Tiku mälestusteraamat. Raamat on oluline täiendus Eesti kultuuri- ja teadusajaloole kajastades värvikalt omaaegseid olusid Tartu Ülikoolis ja Eesti meditsiinis. Teose olemuse võtab prof Arvo Tikk kokku järgmiste sõnadega:

„Käesolevas raamatus olen ma püüdnud käsitleda mõningaid minu noorusaastatega seotud sündmusi ning viimasel viiekümnel aastal meditsiinis toimunud arenguid, nii palju kui mul on õnnestunud neis osaleda Tartu närvikliinikus töötades.

Palju ajastule iseloomulikku kipub kaduma aegade hämarusse, eriti see, mis on seotud ennesõjaaegse elu, sõjaaja ja varase sõjajärgse perioodiga. Et ma olen kõige vahetumalt seotud kaasaegse intensiivravi tekkega 1950ndate aastate lõpus ja bioeetika arusaamade juurutamisega Eesti meditsiini 1990ndate alguses, siis otsustasin mõnevõrra põhjalikumalt käsitleda nende arengusuundade juurdumist meie igapäevasesse praktikasse."

 

Euroopa Liidu keemia- ja kiirgusõnnetuste likvideerimise õppus toimub
15. - 20. mai.

 

Siseministeerium korraldab laiaulatusliku keemia- ja kiirgusalase õppuse, mis koosneb nii väli- kui staabiõppusest. Õppuse nimi on EU CREMEX 2011, mis on akronüüm inglise keelsest nimetusest EU Chemical and Radiological Emergency Management Exercise 2011.

 

Õppuse eesmärk on kontrollida EL Elanikkonnakaitse Mehhanismide põhimõtetest arusaamist ning nende rakendamist. Päästeõppustel mängitakse läbi ka reaalse rahvusvahelise abi koordineerimine ning Eesti regionaalsete kriisikomisjonide tegevused 2009. aastal valminud Hädaolukorra seaduse kontekstis. Projektiga soovitakse kontrollida Eesti kriisireguleerimissüsteemi võimekust, sellepärast luuakse väga komplitseeritud stsenaarium, mille tegevuspaikadeks saavad olema Tartu linn ja Tallinna Lennujaam ning kaasatud on kõik Eesti ametivõimud ja koostööpartnerid, kes on seotud keemia- ja kiirgusõnnetuste likvideerimisega.

 

Kliinikumi Leht

Tervishoiutöötajate rolli tubakatarbimise leviku vähendamisel ja tubaka negatiivsete mõjude ennetamisel ei saa kuidagi alahinnata – meil on olemas teadmised tubaka riskidest tervisele ning võimalused suitsetajatele toe pakkumiseks. WHO Tervist Edendavate Haiglate (TEH) liikumise algatusel võeti 1996. aastal eesmärgiks muuta haiglad tubakavabaks keskkonnaks: moodustati Euroopa Suitsuvabade Haiglate Võrgustik (ENSH) ning töötati välja Euroopa Suitsuvabade Haiglate Standardid.

Alates 2007. aastast kuulub ka kliinikum ENSH-i võrgustikku ning on allkirjastanud pühendumiskokkuleppe tubakatarbimist piirava poliitika rakendamiseks. Suitsuvaba poliitika standardite eesmärgiks on määratleda olemasolevad raskused ja otsida nende kõrvaldamiseks realistlikke ning tegusaid lahendusi. Kliinikumis viidi ENSH-i küsimustiku alusel siseaudit läbi 2007. aastal ning möödunud aasta lõpus. Auditeerimisel selgus, et tegelikult ei teata ENSH-i poliitikast kuigi palju. See oli ka üheks ajendiks antud artikli kirjutamisel, kuna olen mõlemal korral auditi läbiviimisega seotud olnud.

„Mehed liikuma“ Tartumaa aktiivgrupi liikmed 24. novembril toimunud kokkusaamisel, kus avati ümbrikud oma eesmärkidega ja tehti vahekokkuvõtteid senisest tegevusest. Foto: Mehed Liikuma.

Tänaseks on terviseprogrammi „Mehed liikuma" pilootprojekt lõppenud ning aeg teha kokkuvõtteid. Toimunule tagasi vaadates võib tõdeda, et ettevõtmist saatis edu – mehed hakkasid end liigutama ning nende tervislik seisund paranes tublisti.

Viit Lõuna-Eesti maakonda (Valga-, Võru-, Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaad) hõlmanud aastapikkuse projekti raames korraldati meestele koostöös maavalitsuste ja maakonna spordiliitudega tervisepäevi ja meeste tervise võtmeküsimusi käsitlevaid foorumeid, seati sisse informatiivne internetiportaal www.mehedliikuma.ee ning jälgiti 4 kuu jooksul sportimise mõju 28 mehest koosneva Tartumaa aktiivgrupi liikmete tervisele.

Idee projekti läbiviimiseks tuli selle ühel juhil, kliinikumi androloogiakeskuse meestearstil Kristo Ausmehel ajendatuna isiklikust kogemusest. Olles ka ajapikku muutunud tüüpiliseks passiivse eluviisiga Eesti meheks, kes suurema osa oma päevast tegeles istumisega, sai tal ühel hetkel sellest kõrini. „Hakkasin liigutama ja võtsin 40 päevaga vajalikud 12 kilo alla," kirjeldab ta järsku elumuutust, mis pani teda ka ülejäänud rahvusvendade pärast muret tundma. „Just meie meeste ebatervislikest eluviisidest saavadki alguse paljud kroonilised haigused, mistõttu otsustasimegi seltskonna kehakaaluga pahuksis olevate meestega ettevõtmise algatada." Oluliste Tartumaa projekti võtmefiguuridena toob arst esile soojaettevõtja Tiit Veeberi ja Tartumaa spordijuhi Lembit Toru, kelle kogemus ja abi aitasid programmi just algetapis käivitada.

Ausmehe sõnul said programmile püstitatud eesmärgid kenasti täidetud – huvi korraldatud ürituste vastu oli suur, tagasiside positiivne ning osalejatelt saadi palju mõtteid, kuidas projektiga edasi minna. Ka kõigi aktiivgrupis osalenud meeste tervisenäitajad paranesid suuresti. „Tahtsime meestele teadvustada liikumise positiivset mõju ja tõestada, et kõik on sinu kätes ning lihtsaim võimalus oma tervise eest hoolitseda on regulaarne tervisesport." Kõige ilmekamalt annab kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust tunnistust fakt, et suurimal määral paranesid aktiivgrupi 4- kuulise pilootprojekti käigus eeskätt seniste mitteliigutajate terviseparameetrid.

Projekti pikemaajalisteks sihtideks on muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada nende terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Seetõttu ei ole terviseprogramm pilootprojektiga lõppemisega sugugi läbi. Vastupidi – seda on plaanis laiendada ka teistesse Eesti maakondadesse ning 2012. aastaks loodetakse sellesse kaasata kogu mandri- Eesti. „Oma tegevust jätkab kahtlemata ka aktiivgrupp ning soov on selle liikmete arvu kasvatada 45-50 meheni," valgustab Kristo Ausmees. „Samuti on plaanis käivitada väiksemaid iseseisvaid lisagruppe erinevates Eesti valdades ja kogukondades." Kas see plaan aga kavatsetud kujul ka ellu rakendub, sõltub projekti rahastusvõimalustest, mille otsimisega praegu aktiivselt tegeletakse.

 

 

Merili Väljaotsa

17. detsembril andis SA Eesti Tervishoiu Pildipank IT Kolledži arvutivõrkude laborile üle kasutusest mahavõetud HP Prioliant serveri koos 5TB kettamassiiviga.

Annetatud seade leiab rakendust IT Kolledži spetsiaalses võrgulaboris, kus viiakse läbi erinevaid kursuseid nokaal- ja laiside (LAN/WAN) võrkude ning WiFi sidevõrkude alaste teadmiste omandamiseks.

Foto: Tartu AL erakogu.Vaatamata paksule udule, oli erakordselt suur seltskond arste võtnud ette reisi Pärnu ja Viljandi maakonna piirialale rabade ja lamminiitude vahele, haruldasse ja omapärasesse Soomaa rahvusparki.

Põhjaliku ülevaate viiendast aastajast, rippsildadest ja ühepuulootsikutest (haabjatest) ning piirkonna elanike elustolust andis nähtud film rahvuspargi külakeskuses, pärast mida jagunes meie seltskond gruppidesse ning suundus koos giididega Riisa rabasse maalilist maastikku ning ilusat ilma nautima.

Giidide eestvedamisel tutvusime ka selle piirkonna kahe suurema ja uhkema mõisa ning nende valitsejate ajalooga: Suure-Kõpu ja Heimtalis. Saime teada, et Suure-Kõpu mõisa viimane omanik oli Alfred-Georg-Alexander von Stryk, kelle suguvõsale kuulus üle 21 mõisa! Mõis võõrandati 1919. a, täna asub hoones Kõpu põhikool. 2003. a kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguist, täna saab näha väga kaunilt ja luksuslikult restaureeritud mõisa Cicero maja seinamaalingute koopiatega. Ajaloolased väidavad, et Kõpu mõisahoone on väga sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Eks vaadake ise järele!

Kliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpu kontsert toimub 15. detsembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas. Esineb Silvi Vrait. Kontserdile järgneb vastuvõtt restoranis Volga.

Piletid hinnaga 125 krooni on müügil L.Puusepa 1a, L.Puusepa 8, psühhiaatriakliiniku, stomatoloogiakliiniku, sisekliiniku, kõrvakliiniku ja lastekliiniku kantseleides ning arstiteaduskonna dekanaadis.

I sessiooni lõpus toimunud arutelul diskuteerivad arsti-patsiendi suhte üle endokrinoloog Marju Past; TÜ peremeditsiini õppetooli juhataja professor Ruth Kalda; Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov; perearst Kristi Parts-Teppo ja sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.2.- 4. septembrini toimus Tartus Eesti Perearstide Seltsi Aastakonverents, mille läbivaks teemaks oli „Esmatasand 2015. Milliseks kujuneb perearsti roll muutuvas meditsiinis?".

Koosviibimisel tõdeti, et Eesti meditsiinis on toimumas paradigma muutus, mis puudutab nii arste, patsiente kui ametnikke. Infoküllus, uued tehnoloogilised võimalused, meditsiinisüsteemi ressursipuudus – kõik need mõjutavad arsti-patsiendi suhet ja suunavad seda ümber mõtestama. Järjest enam ilmub ajakirjanduses patsientide lugusid, mis püüavad omal kombel asendada infovahetuse puudulikkust arsti-patsiendi suhtes. Konverentsil peetud ettekannetes võetigi vaatluse alla küsimused, kuidas hoida ravikvaliteeti, leida aega inimlikuks kontaktiks ning kas kõik osapooled on muutusteks esmatasandi arstiabis valmis?

Kahepäevasele traditsioonilisele konverentsiprogrammile eelnesid mõttetalgud, mille ideeks oli võimaldada seltsi liikmetel kolleegidega kogemusi vahetada ning olulistel teemadel kaasa rääkida. Töögruppides arutleti järgnevatel teemadel: kvaliteet; erinevate omandivormide võimalused üldarstiabi teenuse osutamiseks; koostöö eriarstidega; perearsti roll seltsi liikmena jne. Arutelud olid hoogsad ja väga viljakad ning Eesti
Perearstide Seltsi juhatus sai kinnituse oma tegevussuundade prioriteetsusele ning häid ideid tuleviku planeerimiseks.

20. - 22. augustini leidis hilissuvises Vilniuses aset 13. Balti Oftamoloogia Foorum. Toimumiskohaks Radisson Blu Hotel Lietuva konverentsikeskus.

Foorumil osalesid silmaarstid Eestist, Lätist ja Leedust, lisaks ka külalised Belgiast, Saksamaalt, Sloveeniast, Soomest ja Venemaalt. Ettekanded toimusid kolmel päeval ning olid jaotatud vastavalt teemadele: esimene päev keskendus laste oftalmoloogiale ja glaukoomi ravile ning diagnostikale, teise päeva ennelõunal oli võimalik kuulata ettekandeid kataraktist ja okuloplastikast ning päeva teine pool kuulus silmapõhja haigustele. Foorum lõppes pühapäeval silma eesmise osa patoloogiatega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik oli seekordsel üritusel esindatud kolme suulise ettekandega. Dr Marko Pastak ja dr Aleks Kree osalesid glaukoomi sessioonil ning nende ettekanne keskendus Baerveldti implantaatidele glaukoomikirurgias („Early clinical outcomes of Baerveldt drainage implant surgery"). Dr Maris Oll rääkis ealise maakuli degeneratsiooni riski määramisest ja selle geneetilisest testimisest kliinikumi silmakliinikus („AMD risk profiling in Estonian high risk families"). Foorumi lõpupäeval esines dr Mikk Pauklin ettekandega teemal „Results of cultivated limbal epithelial transplantation in LSCD".

Seekordne Baltimaade silmaarstide kokkutulemine sisaldas huvitavaid ettekandeid ja ka meeldivat sotsiaalset programmi. Loodetavasti suudame pakkuda enda kolleegidele kolme aasta pärast sarnast vastuvõttu Tallinnas, XIV Forum Ophthalmologicum Balticumil.

 

Dr Maris Oll.

Dr Maris Oll
silmakliiniku arst-õppejõud oftalmoloogia erialal

Eesti arstide meeskond - esimeses reas (vasakult) Jüri Homenja, Urmas Muru, Kaspar Rõivassepp, Dmitri Kulak, Sergei Serdjuk, Tõnu Vanakesa. Tagumises reas (vasakult) Urmas Kuum, Sander Kütner, Arno Ruusalepp, Ingemar Almre, Uno Piir, Peeter Tähepõld, Oleg Zemljannikov, Joel Starkpf, Valvo Piilberg, Timo Rahnel, Indrek Seire, Jüri Teras, Aleks Kree. Foto: Urmas Kuuma erakogu.

3. septembril peeti Eesti ja Itaalia vahel teinegi jalgpallikohtumine: Lilleküla staadionil võtsid mõõtu ka kahe riigi arstide koondised. Sõprusmäng, mis toimus rahvuskoondiste Euroopa meistrivõistluste valikmängu raames ja koostöös Eesti Jalgpalliliiduga, lõppes sõbraliku viigiga 1:1.

Kuidas kommenteerivad sõpruskohtumist mängijad ise? Küsime!

Suure jalgpalliriigi Itaaliaga tuleb 1:1 viiki kahtlemata lugeda suurepäraseks tulemuseks. Mida peate otsustavaks resultaadi saavutamisel?

JOEL STARKOPF (nr 10, tipuründaja): Ilmselgelt sai otsustavaks meie kaitseliini (keskkaitsja Urmas Kuum, parem äärekaitsja Peeter Tähepõld, väravavaht Sergei Serdjuk) ennastsalgav ja murdumatu vastupanu Squadra Azzurra turmtulele kogu mängu jooksul. Itaalia trikimeeste kavalustel ei olnud mingit toimet dr Kuuma vastu, kes on Eesti arstide hulgas tuntud kui agressiivse mängustiili esindaja. Meeskonna tõeliseks sangariks tõusis dr Tähepõld, kes olles sinise varba hinnaga päästnud meeskonna surmkindlana tundunud väravast, kontrollis lõpuks kogu mängu väljaku paremal tiival. Ülikoolihaigla esindajale kohaselt oli peaga mängus parim dr Arno Ruusalepp, kes sekkus otsustavalt mängu teisel poolajal. Nõndaviisi tuleb tõdeda, et tulemuse saavutamisel osutus otsustavaks võimetekohane esinemine.

Maailma ühe suurima audiitorettevõtte Pricewaterhouse-Coopersi tervishoiu-uuringute instituudi poolt läbi viidud tervishoiuprognooside raport viitab, et tervishoid muutub lähiajal patsiendisõbralikumaks ja personaalselt kohaldatuks.

Seda läbi püüete julgustada järjest rohkemaid inimesi oma tervisliku seisundi eest vastutust võtma, milleks uued tehnoloogilised ja terviseinfo vahendid neile suurema kontrolli ja võimaluse annavad.

Trend patsiendikesksusele ja bürokraatia vähenemisele hakkab järgmise viie aasta jooksul peegelduma olulistes tervishoiu rahastamismudelite muutustes, regulatiivsetes tervishoiureformides ning finantstoetuste ümberkorraldamises.

Raport originaalpealkirjaga „HealthCast: The Customisation of diagnosis, care and cure" on aastapikkuse maailma 25 tervishoiusüsteemi uurimise tulemus. Uuringu raames võeti ülemaailmselt vaatluse alla ligi 600 valitsuse ja tervishoiuvaldkonna liidri seisukohad. Pikemalt loe internetiaadressilt: http://www.pwc.com/gx/en/press-room/2010/Health-reform-lays-new-ground.jhtml


Kliinikumi Leht

Järvamaa ekskursiooni käigus külastati ka Roosna-Alliku mõisa. Foto: Tartu AL.Meeldivaks traditsiooniks saanud kevadväljasõit, seekord juba kolmeteistkümnes, viis meid seekord Järvamaale.

Esmajärjekorras külastasime rohelust täis, hoolitsetud ning kaunite kodude ja tänavatega Türi linna. Põnevusega sisenesime Eesti Ringhäälingu muuseumisse, kus ootas meid noor ja pühendunud giid Tarmo Kannik, et vaadata üle ringhäälingu ajalugu esimestest saatekatsetest kuni tänapäevani. Üle sai kuulatud hääl, mida teeb vana „kõvasträäkija", vaadatud, kuidas tegi reportaaži raadio-onu Felix Moor, käivitada eetrisegajat, proovida saatejuhi tööd ning panna pilti näitama Nipkowi kattega televiisor. Ajanappuses jäi lavastamata ühine kuuldemäng, mida oleks saanud kodus Interneti teel kuulata. Paljudki meist aga lubasid muuseumisse omal käel tagasi minna, et siis juba koos pere või sõpradega kuuldemäng sisse lugeda.

Eriliselt väärib Türi linnas vaatamist ja imetlemist Roosna-Alliku mõis, mis tänasel päeval toimib aktiivse koolimajana. Pikalt von Stackelbergidele kuulunud mõisa suurimaks väärtuseks on nn roosa ja sinine saal, kus seinu ehivad stukist modelleeritud trofeekimbud ning draperiiga kaunistatud medaljonid allegooriliste putofiguuridega.

3. septembril kell 14.00 kohtuvad Tallinnas A. Le Coq Arena harjutusväljakul Eesti ja Itaalia arstide jalgpallikoondised.

Sõpruskohtumine toimub Eesti ja Itaalia rahvuskoondiste 2012. aasta Euroopa Meistrivõistluste valikmängu raames ning koostöös Eesti Jalgpalliliiduga. Sarnane sõprusmäng toimus ka 1993. aasta sügisel, mil Tallinnas mängisid Eesti ja Itaalia arstid 3:3 viiki. Korduskohtumise 1994. aasta märtsis Salernos võitsid aga eestlased tulemusega 1:0.

Ürituse algatajaks on dr Rodolfo Gallo, Itaalia Arstide Jalgpalli Assotsiatsiooni president, kes on aastakümneid organiseerinud ka meedikute jalgpalli maailmameistrivõistlusi.

Ootame kõiki kaasa elama!

Androloogiakeskuse meestearst dr Kristo Ausmees andis koos kolleegi Gennadi Timbergiga (LTKH) ning kirjanik Jaan Kaplinskiga välja raamatu „Eesnäärmehaigused ja seksuaalsus“.

Möödunud kuu lõpus ilmunud esimene raamat sarjast "Mehe tervis" annab ülevaate erinevatest eesnäärmehaigustest, nende omavahelistest kokkupuutepunktidest, seostest seksuaalhäiretega ning soovitatavatest diagnostika ja ravimeetoditest. Raamatu näol on tegemist seni ainukese eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seoseid selgitava teosega, mille on kirjutanud eesti autorid.

Lisaks leiame raamatu kaante vahelt kirjanik Jaan Kaplinski isiklikel kogemustel põhineva mõtiskluse eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seostest läbi erinevate elukümnendite.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar:

Raamatu tagakaanel kommenteerib teost tabavalt näitleja Hannes Kaljujärv, kelle arvates peaksid seda lugema kõik mehed, kes tahaksid näha elu jooksul võimalikult palju kevadeid. Loomulikult soovitan silmaringi laiendamiseks raamatut lugeda ka kõigil naisterahvastel.