I sessiooni lõpus toimunud arutelul diskuteerivad arsti-patsiendi suhte üle endokrinoloog Marju Past; TÜ peremeditsiini õppetooli juhataja professor Ruth Kalda; Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov; perearst Kristi Parts-Teppo ja sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.2.- 4. septembrini toimus Tartus Eesti Perearstide Seltsi Aastakonverents, mille läbivaks teemaks oli „Esmatasand 2015. Milliseks kujuneb perearsti roll muutuvas meditsiinis?".

Koosviibimisel tõdeti, et Eesti meditsiinis on toimumas paradigma muutus, mis puudutab nii arste, patsiente kui ametnikke. Infoküllus, uued tehnoloogilised võimalused, meditsiinisüsteemi ressursipuudus – kõik need mõjutavad arsti-patsiendi suhet ja suunavad seda ümber mõtestama. Järjest enam ilmub ajakirjanduses patsientide lugusid, mis püüavad omal kombel asendada infovahetuse puudulikkust arsti-patsiendi suhtes. Konverentsil peetud ettekannetes võetigi vaatluse alla küsimused, kuidas hoida ravikvaliteeti, leida aega inimlikuks kontaktiks ning kas kõik osapooled on muutusteks esmatasandi arstiabis valmis?

Kahepäevasele traditsioonilisele konverentsiprogrammile eelnesid mõttetalgud, mille ideeks oli võimaldada seltsi liikmetel kolleegidega kogemusi vahetada ning olulistel teemadel kaasa rääkida. Töögruppides arutleti järgnevatel teemadel: kvaliteet; erinevate omandivormide võimalused üldarstiabi teenuse osutamiseks; koostöö eriarstidega; perearsti roll seltsi liikmena jne. Arutelud olid hoogsad ja väga viljakad ning Eesti
Perearstide Seltsi juhatus sai kinnituse oma tegevussuundade prioriteetsusele ning häid ideid tuleviku planeerimiseks.

20. - 22. augustini leidis hilissuvises Vilniuses aset 13. Balti Oftamoloogia Foorum. Toimumiskohaks Radisson Blu Hotel Lietuva konverentsikeskus.

Foorumil osalesid silmaarstid Eestist, Lätist ja Leedust, lisaks ka külalised Belgiast, Saksamaalt, Sloveeniast, Soomest ja Venemaalt. Ettekanded toimusid kolmel päeval ning olid jaotatud vastavalt teemadele: esimene päev keskendus laste oftalmoloogiale ja glaukoomi ravile ning diagnostikale, teise päeva ennelõunal oli võimalik kuulata ettekandeid kataraktist ja okuloplastikast ning päeva teine pool kuulus silmapõhja haigustele. Foorum lõppes pühapäeval silma eesmise osa patoloogiatega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik oli seekordsel üritusel esindatud kolme suulise ettekandega. Dr Marko Pastak ja dr Aleks Kree osalesid glaukoomi sessioonil ning nende ettekanne keskendus Baerveldti implantaatidele glaukoomikirurgias („Early clinical outcomes of Baerveldt drainage implant surgery"). Dr Maris Oll rääkis ealise maakuli degeneratsiooni riski määramisest ja selle geneetilisest testimisest kliinikumi silmakliinikus („AMD risk profiling in Estonian high risk families"). Foorumi lõpupäeval esines dr Mikk Pauklin ettekandega teemal „Results of cultivated limbal epithelial transplantation in LSCD".

Seekordne Baltimaade silmaarstide kokkutulemine sisaldas huvitavaid ettekandeid ja ka meeldivat sotsiaalset programmi. Loodetavasti suudame pakkuda enda kolleegidele kolme aasta pärast sarnast vastuvõttu Tallinnas, XIV Forum Ophthalmologicum Balticumil.

 

Dr Maris Oll.

Dr Maris Oll
silmakliiniku arst-õppejõud oftalmoloogia erialal

Eesti arstide meeskond - esimeses reas (vasakult) Jüri Homenja, Urmas Muru, Kaspar Rõivassepp, Dmitri Kulak, Sergei Serdjuk, Tõnu Vanakesa. Tagumises reas (vasakult) Urmas Kuum, Sander Kütner, Arno Ruusalepp, Ingemar Almre, Uno Piir, Peeter Tähepõld, Oleg Zemljannikov, Joel Starkpf, Valvo Piilberg, Timo Rahnel, Indrek Seire, Jüri Teras, Aleks Kree. Foto: Urmas Kuuma erakogu.

3. septembril peeti Eesti ja Itaalia vahel teinegi jalgpallikohtumine: Lilleküla staadionil võtsid mõõtu ka kahe riigi arstide koondised. Sõprusmäng, mis toimus rahvuskoondiste Euroopa meistrivõistluste valikmängu raames ja koostöös Eesti Jalgpalliliiduga, lõppes sõbraliku viigiga 1:1.

Kuidas kommenteerivad sõpruskohtumist mängijad ise? Küsime!

Suure jalgpalliriigi Itaaliaga tuleb 1:1 viiki kahtlemata lugeda suurepäraseks tulemuseks. Mida peate otsustavaks resultaadi saavutamisel?

JOEL STARKOPF (nr 10, tipuründaja): Ilmselgelt sai otsustavaks meie kaitseliini (keskkaitsja Urmas Kuum, parem äärekaitsja Peeter Tähepõld, väravavaht Sergei Serdjuk) ennastsalgav ja murdumatu vastupanu Squadra Azzurra turmtulele kogu mängu jooksul. Itaalia trikimeeste kavalustel ei olnud mingit toimet dr Kuuma vastu, kes on Eesti arstide hulgas tuntud kui agressiivse mängustiili esindaja. Meeskonna tõeliseks sangariks tõusis dr Tähepõld, kes olles sinise varba hinnaga päästnud meeskonna surmkindlana tundunud väravast, kontrollis lõpuks kogu mängu väljaku paremal tiival. Ülikoolihaigla esindajale kohaselt oli peaga mängus parim dr Arno Ruusalepp, kes sekkus otsustavalt mängu teisel poolajal. Nõndaviisi tuleb tõdeda, et tulemuse saavutamisel osutus otsustavaks võimetekohane esinemine.

Maailma ühe suurima audiitorettevõtte Pricewaterhouse-Coopersi tervishoiu-uuringute instituudi poolt läbi viidud tervishoiuprognooside raport viitab, et tervishoid muutub lähiajal patsiendisõbralikumaks ja personaalselt kohaldatuks.

Seda läbi püüete julgustada järjest rohkemaid inimesi oma tervisliku seisundi eest vastutust võtma, milleks uued tehnoloogilised ja terviseinfo vahendid neile suurema kontrolli ja võimaluse annavad.

Trend patsiendikesksusele ja bürokraatia vähenemisele hakkab järgmise viie aasta jooksul peegelduma olulistes tervishoiu rahastamismudelite muutustes, regulatiivsetes tervishoiureformides ning finantstoetuste ümberkorraldamises.

Raport originaalpealkirjaga „HealthCast: The Customisation of diagnosis, care and cure" on aastapikkuse maailma 25 tervishoiusüsteemi uurimise tulemus. Uuringu raames võeti ülemaailmselt vaatluse alla ligi 600 valitsuse ja tervishoiuvaldkonna liidri seisukohad. Pikemalt loe internetiaadressilt: http://www.pwc.com/gx/en/press-room/2010/Health-reform-lays-new-ground.jhtml


Kliinikumi Leht

Järvamaa ekskursiooni käigus külastati ka Roosna-Alliku mõisa. Foto: Tartu AL.Meeldivaks traditsiooniks saanud kevadväljasõit, seekord juba kolmeteistkümnes, viis meid seekord Järvamaale.

Esmajärjekorras külastasime rohelust täis, hoolitsetud ning kaunite kodude ja tänavatega Türi linna. Põnevusega sisenesime Eesti Ringhäälingu muuseumisse, kus ootas meid noor ja pühendunud giid Tarmo Kannik, et vaadata üle ringhäälingu ajalugu esimestest saatekatsetest kuni tänapäevani. Üle sai kuulatud hääl, mida teeb vana „kõvasträäkija", vaadatud, kuidas tegi reportaaži raadio-onu Felix Moor, käivitada eetrisegajat, proovida saatejuhi tööd ning panna pilti näitama Nipkowi kattega televiisor. Ajanappuses jäi lavastamata ühine kuuldemäng, mida oleks saanud kodus Interneti teel kuulata. Paljudki meist aga lubasid muuseumisse omal käel tagasi minna, et siis juba koos pere või sõpradega kuuldemäng sisse lugeda.

Eriliselt väärib Türi linnas vaatamist ja imetlemist Roosna-Alliku mõis, mis tänasel päeval toimib aktiivse koolimajana. Pikalt von Stackelbergidele kuulunud mõisa suurimaks väärtuseks on nn roosa ja sinine saal, kus seinu ehivad stukist modelleeritud trofeekimbud ning draperiiga kaunistatud medaljonid allegooriliste putofiguuridega.

3. septembril kell 14.00 kohtuvad Tallinnas A. Le Coq Arena harjutusväljakul Eesti ja Itaalia arstide jalgpallikoondised.

Sõpruskohtumine toimub Eesti ja Itaalia rahvuskoondiste 2012. aasta Euroopa Meistrivõistluste valikmängu raames ning koostöös Eesti Jalgpalliliiduga. Sarnane sõprusmäng toimus ka 1993. aasta sügisel, mil Tallinnas mängisid Eesti ja Itaalia arstid 3:3 viiki. Korduskohtumise 1994. aasta märtsis Salernos võitsid aga eestlased tulemusega 1:0.

Ürituse algatajaks on dr Rodolfo Gallo, Itaalia Arstide Jalgpalli Assotsiatsiooni president, kes on aastakümneid organiseerinud ka meedikute jalgpalli maailmameistrivõistlusi.

Ootame kõiki kaasa elama!

Androloogiakeskuse meestearst dr Kristo Ausmees andis koos kolleegi Gennadi Timbergiga (LTKH) ning kirjanik Jaan Kaplinskiga välja raamatu „Eesnäärmehaigused ja seksuaalsus“.

Möödunud kuu lõpus ilmunud esimene raamat sarjast "Mehe tervis" annab ülevaate erinevatest eesnäärmehaigustest, nende omavahelistest kokkupuutepunktidest, seostest seksuaalhäiretega ning soovitatavatest diagnostika ja ravimeetoditest. Raamatu näol on tegemist seni ainukese eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seoseid selgitava teosega, mille on kirjutanud eesti autorid.

Lisaks leiame raamatu kaante vahelt kirjanik Jaan Kaplinski isiklikel kogemustel põhineva mõtiskluse eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seostest läbi erinevate elukümnendite.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar:

Raamatu tagakaanel kommenteerib teost tabavalt näitleja Hannes Kaljujärv, kelle arvates peaksid seda lugema kõik mehed, kes tahaksid näha elu jooksul võimalikult palju kevadeid. Loomulikult soovitan silmaringi laiendamiseks raamatut lugeda ka kõigil naisterahvastel.

Alates 6. maist on kliinikumi peamaja (L. Puusepa 8) fuajees avatud fotonäitus „Septembriilm“.

Tegemist on fotosõprade seltsingu Fotokala Tartu liikmete kuuenda näitusega sarjast, mille raames esitletakse päevade kaupa jäädvustatud pildiseeriana ühte kalendrikuud.

Kliinikumi jõudis näitus selle ühe autori, laste- ja naistekliiniku hingehoidja Naatan Haameri kaudu. Mehe sõnul on klubiliikmed igal aastal püüdnud oma esitlusteks uusi, huvitavaid ja sobivaid pindu leida, mistõttu neile ka kliinikumi peamaja jalutusruum silma jäi: „Kuna praktilist vajadust seda osa fuajeest kasutada on üsna vähestel ning tegu on küllalt atraktiivse ruumiga, kus piisavalt valgust ja vaba pinda, siis tekkiski idee anda sellele mingi uudne väärtus.“

Naatan Haamer on ise tulemusega väga rahul ning loodab, et esimene näitus ei jää viimaseks ning nüüd leiavad ka teised fotohuvilised näitusepaiga üles.

 

Kliinikumi Leht

Veskioru Pullid.
29. aprillil Lõunakeskuse liuvälja jääl aset leidnud arstitudengite ja valdavalt kliinikumi arstidest koosneva hokiklubi Veskioru Pullid vahelisest heitlusest väljusid võitjana viimased.

Tudengid, kes olid oma ridu tugevdanud kolme naisvõistlejaga, haarasid mängu alguses kohe initsiatiivi ning läksid karistusvisetest juhtima 2:0. Pullid korrigeerisid mänguplaani ja hoidusid edaspidi vigadest. Hea söödumäng ja kätteõpitud kombinatsioonid aitasid seisu viigistada.

Seejärel üliõpilaste mäng lagunes. Ei aidanud isegi profileiba maitsnud Eduard Rumjantsevi hiilgemäng. Lõppresultaadiks jäi arst-õppejõudude võit 10:2. Väravaid visati nii palju, et täpne arvepidamine läks sassi. Dr Peeter Tähepõllu sõnul tegid kindlasti skoori Urmas Kuum, Armo Vask, Ando Vaher, Allan Moor ja Ants Peetsalu. Peale mängu toimunud 5+5 bullitite võistluse võitsid samuti vanemad ja kogenumad 3:1.

Vastab Kliinikumi Lehe toimetaja Merili Väljaotsa: Kliinikumi Lehe kogutiraažist (ca 1300) pool saadetakse kliinikumi allüksustele ning pool kliinikumist väljapoole – teistele Eesti meditsiiniasutustele, perearstidele, koostööpartneritele, meediakanalitele, raamatukogudesse ning sotsiaalministeeriumi, Riigikogu, linnavalitsuse, ülikooli (sh arstiteaduskonna) esindajatele.

Kliinikumi töötajad saavad lehte küsida oma üksuse sekretärilt või kliinikumi kantseleist (L. Puusepa 1a) ning seda on võimalik lugeda ka internetis aadressil www.kliinikum.ee/leht.

Foto: Heikki Leis.

Veebruari alguses tekitas vilgas sagimine seni tühjana seisnud vana intensiivraviosakonna ruumides suurt elevust ja uudishimu. Endises IRO (L. Puusepa 8) F-korpuses leidsid 6.-13. veebruarini aset sügisel esilinastuva mängufilmi „Üks mu sõber“ filmivõtted.

 

Foto: Heikki LeisFilmi stsenaristi ja režissööri Mart Kivastiku sõnul räägib ekraniseering elust ja armastusest, nagu kõik lood alati kõnelevad. „Põhiliselt on see lugu elu võimalikkusest Maal, mis on küll väga igavene ja kulunud teema, kuid siiamaani lahenduseta,“ rääkis Kivastik. „Just seetõttu tehakse ikka ja jälle sellest filme ja kirjutatakse raamatuid ja kõike muud.“ Režissöör lisas, et ka linateose pealkiri peaks sisu kohta nii mõndagi ütlema: „Ei ole „Üks mu vaenlane“, vaid ikka sõber“.

 

Kuna kogu teos võetakse peamiselt üles Tartus ning stsenaariumi kohaselt toimub võrdlemisi suur osa tegevusest haiglas, siis loomulikult peeti parimaks võttepaigaks kliinikumi. „Kliinikum oli saadavalolevatest kohtadest kindlalt kõige parem – sellega meil väga vedas,“ ütles Kivastik. Lisaks kliinikumile on võtted toimunud ka näiteks Võidu ja Sõpruse sildadel ja Lutsu raamatukogus.

Uurisime, milliseid muljeid ja mõtteid on haiglastseenide filmimine tekitanud „patsient“ Aarne Uuskülas, „hooldaja“ Aleksander Eelmaas ja „õde-praktikant“ Ursula Ratasepas.

Stseen filmist. Hooldaja Sassi rollis Aleksander Eelmaa (vasakul) ning patsient Mati osas Aarne Üksküla(paremal). Foto: Heikki Leis.

Kas teil on oma töös ka eelnevalt olnud võimalus meditsiinisüsteemi osalist kehastada või oli tegemist esmakordse kogemusega?

Aarne Uusküla (AÜ): Mul ei tule pähe küll...

Aleksander Eelmaa (AE): Mul ei tule ka pähe. Ahjaa, nüüd mul tuleb meelde, ma olen olnud isegi leeprahaigla juhataja või peaarst või kuidas seda nimetati. See oli filmis „Tuli sinu käes“. Jah, leeprahaiglas toimus tegevus ja mul oli seal oma kabinet ja siis ma seal võtsin haigeid vastu… Nii et mul selles mõttes on küll.

 

AÜ: Mul on ka ikka kogemus, muidugi. 1976. aastal filmis „Aeg elada, aeg armastada“ mängisin ma arsti.

 

Ursula Ratasepp (UR): Minu jaoks oli see esmakordne kogemus. Ja kuna ma olen väga vähe kaameraga tööd teinud ning põhiliselt ainult teatris mänginud, siis oli see muidugi hoopis teismoodi kogemus. Kaamera nõuab teistsugust mängu kui lava ja ümber harjumine võtab aega. Vähemalt minul.

 

Aga kuidas on lood patsiendi rolliga? On see ka n-ö päriselust tuttav?

 

AE: Ma ei tea, millises majas, aga mina olen ühel aastal isegi siin kliinikumis ravil viibinud. Üks viis-kuus aastat tagasi ja küllaltki lühikest aega, paar päeva vist. Ju raviti hästi.

 

AÜ: Minul on haiglakogemused tegelikult iga kahe aasta tagant, ma käin pidevalt lõikustel. Nii et ma olen ikka patsient olnud, jah. On nendest kogemustest olnud abi ka praegusesse rolli sisseelamisel?

 

AÜ: Need kogemused ei ole tegelikult võrreldavad. Päris haiglapatsiendina ei olnud mul selliseid keerulisi probleeme, nagu siin filmis. Näiteks siin on see probleem, et patsient ei oska siibrit kasutada, seda mul pole endal kunagi ette tulnud.

Miks tullakse õppima? Kas selleks ajendab vajadus ennast arendada või tõsta ametialast kvalifikatsiooni, soov omandada uusi teadmisi ja oskusi või olla konkurentsivõimeline? Eks igaüks teab ise, millised on just tema põhjused.

 

2009. aastal toimus koolituskeskuses 126 täienduskursust, millest võttis osa 2582 osalejat. Suur arv, kuid märgatavalt väiksem kui 2008. aastal. Kas põhjus võis olla majandussurutises või selles, et huvi õppimise vastu on kadunud? Kaldun arvama, et see on tingitud masust. Minu arvamust toetab ka Teilt, kallid lugejad, saadud tagasiside, kus ootate masu lõppu, et siis taas rohkematel koolitustel osaleda.

 

2010. aastaks oleme teadlikult planeerinud vähem täienduskursuseid: enese jaoks sobiv koolitus on võimalik leida 84 kursuse hulgast. Info täienduskursuste kohta on üleval nii kliinikumi koduleheküljel "Koolituse" rubriigi all kui intranetis. Sel aastal me raamatuna õppeplaani kliinikutesse ei saada, igal osakonnal on võimalus see paberkandjal ise välja trükkida.

 

Majandussurutisest tingituna tuli teha mõned muudatused ka koolituskeskuse töös. Tähelepanu juhin kahele olulisemale. Esiteks, kui olete koolitusele registreerunud, kuid ei saa osaleda, tuleb sellest koolituskeskust teavitada vähemalt kolm päeva enne kursust. Hilisema teatamise korral kuulub pool koolituse hinnast tasumisele. Teiseks ei sisalda sel aastal koolituse hind enam paberkandjal paljundusmaterjali, osaleja soovil saadame talle õppematerjalid e-posti teel.

 

Loodan, et soov õppida ei ole Teis siiski kadunud. Õppima tulles läbitakse protsess, mille käigus saadakse kogemus ja teisendatakse see teadmisteks, oskusteks, hoiakuteks, väärtusteks, tunneteks ja tõekspidamisteks. Kõige olulisem õppimise juures on ühtekuuluvus, mida on just rasketel hetkedel väga vaja.

 

Jaana Veski. Foto: Pille-Riin Pregel.

Jaana Veski
projektijuht

1. detsembril tähistas Tartu Tervishoiu Kõrgkool (TTK) radioloogiatehnikute koolitamise 10. aastapäeva rahvusvahelise seminariga „Väljakutsed radioloogiatehnikute koolitamises”.

Seminari avasõnavõtus rõhutas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus, et radioloogiatehnikute koolitatamine on saanud võimalikuks vaid seetõttu, et on olnud utoopiliselt mõtlevaid inimesi. Neid, kes on julenud unistada ja nende unistuste täitumiseks ka samme astuda.

 

Ürituse osavõtjaskonda tervitasid ka Riigikogu esimees Ene Ergma, Tartu abilinnapea Vladimir Šokman, Eesti Radioloogia Ühingu esindaja Elina Reedi ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu president Eve Kliimann.

Workshop. Foto: erakogu.

Läinud aasta 27.-30. septembrini toimus Lissabonis Euroopa Tsütoloogide Föderatsiooni (EFCS) eestvedamisel 35. Euroopa Tsütoloogia Kongress, kus kliinikumi esindasid patoloogiateenistuse tsütoloog Annely Laas ja patoloog Hannes Tamm.

 
 

Osavõtnute sõnul oli kongressi programm väga mitmekesine, hõlmates paljusid eriteemalisi loenguid, aga ka praktilisi õppepäevi ja seminare. „Erinevates ruumides toimunud loengute ja seminaride seast sai igaüks ise valida, millistel neist osaleda,“ kirjeldab dr Annely Laas ürituse formaati ning lisab, et koos dr Hannes Tammega külastati põhiliselt kõikvõimalikke slaidseminare, aga ka kilpnäärme workshopi. „Kuna meie kliinikumis on viimasel ajal suur osakaal kilpnäärme tsütoloogilistel uuringutel, siis otsustasime selle valdkonnaga rohkem tutvuda,“ selgitab patoloog Hannes Tamm valiku tagamaid.

 
 

Ka slaidseminaride puhul oli osalemise oluliseks valikukriteeriumiks tsütoloogide jaoks praktiline vajadus end konkreetsel teemal täiendada. „Osalesime peamiselt just nendel slaidseminaridel, mis käsitlesid ka meil rohkem ette tulevat materjali,“ täpsustab dr Laas. Sellisteks teemaderingideks olid näiteks respiratoortrakti, günekoloogilise sfääri ja rinnanäärme tsütoloogilised uuringud.

 

Radioloogiatehnikuid on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis koolitatud juba 10 aastat.

Esimesed radioloogiatehnikud alustasid õppimist toonases Tartu Meditsiinikoolis radioloogiatehnikute põhikoolituse kutsekõrghariduse õppekava järgi 1999. aasta septembris. Esimene lend lõpetas 2003. aasta veebruaris ning 17-st lõpetajast 7 töötab SA TÜ Kliinikumi Radioloogiateenistuses.

 

Seoses 10 aasta möödumisega radioloogiatehnikute õpetamise alustamisest toimus 1. detsembril 2009 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud PRIMUS programmi koostöös konverents „Väljakutsed radioloogiatehnikute koolituses“, kus oma kogemusi jagasid lektorid Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, Portugalist, USA-st ja Eestist.

 

 

 

Evelin Karu
I lennu radioloogiatehnik

 

30. oktoobri pärastlõunal võis polikliiniku ümbruses lehti riisumas näha kummikutes ja rehadega naerusuist seltskonda. Möödakäijatele võis jääda mulje linnavõimu töötuabiprogrammist, kuid tegemist oli hoopis kliinikumi finantsteenistuse omaalgatusliku koristusaktsiooniga. Siinkohal avaldame kliinikumi poolt tublidele talgulistele suurt tänu ning toome finantsistide ettevõtlikkuse eeskujuks kõigile teistelegi!