lk11 TALTartu Arstide Liidul on pikaajaline traditsioon külastada igal sügisel ühiselt ühte Eestimaa paika, et tutvuda selle ajaloo, vaatamisväärsuste või omapäraga. Seekord otsustasime üheskoos minna reisile lodjaga Jõmmu, mis on tartlastele hästi tuntud puust purjekas, valmistatud vanade traditsioonide kohaselt. Igal juhul on ta ainus ja kordumatu kogu maailmas ning lõhnab veel tänagi kergelt vanematele reisijatele vaid suusabaasi meenutava tõrva järele. Aga see on mõnus.


Reis sai alguse varahommikusest Tartust, kust suundusime bussiga Suursoo Looduskeskuse juurde. Ilm ei tõotanud hommikul just parimat ja kampsunid, joped ning kapuutsid kulusid marjaks ära. Kohale jõudes ootas lodi meid koos heatujulise ja inspireeriva meeskonnaga, eesotsas kapten Lauri. Kogu reisiseltskond seadis end mõnusalt sisse – kes trümmi, kes laevalaele ja meie reis võis alata. Andsime otsad lahti. Kohe alguses pakuti sooja teed-kohvi, maitsvaid pirukaid ja suitsukala. Nauditi suurepäraseid vaateid ja tervitati rõõmsalt kõiki vastutulevaid laevu, paate ning kõige iseäralikumaid teisi veesõidukeid, mida Emajõest inspireeritud mõistus on vee peale sündida lasknud. Oli üllatav näha, et Emajõel on sedavõrd tihe laevaliiklus. Lõbusa lõõtsamehe saatel sai meenutatud nii „Le Havre’i kuumi öid“ kui ka „Tüdrukuid laterna all“. Lapsed lõid laevalael tantsu ja ega täiskasvanudki lasknud endil külma krae vahele pugeda ega tujul tõusmata jääda.


lk11 TAL2Sõit viis mööda Emajõge Peipsile. Kui veteväli avardus, taandusid hommikused pilved ning päike pani sillerdama nii laineharjad kui ka reisijate silmad. Võis kõrvale heita kapuutsid ja kasukad ning lokkidel sõidutuules lehvida lasta. Keset mõnusalt õõtsuvat vetevälja oli võimalik hetkeks isegi kujutleda, et suvi kestab veel... Kuid kohe kõlas lõunakell ja kambüüsist serveeriti kosutav lõunaeine kartulisalati ja koduste imemaitsvate kotlettidega. Keelekasteks oli tühjenematu korv karastavate jookidega kogu reisi vältel sõitjate käsutuses, nii et janu ei pidanud küll keegi kannatama.


Tee viis läbi kummaliste saarte vahelt ja mööda kalurimajakestest, milledele ilmselt enamusel meist pole olnud kunagi võimalust järvelt pilku heita. Ühe sellise juures maabusime ning laevapere juhatas lahkesti kätte külluslikud jõhvikarajad. Ilm oli suurepärane, kaasavõetud korvid-ämbrid täitusid nobedalt nii suurte marjadega, milliseid paljud polnud veel enne näinud. Päike paistis soojalt ja sammal oli pehme, kuid soos möödub aeg kiiresti ja nõudlikult kumav laevakell andis peagi märku, et on aeg hakata kogunema ning alustada reisi tagasi looduskeskuse poole. Jällegi mängis ja laulis tubli lõõtsamees merest, meremeestest, reisidest ja kõigest sellega seonduvast. Nautisime karastavaid jooke, pilgutasime Päikesele silma ja tundsime end mõnusalt kulgemas mööda aja kõverat telge ning Emajõe kauneid käärusid. Fotohuvilistel oli võimalus oma parim tehnika tolmust puhtaks pühkida ja jäädvustad nii sõprade portreesid kui jõhvikaid suures plaanis – aega oli mõnusalt palju ja ei ühtede ega teiste puhul polnud põgenemise ohtu karta. Tublimad olid taibanud kaasa võtta isegi õnged, et proovida kätt kalapüügil ja ei saa märkimata jätta, et oli ka õnne. Õnnelikud toreda päeva ja jõhvikasaagi üle olid aga kõik ülejäänudki, isegi ilma kalata.


Millised seiklused meid järgmisel aastal ees ootavad, on nii suur saladus, et seda ei tea hetkel veel mitte keegi. Aga tulemata nad ei jää. Kui suur saladus avalikuks saab, olge varmad registreeruma!

 

Vallo Adamson

lk12 kaisuloomahaigla2

Septembrikuu viimasel nädalal seadis end lastekliinikus sisse Kaisuloomahaigla. Tegemist on lastele mõeldud projektiga, mille eesmärk on vähendada laste hirmu arstide ees.


Arstide tööd tutvustasid lastekliiniku ruumides Teadlaste Öö Festivali raames Tartu Ülikooli arsti- ja hambaarstitudengid ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid.


Lapsed, kes olid Kaisuloomahaiglasse kohale tulnud, pidid mõtlema välja enda kaisuloomale külge mõne haiguse, mille ravimiseks tuli pöörduda arsti(tudengi) poole. Arstid kuulasid stetoskoobiga mängulooma südant ja kopse, vajadusel sidusid kinni haavu, kirjutasid retsepte, tegid süsti ja saatsid lisauuringutele.


Kaisuloomahaigla peakorraldaja Anu Saarva sõnul oli osavõtt aktiivne – Kaisuloomahaiglat külastasid nii lasteaia- kui ka koolilapsed ning päeva lõpuks oli patsientide (kaisuloomade) arv 259. „Kui võtta arvesse ka täiskasvanud saatjaid, kes ürituselt oma lapse või grupiga läbi käisid, võiks hinnanguliselt öelda, et Kaisuloomahaigla külastajate arv jäi 300–350 vahele,“ lisab Anu Saarva.


Lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert: Minu meelest on tegemist väga toreda ettevõtmisega, fuajee oli terve päeva täis väga põnevil ja uudishimulike nägudega lapsi. Loodan, et lapsed said läbi kaisuloomade oma küsimustele vastuseid, nägid lähedalt erinevat meditsiinilist aparatuuri ning vahendeid, mida haiglas kasutatakse. Eks see haiglakeskkond on ikka väga teistmoodi küll ning kui kaisuloom võtab suurema mure enda kanda, siis on ju igati julge üks haiglaskäik ette võtta!

 

Kliinikumi Leht

lk12 Margus Punab A.Tennus14. septembril avati Tartus Jakobi galeriis näitus „Avangardi aabits. 1960. ja 1970. aastate eesti kunst Margus Punabi kogust“, mis oli avalöögiks kolmest näitusest koosnevale komplektile, mis vaatleb süvitsi dr Margus Punabi kunstikogu. 22. septembril avati Tartu Kunstimajas näitus „The Age of Sex. Fotokunst Margus Punabi kogust“ ning Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus näitus „Maskuliinne eksistentsialism. Kunst Margus Punabi kogust“.


Näitus „Avangardi aabits“ on nii tagasivaade kui edasiarendus 2014. aastal Viljandis Kondase Keskuses toimunud samanimelisele näitusele. Ekspositsioon keskendub dr Margus Punabi kunstikogu n-ö ajaloolisele kihistusele, mille tuumiku moodustavad rühmitustesse ANK ´64, Visarid ja SOUP ´69 kuulunud kunstnike looming.


“The Age of Sex” Tartu Kunstimajas tutvustab Punabi kogu uusimat fotokunstile keskenduvat suunda, mis sai mõttelise alguse 2012. aastal Viinis, mil Punabi tähelepanu köitis briti fotograafi John Coplansi looming ning mis ajendas teda koguma ka näitusel eksponeeritavat Eesti fotokunsti.


Näitusel “Maskuliinne eksistentsialism” Nooruse galeriis on eksponeeritud läbilõige kunstikogu kaasaegsemast osast, mis keskendub inimkeha vaatlusele ning enesemääratlemisele läbi seksuaalsuse. Kuigi näituse pealkiri viitab otseselt mehelikkusele, avab ekspositsioon teema üldisemalt inimeseks olemisena.


Näitustega kaasneb mahukas kataloog „Maskuliinne eksistentsialism“, mis tutvustab Margus Punabit kunstikogujana ja kaardistab kogu sisu ning kujunemislugu.


Margus Punab on teadlikult kunstikogumisega tegelenud alates 2010. aastast, mille tulemusena on tänaseks kujunenud umbes 700 teosest koosnev kollektsioon.


Jakobi galerii näitus „Avangardi aabits. 1960. ja 1970. aastate eesti kunst Margus Punabi kogust“ jääb avatuks kuni 12.10.2016. Näitus „Maskuliinne eksistentsialism“ Nooruse galeriis on avatud kuni 08.10.2016 ning näitust “Avangardi aabits” saab Jakobi galeriis vaadata kuni 12.10.2016.


Näitused on tasuta.

 

Kliinikumi Leht

Tartu Arstide Liidu kevadine väljasõit viis seekord naabrite juurde – Jõgevamaale, voorede-järvede maakonda, rikkaliku ajaloopärandi ja legendidega seotud paikadesse.


Hommikukohvi nautisime Puurmani vallas Kursi jahilossis. Energiline ja missioonitundeline perenaine Alikee Kubi jutustas krahv Manteufellile kuulunud valduse huvitavast ajaloost ja lossi vaevarikkast taastamisest. Häärber oli kunagi krahv Manteufelli kõrvalloss (põhiline oli Puurmani loss). Lossi on nimetatud Eesti jahilosside krooniks. Manteufelli suguvõsa esindaja Zoege von Manteufell on meedikute ringkonnas tuntud kummikinnaste esmase kasutuselevõtjana (kõrvalpõikena – Tartu ülikooli muuseumis võib nimetatud kindaid suveniiriletist leida). Kursi jahiloss tegutseb praegu hotell-restoranina, pakkudes hubast majutust ja huvitavat menüüd. Ligidusse jäävad Kursi neogooti stiilis kirik (tornis kukk ja rist), võrdluseks Inglismaal Westminsteri loss ja Kirna matkarajad. Edasi viis sõit läbi ettevõtliku Tabivere valla Luuale. Luua arboreetumis ehk dendropargis tutvusime puistaimede kollektsiooniga. See loodi 1953. aastal, asub 8,5 hektaril ja praegu on taksonite arv ca 700. Võisime näha, kuidas näevad välja hiibapuud, tsuugad, korgipuud jm eksootilised puuliigid. Täies ilus oli roosaõieline iluõunapuu „Professor August Vaga". Väga tuntud on hariliku kuuse aretus „Luua pärl". Arboreetum on Luua Metsanduskooli praktikabaasiks.


lk11 TAL grupipiltLuua mõisas (algse nimega Ludenhof) on juba üle poole sajandi koolitatud keskastme metsandustegelasi. Kunagi baroksete sugemetega häärber on suuresti ümber ehitatud, mõisamiljööd on püütud säilitada muuseumitubades (peen tisleritöö seinapaneelidel, ustel). Kauni mõisahoone juurde on rajatud liigirohke (üle 150 puu- ja põõsaliigi) prantsuse stiilis park. Mõisa kõrvalhooned on ümber ehitatud metsanduskooli õppehooneteks ja ühiselamuks. Park on eravalduses, aga metsanduskooli õpilased saavad pargis oma dendroloogilisi teadmisi täiendada. Pilku püüab häärberi naabruses olev kaunis puitpitsidega suvemaja, nn "piparkoogimaja".


Tootsi lugude mail Palamusel pakkus äratundmisrõõmu kuulus vana koolimaja (Eesti kuulsaim koolimaja), kus võis kohata õpetaja Lauri (sarnane kirjanikuhärra Lutsuga), kes rõõmustas paljude „õpilaste" saabumise üle. Koolimaja külje all seisis jõel sakste parv ja saunaaken oli veel katki laskmata. Palamuse kirik, kus Lible kunagi kella lõi, on üks vanemaid omaaegsel Tartumaal. Lible ise jälgis muheda näoga meie samme apteegi kõrval Amme jõe kaldal. Apteek oli seekord kinni ja „punsliõli" jäi ostmata.


Kuremaa mõisas tegutses pikemat aega põllumajandustehnikum. Kuremaa omanikud olid von Oettingenid, kes majandasid mõisa eeskujulikult (tõukarja kasvatus, Tsaari-Venemaa esimene piimasuhkruvabrik). Lossi omaniku Alexander von Oettingeni poeg Georg Philipp (1824–1916) oli Tartu Silmakliiniku rajaja, arstiteaduskonna dekaan, ülikooli rektor. Seda huvitavat fakti oli arstide seltskonnal hea meelde jätta. Loss on praegu kahjuks üpris mahajäetud seisus ja ei ole kindlat arenguperspektiivi. Suvel oli populaarseks kohaks Kuremaa järv hästikorrastatud rannaga.


lk11 TAL grupipilt2Tagasiteel Tartusse tegime peatuse Kassinurme mägedel. Siin asub püha hiis, kuhu giidi juhatusel sisenesime kindla rituaali järgi. Kunagisel kolme ohvrikiviga kultuseplatsil loitsisime vanarahva kombe kohaselt, igaühel lootus oma salasoovi täitumisele. Linnamägi kujutab Kalevipoja sängi (kandis sängiaseme kokku loomanahast põlles), kõrval on ovaalne lohuke – silmapesukauss. Linnamäele on püstitatud linnuse makett vahisõduritega, hulk teisi põnevaid puuskulptuure, piknikukohti. Kassinurmel on suvised tervise- ja talvised suusarajad. Tasub meeles pidada, et Kassinurme (40 km Tartust) on suviseks piknikukohaks igati sobiv ja põnev paik.


Kevadvärskelt roheline ja toomingalõhnaline Jõgevamaa üllatas meid igati meeldival moel. Mõisad-lossid huvitava ajalooga (sh meditsiinisugemetega), nostalgiahõngulised kohad, mitmekesine loodus – igaühele midagi, nii ihule kui vaimule.

 

Dr Sirje Hansen
Tartu Arstide Liit

Tänu vaktsineerimisele on saadud kontrolli alla mitmeid haigusi. Täna on ühiskonnas järjest rohkem neid, kelle seisukohad vaktsineerimise suhtes on mõneti ebakindlad või ambivalentsed, mis sageli pärsib otsust vaktsineerida end ja lapsi enamlevinud haiguste vastu. 18. novembril kogunevad Tartus Tartu ülikooli tervishoiu instituudi kutsel valdkonna asjatundjad, et sel teemal arutada.

 

TÜ tervishoiu instituudi, TÜ peremeditsiinikliiniku, perearstide seltsi, sotsiaalministeeriumi ja Eesti teadusagentuuri koostöös korraldatava konverentsi „Vaktsineerimine ja tõenduspõhine rahvatervishoid" eesmärk on leevendada vaktsineerimisega seotud kõhklusi ning arutada vaktsineerimise kasu ja riskide üle.

 

Konverentsi korraldamiseks andis tõuke otsustamatusest lähtuv risk rahvastiku tervisele. Ettekandeid ühendab mõte, et otsustamisel tuleb lähtuda olemasolevast tõendusest. Konverentsil räägitakse vaktsineerimisandmete kogumise ja analüüsimise vajalikkusest, immuniseerimise infosüsteemist ja vaktsineerimise kulutõhususe hindamisest ning antakse ülevaade uutest vaktsiinidest. Lisaks arutletakse arsti rolli üle patsiendi veenmisel olemasoleva tõenduse alusel.

 

Konverentsil esinevad professor Raul Kiivet (TÜ tervishoiu instituut), professor Pier Luigi Lopalco (University of Bari), Robb Butler (Manager Vaccine-Preventable Diseases & Immunization Programme, Division of Communicable Diseases, WHO European Region), dotsent Marje Oona (TÜ peremeditsiinikliinik), Ain Aaviksoo (sotsiaalministeerium), Mikk Jürisson (TÜ tervishoiu instituut), perearst Anneli Talvik jt.

 

18. novembril kell 11–16 Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuvale konverentsil kogunevad Eesti perearstid, eriarstid, rahvatervishoiu spetsialistid Eestist ja välismaalt, tervishoiujuhid ning üliõpilased. Konverents on huvilistele tasuta.

 

Lisainfo: Mikk Jürisson, TÜ rahvatervishoiu lektor, analüütik, tel: 5161315, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

lk9 plakat vorkpallKuigi võrkpalli EM on kirjutamise hetkel pooleli ja Eesti koondisel seisab peale alagrupist edasi pääsemist ees kohtumine Serbiaga, siis on kõigil siiski võimalus välja elada see tekkinud eestlaslik vaev ja valu, mis on kogunenud suurturniiridel Eesti koondise rohkem ja vähem nappidele kaotustele kaasa elades ja taastada oma usk võrratusse võrkpalli.


25. oktoobril algusega kell 10.00 ootab EAÜSi spordigrupp kõiki kliinikumi töötajaid Tartu Ülikooli Spordiklubi kahte saali, kus leiab aset Arstiteaduskonna III võrkpalliturniir ja uudisalana ka pimevõrkpalli lühiturniir kiirematele sooviavaldajatele. Ühes võistkonnas võib olla kuni 10 liiget, neist on korraga platsil kuni 6 mängijat, kellest vähemalt 2 on naised.


Registreeru enne 24. oktoobrit, selleks pane enda võistkond kirja e-maili teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Osalustasu ühe võistkonna kohta on 20 eurot. Õhtul toimub algusega 20.00 sotsiaalistung Õpetajate 9a saunas. Üritust toetavad: kohvik Werner, Coffee In, Krisostomus, Devini vesi, Elektriteater, Vaga Mama ja Teaspon Kodutekstiil.

 

Hendrik Vaaks
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Spordigrupi juht

Laupäeva varahommikul, 18. septembril asusid Tartu Arstide Liidu liikmed ühepäevasele bussireisile Läti Vabariiki. Sõitjad olid nooruslikult erksad, buss mõnusalt mugav, bussijuht täpse ajatajuga sujuva sõidumaneeriga mees.
Pilt 1 giidi korval muuseumitootaja liivi rahvariietes

 

 

 

 

Valgas võttis juhtimise üle sümpaatse aktsendiga lätlasi hästi tundev giid. Tema hommikune pabistamine ja lünklik lühilauseline jutt muutus päeva jooksul kiiresti soravaks ühiselt laulma kutsuvaks koosolemiseks. Meie giidi kõrval seisab muuseumitöötaja liivi rahvariietes.

 

 

 

 

 

 


Pilt 2Valmiera läbisime giidi tutvustuse saatel bussiaknast linnailu nautides. Läti ajalugu, lätlaste elu ja hingelaad sai meile üha enam mõistetavaks. Teeäärses turismikeskuses hommikune kohvi- ja pirukapeatus oli lätlastele omaselt külalislahke. Samas oli näha kasutatud põllutöömasinate osadest ja puujändrikest oli kokku sobitatud hulk omapäraseid istmeid ja tarbimisväärtusega agregaate.



 

 

 

 

 

 

 

Pilt 3 Onnetoov amblikOmapärast kivi ja raua kokkusobitamise kunsti oli võimalus nautida Ezerinis. Isegi kivist keha ja rauast jalgadega ämblik olevat õnnetoov.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pilt 4 Maa alust jarve vaatamasEkstreemseks osutus liikumine Vejini maaaluste järvedeni. Giid taskulambiga.

 

 

 

 

 

 

 

 

lk12 Kalle Pruul kanal2Septembri esimestel päevadel said Elvas kokku siiratud kopsudega inimesed. Mõte uued kopsud saanud inimeste kokkutuleku korraldamisest tekkis juba varakevadel. Oli tekkinud soov kuulda teiste rõõmudest ja muredest, anda nõu ja jagada oma kogemusi ning saada ka ise tuge.


Üks kokkutuleku eesmärkidest oli tänada üheskoos kõiki kopsudoonoreid ja nende omakseid. Süütasime neile tänutäheks küünlad. Meile uued kopsud paigaldanud ja meie eest hoolitsenud tohtritele riputasime kaela tänukivid.
Kokkutulekul juttu jätkus – öö tuli enne, kui kõik teemad olid läbi arutatud. Arvati, et kokku peaks saama sagedamini ning plaanime teha uue kokkutulek hiljemalt siis, kui saab lumesõda pidada. Üheskoos tekkis mõte luua ka ühendus, mis toetaks operatsiooni ootel olevaid inimesi. Samas on raskeid hetki on ka neil, kes on saanud juba uued kopsud. Abiks oleksid meie kogemused ja innustuseks meie saavutused. Mina näiteks olen kümnes õnnelik, kellele on antud veel teine elu elamiseks. Nii mina, kui ka teised, püüame elada seda uut elu nii, et see oleks selle töö ja vaeva vääriline.lk12 medal


Kokkutulek sai toimuda tänu headele inimestele ja firmadele – laua katmisel aitasid Selver AS ja Gurmee Gatering, ruumid saime Waide motellilt. Kaunid kaela riputatavad kirjaga kivid valmistas meile Helena. Meie tegemisi külastas ka Kanal2 saade „Reporter", mida saab vaadata http://www.reporter.ee/2015/09/09/uute-kopsudega-inimeste-tanukokkutulek/

 

Jõudu ja jaksu kõigile ning kindlat kätt tohtritele!


Kalle

Vabandame eksituste pärast, mis olid augustikuu Kliinikumi Lehe loos „„Kliinikum" kliinikumi elust". Dr Karin Varik opereeris hemangioomi (mitte hematoomi). Samuti eemaldas hallkaed ja paigaldas kunstläätsi dr Maris Rebane (mitte Mari Rebane).


Vabandame segaduse pärast!


Kliinikumi Leht

lk10 Milvi TopmannTartu Arstide Liidu traditsiooniline kevadine väljasõit Loode-Harjumaale sai teoks suve hakul. Väljasõitude seltskonda ühendab huvi oma maa kultuuri, ajaloo ja looduse vastu. Oleme veendunud, et avastamis- ja säilitamisväärset leidub meil enam kui küllaga. Reisi kordaminekut toetas suuresti imeilus päiksepaisteline kevadilm. Pikk bussisõit Tartust Keilasse lendas kolleegidega vesteldes lausa linnutiivul. Seal jätkasime oma avastusretke koos suurepärase kohaliku giidi Arne Timmiga. Selgus, et Keilat on esmakordselt mainitud juba Taani Hindamisraamatus 1241. aastal. Linna keskväljaku, ajaloolise turuplatsi, lähedal peatusime Keila Miikaeli kiriku juures, mis on Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Kirik rajati 13. sajandi esimesel poolel puidust, mis aga 1558. aastal Liivi sõja ajal rüüstati ja purustati, taastamine kestis ligemale 40 aastat. Pühakoja torn on Põhja-Eesti maakirikute seas üks kõrgemaid – 50 meetrit. Kirikaias on näha ümbruskonna mõisnike matusekabeleid ja 17. sajandist pärinevaid rõngasriste, mis viitavad Rootsi aja talupoegade heale elujärjele. Vanade kohalike meistrite suurepärast tööd võisime näha veel praegugi – kirikaia säilinud piirdemüüri metallsepisväravate näol.

 

lk10 TAL2Peale väikest kohvipausi jätkus tutvumisreis mööda Paldiski-Padise maanteed Pakri poolsaare suunas. Peatselt hakkasid paistma suurejooneline Padise mõisa peahoone ja selle taga pooleldi taastada jõutud Padise klooster. Giidi elav esitus manas silme ette pildid, kuidas 1305. aastal andis Taani kuningas Dünamünde munkadele loa kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks siia Maarjamaa pinnale. Kloostrit ehitati vaheaegadega üle 200 aasta. Jüriöö ülestõusu ajal aastal 1343 pandi klooster põlema ja kõik mungad tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile, kelle suguvõsa kasutas kloostri kirikut eluhoonena ligi 150 aastat. Kui 1766. aastal klooster põles, ehitati 1770-ndatel uus Padise mõisa peahoone. Selles hoones olla praegugi aeg-ajalt kuulda liikumas kurblikku kummitust. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäid Padise mõis ja klooster kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Ja juba paistiski kätte Paldiski laht ja mitte kaugel, Kurkse sadamas, seisab mälestuskivi 11. septembril 1997 Kurkse veealuste hoovustega väina ületamisel 14 uppunud Balti rahuvalvepataljoni luurerühma liikme mälestuseks. Meie tee viis aga edasi, Harju-Madise Mattiase kirikuni, mis kõrgub üksildasena Paldiski lahe äärsel rannaastangul, 35 meetrit üle merepinna. Esmakordselt on kirikut mainitud 1296. aastal ja selle ajaga on meri astangu alt taandunud 500 meetrit. Miks kannab kirik püha apostli Mattiase nime, pole teada. Legendi järgi ehitas kiriku keegi kapten Mattias, kes siin merehädast pääses. Legendi teeb usutavaks kiriku asukoht otse rannaastangu äärel, merele suunatud peauks ja kantsli kõlaräästast ehtiv päikeseratas, mis ühteaegu meenutab ka rooliratast. Kiriku kellatornis on majakatuli. Kirik koos ümberkaudse maaga kuulus samuti Rammidele. Külastasime kirikaias asuvat von Rammide suguvõsa unarussejäetud matmispaika. Leidsime üksmeelselt, et oleks ülim aeg pöörata tähelepanu meie ajaloos oluliste rahupaikade korrastamisele ja tutvustamisele. Siin on olnud õpetajateks kuulsate nimedega vaimulikud, nende hulgas aastail 1641–1684 endine Tallinna Toomkooli rektor ja Toomkiriku õpetaja magister Johann Forselius, eesti rahvahariduse rajaja Bengt Gottfried Forseliuse isa. 1683. aastal alustas siin tegevust talurahvakool. 1694. aastal olevat Madisel osanud üle 200 poisi lugeda ja koraale laulda. Eestimaale ja siinsele kirikule esimene ränk katsumus oli Põhjasõda, mil kirik jäi suletuks. Teine ränk hoop kohalikule vaimu- ja kultuurielule saabus 1946. aastal, mil Punaarmee okupatsioonivägi alustas pastoraadi lammutamist, sellele järgnesid rüüstamised, röövimised – kirik lagunes. Möödunud sajandi 80-ndatel koos kiriku taastamisega taastus ka koguduse vaimne tegevus – 1984. aastal paigaldati kiriku lähedale eesti rahvakooli asutaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnipaika tähistav mälestuskivi. Liigutav oli näha, kuidas oma kodukohast hoolivad kohalikud elanikud istutasid maantee äärde noori puid. Edasi sõitsime Paldiskisse – pindala suuruselt Eesti teise linna, 4000 elanikku, neist 25% eestlased. 17. sajandil ehitasid rootslased siia sadama. Pärast Eestimaa vallutamist Põhjasõjas alustas Peeter I 1715. aastal oma kavandite alusel kindlustatud sadamakompleksi ja 3 aastat hiljem ka linna ehitamist. Kindluse, linna ja sadama ehitusel töötasid Venemaalt pärast Pugatšovi mässu mahasurumist ja karistamist välja saadetud sunnitöölised. Algselt plaanitud suurest kompleksist valmis ainult Pakril asunud 13 meetri sügavuse vallikraaviga ümbritsetud ja 5 kolmnurkse bastioniga kindlus, mis raiuti välja paekivist. Nüüd on see paik kõrge rohtunud küngaste ahelik, nn „muulamäed". Siit avanes meile väga hea vaade Paldiski põhjasadamale.

 

lk10 TALMeie retk jätkus kõrgel Uuga paekaldal, mis kerkinud merest umbes 7000 aasta eest ja mille kõrgus neemetipul ulatub 25 meetrini. Pangal seisva 52,3 meetri kõrguse paekivist tuletorni taga on säilinud lagunenud betoonist ja raudarmatuurist tontlikud militaarrajatised 1940. aastast. Paekalda kohal Rätsepa talus sündis 1855. aastal ja veetis oma lapsepõlve kujur ning eesti rahvuslikule kunstile alusepanija Amandus Adamson. Tagasitee Pakri neeme tipust viis meid mööda Leetse mõisast, mis 17. sajandist alates oli tunnustatud suvituskoht Peterburi aadliperedele. Siin kohtusid umbes 2 aastat enne I Ilmasõda vene keiser Nikolai I ja saksa keiser Wilhelm II. Nõukogude okupatsiooniajal asus siin tuumarakettide juhtimiskeskus. Kui punaarmee 1994. aastal kohalt lahkus, põletati mõisa hooned maha. Nüüd püütakse mõisasüdant tasapisi taastada. Märkamatult olime jõudnud Lahepera laheni. Siiakanti jäävad liivarandadega Klooga ja „laulvate liivadega" Laulasmaa. Laulasmaa puhkekeskus pakkus meie seltskonnale kosutava lõuna ja siis jätkasime teed Keila-Joale. Siia looduskaunisse kohta, kus Keila jõgi laskub klindipangalt 6 meetri kõrguse ja 70 meetri laiuse joana, rajati 17. sajandi algupoolel mõis, mille omanikud vahetusid tihti kuni 1827. aastani, mil vene keiser Nikolai I kinkis Keila jõe suudmealal olevate mõisate maad krahv Alexander von Benckendorffile. Krahv lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja, mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I koos abikaasaga. Mõisa peahoone, projekteerija Peterburi arhitekt Andreas Stackenschneider, oli üks esimesi neogooti stiilis ehitisi Eestis. 1869. aastal läks mõis krahv Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa, vürst Grigori Petroviš Volkonski omandisse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni 1919. aasta maareformijärgse võõrandamiseni. Taasiseseisvumise järel on mõisakompleks olnud korduvalt enampakkumisega müügil, nüüd on see erakätes ja mõisa peahoone koos mitme kõrvalhoonega ka juba taastatud, kuid lähema ümbruse kujundusilu ja suursugusust võib veel siiski aimata. Kahekorruseline paekivist loss lummab oma lihtsa majesteetlikkusega, mida rõhutavad teravkaaraknad ja tagakülje nurgast kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Lossi jõepoolsel küljel on lai trepp, mille külgedel valvavad kaks valgest carrara marmorist lõvi. Neogooti stiilis on kujundatud ka interjöör: uksed, seinapaneelid, valgustid, mööbel. Möödunud aegade hõng oli eriliselt tajutav kahes ruumis – Alexander von Benckendorffi väikeses kabinetis ja kumeras sammastega muusikatoas.

 

Muljeterohkele kultuuri- ja loodusmatkale pani punkti kevadkontsert mõisa esinduslikus portreede saalis, Keelpillikvartett Prezioso esitas Vivaldi, Piazzolla, Sostakovitši, Prokofjevi, Dvoraki, Mozarti loomingut, vahepalu luges näitleja Peeter Volkonski.

 

Suur tänu TAL eestseisusele, sekretär Anne Kripsile ja giid Arne Timmile väga põneva ning sisuka reisi korraldamise ja läbiviimise eest! Tõdesime üksmeelselt, et oleme osa saanud Eestimaa ajaloo-, loodus- ja kultuuripärandist.

 

Milvi Topmann
Tartu Arstide Liit

Aeg kulgeb ruttu! Tänased kliinikumi tippspetsialistid on enamalt jaolt 20–30 aasta pärast pensioniealised. Asemele on asunud nende lapsed ja nii see ajaratas ringi käib. Inimese aju talletab nii mõndagi kaunist, huvitavat ja erakordset oma töödest-tegemistest. Aga piiramatu ja universaalne see võime ei ole! Mälestusi võiks jäädvustada kas siis fotodel, päevikutes või, küll harvem, – raamatus.


Kliinikumi arhiivis oli suur kastitäis fotosid Maarjamõisa Haigla tegemistest – koosolekutest, tööprotsessist, autahvlil olnutest, spordivõistlustest, laupäevakutest ning oktoobri ja mai paraadidest. 80% fotodel puudusid nimed, kuupäevad ja sündmuse nimetus ise. Fotosid „tunnistasid" 40-50 pensionil olevat kolleegi ja äratundmise protsent tõusis 40-lt 80-le. Aga nii me kaome unustusse!


Pilte identifitseerides tekkis mõte kirjutada raamat „Maarjamõisa Haigla sõnas ja pildis". Loogiline oleks käsitleda perioodi 1970–1998 (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teke).


Tean, et enamusel meie inimestel on kodudes fotosid oma osakonna sündmustest ja kolleegidest, kes on andnud olulise panuse haigete tervenemisse. Palun need pildid tuua ajutiselt kliinikumi kantseleisse Maarjamõisa polikliiniku majja (L. Puusepa 1a, ruum 4097). Fotod skaneeritakse ja tagastatakse seejärel omanikule samuti kantseleist.


Kes aga soovib kinkida mõned pildid kliinikumile, oleme tänulikud ja säilitame neid hästi!

 

Lugupidamisega
Urmo Kööbi

Maikuu Kliinikumi Lehe loos „Professor Vallo Tillmann pälvis riikliku teaduspreemia", oli artiklis ekslikult nimetatud uuringus osalenud õeks Karin Tammik. Tegelikult olid uuringu peamised läbiviijad Tartus lasteõed Arle Urbola ja Karin Laasik.


Vabandame eksituse pärast!


Kliinikumi Leht

Sel suvel algavad ehitustööd, mille käigus ehitatakse Maarjamõisa polikliiniku (L. Puusepa 1a) ees olev purkkaev ümber kinniseks dekoratiivseks lilleklumbiks. Purskkaev sellisel kujul on amortiseerunud ning ei näe ka esteetiliselt enam kena välja.


Klumbi on projekteerinud Roman Smuškin, kes on ühtlasi Maarjamõisa polikliiniku projekteerinud arhitekt. Ehitustöödega tehakse algust juulis.


Kliinikumi Leht

lk12 pardiralliEesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu korraldatav Pardiralli toimub sel aastal 13. juunil kell 12 Kadrioru pargis. Pardiralli eesmärgiks on laiemalt teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja eraisikuid üles tegema annetusi vähihaigete laste abistamiseks loodud tugiteenuste rahastamiseks.

 

Alates 27. aprillist on avatud Pardiralli annetuskeskkond veebiaadressil pardiralli.ee. Iga annetaja – nii üksikisik, pere, sõpruskond või ettevõte saab endale sobiva annetuse eest hakata ühe nummerdatud vannipardi sponsoriks. Minimaalne annetuse summa on 5 eurot. Annetusi võib teha mitu ja toetada seega võistlustules mitut parti.

 

Seekordse Pardiralli annetustega toetatakse Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu Tugikeskuse teenuste jätkamist ning laste jälgimismonitoride soetamist SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-onkoloogiakliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna haiglapalatitesse. Jälgimismonitoride ja nende tsentraalse süsteemi abil saaks vähipatsiente ööpäevaringselt jälgida ilma, et oleks tarvis teha palatites haigete laste seisundi kontrolli. See on eriti oluline patsientide puhul, kellele on äsja tehtud siirdamisi, sest iga palatisse sisenemisega võib kaasneda infektsioonioht.

 

Lisainfot jagab:
Märt Avandi
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esimees
tel +372 5691 2965
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Arstiteaduskonna V kursuse tudeng Aap Toming korraldab koostöös EAÜS-i, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Peavalu Seltsiga 1. aprillil kell 18.00–21.00 peavalu teemalise infoõhtu. Üritus on mõeldud arstitudengitele, arstidele ja residentidele. Infoõhtu toimub A. Linkbergi nimelises auditooriumis aadressil L. Puusepa 8.


Üritusel teevad ettekandeid peavalude spetsialistid Eesti Peavalu Seltsist:
Mark Braschinsky, MD, PHD ja Liis Sabre, MD Cum laude, PHD.


Aap Tominga sõnul räägitakse peavaludest stuudiumi jooksul ning residentuuris väga vähe, vaatamata sellele, et seda patsientidel nii sagedasti esineb. „Arvestades, et peavalu põhjuseks võivad olla peaaegu kõik tegurid alates psüühilisest ülepingest kuni koljusisese verejooksuni, siis vajab see teemakäsitlus kindlasti suuremat tähelepanu."


Üritusel on olemas moderaator ning ettekannetele järgnevad pausid küsimusteks ja kommentaarideks. Infoõhtu lõppeb banketiga.


Jooksev info ja ajakava ürituse FB lehelt https://www.facebook.com/events/1393170947621192

 

L. Puusepa 8 kohvik

23. detsembril 2013. a. avatud kell 8.30 – 14.00

24. - 26. detsembril 2013. a. suletud

31. detsembril 2013. a. avatud kell 8.30 – 12.00

1. jaanuaril 2014. a. suletud

 

Lastekliiniku kohvik

N. Lunini 6

23. detsembril  2013. a. avatud kell 9.00 – 12.30

24. - 26. detsembril 2013. a. suletud

31. detsembril 2013.a. avatud kell 9.00 – 11.30

01. jaanuaril 2014. a. suletud

 

Psühhiaatriakliiniku kohvik

Raja 31

23. detsembril 2013. a. avatud kell 9.00 – 12.30

24. - 26. detsembril 2013. a. suletud

31. detsembril 2013. a. avatud kell 9.00 – 11.00

1. jaanuaril 2014. a. suletud

 

Toitlustusteenistus

18. detsembril algusega kell 19.00 on ülikooli aulas traditsiooniline kliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpukontsert.

 

Traditsiooniliselt tunnustab kliinikum sel sündmusel oma töötajaid, kes on aasta jooksul kaitsenud doktorikraadi.

Kontserdil esineb Siiri Sisask.

 

Kontserdile järgneb vastuvõtt restoranis Volga. Vastuvõtul pakutakse suupisteid ja oma ülesastumisega rõõmustab Biomeedikumi koor.

Pilet maksab 10 eurot, üliõpilastele 5 eurot.

 

Pileteid müüvad sekretärid kliinikumi kantseleides ja arstiteaduskonna dekanaadis.

 

Kohtumiseni kontserdil!

 

Vastab koolitusosakonna juhataja Marge Grauberg:

Kliinikumis korraldab töövarjude tegevust personaliteenistuse koolitusosakond.

Töövarjuks pürgija peab sõlmima kliinikumiga konfidentsiaalsuslepingu, võttes vastutuse hoida salajas talle haiglas teatavaks saanud informatsiooni. Siiski leidub ettevõtlikke, kes pöörduvad ise mõne ametiala esindaja poole või läbi tutvuse leiavad endale töövarju koha. See on lubatud, kuid meeles tuleb pidada, et töövarju tegevus tuleb kooskõlastada personaliteenistuse koolitusosakonnaga.

Info ja registreerumine töövarjuks telefonil 731 8174 ja e-posti aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

PAADIRALLI2013 1PAADIRALLI2013 2PAADIRALLI2013 3PAADIRALLI2013 4PAADIRALLI2013 5 

 

 

 

 

Teist korda toimunud eriarstide ja residentide vahelise väga põneva sõuderegati võitis eriarstide paatkond 3,9 sekundilise eduga residentide ees.

Seis on nüüd 1:1.

 

Residendid esitasid väljakutse võistlemaks ka järgmisel aastal.

 

Aitäh kõigile pealtvaatajatele!

 

Võistlejate ja korraldajate nimel, 

Raili Ermel

Kardiovaskulaarkirurgia IV aasta resident

Eesti Nooremarstide Ühendus

 

 

Ajakirjanik Vambola Paavo annetas psühhiaatriakliinikule poolsada raamatut.

 

Psühhiaatriakliinikusse on oodatud värskem kirjandus (nt lühijuttude kogumikud) ja uuemad ajakirjad.

 

Psyhhiaatriaosakonna raamaturiiul

 

Romaani tegevus toimub 17. sajandil ja käsitleb Hollandist pärit üliõpilase õpingute alustamist Tartu ülikoolis. Ühes episoodis ärkab õppematerjaliks toodud surnu lahkamisel ellu. Kust pärineb idee selliseks ootamatuks süžeekäiguks?

 

Mesilased kaasKommentaar

Meelis Friedenthal

 

Juba keskajast on teada mitmeid legende, mis räägivad sellest, kuidas hauaröövlid tahavad surnu sõrmest sõrmust kätte saada ja hakates sõrme ära lõikama, ärkab "surnu" üles. Kindlasti on ka populaarsed ettekujutused vampiiridest seotud sellesama nähtusega – surnu südamesse löödud vai oli üsna levinud viis tõepoolest kindlaks teha, et inimene on ikkagi päriselt surnud, mitte varjusurmas. Hiljem kujuneb hirm elusalt maetud saada üsna laialt levinuks – tafefoobia all kannatasid mitmed tuntud inimesed (George Washington, Edgar Allan Poe). Mitmete muude asjaolude kõrval näitab see hirm kahtlemata ebakindlust surma ja väga sügava une piiri vahel, ehk kuidas üldse kindlaks teha, et inimene on surnud. See on üks asjaolusid, mida ma sellest kirjutades silmas pidasin. Teine moment – eriti varauusaja kontekstis – on see, et 16.–17. sajandil olid väga laialt levinud maailmalõpuootused, millega seoses oodati ja pandi eriliselt tähele igasuguseid ebatavalisi sündmuseid. Surnust ülestõusmine on muidugi juba Piiblis mitmes kohas esinev (või kirjeldatav) ning peamiselt mõistetav just erilise Jumala armu või eriliste sündmuste ettekuulutamisena. Just Piiblis esineva Laatsaruse ülestõusmise järgi nimetatakse sellist ootamatut elustumist ka tänapäeva meditsiinis.

 

Novembris avati naistekliiniku esimesel korrusel asuvas naistenõuandlas ema ja lapse tuba, et kliinikut külastavad naised saaksid teistest eraldi last mähkida ja toita. Ruumis on kaks mugavat tooli ja mähkimislaud.

 

Kliinikumi Leht

 

Palamuse Gümnaasiumi 9 a ja b klassi noored otsustasid oma klasside loosipaki raha eest osta lastekliiniku mängutubadesse mänguasju.

 

Palamuse pakapikud

 

Kenaks ja praktiliseks kingituseks sõbrale või kolleegile on kliinikumi logoga meene.

Meeneid saab osta kliinikumi laojuhataja käest (L. Puusepa 8). Lisainfo: tel 731 8135.

 

Kliinikumi kaelapaelKliinikumi tass

 

 

kliinikumi vaas-kyynlajalg Kliinikumi pastakad

 

 

PET keskus avati pidulikult rahvusvahelisel radioloogide päeval, 8. novembril. Lindi lõikasid läbi juhatuse liige Malle Keis ja nukleaarmeditsiini osakonna juhataja dr Kai Ulst.

 

Vaata avamise pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

PET keskuse avamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: Andres Tennus