Vabandame eksituste pärast, mis olid augustikuu Kliinikumi Lehe loos „„Kliinikum" kliinikumi elust". Dr Karin Varik opereeris hemangioomi (mitte hematoomi). Samuti eemaldas hallkaed ja paigaldas kunstläätsi dr Maris Rebane (mitte Mari Rebane).


Vabandame segaduse pärast!


Kliinikumi Leht

lk10 Milvi TopmannTartu Arstide Liidu traditsiooniline kevadine väljasõit Loode-Harjumaale sai teoks suve hakul. Väljasõitude seltskonda ühendab huvi oma maa kultuuri, ajaloo ja looduse vastu. Oleme veendunud, et avastamis- ja säilitamisväärset leidub meil enam kui küllaga. Reisi kordaminekut toetas suuresti imeilus päiksepaisteline kevadilm. Pikk bussisõit Tartust Keilasse lendas kolleegidega vesteldes lausa linnutiivul. Seal jätkasime oma avastusretke koos suurepärase kohaliku giidi Arne Timmiga. Selgus, et Keilat on esmakordselt mainitud juba Taani Hindamisraamatus 1241. aastal. Linna keskväljaku, ajaloolise turuplatsi, lähedal peatusime Keila Miikaeli kiriku juures, mis on Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Kirik rajati 13. sajandi esimesel poolel puidust, mis aga 1558. aastal Liivi sõja ajal rüüstati ja purustati, taastamine kestis ligemale 40 aastat. Pühakoja torn on Põhja-Eesti maakirikute seas üks kõrgemaid – 50 meetrit. Kirikaias on näha ümbruskonna mõisnike matusekabeleid ja 17. sajandist pärinevaid rõngasriste, mis viitavad Rootsi aja talupoegade heale elujärjele. Vanade kohalike meistrite suurepärast tööd võisime näha veel praegugi – kirikaia säilinud piirdemüüri metallsepisväravate näol.

 

lk10 TAL2Peale väikest kohvipausi jätkus tutvumisreis mööda Paldiski-Padise maanteed Pakri poolsaare suunas. Peatselt hakkasid paistma suurejooneline Padise mõisa peahoone ja selle taga pooleldi taastada jõutud Padise klooster. Giidi elav esitus manas silme ette pildid, kuidas 1305. aastal andis Taani kuningas Dünamünde munkadele loa kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks siia Maarjamaa pinnale. Kloostrit ehitati vaheaegadega üle 200 aasta. Jüriöö ülestõusu ajal aastal 1343 pandi klooster põlema ja kõik mungad tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile, kelle suguvõsa kasutas kloostri kirikut eluhoonena ligi 150 aastat. Kui 1766. aastal klooster põles, ehitati 1770-ndatel uus Padise mõisa peahoone. Selles hoones olla praegugi aeg-ajalt kuulda liikumas kurblikku kummitust. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäid Padise mõis ja klooster kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Ja juba paistiski kätte Paldiski laht ja mitte kaugel, Kurkse sadamas, seisab mälestuskivi 11. septembril 1997 Kurkse veealuste hoovustega väina ületamisel 14 uppunud Balti rahuvalvepataljoni luurerühma liikme mälestuseks. Meie tee viis aga edasi, Harju-Madise Mattiase kirikuni, mis kõrgub üksildasena Paldiski lahe äärsel rannaastangul, 35 meetrit üle merepinna. Esmakordselt on kirikut mainitud 1296. aastal ja selle ajaga on meri astangu alt taandunud 500 meetrit. Miks kannab kirik püha apostli Mattiase nime, pole teada. Legendi järgi ehitas kiriku keegi kapten Mattias, kes siin merehädast pääses. Legendi teeb usutavaks kiriku asukoht otse rannaastangu äärel, merele suunatud peauks ja kantsli kõlaräästast ehtiv päikeseratas, mis ühteaegu meenutab ka rooliratast. Kiriku kellatornis on majakatuli. Kirik koos ümberkaudse maaga kuulus samuti Rammidele. Külastasime kirikaias asuvat von Rammide suguvõsa unarussejäetud matmispaika. Leidsime üksmeelselt, et oleks ülim aeg pöörata tähelepanu meie ajaloos oluliste rahupaikade korrastamisele ja tutvustamisele. Siin on olnud õpetajateks kuulsate nimedega vaimulikud, nende hulgas aastail 1641–1684 endine Tallinna Toomkooli rektor ja Toomkiriku õpetaja magister Johann Forselius, eesti rahvahariduse rajaja Bengt Gottfried Forseliuse isa. 1683. aastal alustas siin tegevust talurahvakool. 1694. aastal olevat Madisel osanud üle 200 poisi lugeda ja koraale laulda. Eestimaale ja siinsele kirikule esimene ränk katsumus oli Põhjasõda, mil kirik jäi suletuks. Teine ränk hoop kohalikule vaimu- ja kultuurielule saabus 1946. aastal, mil Punaarmee okupatsioonivägi alustas pastoraadi lammutamist, sellele järgnesid rüüstamised, röövimised – kirik lagunes. Möödunud sajandi 80-ndatel koos kiriku taastamisega taastus ka koguduse vaimne tegevus – 1984. aastal paigaldati kiriku lähedale eesti rahvakooli asutaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnipaika tähistav mälestuskivi. Liigutav oli näha, kuidas oma kodukohast hoolivad kohalikud elanikud istutasid maantee äärde noori puid. Edasi sõitsime Paldiskisse – pindala suuruselt Eesti teise linna, 4000 elanikku, neist 25% eestlased. 17. sajandil ehitasid rootslased siia sadama. Pärast Eestimaa vallutamist Põhjasõjas alustas Peeter I 1715. aastal oma kavandite alusel kindlustatud sadamakompleksi ja 3 aastat hiljem ka linna ehitamist. Kindluse, linna ja sadama ehitusel töötasid Venemaalt pärast Pugatšovi mässu mahasurumist ja karistamist välja saadetud sunnitöölised. Algselt plaanitud suurest kompleksist valmis ainult Pakril asunud 13 meetri sügavuse vallikraaviga ümbritsetud ja 5 kolmnurkse bastioniga kindlus, mis raiuti välja paekivist. Nüüd on see paik kõrge rohtunud küngaste ahelik, nn „muulamäed". Siit avanes meile väga hea vaade Paldiski põhjasadamale.

 

lk10 TALMeie retk jätkus kõrgel Uuga paekaldal, mis kerkinud merest umbes 7000 aasta eest ja mille kõrgus neemetipul ulatub 25 meetrini. Pangal seisva 52,3 meetri kõrguse paekivist tuletorni taga on säilinud lagunenud betoonist ja raudarmatuurist tontlikud militaarrajatised 1940. aastast. Paekalda kohal Rätsepa talus sündis 1855. aastal ja veetis oma lapsepõlve kujur ning eesti rahvuslikule kunstile alusepanija Amandus Adamson. Tagasitee Pakri neeme tipust viis meid mööda Leetse mõisast, mis 17. sajandist alates oli tunnustatud suvituskoht Peterburi aadliperedele. Siin kohtusid umbes 2 aastat enne I Ilmasõda vene keiser Nikolai I ja saksa keiser Wilhelm II. Nõukogude okupatsiooniajal asus siin tuumarakettide juhtimiskeskus. Kui punaarmee 1994. aastal kohalt lahkus, põletati mõisa hooned maha. Nüüd püütakse mõisasüdant tasapisi taastada. Märkamatult olime jõudnud Lahepera laheni. Siiakanti jäävad liivarandadega Klooga ja „laulvate liivadega" Laulasmaa. Laulasmaa puhkekeskus pakkus meie seltskonnale kosutava lõuna ja siis jätkasime teed Keila-Joale. Siia looduskaunisse kohta, kus Keila jõgi laskub klindipangalt 6 meetri kõrguse ja 70 meetri laiuse joana, rajati 17. sajandi algupoolel mõis, mille omanikud vahetusid tihti kuni 1827. aastani, mil vene keiser Nikolai I kinkis Keila jõe suudmealal olevate mõisate maad krahv Alexander von Benckendorffile. Krahv lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja, mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I koos abikaasaga. Mõisa peahoone, projekteerija Peterburi arhitekt Andreas Stackenschneider, oli üks esimesi neogooti stiilis ehitisi Eestis. 1869. aastal läks mõis krahv Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa, vürst Grigori Petroviš Volkonski omandisse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni 1919. aasta maareformijärgse võõrandamiseni. Taasiseseisvumise järel on mõisakompleks olnud korduvalt enampakkumisega müügil, nüüd on see erakätes ja mõisa peahoone koos mitme kõrvalhoonega ka juba taastatud, kuid lähema ümbruse kujundusilu ja suursugusust võib veel siiski aimata. Kahekorruseline paekivist loss lummab oma lihtsa majesteetlikkusega, mida rõhutavad teravkaaraknad ja tagakülje nurgast kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Lossi jõepoolsel küljel on lai trepp, mille külgedel valvavad kaks valgest carrara marmorist lõvi. Neogooti stiilis on kujundatud ka interjöör: uksed, seinapaneelid, valgustid, mööbel. Möödunud aegade hõng oli eriliselt tajutav kahes ruumis – Alexander von Benckendorffi väikeses kabinetis ja kumeras sammastega muusikatoas.

 

Muljeterohkele kultuuri- ja loodusmatkale pani punkti kevadkontsert mõisa esinduslikus portreede saalis, Keelpillikvartett Prezioso esitas Vivaldi, Piazzolla, Sostakovitši, Prokofjevi, Dvoraki, Mozarti loomingut, vahepalu luges näitleja Peeter Volkonski.

 

Suur tänu TAL eestseisusele, sekretär Anne Kripsile ja giid Arne Timmile väga põneva ning sisuka reisi korraldamise ja läbiviimise eest! Tõdesime üksmeelselt, et oleme osa saanud Eestimaa ajaloo-, loodus- ja kultuuripärandist.

 

Milvi Topmann
Tartu Arstide Liit

Aeg kulgeb ruttu! Tänased kliinikumi tippspetsialistid on enamalt jaolt 20–30 aasta pärast pensioniealised. Asemele on asunud nende lapsed ja nii see ajaratas ringi käib. Inimese aju talletab nii mõndagi kaunist, huvitavat ja erakordset oma töödest-tegemistest. Aga piiramatu ja universaalne see võime ei ole! Mälestusi võiks jäädvustada kas siis fotodel, päevikutes või, küll harvem, – raamatus.


Kliinikumi arhiivis oli suur kastitäis fotosid Maarjamõisa Haigla tegemistest – koosolekutest, tööprotsessist, autahvlil olnutest, spordivõistlustest, laupäevakutest ning oktoobri ja mai paraadidest. 80% fotodel puudusid nimed, kuupäevad ja sündmuse nimetus ise. Fotosid „tunnistasid" 40-50 pensionil olevat kolleegi ja äratundmise protsent tõusis 40-lt 80-le. Aga nii me kaome unustusse!


Pilte identifitseerides tekkis mõte kirjutada raamat „Maarjamõisa Haigla sõnas ja pildis". Loogiline oleks käsitleda perioodi 1970–1998 (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teke).


Tean, et enamusel meie inimestel on kodudes fotosid oma osakonna sündmustest ja kolleegidest, kes on andnud olulise panuse haigete tervenemisse. Palun need pildid tuua ajutiselt kliinikumi kantseleisse Maarjamõisa polikliiniku majja (L. Puusepa 1a, ruum 4097). Fotod skaneeritakse ja tagastatakse seejärel omanikule samuti kantseleist.


Kes aga soovib kinkida mõned pildid kliinikumile, oleme tänulikud ja säilitame neid hästi!

 

Lugupidamisega
Urmo Kööbi

Maikuu Kliinikumi Lehe loos „Professor Vallo Tillmann pälvis riikliku teaduspreemia", oli artiklis ekslikult nimetatud uuringus osalenud õeks Karin Tammik. Tegelikult olid uuringu peamised läbiviijad Tartus lasteõed Arle Urbola ja Karin Laasik.


Vabandame eksituse pärast!


Kliinikumi Leht

Sel suvel algavad ehitustööd, mille käigus ehitatakse Maarjamõisa polikliiniku (L. Puusepa 1a) ees olev purkkaev ümber kinniseks dekoratiivseks lilleklumbiks. Purskkaev sellisel kujul on amortiseerunud ning ei näe ka esteetiliselt enam kena välja.


Klumbi on projekteerinud Roman Smuškin, kes on ühtlasi Maarjamõisa polikliiniku projekteerinud arhitekt. Ehitustöödega tehakse algust juulis.


Kliinikumi Leht

lk12 pardiralliEesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu korraldatav Pardiralli toimub sel aastal 13. juunil kell 12 Kadrioru pargis. Pardiralli eesmärgiks on laiemalt teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja eraisikuid üles tegema annetusi vähihaigete laste abistamiseks loodud tugiteenuste rahastamiseks.

 

Alates 27. aprillist on avatud Pardiralli annetuskeskkond veebiaadressil pardiralli.ee. Iga annetaja – nii üksikisik, pere, sõpruskond või ettevõte saab endale sobiva annetuse eest hakata ühe nummerdatud vannipardi sponsoriks. Minimaalne annetuse summa on 5 eurot. Annetusi võib teha mitu ja toetada seega võistlustules mitut parti.

 

Seekordse Pardiralli annetustega toetatakse Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu Tugikeskuse teenuste jätkamist ning laste jälgimismonitoride soetamist SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-onkoloogiakliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna haiglapalatitesse. Jälgimismonitoride ja nende tsentraalse süsteemi abil saaks vähipatsiente ööpäevaringselt jälgida ilma, et oleks tarvis teha palatites haigete laste seisundi kontrolli. See on eriti oluline patsientide puhul, kellele on äsja tehtud siirdamisi, sest iga palatisse sisenemisega võib kaasneda infektsioonioht.

 

Lisainfot jagab:
Märt Avandi
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esimees
tel +372 5691 2965
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Arstiteaduskonna V kursuse tudeng Aap Toming korraldab koostöös EAÜS-i, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Peavalu Seltsiga 1. aprillil kell 18.00–21.00 peavalu teemalise infoõhtu. Üritus on mõeldud arstitudengitele, arstidele ja residentidele. Infoõhtu toimub A. Linkbergi nimelises auditooriumis aadressil L. Puusepa 8.


Üritusel teevad ettekandeid peavalude spetsialistid Eesti Peavalu Seltsist:
Mark Braschinsky, MD, PHD ja Liis Sabre, MD Cum laude, PHD.


Aap Tominga sõnul räägitakse peavaludest stuudiumi jooksul ning residentuuris väga vähe, vaatamata sellele, et seda patsientidel nii sagedasti esineb. „Arvestades, et peavalu põhjuseks võivad olla peaaegu kõik tegurid alates psüühilisest ülepingest kuni koljusisese verejooksuni, siis vajab see teemakäsitlus kindlasti suuremat tähelepanu."


Üritusel on olemas moderaator ning ettekannetele järgnevad pausid küsimusteks ja kommentaarideks. Infoõhtu lõppeb banketiga.


Jooksev info ja ajakava ürituse FB lehelt https://www.facebook.com/events/1393170947621192

 

L. Puusepa 8 kohvik

23. detsembril 2013. a. avatud kell 8.30 – 14.00

24. - 26. detsembril 2013. a. suletud

31. detsembril 2013. a. avatud kell 8.30 – 12.00

1. jaanuaril 2014. a. suletud

 

Lastekliiniku kohvik

N. Lunini 6

23. detsembril  2013. a. avatud kell 9.00 – 12.30

24. - 26. detsembril 2013. a. suletud

31. detsembril 2013.a. avatud kell 9.00 – 11.30

01. jaanuaril 2014. a. suletud

 

Psühhiaatriakliiniku kohvik

Raja 31

23. detsembril 2013. a. avatud kell 9.00 – 12.30

24. - 26. detsembril 2013. a. suletud

31. detsembril 2013. a. avatud kell 9.00 – 11.00

1. jaanuaril 2014. a. suletud

 

Toitlustusteenistus

18. detsembril algusega kell 19.00 on ülikooli aulas traditsiooniline kliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpukontsert.

 

Traditsiooniliselt tunnustab kliinikum sel sündmusel oma töötajaid, kes on aasta jooksul kaitsenud doktorikraadi.

Kontserdil esineb Siiri Sisask.

 

Kontserdile järgneb vastuvõtt restoranis Volga. Vastuvõtul pakutakse suupisteid ja oma ülesastumisega rõõmustab Biomeedikumi koor.

Pilet maksab 10 eurot, üliõpilastele 5 eurot.

 

Pileteid müüvad sekretärid kliinikumi kantseleides ja arstiteaduskonna dekanaadis.

 

Kohtumiseni kontserdil!

 

Vastab koolitusosakonna juhataja Marge Grauberg:

Kliinikumis korraldab töövarjude tegevust personaliteenistuse koolitusosakond.

Töövarjuks pürgija peab sõlmima kliinikumiga konfidentsiaalsuslepingu, võttes vastutuse hoida salajas talle haiglas teatavaks saanud informatsiooni. Siiski leidub ettevõtlikke, kes pöörduvad ise mõne ametiala esindaja poole või läbi tutvuse leiavad endale töövarju koha. See on lubatud, kuid meeles tuleb pidada, et töövarju tegevus tuleb kooskõlastada personaliteenistuse koolitusosakonnaga.

Info ja registreerumine töövarjuks telefonil 731 8174 ja e-posti aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

PAADIRALLI2013 1PAADIRALLI2013 2PAADIRALLI2013 3PAADIRALLI2013 4PAADIRALLI2013 5 

 

 

 

 

Teist korda toimunud eriarstide ja residentide vahelise väga põneva sõuderegati võitis eriarstide paatkond 3,9 sekundilise eduga residentide ees.

Seis on nüüd 1:1.

 

Residendid esitasid väljakutse võistlemaks ka järgmisel aastal.

 

Aitäh kõigile pealtvaatajatele!

 

Võistlejate ja korraldajate nimel, 

Raili Ermel

Kardiovaskulaarkirurgia IV aasta resident

Eesti Nooremarstide Ühendus

 

 

Ajakirjanik Vambola Paavo annetas psühhiaatriakliinikule poolsada raamatut.

 

Psühhiaatriakliinikusse on oodatud värskem kirjandus (nt lühijuttude kogumikud) ja uuemad ajakirjad.

 

Psyhhiaatriaosakonna raamaturiiul

 

Romaani tegevus toimub 17. sajandil ja käsitleb Hollandist pärit üliõpilase õpingute alustamist Tartu ülikoolis. Ühes episoodis ärkab õppematerjaliks toodud surnu lahkamisel ellu. Kust pärineb idee selliseks ootamatuks süžeekäiguks?

 

Mesilased kaasKommentaar

Meelis Friedenthal

 

Juba keskajast on teada mitmeid legende, mis räägivad sellest, kuidas hauaröövlid tahavad surnu sõrmest sõrmust kätte saada ja hakates sõrme ära lõikama, ärkab "surnu" üles. Kindlasti on ka populaarsed ettekujutused vampiiridest seotud sellesama nähtusega – surnu südamesse löödud vai oli üsna levinud viis tõepoolest kindlaks teha, et inimene on ikkagi päriselt surnud, mitte varjusurmas. Hiljem kujuneb hirm elusalt maetud saada üsna laialt levinuks – tafefoobia all kannatasid mitmed tuntud inimesed (George Washington, Edgar Allan Poe). Mitmete muude asjaolude kõrval näitab see hirm kahtlemata ebakindlust surma ja väga sügava une piiri vahel, ehk kuidas üldse kindlaks teha, et inimene on surnud. See on üks asjaolusid, mida ma sellest kirjutades silmas pidasin. Teine moment – eriti varauusaja kontekstis – on see, et 16.–17. sajandil olid väga laialt levinud maailmalõpuootused, millega seoses oodati ja pandi eriliselt tähele igasuguseid ebatavalisi sündmuseid. Surnust ülestõusmine on muidugi juba Piiblis mitmes kohas esinev (või kirjeldatav) ning peamiselt mõistetav just erilise Jumala armu või eriliste sündmuste ettekuulutamisena. Just Piiblis esineva Laatsaruse ülestõusmise järgi nimetatakse sellist ootamatut elustumist ka tänapäeva meditsiinis.

 

Novembris avati naistekliiniku esimesel korrusel asuvas naistenõuandlas ema ja lapse tuba, et kliinikut külastavad naised saaksid teistest eraldi last mähkida ja toita. Ruumis on kaks mugavat tooli ja mähkimislaud.

 

Kliinikumi Leht

 

Palamuse Gümnaasiumi 9 a ja b klassi noored otsustasid oma klasside loosipaki raha eest osta lastekliiniku mängutubadesse mänguasju.

 

Palamuse pakapikud

 

Kenaks ja praktiliseks kingituseks sõbrale või kolleegile on kliinikumi logoga meene.

Meeneid saab osta kliinikumi laojuhataja käest (L. Puusepa 8). Lisainfo: tel 731 8135.

 

Kliinikumi kaelapaelKliinikumi tass

 

 

kliinikumi vaas-kyynlajalg Kliinikumi pastakad

 

 

PET keskus avati pidulikult rahvusvahelisel radioloogide päeval, 8. novembril. Lindi lõikasid läbi juhatuse liige Malle Keis ja nukleaarmeditsiini osakonna juhataja dr Kai Ulst.

 

Vaata avamise pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

PET keskuse avamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: Andres Tennus

 



Tänavu toimus Tartu Arstide Liidu (TAL) kevadväljasõit Setomaale. Giidiks oli TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli teadur Taavi Pae, kelle huviks on kultuuriliste erisuste ajalooline areng eri piirkondades.

 

TAL Vastseliina linnuse varemete taustal


Esimene peatus – Mooste (Moisekatsi) mõis – üllatas kauni häärberi ja paljude renoveeritud hoonetega. Hommikukohvi jõime ainulaadse arhitektuuri ja kauni interjööriga mõisa vanas viinavabrikus, kus tegutseb Eesti Fototurismi Keskus. Kõikide pilku püüdis fuajee kõrges laes rippuv napsiklaasist kokku pandud lühter.


Järgmine peatus tehti Leevaku hüdroelektrijaama juures. Nautisime kaunist ilma ja Võhandu jõe kevadilu. Leevakul saime vastuse ka viktoriinidel sageli esitatud küsimusele – kus asub Eesti kõige kõrgem saunakorsten?


Seejärel peatusime Võõpsu tsässona juures, kust edasi sõitsime Beresje külla, mis on Setomaal ainus tänaseni vanausulistega asustatud küla. Siin tutvustas giid meile vanausuliste elamis- ja matmiskombeid. Saime teada, miks vanausulised panevad risti kalmul jalutsisse – ülestõusmisel on hea sellest kinni haarata.


Edasine tee viis meid läbi Setomaa Vastseliina Piiskopilinnusega tutvuma. Mikitamäel nägime nn „ääremaa" viletsust: mahajäetud talud, võsastunud põllumaad, tühjaks jäänud paneelelamud endiste ühismajandite keskustes, maastikku risustavad suurfarmide lagunevad hooned. Eesti kagunurgas avanes meile aga miljardikroonivaade Euroopa idaväravale - eelmisel aastal valminud 92 hektaril asuvale Koidula raudtee-piiripunktile, mis on üks moodsamaid raudteejaamu Euroopas.


Vastseliina piiskopilinnuse jalamil tervitas meid endise Piiri kõrtsi ees keskaegses riietuses rüütel ühes oma daamiga – sedapuhku peoriietuses. Siin pakutakse ajaloolisi roogasid ehedal kujul, võimalust mööda kohalikke aia- ja metsaande kasutades. Meie eineks oli palveränduri kõhutäis: eelroaks karask munavõiga ja ürdijuustud, põhiroaks aedvilja-lihasupp sepikuga, magusaks munakook ning joogiks kali ja mahl. Edasi jagunes reisiseltskond kaheks: üks rühm alustas piiskopilinnusest, teine aga äsjarenoveeritud kõrts-külastuskeskusest. Keskajal on Vastseliina linnus katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Siin kummardati lossikabelis asuvat püha risti: kabeli külastus andis patukustutuse teatud ajaks.


Piiri kõrtsist on kohalike eestvedamisel saanud modernne külastuskeskus, kus saab osa keskaja eluolust ja jagub tegevust kõigile. Kostümeeritud kohalik giid tutvustas linnuse ajalugu, rääkis moest, rõivastusest, värvide tähendusest keskajal, tutvustas relvi ja nende käsitsemist. Prof. Lembit Allikmets proovis rüütli raudrüüd koos kiiver-visiiriga (kaal 40 kg) ja dr Margit Närska riietus rõngassärki (kaal 16 kg).


Koduteel külastasime Piusa Savikoda, kus külastajate silme all valmistatakse nii traditsioonilisi kui ka unikaalseid kunsti- ja käsitööesemeid. Meeldima hakanud eseme ostis nii mõnigi kaasa. Oli imekaunis ja hariv kevadpäev. Suurimad tänud korraldajatele!


Prof. emer. Astrid Saava
TAL-i liige

 


Tõrvandi naiste annetus1. juuni sai lastekliinikus vääriliselt tähistatud – toimekad Tõrvandi käsitööprouad andsid üle oma annetuse vastsündinutele – 210 paari beebipapusid.

MTÜ Kodukultuuri Selts Tõrvandi juhataja Mare Rajamäe ütleb, et papude „tehnoloogia" said nad kliinikumist õde Sirje Keerdo käest ning „finantsid" Hasartmängumaksu nõukogule esitatud projekti kaudu.

 


Kliinikumi Leht

 

Sellele lause algne sisu pärineb kreeka mütoloogiast, kuid uue tähenduse andis talle Isaac Newton, kirjutades 1676. aastal enda ja oma õpetajate kohta: „Kui ma olen näinud kaugemale [teistest] siis seetõttu, et olen seisnud hiiglaste õlgadel". Mõte, mille sisuline tähendus seisneb meeldetuletuses, et tema saavutuste taga on ka paljude tuntud ja tundmatute eelkäijate - kolleegide tööd, pingutused ja kulutatud vaimujõud. Mõistagi ei käi öeldu vaid füüsika kohta. See on universaalne olukord kõikide erialade jaoks, kaasa arvatud muidugi ka arstiteadus. Tõepoolest, kuigi inimesele omaselt me peame ennast meditsiini tippudeks, oleme vaid hiiglaste ülemine rida ja sedagi vaid praeguseks hetkeks. Seega on ka meie kohus mäletada olnut ja luua ka tingimusi, et see mälestus ka edasi läheks.

Lähtudes samast põhimõttest, on juhatus otsustanud jätkata kliinikumi ja Tartu meditsiini ajalooalaste trükiste, esmajärjekorras mälestuste avaldamist. Et ka juba olemasolevad raamatud võiksid jõuda kõikideni, on juhatus välja andmas neid e-raamatutena. Valik e-raamatutele langes arvutite ja lugerite laialdase kasutamise tõttu, aga ka e-raamatute piiramatu ja tasuta tiražeerimise võimaluste tõttu. Käeoleval ajal on neid plaanis kolm: prof Ants Peetsalu poolt koostatud „Rulli – kirurgia professor", prof Arvo Tiku „Arstina läbi elu" ja minu raamat „Kliinikumi tekke lugu".

Raamatud saavad välja pandud kahes versioonis. Pdf-failina arvutite jaoks ja EPUB-versioonis lugerite jaoks.

Juurdepääs ja allalaadimine on kõigile vaba kliinikumi intraneti kaudu infokeskuse kodulehel aadressil: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/sise/eraamat/. Seal on praegu kõik kolm raamatut pdf-failidena ja „Rulli – kirurgia professor" ka EPUB-failina.

Ühtlasi kutsun kõiki üles tõsiselt mõtlema meenutuste kirjutamisele meie meditsiini ajaloo ja isikliku mineviku kohta. Pealegi – eks siis paistame ka paremini tulevikus välja, sest kunagi oleme meie need hiiglased, kelle õlgadel olles viiakse edasi meditsiini.

Head lugemist ja ärge siis unustage: „gigantum humeris insidentes".

 

prof. emer. Raul Talvik

 

Ajakirjanik Aime Jõgi pälvis Eesti Ajalehtede Liidu korraldatud konkursil tunnustuse maakonnalehtede olemuslugude kategoorias artiklite eest, mis ilmusid 2011. aastal Tartu Postimehe paarisküljel: „Insult halvas korraga nii ema kui poega", „Logopeed aitab sõnu leida nagu detektiiv" ning „Kirevad ja rasked taastumislood".

 

Paariskülje kolm artiklit jutustasid lood patsient Silvi-Silja Koemetsast, logopeed Anne Urikost ja taastusravi arstist Aet Lukmannist. Aime Jõgi ütles oma lugude kohta lühidalt nii: „See oli jutustus ema ja poja vaprusest. Sellest, kuidas ema sai pärast rasket vähilõikust insuldi. Ning kuidas mõned kuud hiljem tabas poega, kes ema tervise pärast ja vallale uue perearsti leidmise pärast muretses, seesama haigus. Ning kuidas nad mõlemad sellest olukorrast välja rabelesid ja teineteisele toeks olid. Need lugude kangelased rabasid mind oma avameelsusega ja veensid selles, kui tähtis on see, et inimene oma raskel paranemise teel ise alla ei annaks. Usun, et nii mõnigi lugeja sai neist kirjatükkidest eeskuju ja jõudu."

Logopeed Anne Uriko kirjeldas oma loos, kui käänulisi teid pidi käib insuldi läbi põdenud inimese kõne taastamine ning dr Aet Lukmann võttis kokku ühe aasta arvud ja faktid, mis näitasid, kui keerukad võivad üldse olla statsionaarsesse taastusraviosakonda sattunud patsientide paranemislood.

Aime Jõgi sõnul on meditsiinilugude kirjutamise puhul vaja eriti arvestada seda, et enamasti on need teemad väga privaatsed ja õrnad. Seetõttu tuleb olla äärmiselt pieteeditundeline, toetav ja sõbralik juba loo algul, selle kokkuleppimisel. Mõnikord jäävad artiklid kirjutamata just sellepärast, et inimene ei söanda oma nimega lehte tulla, ja vahel on sellest väga kahju. Jääb kõnelemata vajalik lugu ja jäävad tunnustamata oma tööd südamega teinud arstid.

 

Kliinikumi Leht

 

165 aastat naistekliiniku valduses olnud maja Toomemäel on ümbersündinud Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehooneks, mille pidulik avamine toimus 8. veebruaril.

 

Neljas korrusSünnitusjärgne palatJuhan Peegli auditoorium

 

Kommentaar

 

Esimeseks elamuseks uksest sisse astudes oli põrand. Ikka samasugune ja remondi käigus alles jäetud, mõtlesin rõõmsalt. Omaette elamuseks olid neljandal korrusel uued ruumid ja avatud katuseaknad ning siseõue ehitatud klaasist lift. Ning maja ümbrus on tundmatuseni korda tehtud: puud kärbitud, vaated avatud, trepid korrastatud. Mul on hea meel, et vana naistekliiniku maja läks ülikooli kätte. Seestpoolt on see nii ilusaks tehtud, et tahaks lausa uuesti ülikoolis õppida.

 Helle Karro

 

 

 

 

prof Helle Karro

naistekliiniku juhataja

 

 

 

Kommentaar

 

Olen selle majaga seotud olnud 1965. aastast alates, mil siia Tartu Meditsiinikooli õpilasena tulin. Hiljem astusin siit uksest sisse arstiteaduskonna üliõpilasena, seejärel juba noore arstina 1982. aastal. Lapsed on mul sündinud Maarjamõisa haiglas, sest 1970-ndate keskel oli Toome sünnitusmajas kapitaalremont. Enne 2008. aastal uude majja kolimist töötasin siin naistenõuandla juhatajana. Naistenõuandlat olen juhatanud viimased 25 aastat.

 

 

Ursula Klaar

 

 

 

 

 

 

 

dr Ursula Klaar

naistenõuandla juhataja

 

 

 

Kas vanas majas ka kummitab?

„Räägivad jah, et kunagine kuri vanemõde käib oma valdusi aeg-ajalt üle vaatamas," muheleb dr Ursula Klaar. „Ning mõni olevat koridoris tema valget kitlit vilksatamas näinud."

 Albert Valdese

Trükist on ilmunud raamat legendaarsest patoloogilise anatoomia professorist Albert Valdesest (1884-1971). „Legend elab: Albert Valdes Eesti patoanatoom" annab ülevaate tema elukäigust, õppe- ja teadustööst, aga ka tegevusest ajakirja „Eesti Arst" toimetajana ning oskussõnade loojana.

Raamatu on koostanud TÜ arstiteaduskonna anatoomia instituudi projektijuht Maie Toomsalu ja prof Albert Valdese poeg Vello Valdes. Viiskümmend aastat Tartu Ülikoolis patoanatoomiat õpetanud mehe nimi ei vaja pikemat tutvustamist. Albert Valdes asus Tartu Ülikoolis esmalt loodusteadust õppima, 1909. aastal läks ta üle arstiteaduskonda, mille lõpetas 1914. aastal. Märkimist väärib fakt, et Albert Valdes kaitses 1922. aastal esimesena Tartu Ülikoolis eesti keeles meditsiinialase doktoritöö teemal „Glükogeeni hulka vähendavate tegurite mõju üle südame spetsiifilise lihassüsteemi glükogeeni peale". Ta oli ka üks esimesi edukamaid eesti soost akadeemilisi isiksusi Tartu Ülikoolis: esimene eestlasest patoanatoomia kateedri juhataja ja selle aine eesti keeles lugeja.

Albert Valdes oli tuntud oma korra- ja täpsuse armastuse poolest, nõudes distsipliini ja pürgimist teadmiste poole. Nõudlik oli ta isegi jalgade korraliku puhtaks pühkimise suhtes: üliõpilased pidid välisuksest kuni tema tööruumini „ületama" seitse jalamatti ning häda sellele, kellest jäid põrandale maha porised jäljed. Ta ei õpetanud mitte ainult üliõpilasi, vaid ka kasvatas neist arstiteadlasi, olles üks viljakamaid teadustööde juhendajaid (6 doktori- ja 12 kandidaadiväitekirja). Ta on avaldanud üle 65 teadustöö. Ka tema viiest lapsest neli õppisid arstiks.

Professor Albert Valdese mõtteid: „Arstiteaduse üliõpilane peab õppima mitte eksameiks, vaid selleks, et saada arstiks." (lk 120); „Kes ei austa oma õpetajat-juhendajat, see on isetark, kes ei hinda selle meisterlikkuse väärtust, mida ta võiks oma õpetajalt saada, ja ta jääb tühjaks kõluks, kes ei suuda elus midagi uut anda. Eelkäijate saavutuste maha vaikimine on mannetu katse oma saamatuse varjamiseks." (lk 152).

Raamatut saab osta Eesti Spordimuuseumist meditsiininäituselt „Inimese lugu" (Tartu, Rüütli 15) hinnaga 4 eurot.

 

Kliinikumi Leht

 

EQUA OÜ on alates 1995. aastast tegelenud meditsiinitehnika ja haiglamööbli väljatöötamise ja tootmisega. Firma ekspordib ca. 70% oma toodangust ja mitmed edukad tooted on sündinud just tänu heale koostööle kliinikumi töötajatega.

Meie lähiriikide kogemusest võib õppida, et ükski edukas meditsiinitehnika tootja ei suuda välja töötada tooteid ilma tiheda koostööta kohalike meditsiiniasutustega. Insenerid ja tootedisainerid ei suuda kunagi ette näha kõiki toodete töökeskkonnast tulenevaid vajadusi ning seega jäetakse tihti tähelepanuta mitmed olulised aspektid. Selle tulemusena võib valmida disainilt uhke ja kaasaegne toode, mis pole selle kasutajale piisavalt sobilik.

Tanel Joost ja Janno JoostMeie sooviks on tuua Eesti ja Tartu meditsiinitehnika tööstuse maailmakaardile. Meil on selleks olemas kõik eeldused – arenenud tehnoloogiaga tootmisettevõtted, riigi tugi ja hästi arenenud ning suurte kogemustega meditsiinisektor.

Me ei pea sellele suurele väljakutsele üksi vastu minema. Tartu ettevõtjad on aastaid teinud koostööd suurte Skandinaavia meditsiinitööstustega, kes on valmis rohkem koostöösse panustama ja tootmise lisandväärtust Eestis tõstma.

EQUA-l on aastaid tihe koostöö Soome tootja Merivaaraga, kelle tootmisahelas on saavutatud oluline roll. Merivaara on märganud meie potentsiaali ja avaldanud soovi laiemaks koostööks tootearenduse vallas kaasates võimalusel sellesse protsessi ka Kliinikumi. Loodame, et need huvid realiseeruvad tulevikus konkreetseteks koostöö plaanideks ning, et saaksime suurema rolli uute ja innovaatiliste meditsiinitoodete valmistamise protsessis, mille üle me kõik võiksime uhkust tunda.

 

 

Tanel Joost

OÜ EQUA juhataja

 

 

EQUA Grupp - OÜ EQUA ja OÜ Afterone:

 

 

- Asutamisaeg: EQUA – 1995, Afterone – 2004

- Tegevusalad: meditsiinitehnika ja nende detailide valmistamine, allhanketööd

- Tooted: hooldusvoodid, voodikapid, massaažilauad, protseduuride toolid, läbivaatuslauad, käimisabivahendid, transpordiraamid, pesemisraamid, vahesirmid, invatualeti sisustus

- käive 2011. a – 1 600 000 €

- eksport 70%: Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa

- töötajaid: 35

- tootmishooned: 1700 m²

- tehnoloogia: CNC-treipingid (6 tk), CNC-painutus ja lõikuspink, TIG ja MIG keevitused, stantsid, freespingid, puurpingid, polsterdusseadmed jms

 

Lp Kliinikumi Lehe toimetus

 

Lugesime huviga siselehes nr. 136 (november 2011) ilmunud artiklit „Esmakordne Zenkeri divertiikuli endoskoopiline operatsioon", milles oli kirjas, et esmakordne sedalaadi protseduur Eestis viidi läbi 21. septembril 2011. a. kõrvakliinikus Saksa külalisprofessori poolt.

Me ei tea kuidas on lood mujal Eestis, aga esimese väheinvasiivse Zenkeri divertiikuli operatsiooni samal põhimõttel viisime läbi 08.08.2011 a. kirurgiakliinikus. Läbiviijateks olid abdominaalkirurgia osakonna kirurgid (Toomas Sillakivi, Toomas Tikk, Jaanus Suumann ja Karl-Gunnar Isand).

Tegemist oli 57-aastase naispatsiendiga, kellel esines pikaaegsest söömishäirest tingituna aneemia ja hüpoproteineemia ning mitteparanevad säärehaavandid. Söögitoru ülemise sfinkteri läbimiseks kasutasime meie endostaplerit ning patsient ei vajanud postoperatiivselt pikaaegset nasogastraalsondi abil toitmist, vaid sai juba järgmisest päevast suukaudsele dieedile ning postoperatiivne kulg oli ladus.

 

Lugupidamisega

Toomas Sillakivi

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna arst-õppejõud

Toomas Tikk

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna juhataja