lk6 lastekliiniku kollektiivSeptembris lõpetasid  kuus kliinikumi töötajat – dr Jaanika Kuld, lasteõed Kaija Piller, Karoliina Sikkal, Darja Samulina, Kertu Lepla, Hanna Helena Pärn – mentorlusprogrammi „Lähedane koostöö lapsevanematega“, mida viiakse läbi koostöös Turu Ülikoolihaiglaga. Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile osalevad Eestist Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla.

 

Programmi eesmärk on tõsta perekeskse hoolduse kvaliteeti, muutes senist töökultuuri ning parandades lapsevanemate ja personali vahelist partnerlust, kaasata lapsevanemaid meeskonnaliikmetena lapse ravi- ja hoolitsusprotsessi ning toetada lapse ja lapsevanema vahelist kiindumussuhet. „Oluline on enneaegselt ja haigena sündinud laste perede kaasamine nende eest hoolitsemisse, sõltumata sellest, kui väikesena või haigena nad on siia ilma tulnud. Sarnaselt peresünnitusele, millega me kõik oleme harjunud, ei eraldata last vanematest üldse pärast lapse sündi,“ toob dr Jaanika Kuld programmi põhieesmärgi välja.

 

„Patsientide ravi muutub programmi rakendamisel personaalsemaks. Teaduslikult on tõestatud, et vanemate kaasamine vastsündinu raviprotsessi mõjutab positiivselt lapse arengut kaugtulevikus. Programmi rakendades tekib suurem usaldus personali ja vanemate vahel, vanemad õpivad oma lapse eest hoolitsema juba haiglaravil viibides ning õpivad kiiremini oma last tundma. See vähendab vanema stressi ja ärevust koju pöördumisel ning soodustab lähedussuhte tekkimist vanema ja lapse vahel. Vanemad õpivad tundma oma lapse iseärasusi ning käitumuslikke signaale ning oskavad neile reageerida,“ selgitab programmi eestvedaja dr Heili Varendi.

 

Programmi järgmise sammuna asuvad mentorid koolitama lastekliiniku neonatoloogia osakonna ja anestesioloogia ja intensiivravikliiniku lasteintensiivravi osakonna personali. „Koolitustesse on haaratud arstid, õed, hooldajad, lisapersonal – kõik need inimesed, kes vastsündinu vanematega kokku puutuvad. Programm on paindlik ning on kohandatav erinevates osakondades ja erinevatele töötajatele. Tahame saavutada muutust meie mõtteviisis – et kogu meie personal hakkaks nägema vanemaid ravimeeskonna partnerina,“ kirjeldas mentorlusprogrammi läbinud lasteintensiivravi osakonna õde Hanna Helena Pärn.

 

Lähedase koostöö saavutamiseks vanematega õpitakse koos lapsevanematega tundma lapse individuaalset käitumist läbi vaatluste ning vestluste ja arutelude. Oluline on just praegu selle muudatusega alustada, sest lastekliiniku uude majja kolides on patsientide käsutuses perepalatid.

 

Pärna sõnul oli silmiavav see, mida vanemad räägivad oma kogemustest lapsega haiglas viibimisest. „Turus on personali patsiendi kohta märgatavalt rohkem, personalil on rohkem võimalik tegeleda perega. Haiglakeskkond oli personaliseeritum ning muudetud võimalikult koduseks, meeldiva atmosfääri kujundamine on osa haigla igapäevatööst.“

 

Koolitusprogrammiga paralleelselt läbi viidavate teadusuuringute raames kaardistatakse kliinikumis olukord enne ja pärast programmi läbiviimist. Hinnatakse nii personali koostööoskusi, suhtlemisoskust, kui ka reflektiivset mõtlemist. Samuti hinnatakse lapsevanemate meeleolu, ärevuse sümptomeid, tajutud enesetõhusust, valmisolekut kojuminekuks ning lapsevanema tajutud perekesksust. „Esimese hindamise tulemused olid kliinikumis samuti suhteliselt heal tasemel, arendamist vajavad teatud nüansid, nt vanemate kaasamine otsuste tegemisse. Ettevalmistus haiglast lahkumiseks on ka varasemalt olnud kliinikumis fookuses,“ sõnas dr Varendi.

 

Mentorlusprogrammi läbiviimist toetab kliinikumi arendusfond. Läbiviidavaid teadusuuringuid toetab Turu Ülikoolihaigla.

 

Kliinikumi Leht 

lk8 HPV plakatTervise Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SYNLAB Eestiga pakuvad võimalust teha emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina HPV ehk inimese papilloomiviiruse (ingl human papilloma virus) kodutesti. Tegemist on pilootuuringuga, mille käigus pakutakse osale emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistest tänavu uudset võimalust teha HPV-test ise kodus proovi võttes. Täiendava testimisviisi abil uuritakse, kas HPV kodutestimine aitab kaasa eesmärgile suurendada sõeluuringus osalemise aktiivsust ning sellega ennetada paremini emakakaelavähki.

 

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–65 aastat, viieaastase intervalliga. Alates 2021. aastast asendati günekotsütoloogiline uuring PAP esmastestina HPV NAT testiga, mille puhul saab samast proovianumast teostada kõrge riski HPV leiu korral günekotsütoloogilise uuringu ilma, et naine peaks uuesti kliinikusse tulema. Selle muudatusega soovitakse tõsta emakakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti.  „Emakakaelavähi sõeluuringusse tulevad kutsututest ligikaudu pooled naised, HPV kodutestimise pilootuuringuga abil soovitakse jõuda naisteni, kes ei ole veel sõeluuringusse tulnud. See annab sõeluuringus seni mitteosalenud naistele võimaluse kontrollida enda tervist emakakaelavähi suhtes ilma kliinikusse pöördumata, juhul kui neil on kliinikusse minek raskendatud või on senine mitteosalemine tingitud mõnest muust isiklikust põhjusest,“ sõnas kliinikumi ühendlabori laborispetsialist Kai Jõers.

 

2020. aastal oli kliinikumi ühendlabor koostööpartneriks Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa korraldatud HPV kodutesti teostatavusuuringus, kus kutsuti osalema 12 000 naist, kes pikka aega ei olnud emakakaelavähi sõeluuringul käinud. Uuring näitas, et valdav enamik kodutesti andnud naisi pidas seda mugavaks võimaluseks, mida soovitakse kasutada ka edaspidi.

 

2021. aasta kodutestimise pilootprojekt viiakse läbi riikliku sõeluuringu raames Tervise Arengu Instituudi, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori ja SYNLAB Eesti koostöös. Pilootprojektis pakutakse uuritavatele valida, kas ta soovib anda emakakaelavähi sõeluuringuks vajaliku proovi meditsiiniasutuses või võtta see ise proovivõtukomplektiga kodus. Valik kahe prooviandmisviisi vahel on vabatahtlik. Kodus võetud proovi saadab naine laborisse, kus teostatakse HPV NAT analüüs, mis näitab, kas naine on kõrge riskiga HPV kandja või mitte. Kui naisel leitakse pilootuuringu käigus kõrge riski HPV, siis pakutakse talle võimalust osaleda järgnevates uuringutes vastavalt emakakaelavähi sõeluuringu algoritmile. Uuringus osalemine on tasuta nii ravikindlustust omavatele kui ka kindlustamata naistele.

 

Emakakaelavähi kodutestimise pilootuuringus osalejad on jagatud kahte rühma. Pooltele naistele saadetakse kodusele aadressile HPV kodutesti proovivõtukomplekt, milles sisaldub proovivõtuvahend, juhend proovi võtmiseks, küsimustik ja eelmakstud tagastusümbrik. Pooltele pakutakse võimalust proovivõtukomplekt tellida internetipõhise tellimiskeskkonna kaudu.

 

HPV kodutesti proovivõtukomplekti saavad tellida ainult need naised, kes on sel aastal sõeluuringu sihtrühmas, aga ei ole veel sõeluuringule läinud, ning kes on juhuvaliku alusel välja valitud. Kodutesti tellimisvõimaluse saanud naised peavad sisenema labori tellimiskeskkonda ning tuvastama ennast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga. Proovivõtukomplekt koos proovi võtmise juhiste, küsimustiku ja tagastusümbrikuga saadetakse valitud postitusviisil 10 tööpäeva jooksul. Kodutesti tagastamine on tasuta. Analüüsitulemused lisatakse digilukku ning positiivse testitulemuse korral võetakse uuritavaga personaalselt ühendust.

 

Internetipõhise tellimise võimaluse pakkumiseks loodi koostöös kliinikumi informaatikateenistuse ja ühendlaboriga tellimiskeskkond https://etellimus.kliinikum.ee/hpv/.

 

„Tellimiskeskkonna suuremad arendustööd toimusid palaval suvel, kus suure töö tegi ära Tarmo Sulg, informaatikateenistusest. Päris keerukas oli tellimislehe arendamisel kõikide Eestis kasutatavate identimisvõimaluste rakendamine. Seda suurem on heameel, et tellimiskeskkond on valmis ja Tartu Ülikooli Kliinikumil on võimalus sama platvormiga osaleda teistes sarnastes projektides,“ tõi Jõers välja.

„Ühendlaboril on väga hea meel, et kliinikumil on nüüdsest olemas internetipõhine tellimiskeskkond. Vastavat platvormi on meil tulevikus võimalik rakendada ka teiste analüüsitellimuste puhul või isegi muude teenuste pakkumiseks,“ lausus ühendlabori direktor Anu Tamm.

 

Kliinikumi Leht 

Kliinikumi haldusvaldkonnas on ellu kutsutud mitmed organisatsioonilised muudatused. Allpool on toodud ülevaade juba tehtud või eesootavatest muutustest ning nende vajadusest.

 

Kinnisvara arenduse ja ehitus- ning remonditegevuse eraldamine

Jooksva remondi vajadus oma ette prognoosimatu, hüpliku ja enamasti pakilise töövooga ning pikaajalist projektijuhtimist eeldavad ehitus- ja arendusprojektid on siiani olnud tehnikateenistuses samade inimeste hallata. Mainitud kahe protsessi paralleelne teenindamine on olnud suur väljakutse, mistõttu eraldub oktoobri alguses tehnikateenistusest projektiinsener, kes hakkab alluma juhatusele ning kes keskendub ainult suurtele ehitus- ja kinnisvaraprojektidele (näiteks uued korpused, Tallinna projekt, moodulhaigla). Tehnikateenistus jätkab jooksva remondi- ja ehitustegevusega ruumide korrastamisel ning tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga.

 

Ruumide väljaandmise ja remontide koondamine ühe vastutaja kätte

Ette valmistamisel on muudatus, mille eesmärk on koondada ruumide väljaandmise ja remontide korraldamine tsentraalselt ühe vastutaja kätte, kes kogub ja jagab remontidega seotud informatsiooni. Üks ülesanne on ka kanda kõik ruumidega seotud tulevikulubadused ühte registrisse, mis on ka kõigile kliinikumi üksustele kättesaadav.

 

Meditsiinitehnika eraldamine tehnikateenistuse alt

Meditsiinitehnika on spetsiifiline ja interdistsiplinaarne valdkond, millel on palju kokkupuutepunkte muude tegevustega (IT, hanked, tehnika ja loomulikult kliinilised valdkonnad). Seega on põhjendatud meditsiinitehnika eraldamine tehnikateenistuse alt ja jätkamine iseseisva osakonnana haldusvaldkonnas. Kaugem eesmärk meditsiinitehnika valdkonnas võiks olla probleemidele reageeriva ja korrigeeriva tegevuse järk-järguline asendumine seadmete teadliku elutsükli juhtimisega ja probleemide ennetamisega.

 

Majandusteenistuse asendamine 2 osakonnaga

Endises majandusteenistuses töötas ca 280 inimest. See on inimeste arvult keskmise suurusega Eesti ettevõte koos oma administratiivsete probleemidega. Majandusteenistuse asendamine koos kahe osakonnaga (puhastus- ja keskkonnaosakond ning majandusosakond) peaks kontsentreerima vastutust ja muutma selle valdkonna kergemini hallatavaks.

 

Puhastus- ja keskkonnaosakonna liitmine

Puhastus- ja keskkonnaosakonna liitmise põhjus on nende funktsioonide allumine sarnastele puhtuse ja infektsioonikontrolli põhimõtetele. Teiseks on mõlemad üsna tootmisliku olemusega valdkonnad, võrreldes kliinikumi muude tegevustega. Usun, et sellises valdkonnas suudame lisaks kohalduvatele nõuete tagamisele ja efektiivsuse tõstmisele suurendada ka töötajate motivatsiooni.

 

Ümberkorraldused majandusosakonnas ning transpordiosakonna liitmine

Turva- ja logistikaosakond liideti üldmajanduse osakonnaga majandusosakonnaks. Oleme alustanud kliinikumi poolt korraldatud transpordi korrastamist, millest eriti vajab kaasajastamist patsientide vedu. Lisaks on vaja otsustada, kuidas korraldatakse ja kelle poolt finantseeritakse kliinikumi poolt pakutav transporditeenus meie töötajatele. Majandusjuhtidelt kaob sügisel remonditööde vastutus ja veidi oleme korraldanud nende vastutusala ümber. L. Puusepa 8 majandusjuhatajana jätkab Kaja Ruul, Raja 31, Riia 167 ja N. Lunini 6 majandusjuhatajana jätkab Ilona Valner ning L. Puusepa 1a/2/6, Lembitu 24 ja J. Kuperjanovi 1 majandusjuhatajana jätkab Ants Karm.

 

Turvateenuse sisseost

Kliinikumi turvamine vajas kaasaajastamist, mistõttu jõudsime otsusele teha seda läbi turvateenuse sisseostmise. Hangitud turvateenusega katame L. Puusepa 8 ja Raja 31 hooned. L. Puusepa 1a säilitab päevase ja L. Puusepa 6 öise valve meie enda valvurite poolt.

 

 

Johann Sulling

Äriarendus- ja haldusjuht 

lk12 robotseadeTartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi toel on lastekliinikus nüüdsest kasutusel Tyrosolutioni robotseade, mis aitab väikeseid patsiente nende taastusravis.

 

Robotseadet kasutatakse seljaajukahjustusega, traumaatilise peaajukahjustusega, ühe kehapoole halvatusega, insuldi läbi elanud, neuroloogiliste häirete või erinevate skeleti-lihassüsteemi probleemidega laste taastusravis. Arvutimängu meenutav seade motiveerib last aktiivselt taastusravi protsessis osalema ning muudab rutiinsed harjutused mänguliseks.

 

“Tänan südamest Lastefondi ja kõiki inimesi ning ettevõtteid, kes on aidanud kaasajastada taastusravikäsitlust kliinikumis. Robotseade loob eeldused taastusravi protsessi oluliselt efektiivsemaks muutmiseks, samuti on sellise uudse seadme kasutusele võtmine motiveeriv nii patsientidele kui ka töötajatele,” sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhatuse liige Eveli Ilves tänab kõiki aitajaid: “Robotseadme soetamine Lõuna-Eesti lastele oli meie mõtetes juba mõnda aega. Täna saame öelda, et tänu headele partneritele ja püsiannetajatele on see seade viimaks kohal ning oleme ühiselt andnud panuse kaasaegse taastusravi võimaldamisse. Aitäh kõigile toetajatele!”

 

Abikäe robotseadme soetamiseks ulatasid Olerexi „Ulata kästi“ heategevuskampaania, DPD Eesti AS, 39 MC Motoklubi, Tartu Ülikooli Kliinikumi jõululaata külastanud inimesed, Lastefondi püsiannetajad ning veel väga paljud head inimesed.

 

Kliinikumi Leht

Sellel sügisel pakub kliinikumi meditsiiniinfo keskus taas mitmesuguseid koolitusi, mis tutvustavad või tuletavad meie töötajatele meelde erinevaid infokirjaoskuse aspekte, infootsingu oskuseid ja muud meditsiinialase teadusinformatsiooniga seonduvat temaatikat. Täpsem koolituste ajakava on leitav meditsiiniinfo keskuse kodulehel  www.kliinikum.ee/infokeskus/. Lisaks ilmub info koolituste kohta ka nädala eelinfos ja kliinikumi sisevõrgus uudiste all. Jälgige reklaami!

 

Loenguvormis kursused toimuvad Zoomi vahendusel, e-kursused kliinikumi Moodle’i keskkonnas. Koolitustele saab registreeruda kliinikumi koolituskeskuse kaudu. Täpsem info telefonil 731 8185, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Koolituste teemad

 

1. Baaskoolitus kliinikumi andmebaaside kasutamiseks ja tõenduspõhise meditsiini informatsiooni leidmiseks ning hindamiseks.
Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse tegevus. OVID Medline – Basic Search. MicroMedex HealthCare, Care Notes. UpToDate, Lexicomp. PubMed – lihtotsing. Praktilised harjutused.

 

2. Viitehaldustarkvarad – Zotero, Mendeley
Kuidas koguda, hallata, salvestada ja jagada teavet viitehaldustarkvarade kasutamisel? Kuidas luua tsitaate ja bibliograafiaid? Praktilised harjutused.

 

3. Kirjanduse otsingu strateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine
Põhimõisted. Küsimuse sõnastamine. Terminite määratlemine. Otsingustrateegia ülesehitamine, terminite kasutamise võimalused. Otsingustrateegia teostamine. Lõpliku strateegia kontrollimine. Otsingu dokumenteerimine. Praktilised harjutused.

 

4. UpToDate
Tõenduspõhise kliinilise, patsiendiinfo ja ravimitealase info allika tutvustus.

 

5. PubMed
Infootsingu põhimõisted, andmebaas Medline. Loogikaoperaatorid, kärpimine, fraasiotsing jne. Otsinguvõimalused: lihtotsing, otsingute ühendamine (liitotsing), autoriotsing, piirangute kasutamine, täistekstide otsing jne. Töö otsitulemustega: otsingute salvestamine ja ajalugu. MeSH-otsing. Tõenduspõhine info: kliinilised uuringud, küsimuse püstitamine, PICO-küsimuse ülesehitus. Clinical Queries – tõenduspõhise meditsiini infoallikas PubMed’is. Praktilised harjutused.

 

6. Mis on infokirjaoskus? Põhimõisted ja päringu (infootsingu küsimuse) ülesehitamine ja teostamine erinevate andmebaaside näitel.
Põhimõisted - infokirjaoskus, infopäring, infovajadus, võtmesõna, märksõna. Küsimuse püstitamine, märksõnaotsing. Kliinikumi infoallikad ja nende kasutamine: OVID Medline, MESH, EBM Reviews (sh Cochrane Systematic Reviews), Micromedex Health Information System, Care Notes, UpToDate, EBSCO Medline, PubMed, PubMed Clinical Queries.

 

7. Otsingu strateegia ülesehitamine: terminite määratlemisest kuni otsingu tulemuste kontrollimiseni
Otsiterminite määratlemine - traditsioonilised meetodid ja internetipõhised tööriistad. Olemasoleva kirjanduse mahu ja kättesaadavuse hindamine. Küsimuse mõisteteks eraldamine (PICO, EPICOT jt). PRESS 2015 projekt: otsistrateegia kontrollimine. Peamiste vigade vältimine, tagasivõetud artiklid, errata, kommentaarid, otsitulemuste uuendamine.

 

8. PICO-küsimuse koostamine ja kirjanduse otsing erinevates andmebaasides. Tulemuste tõenduspõhisuse hindamine
Ülevaade kliinikumi meditsiiniinfo keskusest. Tõenduspõhine meditsiin (EBM). PICO-meetod ja selle rakendamine küsimuse püstitamisel. OVID Medline, EBM Reviews, PubMed, liitotsing, MesH, tõenduspõhine info (Clinical Queries). Tulemuste hindamine. Praktilised harjutused.

lk4 Irina SapatšukTartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku uueks asukohaks on L. Puusepa 1a maja IV korrus Maarjamõisa meditsiinilinnakus, kus tööd alustati 12. juulil.

 

Lisaks seni Raekoja platsis tegutsenud osakondadele, kolisid L. Puusepa 1a hoonesse ka suukirurgia plaaniline ja vältimatu abi vastuvõtt. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel osutatakse vältimatu hambaravi teenust L. Puusepa 8 J-korpuses. Stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakond asub jätkuvalt L. Puusepa 8 A-korpuse III korrusel.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhataja dr Taavo Seedre sõnas, et uutes sisse seatud ruumides on võimalik pakkuda patsientidele parimat kaasaegset ravi uusimate seadmetega. L. Puusepa 1a ruumidesse on mugav siseneda ka piiratud liikumisvõimega inimestel ning uudne hambaravi kabineti sisustus võimaldab ravida patsiente ka ratastoolis või isegi raamil.  „Ootasime väga liftivõimaluste lisandumist, varem oli liikumisraskustega patsientide transport keeruline,“ sõnas stomatoloogia kliiniku ülemõde Irina Sapatšuk.

 

Patsientidele on uutes ruumides toeks infopunkt, kust saab küsida nii selgitusi kui ka suunamist. „Infopunktil on patsientide küsimustele vastamiseks rohkem aega ja võimalust kui registratuuril. Patsiendid kohanevad uute ruumidega ning viitade süsteemiga ning saavad vajadusel infopunkti töötajatelt tuge,“ tõi Irina Sapatšuk välja.

 

Oluliselt on paranenud tehnilised võimalused – kõikides kabinettides on hambaravi spetsiifilistele vajadustele vastav lisavalgustus, kirurgilistes kabinettides on täiendavalt operatsioonilambid. Uued kabinetid pakuvad nii patsientidele kui ka töötajatele privaatset keskkonda, kabinettidel on helikindlad uksed ning toimib kutsungisüsteem. Lisandunud on ka eraldi kabinetid arst-residentidele ning konsultatsioonikabinet, kus arstid vajadusel patsiente nõustavad. Patsientidega, kes vajavad täiendavat toetust, tegeleb psühholoog.

 

Kogu stomatoloogia kliinikule on mõeldud ühine steriliseerimisruum, kus on senisest märgatavalt suurema jõudlusega pesurid ja autoklaavid, mis tagab ka töövahendite parema ringluse.

 

Hambaravi ruumide asukoht Maarjamõisa meditsiinilinnakus pakub võimalust senisest tihedamaid kokkupuuteid kolleegidega teistelt erialadelt ning suurenenud on stomatoloogia kliiniku arstide kutsumine patsiente konsulteerima.

 

„Praeguses COVID-19 kontekstis on väga oluline, et uued ruumid võimaldavad paremini hajutada, siin on hea ja toimiv ventilatsioon,“  selgitas Sapatšuk. Ülemõe hinnangul on töötajad uutes ruumides kohanenud: „Töötajate tagasiside uutele ruumidele on väga positiivne – siin on palju valgust, õhku ja ruumi ning mugav puhkeruum.“

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinik ravib pea kõikide Eesti maakondade patsiente. 2020. aastal toimus kliinikus 51 000 arsti vastuvõttu.

 

Liina Raju

lk5 Ilona Pastarus A.TennusTartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid saavad nüüd ise osaleda patsiendiohutuse arendamisel, teavitades juhtumitest, mida nad ravikeskkonnas märkavad või kogevad.

 

Patsientide ja lähedaste kaasamine patsiendiohutusjuhtumite registreerimisse on esmakordne Eestis ning järgmine samm inimesekesksema tervishoiu poole. Nii on patsiendid ja pered partnerid tervishoiuasutustele ning kaasatud teenuste arendamisesse. „Seni on patsiendid oma häälega enim saanud kaasa lüüa erinevate rahulolu-uuringute, ettepanekute süsteemi ning kliinikumi patsientide nõukoja kaudu. Nüüdsest on võimalus osaleda ka patsiendiohutuse tagamisel,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

 

Kaasaegsete haiglate kvaliteedisüsteemi üks osa on patsiendiohutust mõjutavate juhtumite teadvustamine, registreerimine, menetlemine ning analüüsimine. „Loeme patsiendiohutusjuhtumiteks tervishoiuteenuse osutamisel ilmsiks tulnud juhtumeid, mis võisid kahjustada või kahjustasid patsientide heaolu ja tervist,“ selgitas Ilona Pastarus. Kliinikumis on juba alates 2012. aastast kasutusel olnud ohutusjuhtumite infosüsteem (POI), mille kaudu registreerivad kliinikumi töötajad nii patsientide kui ka töötajatega seotud ohutusjuhtumeid. „Enim juhtumitest on seotud patsientide kukkumiste, uuringute, personali töökorralduse ja personalile suunatud vägivallaga. Vägivallajuhtumid leiavad enamasti aset psühhiaatriakliinikus ja erakorralise meditsiini osakonnas,“ rääkis Ilona Pastarus.

 

Kui näiteks Euroopa Liidu liikmesriikides on tervishoiutöötajate poolne juhtumite registreerimine tavapärane, siis oluliselt vähem haiglaid pakub võimalust juhtumite registreerimiseks ka patsientidele. Ent just seda viimast soovitab Maailma Terviseorganisatsiooni viimane patsiendiohutuse raport (Patient Safety Incident Reporting and Learning Systems, WHO 2020). „See, et tervishoius ja ka muudes valdkondades ohuolukordi või eksimusi ette tuleb, on töö osa ning nendest juhtumitest ei peaks vaikima. Iga juhtum on võimalus õppimiseks ja olukorra parandamiseks ning seeläbi järgmiste juhtumite ennetamiseks,“ rääkis Pastarus. Näiteks kliinikumis on tänu sellele süsteemile soetatud palju vahendeid patsientidele ohutuma haiglaravi tagamiseks, arendatud patsientide identifitseerimise süsteeme ja laborianalüüside käsitlemist, muudetud töökorraldust, tehtud koolitusi, loodud IT-lahendusi.

 

Lisaks WHO soovitustele, andsid ka kliinikumi patsiendid ise märku sellest, et on valmis ohutust mõjutavate juhtumite teavituses osalema. „Juhtumeid on praegugi laekunud kliinikumi ettepanekute, kaebuste ja tänuavalduste süsteemi kaudu. Edasiarendusena on meie meeskond loonud eraldi vormi ja infomaterjali patsiendiohutusjuhtumite teavituseks, millele on oma sisendid andnud ka kliinikumi patsientide nõukoda,“ tutvustas õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

 

Patsiendiohutusega seotud juhtumite teavitamise vorm on avatud kliinikumi kodulehel „Tagasiside“ alarubriigis: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/tagasiside/ohutusjuhtum/. Patsiendiohutusjuhtumiks loetakse juhtum, mis kahjustas patsiendi tervist ja/või heaolu ning juhtum, mis oleks võinud kahjustada patsiendi tervist ja/või heaolu, kuid hoiti ära juhuse või õigeaegse sekkumise tõttu.

 

Kliinikumi Leht

lk6 mammograafTartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistide eestvedamisel on valminud uuringu „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses” lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutada geeniandmeid haigusi ennetavates personaliseeritud tervishoiuteenustes.

 

Aastatel 2018–2021 läbiviidud uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur RITA 1 programmi (Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine) raames. Uuringu läbiviimiseks loodi konsortsium estPerMed I, milles osalesid juhtpartner Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervishoiu instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut.

 

„Tegemist on väga mahuka projektiga ning kliinikumi esindajana on mul suur hea meel, et kliinikum sai panustada personaalmeditsiini arendamisse,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf. „Mahukas lõpparuanne sisaldab palju detailset informatsiooni personaalmeditsiini võimalikeks rakendusteks. Saadud tulemused väärivad kindlasti laiapõhjalist arutelu nende lahenduste võimalikust rollist tuleviku Eesti tervishoius“.

 

Südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) pilootprojekti raames uuriti, kuidas personaliseeritud haigusriske ja geneetilist infot arvesse võttes võiks neid haigusi tõhusamalt ennetada. Tulemuste alusel pakuti välja personaliseeritud ennetuse sõeluuringu teenusemudel, mille sihtrühma moodustavad naised vanuses 40–70 ja mehed vanuses 30–65 eluaastat, kellel ei ole diagnoositud SVHd. 

 

Rinnavähi pilootprojektis töötati välja personaalset geneetilist eelsoodumust arvestav mudel rinna- ja munasarjavähi õigeaegseks avastamiseks ja ennetamiseks. Praegune mammograafiline sõeluuring kaasab naisi vanuses 50–69, kuid on teada, et ka väljaspool seda vanusegruppi esineb kõrgemat haigestumisriski. Uuringus osales üle 1000 kõrge riskiga nais-geenidoonori vanuses 22–79, keda teavitati geneetilisest haigusriskist, nõustati ning teostati ka tervisekontroll. Välja töötatud teenusemudel soovitab tulevikus kutsuda kõik 40-aastaseks saanud naised geeniandmeid kaasavasse personaliseeritud sõeluuringusse. Geenitesti ja oluliste riskifaktorite hindamise alusel on võimalik hinnata personaalset  haigestumise riski tase ning vastavalt sellele tegutseda.

 

„Kliiniliste uuringute läbiviimisel ja projekti töös osales ligikaudu sada arsti, teadlast ja spetsialisti,” märkis estperMed I konsortsiumi juht dr Krista Kruuv-Käo. „Tutvustasime uuringut ja arutasime teenusemudeleid ka erialaseltside esindajatega ning teiste osapooltega, see annab täiendavat kindlust nende edasi arendamiseks ja teenusete käivitamiseks.”

 

Uuringu läbiviijad pakkusid välja ka personaliseeritud teenuste laiema rakendamise kava, mille kohaselt võiks hakata 2023. aastast pakkuma personaalset ennetust ka 2. tüüpi diabeedile. Järgmise teenusena võiksid lisanduda eesnäärme ja jämesoolevähi personaliseeritud sõeluuringud. Kaks väljatöötatud teenusemudelit on sobivaks baasiks edasiste teenuste disainimisel ja kasutuselevõtul.

 

Konsortsiumi ettepanek on alustada 30–70 aastaste personaalsete riskide sõelumisega mahus 40 000–50 000 inimest aastas. Aastaseks kuluks võib sel juhul prognoosida soodsama stsenaariumi korral 3,2–4,5 miljonit eurot. Riskide hindamise aluseks olevat geenikaarti on inimesele vaja teha aga ainult üks kord.

 

Juhtprojekti tulemid sobituvad valdkonna rahvusvahelisse pilti ja arengutesse. Euroopa Liidu vähiplaanis „Europe’s Beating Cancer Plan“ ja vähimissioonis „Mission for Cancer“ on samuti ette nähtud geneetika laialdane kasutamine vähkkasvajate varajaseks avastamiseks. Osalemine algatuses „European 1+Million Genome Initiative“ on aga näidanud, et Eesti on taas tõusnud personaalmeditsiini juhtriikide hulka, kus lisaks kogemuste saamisele ollakse kogemuste jagajad.

 

Valminud lõpparuannet saab lugeda kliinikumi kodulehel.

 

Kliinikumi Leht

lk7 Merike VanjukAugusti alguses Ungaris toimunud orienteerimise veteranide maailmameistrivõitlustel võistles orienteerumises silmapaistvalt Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku arst-õppejõud Merike Vanjuk, kes võitis N45 võistlusklassis medalid koguni kõigil kolmel rajal.

Tavarajal tuli dr Vanjuk maailmameistriks suure ülekaaluga, võites teise koha saanud võistlejat kolme ja poole minutiga, mis on rahvusvahelises konkurentsis ülekaalukas võit. Lühirajal võitis Merike Vanjuk hõbeda ja sprindis pronksmedali.


Konkurents oli tihe, võistlustel osalesid orienteerujad Soomest, Rootsist, Norrast, Venemaalt, Ungarist, Poolast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Taanist, Bulgaariast.

Palju õnne dr Vanjukile  kogu kliinikumi ning stomatoloogia kliiniku meeskonna poolt!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi vestlusringid on kliinikumi töötajate poolt pakutav tasuta teenus patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele, kes soovivad infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse nii uut infot, kinnistatakse juba kuuldut kui ka toetatakse patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks tõenduspõhine teave ning ka reaalne patsiendi kogemus.

 

Kliinikumi e-vestlusringid toimuvad Teamsi keskkonnas. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 731 8178 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., mille järel saadetakse osalejatele e-vestlusringi link.

  • september kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Insult ja ravimid“
  • oktoober kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Mis on insult ja kuidas seda ennetada?“
  • november kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Kuidas toime tulla insuldipatsiendi lähedasena?“
  • detsember kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Insult ja dementsus“

 

Kliinikumi Leht

lk5 Anne KallasteLangev nakkuskordaja ning vähenev haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide hulk võimaldab haiglaelul iga päevaga jõuda lähemale tavapärase, pandeemia-eelse rütmi taastamisele. Et COVID-19 on pikk ja keeruline haigus, räägitakse aina enam COVID-19 järgsest seisundist ning selle tagajärgedest. Kliinikumi Leht uuris nakkushaiguste osakonna juhatajalt dr Anne Kallastelt, millega tegu.

 

Dr Anne Kallaste, mida mõistetakse termini all „COVID-19 järgne seisund“?

COVID-19 peamine sümptom, mis tingib ka hospitaliseerimise vajaduse, on hingamispuudulikkuse olemasolu. Hingamispuudulikkuse raskusest ja kestusest sõltub ka haiglaravi pikkus. Paranemisprotsess võib olla haigetel erinev, sõltudes nii haiguskulu raskusest, vanusest, kaasuvatest haigustest kui ka immuunsüsteemi eripäradest. Suurel osal patsientidel taanduvad sümptomid nelja nädala jooksul pärast haigestumist, ent osadel inimestel võivad sümptomid kesta kuni kolm kuud. Kui sümptomid kestavad sellest kaugem ning neid ei ole võimalik mingi muu haigusega seletada, nimetatakse seda COVID-19 järgseks seisundiks.

 

COVID-19 järgne seisund on muutumas tervishoius järjest suuremaks probleemiks ning enim puutuvad sellega hetkel kokku perearstid, ent järjest enam vajavad need patsiendid suunamist ka teiste eriarstide vastuvõtule.

 

Millised on COVID-19 järgsele seisundile iseloomulikud sümptomid?

Sagedasemad pikaajalised sümptomid on väsimus, koormustaluvuse langus, köha, rindkerevalu, hingamisraskus, südamekloppimine. Muud kaebused esinevad harvemini. Sümptomite kestus võib suurel määral varieeruda – osad patsiendid ei tunne end ka veel aasta pärast haigestumist tervena.

 

Pikaajaliste kaebuste esinemissagedus on erinev. Näiteks Suurbritannias läbiviidava uuringu esmaste andmete alusel on see ca 10% nii haigust kergelt kui ka raskelt põdenute seas.

 

Olete ravinud COVID-19 patsiente pandeemia esimest päevast alates. Kuidas teile tundub, kas COVID-19 järgse seisundi tekkel võib olla seos ka haiguse põdemise kulu ja keerukusega?

Haiglaravi vajavate haigete seas on pikaajalised kaebused sagedasemad. Erinevate uuringute alusel rohkem kui pooltel haiglaravil viibinutest esinevad kaebused ka kolm kuud pärast ägedat haigust. Miks osadel haigetel jäävad pikaajalised sümptomid, ei ole teada. Lisaks haiguskulu raskusele on näidatud, et suurem risk on seotud ka vanuse ja sooga - naistel ja keskealistel on pikaajalised sümptomid sagedamini.

 

COVID-19 järgse seisundiga seonduvalt on veel palju teadmata, kuid usun, et aja jooksul tuleb uut infot juurde. Loodame ka ise oma COVID-19 põdenute immuunvastuse jälgimise uuringuga, kuhu on kaasatud üle 100 patsiendi, küsimustele vastuseid saada. Selge on siiski see, et ka pandeemia kontrolli alla saamise järgselt, on meil COVID-19 järelmõjudega tervishoius veel pikalt tegemist.

 

Kuidas käsitletakse patsienti, kellel on COVID-19 järgne seisund?

Nii nagu haiguse äge faaski ei haara üksnes hingamisteid, vaid on multisüsteemne, võib COVID-19 järgne seisund haarata praktiliselt kõiki organsüsteeme. Oluline on, et patsient oleks nii ägeda haiguse ajal kui ka hiljem kontaktis oma perearstiga, kes oskab hinnata, kas sümptomid progresseeruvad või on lisandunud päris uued kaebused. Siis on sageli vajalikud lähtuvalt kaebuste iseloomust täpsustavad uuringud ja vajadusel saab selleks suunata haige teiste eriarstide juurde.

 

Järjest enam suunataksegi perearstide poolt neid patsiente infektsioonhaiguste arstide vastuvõtule, kuid see puudutab ka teisi erialasid – kopsuarste, taastusraviarste, kardiolooge, neurolooge jt. Just multidistsiplinaarne käsitlus on COVID-19 järgse seisundiga tegeledes väga oluline.

 

Kliinikumi Leht

lk7 yliopilasedTulenevalt Eesti nakatumiskordaja ning haiglaravi vajavate patsientide langusest on Tartu Ülikooli Kliinikumis taastumas pandeemia-eelne töörütm.

 

„Kliinikumis viibib aina vähem COVID-19 tõttu isolatsiooni vajavaid patsiente ning langus on märkimisväärne. Eeim oli COVID-19 patsiente hospitaliseeritud aprillikuus, mil iga kaheksas haiglaravil viibiv patsient oli COVID-19 diagnoosiga,“ sõnas kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

 

COVID-19 pandeemia taandumise tulemusel töötavad kliinikumi intensiivravi osakonnad üle pika aja taas tavapärases töörütmis. „Nakkushaiguste osakond jääb tööle 20-kohalisena sisekliiniku L-korpuse 5. korrusele, mis võimaldab sama korpuse 7. korrusele kolida endokrinoloogia ja reumatoloogia patsiendid uroloogia osakonna pinnalt. Esialgu on nakkushaiguste osakond vaid COVID-19 patsientide päralt, ent epidemioloogilise olukorra sarnase trendi jätkudes on lähitulevikus võimalik osakonda hospitaliseerida ka teisi infektsioonhaigustega patsiente,“ selgitas prof Starkopf.

 

Tavapärase töötürmi taastumine tähendab, et kliinikumi operatsiooniteenistuse operatsioonitubasid on võimalik kasutada taas tavapäraselt, mis loob eeldused ka plaanilise kirurgilise ravitöö täielikule taastumisele. „Teatud erialade plaanilise kirurgilise ravitöö piiramine alates talvisest perioodist oli vajalik personali ning ruumide tagamiseks COVID-19 patsientide raviks ning omakorda pandeemia ületamiseks. See õnnestus meil hästi – kliinikumi töötajate panus eesliinil oli märkimisväärne. Oleme tänulikud kõikidele töötajatele – nii neile, kes tavapärase töö kõrvalt COVID-19 osakonda appi tulid kui ka neile, kes oma osakonnas teiste patsientide ravimisse panustasid,“ lausus dr Kotsar.

 

11. juunist on Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 ohutase kollane. Ohutase sätestab käitumisreeglid nii töötajatele, patsientidele, nende saatjatele ja külastajatele ning üliõpilastele. „SARS-CoV-2 testimine asümptomaatilistel statsionaarsetel ja päevakirurgia patsientidel, kui nad ei ole vaktsineeritud või kui COVID-19 diagnoosimisest on möödas rohkem kui 8 kuud, on kollase ohutaseme juures jätkuvalt vajalik. Testimise ning isikukaitsevahendite kasutamise reeglid lõdvenevad oluliselt rohelise ohutaseme juures, kuhu praegustel hinnangutel võiksime jõuda suvekuudel,“ rääkis prof Joel Starkopf.

 

Dr Andres Kotsar paneb suve eel inimestele südamele: „Palun kasutage suve järgmise sügis-talvise perioodi ettevalmistuseks ning vaktsineerige end COVID-19 vastu. Vaid nii on võimalik pöörduda ja jäädagi tavapärase elurütmi juurde.“  

 

Kliinikumi Leht

lk4 Joel Starkopf1. mail Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd alustanud teadus-arendusteenistus loob teadus- ja arendustöö tegemiseks senisest kontsentreerituma ja tugevama üksuse.

 

 „Õppe- ja teadustöö on kaks valdkonda, mis teevad haiglast ülikoolihaigla. Teadus-arendusteenistuse eesmärk on, et meie patsientidele oleks tagatud parim võimalik teaduspõhine ravi. Teadustöö peab olema alus kliiniliste ainete õpetamisele, aga kindlasti ka vahend ja meetod meie ravipraktikate arendamisele, ravitöö tulemuste analüüsile, ravikvaliteedi parandamisele,“ lausus juhatuse liige, teadus-arendustegevuse juht professor Joel Starkopf.

 

Teadus-arendusteenistuses tegutsevad nii kliiniliste uuringute keskus kui ka meditsiiniinfo keskus.


Kliiniliste uuringute keskuse toel on teadustöö maht kliinikumis aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal alustati kliinikumis 151 uut teadusuuringut. Alustatud uuringutest 19 uuringut tulenesid COVID-19st, 29 olid ravimifirmade uuringud ning 103 muud kliinilised uuringud. Kliiniliste uuringute keskus on kliinikumi teadustöö tegijatele abiks teadustöö projektijuhtimise ja finantsanalüüsi juures, pakub nõustamist kliinilise eetika komiteele ja Ravimiametile esitatavate dokumentide osas, aitab leida koostööpartnereid nii Eesti-siseseks kui rahvusvaheliseks koostööks ning toetab projektide kvaliteedijuhtimist.

 

Meditsiiniinfo keskuse põhitegevuseks on meditsiinialase informatsiooni kogumine, säilitamine ja meditsiinipersonalile kättesaadavaks tegemine. „Kui algselt oli meditsiiniinfokeskuse ülesanne olla meditsiinikirjanduse raamatukogu, siis nüüd on märksa olulisemaks muutunud töö andmebaasidega ning meie töötajatele olulistele digiväljaannetele ligipääsu pakkumine,“ sõnas meditsiiniinfo keskuse infospetsialist Ivika Rande.

 

Teadus-arendusteenistuse ülesandeks on edaspidi ka kliinikumi arendusfondi toetuste väljaandmine. Arendusfondi toetuste andmise põhimõtted on senisest selgemad ning fond toetab konkursipõhiselt koolitustegevusi ja teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte.  Koolitustegevuse taotluste esitamise tähtajad on edaspidi neli korda aastas: 1. märts, 1. juuni, 1. september ja  1. detsember. 

 

Finantseeritavad koolitustegevused on töötajate enesetäiendamine, sealhulgas osalemine arendus- ja teadustöös ning ka töötajate arendamiseks või teadus- ja arendustöös osalemiseks välisriigi koolitaja kutsumine.

 

Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide taotluste esitamise ning läbivaatamise tähtaja määrab kliinikumi juhatus vastava konkursi väljakuulutamisel. Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektideks antakse toetust projektile, mis toetab Tartu Ülikooli Kliinikumi strateegiat ja edendab teadustulemuste rakendamist kliinilises meditsiinis ning edendab kliinikumi konkurentsivõimet ja koostööd riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti antakse toetust selleks, et edendada tehnoloogilisi ja digitaalseid arendusi struktuuriüksuses, lähtudes tervisehoiusüsteemi vajadustest ja toetades innovaatiliste lahenduste katsetamist.

 

„Teadus-, arendus ja innovatsiooniprojektide jaoks planeerime kaks konkurssi aastas. Esimest konkurssi võib oodata 15. septembriks,“ sõnas teadus-arendusjuht professor Joel Starkopf.

 

Ühe arendusfondi teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti kestus võib olla maksimaalselt kaks aastat. Toetust võib küsida nii personalikuludeks, tarvikuteks ja materjalideks, põhivara soetamiseks kui ka muudeks kuludeks. Arendusfondi toetust võib kombineerida teiste riiklike ja rahvusvaheliste toetustega, kui nende tingimused seda lubavad.

 

Kliinikumi Leht

lk2 Joel StarkopfA.TennusIgal kevadel tunnustab Meditsiiniteaduste valdkonna Üliõpilaskogu (MVÜK) parimaid õppejõude, kes juhendavad tudengeid kliinikumis. 2020. aastal valisid arstitudengid parimaks arst-õppejõuks professor Joel Starkopfi ning hambaarstitudengid parimaks hambaarst-õppejõuks dr Marjo Sinijärve.

 

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu sõnul kirjeldavad üliõpilased professor Joel Starkopfi ausa, siira ja särasilmse, tudengisõbraliku ning lõbusa õppejõuna, kes suudab samaaegselt olla professionaalne, tarkusest pakatav, kaasahaaravalt õpetav ning tekitada tudengites erialast huvi. „Tema praktilised tunnid on edasiseks arstikarjääriks ääretult kasulikud ning seejuures väga kaasahaaravad, tal on eriline võime panne tudengeid mõttega kaasa töötama. Ka e-õppe ajastul suutis prof Starkopf meisterlikult korraldada auditoorseid praktikume, mida tudengid äärmiselt kõrgelt hindavad,“ vahendasid tudengid.

 

Kommentaar, professor Joel Starkopf: Üliõpilaste tunnustus on igale õppejõule kindlasti oluline ja innustav. Koroona-aastal saime ülikiiresti kasutusele võetud e-õppe metoodikad, mida alles hiljaaegu enda jaoks oluliseks eesmärgiks seadsime. Aga see aasta õpetas ka senisest rohkem mõistma kontaktõppe vajadust ja väärtust. Saime üheselt kinnitust, et ekraani vahendusel arstiks ei õpita. Nüüd, kevadel uuesti praktikume alustades, oli aga rõõm tõdeda nii üliõpilaste kui ka õppejõudude poolset entusiasmi ja pühendumust. Loodan väga, et kõigi koroona-aasta raskuste kiuste on üliõpilased saanud väärtuslikke „ekraaniväliseid“ õppetunde, tänu millele neist kujunevad väärikad arstid. Üliõpilaste avatus ja uudishimu on edasiviiv jõud ka kogenud kolleegide jaoks, seega – head üliõpilased, suur tänu nende õppetundide eest! Head eesseisvat lõpueksamit!

 

lk2 Marjo Sinijarv2 A.TennusParimat hambaarst-õppejõudu dr Marjo Sinijärve kirjeldavad hambaarstiteaduse instituudi üliõpilaskogu tudengid kui motiveerivat, rõõmsameelset ja toetavat õppejõudu, kelle praktikume oodatakse. „Õppejõu positiivne ja õppimist soodustav hoiak muudab praktikumid tudengite jaoks väga nauditavaks. Dr Sinijärv on oma töös põhjalik, kuid samal ajal leiab aega kõigi tudengite jaoks. Tema praktikumis ei pea muretsema sellepärast, kui miski läheb esimesel korral valesti. Õppejõud mõistab, et vajalike oskuste omandamine võtab aega ning julgustab järgmisel korral paremini tegema,“ kirjeldasid tudengid.

 

Kommentaar, dr Marjo Sinijärv: Ajal, mil õppetöö toimub erilistes tingimustes ja uudseid metoodikaid rakendades, on selline tunnustus väga ootamatu. Tajun, et tippsooritus õppejõuna pole vaatamata kõigi osapoolte ühisele pingutusele olnud seetõttu alati võimalik ja kaasnenud on ülemäärane stress. Seetõttu tänan väga tulevasi kolleege ja soovin, et nende teadmishimu iga aastaga (isegi lõpetamise järgselt) muudkui suureneks.

 

Õppejõuna olen püüdnud üle võtta ja edasi arendada neid õpetamismeetodeid, mida tudengina kogesin. Lisaks proovinud aidata kaasa üliõpilases arusaamise, et patsient on üks tervik ning suutervis üldtervise lahutamatu osa, tekkele. Nähes praktikumis tulevast arsti põhjalikult ja keskendunult teostatava juures olevana, ravitegevusi läbi mõtlevana, kaastöötajaid ja patsiente austavana, olen suutnud oma rolli õppejõuna täita. Hea tõde, mida ikka ja jälle üliõpilastele meelde tuletan, on see, et meie jaoks võib patsient olla päeva kümnes, kuid patsiendi jaoks oleme ilmselt selle päeva ainsaks arstiks. Seda meeles pidades on patsiendi ja arsti koostöö tõhus.

lk5 Epp Heinola A.Tennuslk5 Jaan Eelmae A.Tennus

2020. aastal laekus kliinikumile tagasisidena 578 tänuavaldust. Enim patsientide tänusõnu pälvisid dr Epp Einola ja dr Jaan Eelmäe Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikust.

 

Dr Jaan Eelmäe: „Jään oma 7–8 aastat tagasi sama tunnustuse puhul öeldu juurde – tunnustuse on väärinud kogu osakond.

Mis puutub seekordse tunnustuse saamisesse, siis see on suhteliselt üllatav, sest aasta on olnud väga omapärane oma epidemioloogilise mustri tõttu. See tähendab, et oleme pidanud paljusid haigeid ebameeldivalt üllatama järjekordade edasilükkamisega, mis pigem võiks ähvardada hoopis rohkemate kaebustega.

Teisalt saab sellise tunnustuse kujunemine olla seotud korduvalt selekteeritud ja vääramatult kirurgilist ravi vajavate patsientidega, kelle paranemine on seetõttu garanteeritum ning vastab rohkem patsiendi lootustele.

Kuna me dr Epp Heinolaga oleme küllalt staažikad, siis selline tänusõnade tabeli esimeste seas olemine lubab meil endid tunda ikka veel vajalikuna nii patsientidele kui kollektiivile.“

 

Dr Epp Heinola: Ma soovin südamest tänada kõiki patsiente, kes on minu tööd tunnustuse vääriliseks pidanud. See on tunnustus kogu neurokirurgia osakonna kollektiivile, kes oma töö ja hoolitsusega on loonud meeldiva patsiendikeskse õhkkonna ning kolleegidele, ilma kelle abi ja toetuseta oleks minu igapäevatöö ja patsientide ravimine võimatu. 

Üritan patsientide ja kolleegidega suhtlemisel olla alati aus ja otsekohene. Kuigi vahel võib tõe teadasaamine raskest haigusest ja keerulistest ravivõimalustest olla patsiendile ootamatu ning hirmuäratav, leiame üheskoos probleemidele lahenduse, sest teadmatus ei ole kunagi teadmisest parem. Ma ei solvu ega üllatu, kui tervislikke eluviise selgitades katkestab patsient jutu sõnadega: „Ah, ajad siin oma arsti jura!“ Tervise väärtuse mõistmiseni jõuavad inimesed sageli siis, kui seda enam ei ole.

Kuigi öeldakse, et tervis on inimese kõige kallim vara, siis muutub see ütlus reaalsuseks tihtipeale alles haigestudes. Meie, meedikud, olemegi selleks, et haigusi ravida ja haigete tervist parandada. Teeme seda tööd parimate teadmiste, oskuste ja ravivõimalustega.

 

Tänuavaldusi

  • Soovin tänada dr Jaan Eelmäed, kes opereeris minu kaela. Sain suurest valust lahti ja taastumine läheb väga kenasti. Suur tänu kogu osakonnale, kõik olid väga abivalmid.
  • Suured tänud neurokirurg Jaan Eelmäele, kes opereeris edukalt minu lülisambakanali kitsenemist ja parendas sellega minu elukvaliteeti.
  • Avaldan tänu kliiniku administratsioonile kvaliteetse meditsiiniteenuse osutamise eest. Kogu südamest tänan dr Epp Heinolat ja dr Jaan Eelmäed, anestesioloogi ja kogu operatsioonimeeskonda superprofessionaalsuse eest ja ka operatsioonijärgse intensiivravi meeskonda. Tänan kogu osakonna personali tähelepanu, kiire abi ja südamliku suhtumise eest.
  • Südamlik tänu dr Jaan Eelmäele ja dr Epp Heinolale! Olete väga abivalmid ja hoolivad. Suur tänu neurokirurgia osakonna personalile. Õed – teie abivalmidus ja hoolitsus on liigutav – olge hoitud! Hooldajad – teie abivalmidus on tänuväärne. Köögipersonal – aitäh maitsva toidu eest! Tervist ja õnne teie ellu.
  • Suur, suur tänu dr Epp Heinolale, tema meeskonnale ja kogu neurokirurgia osakonna personalile, kes minuga tegelesid. Dr Heinola kuulas alati kannatlikult ja seletas, kui midagi arusaamatuks jäi.
  • Avaldan südamlikku tänu osakonna kollektiivile, dr Jaan Eelmäele professionaalsuse ja tähelepaneliku suhtumise eest patsienti, dr Epp Heinolale taktitundelise suhtumise, abi ja osavõtlikkuse eest, õde Maria Gorbatšile professionaalsuse, abivalmiduse ja headuse eest. Sügav kummardus ja tunnustus kogu osakonna personalile.

lk6 Aive Meus2 A.TennusParimate kliinikumis töötavate Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite praktikajuhendajate välja selgitamiseks ja tunnustamiseks viiakse kõrgkooli õppurite seas läbi küsitlus. Sel aastal nimetasid õppurid parimateks praktikajuhendajateks Aive Meus ja Rimma Suvorova.

Aive Meus töötab südamekliiniku kardiokirurgia osakonnas ning tema juhendatavad on iseloomustanud teda nii:

Aive Meus on sõbralik, patsiendikeskne, hooliv, tark, pädev, ambitsioonikas, hea kolleeg, usaldusväärne.

Ta võttis alati aega, et tegevusi selgitada (isegi patsiendi kuuldes) ja tagas selle, et praktikant näeks võimalikult palju erinevaid protseduure ning uuringuid.

Tänu temale õnnestus näha lisaks tavalistele südameuuringutele ka lahtist südameoperatsiooni, mis oli kirjeldamatu kogemus.

 

Aive Meus: väga hea on saada positiivset tagasisidet tudengitelt, keda olen juhendanud/õpetanud. Ülimalt hea meel on, kui mu tööga on rahule jäetud. Põhitöö kõrvalt tudengite juhendamine on minu jaoks meeldiv töö ning hea on näha, kuidas minu kõrval õppija areneb.

 

 

 

 

lk6 Rimma Suvorova erakoguRimma Suvorova töötab sisekliinikust gastroenteroloogia osakonnas ning on pälvinud sama tunnustuse ka 2018. aastal. Sel korral tõid juhendatavad välja järgmist:

Juhendaja juhendas suure heameelega, oli praktikandi jaoks alati olemas, aitas ja nõustas.

Selgitas kõiki protseduure ja toiminguid väga põhjalikult.

Ta julgustas praktikanti oma käega erinevaid tegevusi läbi tegema ja küsima küsimusi.

Juhendaja teeb ise hoolikalt, räägib ja õpetab kõike, mida ise teeb.

 

Rimma Suvorova: Mul on ääretult hea meel ja uhke tunne, et on olemas selline nominatsioon nagu "Parim praktikajuhendaja". See lisab meie igapäevasele tööle motivatsiooni ja sunnib olema igati eeskujuks nendele noortele, kes on valinud keeruka, väga mitmekülgse ja ääretult vajaliku ja tänuväärse ameti –õde.

On hea tunne tulla tööle ja näha, et iga meeskonnaliige on omal kohal ning valmis lahendama igat olukorda, mis võib ette tulla. On hea tunne vaadata, kuidas töö sujub, kõik laabub, meeskond lahendab tekkinud olukorrad operatiivselt ja professionaalselt. Vahetuse lõppedes tõstavad tehtud töö ja saavutused meeleolu ja tekitavad rahulolu.

Pälvides parim praktikajuhendaja tiitli, tahan tänada enda juhendajaid, kes õpetasid mind ja jagasid mulle enda tarkust. Aitäh Teile!

 

lk9 EMO27. mail tähistatakse Euroopas erakorralise meditsiini päeva, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust erakorralisest meditsiinist ning erakorralistest terviseseisunditest. Selle päeva tunnuslause „Oleme teie jaoks olemas“ viitab nii erakorralise meditsiini arstide, õdede ja hoolduspersonali töö olulisusele kui ka ilmestab erakorralise meditsiini olemust ja turvatunnet, mida erakorraline meditsiin ühiskonnas tekitab.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond oli esimene omataoline Eestis. Tänaseks annab igapäevastesse ootamatute olukordade lahendamisse oma panuse 157 töötajat. Olgugi, et erakorralist meditsiini käsitletakse iseseisva erialana alles 2000. aastast on tänaseks just EMO erinevate erialade põimumiskoht. „Meie osakonnas saavad kokku nii kiirabi töö, haiglaravi kui ka peremeditsiin. Oluline on tegeleda kiirelt ning pädevalt raskes seisundis patsientidega, mis tähendab, et töö on enamasti aegkriitiline ning töötempo kiire, nõudes pidevat valmisolekut ning kiirelt otsustamist ja tegutsemist,“ kirjeldas EMO arst-õppejõud Sander Poks. Teisalt ongi erakorralise meditsiini personal välja õppinud lahendama just ootamatuid ja ka kriitilisi situatsioone ning tegutsema operatiivselt meeskonnana, et aidata kriitilises seisundis patsiente.

 

„Enim väljakutseid pakuvad keerulised olukorrad, mis vajavad nii osakonnasisest koostööd kui ka teiste erialade kolleegide kaasamist. Hulgitraumade, infarktide, insultide, anafülaksia, elustamisjärgse seisundiga patsiendid – selline on meie argipäev. Paljud nendest patsientidest vajavad kompleksset abi, mille tagab mitme eriala koostöö. EMO roll on seejuures erinevate erialade spetsialistide töö sujuvalt koordineerida,“ täpsustab dr Poks. EMO vastutav õde Maarja Maisla täiendab, et erakorralised ja keerulised hetked on parimad nii oskuste kinnistamiseks kui ka enda edasi arendamiseks. „Meie töö on huvitav ja ettearvamatu, mis suurt osa meie personalist ka sütitab. Näiteks olen mina sattunud viimase poole aasta jooksul vastu võtma kahte äkksünnitust – üht L. Puusepa 8 sissepääsu juures ning teist EMO parklas,“ kirjeldab Maarja Maisla.

 

Oskust ootamatustes toime tulla tõestas ilmekalt EMO ka COVID-19 pandeemia lahendamisel. „Kui plaanilist ravi oli võimalik piirata, siis erakorralise abi kättesaadavus tuli tagada igas olukorras,“ sõnab dr Poks. Piirangutel oli ka teistsugune mõju – eelmisel aastal pöördus osakonda vähem patsiente kui aasta varem. „COVID-19 pandeemia ajal kaalusid inimesed senisest rohkem pöördumise põhjendatust. Ideaalis see peakski nii olema, ent süsteemi parandamiseks on vaja muutusi kogu ühiskonnas. Erakorralise meditsiini osakond on oma ööpäevaringse avatusega inimeste jaoks väga kergelt kättesaadav. Aga oluline on sellesse mitte suhtuda liiga kergekäeliselt. Kindlasti saab parendada ka perearstisüsteemi kättesaadavust ning inimeste enda teadlikkust tervise osas, mis viiks selleni, et tervishoiusüsteemi kitsaskohti lahendataks vähem erakorralise meditsiini osakonnas,“ arutles dr Poks.

 

Erakorralise meditsiini osakonna õde Maarja Maisla lisab, et olenemata pidevast valmisolekust on hea aeg-ajalt inimestele meelde tuletada, et EMOsse pöördumine on vajalik ennekõike juhtudel, kui inimese terviseseisund või trauma ohustab tema tervist. „Pöördumata kindlasti jätma ei peaks ning kahtluse korral tuleks esmalt nõu pidada perearsti nõuandeliiniga. Selleks, et inimene ise mõistaks oma seisundit paremini, tuleks panustada senisest enam ka inimeste tervisekasvatusse. Oskused hoolitseda tervise eest ning anda kannatanule esmaabi omavad otsest mõju kogu ühiskonnas. Sageli on abi andmine erakorralistes olukordades aegkriitiline ning oskuslik tegutsemine võib sõna otseses mõttes päästa kellegi elu,“ rõhutab Maarja Maisla.

 

Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda pöördus eelmisel aastal ligi 40 000 patsienti. Traumakabinetti pöördus pea 18 000 patsienti. „Meie personal on pädev ning ravi osakonnas kõrgel tasemel. Niisamuti on EMO hinnatud praktikakohana või residentuuri tsüklina,“ ütleb dr Poks.

 

Küsimuse peale, kuidas pidevalt ootamatustes töötades vastu pidada, toovad nii dr Sander Poks kui ka õde Maarja Maisla välja erilise meeskonnavaimu. „EMO tööd ei ole võimalik teha üksinda. Patsiendi terviserikke põhjuse leidmiseks ja seisundi stabiliseerimiseks on meil alati aega piiratult. Vahel peame tegema otsused pooliku info põhjal ning see kõik on võimalik vaid siis, kui igaüks mõistab oma rolli ja vastutust. Iga lüli on oluline ning see loob erilise „EMOliku“ meeskonnatunde,“ räägivad dr Poks ja Maisla. Nad peavad oluliseks, et tööd tehes oleks sära silmas ning samal ajal on tänulikud, et patsientide positiivne tagasiside on sagenenud.

 

Neile noortele kolleegidele, kes on alles eriala valimas, soovitavad dr Sander Poks ning Maarja Maisla kindlasti kaaluda erakorralise meditsiini eriala. „Erakorraline meditsiin on põnev ja väljakutseid pakkuv. See eeldab nii laiapõhjaliste teadmiste olemasolu kui ka pidevalt uute teadmiste omandamist. Vähemolulised ei ole head meeskonnatöö oskused,“ loetlevad nad EMO töö eripärasid. 

 

Kliinikumi Leht 

lk11 COVID taastusKliinikumi COVID-19 taastusravi osakonnas kolm nädalat ravil olnud Endel on rõõmsameelne ja enesekindel härra. Endel on elukutselt maamõõtja, nooruses on ta mänginud aastakümneid korvpalli ning haige olnud väga harva. COVID-19 tõttu ravile sattumine oli alles teine pikem haiglaravil viibimine tema elus.

 

Kuidas te haigestusite?

Esimesed haigustunnused ilmnesid märtsi alguses. Tundsin jõuetust, söögiisu kadus ja tundsin iga päev nagu oleksin kolki saanud, iga päev keha valutas. Palavikku mul esialgu ei olnud ning esimene COVID-19 test oli negatiivne. Mõned päevad hiljem tehti teine test ning see oli siis juba positiivne. Tundsin valusid ribide all, siis tõusis ka palavik üle +38°C. Abikaasa kutsus kiirabi, mõõdeti mu kehatemperatuuri ja vere hapnikusisaldust ning siis viid mind Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Seal tuvastati mul kahepoolne kopsupõletik, kopsukahjustus oli 75%.

 

14. märtsil toodi mind kiirabiga vilkurite saatel Tartusse. Kõigepealt olin intensiivravi osakonnas, algul ühes, siis teises. Kokku olin intensiivravil kaks nädalat ning seejärel toodi mind COVID-19 taastusravi osakonda.

 

Enne haigestumist arvasin, et olen tugev, sporti teinud ja mind see haigus ei murra. Aga haigestumise järel polnud mul kuu aega üldse jõudu, jalad ja käed olid nagu makaronid. Et haigus mu nii sügavalt murdis, see oli šokk.

 

Milline on olnud teie taastumise protsess?

Nende kolme nädalaga siin olen ma oluliselt taastunud, lisahapnikku ma enam ei vaja. Siia tulles oli lisahapniku vajadus 6, siis vähenes järk-järgult üheni. Võtsin alguses 13 kg alla, tänu siinsele hoolitsusele on 4–5 kg taastunud.

 

Väga suur tänu kogu personalile siin osakonnas, siin on noored ja energilised inimesed, kes teavad oma tööd. Müts maha kliinikumi töötajate ees, ainult kiitvaid sõnu on öelda. Toit on ka hea, kohati väga hea. Eriti suur tänu füsioterapeute Kristiina Laurile, kes minuga on mässanud, mind utsitanud ja minuga koos treeninud ning ka iseseisvaks võimlemiseks harjutused kirja pannud. Päris terve ma veel pole, vaja on taastumist jätkata kodus, aga taastusravi on andnud nii palju tulemusi, et saan rahulikult koju minna.

 

Midagi positiivset on asja juures ka, loobun nüüd suitsetamisest, et oma kopse hoida.

 

Liina Raju

 

Ronald Rätsep, statsionaarse taastusravi osakonna arst-resident

Milline on COVID-19 patsientide taastusravi?

Kõik patsiendid, kes meie osakonda jõuavad, vajavad lisahapnikku. Kõigil neil on jõudluslangus, kas siis ägedast COVID-19 haigestumisest või siis intensiivravi järgselt. Pika intensiivravi järel võivad ka lihased olla atrofeerunud. Taastusravi on interdistsiplinaarne meeskonnatööl põhinev aktiivravivorm, kus taastusarst vaatab patsiendi üle, määrab ravi ning juhib taastusravimeeskonda. Põhiline on füsioteraapia – aeroobse võimekuse ning lihasjõu parandamine, rindkere mobiliseerivad harjutused, puhumine PEP-pudelisse, TRI-FLO sisse hingamise harjutused.

 

Mõni patsient vajab ka psühholoogilist tuge, on selle põhjuseks siis kurnav intensiivravi, neuropsühhiaatrilised häired (põhimeeleolu häirumine, anhedoonia, asteenianähud, kognitiivsed häired), õudusunenäod, pereliikme surm.

 

Mõned patsiendid vajavad ka logopeedi abi, et taastuda COVID-19 tingitud insuldi või intensiivravijärgsetest kõne- hääle- ning neelamishäiretest. Ühe kehapoole nõrkuse korral kaasame ka tegevusterapeudi, et taastada peenmotoorikat ning toetada igapäevaelutoimingutega hakkamasaamist.

 

Taastusravimeeskonda kuulub ka sotsiaaltöötaja, kes sõltuvalt funktsionaalse häire raskusest aitab korraldada edasist elu.

 

Milline on olnud Endli taastusravi?

Keskmiselt on patsiendid siin osakonnas ravil 10–17 päeva. Kuna tema kopsukahjustus oli suurem, oli ta ravil 24 päeva. Oleme saanud tema lisahapnikku vajadust järjest vähendada. Tema koormustaluvus on paranenud, kuigi see on võrreldes varasemaga langenud. Tema analüüsitulemused on järjest paremad ning ta võib edasist taastumist jätkata kodus. Tal on treeningkava ja harjutused selged, ta on väga tubli patsient.

lk7 SüdaTartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiointensiivravi osakonna juhataja dr Urmet Arus ja Eesti Kardioloogide Selts tuletavad meelde, et ka COVID-19 pandeemia perioodil tuleb oma südame tervise eest hoolt kanda. Selle rõhutamiseks on alanud kampaania „Südant ei saa pausile panna!“.

 

Haigestumus ja suremus südame- ja veresoonkonna haigustesse on jätkuvalt kõrge kogu Euroopas. Ka Eestis on need endiselt kõige sagedasemad surma põhjustajad. Südameinfarkti tõttu sureb maailmas aastas 7 miljonit inimest. „Uuringute alusel on selgunud, et COVID-19 pandeemia esimese laine ajal pöördus südame probleemidega haiglasse märgatavalt vähem patsiente. Tulemuseks oli, et paljud infarktihaiged jõudsid haiglasse liiga hilja. Peamiseks põhjuseks oli patsientidepoolne hirm oma kaebuste tõttu kutsuda kiirabi või pöörduda arstile,“ rääkis dr Urmet Arus. Ta lisas, et sellest tulenevalt soovivad kardioloogid rõhutada, et ägedate südamehaiguste ravi on ka pandeemia tingimustes ööpäevaringselt kättesaadav, elupäästev ja turvaline.

 

Et juhtida tähelepanu südame tervise olulisele, seda ka COVID-19 pandeemia aja, on valminud kampaania tarbeks koosöös Euroopa Kardioloogide Seltsiga veebileht (https://www.cantpauseaheart.org/et; www.eks.ee/covid/), kus tutvustatakse ägedate südamehaiguste peamisi sümptomeid ning kuidas vastavas olukorras käituda. Õigeaegse ja kiire ravi korral välditakse enneaegseid surmasid, raske haiguse väljakujunemist ja hilisemat elukvaliteedi langust. Krooniliste südamehaigustega inimesed saavad veebilehelt vastused sagedasematele küsimustele ning soovitusi koroonaviirusega toimetulekuks. Lisaks lükatakse ümber levinumad pandeemiast tingitud hirmud ja müüdid.

 

Südameinfarkti korral tuleks abi otsida koheselt ehk kutsuda kiirabi, et vähendada südame kahjustust, vähendada kaebusi, saada elupäästvat ravi. „Kiire meditsiinilise abi saamine võib päästa teie elu. Haiglad annavad endast parima, et teid turvalises keskkonnas ravida,“ kinnitas dr Arus. Südameinfarkti tunnusteks on tavaliselt rõhuv, põletav või pigistav tunne rinnus. Ühtlasi võib viidata sellele mõnikord järsku tekkinud õhupuudus. Sageli kaasneb südameinfarktiga higistamine ja iiveldus.

 

„Kui aga inimesel juba on teadaolev südamehaigus, on vajalik jätkata selle ravi, et vältida kaebuste teket ning südamekahjustuse teket,“ sõnas dr Arus. Ehk siis: erinevalt paljust muust, südant ei saa pausile panna.

 

Kliinikumi Leht  

lk8 Kärolin KajalaidKliinikumi Leht uuris psühhiaatriakliiniku kliiniliselt psühholoogilt Kärolin Kajalaiult, mida on oluline COVID-19 pandeemia tingimustes vaimse tervise puhul märgata.

 

Miks on praegusel ajal oluline töötajate vaimsele tervisele tähelepanu pööramine?

Vaimsele tervisele tuleks tegelikult tähelepanu pöörata kogu aeg, sest ilma vaimse terviseta pole paraku ka füüsilist tervist lõputult. Praegune aeg on vaimse tervise teemad rohkem esiplaanile toonud, sest inimesed on ühelt poolt hakanud rohkem rääkima sellest ja endale oma vaimse tervise probleeme tunnistama, teiselt poolt ongi praegu raske aeg ja vaimne tervis kannatab. Hetkel on aga kõige teravam see, et tervishoius töötavad inimesed on äärmiselt ülekoormatud ja väsinud ning selle pinnalt tekib korralik läbipõlemine, mis võib päädida sellega, et inimene ühel hetkel enam polegi töövõimeline.

 

Veel üks sagedane mure praegusel ajal on süütunne – süütunne oma laste, pere ja kodu ees. Käärid missioonitunde ja eraelu vahel on hetkel väga suured. Eelmisel kevadel muretsesid inimesed nakatumise pärast, kardeti ka, et nakatatakse kedagi teist. Ärevad pereliikmed muretsesid nende pärast, kes COVID-19 osakondades töötasid. Hirm on praeguseks väiksem, on selle haigusega töötamise kogemus.

 

Paljud probleemid tulevad hetkel väsimusest – inimene ei tule enam oma mõtetega toime, tekib pahameel, vihatunne ja stress.

 

Eelmisel kevadel pakkus psühhiaatriakliinik nõustamist nii kliinikumi töötajatele kui ka linnakodanikele ning iga päev pöördus meie poole 3–5 inimest. Nii siis kui ka nüüd teevad inimestele muret erinevad pereprobleemid, mis on COVID-kriisi tingimustes võimendunud või tekkinud.

 

Kuidas mõjutab meie töötajaid ühiskonnas toimuv polariseerumine?

Polariseerumine mõjub väga halvasti, see justkui tühistab meie personali tööd, eriti COVID-19 osakondades. Kõige valusam on vaadata aktsioone, kus COVIDi olemasolu eitatakse, tehakse ilma maskita grupikallistusi. Samal ajal töötajad teavad, et nendest protestijatest osad võivad sattuda haiglaravile, ja siis peab neid ikkagi aitama ühegi küsimuseta või kahtluseta – meie inimesed teevad oma tööd südamega, olenemata sellest, miks haiglasse on jõutud. Psühholoogilisest vaatevinklist on aga probleem see, et samal ajal, kui me aitame neid inimesi, on kuskil ajusopis teadmine, et nende meeleavalduste tõttu lükkub kogu aeg pandeemiast väljatulek edasi ja samal ajal, kui ma aitan tööl teisi inimesi, on mu enda lapsed kodus omapäi.

 

Kriisis oleme me mitte ainult üksikisikutena, vaid koos oma meeskondadega. Kuidas aidata hetkel meeskonda?
Palju sõltub sellest, kes ja kuidas meeskonda juhib. Alguse saab kõik sellest, et juht ise peab suutma oma meeleolu ja emotsioone juhtida, peab suutma analüüsida oma „mõttevigasid“. Tänapäeva juht ei saa ilma empaatiavõimeta olla. Siia alla kuulub ka see, et peaksime oma meeskondades rohkem tunnistama, et hetkeolukorras ongi läbipõlemine normaalne ning see ei tule sellest, et sa ei saa hakkama ja et läbipõlemine on nõrkadele, vaid sellest, et oled olnud just supertubli, võibolla isegi liiga tubli.

 

Meeskonna juht peab teadma, et inimestel on veel teatud põhivajadused peale füsioloogiliste vajaduste. Need teised vajadused on seotud tunnustamise, lugupidamise ja kuulumisetundega.

 

Tunnustamine ei maksa midagi, aga on väärt väga palju. Tunnustust või tänu saades või jagades vabanevad meie ajus ained, mis tekitavad heaolutunnet ja pikas perspektiivis parandavad nii vaimset kui füüsilist tervist.

 

Konflikti lahendamise oskused on samuti juhil olulised. Hetkel on konfliktid kergemad tekkima – inimesed on rohkem pinges, reageerivad teravamalt, konfliktid tekivad väsimuse pinnalt. Oluline on, et juht suudaks konfliktis olla erapooletu.

 

Meeskonnas saame üksteist toetada pisiasjadega, abiks on isegi väiksed küsimused „Kas sa jõuad  veel?“, „Kas sa vett oled joonud?“. Mõnda inimest aitab see, kui saame kasvõi mõne hetke rääkida isiklikest asjadest – perest, lastest. Need väiksed asjad aitavad meil tunda, et oleme päris inimesed, mitte lihtsalt väiksed mutrid suures masinavärgis.

 

Juhtkonna ettepanek pakkuda töötajatele vaimse tervise tuge on minu jaoks märk sellest, et soov inimesi hoida on olemas.

 

Mida inimene ise oma vaimse tervise toetamiseks teha saaks?

Tuleks võtta üks hetk ja n-ö peeglisse vaadata: Kas ma tegelen enda vajadustega? Kas ma otsin abi, kui mul on raske? Kas ma söön ja joon piisavalt? Kuidas ma kasutan oma puhkeaega? Kas ma liigun värskes õhus või veedan aega nutiseadmes? Abiks on ka oskus elada rohkem praeguses hetkes. Me ei tea, mis tulevik toob ning selle pärast pole mõtet ette muretseda. Tuleks püüda ellu jääda üks päev korraga siin ja praegu.

lk9 Ohmni robotKliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ja kopsukliinikus testitakse kuu aja jooksul koostöös informaatikateenistuse ja AS Elisaga Ohmni roboti kasutusvõimalusi. Roboti mobiilsus, navigatsioonikaamerad ja helisüsteem võimaldavad seda rakendada nii suhtlusvahendina kui ka ravi ja õppe eesmärgil.

 

Patsiendil ja patsiendi lähedastel on võimalik Ohmni roboti vahendusel teha kvaliteetseid videokõnesid, luues sellega kaugkülastuse võimaluse. Tervishoiutöötajad saavad aga piltlikult öeldes olla kahes kohas korraga, konsulteerides distantsilt patsienti ning kaasates vajadusel erinevate erialade spetsialiste. Robotiga on võimalik ühendada eluliste näitajate mõõtmise seadmeid, samuti kasutada seda tarvikute transportimiseks osakonna erinevate töökohtade vahel. Ohmni robot on ka kiire suhtlusvahend patsiendi ja valvepersonali vahel, eriti COVID-19 osakondades, kus peab arvestama isikukaitsevahendite selgapanemiseks kuluva ajaga.

 

Robot võimaldab suuremate kuludeta kaasata väliskoolitajaid ning toetab üliõpilasi, tuues vajadusel koolipoolse praktikajuhendaja distantsilt otse praktikakeskkonda.

 

Esmalt testitakse Ohmni robotit anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ja seejärel kopsukliinikus. Eesmärgiks on hinnata, kas robot lihtsustab ravimeeskonna tööd ning parandab patsiendikogemust. Testitulemuste põhjal otsustatakse Ohmni roboti edasine kasutamine kliinikumis.

 

Richard Jalakas

Informaatikateenistus

 

Ilona Pastarus

Õenduse ja patsiendikogemuse juht

lk10 Sisevõrk joonis2020. aastal viidi kommunikatsiooniteenistuse eestvedamisel koostöös konsultatsiooniettevõttega Miltton läbi sisekommunikatsiooni uuring, et hinnata kliinikumi erinevate sisekommunikatsiooni kanalite kasutatavust ning muuta infokanaleid, nende sisu ja kättesaadavust vastavalt töötajate ootustele. Küsitluses osales 377 kliinikumi töötajat. Uuring näitas, et kliinikumi töötajad eelistavad kliinikumi sisevõrku infokanalina kliinikumi üldise informatsiooni jaoks (57% vastanutest), sisevõrk oli sellise info kajastamisel kolmandal kohal e-posti ning uudiskirjade järel. Oma tööks vajaliku informatsiooni kanalina eelistas sisevõrku märgatavalt vähem töötajaid (37%). Ametigruppide lõikes eelistasid sisevõrku kliinikumi üldise informatsiooni kanalina õendustöötajad ning tugipersonal.

 

Uuringus tehtud ettepanekute hulgast toodi välja nii sisevõrgu tehnilise uuendamise vajadust kui ka soovi ühtse läbimõeldud sisevõrgu loogika järele. Tagasisides rõhutati kaasajastatud info kättesaadavuse olulisust ja ülevaatlikkust. Oluliseks peeti info sagedasemat uuendamist ning ühtlasemat info kvaliteeti kõigi üksuste kohta. Praeguse keskkonna ühe tugevusena toodi välja töötajate kontaktide ülevaatlik andmebaas.

 

Kliinikumi sisevõrgu kasutusandmete statistika näitab, et viimase kuue kuu (1. oktoober 2020–31. märts 2021) enim kasutatud leheküljed sisevõrgus oli esileht, töötajate kontaktid, teenused ning parkimine. Märkimisväärne on seejuures, et töötajate kontaktide otsingut on 6 kuu jooksul kasutatud ligi 80 000 korda.

 

Sisevõrgu uuendamiseks viidi 2020. aasta viimastel kuudel läbi kasutajamugavuse analüüs, milles kliinikumile oli abiks oli UX Estonia. Analüüsimeeskond viis läbi intervjuud kliinikumi töötajatega erinevatelt juhtimistasanditelt ning võttis arvesse nii kasutusstatistika tulemusi kui ka sisekommunikatsiooni uuringu sisendit. Prototüübi loomisel kaasati testgrupp, millega oli võimalik liituda kõigil teemast huvitatud kliinikumi töötajatel.

 

„Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgu loomise aluseks oli kasutajate vajaduste ja soovidega arvestamine ning pidev tagasiside küsimine, mis aitas meil luua loogilise ja arusaadava keskkonna, millega meie testgrupi kasutajad rahule jäid,“ sõnas UX Estonia analüütik Jaan Margus.

 

Valminud prototüübi alusel on nüüdseks leitud koostööpartner edasisteks kujundus- ja arendustöödeks. 2021. aasta märtsis valiti hinnapakkumiste ja intervjuude alusel välja sisevõrgu arendustöid tegev firma, milleks osutus Limegrow OÜ. Kujundus- ja arendustöid on plaanis alustada mais ning sisevõrgu uuendatud versioon peaks kasutajatele kättesaadav olema käesoleva aasta detsembris. Kliinikumi töötajatel on võimalus oma panus uue rakenduse testijana anda 2021. aasta sügisel.

 

Liina Raju

 

lk4 kardiointensiiv kollektiivKuni aastani 2020 raviti Tartu Ülikooli Kliinikumis ägedaid südamehaigusi erakorralise kardioloogia osakonnas, mis koosnes intensiivravi osast ja üldpalatitest. Osakonda juhtis pikki aastaid dr Üllar Soopõld. Kuna töö maht aastate jooksul pidevalt intensiivistus, tekkis vajadus optimeerida töötajate koormust ning tõhustada töökorraldust, jaotati erakorralise kardioloogia osakond kaheks. Moodustati kardiointensiivravi osakond ja 2. kardioloogia osakond.

 

1. jaanuaril 2020 avatud südamekliinikus uus üksus, kardiointensiivravi osakond, on 12-kohaline. Meie eesmärk on pakkuda kiiret ja professionaalset abi raskete südamehaiguste korral. Nendeks on ägedad klapihaigused, eluohtlikud rütmihäired, südame- ja hingamispuudulikkus, kopsuarteri trombemboolia. Paljud elustamisjärgses seisundis olevad haiged saavad samuti ravi just kardiointensiivravi osakonnas. Kõige suurema haigete osakaalu moodustavad aga ägeda koronaarsündroomiga haiged (STEMI, NSTEMI, ebastabiilne stenokardia).

 

Eestis on kolm III etapi haiglat – Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla, kuhu koondatakse maakonna haiglatest raskemad ja keerulisemad haigusjuhud. Kardioloogilises plaanis tähendab see, et kõrgemasse etappi tuuakse valdav osa ägeda koronaarsündroomiga haigetest. Väiksemal määral tegeleb selliste patsientidega ka Ida-Tallinna Keskhaigla.

 

Kliinikumi kardiointensiivravi osakonnas ravime haigeid kõigist Lõuna-Eesti haiglatest, aga ka Jõgeva ja Ida-Viru keskhaiglast. Kohalike haiglate arstid ja kiirabide brigaadijuhid konsulteerivad meiega edasise käsitluse osas iga ägeda südamehaiguse kahtluse korral. Koronaarsündroomiga haiged tuuakse enamasti koheselt edasi Kliinikumi, kus kardiointensiivravi osakonna personal organiseerib kiireloomulise abi.

 

Ägedaid südamehaigeid iseloomustab seinast-seina kliiniline pilt. Patsiendi seisund võib olla üliraske, aga ka täiesti stabiilne, isegi kaebustevaba. Samas võib rütmihäirete tekkimisel olukord muutuda hetkega kriitiliseks. Kardiointensiivravi osakonna töötajad on ette valmistatud kiiresti reageerima ja lahendama erakorralisi/kriitilisi situatsioone. Osakonnas rakendatakse kõiki tänapäevaseid jälgimis- ja ravimeetodeid. Ühistöös teiste osakondadega (angiograafia, kardiokirurgia, funktsionaaldiagnostika) tagame patsientidele kiired diagnostikavõimalused: koronarograafia, ehhokardiograafia, südameõõnte kateteriseerimine, elektrofüsioloogiline uuring jm. Samuti saavad meie patsiendid vastavalt vajadusele ööpäevaringselt elupäästvaid protseduure: koronaarangioplastika, südame ajutine elektriline stimulatsioon, kopsude kunstlik ventilatsioon, kehaväline vereringe, erakorralised südamelõikused.

 

Haigete aktiiv- ja järelravis teeme igapäevaselt koostööd kõigi Lõuna- ja Kesk-Eesti haiglatega, Ida-Viru keskhaiglaga, aga ka Kliinikumi erinevate osakondadega (üldkardioloogiad, taastusravi, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku intensiivravi osakonnad jt). 

 

Esimese tegevusaasta jooksul ravisime 870 patsienti. Koroonapandeemia tõttu töötasime seitsmel kuul vähendatud voodiressursiga (8–10 voodikohta).

 

Osakonna personali moodustavad valdavalt endise erakorralise kardioloogia intensiivravis töötanud inimesed. Kaheksast arstikohast on osakonnas täidetud 4,15 ning põhitööjõu moodustavad dr Urmet Arus, dr Toomas Jalakas ja dr Erik Salum. Osalise koormusega realiseerivad end uues osakonnas dr Kristina Lotamõis, dr Alar Irs ja dr Urmas Muru. Abikäe on ka ulatanud südamekliiniku teiste osakondade tohtrid dr Kerli Lindlaan ja dr Valvo Piilberg ning kardioloogia arst-resident Kaido Paapstel, kes on leidnud jõudu oma põhitöö kõrvalt teha lisavalveid kardiointensiivis. Sügisel on osakonda oodatud värsked kardioloogid Kaido Paapstel ja Timo Alter. Õendustöötajaid on osakonnas 29 ning hooldajaid 14, lisaks kuulub osakonna koosseisu ka füsioterapeut. Osakonda juhatab Tallinnast Kliinikumi tööle asunud dr Urmet Arus, vanemõe ülesandeid täidab Liia Raud ning sekretärina on ametis Margit Krigulson.

 

Kardiointensiiv on hea koht, kus noore ja alustava arstina saada intensiivse töö kogemus ja tõsta enesekindlust ebastabiilsete haigete ja rütmihäirete käsitlemisel. Ootame kõiki kardioloogia, intensiivravi, erakorralise meditsiini ja sisehaiguste residente kardiointensiivi praktikale!

 

Dr Urmet Arus

Kardiointensiivravi osakonna juhataja

Tartu Ülikooli Kliinikum on esindatud täisliikmena või assotsieerunud liikmena 20 haruldaste haiguste Euroopa referentsvõrgustiku töös. Üks taotlus, osalemiseks kaasasündinud ainevahetushäirete (MetabERN) võrgustiku töö, on menetluses. Kokku on võrgustikke 24. Haruldaste haiguste võrgustikud ehk ERN-id (European Reference Network for Rare Diseases), millega kliinikum seotud on:

  • ERN Bond (luuhaigused)
  • Endo-ERN (endokriinhaigused)
  • ErnEpiCare (epilepsiad)
  • ERKNet (neeruhaigused)
  • ERN-RND (neuroloogilised haigused)
  • ERNICA (kaasasündinud anomaaliad)
  • ERN LUNG (kopsuhaigused)
  • ERN Skin (nahahaigused)
  • ERN EUROCAN (täiskasvanute soliidtuumorid)
  • ERN EuroBloodNet (hematoloogilised haigused)
  • ERN EURO-NMD (neuromuskulaarsed haigused)
  • ERN EYE (silmahaigused)
  • ERN GENTURIS (geneetiliste kasvajate sündroomid)
  • ERN GUARD-HEART (südamehaigused)
  • lk6 Tillmann Vallo TennusERN ITHACA (kaasasündinud väärarengud ja haruldased intellektipuuded)
  • ERN PaedCan (laste kasvajad ehk onko-hematoloogia)
  • ERN RARE-LIVER (makshaigused)
  • ERN ReCONNECT (sidekoe ja lihas-skeletikoe haigused)
  • ERN RITA (immuunpuudulikkuse ja autoimmuunsed haigused)
  • ERN TRANSPLANT-CHILD (laste transplantatsioon)

Professor Vallo Tillmanni sõnul on liikmelisus võrgustike töös oluline. „Osalemine võrgustike töös annab võimaluse raviarstil konsulteerida keeruliste haigusjuhtude osas Euroopa selle ala tippspetsilistidega, asutades selleks vastavat turvalist veebis baseeruvat konsultatsiooni platvormi CPMS (Clinical Patient Management System). Lisaks annab ERN töös osalemine võimaluse saada kiiret infot käimasolevatest ja planeeritavates uuringutest. Samuti osalevad ERNi töös patsientide organisatsioonide esindajad, mis annab raviarstile võimaluse leida sobivad kontaktid ja edastada need oma patsiendile,“ selgitas prof Tillmann.

 

Võrgustike töös on võimalik osaleda nii täisliikmena kui ka assotseerunud liikmena. „Täisliikmeks saamiseks on haiglale esitatud nõuded oluliselt kõrgemad. Assotseerunud liikme esindajal puudub võimalus hääletada ERNi puudatavates küsimustes. Aga sisulist vahet ei ole: mõlema liikmelisuse korral on võimalus konsulteerida haiget läbi CPMSi, saada infot, osaleda uuringutes, jne,“ selgitas prof Vallo Tillmann. Ta lisab, et kliinikumi esindatus 20 ERNi töös on Eesti suurim. Ka teised haiglad – Tallinna Lastehaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Ida-Tallinna Keskhaigla on liikmed erinevates võrgustikes.

 

Kliinikumi Leht

 

lk7 Janika Korv ErakoguProf Janika Kõrv, kliinikum on alates 2019. aasta 1. septembrist olnud insuldikeskus. Mis on sellega muutunud?

Vastavalt insuldi Eesti käsitlusjuhendile toimetab kiirabi alates 2019. aasta 1. septembrist kõik akuutse insuldi tunnustega patsiendid haiglatesse, kus on insuldiüksus (ingl Stroke Unit) või insuldikeskus (ingl Stroke Center). Insuldiüksus tähendab geograafiliselt defineeritud piirkonda või osakonda haiglas, kuhu hospitaliseeritakse insuldiga patsiendid ning neid ravitakse multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kellel on teadmised, väljaõpe ja oskused insuldi raviks. Eestis on insuldiüksused kõikides keskhaiglates ning neis on 24/7 võimekus läbi viia intravenoosset (iv) trombolüüsravi. Võrreldes insuldiüksustega on insuldikeskus kõrgem tase, need on rajatud Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Insuldikeskusega haiglatel on lisaks iv trombolüüsravile võimekus läbi viia ka mehhaanilist trombektoomiat, olemas on muud tugiteenused kohapeal (neurokirurg, intensiivravi, vaskulaarkirurg jne). Insuldikeskuse väljaarendamisel on järgitud Euroopa Insuldi Organisatsiooni soovitusi, seda nii ruumide, jälgimisprotokollide, personali vajaduse ja nende koolitamise, jms osas. Insuldimeeskonda kuuluvad neuroloogid, õed, füsioterapeudid, hooldajad, logopeedid ja sotsiaaltöötajad.

 

Insuldi ravi koordineeritakse regulaarsete meeskonnakoosolekute kaudu. Kuna kliinikum on ainuke haigla Lõuna-Eestis, kus on insuldikeskus, siis tuuakse meile alates 2019. aasta sügisest ravile varasemast rohkem insuldiga patsiente, kellele pakume parimat tõenduspõhist ravi.

 

Milline on insuldipatsiendi raviteekond?

Raviteekond saab alguse juba sündmuspaigalt, insuldi toimumise hetkel, mil insult tuleb ära tunda ning viivitamatult kiirabi kutsuda. Väga oluline on, et teekond algab õigesti, see tähendab, et patsient toimetatakse kiirabi poolt haiglasse, kus on insuldiüksus või -keskus. Esimese nädala jooksul hinnatakse patsiendi võimekust taastusravis osalemiseks. Taastusravi võimekusega patsiendid liiguvad statsionaarsele taastusravile esimesel võimalusel, tavaliselt esimese nädala lõpus. Kui patsiendil on ainult ühe funktsiooni häire, siis sobib talle ambulatoorne taastusravi, kus temaga tegeleb logopeed või füsioterapeut. Raviteekonda mõjutab kindlasti sotsiaalne komponent. Kaugus taastusravi keskusest ja sotsiaalsed probleemid piiravad sageli ambulatoorsel taastusravil osalemist. Siin on vajalik tihe koostöö kohalike omavalitsustega.

 

Need, kes ei ole kohe taastusraviks võimekad või peavad veel kosuma, liiguvad kas järelravile või õendus-hooldusravile. Näiteks toimub tartlaste järelravi üldjuhul Elva haiglas, mujalt maakonnast pärit inimestel maakonnakeskuste üldhaiglates. Seal tuleb osata patsiendi seisundit hinnata ja otsustada, kas ja millal tal taastusravi võimekus tekib. Ka õendus-hooldusravil olevatel patsientidel tuleb regulaarselt taastusravi võimekust hinnata. Kõikidel seda siiski ei teki ning patsient võib vajada jätkuvalt hooldust. Osad patsiendid raske insuldi tõttu paraku surevad. Osad patsientidest saavad terveks ja taastusravi ei vaja. Nii nagu insult on väga heterogeenne haigus, on ka raviteekonnal kulgemise variandid erinevad. Kuid kõik insuldi läbi teinud patsiendid vajavad jälgimist insuldiõe või perearsti poolt tagamaks, et haiglas korraldatud ravi oleks järjepidev. Eesti Haigekassa insuldi raviteekonna projekt keskendub põhiliselt ägeda faasi järel toimuvale.

 

Mis on see, mis muutub insuldiprojektiga patsiendi jaoks?

Haigekassa insuldiprojekt võiks kaasa aidata sellele, et raviteekonnal liikumine pärast insulti haigestumist oleks võimalikult sujuv. Varasemast rohkem tegeldakse sotsiaalsüsteemi ja meditsiini lõimimisega. Eesmärk on see, et patsiendile põhjustaks tema raviteekond võimalikult vähe kannatusi ning teekond ei oleks nii hakitud ja et ta saaks kõige selle kohta piisavalt informatsiooni. Kliinikumis on sellesse projekti kaasatud insuldikoordinaatorid, kes võtavad patsiendiga kohe peale ravile saabumist kontakti, jälgivad tema raviteekonda ja hoolitsevad selle eest, et raviteekonnas ei tekiks soovimatuid peatusi ning kogu informatsioon oleks patsiendile kättesaadav.

 

Oluline on patsiendile ka inimlik tugi, eriti eakatele, kellel on väike digivõimekus või puudub ligipääs digitaalsetele vahenditele. Patsiendi ja tema lähedastega haiglas küll räägitakse ja jagatakse informatsiooni, aga neile on olukord väga värske ning nad ei oska kohe uues olukorras käituda. Koordinaatorite süsteem võiks jätkuda ka peale insuldiprojekti lõppu, et patsienti jälgitaks ja teda toetataks vähemalt aasta jooksul pärast insulti.

 

Maailma mõistes on insuldiprojekt innovaatiline, sarnane on käimas Saksamaal ühel liidumaal. Ka paljudes kõrgelt arenenud riikides on see, mis jääb väljaspoole haiglat ja ägeda faasi ravi, paljuski korraldamata ning nõuab tervishoiu ja sotsiaalsektori koostööd ning üksteise harimist.

 

KOMMENTAAR

GALINA, 56-aastane

Insuldiprojektis osaledes tunnen, et mul on tugi, et ma ei ole üksi, ma tunnen ennast turvaliselt. Mul käib kaks korda nädalas kodufüsioterapeut, teeme harjutusi. Samal ajal ta vaatab, milline on mu enesetunne. Suur moraalne tugi on väga tähtis sellises olukorras. Ise ma küll ei oleks osanud taotleda kodufüsioteraapiat, insuldiõe vastuvõttu, kogemusnõustamist. See on suureks toeks. Kui haiglast koju jõuad, siis on selline tunne, et oled unustatud, oma probleemidega jäänud silm-silma vastu.

 

Koordinaator hoiab kätt olukorra pulsil, see on suureks abiks. Olen koordinaatorile palju kordi helistanud probleemidega, isegi kui taastusravis olin. Ta soovitas mulle kogemusnõustajat, kes rääkis, kuidas tema insuldi üle elas ja mida ette võttis. Koordinaator tuletas mulle ka meelde töövõime hindamise ja puude taotluse tegemist.

 

Väga suur abi oli insuldiõega kohtumisest, kes seletas asjad lahti. Mul oli vererõhukalender tehtud, insuldiõel oli hea meel, et ta saab kahe nädala näidud üle vaadata. Ravimite doosidest rääkisime, samuti rääkis ta mulle, mida peab sööma, kus on rohkem just mulle vajalikke toitaineid ja vitamiine. Projekti tugi on suur asi, väga hea, et sattusin sellisesse projekti.