Lisatud: 08 Juuli 2024

Näo- ja lõualuudekirurgia eriala iseloomustab vaatamata kitsale piirkonnale keskendumine väga lai ravitavate haiguste hulk. Kliinikum on juhtivaks keskuseks Eestis alalõualiigeste haiguste kirurgilises ravis, kus igapäevaselt tegeletakse alates peetunud hammastest, nahaplastikast ja kuni elektritõukeratta õnnetuste tulemusel saadud traumade tagajärgedeni.

Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo-lõualuudekirurgia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Oksana Ivaski sõnul ravitakse osakonnas mitmesuguseid raskeid seisundeid ja haigusi, mis mõjutavad näo, lõualuude ja suuõõne struktuure ning nendega seotud kudesid. “Näo- ja lõualuude kirurgidena on meil iga päev väga suur vastutus patsientide ees, kuna operatsioonijärgsete tüsistuste korral võib patsiendi elukvaliteet või esteetika olulisel määral kahjustada saada. Õnneks tagavad põhjalikud teadmised anatoomiast ning viie aasta pikkune residentuuriõpe meile tugevad teadmised, suure kogemuse ning erialase pädevuse, et pakkuda patsientidele parimaid ravivõimalusi,” rääkis dr Ivask. 

Näo- ja lõualuudekirurgia üks keerulisemaid operatsioone on alalõualiigese endoproteesimine individuaalselt valmistatud proteesiga, mida tehakse Kliinikumis alates 2019. aastast. Alalõualiigese endoproteesimine on kirurgiline protseduur, mille käigus asendatakse kahjustunud või haiged alalõualiigese osad kunstliku proteesiga. 60–70% üldpopulatsioonist esineb vähemalt üks sümptom, mis viitab alalõualuuliigese piirkonna häiretele: valu, suu avamise takistus, helid liigestes, lukustused, mälumislihaste pinged ning raskematel juhtudel võivad välja kujuneda näo deformatsioonid. See operatsioon on mõeldud patsientidele, kellel on näiteks degeneratiivsed liigesehaigused (viimase staadiumi osteoartriit), anküloos (liigesejäikus), komplitseeritud traumad, arenguline häire või kaasasündinud patoloogiad. “Alalõualiigese protees on valmistatud patsiendi kompuutertomograafia ja digitaalse hambumuse skanneeringu baasil ehk protees on individuaalne ning patsiendi otsus operatsiooniks peab olema kindel. Operatsioonist taastumine on raske ja aeganõudev, sest suu avamine, söömine ja haigutamine on raskendatud, kuid aja möödudes saavutatakse positiivne tulemus, valu kaob või väheneb ning funktsioonid paranevad,” selgitas dr Ivask, kes on seni paigaldatud Kliinikumis 23 individuaalselt valmistatud alalõualiigese proteesi.

Osakonna igapäevane töö on ära jagatud plaaniliste statsionaarsete operatsioonide, lokaalanesteesias ambulatoorsete protseduuride ja erakorralise töö vahel. “Statsionaarsed operatsioonid on plaanilises korras üldnarkoosis planeeritud operatsioonid. Näiteks ortognaatne kirurgia, kaela tsüstide eemaldamine, süljenäärme kasvajate eemaldamine, alalõualiigese artroskoopia või artroplastika, huule- ja suulaelõhe plastikad ning ulatuslike nahaplastikaid vajavad nahakasvajate eemaldamine,“ rääkis näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juht. Tema sõnul on vahel vajalik üldnarkoosis eemaldada ka ulatuslikke lõualuutsüste või keerulisi peetunud hambaid. 

Maailmatasemelist ravi pakutakse ka ortognaatse kirurgia valdkonnas, kus tehakse tihedat koostööd ortodontidega, et korrigeerida patsiendi üla- ja/või alalõualuu asendit ning parandada hambumust juhtudel, kus ainuüksi ortodontiline ravi (nt breketitega) ei ole piisav. “Viimastel aastatel oleme väga palju panustatud ravi kaasajastamisse ning ortodontidega koostöö parandamisse. Tänu sellele pöörduvad patsiendi meie juurde ravile üle kogu Eesti ning meie arstid osalevad igal aastal nii Eestis kui ka välismaal toimuvatel konverentsidel ja koolitustel, et ammutada uusi teadmisi ja oskusi,” selgitas dr Ivask.

Stomatoloogia kliiniku näo-lõualuudekirurgia osakonna arst-residendi dr Tiiu Kivimaa sõnul on üks erakorralistest tööde põhjustest elektritõukerataste õnnetused, mis võivad patsiendile kaasa tuua tõsiseid probleeme. “Väga tihti kukutakse välja hambaid või on tagajärjeks lõualuumurrud. Halvimal juhul võivad traumajärgsed komplikatsioonid patsienti mõjutada terve ülejäänud elu. Väga tihti juhtuvad ka olmevigastused alkoholitarvitamise käigus,” rääkis dr Kivimaa. Seetõttu on Kliinikumis tagatud näo- ja lõualuudekirurgia valve ööpäevaringselt, st õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel on arst koduvalves, kust väljub erakorralist käsitlust vajavate patsientide puhul.

Ambulatoorselt viiakse läbi igapäevaselt lokaalanesteesias mitmeid erinevaid operatsioone: peetunud hammaste ja väiksemate lõualuutsüstide kirurgiline eemaldamine, huule- ja keelekidade plastikad, naha ja suuõõne pehmekoe kasvajate eemaldamine, biopsiate võtmised  ja alalõualiigese artrotsenteesid. “Tegeleme enda osakonnas esimesest eluaastast kuni elukaare lõppu jõudnud patsientidega. Väga varases eas vajavad ravi huule- ja suulaelõhedega patsiendid, kaela mediaalsed tsüstid ning vabastamist patoloogilised huule- ja keelekidad,” lisas arst-resident. Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad 4–5 päeval nädalas, kuhu saavad pöörduda plaanilised patsiendid saatekirja alusel ning kus toimub täiendav diagnostika ja otsus kirurgilisele ravile.

Alates 2023. aasta augustist asub näo- ja lõualuudekirurgia osakond L. Puusepa 8 maja C-korpuses ning alates selle aasta 1. juunist moodustati ühine pea- ja kaelakirurgia statsionaarne osakond, mis koosneb kõrvakliiniku ja näo-lõualuudekirurgia statsionaarsest osakonnast. Avarad ja kaasaegsed tingimused on võimaldanud suurendada nii ambulatoorse, statsionaarse kui ka päevakirurgia teenuste mahtu, kättesaadavust ja kvaliteeti veelgi. 

Kliinikumi Leht

Lisatud: 08 Juuli 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi toitmisravi keskus tähistab 1. juulil iseseisva keskusena tegevuse esimest sünnipäeva. Ajavahemikus veebruar 2020 kuni juuni 2023 toimus toitmisravi töö Kliinikumi kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskuses, kus tagati koduse enteraalse toitmise teenused igas vanuses Eesti patsientidele ning nõustati nii ambulatoorseid kui haiglaravil viibivaid patsiente.

 „Toitmisravi vajavad lapsed ja täiskasvanud, kellel söömine või suukaudne toitmine ei ole võimalik, ohutu või piisav ja kes seetõttu ei saa tavatoiduga eakohast ja piisaval hulgal vajalikku toiduenergiat ning kõiki toitaineid,“ ütles toitmisravi keskuse lastearst dr Oivi Uibo. Toitmisravi eesmärgiks on tagada patsiendi vanusele, kehakaalule ja põhihaigusele sobiv ravitoidu valik, kogus ja manustamise viis. „Ravitoit peab tagama energiavajaduse lastel kasvamiseks ja arenemiseks ning nii lastel kui ka täiskasvanutel põhihaiguse ravi käigus tüsistuste vältimise ning elukvaliteedi parandamise,“ lisas dr Uibo.

Toitmisravi võib olla nii suukaudne kui ka sondide või stoomide kaudu manustatav. Samuti parenteraalne, mille puhul manustatakse toitaineid vereringesse. Toitmisravi vajavad patsiendid võivad olla igas vanuses erakorralised, samuti plaanilist ravi saavad patsiendid, sõltuvalt põhihaiguse ägedas või kroonilises seisundis. Lisaks vajavad toitmisravi neelamishäiretega patsiendid, alatoitumuse tõttu kõhnunud patsiendid, kuid ka rasvunud patsiendid.

„Toitmisravi meeskond tegeleb väga erinevate toitmisprobleemidega patsientidega, koostab neile raviplaanid ja määrab toitmise viisi, mis võib olla suukaudne, enteraalne, parenteraalne või kombineeritud. Samuti korrigeerime vajadusel toitmisravi valikuid ühelt meetodilt teisele. Seajuures saavad meie keskuses toitmisravi patsiendid üle kogu Eesti suukaudse ja koduse enteraalse toitmise Tervisekassa raviteenusena,“ tutvustas toitmisravi keskuse juht professor Alastair Forbes.

Toitmisravi meeskonnas töötavad laste ja täiskasvanute toitmisravi arstid ja õed, samuti kuulub meeskonda kliiniline proviisor ja juhtumikorraldaja. Kui selgub, et haiglaravil viibiv patsient vajab edasist toitmisravi, suunatakse ta keskuse ambulatoorsele vastuvõtule. Toitmisravi keskus kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi 5. kliinilisse valdkonda, toetades haiglaüleselt patsientide põhihaiguse ravi õigeaegse ja pädeva toitmisraviga. „Toitmisravi tagamine on patsiendi raviteekonna lahutamatu osa kõikidel erialadel, sealhulgas intensiivravis. Keskuse poolt haiglaülene koordineerimine võimaldab tagada ühtse käsitluse ja ravikvaliteedi,“ sõnas 5. kliinilise valdkonna juht dr Jaan Sütt.

Toitmisravi konsultatsioonid ning nii suukaudsed kui enteraalsed ravitoidud, toitmistarvikud ja toitmispumbaga kodune ravi kuuluvad Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Tingimuseks on toitmisravi teenuseid osutab toitmisravi koolituse sertifikaadiga arst või õde. 

Kliinikumi Leht

Infokast

• juulist 2024 asub Kliinikumi toitmisravi keskus L. Puusepa 8, kabinettides C201, C202, C203.
• Keskuse juhtumikorraldaja: Häili Evert, keskuse kontakttelefon: 731 8986.
• Laste toitmisravi meeskond: dr Oivi Uibo, dr Kerttu Kivisikk, lasteõde Kairi Sokk, lasteõde Kaari Käsper.
• Täiskasvanute toitmisravi meeskond: prof Alastair Forbes, õde Airi Lind, õde Gunneli Lille.
• Keskuse kliiniline proviisor: Kairi Marlen Antoniak.
• Toitmisravi keskuses laste ambulatoorsele vastuvõtule broneerimiseks on vajalik eriarsti saatekiri.
• Toitmisravi keskuses täiskasvanute ambulatoorsele vastuvõtule broneerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.

Lisatud: 08 Juuli 2024

20. juunil kaitses Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku ja radioloogiakliiniku arst-resident Karl Kuusik filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja doktoritöö “Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease” (“Kaugisheemilise eelkohastamise mõju arterite jäikusele, organkahjustusele ja metaboolsele profiilile alajäsemete arterite ateroskleroosiga patsientidel”). 

Juhendajad: vasoloogia professor Jaak Kals (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut), kardioloogia professor Jaan Eha (teaduste doktor (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer (dr. med. (meditsiin), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut).

Oponent: gastrointestinaalse kirurgia professor professor Anne Lejay (PhD), Service de Chirurgie Vasculaire et Transplantation Rénale, Faculté de médecine, Strasbourgi Ülikool, Prantsusmaa.

Kokkuvõte

Kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on protseduur, mille eesmärgiks on kaitsta kudesid ja elundeid verevarustuse häiretest tingitud kahjustuste eest. Lisaks erakorralistele situatsioonidele esineb sellist kahjustust igapäevase plaanilise meditsiinilise tegevuse käigus, kus vajaliku raviga kaasnevate tüsistuste oht on kõrgem juba suure haiguskoormuse ja riskidega patsientidel. Selliste haigete rühma kuuluvad ka alajäsemete arterite haigusega (AAH) patsiendid. KIE protseduur hõlmab korduvaid lühiajalisi verevarustuse katkestamise ja taastamise tsükleid eemalasetsevas koes, eelistatult ülajäsemes, tekitades rakkudes ja kudedes soodsaid kohastumuslikke muutuseid eesmärgiga kaitsta verevarustushäiretest tingitud kahjustuste eest.

Käesolev doktoritöö uuris KIE mõju AAH patsientidel digitaalse subtraktsioon angiograafia ja endovaskulaarse raviprotseduuri järgselt, keskendudes muutustele arterite jäikuses, neeru- ja südamekahjustuste näitajates, põletikus, oksüdatiivses stressis ja metaboolses profiililis. Uuringusse kaasati 111 AAH patsienti, kes jaotati juhuslikustamise alusel KIE-rühma ja kontrollrühma vahel. KIE-rühma patsientidele tekitati neljal korral järjest õlavarrele asetatud vererõhumansetiga lühiajalised verevarustuse peatamise episoodid, millele järgnes verevarustuse taastamise periood. Kontrollgrupis teostati sarnasel kombel vererõhumanseti täitmist minimaalsete rõhkude juures.

Tulemused näitasid, et KIE-rühmas paranesid võrreldes kontrollrühmaga märkimisväärselt arterite jäikuse näitajad ja esines keskmise arteriaalse vererõhu langus. Muutused olid enam väljendunud patsientidel, kellele paigaldati endovaskulaarse ravi käigus stent. Samas ei ilmnenud neeru- ja südamekahjustuses märkimisväärseid muutuseid. KIE protseduuril oli oluline mõju põletikulise aktiivsuse ja oksüdatiivse stressi näitajatele piirates teatud tervisenäitajate, nagu adiponektiini, taseme tõusu pärast protseduuri. Lisaks viitavad muutused metaboolses profiilis KIE võimele vähendada verevarustuse häiretest ja nende järgsest taastumisest tingitud muutuseid.

KIE on ohutu ja kergesti rakendatav meetod, mis vähendab diagnostiliste ja raviprotseduuridega seotud riske AAH patsientidel, muutes ravi personaalsemaks ja seeläbi ka efektiivsemaks.

Professor Jaak Kals, juhendaja: Karl Kuusiku doktoritöö on järjekordne hea näide hästi toimivast siirdemeditsiini-alasest teadustööst veresoontekirurgias Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kuna veresoontekirurgia on keskmisest kõrgema riskiga, siis antud töö põhisõnum oli, et kaugisheemiline eelkohastamine vähendab diagnostiliste ja ravi-protseduuridega seotud riske neil patsientidel. Sarnasel teemal kaitses mõned aastat tagasi doktoritöö ka Teele Kasepalu. Mõlema töö uurimisfookuses olid arterite funktsiooni hindamine ja metaboloomika. Sel aastal möödus juba 20 aastat veresoonte teaduslabori – Endoteeli Keskuse – asutamisest, kus käib laiapõhjaline veresoonte-alane teadustöö. Karli doktoritöö näitab ilmekalt ka seda, kuidas mitme kliinilise ja prekliinilise eriala (veresoontekirurgia, kardioloogia, biokeemia jt) vaheline teaduskoostöö üksteist võimestab. Inimesena on Karl üdini positiivne, arukas, uudishimulik ja töökas. Loodan, et Karl leiab endas jõudu edaspidi lisaks pingelisele arstitööle jätkata ka teadustööga.

Lisatud: 08 Juuli 2024

11. juunil toimus Helsingi Eesti saatkonnas kõrgetasemeline Baltimaade ja Põhjamaade riikide vähikeskuste kohtumine – Nordic/Baltic CCC Network Meeting, mille korraldajaks oli seekord Eesti.  Kokku osales Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist ligi 60 vähikeskuste esindajat. Kohtumine oli osa OECI Oncology Days 2024 eelprogrammist eesmärgiga tugevdada regionaalset vähikeskuste ja -võrgustike koostööd.

Kohtumise ühe peakorraldaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse juhi dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul loodi Balti- ja Põhjamaade vähikeskuste koostöövõrgustik kaks aastat tagasi ja siiani on kokkusaamised toimunud kahel korral aastas. „Kaasaegne tipptasemel vähiravi eeldab pidevat rahvusvaheliste arengutega kursis olemist, tihedat riigisisest ning regionaalset koostööd. Nii saame tagada oma vähispetsialistidele tipptasemel koolitusvõimalused ning toetada igakülgselt rahvusvahelist teadus- ning kliinilist koostööd,“ selgitas dr Kõrgvee.

„Teadustegevus on kaasaegse vähiravi lahutamatu osa. Pikalt oodatud läbimurded vähiravis saavad enamasti alguse prekliinilises faasis, jõudes patsiendini kliiniliste uuringute kaudu.  Seetõttu oleme hoidnud fookuses kliiniliste ravimuuringute arvu suurendamise olulisust ka väiksema elanikkonnaga liikmesriikides, sest sageli on see vähipatsiendile kõige kiirem võimalus saada kasu innovaatilistest ravimitest või meetoditest. Meie patsientidel peab olema ligipääs parimatele võimalustele,“ rõhutas vähikeskuse juht.

Dr Kõrgvee sõnul on Kliinikumis tehtud õigeid otsuseid, mis on toonud vähikeskusele kahel korral kõrgeima rahvusvahelise OECI vähiravi akrediteeringu, samuti on Kliinikum kui vähikeskus oodatud partner rahvusvahelistes võrgustikes. „Lisaks on oluline, et kujunenud on hea koostöö riigisiseselt teiste vähikeskustega. Välissuhtlus on toonud Kliinikumile juurde arvukalt uusi arendus- ja teadusprojekte ning see on võimalik tänu kõikidele vähiraviga tegelevate üksustele ja inimestele Kliinikumis. Kuna Euroopa Komisjoni fookus on antud eelarveperioodil vähitõrjel, siis on tark kasutada kõiki ajahetke võimalusi,“ rääkis dr Kõrgvee. Ta lisas, et kuigi Eestis on palju tehtud ja arengusuunad on õiged, siis Euroopa tippstandardi saavutamiseks tuleb veel tööd teha. „Suured ootused on seotud loomisel oleva Eesti Vähikeskusega, mis võiks kujuneda üleriigiliselt kogu vähivaldkonna teadus-, õppe- ja kliinilist tegevust strateegiliselt juhtivaks organiks. Selleks, et liiguksime Euroopa tipptaseme suunas ja seda nii riigisisese kui rahvusvahelise koostöö raames,“ tutvustas Kliinikumi vähikeskuse juht.

Dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul kasvab tulevikus vähihaigete arv veelgi. Samas on oluline teadmine, et koguni 40–50% vähijuhtudest on kaasaegse teadmise kohaselt ennetatavad. „Vähki saab ennetada, muutes oma elustiili ja harjumusi. Vähi tekke riskifaktorid on näiteks ülekaal, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, vähene füüsiline aktiivsus. Samuti on ennetuses oluline vaktsineerimine teatud vähki tekitavate viiruste, näiteks inimese papilloomiviiruse ja B-viirushepatiidi, vastu. Samaväärselt olulisel kohal on juba tekkinud vähi varajane avastamine ehk sõeluuringutel osalemine. Täna osalevad riiklikes rinnavähi, emakakaelavähi ja soolevähi sõeluuringutes vaid veidi üle poolte kutsutud inimestest,“ lausus dr Kõrgvee.  

Vähiravi tuleviku osas on fookusteemadena päevakorral kindlasti personaliseeritud vähiravi. „Personaliseeritud vähiravi tähendab konkreetse inimese kasvajakoes esinevate muutuste vastu suunatud sihtmärkravi. Kliinikumis veab antud suuna tegevusi ja rahvusvahelisi projekte suuresti dr Kristiina Ojamaa. Tulevikumeetodid on ka nanotehnoloogial põhinevad meetodid, mida arendatakse Eestis näiteks professor Tambet Teesalu töögrupis. Samuti immuunravi, mille käigus õpetatakse ja suunatakse inimese enda immuunsüsteemi vähirakke hävitama. Kliinikumis dr Ain Kaare poolt arendatav rakuravikeskuse eesmärk on tuua antud võimalused ka Eesti patsiendini, seda jälle riigisisese koostöö raames,“ loetles dr Kõrgvee tulevikuvõimalusi.

Selleks, et Eesti patsientide jaoks oleks kõik loetletud võimalused kättesaadavad, on riigisisene ja rahvusvaheline koostöö möödapääsmatu. Helsingis toimunud kohtumisel tutvustati muuhulgas Baltikumi vähikeskuste tegevusi, mis loodetavasti loob alusel veel tihendamaks regionaalseks teadus- õppe ja kliiniliseks koostööks. „Eesti poolt tegi ettekande Kadi-Liis Veiman sotsiaalministeeriumist, kes tutvustas loodavat Eesti vähikeskust. Samuti on märgiline, et kohtumisel astuti samme Balti- ja Põhjamaade vähikeskuste võrgustiku põhikirja kinnitamiseks. Kõik riigid andsid esialgsele versioonile oma tagasiside ning põhikiri tuleb uuesti päevakorda järgmisel talvisel kohtumisel Riias,“ rõhutas Lenne-Triin Kõrgvee.

Selleks, et rahvusvahelised arengud ka Kliinikumisiseselt ellu rakenduksid, võivad olla vajalikud ümberkorraldused patsiendi raviteekonnal ja süsteemi toimimises. „Kõige olulisem märksõna on koostöö nende üksuste vahel, kes tegelevad vähipatsientide ravimisega. Sellest koostööst saavad sündida lisaks ravitööle ka uued kvaliteeditegevuse kokkulepped ja teadustöö. Seejärel patsiendi ja nende lähedaste senisest suurem kaasamine. Unistame patsiendipõhistest struktureeritud vähiandmeid sisaldavatest lahendustest, mis oleksid reaalajas kättesaadavad nii patsiendile oma raviteekonna jälgimiseks kui ka klinitsistidele ravi- ja teadustöö tegemiseks,“ lausus dr Kõrgvee lõpetuseks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 08 Juuli 2024

Päikesekaitsekreemi kasutamine suvel on oluline mitmel põhjusel – see on seotud naha kui ka tervise kaitsega üldisemalt. Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks selgitab, miks on suvel päikesekaitsekreemi kasutamine hädavajalik ning kas päikesekreemi ohutuses tuleks kahelda.

Päikesekiirgus võib põhjustada enneaegset vananemist ja suurendada nahavähi riski, mistõttu aitab päikesekreemi kasutamine vähendada UV-kiirguse poolt tekitatud naharakkude kahjustusi. “Punetuse ehk päikesepõletuse teke viitab intensiivsemale naharakkude kahjustusele, millega kaasneb DNA kahjustus ja suureneb naharakkude DNAs tekkivate mutatsioonide tõenäosus. Mutatsioonid kuhjuvad aja jooksul, pannes aluse nahavähi tekkeks,” rääkis dr Jaks. Nahahaiguste kliiniku juhi sõnul peaksid kõik heledama nahavärviga inimesed (fototüüp I-IV) kasutama päikesekaitset päikesele avatud nahapindadel intensiivsema päikesekiirguse käes viibimisel. Ka tumedama nahavärviga inimestel on soovituslik päikesekaitset kasutada. Päikesekaitsevahendeid tuleks kanda ühtlase kihina kogu päikesele eksponeeritud nahapinnale reeglina iga 2 tunni järel kui ollakse pikemat aega päikese käes. Väga üksikud päikesekaitsevahendid pakuvad kaitset pikema aja jooksul, aga siis on see pakendil selgelt kirjeldatud.

Päikesekreemide kasutamine vähendab tunduvalt nii melanoomi kui teiste nahavähkide ja naha vähieelsete seisundite teket, mille tõendiks on ka USA Toidu ja Ravimiameti ning Euroopa vastavasisulised seadusandlikud aktid. “Päikesekreemide toksilisus on olnud teadlaste uurimisobjektiks üsna pikka aega. Kuigi on teada, et päikesekreemides olevad UV-kiirguse blokeerijad imenduvad väikeses koguses organismi, ei ole senini leitud neil mingeid negatiivseid efekte,” selgitas Jaks. Tema sõnul on aga väljendatud muret keskkonna vaatest, kus suured kogused päikesekreemi, mis satuvad ookeani populaarsete suvituskohtade lähedal, võivad häirida mereelustikku. “Viimase paari aasta jooksul on müügile jõudnud mitmeid selles osas testitud päikesekaitsevahendeid, mida võiks eelistada, kui on plaanis vette minna,” soovitas dr Viljar Jaks.

Kuna päike kuivatab nahka, siis tuleks päevitamise korral nahka niisutada, aga mis on nahale ohutu? “Õlid on üsna head naha niisutajad, seega põhimõtteliselt ei ole midagi halba selles, kui kasutatakse kvaliteetseid looduslikke õlisid nahahoolduseks. Eksootiliste õlide puhul on olnud probleemiks ka allergilised ning ärritusreaktsioonid. Samas spetsiaalsete õlide kasutamine peale päikese käes viibimist ei oma selget eelist tavakreemide ees,” rääkis nahahaiguste kliiniku juht. Tema sõnul võib aga probleeme tekitada õlide kvaliteet – kas tegemist on ikka selle õliga, mis sildil kirjas, kas antud toode ei sisalda kahjulikke aineid nagu pestitsiidid ja keskkonnamürgid. Kui aga on tekkinud päikesepõletus, kasvõi kõige kergemat sorti punetus, siis on õlide ning teiste rasvaste määrete (nt hapukoor), aga ka erinevate vahtude kasutamine hoopis kurjast, sest need halvendavad naha soojusvahetust ning soodustavad põletiku ja seega ka päikesepõletuse süvenemist,“ rääkis dr Jaks. “Sellisel juhul tuleks kasutada pigem vee baasil valmistatud geele, sobivad näiteks aaloed sisaldavad geelid. Tõsisema päikesepõletuse puhul (villid, pindmised haavandid) tuleb kasutada põletustele mõeldud spetsiaalseid geele, mis on saadaval apteegis.”

Kliinikumi Leht

Soovitused ohutuks päevitamiseks

• Kasutage sobivat päikesekaitsekreemi: Valige vähemalt 30 SPF faktoriga, UVA/UVB blokeerimisvõimega ja soovitavalt veekindel päikesekaitsekreem.
• Kandke kreemi piisavalt: Kogu keha katmiseks vajate umbes 35-45 ml kreemi.
• Uuendage päikesekaitset regulaarselt: Kandke kreemi uuesti iga kahe tunni järel.
• Kaitske kõiki nahapiirkondi: Ärge unustage kaitsta ka kõrvu, kaela, jalgu ja muid piirkondi, mis võivad päikesele avatud olla.
• Kasutage lisakaitset: Lisaks kreemile kandke kaitseriietust, mütsi ja päikeseprille, et vähendada päikesekiirguse mõju.
• Hoidke nahka niisutatuna: Kasutage kvaliteetseid niisutavaid kreeme või geele, et hoida nahk terve ja niisutatud.
• Valige keskkonnasõbralikud tooted: Eelistage tooteid, mis on testitud mereelustiku ohutuse osas, eriti kui plaanite vees viibida.

Lisatud: 08 Juuli 2024

Liigesehaigus võib esineda kõikides liigestes – puusa-, põlve, hüppe-, õla-, küünar- või randmeliigeses, ent sagedasemad oma esinemiselt on puusa- ja põlveliigese artroosid. Mida suurem liiges on haige, seda enam see inimest häirib. Prof Aare Märtsoni sõnul nimetati varem artroosi kõhre kulumise haiguseks, ent uuemad uuringud näitavad, et tegemist on põletikulise haigusega. „Seega pole enam õige öelda, et „kõhr kulus ära“, korrektne on, et „kõhr hävis“. Lisaks võib liigesehaigus esineda ka lülisambas, väljenduses tavaliselt nimmevaluna ehk alaseljavaluna. 50% elanikkonnast kogeb oma elu jooksul vähemalt ühe seljavalu episoodi. Opereeritakse aga vähem kui 1% neist. Eakate puhul tuleb rääkida ka liigeselähedastest murdudest, mis mõjutavad liigeste tervist – kodarluu murd ja reieluukaela murd, mis on sageli seotud osteoporoosiga ehk luude hõrenemisega,“ selgitas ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõud. Kliinikumi Leht uuris prof Aare Märtsonilt ja ortopeediakliiniku juhilt dr Katre Maasalult, kuidas liigesehaigusi ennetada ja ravida.

Kas liigesehaigused on mureks pigem eakamatel inimestel?

Dr Katre Maasalu: Ainult vanus ei pruugi olla põhjuseks. Liigesehaiguste esinemine on seotud liigeste koormusega – näiteks endised tippsportlased, ka ekstreemsportlased. Samuti on liigesehaiguse esinemise tõenäosus suurem suurema kahekaalu puhul. Ühtlasi omavad mõju kaasuvad haigused, mille puhul ravimid võivad mõjutada luu ainevahetust, samuti varasemad liigesesse ulatuvad luumurrud.

Milline mõju on liigesehaigustel elukvaliteedile?

Prof Aare Märtson: Liigesehaigused mõjutavad väga oluliselt inimeste elukvaliteeti, kuna võivad piirata oluliselt liikumisvõimet. Enesega hakkama saamine võib olla väga keeruline ja seda mitte hobisid silmas pidades, aga ka lihtsamaid igapäevatoimetusi. Poes käimine võib olla raske, isegi toa piires liikumine võib olla raske. Toa- ja voodikesksus on tõsiseks väljakutseks vaimselt ja füüsiliselt.

Kuidas valitakse liigesehaiguste ravimeetod?

Prof Aare Märtson: Ravivõimalusteks on nii tablettravi, kehakaalu korrigeerimine, mõõdukas liikumine, piisav puhkeaeg liigesele. Samuti kasutatakse liigesesüste, mis ei ole esimene valik, kuna sellel meetodil on mitmeid vastunäidustusi ning need ei sobi paljudele. Liigesevahetuse operatsiooni põhinäidustuseks on konservatiivsele ravile allumatu seisund, mis õige sageli avaldub valuna.

Liigeseoperatsiooni käigus vahetatakse inimese enda liiges kunstliigese vastu. Öeldakse, et puusaliigese endoproteesimine on üks suurimaid elukvaliteeti muutvaid lõikusi. Kindlasti see nii ka on, aga tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et kunstliiges on suurim võõrkeha, mis inimese sisse pannakse. Sellega kaasnevad riske tuleb samuti teada – pärast operatsiooni on väga oluline hoolitseda enda tervise eest. Põletiku risk liigeses on suur ja vahel piisab ainult sissekasvanud varbaküünest või hambajuure põletikust, mis hakkavad mõjutama kunstliigest ja seda ümbritsevaid kudesid. Seega on ka pärast liigesevahetust väga oluline kontrollida tervisenäitajaid, toituda tervislikult ning jätkata mõõduka liigutamisega. Enamik patsientidest, kellel liigesevahetust tehakse 60–85 vanuses. Kolmandik liigesevahetustest tehakse enne pensioniiga ning kaks kolmandikku pensioniea saabudes. Seda nii Eestis kui Põhjamaades.

Dr Katre Maasalu: Tänane tablettravi on liigeshaiguste korral väga heade tulemustega – kolme kuni kuue kuuline tabletikuur võib kaotada liigesevalu mitmeks aastaks. Kui seda kombineerida toitumise korrigeerimisega ja võimlemisega, võivad tulemused olla veel pikaajalisemad. Nii kummaline kui ka ei ole, võtab selle teadmise juurutamine veel aega. Tablettides ei kahelda mõne teise kroonilise haiguse puhul – näiteks nagu kõrge vererõhk. Inimesed võtavad korrektselt oma ravimeid ning ei mõtle kohe operatsioonile. Nii kipub see olema aga liigeste puhul.

Prof Aare Märtson: Üks artroosi peamisi tõenduspõhiseid ravivõtteid on füsioteraapia, mis areneb ka pidevalt edasi uute harjutuste komplekside kaudu.

Kas liigesehaigusi on võimalik ennetada?

Dr Katre Maasalu: Kõlab kulunult, aga parim ennetus on hoida kehakaal kontrolli all ja harrastada mõõdukalt liikumist või võimlemist. Juba ainuüksi 3–5 kilo võrra kehakaalu alandamine leevendab oluliselt liigesevalu. Seega, nagu elustiilil on igale haigusele suur mõju, on nii ka liigeshaiguste puhul. Alustades sellest, kas inimesel on selja taga sportlaskarjäär või füüsilist pingutust ja sundasendeid nõudnud tööelu.

Ortopeedidena soovitame raskusjõuvaba liigutamist – näiteks nagu rattasõit ja ujumine, mille puhul keharaskus ei koorma liigeseid. Ülekoormust tuleks kindlasti vältida, niisamuti äkilisi režiimi muudatusi. Näiteks kui varasem tugitoolisportlane hakkab igapäevaselt suurtel koormustel treenima. Kindlasti ei pea spordist loobuma, aga oma võimeid tuleb hinnata õigesti ja ausalt.

Mida peaksid inimesed järgima siis, kui haigus on juba diagnoositud?

Dr Katre Maasalu: Inimene ise saabki kõige rohkem ära teha – võttes arvesse, milliseid soovitusi on talle tervishoiutöötaja poolt jagatud, ühtlasi neid järgides. Samuti on väga toetavad erinevad veeprotseduurid, kodused saunakäigud, vannid või ka spa- ja veekeskused, mis mõjuvad kroonilisele liigesehaigusele väga hästi. Samas on oluline lähtuda ka individuaalsusest – näiteks kui lisaks liigesehaigusele vaevab inimest ka südamepuudulikkus, ei ole kuum saun mõistlik valik. Meil on väga heal tasemel füsioterapeudid, kelle nõuandeid oleks väga kasulik järgida. Ägedad liigesehaiguse seisundid vajavad pigem jahedat keskkonda, näiteks trauma järgselt.

Tasub silmas pidada, et ülekaal ja ebatervislikud eluviisid on suur terviserisk ja takistus ning seda mitte ainult liigesehaiguste puhul. Ka siis, kui patsient juba vajab liigesevahetuse operatsiooni, on liigne ülekaal selle vastunäidustuseks. Kehamassiindeks 35+ tõstab oluliselt operatsiooni riske.

Prof Aare Märtson: Kui liigesehaigus on juba diagnoositud, siis võiks sporti teha koos juhendajaga või käia kord-paar harjutusi ja nende tehnikat konsulteerimas. Hommikuvõimlemine on väga hea, samuti saalis võimlemine ja vesivõimlemine. Kõndimine sobib kõigile ning väga kasulik on ka kepikõnd, mis lisaks koormusele toetab tasakaalu. Jalgrattasõidu puhul võib ka valida hoopis jalgrattatrenažööri ja kui spordisaal võimaldab, siis ka stepperi, millel on võimalik stabiilselt ja ühesuunaliselt liikuda.

Lõpetuseks lisasid ortopeedid, et liigeshaiguste esinemissagedus on kindlasti tõusuteel. „Ameeriklased on hinnanud, et aastaks 2050 on põlveliigese proteesimise vajadus suurenenud viis korda. See on seletatav inimeste pikema eluaega, samuti aktiivse sportimisega 40.–50. eluaastates, ootustega elukvaliteedi standarditele ning muidugi ka meditsiini arenevate võimalustega,“ tõdes prof Märtson.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 08 Juuli 2024

6. juunil toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi neljas keskkonnakonverents “Tervishoid ja keskkond”, mis rõhutas tervishoiusektori ja kodanike vastutust keskkonnamõjude vähendamisel ja jätkusuutlikkuse edendamisel. Lisaks oli sel aastal koostöös infektsioonikontrolli teenistusega fookuses kliimamuutustest tingitud infektsioonid.

Konverentsi avaettekande tegi sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, kes tutvustas riigi strateegilisi plaane haiglate jätkusuutlikkuse saavutamiseks aastaks 2050. Hollandi parimaid praktikaid jagasid kaks esinejat: Hollandi ISALA haigla jätkusuutlikkuse nõunik Johan Jonker ning Hollandi OLVG haigla operatsiooniõde ja jätkusuutlikkuse entusiast Talitha Hoppe. Jätkusuutlikkuse nõunik Johan Jonker märkis, et Hollandis tegeletakse samade tervishoiualaste teemadega nagu Eestis: tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisele ja selle edendamisele, vähendada ravimite kasutamise keskkonnamõju, tõsta üldsuse teadlikkust ning vähendada hoonete, energia ja transpordi CO2 heitkoguseid. Jätkusuutlikkuse entusiast Talitha Hoppe rääkis operatsioonitoa jätkusuutlikkuse praktikast, rõhutades ühekordsete tarvikute vähendamist ja taaskasutuse suurendamist. Ta jagas näiteid, kuidas operatsiooniplokis saab vähendada keskkonnamõjusid, tagades samas patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi.

Patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi teemal kõneles Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala vanemarst-õppejõud Matti Maimets ning kinnaste kasutamisest ja kätehügieeni olulisusest rääkis infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder. Kliinikumi apteegi vanemproviisorid Marika Saar ja Jana Lass tõdesid, et ravimijääkidest põhjustatud keskkonnareostus on kasvav probleem, mis ohustab inimeste tervist ja ökosüsteeme. Vanemproviisorid rõhutasid, et vastutus ravimijäätmete korrektse käitlemise eest jääb nii tervishoiuasutustele kui ka kodanikele. Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviarst Liivi Maddison tegi lõpetuseks ülevaate haigla rohepöörde väljakutsetest.

Kliinikumi neljas keskkonnakonverents tõi esile, et kliimamuutustega toimetulekuks on vaja tihedat koostööd, teadlikkuse tõstmist ja innovaatilisi lahendusi. Kõik esinejad rõhutasid, et iga väike samm, olgu see taaskasutus, energiatõhusus või teadlikkuse tõstmine, aitab kaasa suurele muutusele.

Järgmine Kliinikumi keskkonnakonverents toimub 2026. aastal.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Juuni 2024

Kliinikumi õendustöötajatele pühendatud päeva raames toimus enneolematu moerännak „Haute Couture Kliinikumis: meistriteosed ajastute voolus“. Moeloojatel oli kollektsioone luues võimalik teostada end nelja kategooria vahel valides – taaskasutuse tippteos, nostalgia kollektsioon uues võtmes, fantaasiokollektsioon tuleviku trendidega või erialane eritellimuskollektsioon.

Moerännakul toimunud nelja kollektsiooni esmaesitlusi saatsid stilisti Ženja Fokini ekspertnõuanded, kes lausus veendunult, et Kliinikumi töötajate looming on suurte moelavade vääriline.

Esimene kollektsioon, „High hopes ehk pidu sinus eneses“, oli loodud anestesioloogia osakonna õe Anne Ots´a poolt. Loomingut täiendas eraldi aksessuaaride „Accessories are a girl's best friends“, mille loojateks Anne Ots ja Jevgenia Aleksejeva. Jäätmekäitluse ja taaskasutuse kollektsioon "High hopes ehk pidu sinus eneses" juhtis tähelepanu operatsioonitoas tekkivatetele jäätmetele, millest on võimalik luua imeline ja naiselik buduaar. „Anesteesia on üksarvikute noorem õde, iluunede tädi ja illusioonide ema. Kõik see, mida näete, on nagu ilulõikuste ajal nähtud unenäod. Ei mingeid konnarohelisi unisex pidzaamasid, kuubikujulisi soojendusjakke või karjaköögi kitleid ja põllesid,“ seisis kollektsiooni kirjelduses.

Teine taaskasutusele kummarduse tegev kollektsioon oli loodud operatsiooniteenistuse esindajate ja moelooja Leila Teniste poolt. Kollektsiooni märksõndadeks olid „esteetiline“ ja „stiilirohke“. „Värvid mõjutavad tundeid, mõtteid ja heaolu: roheline on rahustav, seostub nooruse ja värskusega. Lilla sõltumatuse, väärikuse, õilsuse, romantiline ja müstiline värv. Valge aga puhas, aus, suursugune ja tervislik värv. Lilla ja roheline tähistavad kevadet ja sireleid. Valge – küll ükskord see talv ka tagasi tuleb!“ kirjeldasid autorid oma loomingut.

Kolmandaks esitlesid vastsündinute lasteõe eritellimuse kollektsiooni Airin Treiman Kiveste ja Kaija Piller, kes olid lastekliiniku moeloojad ja modellid ühes isikus. Kollektsioon “Stiilne ja innovaatiline hoolitsus 24/7” oli välja töötatatud spetsiaalselt vastsündinute osakonna õdedele. Märksõnadeks mugavus, praktiline hoolitsus, innovatsioon ja stiil. „Kollektsioon ühendab kaasaegsed lõiked, pehmed naiselikud kurvid ja taaskasutuskangad stiilseteks ja professionaalseteks töörõivasteks. Funktsionaalsed erinevas suuruses taskud ja reguleeritavad detailid tagavad neonatoloogia õdedele töö ajal täieliku mugavuse ja vabaduse, samal ajal kui elegantne disain lisab naiselikku puudutust. Need kollektsioonid ühendavad praktilisuse, mugavuse ja stiili, luues inspireeriva ja kaasaegse töörõivaste valiku tuleviku tööriieteks,“ kõlas tutvustuseks.

Neljanda, fantaasiakollektsiooni ja tulevikutrendide moekollektsiooni „Kliinikumi moepisiku vinguviiul“ autor oli kopsukliiniku ülemõde Carine Gross, kelle kollektsiooni kandev idee sai alguse hospitaalinfektsioonidest. „Mikroskoobist vaadeldes on viirused ja vahel ka bakterid kõige ilusamad ja kenamad, aga samas inimesele väga tülikad ja tüsilikud. Moeloojaid inspireeris väga hospitaalinfektsioonide viiruste ja bakterite ilu ja nii püüti anda edasi seda läbi materjalide, kangaste ja tarvikute, mis on vajalikud nende viiruste ohjamisel ja samas ka patsientide ravis,“ seisis kollektsiooni kirjelduses.

Pärast moekollektsiooni esitlust oli kõikidel Kliinikumi töötajatel võimalik valida 21 moeteose seast välja oma lemmik. Ajavahemikus 17.-26. mai toimunud hääletuse tulemusel valiti rahva lemmikuks dr Jelena Matiseni poolt esitletud õhtukleit valgest ja rohelisest krepp-paberist otse steriilse kirurgilise komplekti ümbert. Komplekti täiendas kuninganna vääriline kübarake pappkausikestest, opibaretist, kuivatuspaberist, kiirkinnitustest ja ravimpudelikese korkidest. Teisele kohale valiti Mari-Anne Knapsi eksponeeritud täispikk õhtukleit, mis oli loodud ühe opipäeva proteesitoa kompekti ümbrispaberitest.  Pidulikkust lisas uhke diadeem kiirkinnititest, Cefuroksimi ja Propofoli pudelite korkidest ning imeline lehvik sellest, mis kleidist üle jäi. Kolmanda kohale valisid töötajad Birke Vipperi kantud Black Magic Woman prügikottidest meistriteosese, skorpionitest kaelakee ja metallse läikega perfuusoriliinidest käeehtega.

Täname Kliinikumi töötajatest andekaid moeloojaid ning säravaid modelle!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Aprill 2024

James Parkinsoni sünniaastapäeval, 11. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Parkinsoni päeva, et pöörata tähelepanu sellele kroonilisele süvenevale haigusele.

Mis on Parkinsoni tõbi?

Parkinsoni tõbi on krooniline progresseeruv ajuhaigus, mis põhjustab liigutuste aeglustumist, lihasjäikust ja värinat. Haigusnähud süvenevad aastate jooksul, lisanduda võivad tasakaaluprobleemid, kõnnakuhäire, käekirja muutus, miimika vähenemine, aga ka nn mittemotoorsed nähud nagu psüühika- või autonoomse närvisüsteemi häired. Parkinsoni tõbi avaldub kesk- ja vanemas eas; üle 60 aasta vanuste inimeste hulgas põeb seda umbes 1% inimestest. Haigete hulgas on siiski ka nooremaid, parimas tööeas patsiente. Eestis on kokku umbes 4000 Parkinsoni tõvega inimest.

Parkinsoni tõbi on ammu kirjeldatud haigus – James Parkinson avaldas selle kohta oma monograafia “Essay on the Shaking Palsy” juba 1817. aastal. Sel ajal küll ei olnud teada haiguse tekkemehhanismid ja ravivõimalused olid tagasihoidlikud, kuid kliiniline kirjeldus vastas tänapäeva arusaamadele.

Parkinsoni tõbi on neurodegeneratiivne haigus – ajurakkude arv väheneb. Liigutushäire tekkimisel on oluline roll dopamiini defitsiidil, mille põhjuseks on musttuuma rakkude hävimine. Haigust vallandavates põhjustes pole siiani täit selgust – teada on, et Parkinsoni tõve tekkimise risk suureneb vanusega, kuid rakkude vähenemist põhjustavad protsessid on seotud ilmselt mitmete mehhanismidega, nii pärilike kui keskkonnateguritega. Samas otsest pärilikkust ei ole, nagu ka mitte selget seost patsiendi eluviisidega, teiste haigustega, toitumisega ega läbielatud stressiga.

Milline on haiguse kulg ja prognoos?

Parkinsoni tõve haiguspilt võib olla erinev: esmassümptomina on küll sagedaseks probleemiks värin, kuid mõnedel haigetel võib seda haiguse kulu jooksul üldse mitte tekkidagi, vaid domineerib liigutuste aeglus ja kohmakus. Elukvaliteedi suhtes on olulised mitte ainult liikumisega seotud sümptomid, vaid ka meeleolu langus, unehäired või põiehäired. Juba haiguse algusest võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, nagu näiteks kõhukinnisus, depressioon või kaalulangus.

Kuigi tüüpiline on aeglaselt progresseeruv kulg, võib haiguse süvenemise kiirus olla erinev, nagu ka ravi tõhusus ja ravimite põhjustatud kõrvaltoimed. Parkinsoni tõbi ei ole eluohtlik haigus ning eluiga ei lühenda, kuid halvendab igapäevase eluga toimetulekut ja mõjutab elukvaliteeti.

Millised on Parkinsoni tõve ravivõimalused?

Eestis on kasutusel kõik Parkinsoni tõve ravimite rühmad, peaaegu kõik neist kompenseeritud Eesti Tervisekassa poolt 100% ulatuses. Tabletiravi on tõhus ja haigusnähtusid saab olulisel määral leevendada, kuid mitte välja ravida. Haigus siiski süveneb ja ravi on vajalik kogu elu jooksul; siiani on unistuseks jäänud ravimid, mis mõjutaks Parkinsoni tõve kulgu ja peataks haiguse progresseerumise. Parkinsoni tõve käsitlus on ravimeeskonna-põhine: osalevad ka õde, füsioterapeut, vajadusel logopeed, psühholoog jt spetsialistid; seejuures on oluline patsiendi ja perekonna-tugiisikute informeeritus ja kaasatus.

Uute ravimite otsingud on jätkunud, et leida täiendavaid võimalusi hetkel kõige efektiivsema ravimi levodopa kõrvale, mis toimib asendusravina muutudes kesknärvisüsteemis dopamiiniks. Levodopa on küll tõhus, aga selle toime võib pikaajalisel kasutamisel muutuda ebapüsivaks, põhjustades ravitoime kõikumisi koos vastutahteliste liigutustega. Raviarsenali on lisandunud pumbad, mille abil on võimalik ravimit manustada ühtlasemalt ja seega saavutada püsivam ravitoime. Lisaks on juba aastaid kasutusel kirurgiline ravi ehk aju süvastimulatsioon, mille keskuseks Eestis on Kliinikum.

Parkinsoni päeva raames on Kliinikumis avatud näitus Parkinsoni tõvega inimeste ja nende tugiisikute loomingust. Näitus on L. Puusepa 8 lillepoe koridoris kuni maikuu alguseni.

Pille Taba

Neuroloogia professor

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juht

Lisatud: 26 Aprill 2024

15. aprillil tähistati rahvusvahelist bioanalüütikute päeva, et tunnustada nende panust tervishoiusüsteemi. Bioanalüütikud, laborianalüütikud ja laborandid on tervishoiu spetsialistid, kelle töö laborites on elutähtis, tagades kiired ja täpsed analüüsitulemused, mis mõjutavad otseselt patsientide diagnoosi, ravi ja ennetust. Bioanalüütikute panus on alustala õigete otsuste tegemisel, mida arstid ja õed teevad patsientide ravi osas.

Tartu Ülikooli Kliinikumis töötavad bioanalüütikud mitmes erinevas teenistuses – ühendlaboris, patoloogiateenistuses, verekeskuses, aga ka geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus. Neist suurim on ühendlabor, kus tehti 2023. aastal üle 4,5 miljoni analüüsi. Labor koosneb mitmest osakonnast, millest kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond tegutseb ööpäevaringselt, et tagada pidev ja kiire diagnoosimis- ning analüüsiteenuste kättesaadavus. Tulenevalt sellest, et elundisiirdamisi tehakse vaid Kliinikumis, asuvad siin ka viis bioanalüütikust eksperti, kes viivad ainukesena Eestis läbi koesobivuse analüüse enne siirdamist. Laboratoorseid analüüse tehakse nii Kliinikumi kui väliste tellijate tarbeks, tegeledes üle 1300 erineva analüüsiga, uurides sealhulgas verd, uriini, kehavedelikke ja kudesid.

Rahvusvaheline bioanalüütikute päev toob esile bioanalüütikute professionaalsuse, täpsuse ja teadmiste olulisuse, mis on vajalikud usaldusväärsete tulemuste saavutamiseks. Kliinikumis töötab kõikide üksuste peale kokku ligikaudu 140 bioanalüütikut.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Aprill 2024

15. aprillist kuni 19. aprillini viibisid Tartu Ülikooli Kliinikumis stomatoloogia kliiniku kutsel Erasmus+ programmi raames dr Chane Smith ja dr Liam Robinson Lõuna-Aafrika Vabariigist. Dr Chane Smith on näo-ja lõualuude radioloog ja doktorant ning dr Robinson näo- ja lõualuude patoloog. Mõlemad teoreetilisi ja praktilisi koolitusi läbi viinud eksperdid töötavad Pretoria Ülikooli suutervise keskuses Oral and Dental Hospital. Koolitusnädal kulmineerus 18.-19. aprillil suu radioloogia sümpoosiumil, kus lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigi külalistele esinesid ka dr Marianne Suuronen Helsingi Ülikooli Haiglast ja dr Antti Lehtinen Pirkanmaan heaolu piirkonnast. Kliinikumi Leht küsis muljeid.

Dr Smith ja dr Robisnon koolitasid nii hambaarstiteaduse tudengeid kui viisid ka arst-residentidele läbi töötoa – milliseid uusi teadmisi jagati?

Dr Piret Vilborn: Hambaarsti teaduse arst-residentidele ehk ortodontia, näo-ja lõualuude kirurgia, restauratiivse hambaravi residentidele, toimus panoraamuuringu tõlgendamise ja patoloogiliste muutuste äratundmise töötuba, kus õpetati kliiniliste ja radioloogiliste andmete korreleerimist ja harjutati erinevate patoloogiliste muutuste nagu hammaste arengu anomaaliate, näo-ja lõualuude tsüstide ja kasvajate ära tundmist. Residentidele olid ettevalmistamiseks saadetud Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) päritolu erinevate patoloogiliste muutustega röntgenuuringud ja panoraamuuringu kirjeldamise mustand, mille alusel pidid nad kirjelduse varem kokku panema ja kolleegidele ette kandma. Koos õppejõududega lihviti nii kirjeldamise oskust kui arutati panoraamuuringul näha olevat. Sellises vormis ei ole me varem näo- ja lõualuude radioloogiat residentidele õpetanud. Residendid jäid töötoaga väga rahule.

4. ja 5. aasta hambaravi üliõpilastele tutvustati aga loengus CBCT uuringu kirjeldamise aluseid ja uuringul näha olevat röntgenanatoomiat. Tudengite vastuvõtt oli soe. 

Koolitajad jõudsid ka pataoloogiateenistusse – kui tavaline see on, et stomatoloogid ja patoloogid teevad koostööd?

Dr Margus Reimann: Taolise koolituse osas on koostöö esmakordne. Küll aga oleme varasemalt koostööd teinud üksikute uuringute konsultatsioonide osas LAVi kolleegidega. Sealjuures toimus konsultatsioon samade LAV arstidega, stomatoloogide poolt oli kliiniline info, patoloogide poolt uuringu kirjeldus, preparaatide skaneerimine ja LAV patoloogiga arutelu.

Dr Piret Vilbron: Stomatoloogia kliiniku patsientide paremaks ravimiseks on kriitilise tähtsusega teha interdistsiplinaarset koostöö teiste Kliinikumi erialadega. Meie näo- ja lõualuude kirurgid saadavad iganädalaselt patoloogiateenistusse patsientidelt võetud biopsiad analüüsimiseks. See on normaalne ravitöö osa. Nõustun Margusega, et koolitusalane koostöö oli esmakordne, kuid patsientide raviprotsessi täpsemaks ja efektiivsemaks muutmiseks äärmiselt olulise tähtsusega. Patoloogi ja kliinilise spetsialisti koostöö on vajalik kindlustamaks korrektset infovahetust ja vajalike andmete jagamist, et patoloog saaks korreleerida histoloogilist leidu kliinilise ja radioloogilise leiuga, ja et formeeruks korrektne diagnoos.

Kas Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi inimeste suutervises on erinevusi?

Dr Chane Smith ja dr Liam Robinson: Me ei täheldanud erinevusi patsientide suutervises, küll aga hambaravi õppes – teie viimaste aastate üliõpilased olid kaasatud juba ravitöösse. Lõuna-Aafrika Vabariigis tuleb enne praktiseerimist lõpetada viieaastane õpe, misjärel asutakse tööle riigi heaks aastasesse programmi ehk nn kogukonna teeenistusse.

Teine erinevus on see, et suu- ja näo-lõualuu patoloogia ei ole Eestis hambaravi eriala.

Millised olid teie muljed Tartust?

Dr Chane Smith ja dr Liam Robinson: Meil oli Eestis, eriti Tartus, väga tore. Esimene mulje riigist oli, et see on väga puhas ja hoolitsetud. Nautisime ilusaid kirikuhooneid ning ülikooli peahoonet, mis on kauni vana arhitektuuriga hoone. Teie riigil on takistuste ületamises ja visaduses kõnekas ajalugu.
Meile meeldis ka Eesti Rahva Muuseum, Tagurpidi maja, Otepää linn ja mitmeid teised vaatamisväärsused.
Kõndisime Tartus päris palju – see ei ole meie jaoks tavaline. Päike loojus hilja, alles umbes kell 21 ajal, samal ajal kui meie kodukohas juba kell 18.00. Teie inglise keele oskus oli palju silmapaistvam kui teistes riikides, kus oleme olnud ning see oli meile suureks abiks. Inimesed, keda kohtasime, olid väga sõbralikud.

Täname Kliinikumi ja ülikooli kutse ja võõrustamis eest. Eriti tahame tänada dr Piret Vilborni, dr Margus Reimanni, kaasprof Jana Olakut ja kaasprof Ülle Voog-Orast. Loodame, et meie loengud meeldisid ning et tulevik toob koostöövõimalusi.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 09 Aprill 2024

12. märtsil tähistati ülemaailmselt glaukoomi päeva, mille eesmärk oli juhtida inimeste tähelepanu haiguse varajase avastamise olulisusele, et vältida nägemisnärvi pöördumatut kahjustust.

Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral on silma siserõhk enamasti liiga kõrge ja selle tõttu tekib nägemisnärvi kahjustus. Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juhi dr Mikk Pauklini sõnul on haigus salakaval: „Normist natuke kõrgemat silmasiserõhku inimene ise ei tunne ja närvi kahjustus tekib aegamööda. Glaukoomi edasi arenedes hakkab vaateväli muutuma järjest kitsamaks ning lõppstaadiumis võib nägemine täiesti kaduda. Ka tänapäeval on glaukoom üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid,“ selgitas dr Pauklin.

Glaukoom tekib enamasti pärast 40. eluaastat. Suurem risk selle tekkeks on inimestel, kelle lähisugulastel on glaukoom, kellel on tugev lühinägevus (miinusprillid üle -6D) ja kellel on olnud tõsisemaid silmatraumasid. Ka põletikuvastaste hormoonsilmatilkade pikaajaline kasutamine võib tõsta silmasiserõhku ja põhjustada nägemisnärvi kahjustust.

„Kõigil üle 40 aasta vanustel inimestel on soovitav käia 2–3 aasta tagant silmaarsti juures kontrollis. Eriti oluline on see nende patsientide puhul, kellel on lähisugulastel diagnoositud glaukoom,“ rõhutas silmakliiniku juht. Kui silmaarst leiab normist kõrgema silmasiserõhu, tehakse tavaliselt erinevaid täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas nägemisnärv on juba kahjustustatud. „Esimeseks raviks on tavaliselt silmasiserõhku langetavad tilgad, aga vajadusel kasutatakse ka laserravi või silmarõhku langetavaid operatsioone,“ selgitas dr Pauklin.

Ta lisas, et glaukoomi puhul on oluline selle võimalikult varajane avastamine, kuna juba tekkinud nägemisnärvi kahjustus on pöördumatu ja ravi eesmärgiks on vältida kahjustuse süvenemist.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 09 Aprill 2024

4. märtsil tähistati rahvusvahelist inimese papilloomviiruse e HPV (human papilloma virus) teadlikkuse päeva. Enamasti räägitakse inimese papilloomiviirusega ehk HPV-ga seotud emakakaelavähist, kuid vähem teatakse, et sellega seostatakse ka pea- ja kaela kasvajaid ning häbeme-, tupe, anaalkanali-ja peenisevähki. Teadusuuringud näitavad seost ka kopsu-, söögitoru- ja nahakasvajatega, mille puhul HPV on riskifaktoriks.

Arvatakse, et umbes 5% kõikidest maailmas diagnoositud vähijuhtudest aastas on seotud mõne kõrgriski HPV-tüve nakkusega. Eestis diagnoositakse aastas umbes 300 HPV-st tingitud kasvajajuhtu aastas ning nende patsientide ravile kulub umbes 7 miljonit eurot Enim tekitavad vähke viirusetüved 16,18,31 ja 45.

Uuringud näitavad, et üle 90% emakakaelavähkidest, enamik pärakuvähkidest, ligi pooled peenise- ja suur osa suuneeluvähkidest on seotud HPV-nakkusega, ent protsendid varieeruvad ka riikide lõikes ja ajas. Näiteks, eeldatakse, et pea- ja kaelakasvajate esinemissagedus kasvab 2030. aastaks 30% (1,08 miljonit uut juhtumit aastas). Ameerika Ühendriikides oodatakse HPV-positiivsete haigete osakaalu märkimisväärset kasvu vähemalt aastani 2030 ning see juba ületab käesolevaks hetkeks HPVst tingitud emakakaelavähijuhtude arvu. Sellele, et Eestis on HPV ülimalt levinud, viitab ka väga sage haigestumine emakakaelavähki ning kui võrrelda Ameerika Ühendriikide ja Eesti haigestumustrende, on USA-s suuneelu HPV-positiivsete patsientide kontingent muutumas vanemaks ning Eestis pigem vastupidi – järjest nooremaks.

HPV-kandlus ei tähenda alati haigust ega vaja otseselt ravi. Üle 80% inimestest kannab mõnel eluetapil inimese papilloomiviirust, kuid 90%-l juhtudest taandub HPV-nakkus iseeneslikult kahe aasta jooksul. Paraku, umbes kümnendikul inimestest võib nakkus püsima jääda, millest tingituna on oht vähi kujunemiseks.

HPV-kasvajaid aitab ennetada vaktsiin

HPV vastu on võimalik vaktsineerida nakatumist ennetava vaktsiiniga, s.t et juba olemasolevate viiruskahjustuste vastu vaktsiin ei aita, vaid pakub kaitset tervetele rakkudele ja kudedele ning seda ainult kindlate viirusetüüpide vastu. Seega, ei kaitse vaktsiin kõigi 200 tüve eest, vaid olenevalt kasutatavast vaktsiinist ainult kahe, nelja või üheksa suurema vähiriski tüvega nakatumise eest. Enim tekitavad vähke viirusetüved HPV-16 ja HPV-18 ning nende tüvede vastu kaitsevad kõik kolm vaktsiini. HPV-ga varem mitte kokkupuutunutel on vaktsiini efektiivsus 97–99%. Seega ennetab HPV-vaktsiin üle 90% nendest kasvajatest, kus haigestumine on seotud kõrge riskiga tüvedega, mille vastu vaktsiin annab kaitset, sealhulgas vulva-, tupe-, pea- ja kaela-, anaalkanali- ning peenisevähke.

Eestis alustati 12–14aastaste tüdrukute vaktsineerimisega 2018. aastal, kuid vaktsiiniga hõlmatus sihtrühmas on jäänud alla soovitusliku piiri. Kui varasemalt oli HPV-vaktsiin suunatud ainult tüdrukutele, sest neil on kõige suurem HPV põhjustatud haiguskoormus, siis alates sellest aastast katab Tervisekassa ka poiste vaktsineerimist. Soovi korral vaktsineeritakse lisaks 15-18-aastaseid noori, kes pole veel HPV vastu vaktsineeritud, kuid sooviksid seda teha.

Sümptomid, mis võivad viidata HPV-st tingitud kasvajale

Ehkki vähk on enamjaolt vanemate inimeste haigus, ei tohiks kaotada valvsust just nooremapoolsete patsientide suhtes. Järjest enam diagnoositakse pahaloomuline kasvaja patsiendil, kellel puudub tüüpiline suitsetamise, alkoholi liigtarbimise, või muu riskikäitumise anamnees, mis omakorda vähendab kahtlusi pahaloomulisele kasvajale. Need tegurid võivad viia patsiendi uurimise ning vähidiagnoosi hilinemiseni. Varasem diagnoosimine paraku kajastub olulisel määral patsientide elulemuses ja elukvaliteedis, sest staadium diagnoosimisel määrab suuresti haiguse prognoosi ning raviviisi. Kahjuks on näiteks pea- ja kaelakasvajate elulemus Eestis suures pildis võrreldav Ida-Euroopaga, seda hoolimata modernsetest ravivõtetest ning ravi kättesaadavusest.

Sõeluuringul osalemine võimaldab haigust varakult avastada

Vähi varajane avastamine toimub kaebusteta patsientide läbivaatusel, kuna algstaadiumis vähk ja vähieelsed seisundid on enamasti sümptomiteta või põhjustavad ebaspetsiifilisi kaebuseid. Seega on sõeluuringutel osalemine haiguse ennetamisel ning varasemal avastamisel väga oluline. Eelnevatel aastatel on Eestis emakakaelavähi sõeluuringus osalenud umbes 40% uuringule kutsutud naistest. Erinevalt emakakaelavähist ei ole aga teistele HPV-ga seostavatele kasvajatele sõeluuringut pakkuda.

2024.aastal oodatakse emakakaelavähi sõeluuringule 30–65-aastaseid naisi sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Lisainfot leiab veebilehelt https://soeluuring.ee/emakakaelavahk/

Dr Sandra Kase

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud onkoloogia erialal

Tartu Ülikooli nooremteadur

Lisatud: 09 Aprill 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku töötajate igapäevased kaaslased on Tartu Ülikooli hambaarsti teaduse üliõpilased, kelle ravitöösse kaasamine aitab lühendada pikki ootejärjekordi ning pakkuda ka soodsamat hambaravi juhendava arst-õppejõu suunamisel.

Halb suutervis ning katkised hambad võivad põhjustada mitmete organite ja organsüsteemide häireid ja haigusseisundeid, muuhulgas võivad krooniliste põletikukolletega hambad olla ohtlikud reumahaigetele, südamehaigetele, seedeelundkonnale jne, mistõttu ei ole võimalik üle hinnata terveid hambaid.  

Hambaarsti juurde vastuvõtuaja saamiseks võivad olla pikad järjekorrad ning kohe ei pruugi olla võimalik oma murele lahendust leida. Siinkohal on meie kliiniku hambaarstidel abis hambaarstiteaduse viimaste kursuste üliõpilased. 3.–5. kursuse õppurid konsulteerivad patsiente koos juhendava arst-õppejõuga suukirurgia osakonnas, kus igale patsiendile tehakse etapiviisiline raviplaan ja vajalikud uuringud. Nii lüheneb patsientide hambaravi ooteaeg, lisaks on üliõpilaste poolt pakutavad teenused soodsama hinnaga ning taskukohased ka väiksema eelarvega abivajajale.

Üliõpilaste juures saab juhendaja valvsa pilgu all eemaldada lootusetuid ja/või halva prognoosiga hambaid, samuti suhu lõikunud tarkusehambaid eemaldamise näidustusega, lisaks pakutakse esmaabi ägedate stomatoloogiliste seisundite korral nagu äge periodontiit, äge periostiit, furunklid näo piirkonnas. Sellele lisaks antakse nõu ka suulimaskesta haigusseisundite osas ning raskekujuliste põletike korral suunatakse patsiendid vajadusel edasi statsionaarsesse näo-lõualuude kirurgia osakonda.

Lisaks tavapatsientidele on osakond valmis aitama ka statsionaarsel ravil olevaid või operatsioonieelseid ettevalmistusi vajavaid patsiente, kellel on vaja suuõõs saneerida enne plaanilisi operatsioone. Näiteks endoproteesimise või südameklapi operatsioonide puhul. Ravi lõpus väljastatakse raviarstile vajadusel ka vastav teatise/tõend suuõõne saneerimise kohta. Koostöös radioloogiakliinikuga on meie juures võimalik teha saatekirja alusel ortopantomogrammi (OPTG) hammaste üldseisundi hindamiseks. L. Puusepa 1a radioloogiaosakonnas on patsientide jaoks ka CBCT uuringu tegemise võimalus ja ultraheli kabinet.

Hambaarstiteaduse üliõpilaste poolt tehtava töö eest tasumiseks saab kasutada hambaravihüvitist. Kui hüvitis on otsas, rakendub patsiendile tudengisoodustus ehk patsient maksab 60% tavahinnast (v.a röntgenuuringud radioloogiaosakonnas). Nii on raviarved taskukohasemad, samal ajal saavad tudengid kinnistada tulevaseks tööks vajalikke praktilisi ja teoreetilisi oskusi.

 Hammaste ravimiseks üliõpilaste juures saab registreeruda stomatoloogia kliiniku registratuuri telefonil 731 9889, infot saab küsida telefonil 731 9282 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Dr Aili Tuhkanen, Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut
Dr Leila Simberg, Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku suurkirurgia osakond

Lisatud: 09 Aprill 2024

Kliinikum on seadnud oma arenguskavas eesmärgiks olla keskkonnahoidlik haigla. Jätkusuutlik tegutsemine on saanud oluliseks suunaks haigla igapäevastes tegevustes, edendades keskkonnateadlikkust nii oma töötajate, patsientide kui ka üldsuse seas.

Kliinikumi keskkonna ja puhastuse osakonna juhi Triin Arujõe sõnul ei ole tänasel päeval haiglatele kohustuslikke keskkonnaalaseid eesmärke seatud, mistõttu on Kliinikumi keskkonnaalane initsiatiiv tulnud asutuse seest, mõistes valdkonna mõju olulisust ja liikuda Rohelisema Kliinikumi poole. Kliinikum on esimene ja ainus haigla Eestis, kellel on väljastatud Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (EMAS) registreering, mis kinnitab, et Kliinikumi keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile. EMASist lähtuvalt on Kliinikumis läbi aastate eesmärgiks võtta kasutusele ressursitõhusamaid lahendusi, suurendada keskkonnahoidlikke hankeid ning viia läbi erinevaid tegevusi. „EMAS annab haiglale raamistiku keskkonnajuhtimiseks ja võimaldab mõõta ning jälgida keskkonnamõjusid, mis omakorda aitab meil paremini suunata keskkonnasõbralikke tegevusi, et olla Rohelisem Kliinikum“ rääkis Arujõe. 

Kliinikumi keskkonnategevuskava eesmärgid on suunatud nii haigla töötajatele, patsientidele kui ka avalikkusele suuremalt. „Keskkonnakava eesmärkideks on seatud energiatõhususe ja ressursitõhususe suurendamine, jäätmetekete vähendamine, ringlussevõtu edendamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine. Energia tarbimine on Kliinikumi üks olulisemaid keskkonnamõju kohtasid,“ selgitas Arujõe. Seetõttu investeeris Kliinikum möödunud aastal olemasolevate valgustite vahetamisesse energiasäästlike LED-valgustite vastu, mille tulemusel hoiti aastas kokku hinnanguliselt 1530 MWh elektrienergiat. Samuti on uuendatud meditsiini- ja olmeseadmeid vähem energiat tarbivate seadmete vastu. 

Pidevalt otsitakse lahendusi ka ühekordsete tarvikute asendamiseks korduskasutatavate tarvikutega. „Alates 2022. aastast ei kasuta me ühekordseid toidunõusid ei patsientide toitlustamisel ega töötajate toitlustamisel. 2023. aastal alustati arutelu võtta sterilisatsiooniosakonnas kasutusele paberpakendamise asemel sterilisatsioonikonteinerid, alustati otsinguid plastmassist tabletitopside asendamiseks paberist topsidega ning hakati kasutama puhastamisel ühekordsete koristustekstiilide asemel mikrokiust koristustekstiile,“ lisas Arujõe. 

Jätkusuutlikkuse valdkonnas on väga suur rõhk ka Kliinikumi töötajate teadlikkuse tõstmisel ning kaasamisel. Selleks korraldatakse erinevaid kampaaniaid suunamaks töötajaid energiat säästma, jäätmeid sorteerima, printimist vähendama ning samuti panustama teadlikkuse tõstmisesse kitsamates valdkondades – ühekordsete kinnaste kasutamise vähendamine olukordades kus neid ei pea kasutama, ühekordsete paberist aluslinade kasutamise vähendamine, ühekordsete papist neerukausside kasutamise vähendamine.

Lisaks osaleb Kliinikum Tartu ROHEringi projektis, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Arujõe sõnul vähendati Kliinikumis 2023. aastal niitmissagedust kõigil aladel. “Vähese niitmisega toetame kohalikke taime- ja loomalikke. Elurikas linnaloodus pakub lisaks silmailule mitmeid hüvesid – puhtam õhk, madalam õhutemperatuur, vähem üleujutusi ja tolmendatud viljapuud.”

6. juunil korraldab Kliinikum järjekorras neljanda keskkonnakonverentsi, mille eesmärgiks on nii oma töötajate kui ka teiste tervishoiuasutuste seas teadlikkuse tõstmine. Sel aastal toimub konverents koostöös infektsioonikontrolli teenistusega, keskendudes infektsioonidele, mis kerkivad esile kliimamuutuste ajal. Keskkonnakonverentsi oodatuim ettekanne tuleb sotsiaalministeeriumi kantslerilt Maarjo Mändmaalt, kes tutvustab ministeeriumi praegu väljatöötamisel olevaid haiglatele seatavaid jätkusuutlikkuse eesmärke aastaks 2050.

Kertu Rannu

Rohelisema Kliinikumi kohta saad lugeda SIIT.

Lisatud: 09 Aprill 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakond pakub taastusravi kõigile alajäseme amputatsiooni järgsetele patsientidele, kelle üldseisund seda võimaldab ja kes soovivad parandada enda liikumis- ja tegevusvõimet. Eesmärgiks on iseseisva toimetuleku saavutamine, sealhulgas eksoproteesiga kõndimise võimekuse arendamine.

Amputatsioon on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse kas haiguslikust või traumaatilisest protsessist kahjustatud jäse, selle osa või muu kehaosa. Täiskasvanutel põhjustavad enamikku jäseme amputatsioone südame-veresoonkonnahaigused nagu ateroskleroos ja diabeet, aga ka pahaloomulised kasvajad või trauma. Kliinikumi statsionaarse taastusravi osakonnas toimub patsientide ravi interdistsiplinaarse meeskonnatöö põhimõttel, mis tähendab seda, et kõik ravimeeskonna liikmed osalevad patsiendi hindamises, ravi eesmärgi püstitamisel, raviplaani koostamises ning ravis, et tagada patsiendikeskne terviklik käsitlus. Amputatsioonijärgsele füsioteraapiale on Kliinikumi statsionaarse taastusravi osakonnas spetsialiseerunud kaks füsioterapeuti, Triin Kukk ning Annika Veikesaar-Suur.

Alajäseme amputatsiooni järgselt keskendutakse haava paranemisele, valu kontrollile, iseseisvalt ratastooli siirdumisele, liigese liikuvuse säilitamisele, lihasgruppide tugevdamisele, köndi ettevalmistamisele eksoroteesiga kohanemiseks ja tasakaalukontrollile. „Äärmiselt oluline on patsiendi taastumisprotsessis tihe koostöö proteesimeistritega, kuna proteesi sobivus on ajas muutuv. Sageli on vajalikud korduvad kohandamised – proteesikomponentidel võib tekkida kulumisi või vajadus amputeeritu optimaalseks rehabiliteerimiseks,“ selgitas osakonna füsioterapeut Annika Veikesaar-Suur. Oluline on saavutada funktsionaalne iseseisvus igapäevastes tegevustes ning pakkuda psühholoogilist ja sotsiaalset tuge.

2022. aastast on statsionaarse taastusravi osakonnas olnud võimalus pakkuda taastusravi ka neile amputeeritutele, kellele on võimaldatud kõige kaasaegsemad ja kõrgeimate aktiivsustasemetega mikroprotsessoriga alajäseme eksoproteesid. „Tegemist on tehniliselt keerukate patsiendi isiklike abivahenditega, mis nõuavad füsioterapeutidelt oskusi ühendada füsioteraapia-alased teadmised konkreetsete proteeside funktsionaalsete võimalustega,“ rääkis füsioterapeut Triin Kukk. Ta tõi näiteks ühe liiklustraumajärgse patsiendi, kelle alajäseme protees võimaldab harrastada paljusid spordialasid ning kes saavutas taastusraviperioodi lõpuks võimekuse mitte ainult väga hästi kõndida, vaid ka joosta, liikuda erinevatel tasapindadel, matkata, sõita jalgrattaga, ronida redelil ja ületada kõrgeid takistusi. „Patsient naases füüsiliselt head vormi nõudvale erialasele tööle vaid mõne kuu möödudes proteesi saamisest,“ lisas Kukk.

Selliste eksoproteeside kasutama õppimiseks on interdistsiplinaarne taastusravi äärmiselt oluline, et kõrgtehnoloogilise proteesi multifunktsionaalseid võimalusi maksimaalselt rakendada, ka patsiendi edasises tööelus, huviharrastustes või sporti tehes. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakond asub aadressil Riia 167. Täpsemat infot statsionaarse taastusravi osakonnas toimuva amputatsioonijärgse taastusravi kohta saab osakonnajuhilt dr Ronald Rätsepalt.

Statsionaarsele taastusravile suunamiseks on vajalik eri- või perearsti saatekiri. Koha broneerimiseks tuleb helistada telefonile 731 8989 või saata e-kiri aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

Kommentaar, dr Ronald Rätsep, statsionaarse taastusravi osakonna juht:
Nagu eelnevalt mainitud, on patsiendi käsitlus statsionaarses taastusravis komplekssel meeskonnatööl põhinev. Lisaks taastusarstile ning füsioterapeudile, saab amputatsioonijärgse patsiendi ravimeeskonda kaasata vajadusel ka kliinilise psühholoogi, tegevusterapeudi ning sotsiaaltöötaja. Seeläbi saame keskenduda lisaks funktsionaalse võimekuse ja igapäevatoimingute teostamise parandamisele ka psühhosotsiaalsetele probleemidele ning patsienti toetada igapäevaellu naasmisel. Veel üks väga oluline osa statsionaarses taastusravis on põhi- ja kaasuvate haiguste ravi. Vajadusel ka uuringute ning analüüside teostamine.

Lisatud: 09 Aprill 2024

Igal aastal haigestub Eestis rinnavähki üle 800 naise. Hetkel korraldatakse riiklikku mammograafilist sõeluuringut naistele vanuses 50–69, aga paraku võib rinnavähk tabada ka nooremaid naisi. „Kuna varakult avastatud rinnavähki on võimalik tõhusamalt ravida, aga kõiki nooremaid naisi ei ole otstarbekas sõeluurida, tuleb lähtuda naise individuaalsest geneetilisest vähiriskist, mis selgitatakse välja geenitestiga,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa.

Selleks, et uurida, kas varasem geneetilisel riskil põhinev ennetus aitaks vähendada rinnavähi suremust, algas 2022. aastal Kliinikumi osalusega BRIGHT projekt. Projekti kaasati Eestis 800 naist vanuses 35–49. Tartu Ülikooli Kliinikumist osalesid vastutava uurijana dr Kristiina Ojamaa hematoloogia ja onkoloogia kliinikust, naiste uuringusse kaasamise eest vastutasid ämmaemandad Anne Ilves, Irina Daveynis ja Triinu Adlas. Testijärgseid konsultatsioone viisid läbi dr Kersti Kallak ja dr Ave-Triin Tihamäe ning geneetikute konsultatsioone monogeensete leidude väljaselgitamiseks dr Neeme Tõnisson, dr Laura Roht ja dr Helen Lokke. Lõuna-Eesti uuritavate mammograafiauuringud viidi läbi Kliinikumi radioloogide dr Pilvi Ilvese ja dr Sulev Ulbi poolt. Uuringus osalejatel kasutati rinnavähi polügeense riskiskoori testi AnteBC, mis hindab naise personaalset geneetilist eelsoodumust rinnavähi tekkeks ning annab selle alusel meditsiinilised soovitused, millises vanuses ja kuidas peaks alustama mammograafilist sõeluuringut. Kõikidelt naistelt koguti ka vähi perekonnanamnees, mille alusel suunati osa naisi meditsiinigeneetikute konsultatsioonile ning teostati monogeensete riskivariantide analüüs.

Projekti esialgsed tulemused
Projekti esialgsed tulemused näitavad, et uuringus osalenud 124 (15,5%) naisel oli hinnanguliselt kõrgem rinnavähi risk, kui 50-aastastel naistel keskmiselt. „See tähendab, et need naised peaksid alustama rinnavähi sõeluuringut juba praegu ning nemad suunati saatekirjaga mammograafiasse. Projekti raames käis 154 naist mammograafias, mille käigus tuvastati 16 healoomulist muutust ja 8 naist vajasid täpsustavaid uuringud. 5 naisele tehti ka biopsia, mille käigus avastati üks 0 staadiumis rinnavähk. Lisaks suunati 146 (18.3%) naist ka geneetiku juurde, kellest uuringu näidustus kinnitus 80 isikul või pereliikmel ning 5.7% avastati haigusseoseline geenivariant,“ selgitas dr Ojamaa.

Projekti käigus koostati ka kaks tagasiside küsimustikku osalistele, mille käigus leiti, et 96% uuritavatest suudavad teadmisega oma geneetilisest riskist hästi hakkama saada. 99.6% naistest väljendas heameelt võimaluse üle BRIGHT projektis osaleda, neile oli uuringu info selge ja arusaadav ja nad tundsid end uuringuraporti kättesaamise järgselt rahulikena.

Tagasisidet uuringu kohta küsiti ka uurijatelt. 86% uurijatest leidsid, et geneetilise riski hindamine rinnavähi ennetuses on oluline ja nendest 57% sooviks kasutada seda oma kliinilises praktikas. Peamine põhjus, miks ollakse ebalevad kasutamise osas, on ajapuudus. Positiivsena saab veel välja tuua, et need naised, kes osalesid testijärgsel nõustamisel tundsid, et isegi, kui enne nõustamist oldi natuke mures/ärevad, siis see vähenes märgatavalt pärast nõustamist.

Põhjalikum analüüs uuringu tulemustest avaldatakse koos uuringu välispartneritega rahvusvahelises eelretsenseeritavas teadusartiklis. Projektide kaugema tulemusena loodavad uuringu läbiviijad tervikliku personaliseeritud rinnavähi sõeluuringu rakendumist, mis aitaks juurutada riskipõhist käsitust ning peaks vähendama rinnavähist põhjustatud surmajuhtumeid.

Lisaks Eestile viiakse BRIGHT uuring läbi Rootsis Uppsalas ja Portugalis Lissabonis. BRIGHT projekti Eesti partnerid on Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, meditsiinilabor Antegenes ja Tervisekassa.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

20. märtsil tähistati ülemaailmset suutervise päev. Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhi dr Piret Vilborni sõnul on suutervis osa inimese üldisest tervisest ja sellele tähelepanu pööramisel on oluline roll nii inimestel endal ja tema lähedastel kui ka kõikidel tervishoiutöötajatel, kes patsiendi tervise eest hoolitsevad. Sealjuures on enamik suutervise probleeme ennetatavad regulaarse hambaarsti külastamisega.

„Suutervise esimene tugisammas on hea suuhügieen, mille eelduseks on hammaste pesemine vähemalt kaks korda päevas ja hammaste kontaktpindade puhastamine sobivate vahenditega, olgu selleks siis hambaniit, irrigaator või hambavahe harjad. Teiseks on oluline tasakaalustatud ja suhkruvaba toitumine, magusa tarbimine vähem kui korra päevas ning vähemalt kolmetunniste vahede jätmine toidukordade vahele, vältides sellel ajal näksimist. Janu kustutamiseks on kõige hambasõbralikum valik puhas mullivaba vesi. Ning kolmandaks on oluline, et suuhügieeni eest hoolitsemist alustatakse varakult peale hammaste suhu lõikumist ja sellega jätkatakse kogu elu. Laste suuhügieeni harjumused saavad alguse eelkõige kodust, kuid suur roll teadmiste edasi andmisel on ka lasteaedadel ja koolidel,“ loetles põhitõdesid dr Vilborn.

Regulaarne hambaarsti külastus võimaldab suurt osa probleemidest ennetada või diagnoosida ja ravida juba varases staadiumis. „Suutervis on seotud inimese üldise tervisega. Kontrollimatu bakterite vohamine suuõõnes ja nende sattumine sealt vereringesse mõjutab paljusid teisi organsüsteeme inimese kehas. Teadlased on leidnud seose igemepõletiku ja teiste hamba kinnituskudede haiguslike seisundite ning muude süsteemsete haiguste, nagu südame- ja veresoonkonna haiguste, Alzheimeri tõve, diabeedi ja hingamisteede haiguste vahel,“ selgitas stomatoloogia kliiniku juht.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata suutervisele lapseootuse perioodil. „Ema halb suutervis võib olla enneaegse sünnituse, madala sünnikaalu ja preeklampsia üheks põhjuseks. Seega peaksid kõik tulevased lapsevanemad käima vähemalt korra hambaarsti visiidil suutervise seisundi hindamiseks ja vajadusel ka ravimiseks,“ rääkis dr Vilborn. Ta lisas, et kaaries on ühelt poolt infektsioonhaigus ja teiselt poolt elustiilihaigus, mille eest saab last kaitsta kõige paremini sellega, et vanematel on terved hambad ja head suuhügieeni harjumused.

„Lisaks sellele, et suurim roll enda ja lähedaste suutervise eest hoolitsemisel lasub inimestel, kutsume tänasel suuhügieeni päeval ka kõikide teiste erialade tervishoiutöötajaid patsientide suutervisele tähelepanu pöörama,“ lausus lõpetuseks dr Piret Vilborn.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

27. märtsil tähistati esimest korda haiglaapteegi päeva, et juhtida tähelepanu haiglaapteegi olulisele rollile tervishoiusüsteemi toimimise tagamisel. 

Tartu Ülikooli Kliinikumis asub Eesti suurim haiglaapteek, mis on loodud selleks, et varustada Kliinikumi kliinikuid ravimite, desinfitseerivate ainete ja ühekordsete meditsiiniseadmetega. Apteegi meeskonda kuuluvad proviisorid, kliinilised proviisorid, farmatseudid ja abilised, kes kõik koos tagavad apteegi sujuva toimimise.

Haiglaapteegid moodustavad suure ja olulise osa tervishoiusüsteemist. Tartu Ülikooli Kliinikumis on haiglaapteekide tegevused jagatud kolme suuremasse valdkonda, mis kõik omavad olulist rolli tervishoiuteenuste tagamisel ja patsientide heaolu toetamisel.

• Esimene valdkond on logistikaalane tegevus, mis tagab ravimite, desinfitseerivate ainete ja ühekordsete meditsiiniseadmete olemasolu ning nende kulutõhusa kasutamise.
• Teine oluline tegevusvaldkond on ravimite valmistamine ja manustamiseks ettevalmistamine, mille eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus ja käitlemise ohutus. Siia alla kuulub nii ravimite doseerimine vastavalt patsientide individuaalsetele vajadustele kui ka nende valmistamine.
• Kolmas valdkond on kliiniline farmaatsia, mis keskendub ravimi- ja patsiendiohutuse suurendamisele läbi tervishoiutöötajate nõustamise, koolitamise ja kontrollimise. Haiglaapteegid pakuvad olulist tuge tervishoiutöötajatele, pakkudes neile vajalikke teadmisi ja juhiseid ravimite õige kasutamise ning võimalike kõrvaltoimete ennetamise osas.

Aitäh panuse eest, head haiglaapteegi töötajad!

Lisatud: 09 Aprill 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus on kasutusel uudsed virtuaalreaalsuse prillid, mida patsiendid saavad kasutada erinevatel protseduuridel tähelepanu eemale juhtimiseks.

„Tähelepanu juhtimine on laste puhul  kõige sagedasem meetod valu ja ärevuse leevendamiseks. Erinevad uuringud on näidanud, et 30–70% lastest ja noortest võivad kogeda erineval tasemel ärevust seoses protseduuridega. Näiteks verevõtmisel, hambaravi protseduuridel, haavaravi või ka onkoloogilise ravi protseduuride juures,“ selgitas lastekliiniku õendusjuht Evelyn Evert.

Lastekliinikus kasutusel olev HypoVR prillide mudel on sobilik alates 7. eluaastast lastele. Väiksemate laste puhul kasutatakse muid tähelepanu juhtimise nippe, näiteks hologramme. „Meie välja valitud virtuaalreaalsuse prillid ongi loodud just ärevuse ja valu vähendamiseks. Valikus on nii kuni 13-aastaste laste programm kui ka täiskasvanute programm kokku kümnes keeles. Samuti saab valida sessioonide pikkust, näiteks 10 või 20 minutit või piiramatu kestusega. Kokku saab valida 11 virtuaalreaalsuse keskkonna vahel, kuhu prillide vahendusel sukelduda. Näiteks kosmos, veemaailm, paradiisirand ja muud keskkonnad. Veel on valikus mitu erinevat taustaheli ning võimalus otsustada, et kas näiteks hingamisharjutusi juhendab mees või naishääl. Sellesse valikusse kaasame ka oma lastest ja noortest patsiendid, et neil oleks otsustamisel võimalik tunda olukorra üle kontrolli. Lisaks saab veenipunktsiooni hetkel lisada ekstra tähelepanu tõmbavaid efekte – näiteks ilutulestik ja vajadusel saata sõnumeid,“ kirjeldas õendusjuht. Protseduuri läbiviijal on kogu aeg võimalik ka jälgida, mida laps parajasti prillide vahendusel näeb.

Virtuaalreaalsuse prillid on kasutusel lastekliiniku protseduuride toas, ent õendusjuhi Evelyn Everti sõnul võiks tulevikus olla need kasutusel igas laste ja noorte raviga seotud osakonnas.

Virtuaalprillide ostu finantseeris Ülenurme Lions Club summas 3800 eurot, kellele lastekliinik väga tänulik on. Tervishoiusüsteemi vajadusi arvestava prillimudeli ja tarkvara aitas välja valida Richard Jalakas informaatikateenistusest.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

14. veebruaril 2024 kaitses Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku arst-õppejõud Norman Ilves filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk factors and onset time of periventricular hemorrhagic infarction in preterm born children and periventricular venous infarction in term born children” (“Enneaegselt sündinud laste periventrikulaarse hemorraagilise infarkti ja ajaliselt sündinud laste periventrikulaarse venoosse infarkti riskitegurid ja tekkeaeg“).

Juhendajad: radioloogia kaasprofessor Pilvi Ilves (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut), lastehaiguste lektor Rael Laugesaar (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja radioloogia teadur Mairi Männamaa (PhD (pedagoogika), TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: dr Olga Romantsik (MD, PhD, Lundi Ülikool, Rootsi).

Kokkuvõte

Insult võib esineda kogu elu jooksul, sealhulgas ka vastsündinutel ja looteeas. Vastsündinueas esineb insulti ligikaudu ühel lapsel tuhande elussünni kohta. Insult loote- ja vastsündinuperioodil toob kaasa elukestva motoorse kahjustuse, kognitiivsed- ja käitumishäired, epilepsia ning sotsiaalsed probleemid, mis on sageli kombineeritud. Insult mõjutab nii lapsi kui ka nende lähedasi terve elu ja rehabilitatsiooniks kulub suur ühiskonna ressurss. Seetõttu on oluline insuldi ennetamine ja varajane avastamine.

Looteeas kujuneva insuldi tekkepõhjused pole selged, kuna insult on harvaesinev ja suhteliselt vähe uuritud. Lisaks on looteeas tekkinud insuldi korral lapsed sünnijärgselt tihti ilma sümptomiteta ja neuroloogilised sümptomid ilmnevad alles imikueas. Püsiva neuroloogilise häire leevendamiseks on aga oluline alustada varakult rehabilitatsiooniga.

Uurimistöö eesmärk oli uurida emade rasedus- ja sünnitusaegseid riskitegureid ning geneetilisi riske enneaegsetel lastel, kellel insult on välja kujunenud sünnimomendiks, ja ajalistel lastel, kellel looteea insuldi sümptomid avalduvad imikueas.

Uuringu tulemused näitavad, et rasedusaegne infektsioon on oluline riskitegur ajukahjustuse tekkimisel nii enneaegselt kui ajaliselt sündinud lastel. Neeruvaagnapõletik emal tõstab 43-kordselt insuldi tekkimise riski lootel. Tähtis on vältida ja kiirelt ravida rasedusaegseid kuse-suguteede põletikke, aga ka teisi ema bakteriaalseid infektsioone. Kuna ema rasedusaegne bakteriaalne infektsioon võib kahjustada loodet ning ka loote aju, siis seda infektsiooni tuleb kiiresti antibiootikumidega ravida. Ema infektsiooni järgselt on soovitav last jälgida ja vajadusel teha ultraheliuuring peast, et võimalikult varakult avastada lapsel insult ja alustada rehabilitatsiooniga. Leidsime, et kuna insuldiga lastel on geneetilised muutused sagedased, siis kõiki insuldiga vastsündinuid peaks geneetiliselt uurima. Kui insuldi põhjuseks on geneetiline muutus, on risk insuldi kordumiseks ning võimalikud on ka perekondlikud juhud. Uuringus saadud teadmised on olulised kõigile arstidele, kes puutuvad kokku rasedate ja vastsündinute jälgimise ja raviga.

Juhendaja, kaasprofessor Pilvi Ilves: Norman Ilvese töö on tähtis insuldiga laste vanematele, kellel siiani oli ebaselge, miks just nende lapsel tekkis insult. Normani teadustöös selgus, et vähemalt osadel lastel võib looteeas tekkinud insulti seostada ema rasedusaegse bakteriaalse infektsiooniga. Eelkõige oli tegemist urotrakti infektsiooniga, kuid ka teised bakteriaalsed infektsioonid võivad ravi edasilükkamisel kahjustada loodet. Teadmine, et raseda bakteriaalset infektsiooni tuleb kiiresti ja efektiivsest antibiootikumidega ravida, peab jõudma kõigi spetsialistideni, kes rasedatega kokku puutuvad: günekoloogid ja ämmaemandad, perearstid, EMO arstid ning kirurgid. Kõigil enneaegselt ja ajaliselt sündinud lastel insuldiga on olulised ka geneetilised uuringud, kuna insuldi põhjuseks võib olla geneetiline mutatsioon, mille avaldumine eri generatsioonides on erinev. Doktoritöö oli üks osa insuldiga laste pikaajalisest uuringust.

Lisatud: 29 Veebruar 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja galeriis asunud vaktsineerimisbokside asukoht on muutunud. Kõik soovijad on oodatud jätkuvalt vaktsineerima erinevate haiguste vastu nii ette registreerides kui ette registreerimata peasissepääsu lähedal asuvasse sisekliiniku vaktsineerimiskabinetti.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhi dr Anne Kallaste sõnul jätkatakse Covid-19 pandeemia ajal loodud mugava ja kättesaadava vaktsineerimisteenusega. „Kui patsiendid pöörduvad Kliinikumi eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule, on neil võimalik mugavalt sama käiguga pöörduda ka vaktsineerimiskabinetti õe vastuvõtule. Vaktsineerimisõde nõustab patsiente ning teeb ka vajalikud vaktsineerimised. Kui inimene ise ei tea, millise haiguse vastu vaktsineerimine vajalik on, annab samuti nõu vaktsineerimisõde, kaasates vajadusel ka infektsioonhaiguste arsti,“ rääkis dr Kallaste. Ta lisas, et lisaks patsientidele saavad kabinetti pöörduda ka nende lähedased.

„Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest ning oluline on tähelepanu juhtida eelkõige riskigrupi patsientide vaktsineerimise tähtsusele. Vaktsineerimisega ennetame lisaks konkreetse vaktsiini poolt ära hoitavale haigusele ka olemasoleva kroonilise haiguse halvenemist. Näiteks on hingamisteede viirushaiguste põdemise järgselt väga sageli probleemiks hoopis kroonilise kopsu- või südamehaiguse ägenemine,“ selgitas nakkushaiguste osakonna juht.

Dr Kallaste sõnul on talvistest viirushaigustest mõjutanud patsientide haiglaravile jõudmist gripp ja COVID-19, mille mõlema suhtes aitab rasket haigestumist ära hoida efektiivne vaktsiin. „Sealjuures ei ole veel hilja vaktsineerida ka gripi vastu, riskigruppide vaktsiini eest tasub Tervisekassa. Niisamuti tasub kindlasti üle vaadata immuniseerimise staatus leetrite vastu, mille vastu kaitstus on Eestis madalam kui varasematel aastatel. Leetrid muudab ohtlikuks nii haiguse võimalike tüsistuste oht kui ka asjaolu, et tegemist on äärmiselt nakkusohtliku viirusega,“ kirjeldas dr Kallaste.

Vaktsineerimiskabinetis on võimalik vaktsineerida väga erinevate haiguste vastu ning tagatud on kõik vaktsiinid peale kollapalaviku, mida tehakse vaid reisinõustamisel infektsioonhaiguste arsti vastuvõtul. Kui laste vaktsineerimist viivad enne nende kooliikka jõudmist peamiselt läbi perearstid ning kooliikka jõudes lisaks ka kooliõed, siis täiskasvanueas tuleb kaitsesüstide intervalle ise jälgida. Täiskasvanute vaktsineerimise soovitusi, mitu kaitsesüsti, kellele ja millal tuleb manustada, saab vaadata vaktsineerimise skeemilt.

Kliinikumi peamaja vaktsineerimiskabineti uueks asukohaks on L. Puusepa 8 maja J-korpuse 1. korrusel asuv kabinet nr 15. Kabinetti on mugavaim siseneda N. Lunini tänava poolsest sissepääsust. Vaktsineerimiskabinet on avatud ette registreeritud patsientidele igal tööpäeval kell 8:15–9:45 ja 15:00–15:40 ning ette registreerimata oodatakse patsiente igal tööpäeval kell 10:00–12:00 ja 12:30–14:00.

Niisamuti on kõigil soovijail võimalik jätkuvalt pöörduda ilma registreerimata Kliinikumi vaktsineerimiskabinetti Kvartali ostukeskuse I korrusele iga tööpäeva õhtul kell 16:00–18:00 ning 1. märtsist ka laupäeviti kell 11:00–14:00. Vaktsineerimise nõu on võimalik küsida esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00 vaktsineerimise infotelefonilt 731 7200.

Kliinikumi Leht

Kommentaar, nakkushaiguste osakonna juht dr Anne Kallaste

Nakkusohtlikud leetrid

Leetrid on tänu väga efektiivsele vaktsiinile ja heale vaktsineeritusele olnud seni Eestis harva diagnoositud haigus. Vaktsiini efektsiivsus on loonud ühiskonnas võltsturvalisuse tunde, mis võib olla üheks põhjuseks vaktsineerituse hõlmatuse vähenemisel.

Loe edasi...

Lisatud: 29 Veebruar 2024

15. veebruaril tähistatakse kogu Euroopas õperatsiooniõdede päeva. Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab 98 operatsiooniõde, kellel on täita operatsioonitoas väga vastutusrikas roll. Seda nii kirurge assisteerides kui ka patsiendi eest hoolitsedes tema kõige haavatavamal hetkel ehk narkoosis olles.

Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse õendusjuhi Catline Võrgu sõnul on operatsiooniõe kutse eriline ja spetsiifilisi oskusi nõudev, mistõttu lõplik väljaõpe toimub töökohal. „Kui noored kolleegid pärast tervishoiu kõrgkoolide lõpetamist tööle tulevad, saadavad nende tegemisi toetavad ja kogenud kolleegid. Loeme oma erialal vajalikuks vähemalt kaheaastast töökogemust, pärast mida on õdedel olemas vajalik pädevus iseseisvaks operatsiooniõe tööks,“ selgitas operatsiooniõe kutse eripära õendusjuht.

Tartu Ülikooli Kliinikumis opereeritakse aastas haiglaravil ja päevaravil rohkem kui 26 600 patsienti, mis teeb rohkem kui 70 patsienti päevas. Operatsioonide läbiviimiseks vajalikud operatsiooniõed jagavad end nii plaaniliste kui ka erakorraliste operatsioonide vahel. „Operatsiooniõde seisab patsiendi eest kõige haavatavamal ajal, assisteerib kirurgi, garanteerib vajaminevate vahendite olemasolu, tagab kogu operatsioonipiirkonna steriilsuse operatsiooni kestel. See kõik eeldab operatsiooniõdedelt kiirust otsustamisel, täpsust ning suurepärast suhtlemis- ja meeskonnatööoskust,“ tunnustas operatsiooniteenistuse õendusjuht.

Operatsioonitoa meeskonna moodustavad kirurg, anestesioloog, operatsiooniõed, anesteesiaõde ja hooldaja. Tartu Ülikooli Kliinikumis tehakse Eesti keerukamaid operatsioone ning Kliinikumi operatsiooniõdede eripäraks on osalemine ka siirdamisoperatsioonidel, mida viiakse läbi ainult ülikoolihaiglas. „Õpetava haigla eripäraks on ka see, et meie kogenud ja pika töökogemusega kolleegid osalevad lisaks ravitööle igapäevaselt ka õppetöös, juhendades oma karjääri alguses olevaid nooremaid kolleege. Sedasi kujuneb tugev ja kokkuhoidev operatsiooniõdede kogukond, kelle üle saab ainult uhkust tunda. Ka Euroopa Operatsiooniõdede Ühing on selle aasta tähtpäeva motoks sõnastanud „Proud OR nurses – our future!“,“ rõhutades sellega operatsiooniõdede tähtsust ja olulisust perioperatiivse õenduse arendamisel,“ lausus operatsiooniteenistuse õendusjuht Catline Võrk.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

7.–14. veebruaril tähistati rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust. 2024. aastal keskenduti Eestis teemanädala raames kaasasündinud südameriketega täiskasvanutele, tuletades meelde regulaarset kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud kardioloogi külastamise vajadust.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardioloog dr Maarja Maser, kes on saanud väga laiapõhjalise väljaõppe just kaasasündinud südameriketega täiskasvanute osas, nendib, et nende patsientide puhul on peamiseks ja suurimaks murekohaks arstide vaateväljast kadumine pärast täiskasvanuikka jõudmist. „Kuni 1% lastest sünnib kaasasündinud südamerikkega, mis ongi sagedaseim sünnil esinev arengurike. Neid rikkeid diagnoositakse järjest enam ka sünnieelselt, mistõttu on võimalik varakult teha raviotsuseid südamerikete korrigeerimise vajaduse ja aegkriitilisuse osas. Kuna Kliinikumis on südamerikkeid korrigeeritud juba mitukümmend aastat, kasvab ka Eestis järjest kaasasündinud südamerikkega täiskasvanute arv. Arenenud riikides ületab täiskasvanuikka jõudnud kaasasündinud südameriketega patsientide arv oluliselt kaasasündinud südameriketega laste hulga. Põhiliseks probleemiks on see, et sageli nende patsientide regulaarne jälgimine katkeb vanuses, mil patsient peab liikuma lastekardioloogi juurest täiskasvanute kardioloogi jälgimisele. Lapseeas vastutavad ravi eest vanemad, kes võivad lastele edastada terviseinfot valikuliselt, mis võib omakorda kaasa tuua vähese haigusteadvuse. Samuti võib noor täiskasvanu tunda end väga hästi ja tervena, mistõttu ei tunneta vajadust regulaarseteks kardioloogilisteks kontrollideks,“ rääkis kaasasündinud südameriketega täiskasvanutega tegelev dr Maser.

Ta rõhutas, et sõltumata sellest, kas kaebused esinevad või mitte, vajavad enamik kaasasündinud südameriketega patsiente eluaegset jälgimist. „Kaasasündinud südameriketega täiskasvanute käsitlus ja vajadused erinevad sageli oluliselt teiste südamehaigustega patsientide omadest ning seetõttu peaksid nad olema jälgimisel spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse jälgimisega on võimalik tagada normilähedane elukvaliteet, mille osadeks on aktiivne tööelu, pere loomine kui ka sportimine. Selleks, et osata märgata ja ennetada võimalikke riske tervisele, peaksid kaasasündinud südameriketega patsiendid enne suuremaid elusündmusi, näiteks raseduse, spordivõistluste või mittekardioloogiliste operatsioonide planeerimist, need sammud läbi arutama ka kardioloogiga. Jälgimise puudumisel võivad patsiendile endale üsna märkamatult areneda raskesti ravitavad või isegi pöördumatud probleemid südame toimimises – klapirikke süvenemine, südame vatsakeste funktsiooni halvenemine, südamepuudulikkuse ägenemine, eluohtlikud rütmihäired kuni äkksurmani välja,“ selgitas kardioloog.

Kliinikumi südamekirurg ja kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja dr Raili Tagen tõi välja, et kaasasündinud südamerikked on olemuselt väga eriilmelised ning neid võib jagada lihtsustatult kergeteks, keskmisteks ning rasketeks riketeks. „Enamik keerukamatest südameriketest vajavad elu jooksul kirurgilist sekkumist ning seda vajadusel ka korduvalt. Ka „kerge“ südamerike võib aastatepikkuse kestuse korral muutuda inimesele ohtlikuks. Seetõttu vajavad kõik kaasasündinud südamerikkega patsiendid, olgu nad lapsed või täiskasvanud, just neile kohandatud ravi ja jälgimisplaani. Selle üheks eelduseks on patsiendi regulaarne jälgimine kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses. Ka kaebusteta patsientidel võib esineda kiiret ravi vajavaid olukordi ning aeg hea ravitulemuse saamiseks võib olla limiteeritud. Selliseid hetki on võimalik ennetada, omades infot oma tervise eripärade kohta,“ kinnitas südamekirurg. Ta lisas, et operatsioonisaali jõuab ka neid patsiente, kelle kaasasündinud südamerike on avastatud alles täiskasvanueas. „Kuna täiskasvanueas ei ole enam kõiki kaasasündinud südamerikkeid võimalik korrigeerida, siis mida varem on rike diagnoositud, seda parem. Ühtlasi nõuab kaasasündinud südamerikke olemasolu teadlikumat patsiendi jälgimist perearsti poolt, mille juures on oluline tihe koostöö kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud arstidega,“ lausus dr Tagen.

Kaasasündinud südameriketega patsientide regulaarsed südamenäitajate kontrollid

Loe edasi...

Lisatud: 29 Veebruar 2024

Veebruarist on Tartu Ülikooli Kliinikumis kasutusel navigatsioonirobotid, mis aitavad patsiente ja teisi külastajaid soovitud asukoha leidmisel. 

Lindaks ja Kaleviks ristitud kaks teejuht-robotit juhatavad patsiendi kompaktses, ent samal ajal suurte vahemaadega haiglahoones õigesse kohta. Robotid näitavad suunda L. Puusepa 8 maja 1. korrusel. Kui otsitav koht asub mõnel teisel korrusel, juhatab robot patsiendi või tema saatja õige liftialani.

Patsiendid saavad robotite puutetundlikult ekraanilt valida, kuhu nad juhatamist soovivad. Robotitele on seadistatud üle 25 asukoha, mille hulgas on ka infopunktid. Sihtkohta valides ja teekonna algust kinnitades, palub robot patsiendil endale järgneda. Vaikse muusika saatel juhatab robot valitud kohani. Robotid liiguvad keskmiselt 0,5 meetrit sekundis, mille aluseks on 2023. aastal tehtud pilootuuring, kust selgus kiirus, mis on ka karke kasutavale patsiendile sobiv. Lisaks võimaldavad kompaktne suurus ja ettepoole kaldu C-kujuline korpus robotil liikuda juba 55 cm laiusel trajektooril. Robotid on 112 cm pikad ning kaaluvad 38 kg, mis tagab ka nende stabiilsuse. Nagu robotite nimedki – Linda ja Kalev – vihjavad, räägivad robotid eesti keeles.

Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on navigatsioonirobotite kasutuselevõtt innovaatiline samm patsientide ja külastajate haiglakogemuse muutmiseks keerukas ja suures haiglahoones. „Soovime Linda ja Kalevi abil vähendada nii väikeste kui suurte patsientide ärevust, mis sageli kaasneb haiglakülastusega ning hõlpsamalt jõuda õigesse sihtkohta. Sõbraliku ilmega robotid on abiks nii eakatele, kes vajavad tee leidmiseks veidi enam kindlust kui ka lastele, kelle tähelepanu võõralt haiglakeskkonnalt toredale tegelasele juhtida,“ selgitas Pastarus, kuidas teed juhatavate robotite abil ühendatakse tehnoloogia ja hoolivus ning lähenetakse inimeste probleemidele senisest erineval moel.

Kliinikumi informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuhi Richard Jalaka sõnul oli roboti seadistamisel suurimaks väljakutseks just haiglale omapärase liiklusega arvestamine. „Linda ja Kalevi seadistamisel oli oluline arvestada nii automaatselt avanevate ustega kui ka ratastoolide ja vooditega, mida haiglas tihedamini liigub. Robotid on seadistatud nii, et nad ei liiguks koridori keskel, vaid pigem ääres. Lisaks jääb robot takistuse, olgu selleks inimene või mõni muu objekt, korral seisma ning muudab trajektoori, et ümber nn takistuse sihtkoha poole liikuda,“ selgitas Jalakas roboti seadistust.

Robotid töötavad igal nädalapäeval kell 7.30–19.00 ning kasutavad puhkeaega akude laadimiseks. Robotid ootavad patsiente registratuuride juures nii L. Puusepa tänava kui ka N. Lunini tänava poolt sisenedes.

Kasutajate tagasiside ja ettepanekud robotite osas on väga oodatud e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht