lk7 Tiina Freimann28. aprillil kaitses Tiina Freimann filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Musculoskeletal pain among nurses: prevalence, risk factors, and intervention“ („Skeleti-lihasvalud õdedel: levimus, ohutegurid ja sekkumine“).


Töö juhendajateks olid professor Mati Pääsuke (TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituut) ja töötehnoloogia ja ergonoomika dotsent Eda Merisalu (EMÜ tehnikainstituut). Oponendiks professor Maija Eglīte (MD, Dr hab med), Head of the Department Faculty of Medicine, Department of Occupational and Environmental Medicine, Rīga Stradiņš University, Läti.

 

Lühikokkuvõte
Skeleti-lihasvalud (SLVd) on kõige levinum ja jätkuvalt lahendamata probleem kogu Euroopa töötajaskonna hulgas, ohustades kõige enam haiglatöötajaid, sh õdesid. SLVd halvendavad oluliselt õdede tööga toimetulekut ja elukvaliteeti, põhjustades füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Õdede töövõime langus ja töölt puudumine ägeda või kroonilise SLV tõttu tekitab märkimisväärseid töövõimetusega seotud kulusid ning on oluliseks finantskoormuseks vananeva elanikkonnaga Eesti majandusele.


Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada SLVde esinemine ja võimalikud ohutegurid õdedel ning hinnata koduvõimlemisel põhineva treeningteraapia mõju õdede lülisamba kaela- ja nimmepiirkonna liikuvusulatusele, et ennetada või vähendada SLVsid. Andmed koguti Tartu Ülikooli Kliinikumi 686 õelt kolme uuringu käigus, millest esimene toimus rahvusvahelise uuringu raames. Kõikide uuringute tulemused publitseeriti rahvusvahelistes teadusajakirjades.


Uuringud näitasid, et SLV esinemissagedus õdede hulgas on kõrge (70–85%), hõlmates kõige sagedamini alaselja- (56–57%) ja kaelapiirkonda (52–56%). Kahes ja enamas kehapiirkonnas koges SLVsid 60–61% õdedest. Vanus ja halb tervis olid seotud SLV esinemisega ühes või mitmes kehapiirkonnas. Stress, läbipõlemine ja psühhosomaatilised sümptomid suurendasid SLV esinemise tõenäosust. Olulisemad tööga seotud füüsilised ohutegurid SLVde tekkeks olid raskuste tõstmine ja töötamine sundasendis. Suurimad psühhosotsiaalsed riskid olid kiire töötempo ja emotsionaalsed nõudmised. Rahulolematus tööga ja töö-pereelu konflikt tõstsid samuti valude riski.


Sekkumisuuringu tulemused näitasid, et koduvõimlemisel põhinev treeningteraapia parandas oluliselt õdede lülisamba kaela- ja nimmeosa liikuvusulatust. Treeningteraapia mõjul suurenes lülisamba kaelaosa liikuvusulatus kõikides liikumissuundades ning lülisamba nimmeosa liikuvusulatus painutamisel ette. Kõige suurem efekt saavutati lülisamba kaelaosa liikuvusulatuses painutamisel ette (26%).


Käesoleval doktoritööl on oluline praktiline väärtus, kuna SLVdega seotud riske on võimalik leevendada ennetavate tegevustega. Antud uurimistööle tuginedes tuleks jälgida ja reguleerida õdede töökoormust, töötempot ja emotsionaalset koormust ning arendada juhtimise kvaliteeti. Sekkumisuuringu positiivsed tulemused julgustavad koduvõimlemist kasutama õdede SLVde ennetamiseks ja vähendamiseks.

 

lk7 Mati Paasuke TennusJuhendaja Mati Pääsuke, kinesioloogia ja biomehaanika professor
Enamikel juhtudel ülekoormussündroomina avalduvad skeleti-lihassüsteemi vaevused moodustavad suure osa kutsehaigustest ja on kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. Tervishoiutöötajatest on skeleti-lihasvalude levimus kõrge õdedel, hambaarstidel, samuti füsioterapeutidel. Õdedel on kõrge tööstress ja vanusega hakkab neil töövõime langema märgatavalt varem kui näiteks arstidel, kontoritöötajatel või isegi raske käsitsitöö tegijatel. Tiina Freimanni doktoritöö täiendab oluliselt teadmisi skeleti-lihasvalude levimuse ning esinemissageduse, samuti nende vaevuste ohutegurite kohta õdedel. Tööst selgus, et skeleti-lihasvalude esinemine õdedel on seotud vanuse ja madala tervisehinnangu ning stressirohkete füüsiliste tegevustega, samuti psühholoogiliste teguritega nagu emotsionaalne kurnatus, depersonalisatsioon jt. Õdedel on töökoormus ja töötempo, emotsionaalsed nõudmised ning rollikonfliktid seotud vaimse tervise probleemidega. Praktiline väärtus on saadud tulemusel, mis kinnitab, et spetsiaalse treeningteraapia abil võib parandada lülisamba kaela- ja nimmeosa funktsionaalset seisundit õdedel, kellel esinevad kroonilised valud nendes kehapiirkondades. Tiina Freimanni iseloomustamiseks tuleb öelda, et ta on kujunenud doktoriõppe jooksul iseseisvaks uurijaks terviseteaduste valdkonnas, kellel on kõrge motivatsioon, hea analüüsivõime ning oskus juhendada magistritöid. Tema puhul on tähelepanuväärne veel kaks asjaolu: Tiina Freimann on üks väheseid õendusalase haridusega inimesi Eestis, kellel on doktorikraad ja väitekirja jaoks vajalikud uuringud viis ta läbi paralleelselt pingelise administratiivse tööga Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemõena.

lk9 Kadi JairusMärtsi lõpus toimus Hollandis Nijmegenis Radboudi ülikoolis juba viiendat korda rahvusvaheline koolitus „Cancer Genetic & Cytogenetic Diagnostics“, kuhu kogunes 88 spetsialisti 27 riigist. Tartu Ülikooli Kliinikumi Arendusfondi toel osales tänavusel koolitusel kliinilise geneetika keskuse Tallinna filiaali laborispetsialist Kadi Jairus.


Nijmegen on kaunite parkidega rahulik ülikoolilinn. Siin saab eheda kogemuse ühest tüüpilisest kirglikult jalgrattaid armastavast Hollandi linnast, mis ei ole turismindusest läbi imbunud nagu Amsterdam. Kauni Nijmegeni nautimiseks jäi paraku vähe aega, sest koolituse programm oli tihe. Oma eriala tippspetsialistid tutvustasid ühelt poolt konkreetsete onkoloogiliste haiguste olemust ja diagnostikat, teiselt poolt uuemaid diagnostikameetodeid, nagu geenikiip, PCR-il põhinevad meetodid ja sekveneerimine. Lisaks jagati juhiseid tulemuste tõlgendamise ja raporteerimise ning labori kvaliteedisüsteemi kohta. Iga teema juures lahendati interaktiivseid ülesandeid, kus kuulajad pidid valima raviotsuste vahel või kirjeldama uuringute tulemusi ISCN nomenklatuuri alusel.


Mind tsütogeneetikuna huvitas enim pahaloomuliste hematoloogiliste haiguste diagnostika. Luuüdi kromosoomianalüüside hulga pideva kasvu tõttu tunnen igapäevatöös puudust parematest meditsiiniteadmistest. Kui geneetikal põhinev personaalmeditsiin kõlab paljudel erialadel veel ulmeliselt, siis hematoloogias on see jõudnud igapäevasesse kasutusse. Lähtudes kasvajarakkude geneetilistest muutustest, valitakse patsiendile sobivaim raviskeem ja hinnatakse haiguse prognoosi. Vähigeneetika on kiirelt arenev valdkond, pidevalt avastatakse uusi prognostiliselt olulisi mutatsioone. Parima ravi tagamiseks tuleb arstidel olla kursis uuemate teadusuuringutega ning labor peab vajaduse tekkides kasutusele võtma uusi metoodikaid. Selleks, et paigal püsida, tuleb kogu aeg joosta!


Lisaks meditsiiniteadmiste täiendamisele oli suur abi koolitusel jagatud praktilistest nõuannetest laboritöös. Sain palju targemaks FISH-analüüside interpreteerimise vallas. Loodetavasti oleme nüüd sammukese võrra lähemal päevale, mil alustame luuüdi FISH-analüüside tegemist kliinilise geneetika keskuse Tallinna filiaalis ja kallite Tartu kolleegide silmad saavad natuke puhkust. Kindlasti tuleb kõrva taha panna kogenumate Euroopa kolleegide soovitused geenikiibi kasutamisel vähi diagnostikas. Praegu astume sel teel veel esimesi sammukesi, kuid loodetavasti lähiaastatel on võimalik seda analüüsi pakkuda ka Eesti leukeemiahaigetele.


Uuemad meetodid, nagu sekveneerimine ja geenikiip, annavad geneetilise materjali kohta palju rohkem infot kui klassikaline kromosoomianalüüs. Näiteks kultuuris halvasti kasvavate rakkudega kroonilise lümfoidse leukeemia (KLL) korral on paljudes laborites kromosoomianalüüs juba asendatud geenikiibi analüüsiga. Kuid taaskord tuleb tõdeda, et kuuldused tsütogeneetika peatsest surmast on liialdatud. Praktikas on vanemad diagnostikavõimalused jätkuvalt kasutusel ... ja mitte ainult rahalistel põhjustel. Tuleb meeles pidada, et ka uuematel meetoditel on omad puudused. Näiteks ägeda müeloidse leukeemia (AML) korral ei olekski mõistlik asendada kromosoomianalüüsi oluliselt täpsema kiibianalüüsiga, sest nii jäävad leidmata selle haiguse korral sagedased tasakaalustatud translokatsioonid, mida ei ole kuidagi võimalik kiibil näha. Kromosoomianalüüs suudab leida tasakaalustatud translokatsioone, annab üldistatud ülevaate kogu geneetilisest materjalist ning näitab selgelt klonaalset arengut. Kuid ülevaatlikkuse vastukaaluks kaotame täpsuses: leidmata võivad jääda väikesed deletsioonid ja isegi teatud krüptilised translokatsioonid. FISH-analüüs on kromosoomianalüüsist parema lahutusvõimega ja suudab tuvastada ka translokatsioone, kuid paraku vastab ainult neile küsimustele, mida me küsida oskame. Rohkema info saamiseks mitme üksiku FISH-analüüsi tegemine on jällegi ebapraktiline ning läheb kokkuvõtteks isegi geenikiibist kallimaks. Kuldne kesktee on uuema ja vanema metoodika oskuslik kombineerimine.


Äärmiselt silmi avav oli hambuni automatiseeritud Müncheni leukeemialabori tutvustus ja ringkäik Radboudi ülikooli meditsiinigeneetika laborites, kus töötab rohkem pipeteerimisroboteid kui inimesi. Väikeste analüüsimahtudega Eestis ei ole praegu kulutõhus rajada täisautomaatset tsütogeneetika laborit, kuid mõningane nüüdisajastamine on hädavajalik. Konverentsil osalenutega suheldes torkas silma, et ka Euroopa väiksemad krooniliselt alarahastatud laborid peavad iseenesestmõistetavaks, et kromosoome pildistab üles masin ning kõrgharitud laborispetsialisti tööaega preparaatide läbikammimisele ei raisata.


Mitmes ettekandes rõhutati arstide ja labori vahelise suhtluse olulisust. Koolitus tõigi need harva silmast silma kohtuvad osapooled kokku ja suurendas teadmiste ühisosa. Kuna viibisime koolitusel koos hematoloogia residendi dr Epp Valteriga, siis avanes meil kohe hea võimalus alustada Eesti hematoloogide ja tsütogeneetikute dialoogi rohujuure tasandil. Avastasin üllatusega, et isegi uuemal ajal ülikooli lõpetanud hematoloogide geneetikaalane väljaõpe on üsna napp. Tsütogeneetikud tunnevad ennast jällegi meditsiinivaldkonnas ebakindlalt ega pruugi olla teadlikud uusimatest WHO soovitatud diagnostilistest testidest. Aga mida hematoloogid ei küsi, seda labor ei paku. Kui peame üksteist kõiketeadvaks, siis kardame esitada rumalaid küsimusi ning jäämegi surnud ringi. Kuna hematoloogid ja tsütogeneetikud suhtlevad peamiselt paberi kaudu, siis võiksime vastavalt saatekirja diagnoosi lahtrisse ja analüüsiraportisse kirjutada pigem rohkem kui vähem selgitavat infot. Püüame üksteise valdkondi paremini tundma õppida, kasvatame teadmiste ühisosa ja peame meeles, et segase olukorra lahendus võib olla vaid telefonikõne kaugusel!


Arutasime koolitusel kuuldut teiste tsütogeneetikutega ja tekkis hulk mõtteid, kuidas saaksime praegust praktikat parandada. Ei tohiks eeldada, et arstid teavad kõigi analüüside piiranguid, ning võiksime ise julgemalt soovitada näiteks täiendavaid FISH-analüüse. Ja vastupidi – kui laboris märgatakse, et tellitud kallis lisaanalüüs on kromosoomianalüüsi tulemuste valguses mõttetu, siis tuleks sellest arstile teada anda. Plaanis on hematoloogidega kokku leppida tüüptellimustes, et tsütogeneetik oskaks kontrollida, kas kõik patsiendi diagnoosi valguses olulised lisaanalüüsid ikka on töös või tellida kiirelt täiendavaid analüüse vastavalt kromosoomianalüüsi tulemusele. Püüame oma analüüsivastuseid selgemalt sõnastada ja lisada sinna kommentaare leitud muutuste kliinilise tähenduse kohta. Oleme teadlikud, et hematoloogid ei armasta pikki keerukaid karüotüübivalemeid. Keerulisemate leidude korral on analüüsi vastamise kiirus ja leiu kirjelduse täpsus pahatihti pöördvõrdelises seoses. Tsütogeneetikutena peame teinekord maha suruma uurimiskire ning meeles pidama, et väga keerulise karüotüübi korral on arstil rohkem kasu kiirelt saabuvast üldisemast infost, kui hilinemisega saabuvast vastusest, kus nähtud kromosoomianomaalia on piinliku täpsusega ära kirjeldatud. Anname oma parima ühisel sõidul selle igimuutuva valdkonna Ameerika mägedel!


Kadi Jairus

lk11 Kahu Jaanus Tammeaid15.–17. märts 2017 toimus Paduas, Itaalias juba 7. korda Italian National Transplant Centre ja ESOT poolt korraldatud rahvusvaheline kursus "The Donor Surgeon – A Master course in organ procurement".


Kursusel anti põhjalik ülevaade organdoonori ettevalmistuse ning doonororganite kirurgilise eemaldamise ja säilitamise kohta, millele järgnes praktiline harjutamine loom- ja kadaveersetel mudelitel.


Kursus algas 1222. aastal rajatud Padua ülikooli ajaloolises peahoones mälestusseisakuga hiljuti 90 aasta vanuses meie seast lahkunud Thomas Starzli auks, keda on nimetatud moodsa transplantatsiooni isaks tema suurte teenete tõttu siirdamise kui ravimeetodi arengusse. Kursuse teoreetilises osas käsitleti doonori ettevalmistust organite eemaldamiseks, doonorite arvu suurendamise võimalusi, sh mittestandartsete ja vereringe seiskusega doonorite kasutuselevõtmise arvelt. Järjest enam siirdamiskeskuseid maailmas liigub selles suunas, et ära kasutada vähemalt nn kontrollitud tüüpi vereringe seiskusega doonorid (vereringe seiskus intensiivravi osakonnas või ajusurma järgselt), mille puhul logistika, aga ka meditsiiniline, juriidiline ja kirurgilis-tehniline käsitlus, on mõnevõrra lihtsam. Rõhutati moodsate organpreservatsiooni meetodite tähtsust sellistelt doonoritelt saadud organite puhul, kus võib eeldada isheemilise kahjustuse olemasolu. Võimalusteks on normotermiline regionaalne perfusioon koos ECMO-ga in situ ja hüpo(või normo)termiline oksügeniseeritud masinperfusiooni peale organite eemaldamist. Viimasel on kaks olulist eelist: võimaldab vähendada perfusiooni (isheemilist) kahjustust ja hinnata piiripealsetel juhtudel organi kvaliteeti ning kasutatavust. Kirurgilise käsitluse kohal keskenduti multiorgandoonori tehnikale, koostööle erinevate meeskondade vahel, anatoomilistele detailidele tagamaks kõikide organite (eriti vaskulaarse anatoomia) terviklikkus. Käsitleti ka võimalikke probleeme elusdoonorite kasutamisel. Teisel päeval harjutasime Padua ülikooli veterinaariaosakonnas elussigadel, hiljem anatoomiakateedris kadaveersetel mudelitel multiorgandoonortehnikat praktikas, samuti masinperfusiooni alustamist.


Kokkuvõttes oli kursuse tugevateks külgedeks alustavatele kirurgidele võimalus harjutada kirurgilisi tehnikaid kvaliteetsetel mudelitel, juba töötavate kirurgide jaoks aga võimalus küsimusteks ja aruteludeks suhteliselt väikeses grupis kogenenud lektorite ja õppejõududega. Neerudoonorite arvu suurendamiseks marginaalsete doonorite arvelt tuleks tulevikus kindlasti kaaluda ka masinperfusiooni aparaadi soetamist meie siirdamiskeskusesse.

 

Jaanus Kahu
arst-õppejõud uroloogia erialal

lk5 Riina Salupere NilsonE-gastroenteroloog on erilaadne gastroenteroloog. E-konsultatsioonil otsustab ta patsienti nägemata perearsti valitud märkmete, eHL-i haigusjuhtude ajaloo, digiloo, pildipanga ja retseptikeskuse andmete alusel täiendavate uuringute ja ravi vajalikkuse ning annab perearstile nõu edasiste tegevuste osas. E-gastroenteroloog tegutseb kiiresti, sest e-konsultatsioon peab saama vastuse nelja tööpäeva jooksul alates e-konsultatsiooni saatekirja saatmisest. E-vastuvõtt toimub aga juhul, kui e-gastroenteroloog peab näidustatuks patsient vastuvõtule kutsuda.

 

E-gastroenteroloog sündis 2015. aastal, kui Eesti Haigekassa pöördus Eesti Gastroenteroloogide Seltsi poole ettepanekuga töötada välja e-konsultatsiooni nõuded gastroenteroloogias. Eesti Perearstide Selts ja Eesti Gastroenteroloogide Selts sõlmisidki 21.09.2015 kokkuleppe, nõustudes, et perearst suunab patsiendi e-konsultatsioonile kas seedeelundite haiguse kahtlusel või seedeelundite haiguse korral, mil patsient vajab gastroenteroloogi jälgimist ja/või konsultatsiooni. Kokkuleppes rõhutatakse arusaadavalt sõnastatud e-konsultatsiooni eesmärgi ning diagnoosi või diagnoosi hüpoteeside olemasolu saatekirjal, samuti eelnevate uuringute (kõhuõõne ultraheliuuring, gastroskoopia, koloskoopia) tulemusi sõltuvalt e-konsultatsiooni eesmärgist.

 

2016. aasta mais alustas e-gastroenteroloog e-konsultatsioonidega Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kümne kuuga (01.05.2016–01.03.2017) on olnud 202 e-konsultatsiooni. Vastuvõtule osutus vajalikuks kutsuda neist 50 patsienti (25%). Perearsti poolt ammendavalt uuritud ning haiglaravi vajavaid või koheselt haiglauuringuid vajavaid oli kokku 38 patsienti (19%).

 

Eesti Gastroenteroloogide Seltsi koosolekul 03.02.2017 analüüsiti e-gastroenteroloogi tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida-Tallinna Keskhaiglas ning nenditi, et e-vastuvõtule kutsutute arv sõltub suuresti olemasolevast ambulatoorse lepingu ravijuhtude täitmisest, mistõttu erineb haiglati. Koosolekul peatuti ka üldistel e-konsultatsiooni probleemidel, millest mõni näide tutvustuseks.

 

Diagnoosidest on saatekirjal perearstide kindlaiks lemmikuiks Z03 (meditsiiniline jälgimine ja hindamine kahtlustatud haiguste ja seisundite suhtes), R10 (kõhuvalu) ja R14 (kõhupuhitus). Eelistatult ootaks e-gastroenteroloog juba sümptomite sünteesil põhinevat diagnoosi või diagnoosi hüpoteesi. E-konsultatsiooni eesmärgiks kirjutatakse sageli: „diagnoosi täpsustamiseks“ ja „e-konsultatsiooniks“ ja on ka otseküsimusi „kas oleks võimalik leida gastroskoopia ja koloskoopia aega?“ või „täna CITO! aega üritatud panna, aega pakkuda pole.“ E-gastroenteroloogile meeldivad aga küsimused: „millise intervalliga oleks näidustatud edaspidised endoskoopiad?“ või „kuidas jälgida polüübi eemaldamise järgselt patsienti?“ või „kas Barretti söögitoru vajab endoskoopial jälgimist?“.


Ülimalt oluline on patsiendi vaevustest arusaamine. E-gastroenteroloog ei pruugi aru saada, kui patsiendil on „düspeptiline iste“ või „gaasid tulevad raskelt maost välja“ või „vahel kõht kinni ja vahel lahti, kui füüsilist koormust rohkem, siis kõht lahti ja kakat vähe, kõhukinnisust palju, herneid süüa ei saa, muna süüa ei saa“.

 

Kahetsusväärselt vähe kasutatakse perearstide poolt võimalust lisada e-konsultatsiooni saatekirjale ka saatekirja manuseid. Tavapäraselt lisatakse tekstina, et info uuringute kohta pildipangas ja/või digiloos. Seetõttu on suurimaks ja ajakulukamaks patsiendi eHL-i haigusjuhtude ajaloo, pildipanga, digiloo ning retseptikeskuse päringud. Aega kulub e-konsultatsiooniks tavakonsultatsiooniga võrdväärselt.

 

E-gastroenteroloogi vastutus on määratu suur, sest e-konsultatsiooni otsus sünnib patsienti nägemata ja säilib digiloos igaveseks. Aga gastroenteroloogidele on e-konsultatsioon meelepärane töö.

 

Riina Salupere
e-gastroenteroloog

 

Lisalugemiseks
1. „E-konsultatsioon kui võimalus õigeaegsele eriarstiabile“. Kliinikumi Leht, oktoober 2016. (http://www.kliinikum.ee/leht/kliinikud-teenistused/1550-2016-10-27-06-01-50)
2. https://www.haigekassa.ee/et/partnerile/raviasutusele/perearstile/e-konsultatsioon

Radioloogiakliiniku ja informaatikateenistuse koostöö tulemusel valmib 2017. aasta kevadel eHL-s radioloogiliste uuringute tellimise uus moodul. Esimesena avaneb uut moodi tellimise võimalus kompuutertomograafia uuringute tellijatele.


Töörühm, kuhu kuuluvad dr Pilvi Ilves, dr Anu Leht, dr Elina Reedi, Raili Nuiamäe, Terje Markus ja Andrus Aavik radioloogiakliinikust ning Kristina Rivis ja Tiiu Laud informaatikateenistusest, on teinud ettevalmistusi uue mooduli käivitamiseks üle aasta.


Koostööd on tehtud erinevate tellijate esindajatega, et kaardistada, milline lahendus oleks kõige kasutajasõbralikum, samas kõige põhjalikum ning usaldusväärsem. Tellijapoolsete soovide kaardistamises on töörühma palju aidanud dr Peeter Saadla, dr Ain Kaare, dr Veronika Reinhard, dr Alo Rull, dr Andres Kotsar jt.


Eelmisest aastast kehtib Eestis uus riiklik radioloogiliste uuringute ja protseduuride loend, millega peavad ka kliinikumis kasutusel olevad loendid olema vastavuses. „Põhjaliku ning töömahuka loendite, koodide, eri loendite vaheliste seoste ja lisatingimuste analüüsi pidid radioloogid mitu korda läbi tegema, kuna riikliku loendi viimane muudatus kinnitati alles detsembris 2016,“ selgitab Kristina Rivis informaatikateenistusest.


Töörühma eesmärk on olnud paberil saatekirjaga võrreldes täpsema, eksimusi vähendava ja radioloogidele rohkem vajalikku informatsiooni sisaldava uuringu tellimisvormi tekitamine. Labori analüüside e-tellimise mooduli on kasutajad väga hästi vastu võtnud ning sellest ajendatuna on radioloogia uuringute e-tellimise mooduli ülesehitamisel lähtutud sarnasest kasutajaliidesest.


Uus moodul võimaldab tellijatel vajalikku uuringut lihtsalt tellida ja väga täpselt ära kirjeldada näidustuse, mille pärast patsiendile uuringuid tehakse. Meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuetest tulenevalt kuvatakse tellijale erinevate uuringute puhul erinevad lisaandmeväljad. Ka annavad lisaväljad radioloogidele infot kontrastaine kasutamiseks. Struktuuriüksuste põhiselt tekivad sarnaselt analüüside e-tellimistele ka uuringute tüüptellimused, mis teevad uuringute tellimise mugavamaks ja kiiremaks.


Kompuutertomograafiliste uuringute elektroonse tellimise pilootprojekti planeeritakse aprillikuusse. Pilootprojekti õnnestumine sõltub kõigi osapoolte konstruktiivsest koostööst.
Järgmisena on plaanis avada magnetresonantstomograafia, röntgeni, ultraheli, angiograafia ja menetlusradioloogia uuringute elektroonne tellimine. See tähendab iga modaliteedi juures põhjalikku eeltööd loendite, kodeeringute, lisaandmete ja nende seoste tabelitega. Tööd jätkub terveks aastaks.


Informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja Kati Kormi hinnangul on radioloogiakliinikus tehtud ära väga suur töö: „Radioloogide koostöö informaatikateenistusega on olnud väga tulemuslik ning sellest sünnib tulu kõikidele kliinikutele.“

 

Dr Pilvi Ilves, radioloogikliiniku juhataja: Elektroonne saatekiri ei hoia küll saatva arsti aega kokku, nagu eeldatakse e -lahendusest, ent patsiendi uuringu tegemine muutub täpsemaks ja patsiendile ohutumaks. Elektroonne saatekiri võimaldab saatekirja paremini säilitada, kuna kiirgusmääruse järgne kohustuslik 5-aastane radioloogiliste saatekirjade hoidmine on pabersaatekirjade korral üliraske, kui arvestada, et radioloogiakliinikus tehakse aastas pool miljonit erinevat uuringut ja nende arv kasvab iga aastaga.


Loodetavasti liigume edasi ka elektroonse broneerimise juurde, kuid see järgmine suur ülesanne ei ole lihtne eriti keerulisemate uuringute korral, nagu MRT, kus uuringute pikkused on väga erinevad. Elektroonne broneerimine loob siiski paremad võimalused uuringuaja valikul patsiendile ja ka radioloogiakliinikule uuringute planeerimisel.

 

Kliinikumi Leht

lk2 Georgi Nellis6. märtsil kaitses Georgi Nellis filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „The use of excipients in medicines administered to neonates in Europe“ („Abiainete kasutamine vastsündinutele manustatavates ravimites Euroopas“).


Töö juhendajateks olid professor Irja Lutsar (TÜ meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia õppetool) ja dotsent/vanemteadur Tuuli Metsvaht (TÜ lastekliinik ja meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia õppetool). Oponendiks dr Catherine Tuleu (PhD), Reader in Pharmaceutics, Director, Centre for Paediatric Pharmacy Research, UCL School of Pharmacy, London - UK.


Kokkuvõte
Abiainete kasutamine vastsündinutele manustatavates ravimites Euroopas


Abiained on vajalikud erinevate ravimvormide väljatöötamiseks, säilitamiseks, maitseomaduste parandamiseks jne. Arvestades ainevahetuse iseärasusi, on teatud abiainete kasutamisega seotud riskid enam väljendunud vastsündinutel. Enam kui tuhandest kasutusel olevast abiainest on kõrvaltoimeid vastsündinutel kirjeldatud vaid üksikutel – parabeenid, polüsorbaat 80, propüleenglükool, etanool, bensoehape, naatriumbensoaat, bensüülalkohool, sorbitool, naatrium sahhariin ja bensalkooniumkloriid. Nende, potentsiaalse ohtlikkuse seisukohalt enim huvi pakkuvate abiainete (excipients of interest, EOI) kasutuse uurimisele keskendusime käesolevas töös.


Meie töö eesmärkideks oli iseloomustada ravimites olevate EOI kasutamise ulatust Euroopa vastsündinute osakondades, s.h hinnata uuringumetoodika mõju saadud tulemustele, leida EOI manustamisega seotud riskifaktorid ning hinnata ravimite asendamise võimalusi vältimaks EOI manustamist vastsündinutele.


Viisime Euroopa vastsündinute osakondades läbi 3-päevase küsimustik- (service evaluation survey, SES) ja ühepäevase hetklevimusuuringu (point prevalence study, PPS). Kahe uuringu metoodika hea omavaheline korrelatsioon andis võimaluse kasutada kogutud tulemusi teineteist täiendavana.


Kokku osales SES ja PPS uuringus vastavalt 20 ja 21 Euroopa riiki 115 ja 89 osakonnaga. SES registreeriti 313 toimeainet, mida manustati 1065 erineva ravimpreparaadina. PPS 726-le vastsündinule registreeriti 2199 ravimikorraldust. Kolmandik ravimitest sisaldasid vähemalt ühte EOI; kaks kolmandikku vastsündinutest said vähemalt ühte nendest. Uuritavate demograafilistele parameetritele ja aktiivainete struktuurile tasakaalustatud regressioonanalüüsis leidsime erinevused Euroopa regioonide vahel. Siit järeldasime, et on võimalik asendada ühes riigis kasutatava EOI sisaldav ravimpreparaat teises riigis kasutusel oleva EOI-vaba analoogiga. Leidsime, et ainuüksi sageli kasutatavate ravimite asendamine vähendaks kõigi EOI saavate vastsündinute arvu peaaegu poole võrra. Euroopa vastsündinutele manustatakse sageli EOI, kusjuures mitte alati pole see hädavajalik. Olemasolevate asendamisvõimaluste rakendamine säästaks paljud vastsündinud ebavajalikust ekspositsioonist.


Juhendaja Tuuli Metsvaht, vanemarst-õppejõud anestesioloogia erialal: Dr Georgi Nellise doktoritöö käsitleb seni üsna vähe uuritud abiainete valdkonda. Vastsündinutel, kelle ravimite ja ka abiainete metaboliseerimise võime erineb oluliselt täiskasvanutest, on kirjeldatud mitmeid eluohtliku seisundi või ka surmaga lõppenud juhtumeid seoses mürgistustega abiainetest. Antud uurimistöö aitab oluliselt selgitada abiainetega seotud probleemi ulatust pakkudes välja võimaluse nende manustamise oluliseks vähendamiseks ilma kalli keerulise ja aeganõudva ravimite ümbertegemise (reformulation) protsessita. Käsitletud teemad on olulised parandamaks farmakoteraapia kvaliteeti vastsündinutel.

 

lk7HELIOS Berlin Buch kliinikAjavahemikul 16. jaanuar kuni 10. veebruar 2017 osalesin koolitusel Saksamaal, Berliinis, HELIOS Berlin-Buch kliinikus lastekirurgia osakonnas. Tegemist oli praktilise koolitusega, mis sai teoks tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondile. 4 nädala jooksul võtsin osa osakonna tavapärasest tööst, samuti osalesin erinevatel lastekirurgilistel operatsioonidel. Professor Klaus Schaarschmidt, kes juhatab seal lastekirurgia osakonda, on suur miniinvasiivse kirurgia entusiast ning maailmas tuntud kui laste ja noorukite rindkere kirurg. Küllalt tavalised olid tema juures rindkere deformatsioonidega patsiendid nii Venemaalt kui ka Lähis-Ida riikidest. Osalemine miniinvasiivsetel operatsioonidel andis suurepärase kogemuse ja teadmised operatsioonide tehnilistest külgedest, mida loodan edaspidi rakendada ka meie töös. Kui üldiselt enamus tööst on sarnane meie igapäevatööle, siis silma jäid mõningad väikesed erinevused korraldusliku poole pealt. Hea mulje jättis reaalajas kasutatav operatsiooniplaan, kus operatsioonbloki seinal olevast monitorist võis jälgida, millises toas on operatsioon juba alanud, millises alustatakse anesteesiaga ning kus on operatsioon juba lõppenud. See eeldas muidugi, et operatsiooniõed sisestasid väga täpselt aja, millal patsient saabus operatsioonituppa ja millal alustati anesteesiaga ning millal operatsiooniga. Teine tähelepanek oli samuti seotud operatsioonidega, kus patsiendi ettevalmistuse ja anesteesiaga alustas teine anesteesia brigaad ettevalmistusruumis ning patsient saabus operatsioonituppa juba täisnarkoosis transporditaval operatsioonilaual. Just suuremahuliste operatsioonide korral tagas see küllalt olulise ajakokkuhoiu, tänu millele sai operatsioonituba kasutada efektiivsemalt. Kuigi meie mõistes on tegemist väga suure meditsiinikeskuse ja heaoluriigiga, jäid kohalike kolleegidega rääkides kõlama mõningad probleemid, milleks on vähehaaval süvenev rahaprobleem ja personalipuudus. Harvad polnud juhud, kui operatsiooniplaani lõpust jäeti mõni operatsioon ära, sest tööpäev lõppedes polnud piisavalt personali, kellega seda läbi viia. Samas oli varasemalt patsiente hoiatatud ja instrueeritud, mistõttu reeglina patsiendid ära jäänud operatsioonist väga suurt numbrit ei teinud.


Läbitud koolitus andis suurepärase kirurgilise kogemuse ning jõudu ja tahtmist jätkata miniinvasiivse kirurgia arendamist lastel Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

Viljo Kübarsepp
Arst-õppejõud lastekirurgia erialal

Selle aasta alguses viis Carol Lefebvre EAHIL-i kutsel läbi veebinari, kus ta tutvustas oma kuulajatele Cochrane Library neid elemente, millest selle kasutajad ei pruugi teadlikud olla. Carol Lefebvre on üks Cochrane´i asutajaliikmetest ning tegutseb praegu peamiselt süstemaatiliste ülevaadete kirjutamise metoodika valdkonnas. Ta tõi esile järgmised punktid:


• Cochrane Librarys ei ole ainult sekkumiste efektiivsuse ülevaated. Sealt leiab ülevaateid ka diagnostika ja prognoosi kohta, samuti ülevaateid ülevaadetest.
• Cochrane´i süstemaatilised ülevaateid ei põhine ainult publitseeritud allikatel. Lisaks neile sisaldavad ülevaated ka publitseerimata uuringute tulemused (näiteks kasutatakse andmeid uuringuteregistritest nagu ClinicalTrials.gov). Samuti kasutatakse andmeid, mida ravimifirmad esitavad riiklikele ametitele ravimilitsentside saamiseks.
• Cochrane Database of Systematic Review´l on olemas mõjufaktor, aastal 2015 oli see 6.103.

• 2020. aastaks soovitakse anda avatud juurdepääs esmalt kõikidele uutele ja uuendatud ülevaadetele. Hiljem antakse vaba juurdepääs ka rikkalikule arhiivimaterjale.
• Cochrane Library pakub ka i-pad versiooni, kust leiab igakuiselt värskemat infot. Lühendatud formaadis ülevaadetele lisaks pakutakse erinevaid multimeedia lahendusi – podcast’id, videod, slaidid. Lisainfo: http://www.cochranelibrary.com/more-resources/the-cochrane-library-ipad-edition.html
• Valitud ülevaadetest on olemas podcast-versioonid, milles autor teeb lühikokkuvõtte oma ülevaatest. Lisainfo: http://www.cochrane.org/podcasts
• Cochrane Library on aktiivne ka sotsiaalmeedias, mille kaudu jagatakse kõige värskemaid uudiseid. Samuti saab tellida RSS-vooge, et end kõige uuega kursis hoida. Lisainfo: http://www.cochranelibrary.com/about/social-media.html
• Cochrane Journal Clubi iga number keskendub ühele süstemaatilisele ülevaatele, avab selle tagamaid, tutvustab metoodikat ja tulemusi detailsemalt jne. Lisaks on juurdepääs ülevaate täistekstile pdf-formaadis. Praeguseks on avaldatud 62 numbrit, lisainfo nende kohta aadressil: http://www.cochranejournalclub.com/
• 2017. aasta lõpus loodetakse publitseerida uuendatud Cochrane Handbook for Systematic Reviews of Interventions, kus on täpsustatud süstemaatilise ülevaate kirjutamise ja publitseerimise reegleid. Muuhulgas määratletakse, millistest andmebaasidest tuleks otsida allikmaterjali, nõudeid otsingustrateegia erinevatele elementidele, otsingute dokumenteerimisele jms. Käsiraamatu praegune versioon on kättesaadav aadressilt http://handbook.cochrane.org/.

 


Ivika Rande
meditsiiniinfokeskuse infospetsialist

Märts 2017, südamekliinik
Soovin südamest tänada hea ja abistava suhtumise eest osakonna töötajaid: dr Toomas Jalakat, kes minu raske haiguse avastas ja uuringud määras, raviarst dr Eve Laanet, õde Ülle Rienerit, Jekaterina Tambergi, praktikant Jana Lepikut, abivalmis ja alati naeratavat põetaja Eda Õuna. Tänan eelnimetatud töötajaid minu elu päästmise ja pikendamise eest.

 

Märts 2017, naistekliinik
Soovin südamest tänada dr Ülle Kadastikku professionaalsuse ja pühendumise eest. Tänan kõiki osakonna töötajaid inimliku ja viisaka suhtumise eest.

 

Märts 2017, hematoloogia-onkoloogia kliinik
Tänan kogu südamest õde Riina Põrki: niivõrd südamlik, abivalmis, kiire. Olen käinud juba 3,5 aastat ravil ja alati on ta tähelepanelik ja rahustav. Väga hea töötaja!

 

Märts 2017, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
Tahan tänada kõiki osakonna töötajaid väga sõbraliku ja abivalmi suhtumise eest. Eriline tänu füsioterapeut Riin Korjusele, kes on omaala tõeline professionaal. Tänu temale sain jälle kõndima. Suur tänu!

 

Märts 2017, sisekliinik
Südamlik tänu raviarst dr Anne Kallastele nõuannete ja soovituste eest ravi jätkamiseks kodus. Arsti ja õdede oskused väga head ja suhtlemine korrektne. Edu teile raskes töös!

 

Märts 2017, kõrvakliinik
Tänu ja lugupidamine teile, dr Linda Sõber ja kliiniline logopeed Lagle Lehes, mind toetava, sõbraliku, tähelepaneliku ja empaatilise suhtlemise eest!

 

Märts 2017, sisekliinik
Minu raviarstiks oli dr Kristi Rusin, kes oli äärmiselt asjatundlik, oma ala spetsialist ning oskas patsiendiga käituda – ta oli lahke, sõbralik, mõistev ning tal jätkus rahustavaid sõnu kogu haiglasoleku ajal. Kogu osakonna kollektiiv oli väga sõbralik, kuid esile tooksin veel õde Kristina Kuprit, kes tuli alati palatisse naeratus näol ja oli alati väga abivalmis ning jagas rahustavaid sõnu.

 

Märts 2017, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
Tänan südamest kogu kollektiivi pikaajalise ravimise, hoolduse ja tähelepanu eest. Eriti palju jõudu andis sõbralik ja optimistlik suhtumine kõikide töötajate poolt. Veel eriti tahan tänada füsioterapeut Riin Korjust, põetajaid Tiiu Mändi, Kadri Pillerit ja Terje Rooset.

 

Märts 2017, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus
Tänan esmalt väga oskusliku tegutsemise ja hea suhtlemise eest dr Reedik Pääsukest ja anestesioloog dr Angel Daniel Lopez Ortizt.

25. jaanuaril võeti Riia 167 majas äsja renoveeritud alkoholi liigtarvitamise häirega patsientidele mõeldud päevaravi osakonnas vastu esimene patsient. Päevaravi teenust on võimalik osutada kuni kaheksale sõltuvushäirega patsiendile. Osakonna avamine on üks osa Tervise Arengu Instituudi poolt algatatud projektist „Kainem ja tervem Eesti“.


Projekt alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja selle raviks vajalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks sai alguse 2014. aastal alkoholitarvitamise häire ravijuhendi koostamisest, millest programmis ”Kainem ja tervem Eesti” osutatavad raviteenused ka lähtuvad. Kliinikum liitus projektiga 2016. aasta keskel. Psühhiaatrikliiniku ülesanne on pakkuda alkoholitarvitamise häire ravi, mis toimub suures osas ambulatoorselt ja päevaravina ning mõnel juhul statsionaarselt.

 

lk6 Astrid ValdmanVähem alkoholi vaimse tervise õdede iseseisva vastuvõtu kaudu
„Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames avati psühhiaatrikliinikus õdede iseseisvad vastuvõtud, mida viivad läbi neli õde – Tiiu Tali, Astrid Valdmann, Galina Treimut ja Triin Laurits. Vastuvõtule saavad pöörduda kõik soovijad alates 18. eluaastast, sealjuures nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata isikud. Vastuvõtule pääsemiseks ei ole vaja saatekirja ning teenus on patsiendile tasuta.


Alkoholitarvitamise häire ravi eesmärk on aidata inimesi, kes on sattunud alkoholi tõttu raskustesse, kelle alkoholitarvitamise harjumused kahjustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Esmase patsiendi vastuvõtuks on õdedel aega 60 minutit, mille jooksul viiakse läbi AUDIT-test, võetakse alkoholitarvitamise anamnees ja toimub vestlus alkoholi tarvitamise riskipiiridest. Lisaks täpsustatakse patsiendi sotsiaalset toimetulekut, kaasuvaid kehalisi ja psüühilisi häireid, tehakse vereanalüüsid (näiteks vereanalüüs maksanäitajate kontrollimiseks), nõustatakse patsienti ning planeeritakse edasine ravi. Vastuvõtte läbi viiv õde Tiiu Tali toonitab: „Eks me püüame leida kasvõi väikese killu, mis neid motiveeriks elumuutusi tegema, sest ei meie, õed, arstid ega lähedased ei saa üksi patsienti terveks teha. Tervenemise protsess algab patsiendi otsusest ja tahtest oma elu muuta.“ Psühhiaatriakliiniku ambulatoorse osakonna vanemõe Katri Šinkarevi sõnul jõuavad vastuvõttudele juba üsna tõsise alkoholitarvitamise probleemiga patsiendid. Vanemõde lisab, et igasugusest sõltuvushäirest vabanemiseks on vajalik distsipliin, mistõttu peavad patsiendid täitma alkoholipäevikut ning pöörduma tagasi vastuvõtule kahe kuni nelja nädala pärast. Raviprotsess võib kesta sõltuvalt patsiendist 6–18 kuud. Alkoholitarvitamise häirega patsientide ravimeeskonda kuuluvad lisaks õdedele psühhiaatrid, kliiniline psühholoog ning sotsiaaltöötaja. Õde saab suunata näidustustega patsiendi edasi psühhiaatri juurde diagnoosi panemiseks või medikamentoosse raviplaani koostamiseks. Katri Šinkarev hindab tulemuslikuks projekti teavitustööd – patsiendid on vastuvõttude toimumisest informeeritud sotsiaalametnike, politsei ja prokuratuuri töötajate, aga ka perearstide ja lähedaste poolt.


Õed peavad arvestama ka patsientide tagasilangusega, mis sageli kuulub alkoholitarvitamise häire juurde. Nii võetakse ravimeeskonna poolt kõikide patsientidega ühendust püüdes neid motiveerida raviga jätkama. Projekti kaudu rahastatava teenuse juurde kuulub lisaks patsiendi seisundi hindamisele ja jälgimisele ka psühhoteraapia, lähedaste nõustamine, ambulatoorne võõrutusravi ning vajadusel ka statsionaarne ravi ning päevaravi.


Alkoholitarvitamise häirega patsientide päevaravi osakond
Enamus alkoholitarvitamise häirega patsiente ravitakse ambulatoorsete vastuvõttude käigus, kuid mõningad patsiendid vajavad ravi statsionaarses osakonnas. Aeg, mil patsiendid haiglast koju lähevad, on tihtipeale määrava tähtsusega edasise ravi osas. Seetõttu avati nn vaheetapiks päevaravi osakond, kuhu psühhiaatri poolt suunatakse nii statsionaarselt ravilt lahkuvaid kui ka ambulatoorsel ravil olevaid komplitseeritud patsiente, kellel on vaja toetavat keskkonda tagasilangusest hoidumiseks.


Päevaravi osakonda saabuvad patsiendid hommikul alates kell 9.00 viibides osakonnas 4–6 tundi. Päevaravi teenus kestab keskmiselt kaks kuud, ravile saamiseks peab vastavasisulise suunamisotsuse tegema raviarst. Päevaravi osakonnas superviseeritakse ravimite võtmist ja pakutakse patsientidele erinevaid tegevusi, mis toetavad alkoholist loobumise protsessi. Näiteks viivad õed läbi erinevaid grupiteraapiaid sotsiaalse toimetuleku ning suhtlemisoskuste parandamiseks, toimuvad psühhohariduslikud patsiendiõppe vestlusringid ning motiveerivad grupitööd (patsientidega arutatakse läbi iganädalased eesmärgid ja tehakse kokkuvõtteid). Kahel päeval nädalas tegelevad patsientidega tegevusjuhendajad. Ühtlasi käib päevaravi osakonnas füsioterapeut kehatajuteraapia seansse tegemas ning patsientidel endil on võimalused treenimiseks. „Lisaks Tervise Arengu Instituudi programmile on meid toetanud ka Tartu linn, tänu kellele on meil olemas trenažööridega treeningtuba ning mitmed muud vahendid treeningute läbiviimiseks, aga ka patsientidele mõeldud päeva- ning grupiteraapia ruumi sisustus,“ on Katri Šinkarev tänulik.


Olgugi, et esimene patsient võeti päevaravi osakonnas vastu alles jaanuari lõpus, on seni osakonnas viibinud patsientide tagasiside olnud positiivne. Päevaplaani sisse kuulub ka lõunasöök L. Puusepa 8 köögist.


Tervise Arengu Instituudi kaudu on kliinikumis käimas ka pilootprojekt, mille raames suunavad nii prokuratuuri ametnikud kui ka kriminaalhooldajad psühhiaatriakliinikusse alkoholitarvitamise häirega kodanikke, kes on joobeseisundis juhtinud mootorsõidukit ning on näidanud üles oma tahet häirega tegeleda. Need kodanikud peavad läbima samuti hindamised ja protseduurid iseseisva õe vastuvõtul ning nende patsientide ravi- ja muutumisprotsesse hinnatakse psühhiaatrite poolt.


Alkoholitarvitamise häirega patsientide õe iseseisva vastuvõtule pöördumiseks kliinikumis tuleb aeg broneerida telefonil 731 9100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Raviteenuseid ei osutata joobes inimestele.

 

Teelia Rolko, arst-õppejõud psühhiaatria erialal: Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on võimalik alkoholi liigtarvitamist palju varem avastada ja ravida. Käesolevalt korraldatakse antud programmi raames perearstidele ja teistele tervishoiutöötajatele koolitusi, kuidas patsiendiga alkoholiteemal rääkida, teda nõustada ja vajadusel ravile suunata. Siiani on levinud arusaam, et alkoholisõltuvus on 50ndates eluaastates kodu, pere ja töö kaotanud inimese probleem ja siis ta saadetakse esmakordselt ravile. Tegelikult algab alkoholi kuritarvitamine ja alkoholisõltuvus 25-30ndates eluaastates, mil inimesed on parimas tööeas, neil on veel pered ja kodud. Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamisega on võimalik raviga alustada palju varem ja seetõttu on tihti ka ravitulemused palju paremad.

 

Helen Kaju 

lk5 Liidia Kiisk27. jaanuaril kaitses kliinikumi toitlustusteenistuse dieetarst Liidia Kiisk filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Long-term nutritional study: anthropometrical and clinico-laboratory assessments in renal replacement therapy patients after intensive nutritional counselling“ („Pika-ajaline toitumise uuring: antropomeetriliste ja kliinilis-laboratoorsete näitajate hindamine neeruasendusravi patsientidel intensiivse toitumisalase nõustamise järgselt“).


Töö juhendajateks olid emeriitdotsent Helje Kaarma ja professor Mai Rosenberg (TÜ kliinilise meditsiini instituut). Oponendiks professor Inga Arūnė Bumblytė (MD, PhD), nefroloogiakliiniku juhataja, Leedu Terviseteaduste Ülikool, Kaunas, Leedu.

 

Kokkuvõte
Krooniline neeruhaigus (KNH) on vaikselt ja algstaadiumis varjatult kulgev haigus, mis progresseerub lõpp-staadiumi neerupuudulikkuseni aastate jooksul. KNH peamisteks tekkepõhjusteks Eestis on glomerulonefriit, suhkur- ja kõrgvererõhktõbi. Lõpp-staadiumi neerupuudulikkuse kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on neerusiirdamine dialüüsravi kõrval. Neeru siirdamise järgselt patsiendi üldseisund ja söögiisu paraneb ning sageli kehakaal suureneb. Teaduskirjanduses ilmub üha uusi andmeid siirdatud neeruga patsientide antropomeetriliste, densitomeetriliste ja biokeemiliste näitajate ning toitumise kohta, kuid kehakaalu suurenemise ärahoidmise efektiivsete meetodite kohta on läbi viidud väga vähe uuringuid.

 

Käesoleva uurimustöö üldine eesmärk oli analüüsida lõpp-staadiumi kroonilise neeruhaige kehakoostist ja toitumist. Neerusiirikuga haigetel hinnati intensiivse toitumisalase nõustamise mõju antropomeetriliste, biokeemiliste ja toitumuse parameetrite muutustele peale jälgimisperioodi ning analüüsiti nimetatud parameetrite omavahelisi seoseid. Uuringugruppidesse kaasati kliiniliselt stabiilses seisundis järjestikulised dialüüsravil ja siirdatud neeruga patsiendid. Uurimismeetoditest kasutati antropomeetrilisi mõõtmisi, kehakoostise hindamist ja laboratoorseid andmeid. Toitumist uuriti menüüde ja sagedusküsimustiku alusel.

Uurimustöö peamised tulemused: 1) Dialüüsi- ja neerusiirikuga haigetel läbiviidud antropomeetriliste mõõtmiste tulemused näitasid, et uuritud gruppide keskväärtusete näitajad olid sarnased; 2) Neerusiirikuga haigetel viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised ja dietoloogi poolt toitumisalane intensiivne nõustamine 1,5 ja 3 aastat peale neerusiirdamist. Peale intensiivset toitumisalast nõustamist olid uuritavatel paljude antropomeetriliste näitajate muutused kooskõlas kehakaalu suurenemisega. Samas, meeste kehakaalu suurenemine oli peale jälgimisaega statistiliselt oluline, kuid naistel mitte. Kuid, 10 aastat pärast neerusiirdamist ei esinenud statistiliselt usaldusväärset kehakaalu suurenemist nõustamist saanute seas erinevalt neerusiirikuga kontrollhaigetest; 3) Antropomeetriliste ja biokeemiliste näitajate vahelised seosed olid meestel ja naistel erinevad. Meestel esinesid antropomeetriliste mõõtmiste seosed põletikunäitajatega ja naistel lipiididega. Need seosed väärivad tähelepanu, sest põletikuline staatus ja hüperlipideemia on üldtuntud kardiovaskulaarsed riskitegurid; 4) Peamiste toitainete kasutamisel leidsime valkude ja süsivesikute tarbimise suurenemist jälgimisperioodi ajal naistel, kuid mitte meestel ning rasvade kasutus jäi normi piiresse nii naistel kui meestel.

 

Järelikult, intensiivne toitumisalane nõustamine oli efektiivne, sest patsientide toitumisharjumused paranesid niivõrd, et kehakaal ei suurenenud ning kuigi mõnede toitainete osas esines suurenenud tarbimise tendents, ei ületanud need kaasaegsete Eesti vabariigi toitumissoovituste referentsväärtusi.

 

Juhendaja professor Mai Rosenberg: Dr Liidia Kiisk on oma elutöö pühendanudki dietoloogia eriala arendamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Eestis. Aukartustäratava aastakümnete-pikkuse dietoloogistaaži jooksul on dr Liidia Kiisk oluliselt arendanud haiguspuhust dietoloogiaalast patsiendi käsitlust. Ta on oma oskusi korduvalt täiendanud välismaa ülikoolikliinikute juures ja toonud kaasa väärtuslikke kogemusi dietoloogia arendamiseks. Tema poolt väljatöötatud ja korduvalt korrigeeritud dieetide süsteem on leidnud ametlikku tunnustust ja aktsepteeritud vastava ministri käskkirjaga ning käesoleval ajal on haigus-puhused dieedid kasutusel kõigis Eesti tervishoiuasutustes.


Paralleelselt praktilise tööga on olnud dr Liidia Kiisal aega, jõudu ja sihikindlust tegeleda ka teadustööga ning tänaseks on see resulteerinud põhjalike uurimuste alusel vormistatud doktoridissertatsiooni kaitsmisega 27. jaanuaril 2017 a.


Arvestades ülaltoodut, ühelt poolt pikka praktilist dietoloogi staaži ja teiselt poolt pühendunud teadustöö tegijat, on dr Liidia Kiisk elukestva õppe musternäide.
Ta on andnud oma kogemusi pidevalt noorematele edasi ja esinenud lugematutel TÜ ja teiste õppeasutuste poolt korraldatud täienduskursustel ning ka erialaseltside koosolekutel. Oma teadustöö kokkuvõtteid on dr Kiisk esitanud paljudel kodu- ja välismaistel konverentsidel stendi või suuliste ettekannetena.


Dietoloogia kitsamalt erialalt on dr Kiisk tegelenud rohkem neeruhaigete dietoloogiaalase nõustamisega ning see valdkond oli ka doktoritöö teemaks. Lisaks igapäevasele statsionaaritööle, on dr Kiisk alati olnud valmis ka vabatahtlikult neeruhaigeid ambulatoorselt nõustama ning aidanud koostada neeruhaigetele ka toitumisalaseid kirjalikke materjale. See näitab kuivõrd on dr Liidia Kiisk pühendunud ja hoolt kandnud selle eest, et eriala areneks ja et haiged saaksid alati abi, isegi siis, kui iga visiidi eest ei maksta. Dr Kiisk on alati koostöövalmis, hoolas ja meeldiv kolleeg, kelle peale saab loota.


Dr Kiisk on tubli ema, vanaema – kasvatanud üles kolm tublit poega, kellel kokku on omakorda viis lapselast.
Tänan suurepärast kolleegi koostöö eest ja soovin jõudu ja tervist edaspidiseks!

lk9 moldovlased ja T.TederJaanuarikuu lõpus külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Moldova Chisinau erakorralise meditsiini haigla delegatsioon, kes varasemalt on käinud Tartus uusi teadmisi ja kogemusi omandamas juba kahel korral. Delegatsiooni kuulusid kolm sealset arsti ja neli õde.


Koostööprojekt Eesti ja Moldova vahel on jõudnud faasi, mil moldovlased on seadnud eesmärgiks kaasaegse ja euroopaliku infektsioonikontrolliteenistuse loomise. Seekord olid külastusel põhieesmärgid tutvuda süvitsi perioperatiivse antibakteriaalse profülaktikaga, sterilisatsioonikeskuse tööga ja infektsionikontrolli erinevate töötajate rolliga.


Tänaseks on Moldova partnerhaigla leidnud noore ambitsioonika arsti, kes on võtnud eest vedada infektsioonikontrolli teenistuse loomist haiglas.


lk8 Moldova delegatsioonPerioperatiivne antibakteriaalne profülaktika pälvis palju kõneainet, kui kliinikumi delegatsioon sügisel Moldava partnerhaiglat külastas ning dr Matti Maimets viis läbi selleteemalise seminari. Seminaril arutati läbi profülaktilise antibiootikumravi preparaatide valik, manustamise viisid ja aeg, annustamine ning ravi kestus. Enim kõneainet pakkus annustamine ning manustamise kestus, mille praktikaga Moldova arstid kliinikumis oma silmaga näha said.


Külastuse lõpetas seminar „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas“ Ahhaa keskuses, kust võttis osa ka Inga Ionesii, Moldova suursaadik Eestis.


Kahe riigi vahelise projekti järgmiseks sammuks saab olema kliinikumi delegatsiooni käik Moldovasse kevadel, mille eesmärk on töö kohapealsetes võtmeosakondades ning hinnangu andmine senitehtule.


Projekti „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas“ rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

 

Kliinikumi Leht

Eesti arengukoostoo

1. veebruaril sai 5-aastaseks Tartu Ülikooli Kliinikumi müokardiinfarktiregister – teenistus, mis loodi 2012. aastal kliinikumi kui riikliku müokardiinfarktiregistri (MIR) volitatud töötleja juurde, et korraldada riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist.

Viis aastat on registri töötajad hoolitsenud TÜ kliinikumi IT töötajate kaasabil selle eest, et oleks ülevaade kõigi 21 Eestis müokardiinfarkti kas elupuhuselt või pärast surma diagnoosiva tervishoiuteenuste osutaja ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) juhtudest ja ÄMI patsientide ravist. Viis aastat on kantud hoolt, et müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks vajalik digitaalne andmekogu oleks korras. Korras andmekogu tagamiseks on ühelt poolt püütud igati aidata ja toetada registrisse andmeid sisestavaid tervishoiuteenuste esindajaid nõuetekohaste teatiste sisestamisel, teisalt on püütud infopäringute tegijaid innustada ja abistada registri andmete kasutamisel ja statistilisel andmeanalüüsil.

Andmekogu kvaliteedi parandamisel on abiks olnud nii tervishoiuteenuste osutajate esindajad, sealhulgas haiglate ravijuhid, kui ka müokardiinfarktiregistri vastutava töötleja (Sotsiaalministeeriumi) nõustamiseks Sotsiaalministri käskkirjaga loodud 10-liikmeline teadusnõukogu, mis hoiab registri tegemistel silma peal ning aitab kaasa registri arendamisele ja müokardiinfarktiga patsientide käsitluse parandamisele riiklikul tasandil. Samuti on MIR andmekvaliteedi parandamiseks kasutatud korduvalt MIR andmete võrdlemist ja täiendamist surma põhjuste registri andmetega.
Alates riikliku registri loomisest kuni praeguseni on registrisse sisestatud 15 312 ÄMI teatist. Kokku, koos riikliku registri eelse perioodi ÄMI teatistega, on registris 26 860 ÄMI teatist. Registri kasvav andmete hulk on toonud üha juurde ka andmete kasutajaid. Kui riikliku registri esimestel aastatel kasutasid MIR andmeid põhiliselt teadustööde tegijad ja andmeid sisestavad haiglad, siis nüüdseks kasutavad MIR andmeid peale haiglate, teadlaste ja tudengite ka näiteks Tervise Arengu Instituut, Haigekassa, Geenivaramu, OECD jt. MIR andmete suurenenud hulk ja kvaliteet on tõstnud ka tervishoiuteenuste osutajate registrile esitatud päringute arvu ning annab võimaluse kajastada Eesti andmeid OECD poolt tehtavas Euroopa maade ÄMI patsientide statistikas.
Siiani pole ressursside piiratuse tõttu täitunud MIR ootus andmevahetuseks teiste andmekogudega riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, mis annaks võimaluse regulaarseks andmevahetuseks tervise infosüsteemiga ning surma põhjuste registri ja rahvastikuregistriga ning avaks võimaluse kasutada MIR andmeid ka igapäevases ravitöös.
Ees ootavad ka muudatused MIR andmekoosseisus seoses muutustega ÄMI ravis.
Müokardiinfarktiregistri kodulehelt http://www.infarkt.ee/ on leitavad andmed nii registri kohta kui ka Eesti ÄMI patsientide eripära ja ravi kajastavad aastaaruanded.

Gudrun Veldre
Müokardiinfarktiregistri direktor

Meditsiiniinfo keskus pakub kliinikumi töötajatele käesoleva aasta esimesel poolsaastal jälle hulgaliselt koolitusi, mis hõlmavad infokirjaoskuse erinevaid aspekte. Koolitused on nii traditsioonilises loenguvormis, kuid viime läbi ka e-kursusi Moodle’i keskkonnas. Lisaks juba mitmeid aastaid toimunud eesti- ja venekeelsele e-kursusele "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõisted" ("Источники информации Клиники ТУ и их использование") pakume ka kaht uut e-kursust, mis mõlemad põhinevad Suurbritannias Yorkis asuva York Health Economic Consortiumi koolitustel.


6. veebruarist kuni 3. märtsini toimub e-kursus pealkirjaga "Otsingustrateegia ülesehitamine meditsiinialase teaduskirjanduse andmebaasides". Koolitus koosneb viiest teemaplokist ja tutvustab otsiterminite valiku ja otsingustrateegia ülesehitamise erinevaid võimalusi. Õppijad saavad ülevaate otsingu ülesehitust hõlbustavast meditsiiniterminite tesaurus-sõnastikust ehk MeSH-sõnastikust, tutvuvad otsiterminite kasutamise erinevate võimalustega, loogikaoperaatorite kasutamisega ja muu otsingustrateegia ülesehitust hõlbustavate vahenditega. Näiteotsingud põhinevad enamjaolt andmebaasi Medline kasutajaliidesel PubMed.

 

6.–31. märtsini toimuv e-koolitus "Abivahendid parima otsistrateegia ülesehitamiseks ja eelkontrollimiseks" koosneb samuti viiest teemast ja tutvustab otsinguteema ehk küsimuse mõisteteks eraldamist, PICO-küsimust, erinevaid võimalusi otsinguterminite määratlemiseks. Lisaks sellele antakse ülevaade olemasoleva kirjanduse mahu ja kättesaadavuse hindamise võimalustest, otsingustrateegia eelkontrollimisest ning ka vigadest, mis otsingustrateegia ülesehitamisel ette võivad tulla; ning otsingutulemuste uuendamisest.


Koolituste plaan I poolaastal 2017:
21. veebruar Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingu strateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine I osa (Yorki Ülikooli kursuse materjalid)
21. märts Otsingu strateegia ülesehitamine: terminite määratlemisest kuni otsingu tulemuste kontrollimiseni (jätkukursus Yorki Ülikooli kursuse I osale)
22. märts PICO meetod. Tõenduspõhine meditsiin (EBM) ja selle otsivõimalused infoallikatest
23. märts Pubmed – vaba tarkvara. MESH struktuur ja terminite kasutamine. EBM otsingud PubMed-s.
5. aprill PICO meetod. Tõenduspõhine meditsiin ( EBM) ja selle otsivõimalused infoallikatest
6. aprill Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingu strateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine I osa (Yorki Ülikooli kursuse materjalid)
12. aprill Viitehaldustarkvarad – koguda, hallata, salvestada ja jagada teavet, samuti luua tsitaate ja bibliograafiaid. ZOTERO, MENDELEY, ENDNOTE
19. aprill Teaduskirjanduse otsing meditsiinialastes andmebaasides: Medline (OVID), EBSCO, UpToDate, EBMC
9. mai MicroMedexHealthCare Information Series. Care Notes. Info haiguste, ravimite, mürgistuste kohta. Patsiendiinfo. Ravimite koostoime võrdlus.
17. mai Viitehaldustarkvarad – koguda, hallata, salvestada ja jagada teavet, samuti luua tsitaate ja bibliograafiaid. ZOTERO, MENDELEY, ENDNOTE
18. mai Otsingu strateegia ülesehitamine: terminite määratlemisest kuni otsingu tulemuste kontrollimiseni (jätkukursus Yorki Ülikooli kursuse I osale)

E-kursused
06. veebruar–03. märts "Otsingustrateegia ülesehitamine meditsiinialase teaduskirjanduse andmebaasides"
06. märts–31. märts "Abivahendid parima otsistrateegia ülesehitamiseks ja eelkontrollimiseks"
06. märts–28. aprill "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõisted"
06. märts–28. aprill "Источники информации Клиники ТУ и их использование"

 

Kursustele registreerimine: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 731 8185

Lisateave kursuste kohta: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , telefon 731 8186

 

Ootame rohket osavõttu!
Teie meditsiiniinfo keskus

lk3 diagnostikakabinetMobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet hakkab peatuma Lõuna- ja Kirde-Eesti erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.


Kabinetis võtavad patsiente vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Tähelepanu, interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet esimeses kvartalis
Põlvamaa
2. veebruar kell 9.00–16.40 Põlva Haigla, Uus 2, Põlva, kiirabi sissepääsu juures


Valgamaa
9. veebruar kell 9.00–16.40 Otepää Tervisekeskus, Tartu mnt 2, Otepää
16. veebruar kell 9.00–16.40 Otepää Tervisekeskus, Tartu mnt 2 Otepää


Tartumaa
23. veebruar kell 9.00–16.40 Kesk23, Elva, kesklinna apteegi juures

 

Võrumaa
2. märts kell 9.00–16.40 Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla 9
9. märts kell 9.00–16.40 Võru Kesklinna Tervisekeskus, Jüri 19 a


Ida-Virumaa
16. märts kell 9.30–17.40 Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, Kohtla-Järve
17. märts kell 8.00–16.20 Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, Kohtla-Järve


Narva
30. märts kell 9.30–17.40 Narva Haigla, Haigla 7, Narva
31. märts kell 8.00–16.20 Narva Haigla, Haigla 7, Narva


Mobiilsed diagnoosikabinetid soetas Eesti Vähiliit ETV heategevusprogrammi „Jõulutunneli“ abil – 2015. aasta lõpus koguti annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti avamiseks. Saade kogus tänu telefoniannetajatele, firmadele ja FoRevo Fondile kokku 312 628 eurot.


Kliinikumi Leht

lk2 Olga RaudikMobiilne androloogiakabinet jätkab 2017. aasta esimestel kuudel vastuvõttudega Virumaa suuremates keskustes: Narvas, Rakveres, Sillamäel, Kiviõlis ja Ida-Viru Keskhaigla juures Ahtmes.


Meestearstid tegelevad kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise, munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.


Mobiilse androloogiakabineti graafik
24.–25. jaanuar Kiviõli Tervisekeskuse ees , Keskpuiestee 36/38
26.–27. jaanuar Rakvere Haigla, erakorralise meditsiini osakonna ukse ees, Lõuna põik 1
31. jaanuar–2. veebruar Sillamäe tervisekeskuse ees, Kajaka 9
6.–9. veebruar Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajaama 14, Ahtme
14.–16. veebruar Narva Haigla peasissepääsu ees, Haigla 5
20.–22. veebruar Sillamäe tervisekeskuse ees, Kajaka 9
27.–28. veebruar Rakvere Haigla, erakorralise meditsiini osakonna ukse ees, Lõuna põik 1
1.–2. märts Kiviõli Tervisekeskuse ees , Keskpuiestee 36/38

 

Kliinikumi Leht

lk5 mammobussEestis tehakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringut 50–62 aastastele naistele. 2017. aasta jaanuarikuus ootame sõeluuringule nii 2016. kui ka 2017. aastate uuringugruppide naisi, so naisi, kes on sündinud aastatel 1956, 1958, 1960, 1962, 1964 ja 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967 ning kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud.


Alates veebruarikuust ootame sõeluuringule naisi, kes on sündinud aastatel 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967. Haigekassa saadab eelnimetatud aastail sündinud naistele rahvastikuregistris oleva aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid siiski saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel. Sõeluuringu kutse on mõeldud naisele meeldetuletuseks sõeluuringus osalemiseks.


Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.


Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.


Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00.


Ootame naiste aktiivset osavõttu!

Mammograafiabussi graafik 2017. aastal

lk6 Jekaterina NermannHELIOS Klinikum Berlin-Buch paikneb Berliini kirdeosas, umbes 18 kilomeetri kaugusel kesklinnast roheluserikkas ja rahulikus linnaosas. Kliinikum on üks suurimatest ja kaasaegsetest haiglatest Saksamaal, mis aastas pakub statsionaarset ravi umbes 4 8000 patsiendile ja ambulatoorset ravi ligi 13 0000 patsiendile. Tegemist on ühega 111-st Saksamaa HELIOS Haiglate võrgustikku kuuluva kliinikumiga. HELIOS Klinikum Berlin-Buch koosneb 26 osakonnast ja mitmest spetsialiseeritud meditsiinikeskusest, mis pakub patsientidele multidistsiplinaarset ravi.


Kliinikumi laste- ja noorukite kirurgia osakonda juhib professor Klaus Schaarschmidt, kes on andnud suure panuse laste endoskoopilise kirurgia arengusse. 1995. aastal sai professor Mikulicz-Kelling nimelise auhinna endoskoopilise kirurgia praktiliste ja teadussaavutuste eest. Professori peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud: laste endosonograafia, rindkere deformatsioonide (pectus excavatum/carinatum) korrigeerimine torakoskoopilise kontrolli all, laparoskoopiline hemisplenektoomia, laparoskoopiline splenopeksia retroperitoneaalsse taskusse (rändpõrna korral), gastroskoobi abil teostatav Thal hemiplikatsioon gastroösofagaalse refluksi korral lastel jm.


Käesoleva aasta maikuus Tartus toimunud XIV Balti Lastekirurgide Assotsiatsiooni konverentsil esines professor K. Schaarschmidt loenguga, mis oli pühendatud vastsündinute teatud kongenitaalsete väärarendite torako- ja laparoskoopilisele korrektsioonile. Ettekande järel tekkis mul huvi tema pakkumise vastu osaleda külalisarstina Berliini HELIOS kliinikumi töös ja võtta osa professori ja tema kolleegide poolt tehtavatest endoskoopilistest protseduuridest. Tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondi rahalisele toetusele, õnnestuski mul novembris külastada Berliini HELIOS haiglat ja töötada nelja nädala jooksul koos laste- ja noorukite kirurgia osakonna arstidega.


Ammu on teada, et imikud ja väikesed lapsed ei ole mitte täiskasvanud miniatuuris, vaid organismid, mis erinevad täiskasvanutest ealiste anatoomilis-füsioloogiliste iseärasuste poolest. Vastavat väidet peab ilmtingimata meeles pidama nii laste endoskoopilisi protseduure planeerides kui ka teostades. Imikutel ja väikestel lastel on suhteliselt lühike ja lai kõhuõõs võrreldes suuremate lastega. Vastav anatoomiline iseärasus püsib tavaliselt kuni lapse 7-aastaseks saamiseni ja sageli raskendab adekvaatset juurdepääsu sihtelundini. Lisaks nõuab mõõdukas kõhuseina paksus hoolikat laparoskoopiliste portide asetamiskohtade valikut, et saada võimalikult palju ruumi ohutu ja tulemusliku protseduuri läbiviimiseks. Teiselt poolt loomulikult peab operatsiooni õnnestumiseks kasutama lapse füüsilisi omadusi arvestatavaid töövahendeid, rääkimata protseduuri läbi viiva meeskonna asjakohaste teadmiste olemasolust. Kahjuks ei leidu enamasti erialastes raamatutes ega publikatsioonides autorite poolt läbi viidud operatsioonide üksikasjalikku kirjeldust. Arvestades eelöeldut, on minu arvates kasulik oma silmaga vaadata, kuidas kogenud kolleegid protseduure teevad ja milliseid töönippe kasutada, et hõlbustada operatsiooni erinevaid etappe. Samuti, milliseid instrumente kasutades hoitakse ära intraoperatiivsete tüsistuste teke ja minimaliseeritakse võimalikud operatsioonijärgsed tüsistused. Lisaks, kuidas käsitletakse võimalikke operatsioonijärgseid tüsistusi.


Minul õnnestus nelja nädala jooksul assisteerida mitmetel torako- ja laparoskoopilistel operatsioonidel (sh kongenitaalse diafragmaalsonga likvideerimine, kloaka rekonstruktsioon, mesenteeriumi tuumori resektsioon, hemisplenektoomia, lehter- ja andurrinna korrektsioon), kust omandasin enda jaoks mõned nipid, mida me saame kasutada tulevikus Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekirurgias endoskoopiliste protseduuride käigus. Mulle jäi silma operatsioonitoa õdede valmidus võimalikeks ootamatuteks situatsioonideks operatsiooni ajal. Vajalikud instrumendid ja tehnika olid kohe kättesaadavad ja töövalmis. Operatsioonisaalis oli alati tunda ja näha meeskonna tööd, arstid ja õed suhtlesid omavahel sõbralikult ja lugupidavalt ning suhtumine üksteisesse oli arvestav ja toetav.

Detsember 2016, radioloogiakliinik
Soovin tulla uuringutele Tartu Ülikooli Kliinikumi õige diagnoosi saamiseks, kuna minu mees oli ravil kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonnas ning jäi väga rahule personali tööga. Erilised tänusõnad dr Kai Ulstile!

 

Jaanuar 2017, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
Soovin tänada rõõmsaid ja väsimatuid põetajaid Regina Huopalainenit, Marianne Musta, Maaja Mändmat ja hooldaja Anu Seppingut.

 

Jaanuar 2017, hematoloogia-onkoloogia kliinik
Suur tänu õde Andrei Vavilovile abi ja hea suhtumise eest. Tänan ka teisi õdesid ja kogu kollektiivi. Suur tänu dr Arno Uppinile.

 

Jaanuar 2017, majandusteenistus
Tänan öösel valves olnud valvurit Jüri Mauringut, kes reageeris kriitilises olukorras operatiivselt ja professionaalselt – sulges ettenägelikult välisukse ja abistas patsiendi transportimisel osakonna töötajaid.

 

Jaanuar 2017, sisekliinik
Soovin avaldada siirast tänu minu raviarstidele dr Jekaterina Saarele ja dr Kadri Salule väga pühendunud, läbimõeldud ravialase töö eest. Samuti soovin avaldada tunnustust osakonna füsioterapeudile ja kogu teenindavale personalile. Edu ja tunnustust kliinikumi juhatusele tehtud suure panuse eest ravivõimaluste tõhustamisel.

 

Jaanuar 2017, hematoloogia-onkoloogia kliinik
Tahame südamest tänada dr Jaan Soplepmanni ja meeskonda edukalt tehtud operatsioonide eest. Dr Soplepmann on oma ala meister, põhjalik ja usaldusväärne. Ta andis mulle tagasi elutahte ja võimaluse isegi tagasi tööle minna. Jõudu ja tarkust kõigile kliinikumi kirurgidele!

 

Jaanuar 2017, sisekliinik
Suur tänu dr Peeter Saadla, dr Mare Pauklin, dr Riina Lutter, õed Julia Tihhonov ja Mari Treufeldt, põetajad Lilian Kontor ja Tairi Rämson ning kõik teised osakonna töötajad minu ravimise ja soovituste eest edasise elukorralduse osas.

 

Jaanuar 2017 anetsesioloogia ja intensiivravi kliinik, lastekliinik, närvikliinik
Olen südamest tänulik kõikidele arstidele, õdedele ja hooldajatele, kellega oleme kokku puutunud kahekuulise haiglaperioodi jooksul. On äärmiselt südantsoojendav näha, kuivõrd südamega tehakse oma tööd. Eriline tänu dr Simmo Savisaarele, kes päästis mu lapse elu ning 2. intensiivravi personalile erakordse hoolivuse eest. Tänan südamest ka prof Toomas Asserit, kes kinkis meile lootuse pikaks ja terveks eluks. Tänan dr Anneli Kolki ning kõiki õdesid laste neuroloogia osakonnast. Oleme rõõmsad, et lastekliinikus on olemas imeline pedagoog Hilda Looper, kes aitas mööda saata rutiinseks muutuvaid ravipäevi. Tegelikult on see nimekiri lõputu ja ükski sõna ei suuda kirjeldada meie rõõmu selle üle, et te oma tööd nii hästi teete.

lk7 vaimne tervis tortSenisest efektiivsema ja kättesaadavama lastepsühhiaatrilise abi pakkumine projekti raames loodava Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuse kaudu oli üks eesmärkidest, mis sai seatud 2013. aastal, kui alustati kahe suuremahulise Norra projektiga, mille eelarve Lõuna-Eesti projekti juures oli 711 764,70 € ja Ida-Virumaa projektis 652 941,18 €. Projekte rahastas Norra toetuste programm „Rahvatervis“, Sotsiaalministeerium ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum.


Positiivse toetusotsuse järel hakati töötama ühtselt koordineerivate keskuste loomise nimel, kus pakutakse terviklikku ja pere vajadustele vastavat teenust lapse/nooruki vaimse tervise probleemide korral. Selleks loodi Ida-Virumaa ning Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskused.


Projekti eesmärgi saavutamiseks planeeritud tegevused tuginesid eelkõige Euroopa ja Põhjamaade kogemustele laste/noorukite vaimse tervise valdkonnas. Abi peab olema koordineeritud, pere vajadustele vastav ja elukohale lähedal. Oluline on samaaegne töö nii lapse kui ka pere ja võrgustikuga.

 

Projektipartneriteks olid mõlemas projektis Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Narva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Lisaks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Laste Tugikeskus. Tänu moodustatud projektivõrgustikule oli võimalik kogu planeeritu elluviimine.

 

Esmaseks ja suurimaks väljakutseks oli projekti raames luua vaimse tervise kabinetid partnerhaiglate juurde, kus hakkasid tööle vaimse tervise õde, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst-konsultant. Hea uudisena võib öelda, et tänaseks on vaimse tervise kabineti teenus ka Eesti Haigekassa loetelus ning kindlasti võib üheks tulevikuvisiooniks seada vaimse tervise kabinettide teenuste laiendamise üle Eesti.

 

Funktsioneeriva psühhiaatrilise ravimeeskonna eelduseks on pidev personali koolitus ja regulaarne supervisioon, et viia läbi varajast märkamist, ennetustööd ja pidevat harimis- ja teavitustööd esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatele, lastevanematele ja kõigile teistele lastega töötavatele isikutele. Seetõttu külastati projekti raames lastepsühhiaatria valdkonnas tegelevaid asutusi Soomes, Rootsis, Norras ja Inglismaal kui ka mujal maailmas. Samuti viidi läbi laiaulatuslikke koolitusi Eestis, kuhu kutsuti rääkima valdkonna eksperte üle maailma.

 

Projektide raames oli võimalus Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite osakonnal, söömishäirete keskusel ja Põlva Haigla vaimse tervise kabinetil läbida ka Inglismaal väljatöötatud kvaliteedihindamise programm QNIC, mil mitmed väliseksperdid nii Inglismaalt kui ka Norrast andsid suuniseid arendustegevusteks ning avaldasid tunnustust tehtud töö eest.


Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõik projekti alguses seatud eesmärgid said täidetud ning loodud on toimiv süsteem, mis aitab oluliselt kaasa laste ja noorukite ning nende perede vaimse tervise heaolu tagamisele. Projekt lõppeb 31. jaanuaril 2017, pärast mida on järgneva sammuna vajalik leida lisarahastus tegevuste laiendamiseks ja jätkamiseks.

 

Omalt poolt soovin tänada kogu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi pere, kes andsid oma panuse projektide elluviimiseks. Eriline tänu projektimeeskonnale – Sven Janno, Inna Lindre, Madis Parksepp, Ruth Tohvre, Kairi Nool, Malle Keis, Reet Tohvre, Helena Nopasson ja Krista Näkk. Projektimeeskonda kuulus ka lahkunud professor Veiko Vasar.

 

Projekti tegevustest on võimalik lugeda lähemalt: http://www.kliinikum.ee/vaimsetervisekeskus/

 

Aneth Tuurmaa, projektijuht

Emakakaelavähi sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaela- või rinnavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–55 aastat.


2017. aasta jaanuaris tehakse uuringut nii 2016. kui 2017. aasta sihtgrupi naistele, st naistele, kes on sündinud aastatel 1961, 1966,1971, 1976, 1981 ja 1986 ja 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987. Alates veebruarikuust on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised, kes on sündinud aastatel 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987.


Sõeluuringul saavad osaleda Eesti Haigekassa ravikindlustusega naised, kellele on uuring on tasuta. Haigekassa saadab eelnimetatud aastail sündinud naistele rahvastikuregistri aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid siiski saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel. Kui Teil on kehtiv ravikindlustus ja kuulute käesoleval aastal kutsutud aastakäigu hulka, siis registreeruge julgesti sõeluuringule kutset ära ootamata.


Sõeluuringule pöördumiseks palume broneerida vastuvõtuaeg telefonil 731 9100 tööpäevadel kell 8.00–18.00 või kliinikumi kodulehel http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine (valides soovitud erialaks emakakaelavähi sõeluuring). Saatekiri ei ole vajalik.


Kes on emakakaelavähist ohustatud?
Oluline on teada, et emakakaelavähki võivad haigestuda ka noored naised ja pärilikkus ei mängi siin rolli. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib peamiselt seksuaalsel teel ja mida diagnoositakse PAP-testiga. HPV tekitatud rakumuutused ja vähieelsed seisundid võivad areneda isegi 10–25 aastat. See tähendab, et regulaarsel kontrollimisel ja õigel ajal avastatuna on need kergesti diagnoositavad ning ravitavad. Tegelikult saaks naised ennetada peaaegu kõiki emakakaelavähi kaugele arenenud juhtumeid. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaela rakumuutused on sõeluuringute käigus lihtsalt avastatavad, mis omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist. PAP testi tegemine on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa.

 

Kliinikumi Leht

Euroopa Komisjon akrediteeris Tartu Ülikooli Kliinikumi üleeuroopalise haruldaste haiguste võrgustiku partnerina ja kinnitas võrgustike loomise.


lk5 Tillmann Vallo TennusHaruldaste ja harva esinevate haiguste pädevuskeskuste võrgustikud (ERN – European Reference Network) on loodud Euroopa Komisjoni initsiatiivil, et pakkuda parimal tasemel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist haruldaste haiguste diagnoosimist ja ravi. Võrgustikud moodustatakse nende Euroopa haiglate vahel, kes lisaks sooviavaldusele kuuluda võrgustikku, esitasid põhjaliku enesehindamise analüüsi. Peale selle tuli läbida valikuliselt ka põhjalik ja nõueterohke Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud audit, mis koostati kas esitatud dokumentide põhjal või siis kohapeal tehtud olukorra hindamise põhjal. Kokku on loomisel Euroopas 24 erinevat haruldaste ja harva esinevate haiguste võrgustikku, kuhu on haaratud 370 haiglat üle Euroopa.


Tartu Ülikooli Kliinikum osaleb haruldaste luuhaiguste (BONE ERN) ning endokrinoloogiliste haiguste (ENDO ERN) võrgustikes. Esimesse kuulub 35 ja teise 57 erinevat haiglat üle Euroopa. Nagu kirjelduski ütleb, on haruldaste esinemissagedus väike (1:2 000 või väiksem), mistõttu võib nende äratundmine ja ravimine olla keerukas. Haruldaste haiguste andmebaasi Orphaneti järgi (http://www.orpha.net/) on teada kuni 7000 haruldast haigust ning 6–7% Euroopa Liidu inimestest võib kannatada mõne haruldase haiguse käes. Kuna nende haiguste diagnoosimine harva esinevate sümptomite tõttu on keeruline, võimaldab loodud haruldaste haiguste võrgustik efektiivsemat haiglatevahelist suhtlemist ja teadmiste ning kogemuste vahendamist.


Haruldaste luuhaiguste võrgustikuga liitumiseks oli projekti juhtimise eest vastutav dr Katre Maasalu traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust ning kaasvastutajaks kliiniku juhataja dotsent Aare Märtson. Endokrinoloogiliste haiguste osas vastutas võrgustumise eest professor Vallo Tillmann ning kaasvastutajaks oli professor Vallo Volke. Hindamise protsess oli pikk ja ülimalt põhjalik. Pärast seda, kui Urmas Siigur esitas võrgustikku astumiseks avalduse, viidi läbi enesehindamine ja esitati Euroopa Komisjonile sotsiaalministeeriumi kinnitus ja Terviseameti sertifikaat. Kliinikumi vastavust BONE ERN nõuetele auditeeriti esitatud lisadokumentide põhjal, vastavust ENDO ERN nõuetele tuli ekspertkomisjon lausa kohapeale vaatama. Esitatud dokumentide hulk oli suur, alustades ülevaatest kliinikumi kvalifikatsioonist, tegutsemisvalmidusest, diplomijärgsest õppest, ravijuhistest, tööst patsientidega – viimse detailini kõigest, mis mõjutab kliinikumi ravitööd. Auditeerimise lõppedes kirjutati esitatud materjalide ja nähtu põhjal raport, kus näiteks kliinikumi e-lahendused said kiidusõnade osaliseks. Nüüd ootavad need ERN taotlused kinnitust Euroopa riigijuhtide poolt.


Dr Maasalu ise tegeleb süvitsi sellise haruldase haigusega nagu osteogenesis imperfecta, mille esinemissagedus rahvastikus on umbes 1: 30 000. „Tunnetan oma töös hästi, kui palju kasu võib sündida riikidevahelisest võrgustikust nii haiglatele kui ka patsientidele,“ kinnitab dr Maasalu. Professor Vallo Tillmanni eriline huvi on aga haruldased kasvuhäired, millega ta on koos professor Katrin Õunapiga tegelenud juba viimased kümme aastat.


Võrgustikusisene töö on veel väljatöötamise faasis, plaanis on luua haiglatevahelised suhtlusplatvormid ning andmebaasid, mis kiirendaksid haruldase haiguse diagnoosimist ja võimaldaksid parimat ravi. Tulemusliku ravi nimel saavad haiglad Euroopa Liidu piires ravi kombineerida ning nii võib kliinikumis tulevikus rohkem kohata teistest riikidest pärit patsiente.

 

Heli Paluste, sotsiaalministeerium: Euroopa Liidu liikmesriikide nõukogu, kus ka Eesti on esindatud (minu näol), kinnitas 15. detsembril konsensuslikult 23 haiglate võrgustikku, kes hakkavad koostööd tegema mingis kindlas haruldaste ja harva esinevate haiguste valdkonnas. Võrgustike loomise eesmärk on olnud parandada diagnostika ja ravi kättesaadavust haruldaste ja harva esinevate haigustega patsientidele kõigis liikmesriikides.


Võrgustikes on kindel ja kontrollitud ring antud eriala parimaid ekspertkeskuseid, kus on võimalik saada ekspertide nõu ja abi ning vajadusel saata sinna ka oma patsient. Võrgustike koostöö hõlbustamiseks on loomisel ka toetavad infotehnoloogia lahendused terviseandmete turvaliseks vahetamiseks.


Saame olla uhked, et Eestist ühinesid loodud võrgustikega kaks haiglat – Tartu Ülikooli Kliinikum osaleb haruldaste endokriinhaiguste ja haruldaste luuhaiguste võrgustikes ning Ida-Tallinna Keskhaigla haruldaste silmahaiguste võrgustikus. Mõlemad haiglad läbisid sõltumatu hindamise, hinnati vastavaks ekspertkeskustele kehtestatud põhjalikele kriteeriumitele ning said täisliikme staatuse neis võrgustikes. Tulevikus tuleb kindlasti võrgustikke veel juurde ja tekib ka uusi võimalusi taotleda liitumist.


Õnnitlused ja tänud koostöö eest mõlemale haiglale, eriti professor Vallo Tillmannile Tartu Ülikooli Kliinikumist ja dr Artur Klettile Ida-Tallinna Keskhaiglast!

 

Helen Kaju

lk2 parimad kolleegid14. detsembril, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna ühisel jõulukontserdil, anti välja kaks kolleegipreemiat, mille pälvisid dr Vivika Adamson ja dr Silver Sarapuu. Preemia eesmärk on tuua esile häid arstidevahelisi kollegiaalseid suhteid.


Preemia väljaandmise idee sai alguse kliinikumi eetikakomiteesse kuuluvalt dr Ain Kaare ettepanekust, mistõttu valis esimesed parimad kolleegid just eetikakomitee. Edaspidi nimetavad laureaadid ise järgmised parima kolleegi tiitli saajad.


Dr Vivika Adamson töötab infektsioonikontrolli teenistuses ning tema hea suhtlemisoskus ja abivalmidus on need, mis on pälvinud kolleegide tähelepanu.


Dr Silver Sarapuu on ametis anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 1. intensiivravi osakonna juhatajana. Dr Sarapuud peetakse suurepäraseks meeskonnakaaskaseks ning tema tasakaalukas loomus soodustab häid suhteid kolleegide vahel.

 

lk2 Ain KaareAin Kaare, vanemarst-õppejõud hematoloogia erialal: Mitte keegi meist ei ole nii tugev, et saaks selles maailmas üksi hakkama. Meil kõigil on aeg-ajalt vaja kedagi, kellelt nõu küsida, kellelt abi paluda, kes toetab meid nii heas kui halvas ja kui vaja, siis ka kelle õla najal pisaraid valada.


Just nende väärtuste esiletõstmiseks on ellu kutsutud kliinikumi kolleegiauhind. See auhind on kolleegilt kolleegile – inimesele, kes ei pea paljuks töölt koju minnes välisukselt tagasi pöörduda, kui tema abi vajatakse; inimesele, kes annab sulle nõu vaatamata ajale ja kohale; inimesele, kellele sinu probleemid ei tundu iial tühised või rumalad. See on auhind minu parimale kolleegile.


Loodan, et see auhind paneb meid mõtlema headele ja sõbralikele kolleegidevahelistele suhetele, mille tulemiks võiks olla pingevaba ja kolleege austav, võib-olla isegi sõbralik tööõhkkond.

verekeskusLõppev aasta on paljudel kliinikutel möödunud kolimistähe all. Liikumised korpuste vahel lõi võimaluse asuda uutesse ruumidesse ka kliinikumi verekeskusel, kes kolis detsembrikuu keskpaigas uutesse renoveeritud ruumidesse Maarjamõisa haigla B-korpuse I korrusele.


Kuna verekeskuse töö on vägagi spetsiifiline ning ei tohi tunnikski katkeda, toimus kolimine mitmes osas: 12. detsembril kolisid L. Puusepa 8 majja verekomponentide väljastamise osakond, vere konserveerimise ja separeerimise osakond ning laboriosakond. Doonorluse osakond seadis ennast uutes ruumides sisse mõned päeva hiljem – 15. detsembril kell 10.00 avati uues asukohas uksed esimesele doonorile.


Verekeskuse tegutsemisaja algusest on teenistus töötanud Maarjamõisa polikliiniku majas. Verekeskuse direktori Helve Königi sõnul kahekümne aasta jooksul väga palju muutunud: „Meie töömaht on oluliselt suurenenud, aga mis peamine – oluliselt on muutunud verekeskusele esitatavad nõuded Terviseameti ja Ravimiameti poolt.“ Ta möönab, et verekeskus on saanud parendusettepanekuid just doonorite eraldamise osas, mida seni püüti ellu viia olemasolevate võimaluste piires. Lisaks nõuete täitmisele lihtsustab verekeskuse kliinikutele lähemale kolimine osakondade vahelist koostööd oluliselt ning Helve Königi sõnul kolleegid „peamajas“ juba ootavad nende lähemale jõudmist.


Uutes keskuse ruumides eraldatakse kolm tsooni: doonoritsoon, tootmisetsoon ja laboritsoon. Uudsena alustab tööd verekabinet, mille ülesandeks on immunohematoloogiliste analüüside tegemine. Kuna verekabineti käivitamine toob kaasa ka uusi tööülesandeid, lisandub verekeskuse personali üks arst ning üks laborant. „Kas tulevikus peab veel muutusi tegema, näitab aeg. Pärast kolimist jätkame kindlasti praeguse töökorraldusega ning vaatame samm-sammult, kas ja milliseid muutuseid on vaja veel teha,“ selgitab Helve König.


Helve König tunneb uhkust, et uutes ruumides alustavad tööd ka kolm uut Lõuna-Eestis ainulaadset immunohematoloogia analüsaatorit. „Mis puudutab laborianalüüse verekeskuses, siis tänu analüsaatoritele saavad nende tulemused olema turvalisemad ja täpsemad, kuna pole enam käsitöö, vaid automatiseeritud arvuti poolt juhitud tööprotsess,“ räägib juhataja. Ühtlasi on soetatud ka uued verekapid, kus hoiustatakse kogu Lõuna-Eesti jaoks kogutud verevaru.


Kuna iga muutus vajab harjumiseks aega, on vereloovutajaid juba mõnda aega teavitatud asukoha muutusest. Helve Köning on veendunud, et uus asukoht on doonoritele mugavam – ruumid on kaasaegsed ja mugavad, sisse pääseb eraldi uksest, keskus asub esimesel korrusel ning ka parkimisvõimalused on väga lähedal.


„Meie enda töötajad on samuti kolimist oodanud – töötingimused paranevad ning töö muutub kiiremaks. Oleme väga tänulikud kliinikumi juhatusele selle otsuse ja panuse eest, mis võimaldab meie keskusel alustada uut aastat uutes töötingimustes,“ tänab Helve König.

 

Helen Kaju

lk7 dr Kaido PaapstelDr Kaido Paapstel kaitses 2. detsembril filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Metabolomic profile of arterial stiffness and early biomarkers of renal damage in atherosclerosis“ („Arterite jäikuse metaboloomiline profiil ja varajase neerukahjustuse biomarkerid ateroskleroosi korral“).

 

Doktoritöö juhendajateks olid vanemteadur Jaak Kals (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, TÜ kliinilise meditsiini instituut), professor Mihkel Zilmer (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja professor Jaan Eha (TÜ kliinilise meditsiini instituut). Oponeeris professor Bengt C Fellström (MD, PhD), Uppsala Ülikoolist Rootsist.

 

Kokkuvõte:
Ateroskleroos on krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab arterite ahenemist ja/või sulgumist ning sellest tingituna eluohtlikku organite verevarustuse puudulikkust (nt infarkt, insult, gangreen). Ateroskleroosi täpsem varajaste riskitegurite ja patofüsioloogiliste tekkemehhanismide tuvastamine on kriitilise tähtsusega, sest arterikahjustustest tingitud südame- ja veresoonkonna haigused on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, surmapõhjustena esikohal.

 

Enamasti kaasub ateroskleroosiga ka arterite jäigenemine (s.o arterite vähenenud võime laieneda vererõhu tõusu mõjul). Aordi suurenenud jäikus ennustab sõltumatult üld- ja kardiovaskulaarset suremust nii erinevates haigusgruppides kui ka üldrahvastikus. Kuna arterite jäigenemine ei ole isoleeritud patoloogiline protsess, vaid on seotud mitmete süsteemsete hemodünaamiliste ja biokeemiliste muutustega, võib just nende seoste detailsem tuvastamine ja analüüs viia sügavama arusaamani veresoonte funktsiooni languse põhjustest.

 

Meie töö eesmärgiks oli tuvastada nii subkliinilise neerukahjustuse biomarkerite kui ka madalmolekulaarsete ühendite profiili (sh lipiidid, aminohapped, süsivesikud) potentsiaalsed seosed arterite jäikusega sümptomaatilise stabiilse südame isheemiatõve ja sümptomaatilise alajäsemete arterite ateroskleroosiga haigetel. Varasemalt on näidatud, et krooniline neerupuudulikkus on seotud arterite funktsiooni häirumisega. Antud töös leidsime, et suurenenud arterite jäikus on sõltumatult seotud uute varajase neerukahjustuse biomarkerite kõrgema tasemega ka nendel ateroskleroosiga haigetel, kellel kliiniliselt väljendunud neeruhaigus puudub. Seega võivad muutused arterite funktsioonis olla seotud neerukahjustusega juba enne kliiniliselt olulise neerufunktsiooni languse väljakujunemist.

 

Samuti leidsime uudsed sõltumatud seosed lipiidide ainevahetuse ühendite (atsüülkarnitiinid, fosfatidüülkoliinid, lüsofosfatidüülkoliinid), aordi jäikuse, endoteeli düsfunktsiooni ning teatud hemodünaamiliste näitajate vahel. Tuvastatud arterite kahjustusega seotud madalmolekulaarsed ühendid võivad tulevikus klassikaliste lipiidide ainevahetuse markerite (üldkolesterool, kõrge ja madala tihedusega lipoproteiinid, triglütseriidid) kõrval rakendust leida uudsete südame- ja veresoonkonna haiguste indikaatoritena, riski täpsema hindamise vahenditena, aga miks mitte ka ravi sihtmärkidena.

 

lk7 Jaak Kals 9 TennusJuhendaja, dr Jaak Kals: Kaido Paapsteli doktoritöö andis spetsiifilised vastused mitmetele veresoonte funktsiooni ja kardiovaskulaarsüsteemi haiguseid laiemalt puudutavatele küsimustele. Kuid minu arust näitab tema töö olulisust hoopis kogu protsessi käigus tekkinud uute küsimuste hulk (millele vastamist me ka jätkame). Kindlasti avardas Kaido Paapsteli dissertatsioon vaatenurka teemal, mil määral on kehas leiduvad madalmolekulaarsed metaboliidid seotud veresoonte funktsiooni, haiguste ja kardiovaskulaarse riskiga. Kuid loomulikult nõuab riskimarkerite ja ravi sihtmärkideni jõudmine veel palju teadustööd ja aega. See kõik viitab aga veresoontealase uurimistöö olulisusele, mida Endoteeli Keskuse egiidi all pisitasa teeme (ühendades seeläbi ka bio- ja siirdemeditsiini ja kliinilise meditsiini instituutide teaduspotentsiaali).