lk5 labor2Kliinikumi ühendlabor alustas SARS-Koroonaviirus 2 RNA analüüside tegemisega 10. märtsil. Esialgsest kahest korrast päevas on kujunenud töörutiin, mil analüüse tehakse laboris viiel korral päevas – kell 5:00, 10:00, 14:00, 18:00 ja 23:00.

 

Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumi analüüsidele, testib ühendlabor ka Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva ja Lõuna-Eesti haiglast saadetud ning Tartu Kiirabi võetud proovimaterjale. Keskmiselt analüüsitakse päevas 40-100 SARS-Koroonaviirus 2 RNA testi, millest keskmiselt 5,7% on osutunud positiivseks.

 

Kommentaar
Dr Anu Tamm, ühendlabori juhataja: Labori jaoks oli väljakutseks võimalikult kiiresti sisse viia ja verifitseerida täiesti uus analüüs ning korraldada praktiliselt 24/7 töö osakonnas, mis senini töötas vaid tööpäeviti. Koolitasime kiiresti juurde spetsialiste teistest osakondadest ning tagasime valve. Kuna tegemist on ka diagnostikumide tootjate jaoks uue ja suure nõudlusega testiga, on olnud probleeme reaktiivide hankimisega nii RNA eraldamiseks kui PCR testiks. Tekkida võib ka reaktsioonide läbiviimiseks vajaliku plastiku defitsiit. Samas, praeguseks on tarnimine stabiilsem ning piisav varu laboris olemas. Lisaks on Tartus väikefirma Solis Biodyne, kes toodab PCR reaktsiooniks vajalikku õiget ensüümi ning on valmis varustama ka teiste reagentidega. See lisab veelgi kindlustunnet, et saame hakkama.

lk11 T.FreimannCOVID-19 levik on toonud kliinikumi töösse suuri ümberkorraldusi ning kliinikumi töötajad on andnud suure panuse nii haiglatöö ümberkorraldustesse kui ka patsientide ravimisse.


Paralleelselt osakondades plaanilise ravitöö piiramisega, avati samal ajal mitmeid uusi osakondi ning COVID-19 patsientide raviga tegelevad osakonnad vajasid lisajõudu. Selleks, et võimalikku lisaressurssi kaardistada, moodustati kliinikumi töötajast nn vabatahtlike nimekiri, kes olid valmis töötama väljaspool oma struktuuriüksust. Valmisolekut kinnitasid ligi 200 töötajat, kelle hulgas on arste, residente, õdesid, füsioterapeute, laboritöötajaid, põetajaid ja hooldajaid ning teisi töötajaid. Lisaks töötab kliinikumis COVID-19 oludes ka vabatahtlikke, kes vastasid perearstide seltsi algatatud üleskutsele.


Paljud vabatahtlikest on läinud appi EMO, intensiivravi ja nakkushaiguste osakondadesse, desinfektsioonimeeskonda ja kontrollpunkti. Lisaks sellele pakuvad kliinikumi psühholoogid ja hingehoidjad kriisinõustamist ja vaimse tervise tuge kliinikumi töötajatele ja patsientidele.


Kommentaar
Tiina Freimann, Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemõde: „COVID-19 pandeemia on kliinikumi tööpere pannud täiesti uude olukorda. Inimesed on pidanud kiiresti kohanema uute töökohtade, meeskondade ja töökorraldusega. Paljud seisid tavapärase töö piiramise tõttu ootamatute valikute ees. Hoolimata ebakindlusest, olid inimesed väga mõistvad ja leppivad. Olen siiralt hämmastunud, kui kiiresti meie inimesed kohanesid ohtliku olukorraga ja võtsid omaks uued töövõtted.
Suur tänu teile kõigile! Austan ja imetlen inimesi, kellel oli kandev roll osakondade ja ruumide ümberpaigutamisel, töö ümberkorraldamisel, töötajate värbamisel ja õpetamisel. Palju tänu kõikidele kliinikumi töötajatele, kes on valmis töötama eesliinil mistahes töökohal või ülesannetes! Kriisiolukord on välja toonud meie inimeste parimad omadused, sealhulgas oskuse ja pühendumuse töötada ühtses võimekas meeskonnas.

lk6 tootervishoid

17. märtsist seati sisse töötervishoiu arsti ruumides N. Lunini 6 majas spetsiaalselt kliinikumi töötajatele mõeldud COVID-19 analüüside võtmise ja nõustamise punkt, kus tööd jätkas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku personal, aidates ellu viia kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna seisukohta, mille järgi oli ja on äärmiselt olulise tähtsusega takistada COVID-19 levikut haiglaruumides.


N. Lunini kabinetti saab pöörduda ka kliinikumi töötaja lähedane, kui sellest sõltub töötaja tööle tulemine/mitte-tulemine. Töötajate COVID-19 testid analüüsitakse kliinikumi ühendlaboris.


Kliinikumi Leht

 

 

 

 

 

lk11 MoodleKliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse poolt välja töötatud infektsioonivolinike koolituse eesmärk on õpetada nõuetekohast kätehügieeni ja isikukaitsevahendite kasutamist, sh paigaldamist ja eemaldamist. Lisaks COVID-19 isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist COVID-19 nakkusohu piirkonnas ning jäätmekäitluse nõuete rakendamist COVID-19 nakkusohu piirkonnas.

 

Koolitus toimub e-õppena Moodle keskkonna toel. Iseseisvale materjalide läbitöötamisele järgneb praktiline õpe ning koolitusmaterjale toetavad videokonsultatsioonid Zoomi vahendusel.

 

Kursus on vaba juurdepääsuga, kuid tunnistuse saavad vaid kursusele registreerunud tervishoiutöötajad.

 

Kliinikumi Leht

lk4 kriisijuhtimismeeskondTartu Ülikooli Kliinikumi juhatus moodustas 13. märtsil kriisijuhtimismeeskonna, kelle eesmärgiks seati töötada välja juhised üleriigilise eriolukorra tingimustes tavapärase ja erakorralise töö korraldamiseks kliinikumis. Kriisijuhtimismeeskonna juhiks nimetati professor Joel Starkopf ning aseesimeheks Marek Seer.


Kriisijuhtimiskomisjonis omakorda moodustati alakomisjonid valdkonniti:


a. Kaitsevahendid ja ravimid – dr Matti Maimets ja dr Irja Uiboleht.
b. Haiglasisene patsientide logistika ja voodikohad – dr Ago Kõrgvee, dr Veronika Reinhard ja dr Annika Uue.
c. Covid-19 ravi ja diagnoos – dr Pilleriin Soodla; dr Rain Lehtme, dr Veronika Reinhard.
d. Personali kaitse ja koolitus –Tiina Freimann, Ilona Pastarus, Tiina Teder.
e. Infoliikumine – Helen Kaju.


Kriisijuhtimismeeskonna koosolekud toimusid esialgu igapäevaselt eesmärgiga kaardistada kogu COVID-19 levikuga seotud informatsioon ning seda arvesse võttes teha parimad võimalikud otsused ravitöö ohutuks korraldamiseks kliinikumis. Osakondade töö korraldati ümber, loodi uus haigete logistika, jälgiti hoolikalt isikukaitsevahendite kasutamist ja vajadust, koolitati välja personal, kes oli valmis töötama väljaspool enda struktuuriüksust, loodi arvukalt uusi nii ravi- kui töökorralduse juhendeid ning töötati välja COVID-19 infot koondav alajaotus kliinikumi veebilehel. Prioriteediks oli ennetada COVID-19 haiglasisest levikut, mis kriisijuhtimismeeskonnal ka õnnestus.

 

Kliinikumi Leht 

lk11 MoodleHematoloogia-onkoloogia kliinik ja vähikeskus tajusid juba mõned aastad tagasi, et uute õendustöötajate väljakoolitamine ei ole jätkusuutlik: stažööri programmi käigus omandatud informatsioon ei ole alati piisav ja kiiresti kättesaadav. Spetsiaalseid onkoloogia ning tsütostaatikumide käitlemise teemalisi, aga ka muid kohanemiseks vajalikke koolitusi iga uue töötaja jaoks korraldada ei olnud võimalik. Nii teiste riikide haiglate kogemus kui ka isiklikud kogemused õppijana andsid julguse proovida e-kursuse formaati. Noorte õendustöötajate arvuti kasutamisoskused on väga head, lisaks annab e-kursus võimaluse töötajal endal valida info saamise aeg ja koht, mis on tänapäeval muutunud väga oluliseks. Sellest ajendatuna alustas hematoloogia-onkoloogia kliinik 2019. aastal uutele radio- ja onkoteraapia osakonna õendustöötajatele e-kursuse ettevalmistamisega.

 

E-kursuse jaoks kasutatakse kliinikumi Moodle keskkonda. Kursuse ettevalmistamiseks ja materjalide koostamiseks loodi töörühm: õde Heleri-Mall Roosmäe, radio- ja onkoteraapia osakonna vanemõde Katrin Tähepõld, hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde Kaire Jugar ja vähikeskuse kvaliteedijuht Mari-Leen Pärn. Alustati teemade kaardistamisega. Selleks toimusid arutelud õdedega, kellel oli erinev tööstaaž. Vestlustest selgus, millist informatsiooni oleksid õed värskelt tööle asudes soovinud või vajanud. Lisasime praktiseeriva õe ning õendusjuhtide poolse nägemuse, mida uus õde peaks tööle asudes esmajärjekorras omandama.

 

Seejärel pandi paika e-kursuse struktuur ning kursuse loojate vahel jaotati teemad ära. Kokku on kursusel 12 alateemat. Teemad hõlmavad nii vähiravis kasutatavaid ravimeetodeid ja enamlevinud kõrvaltoimeid, tsütostaatikumide käitlemist kui ka elustamist ja infektsioonide vältimist ning samas ka üldinfot kliinikumis kehtivate juhendite ning töökorralduse kohta. Materjalide koostamisel abistasid töötajad ka teistest üksustest. Näiteks koostöös apteegi proviisorite Marika Saare ja Mari Kannaga tehti videoloengud ja ka õppevideod tsütostaatikumide käitlemise teemadel, milles näitlejatena osalesid radio- ja onkoteraapia osakonna õde Lemme-Liis Aruväli ja apteegi farmatseut Tiina Põldaru. Elustamise peatükis andis oma sisendi kliinikumi elustamiskoolituste läbiviija Eneli Rosin, kiiritusravi konspekti koostasid radioloogiatehnikud Siret Kivistik ja Liis Randle. Suur tänu neile kõigile selle eest.

 

Iga teema lõpus on e-kursuse läbijatele enesekontrolli test, et motiveerida osalejaid materjale mõttega lugema-vaatama. Testi on võimalik sooritada mitmeid kordi, sest eesmärgiks ei ole kogu kursuse informatsiooni pähe õppimine, vaid teemadest ülevaate saamine, kõige olulisema teabe mõistmine ning teadmine, kust vajadusel oma küsimustele vastused leida.

 

Esimene tagasiside andmine e-kursusele toimus töörühma liikmete vahel: loeti üksteise koostatud materjale ja teste ning korrigeeriti kursuse sisu. Seejärel läbisid kursuse kaks osakonna õde, kelle kasulikud ja asjalikud ettepanekud aitasid kursust veelgi täiendada.

 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna uued õendustöötajad saavad alustada e-kursuse läbimisega 2020. aastast. Positiivne on see, et e-kursuse formaat võimaldab töötajal läbida kursuse ettenähtud nelja kuu jooksul endale sobival ajal ning kiirusega. Edasi on plaanis koostada e-kursus ka hematoloogia-onkoloogia kliiniku teiste osakondade uutele õendustöötajatele ning miks mitte teha ka täiendkursus juba kogenud õdedele, kes võiksid omandada onkoloogiaalaseid teadmisi sügavamalt.

 

Hiljuti tutvustati hematoloogia-onkoloogia kliiniku loodud e-kursust ka teiste kliinikute õendusjuhtidele ning teadaolevalt on Moodle´s toimetama asunud näiteks nii anestesioloogia-intensiivravi kliinik kui ka naistekliinik, huvi on näidanud üles ka mitmed teised kliinikud. Lisaks, Moodle´sse luuakse Tiina Freimanni eestvedamisel e-kursus kliinikumi praktikale saabuvatele üliõpilastele.

 

Mari-Leen Pärn
Vähikeskuse kvaliteedijuht

 


Töötajate rahulolu-uuringud annavad väärtuslikku infot organisatsiooni kohta. Oluline on teada töötajate arvamusi, kas meie organisatsioon on parim koht töötamiseks ning millised valdkonnad vajavad muutmist või täiendamist (juhtimine, motivatsioon, kommunikatsioon jne). Selleks, et oma töötajaid hoida, on vaja teada põhjuseid, miks inimesed meil töötada tahavad ja mis motiveerib neid seda tegema.


Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates viidi läbi töötajate rahulolu uuring 2019. aasta novembris-detsembris. Kõigil töötajatel oli võimalus osaleda, vastates veebiküsitlusele (haigla kasutajatunnusega töötajatele saadeti meilile küsitluse link) või täites paberankeedi (täidetud ankeedid koguti kinnisesse kogumiskasti). Küsitluse läbiviimine ja andmeanalüüs oli anonüümne. Lõuna-Eesti Haigla küsitlusankeet erines veidi ülejäänutest, mistõttu ei kajastu andmed viimases parendusmeetmete tabelis.


Uuringus käsitleti nelja teemavaldkonda – üldine rahulolu tööga seotud erinevate teguritega, tööelu ja töökorraldus, vahetu juhtimine ning töökiusamine. Töötajatel oli võimalus anda ka täiendavat tagasisidet, teha ettepanekuid ja kommenteerida igat teemavaldkonda vaba tekstina ning seda kasutas suur osa vastajatest.


Kokku osales uuringus 1 770 töötajat, kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast 175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat.

 

Tooelu kliinikumisTöötajate üldine rahulolu
Uuringu tulemused näitasid, et töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge, kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest, kusjuures Valga haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige kõrgem, 36%.

 

Töötajate ametigruppide (arstid, õed-ämmaemandad, hooldajad, muud spetsialistid, tugipersonal) lõikes olid kliinikumis kõige kõrgema rahuloluga tugipersonal (99% väga rahul või pigem rahul), hooldajad (97%) ja õed-ämmaemandad (96%). Arstide rahulolu töötamisega ametigruppide lõikes oli veidi madalam, 87%.


Töötajate rahulolu töötamisega mõjutavad paljud tegurid: töö sisu (ülesanded, kohustused), erialase arengu- ja koolituse võimalused, juhtimine, suhted kolleegidega, töökeskkond, töötasu, täiendavad hüvitised ning ka töötaja enda ootused. Uuringust selgus, et töötajad olid kõige rohkem rahul oma töö sisuga. Kliinikumis oli oma töö sisuga rahul (väga rahul või pigem rahul) 88%, Lõuna-Eesti Haiglas 85%, Põlva Haiglas ja Valga Haiglas 83% küsitletutest. Samuti oli rahulolu kõrgem kliinikumi juhtimisega ja informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Rahulolu oli mõnevõrra madalam aga töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga. Töötajatele korraldatud üritustega, spordivõimalustega ja muude toetustega oli rahul 41% kliinikumi, 46% Valga haigla ja 49% Põlva haigla küsitluses osalejatest.


Töötasuga oli kliinikumis väga rahul ja pigem rahul 59% vastajatest, kusjuures kliinikute lõikes ja töötajate grupiti (arstid, õed, hooldajad, jm spetsialistid, tugipersonal) olid vastamises suured erinevused. Oli ka üksuseid, kus kõik vastajad olid töötasuga rahul ning ka neid, kus rahulolematus oli suurem.

Tagasiside kommentaarid tõid välja, et tööandja peab töötajate motiveerimiseks pöörama lisaks töötingimustele ja -tasule oluliselt rohkem tähelepanu nii-öelda pehmetele väärtustele nagu näiteks sporditoetused ja ühisüritused.


Puudub spordi tegemise võimalus ja puudub ka sporditoetus. Palun hakake töötajate sportimist ja aktiivset eluviisi toetama!
• Ootaks rohkem ühisüritusi, kuhu on kaasatud mitte ainult arstid vaid ka hoolduspersonal. See liidab ühtseks meeskonnaks, kellel on ühine eesmärk
• Kliinikum, kes peaks olema tervise edendaja ja suuna näitaja, peaks toetama oma töötajaid ja kompenseerima spordiga tegelemise
• Parkimine peaks olema töötajatele korraldatud soodustingimustel. Mingi eelis võiks ikka töötajatel parkimise suhtes olla.
Suhteline rahulolu erinevate tegurite osas oli kõigis kliinikumi haiglates sarnane, st näitajate omavaheline paremusjärjestus rahulolu taseme järgi oli peaaegu sama, mis kliinikumis.

 

Vahetu juhtimineTööelu ja -korraldus
Uuringu tulemused kinnitasid, et enamus töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid, saavad tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada, saavad tööks vajalikku informatsiooni ning tulevad tööle hea meelega. Hea meelega tuleb kindlasti tööle 42% Valga haigla, 35% kliinikumi, 34% Lõuna-Eesti haigla ja 31% Põlva haigla töötajatest.

Rahulolu oli madalam ja parandamist vajab aga koostöö nii üksuste-siseselt kui ka üksuste-vaheliselt. Kliinikumi ja tütarhaiglate vahelist koostööd hinnati üldiselt hästi, väga rahul oli 12% ja pigem rahul 70%, kuid ka selles osas on arenguruumi.


Kommentaarid töötajatelt:
Tööle tulemise teeb väga meeldivaks suurepärane kollektiiv ja hea tiimitöö ning õhkkond osakonnas
• Enamus kolleege on toredad ja töö huvitav, see motiveerib igal hommikul taas tulema
• Kliinikusiseselt võiks olla rohkem koostööd ja üksteise toetamist
• Kliinikute ja teenistuste vahel on endiselt tunda, et igaüks toimetab oma eesmärkide ja tegevuste kallal
• Arstidel on pidevalt mujal väljaspool osakonda kohustusi ja lisatöökohad, mis segavad osakonna tööd ja jätavad patsiendid tihtipeale unarusse, lisaks suurendab see õdede töökohustusi
• Arusaamad, mis ühes kliinikus on iseenesest mõistetavad on teises kliinikus arusaamatud. Tööülesanded peaks olema selgelt sõnastatud ja kõigil samasugused

lk6 Liina Paabo12. veebruaril sai projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ Eesti Haigekassa toetuse.


Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe kinnitab, et kliinikumis on projekti väljatöötamises osalenud ravitöö parimad praktikud. „Kliinikumi insuldiprojekt on ambitsioonikas, mille valmimisele on andnud oma olulise panuse mitmed kliinikumi välised institutsioonid, et ehitada sildasid eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna töökorralduse vahel. Mul on usku sellesse, et suudame seniseid praktikaid oluliselt muuta,“ ütles juhatuse esimees.


Kliinikumi koostööpartneriteks projektis on Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.


Arvukate partnerite koostööd koordineerib projektijuht Liina Pääbo.


Miks on insuldikäsitluse projekt oluline?
Seetõttu, et esmakordselt lähenetakse tervishoiusüsteemis patsiendi ravile selle teekonna põhiselt ning kogu protsessi juhitakse patsiendivaatest lähtuvalt. Selline lähenemine saab patsiendi ravimisel teoks alles siis, kui ravi on kvaliteetne ning tervishoiusüsteemi üldine tase on hea. Insuldi akuutravi on meil väga kõrge kvaliteediga, ent hilisemate ravietappide terviklikku ülevaadet saab parandada.

 

Raviteekond on vaja muuta patsiendi jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks ning nii patsientide kui ka lähedaste ootustele tuleb tähelepanu. Seetõttu tehakse insuldiprojekti raames koostööd ka kliinikumi patsientide nõukojaga.

 

Raviteekonna planeerimisele aitab kaasa tervishoiutöötajate ühtse inforuumi loomine – et erinevate ravietappide töötajad teaksid, kuidas nende patsientide taastumine edeneb. Raviteekonna-põhise insuldikäsitluse korral on neil võimalus jälgida patsienti ja veenduda, et saavutatud ravitulemus ei halvene.


Mille poolest erineb raviteekonna-põhine insuldikäsitlus praegusest?
See on terviklik vaade insuldipatsiendi ravile. Koostöövõrgustikus lepime kokku, kuidas raviteekondi kõige mõistlikumalt juhtida ja suunata. Osad reeglid on ka praegu olemas, kuid kriitiline koht on seisundi jälgimine ja ühtsetel alustel hindamine. Ühtsetes kriteeriumites kokku leppimine ja nende kommunikeerimine on abiks nii patsiendile ja tema lähedastele kui ka raviasutuste töötajatele.


Raviteekonna-põhise käsitluse puhul lisandub praegusele ravimeeskonnale veel koordinaator, kes on patsiendile toeks ja peamiseks infoallikaks. Koordinaator võib olla sotsiaaltöötaja või õe taustaga, kes läbib vajaliku täiendkoolituse. Kui patsiendil on meditsiinilisi küsimusi, saab neile lisaks raviarstile vastata insuldiõde.


Raviteekonnapõhise käsitluse puhul ei tohiks olla regionaalseid erinevusi, iga inimene peaks saama sama kvaliteetset abi, sõltumata sellest, millisesse partnerhaiglasse ta satub. Tahame, et patsiendile ja lähedastele suunatud infomaterjalid on kokku koondatud, kaasajastatud ning lihtsasti arusaadavad. Ka töötajatele on abiks head toetavad materjalid.


Kliinikumi insuldikeskus alustas septembris ning kõik ägedad insuldipatsiendid tuuakse Lõuna-Eesti piirkonnast nüüd Tartusse. See on toonud kaasa töökoormuse hüppelise ja suure kasvu, võrreldes 2018. aastaga oli 2019. aasta viimastel kuudel kliinikumis ravil 52% rohkem insuldipatsiente.


Koos patsientide arvu kasvuga on nüüd õige aeg uuesti läbi mõelda patsientide liikumine ning ka erinevate patsiente vastu võtvate haiglate võimekus. Statsionaarne taastusravi Lõuna-Eesti patsientidele toimub Tartus ja Põlvas. Kõigis partnerhaiglates on järelravi, statsionaarse õendusabi ja ambulatoorse taastusravi võimalus.


Mis muutusi veel insuldiprojektiga kaasneb?
Need patsiendid, kes osalevad pilootprojektis, saavad endale koordinaatori, võimaluse täiendavateks lisategevusteks ning patsienti jälgitakse pikema perioodi vältel. Katsetame erinevaid lisateenuseid – videokonsultatsiooni, insuldiprogrammi, koduteenuseid, ravimsoostumuse ja kõne toetamise digilahendust. Lisaks piloodis osalevatele patsientidele on kõikide patsientide jaoks avatud vestlusringid ning kogemusnõustamise grupid. Patsientidega tegelesid ka varasemalt õendusabis tegevusjuhendajad ja -terapeudid.

lk10 sooklaL. Puusepa 8 hoone A-, B- ja E-korpuste, sealjuures ka kohvik-söökla, renoveerimine on jõudmas etapini, mil kohvik-söökla peab uuenemiseks sulgema uksed. Eeldatav aeg, mil kohvik-sööklas tehakse kaasajastamise ja laiendamise eesmärgil ehitustöid, on 2. märts–30. juuni 2020.

 

Sel perioodil korraldab toitlustusteenistus kliinikumi töötajate ja tudengite toitlustamise F-korpuse 0. korrusel. Ruumis F018 on võimalik tööpäeviti kell 8:30–15:00 osta toitu kaasa, kuna kohapeal söömise võimalus puudub. Töötajad on väga oodatud ostma toitu ka enda nõudesse, et vähendada plastiktarvikute kasutamist.

 

Ümberkorralduste ajaks paigaldatakse L. Puusepa 8 majja ka suunavad viidad.

 

Uuendatud kohvik-sööklas, kus paranevad nii toitlustusteenistuse töötajate töö- ja olmetingimused kui ka klientide tingimused, on kokku 154 istekohta, kahepoolne teeninduslett ning toidu kaasa ostmise võimalus.

 

Kliinikumi Leht

lk5 Arak Rahu Indrek Teino ErakoguDetsembris osalesid dr Terje Arak ja dr Madis Rahu kliinikumi arendusfondi toel Marseille’s regeneratiivset meditsiini ja kirurgiat hõlmaval teoreetilisel kursusel ning sellele järgneval teaduskonverentsil 17th Annual IFATS (International Federation for Adipose Therapeutics and Science). Esimene rahvusvaheline IFATS konverents toimus 2003. aastal ning on iga-aastase üritusena kaasanud üha arvukamalt nii klinitsiste kui teadlasi. Sel aastal oli osalejaid 39 riigist.


Tänavusel konverentsil anti ülevaade arengutest nii laboriuuringute kui ka kliiniliste protseduuride valdkonnas ning tutvustati ravitulemusi rasvkoe ja selle fraktsioonide siirdamisel erinevate diagnooside korral.
Töörühmade sessioonil oli kõigil osalejatel võimalus valida enim oma huvidele vastav töögrupp. Dr Arak keskendus näo ja labakäe piirkonna pehmete kudede deformatsioonide ravivõimalustele.


Hetkel kasutatakse rasvkoe siirdamist kliinikumis plastikakirurgias nii pehmekoe defektide mahu korrigeerimiseks kui erinevate koemuutuste regeneratsiooni parandamiseks, sh erineva etioloogiaga armid, pehmekoe kontraktuurid, neurotroofilised haavandid, kiirituskahjustused, pehmekoe fistlid jne. Lõviosa lipofillingu patsientidest pöördub plastikakirurgi vastuvõtule rindade rekonstruktsiooniks ja rindade arenguhäirete raviks. Kogemus on olemas Dupuytren` i kontraktuuri ravis. Esimesed sammud on tehtud kroonilise valu ravis. Tehakse koostööd näo- ja lõualuude kirurgia, veresoontekirurgia ja onkoloogia osakondadega. Esimene rasvasiirdamine regeneratiivsel eesmärgil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis 2012. aastal. Seoses uute tarvikute lisandumisega on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik kasutada nii milli-, mikro- kui nanorasva.


„Kliinikumi sporditraumatoloogias rasvkoe siirdamist hetkel veel ei kasutata, seega oli konverents heaks võimaluseks neid rakendusvõimalusi uurida,“ kommenteeris Madis Rahu. „Näiteks võiks see ravimeetod olla abiks liikumisaparaadi pehmekoe vigastuste ja degeneratsiooni puhul.“


Ettekandeid rasvkoe siirdamisest oli peaaegu igas meditsiini valdkonnas – neuroloogia (karpaalkanali haigused, seljaaju vigastused, postherpeetiline neuralgia, parkinsonism, autism jne.), ortopeedia (reumatoidartriit, osteoartriit), südame-veresoontekirurgia (südamelihase infarkt, perifeerne isheemia jne.), günekoloogia jt. Paljulubavad tulemused on saadud Renault’ tõve, sklerodermia, Sclerosis Multiplexi ning vulvo-vaginaalsete probleemide korral. „Konverents andis lühikese aja jooksul tervikliku, tänapäevase ja kompaktse info valdkonnas toimuvast,“ kirjeldas konverentsi rolli dr Arak.

Loodud kontaktid on vajalikud edasiste uuringute läbiviimisel ning informatsiooni vahetamisel kolleegidega Belgiast, Taanist, Soomest ja Saksamaalt.


Järgmise sammuna plaanib Tartu töögrupp, kuhu kuulub lisaks ortopeedile ja plastikakirurgile ka rakubioloog ning näo- ja lõualuude kirurg, Eesti-sisese laboriuuringu läbiviimist, mis hindaks kindlate rasvkoe fraktsioonide toimimist ja mõju. „Maailmas on aastaid proovitud protseduure standardiseerida ning leida vastused sellele, millised fraktsioonid millistel puhkudel aitavad ja miks,“ selgitas dr Arak. „Püüame oma uuringud läbi viia üksikute kindlate fraktsioonide osas nii laboratooriumis kui kliinilises meditsiinis. Samuti on plaanis uurida fraktsioonide kombineerimist ja koostoimet.“ „Tahame uurida seda, milliseid fraktsioone saaks üldse kasutada. Rasvkude on hästi mitmekesine, erinevate haiguste raviks kasutatakse erinevaid fraktsioone,“ täiendas dr Rahu. 


Uuringute esimeseks järguks taotletakse riiklikku rahastust. Järgmises etapis, kui uuringud jõuavad kliiniliste katseteni, on plaanis kindlasti kaasata rahvusvahelisi partnereid.

 

Dr Terje Araku ja dr Madis Rahuga vestles Liina Raju

Tanel Laisaar Karl Oliver TomsonJaanuaris toimus Eesti haigekassa eestvedamisel elundidoonorluse kampaania, et tutvustada elundidoonorlust.


Dr Tanel Laisaar on rindkerekirurg, kes 2010. aastal viis läbi esimese kopsusiirdamise Eestis, avades sellega uue peatüki Eesti meditsiini ajaloos. Dr Laisaare sõnul teatakse Eestis elundidoonorlusest vähe ja seepärast on oluline seda teemat inimestele laiemalt tutvustada. „Inimesed peavad omavahel sellest rääkima, sest me ei tea kunagi, mis meie enda või meie lähedasega juhtuda võib,“ sõnab dr Laisaar.

 

Kuidas toimub siirdamine Eestis?
Siirdamiseks on vaja elundidoonorit. Eestis on põhilisteks doonoriteks ajusurmas inimesed, teatud juhtudel kasutatakse neerusiirdamiseks ka elusdoonoreid. Neeru saab aga doonor loovutada vaid inimesele, kellega tal on geneetiline või emotsionaalne side. Elusdoonorilt neeru eemaldamine on võimalik ilma tema tervist kahjustamata. Kõigi teiste organite siirdamiste, ja ka lõviosa neerusiirdamiste puhul, kasutakse Eestis siiski ajusurmas doonori elundeid.

Mis on ajusurm?
Ajusurm on kindlatele kriteeriumitele vastav seisund, mis võrdub inimese surmaga. Seda diagnoosivad intensiivraviarst ja neuroloog vähemalt kahekesi. Alles pärast ajusurma diagnoosimist kerkib esile elundite loovutamise küsimus. Sellisel juhul tuleb arvestada lahkunu eluajal tehtud otsusega. Kuna lahkunu käest küsida ei saa, siis tavaliselt on ainus võimalus küsida seda lähedastelt. Kuigi olemas on doonorikaardid ja patsiendiportaalis www.digilugu.ee saab anda allkirjastatud nõusoleku oma organite surmajärgseks loovutamiseks, kasutavad neid võimalusi väga vähesed. See tähendab, et enamasti meil lahkunu otsuse kohta info puudub ja lähedased ei tea, mida lahkunu oleks soovinud. Seepärast ongi kõige kindlam oma soovidest lähedastele rääkida ja täita patsiendiportaalis allkirjastatud avaldus.

Aga miks ei ole inimesed doonoriks olemisega nõus?
See on väga keeruline temaatika ja ühest vastust sellele ei ole. Põhjuseid on erinevaid, aga üks olulisimaid on kindlasti see, et suurem osa neist surmadest on väga ootamatud. Lähedastel tuleb lisaks leinale tegeleda ka doonorluse teemaga, mis on ilmselgelt neile liiast. Tekib eitamine ning organite eemaldamisest võidakse keelduda. Kindlasti on väga suur roll inimesel, kes lahkunu lähedastega räägib. See on tavaliselt patsiendiga enne ajusurma diagnoosimist tegelenud intensiivraviarsti töö.
Nii kaua, kuni inimene on elus, teevad arstid kõik, et teda päästa. Kui on selge, et tegu on ajusurma seisundiga, tuleb see fikseerida kindlate kriteeriumite põhjal ja alles seejärel kerkib üles elundite loovutamise teema. Kui keegi peaks nüüd kartma, et pärast tahteavalduse täitmist teda haiglas hiljem ei ravita, vaid vaadatakse kui elundidoonorit, siis nii see kindlasti ei ole. See on Eestis täielikult välistatud.

lk10 vestlusringidTartu Ülikooli Kliinikum kutsub patsiente, nende lähedasi ning kõiki teisi huvilisi vestlusringidesse, kus jagatakse infot ja tuge haigusest taastumisel ning haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientidepoolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus.

 

Veebruar

11. veebruar 14.00–15.00 Räägime elust koos vähiga ja diagnoosiga kohanemisest
11. veebruar 15.00–16.00 Füüsiline aktiivsus vähiravi ajal

25. veebruar 14.00–15.00 Kuidas hinnata südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid?
25. veebruar 15.00–16.00 Mida tasub teada südamehaigel oma füüsilise aktiivsuse planeerimisel?

27. veebruar 15.00–16.00 Peavalud – kuidas ennast aidata?

 

Vestlusringid toimuvad L. Puusepa 8 majas E-korpuse patsiendiinfo ruumis nr 108 (lillepoe kõrval).

Vestlusringid on tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine telefonil 731 8178 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Mammobuss Nataša2019. aastal käis Tartu Ülikooli Kliinikumis rinnavähi sõeluuringul 12 988 naist (67,5% kutsututest). Neist 9400 mammograafiabussis ja 3588 haiglaruumides. 2019. aasta viimase päeva seisuga oli neist rinnavähk avastatud 53 naisel. 83% juhtudest oli tegemist varases staadiumis rinnavähiga.

 

Rinnavähi sõeluuringud jätkuvad ka sel aastal ja on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi vanuses 50–69. 2020. aastal kutsutakse sõeluuringule ravikindlustatuid naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

Neil aastail sündinud naistele saadetakse rahvastikuregistris oleva aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel. Seega võib ka julgesti kutset ootamata uuringule registreeruda. Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naistele tasuta.


Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.


Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00. Samas saab uuringuid teha ka arsti poolt antud saatekirja alusel.

 

TARTU
06.01–10.01 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1

 

JÕGEVAMAA
13.01–22.01 Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi 1

 

SAAREMAA
23.01–24.01 Muhu, Liiva küla, COOP kaupluse parkla

 

JÕGEVAMAA
27.01–07.02 Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia 6
10.02–12.02 Mustvee Tervise hoovis, Kastani 40

 

Kõik e-kursused toimuvad Moodle’i keskkonnas. Kursustel tutvustatakse meditsiinialaseid internetiallikaid ja antakse teadmisi ning praktilisi oskusi meditsiinialase teadusinformatsiooni otsimiseks.

 

„Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõisted“
2. märts – 13. aprill, 6 moodulit


• Ülevaade infoallikatest. Kliinikumi andmebaasid, e-ajakirjad ja e-raamatud.
• Tartu Ülikooli raamatukogu infoallikad
• Infokirjaoskuse põhimõisted. Infootsingu oskuste omandamine andmebaasides (päringu koostamine, märksõnaotsing, võtmesõnaotsing, otsingutulemuste hindamine ja korrastamine)
• Andmebaaside tutvustused. OVID Medline, IBM MicroMedex HealthCare Information Systems, Care Notes, StatRef Medical Library, UpToDate, EBSCO. Evidence Based Medicine Reviews Collection
• PICO-meetodi tutvustus
• Vaba juurdepääsuga PubMed ja tema võimalused
• Viitehaldustarkvarad Zotero ja Mendeley
• Kliinikumi infoallikate kasutamine terminalserveri kaudu

 

„Abivahendid parema otsistrateegia ülesehitamiseks ja eelkontrollimiseks"
6. aprill – 3. mai, 5 moodulit


1. Otsiterminite määratlemine
Küsimuse mõisteteks eraldamine (PICO-meetod ja selle edasiarendused)
Otsingu terminite määratlemine: traditsioonilised meetodid, tekstianalüüsi ja teksti visualiseerimise tööriistad
2. Olemasoleva kirjanduse mahu ja kättesaadavuse hindamine
Kuidas seda teha. Epistemonikos
3. Otsingustrateegia eelkontrollimine
PRESS 2015 projekt ja kontrollküsimustik
4. Vead otsingute tegemisel
Kuidas leida üles tagasivõetud artiklid, ilmunud artiklites tehtud parandused, kommentaarid jms
5. Otsingu tulemuste uuendamine
Erinevad kuupäevaväljad PubMedi näitel


„Otsingu strateegia ülesehitamine meditsiinialase teaduskirjanduse andmebaasides“
6. aprill – 3. mai, 5 moodulit


• Infopäringu ülesehitamiseks vajalike otsiterminite valimine. Olulise osa otsingustrateegia ülesehitamisel moodustab meditsiiniterminite tesaurus-sõnastik MeSH (Medical Subject Headings) - kursuse läbinud tunnevad selle põhimõtteid ja oskavad seda kasutada.
• Terminite kasutamise võimalused (kärpimine, otsing metamärgiga jts). Boole'i loogikaoperaatoreid AND, OR ja NOT.
• Probleemid, mis võivad ette tulla, kui infopäring on juba sooritatud, ja mida sellistel puhkudel ette võtta.
• Enamiku teemade juures tuuakse näiteid, milliste kriteeriumite järgi toimuvad otsingud andmebaasi Medline kasutajaliideses PubMed.
• Leitud tulemuste analüüsimine, otsingustrateegia kontrollimine, otsingute dokumenteerimine.


Lisateave See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefonil 731 8185. 

lk2 dr Pille ja Jaan Soplepmann Jane V6ssolk2 dr Sirje Mikkel Jane V6ssoKliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühisel aastalõpukontserdil andis kliinilise eetika komitee üle kolleegipreemiad. Parima kolleegi laureaatideks nimetati dr Sirje Mikkel, hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna arst-õppejõud, ning dr Jaan Soplepmann, hematoloogia-onkoloogia kliiniku kirurgilise onkoloogia osakonna vanemarst-õppejõud.


Parimad kolleegid valitakse aasta tagasi sama tiitli pälvinud kolleegide poolt ning preemia eesmärk on väärtustada arstidevahelisi häid kollegiaalseid suhteid. Dr Ain Kaare, kes on preemia mõtte algataja, ütles preemiat üle andes: „See tunnustus on tänuavaldus kolleegilt kolleegile meie maja sees ning asjaolu, et seda antakse üle juba neljandat korda, kinnitab, et traditsioon on sündinud!“

 

Dr Inga Vainumäe, 2018. aasta kolleegipreemia laureaat: Dr Sirje Mikkeliga seovad paljusid lastehaigla tohtreid ühised patsiendid juba alates sellest ajast, kui hematoloogia-onkoloogia osakond asus veel lastekliinikus. Sirje on praeguseni meie väga hea kolleeg ja hinnatud konsultant, kes lisaks oma rasketele haigetele leiab alati aega ka meile nõu ja jõuga appi tulla. Sirje on kanget tõugu saare naine, kelles on lisaks ka natuke võrokest. Kui asjad on päris hullusti, ütleb ta olukorra iseloomustamiseks ikka ühe, temale omase väljendi, misjärel hakkavadki asjad tasapisi laabuma! On väärtus, kui tead, keegi mõtleb sinuga kaasa. Tegemist on väga sooja ja armsa inimesega, kes on paljuski olnud minu õpetajaks ning keda väga väärtustavad ja kiidavad ka meie residendid.

 

Dr Margot Peetsalu, 2018. aasta kolleegipreemia laureaat: Dr Jaan Soplepmann on töötanud kliinikumis palju aastaid. Alustas abdominaalkirurgiast, kust teda huvi onkokirurgia vastu viis hematoloogia-onkoloogiakliinikusse.


Jaan on tark, rahulik, sõbralik ja meeldiv kolleeg, kes alati leiab, võiks öelda ka, et võtab aega, et vastata kolleegide või residentide ja üliõpilaste küsimustele. Teeb seda põhjalikult ja argumenteeritult, kuulates ära ka küsija mõtted. Samas on temas suur annus ka muhedat huumorit, mis on kindlasti meie keerulise ameti puhul ülioluline ja mis aitab pingeid vähendada. Jaan on ka väga hinnatud õppejõud, kes jagab õpetust suure pühendumisega.

 

Kliinikumi Leht

lk7 konnirobot16. detsembril andis Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kliinikumile pidulikult üle kõnniroboti, mis seati sisse L. Puusepa 6 majja. Kõnnirobot võimaldab pakkuda kõige kaasaegsemat taastusravi nüüd ka Lõuna- ja Kesk-Eesti patsientidele.


Kõnnirobot aitab parandada või taastada nende laste kõnnimustrit, kes ei saa sünnitrauma, insuldi või mõne muu haiguse tõttu kõndida või kelle liikumine on oluliselt raskendatud. Kõnnirobot on kaasaegne taastusravi abivahend, mis aitab muuta füsioteraapia tunnid vaheldusrikkamaks ning intensiivsemaks, liigutades patsiendi jalgu ja jäljendades korrektset kõnnimustrit sadu kordi. Terapeut masina abita sellist intensiivsust tagada ei suuda.


Kõnnirobot oli seni olemas Tallinnas ja Haapsalus, kuid pika vahemaa tõttu jäi see paljudele Lõuna- ja Kesk-Eesti patsientidele kättesaamatuks.


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe peab väga oluliseks, et nii Tartu kui ka Lõuna- ja Kesk-Eesti patsiendid saavad nüüdsest kasutada kaasaegset abivahendit, mis aitab senisest täpsemalt ja tulemuslikumalt parandada või taastada inimeste kõnnimustrit, sealjuures ennetades täiendavate tervisekahjustuste teket. „Tänan siinkohal Lastefondi ja kõiki inimesi ning ettevõtteid, kes võtsid südameasjaks kaasajastada laste taastusravikäsitlust kliinikumis. Kõnnirobot loob eeldused taastusravi protsessi oluliselt efektiivsemaks muutmiseks, samuti on uute seadmete kasutusele võtmine motivaatoriks töötajatele ja patsientidele,“ ütles Eelmäe.

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik hindab kõrgelt, et Tartu kõnnirobot Lokomat® on Eestis ainulaadne seepärast, et võimaldab mitte ainult täpselt doseeritud jalgade liigutamist, vaid ka puusa ja kerelihaste aktiveerimist. „Kõnnirobotit kasutatakse ühe osana taastusravi protsessis. Kõnnitreening robotil sobib paljudele neuroloogiliste ja ortopeediliste diagnoosidega patsientidele ning roboti kasutamine annab võimaluse treeninguks sellise intensiivsusega, mida üks terapeut ilma masina abita tagada ei suuda,“ selgitas dr Kuik.

 

Lastefondi strateegiajuhi Siiri Ottender-Paasma sõnul on suurim tänu headele annetajatele siiski see, mis peegeldub abi vajavate laste silmades: ”Lastefondil on siiralt hea meel, et võlg Lõuna- ja Kesk-Eesti laste ees saab vahetult enne jõule tasutud. Olime neile selle kaasaegse taastusravivõimaluse ju tegelikult võlgu, on mõeldamatu, et just liikumispuudega patsientidel tuleb maha sõita sadu kilomeetreid, et saada osa kõnniroboti võimalustest. Aitäh kõikidele headele annetajatele, kes aitasid selle suure unistuse teoks teha”, lisab Ottender-Paasma.

 

Kliinikumi Leht

lk6 EMASTartu Ülikooli Kliinikum alustab Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi rakendamist.


2019. aastal otsustas Tartu Ülikooli Kliinikum rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, et hinnata oma tegevuse kulutõhusust ökoloogilise jalajälje mõistes ning käia ühte sammu kogukonna ootuste ja huvidega. Et tänapäeval ollakse üha teadlikumad inimese tegevuse lühi- ja pikaajalisest mõjust keskkonnale, on sellest tingitult ootused ka kõikidele organisatsioonidele, sh haiglate keskkonnaalasele teadlikule käitumisele.


Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (Eco-Management and Audit Scheme, EMAS) on keskkonnajuhtimise vahend, mis on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse hindamiseks ja täiustamiseks. EMAS süsteem loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel 1993. aastal ja algselt keskendus see vaid suurte tööstusettevõtete hindamisele. Määruse täiendamise järgselt on selle rakendamise ulatus laienenud kõikide sektorite organisatsioonidele (sh ülikoolid, ministeeriumid, ametkonnad, haiglad).


Eestis on EMAS registreeringu omandanud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, AS Tallinna Vesi ja Enefit Green AS Iru elektrijaam. Ühelgi haiglal Eestis veel vastavat registreeringut pole, kuid Euroopas on sellise keskkonnajuhtimissüsteemi rakendanud 85 haiglat Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel ja Tšehhis. Teiste riikide haiglate kogemused kinnitavad, et haiglasüsteemides on hulganisti valdkondi, kus saab vähendada keskkonnamõju ning hoida kokku samas ka kulusid. EMAS-kohase keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine haiglates näitab, et selle kasutusele võtmine võimaldab tuvastada ja vähendada keskkonnareostuse valdkondi, vähendada ressursside tarbimist, vee ja elektri tarbimise ning prügiveo kulusid, kontrollida ohtlike jäätmete käitlemist jne. Oluline on siinjuures see, et EMAS aitab kliinikumil süsteemselt ja plaanipäraselt keskkonnategevust oma töötajatele, patsientidele kui ka avalikkusele tutvustada ning neid ka aktiivselt kaasata. EMASit rakendanud organisatsioonid peavad koostama avaliku keskkonnaaruande, mis pakub hea võimaluse kõikidele huvirühmadele oma keskkonnategevuse tulemuslikkust tutvustada.


EMASi juurutamiseks läbib kliinikum keskkonnaosakonna eestvedamisel mitmeid etappe, sealhulgas praeguse keskkonnaalase tegevuse analüüsi ja parendusplaani koostamise, uudse keskkonnapoliitika rakendamise, mis kõik viib loodetavasti 2020. aastal selleni, et Tartu Ülikooli Kliinikumile omistatakse esimese haiglana Eestis EMAS registreering.


EMASi rakendamist Tartu Ülikoolis Kliinikumis toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Triin Arujõe
Keskkonnaosakonna juhataja

lk12 joulumyykTartu Ülikooli Kliinikum korraldas 11. detsembril peamaja galeriis jõulumüügi, et haiglas viibivad patsiendid ning tiheda töögraafikuga töötajad saaksid osta meelepäraseid jõulukaupu kohapeal. Müügikohtade eest saadud tulu annetati Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

 

Kliinikumi Leht vahendab müüjate tänusõnu nii müügi korralduse osas kui ka kliinikumi töötajatele ja patsientidele, kes müüdavat kaupa uudistasid ja ostsid.

 

Teiste seas võttis vaevaks seda oma müügilett üles ka kopsukliiniku kollektiiv, kes annetas heategevuseks ka kogu müügiga teenitud tulu – kokku 350 eurot.


Dr Piret Kibur: Idee osaleda jõulumüügil tuli mul kohe, kui kuulutust märkasin. Ka minu kolleegid olid rõõmuga nõus kaasa lööma. Igaüks meie jõulumüügi meeskonnast andis oma panuse ning isegi üks osakonnas viibiv patsient heegeldas müügi tarbeks väikesi loomakesi ja kuusekaunistusi.


Kopsukliiniku müügialalt kadusid kiirelt söödavad kaubad – piparkoogid, vahvlid, muffinid. Samuti haihtusid kaunistatud küünlad, kaardid ja muu käsitöö. Paljudele ostlejatele pakkus rõõmu õnneloos.


Kopsukliiniku müügile aitasid kaasa Riina Kubja, Moonika Ilves, Kaija Tammekivi, Marina Lazareva, Siiri Puru, Marina Jegorina, Merily Kook, Kristiina Saksniit, Nelli Salõkina, Birgit Vatter. On tore, et kolleegid leidsid võimaluse teha ettevalmistusi oma vabast ajast!

 

Kliinikumi Leht

lk9 Gruusia delegatsioon Kati Korm6. detsembril külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi müokardiinfarktiregistrit Gruusia Terviseministeeriumi ja rahvusliku rahvatervise instituudi mittenakkuslike haiguste (noncommunicable diseases) spetsialistide delegatsioon. Gruusia spetsialistid tutvusid WHO Gruusia ja Eesti kontorite koostöös korraldatud õppevisiidi käigus Eesti e-tervise põhimõtetega ja mittenakkuslike haiguste elektrooniliste andmestutega. Visiidi eesmärk oli koguda infot ja soovitusi Gruusia tervise valdkonna infosüsteemide arendamiseks.


WHO spetsialistidele tutvustati erinevate haiglate ja perearstide tarkvarasid, samuti tutvusid nad Tervise Arengu Instituudi andmebaasidega ning külastasid Sotsiaalministeeriumit.


Tartusse tulid väliseksperdid tutvuma müokardiinfarktiregistri loomise ja tööga ning e-tervise ja andmete liikumisega laiemalt. Samuti külastati Geenivaramut, kust saadi ideid vastsündinute seireprogrammide arendamiseks nt fenüülketonuuria ennetamiseks. Müokardiinfarktiregistris nägid külalised, kuidas tehnilise platvormi toel reaalne register on tekkinud, mida see sisaldab ning kuidas neid andmeid kasutatakse.
„Külalised tundsid huvi müokardiinfarktiregistri loomise üksikasjade vastu, sest sellist registrit Gruusias hetkel pole, kuid oleks soov seda luua. Kuna soov on Eesti kogemust Gruusias rakendada, olid õppevisiidil osalenud huvitatud sellest, kuidas register praktiliselt töötab: kes, kuidas ning millistel tingimustel registrisse andmeid sisestavad; milline on registri andmekoosseis ehk registreeritavad tunnused ning statistika. Samuti huvitas külalisi Tartu Ülikooli Kliinikumi ja riikliku andmekogu korraldus ja seosed ning tunti huvi, kas sama (eHL) platvormi saab kasutada erinevate registrite tegemiseks,“ kommenteeris Gruusia kolleegide visiiti müokardiinfarktiregistri direktor Gudrun Veldre.


Kliinikumi tutvustas Gruusia delegatsioonile juhatuse liige Kati Korm. Praktilise demonstratsiooni müokardiinfarktiregistri toimimisest tegi kliinikumi õpperuumis informaatikateenistuse projektijuht Kadi Pruks.


Kliinikumi Leht

14. jaanuar
9.00–12.00, L. Puusepa 2, ruum 227
Kirjanduse otsingu strateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine.
Põhimõisted. Küsimuse sõnastamine. Terminite määratlemine. Otsingustrateegia ülesehitamine, terminite kasutamise võimalused . Otsingustrateegia teostamine. Lõpliku strateegia kontrollimine. Otsingu dokumenteerimine. Praktilised harjutused.


28. jaanuar
9.00–12.00, L. Puusepa 2, ruum 227
Kirjanduse otsing kliinikumi tõenduspõhise meditsiini andmebaaside (EBM Collection) põhjal
Ülevaade kliinikumi meditsiiniinfo keskusest ja andmebaasidest. Infootsingu põhimõisted andmebaasides. Tõenduspõhine meditsiin (EBM). PICO-meetod ja selle rakendamine küsimuse püstitamisel. EBM, OVID Medline, PubMed, liitotsing, MesH, tõenduspõhine info (Clinical Queries). Praktilised harjutused.


11. veebruar
13.00–16.00, L. Puusepa 2, ruum 227
Baaskoolitus kliinikumi andmebaaside kasutamiseks ja tõenduspõhise meditsiini informatsiooni leidmiseks ning hindamiseks
Ülevaade kliinikumi meditsiiniinfo keskusest ja andmebaasidest. Infootsingu põhimõisted andmebaasides. Tõenduspõhine meditsiin (EBM). PICO-meetod ja selle rakendamine küsimuse püstitamisel. Otsingu tulemuste hindamine ja dokumenteerimine.


10. märts
14.00–16.00, L. Puusepa 2, ruum 227
Hea uurimisküsimuse moodustamine. Uus!
Milline on hea uurimisküsimus? Abivahendid (PICO, PICOT jne) küsimuse täpseks sõnastamiseks. Uurimisküsimuse arendamine otsingustrateegiaks (PubMed).
Koolitus on praktilise suunitlusega.

lk3 haigekassa infopaev

 

5. detsembril toimus kliinikumis Eesti Haigekassa raviarveldussüsteemi PHIS infopäev, kus osalesid kõikide Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglate raviarvelduste spetsialistid ning Põlva ja Lõuna-Eesti haigla ravijuhid. Haigekassa esindaja Kaljo Poldov tutvustas uut ravi rahastamise lepingu planeerimise, muudatusettepanekute esitamise, lepingu täitmise jälgimise ja kontaktide haldamise infosüsteemi. Kliinikumi raviarvelduse osakonna vanemspetsialist Külliki Klaar tutvustas osalejatele omakorda elektroonilise haigusloo infosüsteemi eHL uusi raviarvelduse töölaudu ja töövooge.


Kliinikumi Leht

Aina enam räägitakse laste vaimsest tervisest ning psühhiaatrilise abi kättesaadavusest, mistõttu küsis Kliinikumi Leht psühhiaatriakliiniku arst-õppejõult Reigo Reppolt mõned küsimused.


Kuidas jõuavad noored psühhiaatri vastuvõtule?
Eestis pääseb lastepsühhiaatri ning vaimse tervise õeambulatoorsele vastuvõtule ilma saatekirjata, kuid sageli on suunajad teised arstid, lastekaitsetöötajad või haridustöötajad. Valveolukorras tuleb noori erakorraliselt psühhiaatri (mitte tingimata lastepsühhiaatri) juurde ka politsei poolt saadetuna mõne ägeda situatsiooni lahendamiseks. Tuleb tähele panna, et kui noor jõuab psühhiaatri juurde politsei saatel, siis on küsimus tervisliku seisundi ehk psüühilise seisundi hindamises, millel ei ole näiteks väärtegudega seotud karistusega mingit seost.


Kes veel tervishoiutöötajatest on kaasatud laste vaimse tervise meeskonda?
Vaimse tervise ala asjatundjatega, nii psühhiaatri, psühholoogi, vaimse tervise õe ning ka sotsiaaltöötajaga toimuvad kohtumised vastavalt vajadusele. Sõltuvalt seisundist vajavad noored erinevat tuge. Tänapäeval liigume me järjest rohkem selles suunas, et nõustamine ning esmane psühhosotsiaalne toetus on noorukitepsühhiaatria süsteemis vaimse tervise õdede roll ning psühhiaatri ülesandeks on diagnostika, uuringute määramine, uuringuandmete tõlgendamine, ravimeeskonna juhtimine, raviprotsessi jälgimine ning vajadusel teiste võrgustikku kuuluvate inimestega suhtlemine noore tervisega seotud informatsiooni saamiseks ning edastamiseks. Eesmärgiks on lisaks klassikalisele farmakoteraapiale käivitada prosotsiaalsed muutused, mida nooruk ja pere vajavad keskkonnas paremini toime tulemiseks. Tuleb mõista, et vaimse tervise häirete põhjused ei ole enamasti konkreetsed, vaid pigem mitme häirele aldistava asjaolu kokkulangemise tulemused.


Kui suureks väljakutseks te peate probleemsete laste ja noorte ravimist?
Kui rääkida konkreetselt käitumishäirete ravist, siis on see kindlasti kogu tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile väga palju väljakutseid esitav häirete grupp, kus ravitulemused aastakümnete jooksul on paranenud mõõdukalt. Lihtsalt käitumishäire ei ole ühegi ravimi kasutamise näidustuseks, kuid ravimitega saab mõningal määral mõjutada impulsiivsust, agressiivsust, tundekontrollivõimet, ärevust jne. Konkreetselt käitumishäirete psühhosotsiaalseks raviks on välja töötatud erinevaid teraapiamooduseid, millest Eestis on kasutusele võetud multidimensionaalne pereteraapia ehk MDFT. Nimetatud meetod on statistiliselt olulise efektiivsusega käitumishäirega seotud probleemide leevendamisel ning lahendamisel. Mõnikord võib käitumishäirega noore rehabilitatsioonis olla oluline takistada tal füüsiliselt uute tegude toimepanemist ning korraldada tema elu struktureeritult ning loovalt viisil, mis koduses keskkonnas ei pruugi olla võimalik. Eesti tingimustes on selleks loodud kinnise lasteasutuse teenus. Ükski teraapiameetod ei ole siiski imerelv käitumishäiretega noorte aitamisel, sest iga teraapiaprotsess eeldab sügavaid muutuseid noore ning perekonna toimimises, uskumustes, ideedes ning probleemilahendusoskustes; mõnikord on aga väga raske omaks võtta uut malli turvalisemalt tunduva vana käitumisstrateegia asemel. Kuigi ratsionaalselt saavad kõik aru, et näiteks alkoholi kasutamine on alaealise normaalset noorusea arengut kahjustav, sh sageli saab sellest aru ka noor ise, siis sellegi poolest jätkub sageli oma ja teiste turvalisust ning arengut kahjustav käitumine.
Abistajate ülesanne on siis arenemisjärgus olevale noorele näidata, et on olemas mõtestatud, turvaline ning rahuldust pakkuv elu väljaspool sõltuvusainetest, vägivallast ning kriminogeensest käitumisest tiinet keskkonda ning julgustada ja suunata noori neid muutuseid enese sees ja ümber ette võtma.


Kliinikumi Leht

lk2 Marrit Kanna kolleegidegaÄmmaemandusabi arendusseminaril osales kogemuste jagamise eesmärgil ka eestlannast ämmaemand Marrit Kanna, kes töötab ämmaemandana Inglismaal. Praegu töötab Marrit Kanna Manchesteri Ülikooli St Mary´s haiglas, kus näiteks 2018. aastal võeti vastu 11 000 sünnitust ning sünnitajatele abi osutamiseks on 20 sünnitustuba. Ent enne haiglatööle minemist töötas ta pikalt kogukonna ämmaemandana, kelle üheks tööülesandeks olid ka sünnitusjärgsed koduvisiidid.

 

Fotol: Marrit Kanna (keskel) koos kollegidega - ämmaemand Kassie Bateson´i ja dr Sarah Hamilton´iga

 

„Kogukonna ämmaemandus sisaldab rasedusaegset jälgimist, loenguid lapseootel peredele, kodusünnitust, sünnitusjärgseid koduvisiite, tööd noortega, kontratseptsiooninõustamist jm. Inglismaa praktika on selline, et madala riskiga rasedad ei käi haiglas vastuvõttudel, ämmaemandusabi teenuste osutamiseks on välja töötatud kogukonna ämmaemanduse piirkonnad. Igas piirkonnas on oma meeskond, mis koosneb neljast kuni kaheksast ämmaemandast,“ tutvustas Kanna. Kogukonna ämmaemandad teevad oma tööd kodulähedastes tervisekeskustes, perearstikeskustes ning ämmaemandusabikeskustes. „Ämmaemand vastutab ja juhib madala riskiga lapseootel naise jälgimist ning on tihedas koostöös arstidega, kaasates neid vastavalt vajadusele,“ rääkis Marrit Kanna. Nimetatud keskustes toimub rasedusaegne jälgimine ning vajadusel ka sünnitusjärgne kontroll. Enamasti tehakse sünnitusjärgset kontrolli kodus, ent sünnitanud naine võib alati ka ise tagasi pöörduda.

 

Kogu rasedusaegne jälgimine algab esmase vastuvõtuga ämmaemanda juures. „Ideaalis võiks see toimuda 12. rasedusnädalal. Ämmaemand teeb naisele riskianalüüsi, mis sisaldab nii elu- ja terviseanamneesi kogumist, meditsiinilist ja sotsiaalise tausta analüüsi kui ka vaimse tervise ja sotsiaalsete probleemide analüüsi. Riskianalüüsi käigus selgub, milline raseduse jälgimise mudel sellele naisele sobib ning kas lapseootel naisel on näidustusi, et minna arsti juurde või mitte. Praktika näitab, et enamik naisi on madala riskiga ning jälgimine saab jätkuda ämmaemanda juures, kuid näiteks südameprobleemidega või mõne muu arsti jälgimist vajava näidustuse puhul kuuluvad naised arsti vaatevälja,“ tutvustab Kanna. Esmasrase peab vastuvõtul käima kogu raseduse jooksul umbes kümme korda, korduvraseduse korral käiakse ämmaemanda vastuvõtul umbes seitse korda. Raseda jälgimine toimub nii keskustes kui ka koduvisiidina. Ämmaemanda jälgimisel on lubatud raseduse ülekandmist mitte enam kui kaks nädalat.

 

Marrit Kanna sõnul on sünnitusjärgsed koduvisiidid osa tavapärasest ämmaemanda tööst. „Esimese koduvisiidi teeb ämmaemand kohe esimesel päeval pärast ema ja lapse koju kirjutamist haiglast. Visiit kestab tund aega ning selle peamine eesmärk on toetada naist tema igapäevastes tegevustes – enesega toimetulek, vastsündinu hooldus, rinnaga toitmine,“ selgitas Marrit Kanna. Järgmine visiit toimub, kui laps on viie päeva vanune ning kolmas visiit juba kümne päeva vanuse lapse juurde. Lapse viiendal elupäeval tehtud visiit sisaldab kaalumist, ainevahetushaiguste sõeluuringut imetamisnõustamist ning ema toimetuleku toetamist. Vajadusel jälgib ämmaemand ema ja vastsündinut kuni 28 päeva. Sel perioodil on lisaks eelpool toodule olulised ka ema ja lapse turvalisuse, toimetuleku ja sotsiaalse heaolu aspektide jälgimine, millesse vajadusel kaasatakse politsei- ning sotsiaaltöötaja. 28 päeva ehk vastsündinu perioodi möödumisel antakse ema ja lapse tervise jälgimise üle perearstile.

 

Kogukonna ämmaemanduse kasulikkus
• Hea kättesaadavus kodukoha lähedal
• Tuttav „oma“ ämmaemand (või meeskond) kogu raseduse ja sünnitusjärgsel perioodi – usaldus ja järjepidevus
• Parem ja efektiivsem planeerimine
• Turvaline kohanemine ja toimetulek – sünnitusjärgne koduvisiit
• Rahulolu teenusega – positiivne tagasiside perede ning ämmaemandate poolt

 

Kliinikumi Leht

lk5 Sandra VillTartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik osaleb Eesti kuulmisteravuse uuringus, mille eesmärk on selgitada välja, kuidas kuulevad lapsed erinevaid helisagedusi. Uuringu eestvedajaks on Tallinna Ülikool ning see viiakse läbi koostöös MTÜga Audiere ja Eesti Audioloogia Seltsiga.


Rahvusvahelised audioloogid ja kõrvaarstid on täheldanud, et noorte kuulmisteravus langeb, mistõttu otsitakse vastust, kuivõrd esineb kuulmislangust Eesti noorte hulgas.
10 minutilise audiomeetrilisel sõeluuringul kogutakse andmeid kuulmisteravuse kohta tuhandelt õpilaselt üle Eesti. Kuuldeläve uurimiseks tuleb õpilastel kõrvaklappidest kuulata erinevaid sagedusi ning täita küsimustik muusika kuulamisharjumuste ja tugeva heliga kohtades viibimise kohta. Oma tulemuste kohta saavad õpilased koheselt ka tagasisidet.


Sandra Vill, Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku audioloog: Käiku on läinud koostööna Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Audiere vahel Eesti noorte kuulmisuuring, mis proovib kaardistada koolinoorte kuulmist ja kuulmisharjumusi ning leida kas ja kui suur mõju võib olla kõval muusikal kuulmisele.

 

Viimasel ajal on õnneks väga aktuaalseks saanud kuulmishügeenist rääkimine – kui palju võiks päevas klappidega muusikat kuulata, kus peaks kõrvatroppe/klappe kandma, kui kõva heli on liiga kõva – ning üha rohkem on täheldatud müra ja just kõva muusika mõju varasele kuulmislangusele ehk kuidas see mõjutab just noorte kuulmist. Kontsertidel ja klubides võib helitase olla tihti 100 detsibelli ringis, mida võiks kuulata vaid 15 minutit. Mida kauem sellises müras olla, seda suurem tõenäosus on kuulmist kahjustada.

 

Valju muusika pidev kuulamine võib mõjutada sisekõrvas olevad karvarakke, mis võib tekitada tinnitust (kohin või vile kõrvus või peas) ja/või ajutist või isegi jäädavat kuulmiskahjustust. Seda võib võrrelda näiteks muruplatsiga: kui värskelt murulapilt kõnnib keegi paar korda üle, tallatakse all murupinda, kuid suure tõenäosusega muru siiski kasvad seal edasi. Kui aga pidevalt mitmed inimesed sealt üle käivad, murupind ei kasva tagasi ja jääb püsivalt kahjustatud. Sama on kõva müra ja karvarakkudega – kui pidevalt muusikat väga valjult kuulata ei pruugi kuulmine taastuda ja jääb jäävalt kahjustatud.

 

Tinnituse puhul võib kõrvus või peas kuulda vilinat või kohinat, mis nii mõnelgi on lühiajaliselt olnud peale kontserti või kõva muusika kuulamist. See võib aga muutuda jäävaks, kui kõrv on saanud püsivalt kahjustada, ning võib tekitada ebameeldivustunnet ja stressi, kuid see ei ole ise mingi haigus. Tinnitus on tihti sümptom kuulmislangusele, kuigi seda ei pruugi tavalisest kuulmistestist välja lugeda. Tinnituse jaoks pole otsest ravi ning sellega elamine on nii mõnegi jaoks raske, kuid selle mõju on võimalik vähendada. Tinnitus võib olla esimene märk kuulmisprobleemist.

 

Järjest rohkem uuritakse ka just kõrvaklappide mõju kuulmisele ning on leitud, et mida kauem kuulata muusikat klappidega (rohkem kui kolm tundi päevas), seda suurem on tõenäosus kuulmisprobleemide tekkeks. Sellest tuli ka huvi uurida Eesti koolinoorte kuulmist ja kui palju võivad nemad olla mõjutatud, eriti kuna statistika Eesti noorte kohta puudub. Selle uuringu läbi ei saa me mitte ainult aimu, kuidas Eesti koolinoorte kuulmine on võrreldav välismaa koolinoortega, vaid saame ka paremaks teha ennetustööd, levitada teadlikkust heast kuulmishügeenist, avastada kuulmisprobleeme varem ning kõige selle läbi arendada ka audioloogiat kui eriala Eestis.

lk4 dr Soodla22. oktoobril kaitses Pilleriin Soodla filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Newly HIV infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance“ („HIV esmasdiagnoosid Eestis: esmashaigestumise ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine“).

Juhendajad: professor Irja Lutsar (dr. med. (arstiteadus), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja infektsioonihaiguste dotsent Matti Maimets (knd (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: professor Cristina Mussini, Head of Department, Department of Infectious Diseases and Tropical Medicine, University of Modena and Reggio Emilia, Itaalia.

Kokkuvõte
Viimaste aastakümnetega on HIV infektsioon muutunud maailma üheks olulisemaks rahvatervise probleemiks. UNAIDSi andmetel oli 2018. aastal nakatunud hinnanguliselt 37 miljonit inimest maailmas. Eestis on HIV nakatumine püsinud üks kõrgemaid Euroopa Liidus juba aastaid. Töö üldine eesmärk oli kirjeldada HIV epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati Eesti HIV-positiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate muutumist ajas. Kõik 2013. aastal esmasdiagnoositud juhud kaasati hiljutise nakatumise, HIV esmashaigestumuse (Prejeani matemaatiline meetod) ja ravimresistentsuse uuringusse. Hindasime HIV alatüüpide ning ravimresistentsusmutatsioonide esinemist ning fülogeneetilise analüüsiga uurisime ülekande klastrite esinemist.

 

2013. aastal diagnoositutest olid hiljuti nakatunuid 36%. Prejeani matemaatilise meetodi järgi oli HIV esmashaigestumus Eestis 2013a. 625 võimalikku ülekannet, olles oluliselt suurem kui 325 ametikult diagnoositud juhtu. Meie arvates kasutatud matemaatiline meetod ülehindab võimalikke ülekannete arvu. Eestis levib endiselt haruldane HIV-1 alatüüp CRF06_cpx moodustades 83% viirustest. Kõik CRF06_cpx viirused on omavahel geneetiliselt seotud, demonstreerides levikut Eesti piires. Ülekande klastritesse koondus 25/224 (11%) viirustest, mis on oluliselt madalam teistest riikidest. Vaatamata oluliselt suurenenud antiretroviirusravi kasutusele on ülekantud ravimresistentsuse osakaal stabiilne, kõige olulisem on mutatsioon K103N. Resistentsusmutatsioonidega viiruste hulgas esines ainult mõni transmissiooni-paar, mis näitab, et resistentsuse kohorte ei ole.

 

Kokkuvõttes soovitame oluliselt laiemat testimist haaratud piirkonnas (Tallinn, Ida-Virumaa) koos kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) kättesaadavusega. Hiljuti nakatunute avastamine esmasdiagnoositute hulgas peaks olema regulaarne järelevalve osa, peegeldades epideemia kulgu tõenäoliselt kõige paremini ja täpsemini. Soovitame võimalusel testida resistentsust diagnoosimise hetkel või säilitada veri hilisemaks testimiseks viroloogilise ravi ebaõnnestumise korral.

 

Juhendaja, dr Matti Maimets: Kes teeb see jõuab: doktoritöö valmimise ajal oli Pilleriin arst-õppejõud Tartu Ülikooli Kliinikumis, assistent ülikoolis ja tippjuht partnerhaiglas. Lisaks sellele kasvatas kahte poega. Imetlusväärne!