lk5 Kai JoersNovembri alguses toimus Tallinnas konverents „Emakakaelavähi diagnostika – mis on uut?". Konverents oli interdistsiplinaarne, osavõtjate hulgas oli nii patolooge, meditsiinilaborite esindajaid kui ka günekolooge.


Momendil on just emakakaelavähi diagnostikas Eestis toimumas mitmeid muutusi ja lõpeb ka etapp „Riiklik vähistrateegia aastateks 2007–2015". See andis idee teha vahekokkuvõtte toimunust ja sellest, mida on meil tulevikust oodata.


Emakakaelavähk on maailmas kolmas kõige sagedasem kasvaja naistel, vaatamata sellele, et see on üks väheseid pahaloomulisi kasvajaid, mida on olnud võimalik ennetada läbi sõeluuringu ning nüüd ka vaktsineerimise teel.
Konverentsi esimene ettekandja Mari Nygard Norra Vähiregistrist tegi kokkuvõtte Eesti Vähiregistri andmete põhjal läbi viidud uuringust, kus selgus, et aastatel 1998–2008 diagnoositi Eestis 1826 esmast emakakaelavähi juhtu, millest 1555 olid lamerakk-kartsinoomid, 116 adenokartsinoomid ning 155 muu morfoloogiaga kasvajad. Emakakaelavähi patsiendi keskmine vanus oli 54 aastat. Lamerakk-kartsinoomi standarditud haigestumuskordaja oli vahemikus 12,7–17,9/105, haigestumus oli kõrgeim vanuserühmas 40–49 aastat. Adenokartsinoomi haigestunute keskmine vanus ületas 60 aastat. Uuritud ajavahemikus suurenes lamerakk-kartsinoomi haigestumuskordaja aastas 2,2% (95% UV 0,8–3,6) ja adenokartsinoomi haigestumus 8,0% (95% UV 4,9–12,3). Mari Nygard tegi kokkuvõtte, et vaatamata sellele, et Eestis on ligi kümme aastat toiminud sõeluuringuprogramm, on emakakaelavähi haigestumuskoormus Eesti naiste hulgas tõusnud ning on kõrge võrreldes Põhjamaade ja teiste Euroopa riikidega.


Seega on arvatavalt emakakaelavähi sõeluuringul Eestis mitmeid probleeme. Üks neist on kindlasti organiseeritud sõeluuringu madal hõlmatus.


lk7 emakakaelavahi konverents2Dr Lee Padrik tõi konverentsil välja, et emakakaelavähi organiseeritud sõeluuring algas Eestis üleriigiliselt aastal 2006. Sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised vanuses 30–55 eluaastat, kellele tehakse konventsionaalne Pap-test, negatiivse tulemuse korral iga 5 aasta järel. Organiseeritud sõeluuringu üheks suuremaks probleemiks on naisrahvastiku madal hõlmatus, mis on aastaid püsinud 20–24% piires. Samas on oportunistlike sõeluuringute osakaal Eestis väga kõrge. 2013. aastal teostati oportunistliku sõeluuringu raames 143 751 Pap testi, s.o 91% kõikidest Eestis tehtavatest Pap testidest.


Dr Mari Nygard rääkis ka konverentsil Norra kogemusest võitluses emakakaelavähi vastu. Selle ettekande jooksul said saalisolijad võrrelda Eesti ja Norra kogemust. Dr Mari Nygard sõnul alustati Norras riikliku vaktsineerimisprogrammi raames aastal 2009. Norras viiakse läbi 12 aastaste tüdrukute vaktsineerimist HPV tüüpide 16, 18, 6, 11 vastu. Hetkel on ligi 80% Norra 12-aastastest tüdrukutest saanud 3 HPV vaktsiinidoosi. Samuti viidi 2015. aastal sisse neljas Norra maakonnas viie aastase intervalliga HPV-testi põhine sõeluuring. Tulenevalt uuema, HPV NAAT meetodi kasutuselevõtust väheneb vajadus uurida naisi iga kolme aasta järel (Norra PAP-il põhinev sõeluuring oli 3-aastase intervalliga). Nooremate, HPV vaktsiini saanud naistel hulgas väheneb ebanormaalsete Pap-testide osakaal ning väheneb vajadus kolposkoopia ja raviprotseduuride järele. Norras oodatakse, et järgmise 20 aasta jooksul hakkab langema HPV-ga seotud pahaloomuliste kasvajate esinemus, emakakaelavähk muutub pigem erandiks ja skriiningutestide arv täiskasvanud naiste seas väheneb.

lk6 Maret Lepplaan DianaUntSissejuhatus
Audioloogia, nagu ka nimi viitab, on teadus kuulmisest. Antud definitsioon on mõnevõrra lihtsustatud, sest tänapäeval hõlmab kliiniline audioloogia nii kuulmise kui ka tasakaaluhäirete patsientide diagnostikat, ravi ja rehabilitatsiooni. Audioloogia iseseisva erialana on suhteliselt noor, selle ametlik algus küündib vaid 70 aasta tagusesse perioodi. Aja jooksul on audioloogia nii kliinilise erialana kui ka teadusharuna väga suuri edusamme teinud – on asutatud erialaseltse, koostatud ravijuhendeid ning on toimunud märkimisväärne progress auditoorse süsteemi talitluse (toimimise) mõistmises. Eesti audioloogia areng on käsikäes käinud ülemaailmse audioloogia arenguga. Sisekõrvaimplantatsioonidega alustati juba 2000. aastal ja luukuulmisimplantatsiooniga 2009. aastal; vastsündinute kuulmis-skriining on osutunud väga edukaks, hõlmates lausa 98% vastsündinutest aastal 2012 (hõlmates 2012 aastaks 98% vastsündinutest) („Vastsündinute kuulmise skriiningu projekti 2004–2012 auditi aruanne", 2013) ja palju muud. Viimase aja sündmusteks on ettevalmistusprotsessi käivitumine ajutüveimplantatsiooniks kahele lapsele Veronas, Itaalias ning Eesti Audioloogia Seltsi asutamine 2015. aastal.

 

Kaasaegne audioloogia kui meeskonnatöö edulugu
Audioloog puutub oma töös kokku erinevate vanusgruppidega teostades muuhulgas nii vastsündinute kui ka vanurite kuulmisuuringuid ja rehabilitatsiooni. Kuulmise uurimiseks kasutatakse erinevaid objektiivseid uurimismeetodeid, kuid funktsionaalset kuulmist saab hinnata vaid käitumuslike uuringute põhjal. See omakorda nõuab subjektiivsete uuringute kohandamist vastavalt patsiendi seisundile ja arengulisele vanusele. Arusaadavalt on väikelaste ja täiskasvanute vajadused äärmiselt erinevad, mida peab kuulmisrehabilitatsiooni läbiviimisel arvestama. Ka tasakaaluhäiretega patsientide populatsioon on väga eripalgeline. Antud patsientkonna puhul on teaduslikult demonstreeritud kõrgemat esinemissagedust depressiooni, paanikahäirete ja ärevushäirete osas (Bigelow, 2015). Eelnimetatuid eripärasid silmas pidades vajavad kuulmishäirete ja tasakaaluhäiretega patsiendid ning nende lähedased holistlikku lähenemist. Seda suudab saavutada vaid hästitoimiv meeskond. Koostööd teevad erinevate erialade esindajad nagu näiteks neuroloogid, geneetikud, pediaatrid ja otorinolarüngoloogid. Kuulmisrehabilitatsioonis on asendamatud nii logopeedid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid kui ka kuuldeaparaatide ja sisekõrvaimplantaatide programmeerijad. Tasakaaluhäirete puhul oleks suur kasu ka füsioterapeudist. Eelpool toodut arvesse võttes peaks loodavasse audioloogia õppekavasse olema tihedalt integreeritud erinevate siduserialade ained nagu näiteks neurofüsioloogia, geriaatria, pediaatriline audioloogia, teadustöö meetodid ja statistika.

 

Tulevikuplaanid

lk12 movemberMovember on ühendsõna inglise keelse moustache (vuntsid) deminutiivist „mo" ja Novembrist.


Movember iga-aastase sündmusena sai alguse Austraalias 2003. aastal, kui grupp mehi käis välja idee kasvatada novembrikuu jooksul vuntse heategevuslikul eesmärgil. Sündmus hakkas maailmas levima ja 2014. aastaks osalesid juba 21 riigi aktivistid, olles alates liikumise algusest kogunud heategevuseks 485 miljonit eurot, et toetada meeste tervisega seotud projekte.


Vuntse kandev uroloog ei ole Maarjamõisa väljadel tegelikult sugugi mitte uudne nähtus, meenutades siinkohal tuntud urolooge: dr Gennadi Timbergi, dr Ülo Zirelit, dr Enno Ahset ja dr Peeter Teeäärt.


Käesoleva aasta novembris uroloogide ülahuulele kasvav karvkate on aga siiski just nimelt movembri ideoloogiast lähtuv. Pilkupüüdev vunts juhib tähelepanu eesnäärme vähile kui kõige sagedasemale meestel esinevale uro-onkoloogilisele patoloogiale, aga ka meeste tervisele üldisemalt.


Toimub heategevuslik korjandus hiljuti loodud uue patsientide organisatsiooni – Eesti Eesnäärmevähi Liidu (Registrikood 80390423; Raua 16A-15, Tallinn 11111; Swedbank HABAEE2X konto EE872200221062848568) toetuseks ja 25. novembril kell 8.00 on võimalik A. Linkbergi nimelises auditooriumis kuulata eesnäärmevähi teemalist ettekannet.

 

Dr Andres Kotsar
Uroloogia ja neerusiirdamise osakond

lk5 Kai Part EPL12. novembril 2015 kell 14.00 kaitses Kai Part A. Linkbergi filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Sexual health of young people in Estonia in a social context: the role of school-based sexuality education and youth-friendly counseling services" („Eesti noorte seksuaaltervis sotsiaalses kontekstis: kooli seksuaalhariduse ja noorte nõustamiskeskuste roll").


Juhendajad: professor Helle Karro (MD, PhD, TÜ naistekliinik) ja juhtivteadur Mati Rahu (PhD, TAI).

Oponent: dotsent Dan Apter, MD, PhD, (Helsingi Ülikool, Väestoliito ülemarst, Soome).


Kokkuvõte:
Noorte seksuaaltervist mõjutab lisaks individuaalsetele teguritele sotsiaalne keskkond: noorte seksuaalõiguste tunnustamine, seksuaalharidus ja noortesõbralikud terviseteenused, kuid ka domineerivad sooga ja seksuaalsusega seotud hoiakud ning üldine riskiv tervisekäitumine. Eestis viidi 1996. aastal kõigi kooliastmete õppekavasse kohustuslik inimeseõpetus, mille kaudu jõudis seksuaalharidus järgneva kümnendi jooksul enamikuni õpilastest. Paralleelselt loodi noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis pakub tasuta seksuaaltervisealast teavet ja nõustamist. Kas ja millist mõju on need sammud avaldanud Eesti noorte seksuaaltervise näitajatele?
Teismeliste (15–19-aastaste) raseduste võrdlev uuring Euroopa Liidus näitas, et Eestis on olnud üks kiireimaid teismeliste raseduste langusi 2001–2010. Teismeliste raseduste esinemise märgatav kõikumine riigiti on seletatav noorte seksuaaltervise teenuste, soodsate rasestumisvastaste vahendite ja seadusega tagatud turvalise abordi kättesaadavusega.


Kahe küsitlusuuringu tulemused näitasid, et seksuaalhariduse saamine koolis oli 4,6 korda sagedamini seotud heade seksuaaltervisealaste teadmistega neidude ja noormeeste hulgas ning 2,7 korda sagedamini tõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamisega noorte naiste hulgas. Noortel naistel ilmnes seos tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja noorte nõustamiskeskuste külastamise vahel ning kõrge rahulolu nende teenustega. Siiski on ebatõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine noorte, eriti mitte-eesti emakeelega naiste hulgas levinud – see näitab, et märkimisväärne osa naistest on ohustatud plaanimatust rasedusest. Mõlemast soost teismelistel leiti tugev seos suitsetamise ja purju joomise ning varase seksuaalelu alustamise vahel. See näitab, et varane seksuaalelu alustamine moodustab osa üldisest riskikäitumisest. Neidudel ilmnes veel seos traditsiooniliste sooga seotud hoiakutega, mis tõendab nende rolli seksuaalsusega seotud otsuste tegemise protsessis.


Seega on tõenäone, et kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on olnud märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel Eestis.


Professor Helle Karro: Kai Pardi doktoritöö käsitleb noorte seksuaaltervise olukorda Eestis ja uurib, millist mõju avaldavad kooli seksuaalharidus ja noorte nõustamiskeskused.
Oma töös analüüsib ta teismeliste rasedusi nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus, kooli seksuaalhariduse mõju teismeliste raseduste ennetamisel, varase seksuaalvahekorraga seotud riskitegureid, tõhusate kontratseptsioonimeetodite kasutamist noorte hulgas ning noortesõbralike seksuaaltervise teenuste rolli.


Uurimistöö tähtsus seisneb selles, et esmakordselt analüüsitakse sotsiaalse konteksti, seksuaalhariduse ja noortesõbralike teenuste koosmõju noorte seksuaaltervisele ja -käitumisele. Kai Pardi töö tulemuste põhjal on võimalik arendada tõenduspõhiseid meetmeid seksuaaltervise edendamiseks ning riskikäitumise vähendamiseks.

 

lk10 Soulbus

Soulbus projekti (Building Social Capital by Improving Multicultural Competence in Higher Education and Labour Market) eesmärgiks oli parendada koostööd kõrgkoolide ja praktikabaaside vahel, et teadvustada suurenevat multikultuursust ühiskonnas ning suurendada usaldust tervishoiutöötajate ja nende, tihti erineva kultuurilise taustaga, tulevaste kolleegide vahel. Projekt sai alguse 1. oktoobril 2013 ning päädis kaheosalise e-kursusega 30. septembe il2015. Projektist võtsid osa mitmed riigid üle Euroopa. Eesti koostööpartneriteks olid Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Ülikooli Kliinikum.


Kaheaastane koostöö erinevate koostööpartnerite vahel on toonud kaasa 2-osalise e-kursuse, millest kumbki osa annab 5 EAP-d, kokku 10 EAP-d. Projekti A-osa on ingliskeelne ja sisaldab üldist multikultuurset kompetentsi ning on pühendatud üliõpilaste juhendajatele mõistmaks erinevast kultuurist tulevate üliõpilaste eripära ning projekti B-osa, mis on riigikeeles, sisaldab rahvuskultuuri ning on mõeldud juhendajatele abimaterjaliks üliõpilastele meie oma kultuuri tutvustamiseks ning aitamaks neil paremini toime tulla meie ühiskonnas.


Saksamaalt pärit tudeng Anja räägib: „Ma soovisin minna tegelikult Soome, aga kõik kohad olid täis. Seega tulime me Lilliga Eestisse. Ilma ühegi eelarvamuseta. Saksamaal on praegu külmem, kui siin. Meil sadas juba lundki. See on meie esimene osakond praktikal olla ja inimesed on siin (onkoteraapia osakonnas) toredad! Nii hea on tulla tööle, kus isegi inglise keelt mitte oskavad hooldajad ja õed tervitavad sind su omas keeles või kasutavad lihtsalt üksikuid saksakeelseid sõnu, mida nad teavad. See on vahel nii naljakas ja samas tekitab sinus väga sooja tunde. Ja patsiendidki tänavad mind saksa keeles! Ma loodan, et ka teistes osakondades on sama tore. Ma proovisin „kama" jogurtit ja see maitses mulle! Kamajahu ei ole ma veel päris valmis ostma (naerab), aga ma guugeldasin juba retsepte."

Anja ise on väga soe ja sõbralik üliõpilane ja suudab luua kontakti patsientidega hoolimata keelebarjäärist. Ta räägib õdede tööst Saksamaal, kui raske see on ning kui suured on osakonniti sisemised pinged. Õe amet Saksamaal ei ole väga prestiižne. Osakonnas kasutatavad masinad ja aparaadid on talle tuttavad. Ta leiab, et Soulbusi e-kursus on väga hea idee ja oluline õppevahend neile, kes on huvitatud erinevustest teistest kultuuriruumidest pärit inimestega suhtlemisest.


lk10 marshmellow challangeSoulbus projekti mõlemaid osi on võimalik lugeda ja läbida interaktiivselt ning need on kättesaadavad ka tasuta platvormidelt (A-osa: https://oppimateriaalit.jamk.fi/soulbusecoach/ ja B-osa: http://soulbuseesti.weebly.com/). Kursus on tasuline juhul, kui läbija soovib saada selle eest tagasisidet oma tehtud ülesannete kohta ning EAP-sid. Projekt on integreeritud praktikajuhendajate jätkukursusena kolmandaks osaks ja seda haldab Eestis Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kursust on võimalik läbida ka ilma praktikajuhendajate jätkukursust läbimata, kuid baaskursus võiks olla läbitud, kuna Soulbus projekti B-osa on seotud baaskursusel läbituga. Nii A- kui ka B-osa on võimalik võtta eraldi kursustena.

 

Projekti partnerid:
• Soome: JAMK University of

Applied Sciences / GLORIA, Multicultural center
• Sloveenia: College of Nursing Jesenice / University Clinic of Respiratory and Allergic Diseases Golnik
• Holland: Saxion University of Applied Sciences / Solis
• Soome: LAMK / Harjulan settlementti                                                                                                                                                                        
• Horvaatia: University of Zagreb / Centre for Education „Goljak" Zagreb                                                                                                                                       

• Eesti: Tartu Tervishoiu Kõrgkool / Tartu Ülikooli Kliinikum                                                                                                                                                          
• Konsultandina osalevad projektis ka õppejõud USA-st: School of Social Work, San José State University, SAD


Lisainformatsioon projekti koduleheküljel: http://www.jamk.fi/en/Research-and-Development/RDI-Projects/Soulbus/Etusivu/ ja projekti blogis: http://blogit.jamk.fi/soulbus/ 

lk10 EU soulbus 

 

 

 

Heleri-Mall Roosmäe
radio- ja onkoteraapia osakonna õde

Käies erinevatel konverentsidel, kus räägitakse tööst diagnostikalaborites ja sellest, kuidas seda paremini korraldada, on hakanud paratamatult silma, kui erineva tasemega on eri riikide diagnostikalaborite tase ja nende organisatoorne pool. Vaadates kõike seda, tekkis idee, et korraldada just Ida-Eurooa riikidele kursus, kus saaksid kokku vastavate riikide laborite kontrolli institutsioonid ehk akrediteerimiskeskuste assessorid ja laboratooriumide esindajad.


Tänu sellele ideele korraldati projekti Eastern European Network for Sexual and Reproductive Health, SA Eesti Akrediteerimiskeskuse ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori ühiste jõududega 23.–25. mail 2015 Tallinnas kursus "Laboratory quality management systems today and development perspectives in the Baltic Region". Kursusel oli 32 osavõtjat 8-st riigist (Moldovast, Poolast, Aserbaidžaanist, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Venemaalt, Eestist). Kursuse viisid läbi Viktor Krutob ja Kaire Tõugu Eesti Akrediteerimiskeskusest (EAK) ning Agnes Ivanov ja Kai Jõers kliinikumi ühendlaborist. Kuna meditsiinilaboritele on äsja välja antud uus standardi ISO15189 versioon, siis keskendutigi kursusel vastava standardi nõuete selgitamisele. Kursuse läbiviijad olid ühelt poolt kontrollorganisatsioon, EAK ja laboratoorium, kes nõuded ellu viib, mistõttu oligi kursus osalejatele huvitav – muidu igavavõitu standard räägiti lahti nii teoreetilise poole pealt kui ka praktiliste näidetega. Kursuslased jagati ka töögruppidesse, kus laboris tuli läbi mängida nii olulisi auditeid kui ka metoodikate verifitseerimisi. Sellise interaktiivse kursuse eeliseks on see, et inimestel tekivad head suhted oma riigi sees eri institutsioonide vahel ja ka eri riikide vahel. Kolme päevaga sõbrunevad kursuslased ning neil ei ole tulevikus probleeme üksteise käest erialalist nõu küsida.


Kursusest sai aga innustust just Ukraina Akrediteerimiskeskus, kes koju jõudes hakkas tõlkima meditsiinilaborite standardit ISO15189 ukraina keelde, mida seni ei olnud. Samuti alustati intensiivseid läbirääkimisi kohalike laboratooriumitega, et ka nemad oma kvaliteedijuhtimissüsteeme ühildaksid just Euroopa nõuetega. Augustikuus Ukrainat külastades oli juba standardi tõlge kinnitamiseks olemas ja ka laboratoorium, mis võiks esimesena minna akrediteeringule, mille kvaliteedijuhtimissüsteem vastab uue standardi nõuetele.

 

Kai Jõers
Ühendlabor

lk8 prof Talving MoldovaMoldova pealinnas Chişinăus 23.–25. septembril peetud kirurgiaalasel kongressil (XII National Surgical Congress) oli kutsutud üheks peaesinejaks kliinikumi kirurgiakliiniku arst-konsultant professor Peep Talving. Kolmepäevane programm keskendus nii onko-, abdominaal-, kardio-, laste-, veresoonte-, ja plastikakirurgiale kui ka siirdamisalastele teemadele ja erakorralisele kirurgiale.


Professor Talving pidas kaks ettekannet: "Teravate veresoonte vigastuste käsitlus" ja "Erakorraline kirurgia: aeg uueks üldkirurgia erialaks?" Kliinikumi Leht küsis professori käest muljeid.


Moldova on suuruselt väiksem kui Eesti, elanikkond aga mitu korda suurem. Järelikult on ka traumajuhtumeid rohkem. Millises seisus on Moldova traumakirurgia?
Moldova tundus kontrastne, nii nende eluolu kui ka meditsiin. Näiteks on nad tänaseks teinud 15 maksasiirdamist, kuid traumade ja erakorralise kirurgilise ravi aspektist on pealinn Chişinău investeerinud vähesel määral erakorralisusesse. Valvekorras teenindab õhtu- ja öötundidel 700 000 elanikuga linna üks erakorralise kirurgia haigla, mille infrastruktuur ei ole Euroopa Liidu tasemel. Trauma- ja erakorralise kirurgilise haige ravis on oluline kiire diagnostika, ent seal on päris keeruline saada haigele kompuuter- või magnetresonantstomograafilist uuringut. Peaaegu kõik pimesoolepõletikud opereeritakse avatud meetodil, veresoonte proteesmaterjali avalikes haiglates kasutusel ei ole. Keeruline on öelda traumajuhtumite arvu kohta, tõenäoliselt on neid rohkem kui Eestis, aga seda statistikat on raske leida.


Lähtudes ettekande pealkirjast – kas erakorraline kirurgia võiks olla üldkirurgia uus eriala?
Minu ettekanne Moldovas andis ülevaate Põhja-Ameerika ja Euroopa kogemusest erakorralise kirurgia arengute kohta. Erakorraline kirurgia on saanud USAs üldkirurgia üheks erialaks ja need arengud on ka toimumas Euroopas, kus eesmärkideks on pandud erakorralise kirurgia arengukava loomine, diagnooside defineerimine ja tulemusmõõdikute ning koolitusvajaduste rajamine. Samuti peab eriala jätkusuutlikuks arenguks publitseerima teaduskirjandust, korraldama seminare ning looma ka erakorralise kirurgia "kaubamärgi". Teaduslikud raportid on näidanud selgelt, et erakorralise kirurgia struktuuri rajamisega on võimalik parandada ravitulemusi. Järgmisel aastal seisab ees väga huvitav kogemuste jagamine Euroopas, see on ECTES Congress 2016, kus ma pean loengu erakorralise kirurgia arengutest ja praktikast Euroopas.


Kas vajadus erakorralise kirurgia järgi võib tuleneda sellest, et EMOsse pöördub või tuuakse aastas isegi veidi rohkem patsiente, kui viibib aasta jooksul haiglaravil?
Tänapäeval peame arvestama faktiga, et kõige rohkem avalike haiglate kirurgiaravi voodikohti hõivavad globaalses dimensioonis erakorralised haiged. Lisaks peab arvestama vananevat elanikkonda, aastaks 2050 on üle 20% populatsioonist vanurid, mis lisab kompleksseid väljakutseid erakorralises ravis. Fakt, et EMOsse pöördub suur hulk erakorralisi haigeid, sõltub ülalmainitud asjaoludest ja ka sellest, et tänased ravimahud ei võimalda alati plaanilises korras tagada kirurgilist ravi ning ühel ajahetkel muutub seisund erakorraliseks. Keskmine OECD riikide investeering sisekoguproduktist tervishoiule on 8,9%, kuid Eesti investeerib tervishoiule 6,0%, st pea 3% vähem.


Kui erakorraline kirurgia oleks eraldi eriala, siis mida see muutus endaga kaasa tooks mõeldes õppetööle ja praktikale?

Meditsiiniinfo keskus kutsub kõiki asjast huvitatuid osa võtma uuest koolitusest „Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingustrateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine".


Koolitusel antakse ülevaade erinevatest infootsingu võimalustest, alustades uuringuküsimuse püstitamisest, otsingu terminite valikust kuni erinevate otsinguvõimalusteni andmebaasides.


Koolitus toimub neljapäeval, 29. oktoobril kell 15.00 meditsiiniinfo keskuses (L. Puusepa 2, ruum 123). Koolitusele saab registreeruda aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8185. Lisateave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8186, 5331 8186.

 

Meditsiiniinfo keskus

August 2015, ühendlabor
Sooviksime tänada Mariann Rebast ja Anneli Saarepuud väga meeldiva ja abivalmi suhtumise eest probleemi lahendamisel!
Üldkirurgia ja plastikakirurgia osakond

 

August 2015, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
Käin põlvega võimlemas. Tund Dmitriga oli hästi tore – ta oskas meeleolu luua oma isiksusega, oli rõõmsameelne, naeratas, tegi nalja, julgustas, kiitis, ergutas, abistas ja jälgis igaüht individuaalselt (mitte ei tuhninud paberites!), oli tähelepanelik (et oma kordused läbi teeks), andis nõu. Pani mängima muusika (väike asi, aga loeb palju!). Tundi alustas ja lõpetas harjutustega ja iga tund oli eelmisest erinev. Aitäh Dmitri Valiulinile kogu rühma poolt!

 

August 2015, radioloogiakliinik
Radioloogiaõde Maie Kuusman – väga meeldiv teenindus. Selliseid õdesid peaks meil rohkem olema.

 

August 2015, sisekliinik
Lp prof Riina Kallikorm, soovin avaldada tänu arstidele, õdedele ja kõigile neile, kes teenindavad palatit nr 3. Hoidke oma personali. Minu eriline tänu dr Peeter Saadlale, kes on minu raviarst.

 

August 2015, kirurgilise onkoloogia osakond
Täname osakonna personali väga hooliva suhtumise eest ravil oleku ajal. Jäime rahule ka toitlustamise ning ruumide ja pesu puhtusega. Eriline tänu dr Evelyn Eelmaale, õde Annika Ämarikule ja põetaja Mariannele.

 

August 2015, närvikliinik
Suur tänu dr Mark Braschinskyle hea ravi eest. Tänan kõiki õdesid, sanitare meeldiva suhtumise eest. Kõik on olnud väga hoolivad ja abistavad. Toidud on maitsvad ja portsjonid suured. Tänu ka kokkadele.

lk9 elundidoonorluse logo20.–25.septembril toimus üleeuroopaline Teadlaste ÖÖ Festival (www.teadlasteoo.ee), mille raames kutsuti meid külla Kanepi Gümnaasiumisse ja Türi Ühisgümnaasiumisse. Rääkisime elundite ja kudede doonorlusest ning andsime ülevaate Eestis tehtavatest siirdamisest. Tutvustasime kodulehekülge www.elundidoonorlus.ee ja võimalust oma tahet väljendada patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Mõlemas koolis andsime kaks loengut. Kuulajate hulgas olid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased, õpetajad ning lapsevanemad. Kuulajatel paluti anda ka tagasisidet, peamiselt oli see positiivne.

 

Siin mõned nopped tagasiside ankeetidest:
- Lihtsalt seletatud, seega lihtne aru saada. Mõistetav oli, miks sellest üldse rääkima peaks.
- Doonorlus ei seondu ainult suuremate organitega.
- Jäin rahule loenguga, muutsin oma arvamust sellest teemast.
- Eelkõige jäid meelde näited elust enesest.
- Väga vajalik, väga keeruline teema.

 

Hele Nurme ja Anni Küüsvek
transplantatsiooni koordinaatorid
Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskus
www.elundidoonorlus.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond tähistab sellel aastal oma 50ndat tegevusaastat eraldiseisva üksusena. 10 aastat tagasi said kõik soovijad Kliinikumi Lehe kaudu põhjaliku ülevaate meie ajaloost ja algusaastatest, mistõttu keskendub tänane kirjatükk peamiselt käesoleval sajandil toimunule.

 

Eesti kontekstist alustades on 2014. aasta algusest senisest kardiovaskulaarkirugia erialast saanud eraldi vaskulaarkirurgia ja kardiokirurgia. Lahkuminek toimus vastastikusel sõbralikul kokkuleppel edasise arengu huvides. Peamiselt mõjutab mainitud muutus küll noori kolleege, kes alles alustavad oma tuleviku ning residentuuri valikute tegemist, saades seega keskenduda ühele erialale.

 

Suuremalt jaolt on kõik uus ja innovatiivne, mis veresoontekirurgias toimub, tihedalt seotud eelkõige endovaskulaarsete tehnikate arenguga, kohalikes tingimustes angiograafia kabinetiga. Meie osakonna igapäevatöös on eriti tuntav kõhuõõne avamist vajavate ning patsiendile suure traumaga kulgevate lõikuste hulga vähenemine. Kõik niude-, mesenteriaal- ja neeruarterite kroonilised aterosklerootilised kahjustused suunduvad esmase valikuna just angiograafiakabinetti ning õnnestunud protseduuri korral ei kulu haiglasviibimisele kauem kui 3 päeva varasema 7–10 asemel. Loomulikult aitab ravi planeerimisel palju kaasa eelnev diagnostika kompuuter-tomograafilise angiograafia näol, mille teostamise võimalused on olemas kõikides kesk- ja mitmetes maakonnahaiglates.

 

Aordi aneurüsmide, dissekatsioonide ning traumaatiliste vigastuste ravis astuti suur samm edasi endovaskulaarsete stentgraftide (EVAR, TEVAR) paigaldamise alustamisega.

happy pregnancy logolk6 7 grupifotoAugustikuuga jõudis lõpusirgele Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja synlab Eesti OÜ koostööprojekt "Mitte-invasiivsete biomarkerite arendamine reproduktiivtervise molekulaardiagnostikas". Uurimisprojekt lühinimetusega "Õnnelik rasedus" (Happy Pregnancy) keskendus peamiselt kahele suunale – rasedusele ning ema ja lapse tervisele ning teiseks reproduktiivfunktsioonile laiemalt ehk mis määrab nii mehe kui naise viljakuse.

 

Uuring käivitus 2012. aasta. lõpus, esimesed uuritavad kliinikumist liitusid uuringuga 2013. aasta varakevadel. Rasedate uuringusuunda kaasasime üle 2300 tulevase ema raseduse alguses ning jälgisime raseduse kulgu kuni sünnituseni. Kogusime detailset infot raseda eluviisi, harjumuste, kaasuvate ja raseduse jooksul tekkinud haiguste, tarvitatud vitamiinide ja ravimite kohta. Raseduse ajal antud vere- ja uriiniproovid säilitati ning nüüdseks on külmikutes arhiveeritud juba üle 8000 vere- ja uriiniproovi. Lisaks on säilitatud platsentaproovid, mis võimaldavad teha nii RNA kui DNA põhiseid uuringuid.

 

naistekliiniku tapitabelViljakusega seotud uuringusse kaasasime erinevate munandifunktsiooni häiretega (oligospermia, munandi arenguhäire, munandivähk, hüpogonadism jt) mehi androloogiakeskuse Tartu, Tallinna ja Pärnu osakondadest ning nii viljatuse probleemiga kui ka terveid naisi Tartu naistekliinikust. Kokku on üle 3000 uuritavalt samuti kogutud põhjalik anamnees ja kliiniline andmestik koos vereanalüüsidega.

 

Uuringu raames toimunud andmete ja bioloogilise materjali kogumine ja arhiveerimine on olnud väga mahukas. Kaasatud on olnud üle 120 arsti, ämmaemanda, meditsiiniõe, hooldaja naiste- ja meestekliinikust, geneetikakeskusest, ühendlaborist. Abikäe on ulatanud ka kliinikumi mitmed teised teenistused (finantsteenistus, personaliteenistus, informaatikateenistus, tehnikateenistus).

 

Suurem töö kogutud materjaliga seisab alles ees, kuid esimesed tulemused on ka juba rakenduses. Praktikasse on jõudnud folliikuleid stimuleeriva hormooni beeta alaühiku geeni promotooralas paikneva polümorfismi c.-211G>T määramine kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuses. Koostöös Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi inimese molekulaargeneetika uurimisgrupiga on näidatud, et kui mees kannab kaht eeltoodud polümorfismi minoorset alleeli (TT), on tal kuni poole madalam FSH tase, väiksem munandi maht ja suurem tõenäosus viljatuseks. Hüpogonadismi täpsem diagnostika võimaldab välja valida just need mehed, kellel on FSH sisaldavatest preparaatidest kõige enam kasu viljatuse ravis.

lk2 Mikk PauklinOsalesin Kliinikumi arengufondi toel Euroopa Oftalmoloogide Juhtimise Arenguprogrammis (European Leadership Development Programme (EuLDP)), mida korraldab Euroopa Oftalmoloogide Selts (European Society of Ophthalmology (SOE)). SOE alustas selle programmiga 2005. aastal USAs edukalt toiminud programmi eeskujul. Hiljem on sarnased programmid loodud ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika oftalmoloogide seltsi poolt ning Aasia regioonis.

 

Programmi eesmärgiks on omavahel tutvustada ning koolitada silmaarste, kes on oma riigi erialaseltsi juhatuses. Tegemist ei ole otseselt oftalmoloogia meditsiinilisele poolele keskendunud kavaga, vaid tegeletakse pigem eriala administratiivse/poliitilise poolega – teemadega, mida enamikus riikides tavaliselt arstidele ei õpetata, kuid millega tuleb eriala arendamisel tegeleda. Seega on tegemist eriala arendamise strateegilise programmiga. Paljudes riikides on programmis osaleda soovivate inimeste hulk suur, kuid osalejate arv on piiratud igast riigist 1-2 erialaseltsi poolt väljavalitud arstiga.

 

Mulle avanes esimese eestlasena võimalus programmis osaleda ning olin seekord ka ainus Baltimaade esindajana. Kokku osales minu lennus 29 inimest valdavalt Euroopast, aga ka kaks osalejat Egiptusest, kaks Türgist ning kaks Jordaaniast. Tegemist on kaheaastase programmiga, milles on kokku neli moodulit. Igal osalejal on vaja programmi jooksul välja mõelda ning teostada erialaseltsi või kliiniku seisukohast oluline projekt ning selle tulemused programmi lõpus ka teistele ette kanda.

 

Esimene moodul toimus juulis 2013 Kopenhaagenis Euroopa Silmaarstide Ühingu aastakonverentsi raames. Tutvustati programmi ennast, selle eesmärke, Euroopa Silmaarstide Seltsi struktuuri, eesmärke ja juhte. Koos Ameerika Oftalmoloogide Seltsi presidendi ning mitmete nende seltsi juhatuse liikmetega diskuteeriti paljudes riikides esinevate ühiste probleemide üle nagu näiteks tööjaotus optometristidega, tööjõu nappus ning vananevast ühiskonnast tulenev kasvav vajadus oftalmoloogilise abi järele. Meie lennu esimene kokkusaamine oli ka samas programmi lõpetava eelmise lennu lõpumooduliks ning kuulasime ära nende ettekanded oma projektide kohta.

 

lk3 M. Pauklik konverentsTeine moodul toimus veebruaris 2014 Innsbruckis Austrias. Kolmel tiheda programmiga päeval rääkisid erinevad kohaliku ülikooli majanduse õppetooli juhtimiskoolitajad erinevatel organisatsiooni juhtimisega seotud teemadel. Saksamaa silmaarstide seltsi tegevjuht selgitas organisatsiooni ülesehitust ja toimimist. Kohal oli ka Euroopa silmaarstide seltsi president, kes rääkis oma kogemustest ja probleemidest selle üsna suure organisatsiooni juhtimisel. Kutsutud oli ka muid silmapaistvaid inimesi nagu näiteks tuntud Austria mägironija, kes juhtis esimest alpinistide gruppi, kes jõudis Mount Everesti tippu ilma lisahapniku kasutama. Tema rääkis rasketes oludes meeskonna juhtimisest ning motiveerimisest. Oma kogemustest eduka luksuslike mägihotellide keti ülesehitamisel rääkis kohalik ettevõtja. Lisaks eelnevale olid kavas ka grupitööd ning sotsiaalsed üritused osalejatevaheliste suhete loomiseks.

 

Kolmas moodul toimus jaanuaris 2015 San Franciscos USAs koos Ameerika ja Lõuna- ning Kesk-Ameerika programmidest osavõtjatega. Valdavalt olid lektorid USAst ning räägiti meediaga suhtlemisest, efektiivsest ettekannete pidamisest, koosoleku juhatamisest, poliitikutega suhtlemisest jms. Lektorid olid kõrgetasemelised ning suurte kogemustega koolitajad, kes nõustavad igapäevaselt maailma tippettevõtete juhte. Ameerika Silmaarstide Seltsi president selgitas organisatsiooni toimimist ning tutvustas seltsi hoonet ning tööruume. Paljud seminarid toimusid rühmatöö vormis ning muidugi oli ka mitmeid sotsiaalseid üritusi, mis andis võimaluse tutvuda oftalmoloogidega ka väljastpoolt Euroopat.

 

Programmi neljas moodul toimus jällegi Euroopa Silmaarstide Seltsi konverentsi raames, mis toimus seekord Viinis Austrias. Osalejad kandsid ette oma projektid, mis olid üsna erinevad. Näiteks seadis üks Šveitsi arst oma kliinikus sisse aastase stipendiumi Euroopa silmaarstidele, kes soovivad tulla ja silmapõhja kirurgiat õppida. Egiptuse arst alustas oma kliinikus sarvkesta siirdamistega. Ise tegin Eesti silmaarstide seas küsitluse nende töökoormuse, erinevatel töökohtadel ning erinevate tööandjate juures töötamise kohta.

 

Kokkvõttes oli huvitav ning kasulik koolitus, mis andis palju infot teemade kohta, mida arstiõppe raames tavaliselt ei käsitleta. Samas on vähemalt sama olulised isiklikud sidemed, mis tekkisid teiste riikide oftalmoloogidega.

 

Dr Mikk Pauklin
Silmakliinik

lk8 esimene kursuslk8 kursus 2015

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Augusti lõpus kohtusid Tartus 20ndat aastat järjest erinevate maade tuberkuloosi valdkonna spetsialistid, et osaleda viimast korda rahvusvahelisel tuberkuloosikontrolli alasel täienduskursusel (International Training Course on Tuberculosis Control). Dr Manfed Danilovitš selgitas Kliinikumi Lehele, mis 20 aasta jooksul muutunud on ning miks kursust viimast korda peeti.


Tuberkuloosi olukord 20 aastat tagasi
„Esimene rahvusvaheline kursus toimus Tartus 20 aastat tagasi 1996. aastal, mõte selle korraldamisest tekkis prof emer Heinart Sillastul aga juba paar aastat varem. Eks selle tingis tuberkuloosi olukorra halvenemine Baltimaades ja meid ümbritsevtes riikides ning sellest tulenev vajadus koolituskeskuse moodustamseks. „Kui tuua numbriline võrdlus, siis kursuse algusaegadel, aastatel 1996–2000 oli tuberkuloosi haigestumine Eestis 50/100 000 elaniku kohta (~700 uut haiget aastas), tänaseks on need arvud vastavalt 18/100 000, mis teeb 200 patsienti aastas," selgitab dr Danilovitš.


Eestis oli siis periood, kus aktivsemad kopsuarstid koos mitmete teiste erialainimestega valmistasid ette tegevuskava tuberkuloosiga (TB) võitlemiseks. „Riiklik Tuberkuloosititõrje programm sai valitsuse heaskiidu 1997. aasta lõpus," meenutab dr Danilovitš. Tema sõnul oli prof emer Sillastu veendunud, et Balti riikide jaoks on vajalik korraldada tuberkuloosikontrolli alane koolitus Tartus, kuhu tuleks kaasata ka Venemaa ja Kesk-Aasia riigid ning see peaks olema venekeelne. Venekeelseks kursus ka jäi, praktiliseks õppebaasiks sai kopsukliinik, ainult et ajaga suurenes nii osalejate kui ka riikide arv. Dr Manfred Danilovitši sõnul võttis 20-aastase perioodi vältel kursusest osa 486 osavõtjat 22-st erinevast riigist. „Pean märkimisväärseks, et osalenud on 54 Eesti pulmonoloogi ning ka üle 15 lektori on olnud Eestist – nii Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Tervise Arengu Instituudist kui ka Ida-Virumaalt," lausub dr Danilovitš. Lisaks Eesti lektoritele esinesid loengutega üle 30 Baltimaade, Soome, WHO, Rahvusvahelise Kopsuhaiguste ja Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Ühingu (UNION) ning mitmete teiste tuntud organisatsioonide eksperdid. Erinevate riikide lektorite poolt toodi koju kätte kaasaegse tuberkuloosikontrolli uuemad seisukohad, tutvustati uusi diagnostika- ja ravivõimalusi. Algusaastate temaatika keskendus peamiselt tavatuberkuloosile, hiljem ravimresistentse tuberkuloosi probleemidele ning tuberkuloosi ja HIV nakkuse koosesinemisele, samuti tuberkuloosi seostele alkoholismi ja narkomaaniaga."


Lisaks kliinilistele küsimustele, käsitleti kõigil koolitustel infektsioonikontrolli tähtsust, seda nii haiglasise nakkuse leviku kui personali kaitse osas. Külastati ka haiglaid ja tutvuti Eesti tervishoiu korraldusliku poolega. Dr Danilovitši sõnul said osavõtjad ideid, kuidas enda riigis midagi muuta ja seda nii arstide vaatevinklist kui ka õdede töö suhtes. „Pean väga oluliseks seda, et alates 2001. aastast toimusid 10 aasta jooksul koolitused ka paralleelselt õdedele," märgib doktor.


Eesti ja Soome koostöö
Tuberkuloosi kursuse korraldamisel on olnud suurim tugi just meie naaberriigil Soomel. Kõigil aastatel koordineeriti kursust nii Eesti kui Soome poolt. Eestist aastatel 1996–2006 prof emer Heinart Sillastu ning 2007–2015 tuberkuloosi osakonna juhataja dr Manfred Danilovitš. Soomepoolne koordinaator oli Filha (Hengitys ja Terveyse/Finnish Lung Health Association), kelle poolt lisaks sisulistele teadmistele oli ka märkimisväärne organisatoorne ja rahaline toetus. „Hiljem, kui Eesti astus Euroopa Liitu ning rahastamisallikad ja –võimalused muutud, panid kursuse toimumisele õla alla osalevate riikide tuberkuloosi kontrolliga tegelevad sponsororganisatsioonid, kuigi Filha jäi alati põhipartneriks," räägib dr Danilovitš.


Kursuse rahvusvaheline mõju
„Meie kursus polnud kunagi poliitiline, olenemata ümbritsevast olukorrast. Keskendusime meditsiinile ning mitmete Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Venemaa arstide arusaamu tuli pidevalt muuta." Dr Danilovitši möönab, et eriti just õetöö osas – näiteks pole just lihtne panna „idapoolsete riikide" tunnustatud arste kohanema sellega, et õde ei ole pelgalt käsutäitja, vaid saab mitmed protseduurid, küsitlused ning lihtsamad raviotsused ära teha ise.

Ajendatuna „Happy Pregnany" uuringust ja vajadusest jätkata aktiivset interdistsiplinaarset mõttevahetust hakkavad igal kuul toimuma „Happy Pregnancy" reproduktiivse biomeditsiini seminarid. Seminaride eesmärk on lähendada kliinilist ja baasteadust, meeste ja naiste reprodutkiivset biomeditsiini, edendada kliinilist ja teadulikku koostööd.


Teemad on vaheldumisi kas meeste või naiste reproduktiivmeditsiini kesksed. Samas on väljakutsena igal meeste-teemalisel seminaril üks ettekanne naiste analoogsest haigusseisundist või raseduse puhul mehe faktori võimalikust rollist vastavate rasedustüsistuste tekkes.


Seminar on avatud teadlastele, tudengitele, arstidele, residentidele. Osavõtutasu ei ole, hetkel veel õppe- ega täienduspunkte ei anta, kellel on aega, tuleb, kuulab ja saab lihtsalt targemaks.


Esimene seminar toimus 10. septembril ning keskendus teemale "Meeste hüpogonadism (kliiniline heterogeensus, geneetilised aspektid)".


Sügissemestri järgmised seminarid
09. oktoober "Korduvad raseduse katkemised (kliiniline osa, geneetika, biomarkerid)"
12. november "Mehepoolne viljatus ja viljakus (kliiniline osa, geneetika/genoomika)"
10. detsember "Rasedustüsistused: preeklampsia (kliiniline, geneetika, biomarkerid)"


Algusaeg on kõigil seminaridel 14.00.

 

Kevadsemestri teemad: Naisepoolne viljatus ja seos rasedusekatkemistega; viljatusega seotud metaboolsed häired nii naistel kui meestel ja seos ülekaaluga; krüptorhism ja interseksuaalsus; rasedustüsistuste kaugem mõju nii emale kui lapsele.

 

Korraldajad: Margus Punab, Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskus; Kristiina Rull, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik; Maris Laan, TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut.

Meditsiiniinfo keskus kutsub kõiki asjast huvitatuid osa võtma uuest koolitusest „Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingustrateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine". Kursusel antakse ülevaade erinevatest infootsingu võimalustest, alustades uuringuküsimuse püstitamisest, otsingu terminite valikust kuni erinevate otsinguvõimalusteni andmebaasides.


Esimene kursus toimub 30. septembril, kuid see rühm on juba komplekteeritud. Kui on veel soovijaid, siis palume endast teada anda See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8185. Järgmise koolituse täpne aeg selgub hiljem.

 

E-kursus "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõtted. EBM ja PICO meetod" algab 5. oktoobril.


Vaata kursuse kirjeldust: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/kursused


Piisava arvu soovijate korral toimub kursus ka vene keeles.


E-kursusele saab registreeruda aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Lisateave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8186, 5331 8186

 

Meditsiiniinfo keskus

Patsientide rahulolu mõõtmine on tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise ja parandamise üheks osaks. Patsientide poolt haiglas kogetu teadasaamiseks on parim võimalus patsientide küsitlemine, see aitab määratleda raviprotsessi parandamist vajavad valdkonnad ja nende hulgast esile tuua olulisemad, et rakendada meetmeid patsientide rahulolu parandamiseks.

 

Kliinikumis toimuvad regulaarselt nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide rahulolu uuringud. 2015. aasta aprillis toimus haiglaravil ehk statsionaaris viibinud patsientide küsitlus. Küsitlusele vastas 1753 patsienti, mis moodustas haiglaravil viibinute arvust 45%, mida võib pidada väga heaks tulemuseks. Peaaegu pooled patsiendid olid pärit Tartumaalt (44%), järgnesid Ida-Virumaa (12%), Jõgevamaa (8%), Viljandimaa (8%) ja Valgamaa (7%) patsiendid. Ankeedi tagastanutest olid 58% naised ja 42% mehed, vastajate keskmine vanus oli 46 aastat.

 

Võrreldes eelneva kolme statsionaarse uuringuga üldine rahulolu on jätkuvalt suurenenud: haiglaraviga jäi väga rahule 74% (2013. a 72%, 2011. a 69% ja 2009. a 68%) vastanutest. Vajadusel tuleks kindlasti taas kliinikumi ravile 88% küsitluses osalenutest. See näitab, et kliinikutes patsientide rahulolu tõstmiseks rakendatud meetmed on olnud tulemuslikud.

 

Võrreldes 2013. aasta uuringuga tõusis kõige rohkem patsientide rahulolu õdede selgitustega kodus toimetuleku kohta ja võimalusega olla omaette palatis. Rahulolu vähenes teguritega, mis puudutasid teavet erinevate ravivõimaluste kohta, rahulolu haiglatoiduga, teavet ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta ja ravile pääsemise ooteaja pikkust.

 

Patsientide üldist rahulolu haiglaraviga mõjutavad kõige tugevamini arstide ja õdede usaldusväärsus ja oskused ning arstide poolt patsientide küsimustele antud vastuste arusaadavus. Oluliselt mõjutas rahulolu ka õdede poolt uuringute ja protseduuride kohta jagatud teave ja arstidega piisavad suhtlemisvõimalused ning arstide ja õdede viisakus. Oluline on ka õdede poolt patsientide murede ja soovide mõistmine.

 

Millised on raviasutuse võimalused patsientide rahulolu parandamiseks?
2015. aasta uuring näitas, et rahulolu aitaks parandada haiglasse vastuvõtu parem korraldus, pikem arstiga suhtlemise aeg, mil arst jagaks rohkem informatsiooni ja leiaks enam aega patsiendi küsimustele vastamiseks, samuti kui õed annaksid rohkem selgitusi uuringute ja protseduuride kohta.

 

Joonisel 1 on võrreldud patsientide rahulolu muutust haiglaravi erinevate valdkondadega aastatel 2009–2015. Sel perioodil toimunud neljas statsionaarsete patsientide rahulolu küsitluses osales kokku 6080 patsienti. Kõigis valdkondades (väljaarvatud ooteaja pikkus) näeme positiivset arengutrendi, patsientide rahulolu on aastatega tõusnud. Võrreldes väga rahul olevate patsientide osakaalu, siis arstide viisakusega oli 2009. aastal väga rahul 85% patsientidest, 2015. aastal 89%. Õdede selgitustega koduseks toimetulekuks oli 2009. aastal väga rahul 51% ja 2015. aaastal juba 70% küsitluses osalenud patsientidest. Võrdlus näitab ka, et valdkondades, kus esimese aasta tase oli suhteliselt kõrge, on rahulolu kasv väiksem ja kus algtase on olnud madalam, on saavutatud rahulolu kasv kõrgem.lk5 rahulolu haiglaraviga 2015

 

 

 

 

 

Joonis 1.Patsientide rahulolu haiglaravi erinevate valdkondadega 2009–2015

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Küsitlusele vastajatel oli võimalus täiendavalt esitada vabas vormis arvamusi, mis näitavad veelgi konkreetsemalt, mida patsiendid peale kliinilise ravi haiglas olles vajavad. Patsientide teadlikkus ja ootused on kasvanud – patsiendid soovivad saada rohkem informatsiooni ja selgitusi, et olla kaasatud raviprotsessi. Nad ootavad raviasutuse personalilt hoolivat suhtumist, võimalust valida haiglatoitu ja rohkem meelelahutust haiglasoleku ajal (nt televiisor palatis).

 

Võib öelda, et raviprotsessi kvaliteedi parandamise meetmed, mis on suunatud patsientide küsitlusega tuvastatud probleemsetele valdkondadele, toovad kaasa patsientide rahulolu tõusu. Ent arenguruumi patsiendikeskse tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks on kõigis valdkondades.

 

Vaike Soodla
Analüüsi-marketingiteenistus
ökonomist

22. mail kaitses Paula Reemann filosoofiadoktori kraadi (PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „The effects of microenvironment on skin cells" („Mikrokeskkonna mõju naharakkudele").

 

Väitekirja juhendajateks olid professor Sulev Kõks (PhD, TÜ patofüsioloogia osakond), professor Külli Kingo (PhD, TÜ nahahaiguste kliinik), vanemteadur Viljar Jaks (PhD, TÜ rakubioloogia õppetool) ja dr Olavi Vasar (MD, Taastava kirurgia kliinik). Oponendiks dotsent Esko Kankuri, MD, PhD, Helsingi Ülikool

 

Kokkuvõte
Mikrokeskkonna mõju naharakkudele

 

Peamised rakud inimese nahakoes on keratinotsüüdid, melanotsüüdid ja fibroblastid. Kõigil kolmel rakutüübil on oma spetsiifiline ülesanne nahakoes: tihedalt mitmekihilise struktuurina paiknevad keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide eest; pigmendisünteesi eest vastutavad melanotsüüdid; ning fibroblastid, mis on peamised rakuväliste valkude tootjateks. Kuid ülesandeid, mida naharakud peavad täitma, on kordades rohkem ning paljud neist pole veel teada või vajavad täiendavaid uuringuid.


Selleks, et rakud oma spetsiifilisi funktsioone täita saaksid, on vajalik koele omase võrkja tugisüsteemi – rakuvälise maatriksi olemasolu. Väga oluline on rakkude õige funktsioneerimine tagada tehiskude arendamisel.
Vajadus nahakoe siirdamiste järele on maailmas üha suurenemas. Biotehnoloogilisel teel saadud nahakoest soovitakse leida abi nii suurte põletuste, krooniliste haavandite kui ka kaasasündinud ja omandatud nahadefektide ravis.


Käesoleva uurimistöö laiemaks eesmärgiks oli töötada välja nahale iseloomulike keemiliste ja füüsikaliste omadustega struktuurne materjal, mis võimalikult hästi imiteeriks füsioloogilist rakuvälist maatriksit. Selleks, et eelnevalt teada saada rakkude võimalikud ülesanded, tegime kindlaks rakkudes ekspresseeruvad geenid kogu transkriptoomi tasemel. Arendasime välja biosobivad materjalid ning hindasime neil kasvatatud naharakkude bioloogilisi omadusi – elulemust, paljunemist, morfoloogiat.

 

Kokkuvõtteks, rakuvälise keskkonna omadused mõjutavad oluliselt rakkude kasvu, paljunemist ning morfoloogiat. Selleks, et saavutada füsioloogilisele nahale võimalikult sarnaselt funktsioneeriv nahaanaloog on lisaks keemilistele omadustele ülioluline saavutada ka koele iseloomulik struktuursus ja mehaanilised omadused.

lk6 Padrik PeeterTennus12. veebruaril 2015 sai Tartu Ülikooli Kliinikum Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI – Organisation of European Cancer Institutes) akrediteeringu kui OECI kvaliteedistandarditele vastav kliiniline vähikeskus (vt ka Kliinikumi Leht Esmaspäev, 23 Märts 2015: Kliinikum sai Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni akrediteeringu).


Vähem on juttu olnud, et akrediteerimistegevusega kaasnes ka vähiravi, õppe- ja teadustöö alase parendusplaani loomine, et kliinikumi tegevuste kvaliteet antud valdkonnas viia süsteemselt kaardistatud võimaluste alusel järgmisele tasandile. Parendusplaani tegevused tulenevad otseselt akrediteerimise käigus välja toodud arenguvõimalustest. Üheks esimeseks oluliseks parendusplaani tegevuseks on pahaloomuliste kasvajate alase tegevuse parem ja formaliseeritum koordinatsioon kliinikumis. OECI akrediteerimise kokkuvõttes on kliinikumi kohta toodud ära:
"Without a formal and well identified Cancer Centre structure with the responsibility and the authority for organizing, harmonizing and controlling all aspects of oncology care, further development of quality oncology activities is hardly possible. Such a structure would support more adequately and more efficiently the multidisciplinary and therefore the required interdepartmental collaboration. All aspects of cancer care would thus be covered and organized with a higher guarantee of quality insurance and comprehensiveness."

 

Asja tuum on selles, et tänapäevane vähiravi on väga kompleksne ja multidistsiplinaarne tegevus, mis hõlmab paljusid meditsiinierialasid, aga ka hulgaliselt tugiteenuseid. Kvaliteetse vähktõve diagnostika ja ravi arenguks on vajalikud nii erialade sisesed arendustegevused kui ka koordineeritud organisatoorne tegevus, et kõik need erialad ja ka tugiteenused koos võimalikult efektiivselt toimiks. Väljavõte raportist: "Oncology care requires a global quality management. In the current setup of Tartu University Hospital, it is hardly manageable to create a quality system that covers all aspects of oncology. The creation of a formal cancer centre structure gives an opportunity to create a comprehensive quality system dedicated to oncology. "

 

Pärast põhjalikke arutelusid ongi ühe esmase parendustegevusena 1. maist 2015 formaalselt loodud ja alustanud tööd kliinikumi vähikeskus.

lk12 pardiralli18. juunil andis MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) kliinikumi onkoloogia-hematoloogia kliinikule üle Pardiralli raames kogutud 30 000 eurot, mille eest ostetakse jälgimismonitorid vähihaigete laste tarbeks hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna palatitesse.


Jälgimismonitoride ja nende tsentraalse süsteemi abil saab vähipatsiente ööpäevaringselt jälgida ilma, et oleks tarvis teha palatites haigete laste seisundi kontrolli. See on eriti oluline patsientide puhul, kellele on äsja tehtud siirdamisi, sest iga palatisse sisenemisega võib kaasneda infektsioonioht.


Pardiralli toimus 13. juunil, kõik 10 000 ralliparti leidsid omaniku läbi Pardiralli veebilehe annetuskeskkonna ja lõpuürituse kohapealse müügi. Lisaks tehti Pardirallile annetusi ka peale rallipartide müügi lõppu. Annetuskampaania käigus koguti raha EVLVL tugikeskusele ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vähihaigete laste jaoks jälgimismonitoride soetamiseks. Annetustega koguti muljetavaldav summa – 110 551, 80 eurot.


Kogutud raha kasutatakse täies ulatuses tugiteenuste rahastamiseks ja jälgimismonitoride ostu toetamiseks. Perepäeva korralduskulud katsid arvukad toetajad ja sponsorid, kogu meeskond töötas vabatahtlikkuse alusel.


Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit tänab kõiki toetajaid, annetajaid ja vabatahtlikke, kelle abiga sai 2015. aasta Pardiralli annetuskampaania väärika punkti ning võimalikuks 13. juunil Kadrioru pargis toimunud meeleolukas perepäev ja rallipartide võistu-ujumine. Kõik rallil osalenud pardid naudivad mõnda aega ausalt väljateenitud puhkust, et võimalusel aasta pärast uuesti oma võimed proovile panna.

 

Südamest kogu Pardiralli meeskonna nimel tänades
Märt Avandi
EVLVL juhatuse esimees

 

Ragnar Põllukivi
Pardiralli projektijuht

Maikuu alguspäevil külastasid kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm, dr Katrin Kruustük ja programmeerija Piret Zimmer Suurbritanniat. Lisaks tutvusid Manchesteri Ülikooli audioloogia magistriprogrammiga ka Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president dr Marek Metsmaa ja dr Liina Luht Eesti Audioloogia Seltsi juhatusest. Audiere juhatust esindasid Anne Maisvee ja Sirle Karu.


lk8 Maris Kruusmaa dr Tony Kay dr Priit KasenommPiret Zimmeri sõnul oli peamine eesmärk tutvuda audioloogia eriala korraldusega nii õppe kui ka praktilise töö poole pealt. „Nõukogude ajal oli meil Eestis erialana surdoloogia, mis taasiseseisvumise järgselt kadus. Seejärel tegeleti küll edasi kuulmise ja tasakaaluprobleemidega, kuid audioloogiaalast väljaõpet hetkel Eestis ei eksisteeri ning kõrva-nina-kurgu arstid, meditsiiniõed ja implantaatide programmeerija täiendavad ennast iseseisvalt või välisriikides nn tööpaigakoolitustel."


Dr Katrin Kruustüki sõnul oli väga huvitav visiit Liverpooli Alder Hey Hospitali, kuna tema tegevusvaldkonda kuuluvad just väikesed, kuulmispuuetega patsiendid. „Tegemist on ühe suurima lastehaiglaga Euroopas, kus teenindatakse üle 200 000 lapse aastas. Haigla ühendab 20 eriala, olles samas ka õppeasutuseks 550-le arstitudengile ja 400-le keskmeditsiinitudengile aastas. Eraldi üksusena tegutseb laste audioloogia ja audiovestibulaarne osakond, kus patsientideks on lapsed sünnist kuni 19. eluaastani," kirjeldas dr Kruustük. „Saime mõtteid laste kuulmisuuringute läbiviimiseks ja ka kuuldeaparaatide sobitamiseks. Väga huvitav oli video head impulse test, mida kasutatakse laste tasakaaluprobleemide diagnoosimiseks."


Dr Kruustüki sõnul kõneleb tehniliste võimaluste areng audioloogide vajalikkusest ise:

lk10 Mart Kull Mari LuudOktoobris kirjutas Kliinikumi Leht olulisest täiendusest osteoporootilise luumurru tekkeriski hindamisel – Eesti FRAX mudelist. Nüüd, kui valem on olnud kättesaadav pea üheksa kuud, küsis Kliinikumi Leht reumatoloogia arst-õppejõult Mart Kullilt, kuidas Eesti enda FRAX mudel on vastu võetud.


Seni kasutasid Eesti reumatoloogid teistes maades väljatöötatud valemeid. Nüüd, kui meil on Eesti enda andmete põhjal välja töötatud FRAX, siis mis on muutunud või muutumas?
Ennekõike on muutunud see, et alates oktoobrist 2014 on perearstidel ja teiste erialade klinitsistidel võimalik lisaks luu mineraalsele tihedusele inimese luumurruriski hindamisel kasutada Eesti murruandmeid arvestavat riskikalkulaatorit. FRAX tänasel kujul aitab leida neid inimesi, kes vajaksid täpsemat käsitlust (kõrge riski puhul näiteks DXA-le suunamist) ning teiseks edastada luumurruriski patsiendile mõistetavamal (10 a tõenäosus murda mõni luu) kujul, kui seda võimaldab DXA uuring. Viimane väljastab vastuse T-skoorina, mis tavainimesele harva midagi tähendab.


Üks ootus, mis oli reumatoloogidel FRAX-i kasutusele võtuga, oli ravisoostumise suurenemine. Kas näete selles valdkonnas juba edusamme?
Ravisoostumuse hindamine on väga mahukas ja kallis ettevõtmine. Ainuüksi haigekassa andmebaasidele toetudes ei ole paraku võimalik FRAX-i mõju ravisoostumusele hinnata. Andmebaasid ei sisalda informatsiooni, kas ravi määramise otsuse teostamisel on toetutud FRAX-i riskihindamisele. Sellise uuringu tegemine on kindlasti vajalik, aga jääb esialgu tulevikku, mil oleme välja töötanud FRAX-i põhised interventsiooni lävendid ja on tekkinud veendumus, et perearstid julgevad FRAX mudelit raviotsuse tegemisel kasutada.
Küll aga võime öelda, et kasutame ise osteoporoosi kabinetis patsientide informeerimiseks ja murruriski määra arusaadavamaks edastamiseks regulaarselt FRAX-i arvutatud murruriski vastuseid. Kuna aga patsiendid käivad kontrollis 1,5–2 aasta tagant, on ka meie enda patsientidel ravisoostumust hinnata vara, sest mudel on kättesaadav olnud alles 9 kuud.


Osteoporoosist tingitud luumurru ravi on tagajärje ravi nagu on öelnud professor Riina Kallikorm. Haigusseisundi ennetamiseks on vaja head koostööd perearstiga. Kuidas on perearstid FRAX mudeli vastu võtnud?

lk7 apteegi esilehtApteegil on valmis saanud kodulehekülg, mille eesmärgiks on nii info jagamine n-ö apteegikaupade ehk ravimite, desinfitseerivate ainete ja meditsiiniseadmete kohta kui ka kajastada apteegi tegevust.


Haiglaapteegi roll on viimase aastakümnega oluliselt muutunud ja ravimite käitlemine on vaid üks osa teenustest. Üha enam püütakse jagada oma teadmisi apteegist välja, tehes koostööd osakondadega, et tõsta ravimite kasutamise kvaliteeti ja patsiendiohutust. Kõikidest nendest tegevustest on võimalik täpsemalt lugeda apteegi kodulehelt.


Kodulehel olev info on teemade kaupa jagatud rubriikidesse. Rubriigi „Apteegikaubad" alla on koondatud kõik, mis puudutab ravimite jm kauba tellimist ja käitlemist.lk7 apteek raviminfo


Rubriigis „Ravimiinfo" jagame olulist infot konkreetsete ravimite või ravimrühmade kohta. Eestis registreeritud ravimite info on kättesaadav Ravimiameti kodulehelt Humaanravimite registrist. Eestis registreerimata ravimite kohta on infot leida sageli keeruline ja aeganõudev. Seetõttu oleme nende ravimite kohta kättesaadava info koondanud oma kodulehele.


Rubriigis „Dokumendid" on toodud ära kõik ravimite käitlemist puudutavad dokumendid – juhendid, protseduurid, teatmestud ja vormid, aga ka olulisemad riiklikud seadused ja määrused.


Kuivõrd Tartu Ülikooli Kliinikum ja seega ka apteek on tihedalt seotud õppe- ja teadustegevusega, on kodulehele püütud koondada ka selle kohta käiv info. Näiteks on kodulehel toodud nimekiri valdkondadest, mille osas on võimalik meditsiinipersonalil koolitusi tellida. Iga kliinik või osakond saab ise otsustada, kas soovivad meid kutsuda üheks loenguks või koos meiega kokku panna terve koolituspäeva.


Kliinikumi apteegi koduleht asub aadressil http://www.kliinikum.ee/haiglaapteek/

 

Kersti Teder
proviisor

Alates 1. juunist on täiselektroonne ka soetuste dokumentatsioon. Lõpliku tõuke andis selleks riikliku e-riigihangete keskkonnas hangete korraldamise kohustus ning pakkumuste esitamine registri kaudu, st et oluline osa dokumentatsioonist oli digitaalsel kujul olemas. Viisime elektroonseks ka ülejäänud protsessidokumendid ning koondasime kogu hanget puudutava olulise informatsiooni soetuse taotluse kaardile.


Ühtses haldussüsteemis on koos erinevate tasemete soetuste – nii riigihangete, lihthangete kui alla lihthanke piirmäära jäävate ostude dokumenteerimine.


Kuna riigihanke protsessis osalevad osapooled ka väljastpoolt kliinikumi, on erinevalt paljudest sisedokumentidest, hankedokumentatsioon vaja digitaalselt allkirjastada. Kõigil hankekomisjonides osalevatelt töötajatelt palume valmisolekut digitaalallkirja andmiseks ID-kaardi või mobiil-ID-ga.

 

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Alates 6. maist toimub töölähetuste ja koolituste kuludokumentide esitamine dokumendihaldussüsteemis elektroonsel kujul. Aruande koostaja peab dokumendifailid lähetuse aruande juurde üles laadima. Kui dokument on juba elektroonsel kujul olemas, tuleb lisada olemasolev fail. Paberkandjal olevad dokumendid tuleb skaneerida või üles pildistada ning seejärel aruande juurde üles laadida. Dokumentide paberkandjal originaale tuleks hoida töökohas kuni 1 kuu, et need oleks vajadusel võimalik uuesti digiteerida. Hiljem tuleb dokumendid kohapeal turvaliselt hävitada.


Erandiks on EL-i poolt rahastatud projektid, mille dokumendid esitatakse endiselt paberkandjal.


Dokumentide täitmisest:
Kuludokumendid peavad olema väljastatud kliinikumi nimele ja aadressiks märgitud juriidiline aadress L. Puusepa 1a, Tartu. Välislähetuste puhul tuleb lisada dokument, mis tõendab Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise kuupäeva ja kellaaega (sõidudokumendi koopia). Kui lähetuses käiakse isikliku sõiduautoga või tellitud bussiga, kinnitab lähetatu ise, mis kell ta minnes ja tulles riigipiiri ületas.
Juhised käskkirja ja aruande koostamiseks on olemas DHS-i avalehel uudiste plokis ning igakordselt dokumendi koostamise kuval.

 

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor