Esileht

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ja apteegi koostöös on lühinägevuse ehk müoopia ravimiseks kasutusel atropiinravi, millega on võimalik olulisel määral pidurdada lühinägevuse süvenemist lastel.

Lühinägevus ehk müoopia on seisund, mille puhul on häiritud kaugel olevate objektide selgelt nägemine. Uduse nägemise põhjuseks on, et silmamuna valgust murdev jõud ja silmamuna pikkus ei ole omavahel tasakaalus. „Lühinägevuse levik on suurenenud just viimastel aastakümnetel: 2020. aastal oli lühinägevusega inimeste osakaal umbes 34% ning see suureneb igal kümnendil 5% võrra. Aastaks 2050 on prognoosi järgi 50% ehk 5 miljardit inimest maailmas lühinägevusega,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juht ja silmaarst dr Mikk Pauklin.

Pärast kõripiirkonnas teostatud operatsiooni vajavad patsiendid sageli taastusravi, et taastada häälekvaliteet, kujundada sobiv hääle kasutuskoormus ning vältida seeläbi liigse armkoe teket. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus uuritakse, kas digitaalne taastusravi võiks asendada konventsionaalset logopeedilist teraapiat ning kas see muudab raviteekonna patsiendisõbralikumaks ja teenuse kättesaadavamaks.

Häälekaotus või häälekvaliteedi muutus võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, tema tööd, suhtlemist ja enesekindlust. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku otorinolarüngoloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Linda Sõbra sõnul tulevad patsiendid kõrikirurgilisele ravile eri paigust üle Eesti. „Nende seas on neid, kelle häälekvaliteet on halvenenud healoomuliste muutuste tõttu kõripiirkonnas ja kes vajavad abi häälekvaliteedi taastamisel, kui ka neid, kelle puhul on kahtlus pahaloomulistele haigustele või on vajalik kirurgiline sekkumine hingamisteede avardamiseks,“ selgitas dr Sõber, lisades, et häälekvaliteeti parandav või muutev kõrikirurgia ehk fonokirurgia keskendub häälepaelte delikaatse struktuuri säilitamisele ja funktsiooni parandamisele.