Esileht

Juunis 2026 tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis esimest korda Eestis maksasiirdamine patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa. Seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonna juhi ja maksasiirdamiste eestvedaja dr Andrei Uksovi sõnul on maksasiirdamine pahaloomulise kasvaja metastaasidega maksas alles algusjärgus ning veel 20 aastat tagasi ei tulnud selline ravimeetod kõne allagi. „Pikka aega olid kolorektaalvähi maksametastaasid maksasiirdamise vastunäidustuseks. Praegu tehakse sellise diagnoosiga maksasiirdamisi maailmas veel harvadel juhtudel ja üksikutes keskustes, kuna kriteeriumitele vastavate patsientide hulk on piiratud. Kõige eesrindlikum on olnud Oslo Ülikooli Haigla ning seal läbi viidud uuringute järgi on hästi valitud patsientide 5 aasta elulemus kuni 83%, erinevalt patsientidest, kes saavad ainult keemiaravi ning kelle elulemus on kuni 9%,“ rääkis dr Uksov.

2026. aasta kevadest liitusid Eesti kaks suurhaiglat – Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla – Globaalse Parkinsoni Geneetikaprogrammiga GP2 (The Global Parkinson’s Genetics Program),mis ühendab kogu maailma liigutushäirete teadlaste kogukonna. Programmil on ambitsioonikas eesmärk – kirjeldada kogu populatsiooni parkinsonismi geneetilist profiili ja mehhanisme, et selle alusel töötada välja efektiivne ravi.

Programm kestab aastani 2035 Michael J Foxi Fondi toel ning praeguseks on kogutud umbes 300 000 parkinsonismiga inimese ja nende sugulaste geeniandmed koos kliinilise kirjeldusega. GP2 organisatsiooni kuuluvad pea 100 riigi liigutushäirete uurimisrühmad enam kui 400 patsiendikohordiga, kelle hulka kuulub nüüd ka Eesti kahe uuringukeskusega, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga.