lk2 Kristiina SesterOlen sündinud ja kasvanud Tartus ja siin ka kogu elu elanud. Enne Tartu Ülikooli Kliinikumi tööle asumist töötasin küllaltki pikalt Eesti Haigekassas, kus tegelesin alguses töövõimetushüvitistega, hiljem aga olin klienditeeninduse talituse konsultant. Haigekassas töötades puutusin samuti kokku tervishoiusüsteemiga, kuid täiesti teise poole pealt – vaatasin kõike ametniku pilguga. Minu tööülesanneteks olid klientide nõustamine nende õigustest ravikindlustuse seaduse raames ning rahaliste hüvitiste määramise ja maksmise dokumentide menetlemine.

 

Oma praegusel ametikohal arsti assistendina näen ma tervishoiusüsteemi teist, n-ö köögipoolt ehk seda, kuidas kõik tegelikkuses toimub. Minu tööks on abistada vastuvõtul arsti, leida sobivad raviajad patsiendile, tegeleda haiguslugude ja arvetega jne. Töö on huvitav ja vastutusrikas, nõuab täpsust ja tähelepanelikkust, muidugi ka rahulikku meelt. Kõik patsiendid on erinevad ja see eeldab ka minult head kohanemisvõimet. Õnneks on meie kliinikus väga toredad arstid ja üldse väga sõbralikud kolleegid. Tore on töötada meeldivas õhkkonnas.

 

Tööst vaba aja veedan koos perega ja tegelen palju lilledega. Samuti meeldib mulle väga kokata.

 

Mati Arend, ambultroose taastusravi osakonna juhataja: Kristiina kohanes ambulatoorse taastusravi osakonna tööga väga kiiresti! Ta on väga sõbralik ja tähelepanelik ning aitab alati võimalike muredega või vajadusel tuletab meelde tegevusi, mis on jäänud märkamata, et asjad saaksid ikka õigel ajal ja korrektselt tehtud. Tänan Kristiinat ja ka teisi ambulatoorse taastusravi osakonna assistente kiire kohanemisvõime eest!

 

 

lk2 piret kiburOlen sündinud Tartus, kuid paariaastaselt kolisime perega Jõgevale. Lapsena veetsin palju vaba aega erinevates haiglaruumides, sest mu ema töötab õena. Pärast Jõgeva Gümnaasiumi lõpetamist tundus ainuõige valik meditsiin. Õppisin arstiteaduskonnas aastatel 2004–2010 ning tundsin algusest peale huvi kirurgia vastu. Sellele kutsumusele sain kinnitust töötades õpingute kõrvalt hooldajana operatsiooniplokis ja hiljem abiõena intensiivravi osakonnas. Arstitudengina tundus kirurgiatsükkel IV kursusel kõige ägedam, õigem ja loogilisem.


Tudengina tegelesin ka teadustööga – tegin tihedat koostööd Tartu Ülikooli histoloogidega, kelle juhendamisel valmis rida publikatsioone ning isegi biomeditsiini magistritöö, mille kaitsesin augustis 2010.


Alustasin õpinguid residentuuris lastekirurgia erialal, kuid saatuse tahtel lõpetasin residentuuri torakaalkirurgina. Suur tänu selles osas kuulub erakordselt motiveerivale osakonnajuhatajale ja väga toredale inimesele dots Tanel Laisaarele. Olen äärmiselt rahul oma eriala valikuga ja proovin nüüd naiseliku vaistuga tasakaalustada meie maskuliinset kollektiivi.


Arstiteaduskonnas tutvusin ka oma abikaasaga ja mul on kaks imearmast poega, kellega jätkub kuhjaga tegemisi igaks päevaks.


Dr Tanel Laisaar, kopsukliinik: Kui arstid jagada sisearstideks ja kirurgideks, siis Piret on kindlasti kirurg, olles samas väga empaatiline ja paljudest kirurgidest erinevalt ka väga hea suhtleja. Talle ei valmista mingit probleemi leida head kontakti nii “tädi Maaliga” kui ka maailmakuulsa professoriga.


Lisaks kirurgilistele oskustele on Piretil ka teisi andeid, näiteks tunneb ta ennast suurepäraselt kokakunsti vallas või vähemalt tunneme meie tema kolleegidena ennast suurepäraselt, kui ta mõne oma kulinaarse šedöövri vahel tööle kaasa võtab.

lk2 Villem NiguÜlikooli neljandal kursusel oli mul võimalus osaleda välispraktikal Sloveenias. Olin eriala valides kimbatuses, sest patsientidega rääkides on ju vaja kohalikku keelt osata. Siis aga nägin enda ees silti "Anestesioloogia". Heureka! Seal ju elu keeb ja keelt ei ole vaja praktikandil samuti osata. Mul õnnestus töötada koos väga inspireerivate juhendajatega ja kestev armastus oma eriala vastu oligi alanud.


Olen sündinud ja kasvanud Tartus, kuid peale residentuuriõpinguid kolisin Tallinnasse, kus ma töötasin neli aastat Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. See oli nauditav aeg ja hindan sealt saadud kogemust kõrgelt. Kuid igatsus kodulinna vastu ja perekondlikud asjaolud tõid mu taas Tartusse. Emajõe ääres jooksuringi tehes või Toomel jalutades läheb mul südames soojaks. Teadaolevalt ei ole veel kunagi ükski anestesioloog Tallinnast Tartusse tööle tulnud – mulle on alati meeldinud eriline olla.


Tartus on mind ees oodanud meeldiv töökeskkond ja soe vastuvõtt heade kolleegide poolt. Olen õnnelik, et saan siin praktiseerida ja rakendada oma oskusi ning töökogemust mitmest Eesti suuremast haiglast. Lisaboonusena naudin tööd residentidega, kelle teravmeelsed küsimused ja nooruslik entusiasm sunnivad ka mind rohkem pingutama.


Dr Silver Sarapuu, 1. intensiivravi osakonna vanemarst-õppejõud: Villem Nigu jäi meelde juba residentuuri astumisel. Ta on väga avatud ja rõõmsameelne, tema seltskonnas igav ei hakka. Villem Nigu on toonud intensiivraviosakonda uusi ideid, tema infotehnoloogia tundmine on võimaldanud kliinilise toitmise rakendamise viia uuele tasemele. Oleme saanud endale tubli noore kolleegi!

lk2 Mikk ToomingMinu elutee on olnud Tartu-keskne – olen siin sündinud ning ka koolis käinud. Meditsiiniga olen kokku puutunud juba lapseeast saati, kuna minu ema on perearst. Ilmselt just seetõttu valisin ma Tartu Tamme gümnaasiumisse õppima minnes ka meditsiinikallakuga õppesuuna.


Gümnaasiumi lõppedes suundusin Tartu Ülikooli geenitehnoloogia erialale ning lisaks õpingutele õnnestus mul osaleda ka Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi loomisel ja selle hilisemas töös. Magistrantuuri läbisin biomeditsiini erialal ning samal ajal edendasin ka biomeditsiini õppekava. Teadustööd tegin Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogia õppetoolis, Viljar Jaksi töögrupis. Töögrupis uurisime põhiliselt somaatilisi tüvirakke, kudede regeneratsiooni ning ekstratsellulaarset maatriksit. Ülikooliaastatel olin suviti olin praktikal ning töötasin Synlabis.


Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskusest oli mul jäänud suurepärane mulje eelmise töökoha kaudu. Nüüd, mil olen ka ise osa geneetikakeskuse meeskonnast, olen õnnelik, et saan taas teha laboritööd ning olla laborimeditsiini keskel.


Minu vaba aeg kuulub reisimisele ja tehnika kallal nokitsemisele ning kui sellest ka veel aega üle jääb, siis sõidan hea meelega rattaga.


Tiina Kahre, kliinilise geneetika keskuse vanemarst-õppejõud pediaatria erialal: Mikk Tooming on meie laboris tööl alates maikuust, kuid selle lühikese ajaga on ta suurepäraselt meie kollektiivi sulandunud. Mikk on väga positiivse ellusuhtumisega, kiire ja entusiastlik õppija ning laborikaaslaste suhtes alati abivalmis kolleeg. Meil on hea meel temaga koos töötada.

 

lk2 Marianne LeotootsOlen sündinud ja kasvanud Põlvamaal, osa sellest ajast elanud ka Tartumaal. Huvi meditsiini vastu tekkis mul juba lapsepõlves, mil minu lemmikud olid igasugused haiglaseriaalid ning kiirabi, politsei ja päästeameti tegevust kajastavad saated. Kiiret tegutsemist nõudvad olukorrad, oskus inimesi aidata ja elusid päästa paelus mind väga. Gümnaasiumis tekkis suur soov ja unistus saada arstiks, kuid pärast Põlva Ühisgümnaasiumi lõpetamist 2014. aastal asusin õppima hoopis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe erialale.


Mul on hea meel, et nüüd saangi kõige sellega tegeleda, millest juba lapsena unistanud olen. Veebruaris 2018 asusin tööle erakorralise meditsiini osakonnas ning hiljuti alustasin tööd ka kiirabis. Olen tehtud valikutega väga rahul ning tunnen, et olen õiges kohas. Töötan selle nimel, et saada veelgi paremaks meeskonnaliikmeks ja oma eriala spetsialistiks.


Vabal ajal meeldib mulle tegeleda spordiga ning veeta aega oma lähedaste ja sõpradega. Suurimaks kireks on jooksmine, millega loodan rahvaspordiüritustel kunagi Eestis heale tasemele jõuda. Aeg-ajalt panustan vabatahtlikuna kogukonna turvalisusesse ka abipolitseinikuna. Tulevikus soovin minna kindlasti edasi õppima, mida täpsemalt, on veel lahtine.

 

Eve Sarja, erakorralise meditsiini osakonna vanemõde: Marianne on EMO-s tööl olnud lühikest aega. Ta on õpihimuline, väga kohusetundlik, omandanud head teadmised õe tööks. Oma olemuselt on Marianne rõõmsameelne, kollegiaalne, hea suhtleja. Meil on hea meel, et Marianne valikuks on erakorralise meditsiini osakond.

lk2 Maaja Liis MaastikOlen kasvanud Põlvamaal Räpina lähedal ning lõpetanud Räpina Ühisgümnaasiumi. Kooli ajal oli üheks minu lemmikõppeaineks bioloogia ning eriti meeldisid mulle teemad, mis käsitlesid inimese tervist ja anatoomiat. Põhikooli lõpus hakkasin rohkem tundma huvi meditsiini vastu – käisin töövarjuks Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinikus ning osalesin erinevatel avatud uste päevadel nii Tartu Ülikoolis kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Esialgselt soovisin saada arstiks, kuid peale gümnaasiumi lõpetamist asusin siiski õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe erialale.

 

Tervishoiu Kõrgkoolis läbisin 3,5 aasta jooksul erinevaid praktikaid ning õpingute ajal töötasin ka abiõena lastekirurgia osakonnas. Viimase õppepraktika „Intensiivõendus“ läbisin kardiokirurgia intensiivravi palatis, kus mulle väga meeldis ning tundsin, et see on koht, kus tahan töötada. Nüüd töötangi kardiokirurgia osakonnas intensiivraviõena ja olen tehtud valikuga väga rahul. Leian, et heade tulemuste saavutamiseks on väga oluline ühtne ja toimiv meeskonnatöö ning tunnen, et antud osakonnas ümbritseb mind väga abivalmis ja toetav kollektiiv. Olen õnnelik, et sain rakenduskõrghariduse omandatud just õe erialal.


Vabal ajal tegelen spordiga – käin spordiklubis erinevates rühmatreeningutes ning mulle meeldib käia ka värskes õhus oma kahe Alaska malamuudiga jooksmas ja rattaga sõitmas. Lisaks meeldib mulle reisida ning veeta aega lähedaste ning perekonnaga.

 

Anita Priks, kardiokirurgia osakonna vanemõde: Maaja-Liis on kohusetundlik, õpihimuline ja meeldiva käitumisega noor kolleeg. Meil on hea meel, et tema valikuks kujunes just kardiokirurgia.

lk2 Hanno Tikkerbar1Olen pärit Rakvere lähedalt Kadrinast, kus ma enda kaksikõega lasteaiast keskkoolini ühiselt kasvasin ja arenesin. Vanemate toel ja eeskujul sisustasid meie koolipäevi lisaks pillimängule ja looduses käimisele erinevad sportlikud tegevused. Keskkooli viimastes klassides tärkas minus eriline vaimustus bioloogia, eriti just inimese anatoomia ja füsioloogia vastu – värskelt õpitud teadmisi oli kõrgel tasemel murdmaasuusatamisega tegeledes hea silmas pidada.


Huvi spordimeditsiini vastu süvenes, mistõttu alustasin 2012. aastal, kohe pärast kaitseväeteenistust õpinguid füsioteraapia õppekaval Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Eduka lõpetajana otsustasin jätkata Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi magistriõppes, kus uurisin ülekoormusvigastuste kaardistamisvõimalusi. Sümbioos Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Ülikoolis omandatud oskus-teadmistest on mind tänaseks juhatanud Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku asjalikku meeskonda. Olen tänulik, et saan tegeleda oma meelisvaldkonnas – ortopeediliste kaebuste ennetamine ja ravi. Lisaks spordimeditsiini ja taastusravi kliinikule töötan ma iganädalaselt ka erapraksises Rakveres.


Hindan väga kõrgelt kollegiaalseid sidemeid dr Reedik Pääsukesega, kellelt olen saanud nõu ja tuge keeruliste olukordade lahendamisel. Ühine koostöö jätkub tänaseni, lisaks käin ma kord nädalas dr Pääsukese kõrval ortopeediliste haigete käsitlust ja kirurgilist ravi uurimas. Koostöö Mati Arendiga viis mind tervisealase blogini, milles teaduslikule ja praktilisele kogemusele tuginedes arutlen treeningute ja taastumisega seonduvatel teemadel. Lisaks olen täiendanud treenerite ja noorsportlaste teadmiseid ning osalenud erineval tasemel harrastus- ja tippsportlaste treeningute planeerimisel ja juhendamisel.


Selleks, et olla heaks eeskujuks enda patsientidele, tegelen ma ka ise regulaarselt jõutreeningutega. Lisaks loen füsioteraapia- ja treeningalast kirjandust, käin kalastamas ning hindan kõrgelt suhtlemist sõprade ja lähedastega.


Mati Arend, ambulatoorse taastusravi osakonna juhataja: Hannos on ainest saada väga heaks füsioterapeudiks, kuna ta on hea suhtleja, leiab alati ühise keele patsiendiga ja püüab alati leida kõikidele küsimustele vastused.

 

lk2 Kaie LokkOlen sündinud ja kasvanud Tartus. Pärast Tartu Kommertsgümnaasiumi lõpetamist 2003. aastal astusin sisse Tartu Ülikooli geenitehnoloogia erialale.


Juba bakalaureuseõppe tasemel soovisin oma teadustööd siduda inimgeneetika ning erinevate haigusseisunditega, millega tegeles sel hetkel biotehnoloogia õppetool. Magistri- ning doktoritöö olidki juba seotud kopsuvähi metülatsioonimustrite uurimisega.


Doktorantuuri ajal sai mulle järjest selgemaks, et tahan oma edasist karjääri jätkata töötades „päris“ inimeste ja haigetega. Juba siis töötasin väikese koormusega geneetikakeskuses ning salamisi unistasin täiskohaga tööst kliinikumis.


Minu rõõmuks avanes mõni kuu pärast doktorikraadi kaitsmist mul võimalus tulla tööle koesobivusspetsialistiks, mis oli minu jaoks täiesti uueks väljakutseks ning olen valikuga väga rahul. Selle poole aasta jooksul, mil olen siin töötanud, on tulnud ette palju põnevaid ja keerulisi haigusjuhte. Minu jaoks on väga tähtsad toredad ja toetavad kolleegid, keda siin jagub.


Oma vaba aega veedan perega, meeldib kokandus, reisimine ning hobikorras tegelen ka fotograafiaga. Peres on meil kolmeaastane tütar, kes hoolitseb selle eest, et igav ei hakkaks.

 

Asta Västrik, laborispetsialist: Rõõm on tervitada meie töökas kollektiivis laia silmaringiga rõõmsameelset noort inimest. Koesobivusspetsialisti töö on vastutusrikas nõudes kiiret reageerimisvõimet ning äärmist püsivust. Soovime kannatlikku meelt valitud teel!

lk2 Ingrid ReppoTartu on mu sünnilinn. Lapsepõlv ja kujunemisaastad möödusid Saaremaal. Gümnaasiumihariduse sain Saaremaa Ühisgümnaasiumis, mille loodusainete õpetajatel on ilmselt päris suur osa ka selles, et minust arst sai. Kooli ajal tegelesin süvendatult bioloogiaga. Lugemislauale sattusid ka P.-H. Kingisepa „Inimese füsioloogia“, M. Zilmeri „Inimese biokeemia“, T. Maimetsa „Molekulaarne rakubioloogia“ ja mitmed teised just inimese bioloogiat käsitlevad õpikud. Ülikooli sisseastumise ajaks olin ka ennast piisavalt hästi tundma õppinud, mõistmaks, et olen „inimeste inimene“ – mulle meeldib suhelda ja aidata ning omaette laboris nokitsejat minust ei saa.


Ülikooli ja endokrinoloogia residentuuri aastad on lisaks vajalikele teadmistele ja oskustele kinkinud elukestvaid sõprussuhteid ning kolleege ja mentoreid, kelle poole on oma murega kerge pöörduda. Käesoleva aasta kevadest töötan endokrinoloogina sisekliinikus. Soovin olla hea ja usaldusväärne partner nii oma patsientidele kui ka kolleegidele ning aidata läbi erialade vahelise igakülgse koostöö realiseerida patsientide jaoks seda potentsiaali, mida kliinikum evib.


Tööst vaba aja veedan koos perega. Selle eest, et psühhiaatrist abikaasaga jutud väga töiseks ei kisuks, hoolitsevad tõhusalt meie kolm särasilmset last. Patareisid laeme kaunis Tartus ja looduses liikudes, jalgrattamatkadel ning basseinipikkusi võttes. Huvitun ajaloost ja eriliselt naudin vaikseid tunde raamatute seltsis.

 

Dr Peeter Saadla: Kohtusin Ingridiga esimest korda tema endokrinoloogia residentuuri esimesel päeval – olin tema esimene juhendaja residentuuris. Sellele ajale tagasi vaadates meenub, et olles ise arstina alles puberteedieas, tundus Ingrid oma eesmärke teadev noor arst ning kadedaks tegevalt kindlameelne olevat. See tunne pole petnud – sisekliinik on saanud endale väga kompetentse, konkreetse ning püsivalt uuendusi otsiva endokrinoloogi. Mul on hea meel, et Ingridil jagub inimlikku soojust nii patsientidele kui kolleegidele. Lisaks erialasele silmapaistvusele on tore, et tema peres sirgub kolm last!


Olen uhke, et sisekliinikus töötab sedavõrd tore kolleeg ning soovin talle püsivat rõõmsameelsust ning jaksu oma seatud sihtide täitmisel.

Olen sündinud koos kaksikvennaga jõulude esimesel pühal Toomemäel.

 

Suurema osa oma elust olen veetnud Tartus, vaid vahel teinud paar mõneaastast kõrvalhüpet Tallinnasse. Esimesel korral oli põhjuseks õppimine Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis ja teisel korral töötamine Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kriisireguleerimise büroos.

 

Üldist tööstaaži Päästeametis kogunes pool minu elust. Erinevad ametikohad – alates tuletõrjujast kuni keskastme juhini – andsid valdkonnast väga head teadmised. Oma tööelu suurimaks saavutuseks pean tulekahjude tekkepõhjuste uurimise viimist tänapäevasele tasemele. See andis enesekindlust vastu võtta selliseid väljakutseid, kus saan kasutada oma kogemusi, aga ka ise edasi areneda.

 

Mul on mõistev ja tore naine ning iseseisvat elu alustanud poeg, kelle jaoks on samuti tähtis inimeste aitamine ja riigi kaitsmine. Minu teine armastus pere kõrval on juba pikka aega mootorratas. Hindan kõrgelt lähedastega koos veedetud aega ja püüan ennast võrdselt armastuste vahel jagada.

 

Oma füüsise eest hoolitsen igapäevaselt spordiklubis. Tervisesportlasena olen aastaid osa võtnud Tartu Maratoni üritustest: ratta-, jooksu- ja suusamaratonidest. Füüsilist aktiivsust aitab tasakaalustada osavõtmine erinevatest mälumängudest.

 

Hannes Danilov, juhatuse liige: Mati on hästi kohanenud ja omab juba üldvaadet meie turvatingimustest ja edasistest plaanidest. Kuna tal on praktiline töökogemus päästealal, suurendame tema abiga praktiliste tegevuste ja õppuste osakaalu. Eesmärk on tagada parem valmisolek erinevate hädaolukordade lahendamisel.

 

lk2 Katrin ReimaOlen Tartus sündinud ja kasvanud, lõpetanud Tartu Karlova Gümnaasiumi, seejärel astusin Tartu Ülikooli arstiteadust õppima.


Kliinikumis olen tegelikult töötanud juba aastast 2003, kui tulin ülikooli kõrvalt tööle hooldajana adbominaalkirurgia osakonda, hiljem töötasin abiõena üldkirurgia osakonnas.


Pärast ülikooli lõpetamist astusin sisehaiguste residentuuri, mille jooksul sain palju uusi teadmisi ja häid tutvusi.


Pärast residentuuri lõpetamist 2015. aasta kevadel asusin tööle ortopeedia osakonda, kuhu vajati asenduskohale sisearsti. See oli erinev võrreldes tööga siseosakonnas, omaette väljakutse ja uutmoodi huvitav. Koostöö ortopeedias sujus hästi ja nautisin väga seda aega.


Alates 2017. aasta aprillist töötan kirurgiakliinikus sisearstina, asun veresoontekirurgia osakonnas, aga tegelen ka teiste kirurgiakliiniku osakondade haigetega, mu peamiseks tööks on kaasuvate haiguste diagnostika ja ravi. Meditsiinis on väga oluline meeskonnatöö, loodan, et edasine koostöö kolleegidega kulgeb sama edukalt ja sellest saavad kasu paljud patsiendid.


Vaba aega veedan põhiliselt oma perega. Minu abikaasa Heigo töötab samuti kliinikumis, kirurgilise onkoloogia osakonnas. Meil on kaks poega.

 

Dr Jüri Lieberg, veresoontekirurgia osakonna juhataja: Kuna kirurgiakliinikus viibivad sageli ravil eakad ja mitmete kaasuvate haigustega patsiendid, on igati otstarbekas, et nende ravis osaleb ka sisearst. Dr Katrin Reima on oma esimestel töökuudel leidnud rakendust peamiselt veresoontekirurgia patsientide ravis. Samas on ta koormus järjest suurenenud ka teistes kirurgiakliiniku osakondades. Dr Reima on kompetentne ja motiveeritud kolleeg, kes on lühikese ajaga sulandunud meie kliiniku kollektiivi.

lk2 M A.PolluaarOlen sündinud ja kasvanud Tartus. Tartu Ülikooli Kliinikumi tulin tööle 2013. aastal, mil mu esimeseks töökohaks oli toitlustusteenistus. 2015. aastast olen 1. intensiivravi osakonna põetaja. Töö põetajana tähendab peamiselt haigete hügieeni eest hoolitsemist ja nende transportimist uuringutele ja protseduuridele. Olenevalt päevast ja patsientide arvust, võivad mu päevad olla väga intensiivsed ning omaette väljakutse on öised vahetused. Ütleksin, et põetaja töö on üsnagi pingeline.

 

Oma iseloomult olen empaatiavõimeline, hooliv ning suhtun oma töösse ja tööülesannetesse täie tõsidusega. Mulle meeldib inimesi aidata ja siin ametikohal saan seda teha – aidata inimesi, kes enamasti ennast ise aidata ei saa. Rutiini tekkimist osakonnas pole vaja karta, kuna patsiendid vahetuvad pidevalt. See eeldab minult ka head kohanemisvõimet – iga inimene on ju eriline ja väärib head kohtlemist.

 

Üksinda pole kahjuks võimalik head tulemust saavutada, nii on ka meie osakonnas väga oluline roll kaastöötajatel ja toetaval õhkkonnal. Abivalmite ja toredate kolleegide seltskonnas on lausa lust töötada.

 

Vabal ajal tegelen oma lapsega, samuti meeldib mulle teha sporti.

 

Liina Raal, 1. intensiivravi osakonna vanemõde: Olenemata lühikesest tööstaažist 1. intensiivravi osakonnas, on Mari- Anne omandanud head teadmised hooldustöös. Ta on kohusetundlik, tunneb oma tööd ning on võimeline tegutsema ka kriisiolukorras. Mari-Anne on hea suhtleja, koostööaldis ning kolleegide seas on ta hinnatud analüüsivõime ja meeskonnatöö oskuse poolest.

 

lk2 Kaire VaresOlen sündinud, õppinud ja elanud terve oma elu Tartus, välja arvatud paariaastane paus, mis kulus aiandusõpingutele Räpinas.


Minu varasem töökogemus pärineb oluliselt väiksematest ettevõtetest erasektoris. Olen töötanud palju aastaid aianduspoes klienditeenindajana, viimased aastad aga ostuassistendina, tehes tööd põhiliselt arvuti ja telefoniga. Pärast seda, kui alustasin kliinikumi etteregistreerimiskeskuses, meenutasid sõbrad, et see olevat ju minu unistuste töö. Olin ise juba unustada jõudnud kunagi neile räägitud soovi töötada mõnes sellises kohas nagu näiteks polikliiniku registratuur.


Nüüdseks olen töötanud etteregistreerimiskeskuses pisut üle kahe kuu. Töö on huvitav, aga ka üpris keeruline. Erialasid ja arste on palju, erinevaid vastuvõtu- ning uuringuaegasid broneerides ei saa lubada endale eksimist. Kuna helistajaga puudub silmside, tuleb tajuda tema tonaalsust ning kuulata ja täpsustada patsiendi soove. Lisaks pingelisele telefonitööle tuleb hallata ka internetibroneeringuid. Praegu on mul veel palju õppida, kuid õnneks on mu kõrval sõbralikud ja abivalmis kolleegid, kelle poole alati pöörduda võin.


Vabal ajal loen palju raamatuid ning naudin teatri- ja kontserdikülastusi. Kuna üks minu täiskasvanud poegadest mängib jalgpalli, võib mind leida ka tribüünidelt kaasa elamas.

 

Kristi Kesk, analüüsi-marketingiteenistuse vanemklienditeenindaja: Kaire Vares liitus meie kollektiiviga aprillis. Olles avatud suhtleja, väga kohusetundlik ja asjalik, on ta etteregistreerimiskeskuse intensiivse töörütmiga kiiresti kohanenud. Meie toetav kollektiiv on talle kindlasti abiks kogemuste omandamisel.

lk2 Oleg KapinusKui sain teada, et Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on võimalik omandada rakenduslikku kõrgharidust õe erialal, jäi see mõte mind kummitama. Lõpetasin kõrgkooli selle aasta veebruaris 50-aastasena. Sellega saavutasin ma ühe oma elueesmärkidest. Kooli ajal tekkis mul huvi psühhiaatria vastu. Olin kolmandal kursusel praktikal psühhiaatriakliiniku ambulatoorses osakonnas. Siin sain aru, mis mulle tõeliselt sobib. Minu jaoks on tähtsad suhtlemine kolleegide, arstide ja patsientidega, üksteise abistamine, kompromissi leidmine, aja planeerimine ning tööle keskendumine ja pühendumine. Oskan analüüsida oma muutusi käitumises ja mõtlemises. Olen motiveeritud tegema meeskonnatööd ning järgin ühiseid väärtusi ja norme. Tunnen, et ma oskan inimest suunata, toetada tegema elus õigeid valikuid ja nõustada tervislike eluviiside osas. Need oskused olen saavutanud tänu oma kolleegidele psühhiaatriakliiniku ambulatoorsest osakonnast. Nende abiga ma tunnen end vajalikuna. Püüan aktiivselt edasi areneda, loen palju huvitavat ja vajalikku kirjandust. Lisaks saan kaastöötajatelt tagasisidet, kuidas end veelgi täiendada.


Vabal ajal meeldib mulle tegeleda muusikaga, ma mängin klaverit ja kitarri. Tegelen igapäevaselt ka spordiga.


Töötan psühhiaatriakliiniku ambulatoorse osakonna äsja avatud päevaravis, kus saan rakendada koolis omandatud teadmisi ning senist elu- ja praktikakogemust.

 

Katri Šinkarev, psühhiaatrikliiniku ambulatoorse osakonna vanemõde: Eelmisel aastal tuli Oleg meie osakonda psühhiaatrilise õendusabi õppepraktikale. Ta jäi silma positiivse ellusuhtumise, heatahtliku ning abivalmis praktikandina. 2016. aasta suvel vajasime puhkuste asenduseks osakonda abiõde, nii Oleg jäi meie juurde tööle abiõena. Tänaseks on Oleg lõpetanud õe eriala ja töötab õena psühhiaatriakliiniku päevaravi osakonnas. Oleme saanud oma meeskonda tubli kolleegi.

lk2 Ljubov Kruus2016. aasta sügisel loodi kliinikumis toitlustusteenistuse logistiku ametikoht, kuhu otsustasin kandideerida. Ettekujutus toitlustusteenistuse tööst oli olemas, kuna olin kliinikumi toitlustusteenistuses töötanud üle kümne aasta erinevatel ametikohtadel.


Logistiku töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust. Logistikuna pean tagama klienditeeninduse ja informatsiooni liikumise korraldamise, et kaup oleks õigel ajal õiges kohas, õige hinna, koguse ja kvaliteediga. Soovin panustada oma töösse nii, et kõik, keda toitlustame, oleksid rahul meie tööga. Antud ametikoht nõuab organiseerimisvõimet, täpsust, korrektsust, analüüsivõimet ja suurt pingetaluvust. Töö paremale sujumisele tuleb kasuks keskendumine tulemusele, paindlikkus ja saavutusvajadus. Olen tõdenud, et tähelepanu ja kiire reageerimisvõime on selle ametikoha tähtsaimad märksõnad.


Kui rääkida punktuaalsusest, heast organiseerimisvõimest ja kokandusest, siis pean heaks eeskujuks toitlustusteenistuse tootmisjuhti Piret Tammveret. Kuna minu suur hobi on toiduvalmistamine ja eksperimenteerimine, siis olen väga palju õppinud ja näpunäiteid saanud just Piretilt.


Vabal ajal meeldib mulle kududa ja tegeleda aiandusega. Naudin väga ka vanaemaks olemist.

 

Piret Tammevere, toitlustusteenistuse tootmisjuht: Kuna Ljubov Kruusil oli varasem toitlustusteenistuses töötamise kogemus, siis oli tal kindlasti kergem sulanduda kollektiivi.


Ljubov on kompetentne tegema tööd erinevates töölõikudes, ta ulatab alati abikäe, kui on tarvis.

lk2 MerleKangurMinu tööelus on olnud mõned käänakud ja suunamuutused. Teadsin varakult, et seon oma elukutse meditsiiniga. Seetõttu oli loogiline samm peale keskkooli lõpetamist Viljandis asuda õppima meditsiinikoolis Tartus. Peale medõe eriala lõpetamist töötasin mitmed aastad kodulinna kohalikus haiglas. Noore inimesena tundsin ühel hetkel, et uued teadmised ootavad avastamist ja kuna numbrid on mulle samuti meeldinud, siis sõbranna eeskujul alustasin õpinguid Mainori Majanduskooli kohalikus filiaalis. Kooli lõpetamisega koos jätsin haiglatöö, et omandatud teadmisi tööalaselt rakendada. Järgnevad töökohad viisid mind Tallinnasse eragümnaasiumi sekretäriks ja hiljem seoses isikliku eluga Tartusse trükiettevõtte assistendiks.


2016. aasta novembrikuus vahetasin veelkord ametit ning alustasin tööd kliinikumi turundusosakonnas. Ülesanded praegusel ametikohal võimaldavad mul rakendada teadmisi nii meditsiinist kui ka reaalvaldkonnast. Mulle meeldib, et uues ametis on palju õppimist. Oluline on meeles pidada, et miks ma seda tööd teha tahan ja kuidas saan abiks olla suure organisatsiooni ladusas toimimises. On suur motivatsioon tervishoiuteenuste ja nendevaheliste seoste selgekssaamine, et näha numbrite taga tervikpilti.


Vabal ajal meeldib mulle kodus toimetada. Juurde teen natuke kõike – loen, külastan, suhtlen, reisin. Kui tubli olen, siis jõuan ka terviserajale sportima.

 

Pille Justus, turundusosakonna juhataja: Merle on loomult veidi tagasihoidlik, kuid väga tähelepanelik ja õppimisvõimeline kolleeg. Oma positiivse ja rõõmsa olekuga on ta toonud värskust tervele meie osakonnale. Meil on väga hea meel, et ta karjäärimuudatuse tegi ja taas meditsiini juurde tagasi jõudis.

lk2 Katrin TahepoldOlen sündinud ja kasvanud Haljalas. 2000. aastal lõpetasin ma keskkooli ning asusin õppima Eesti Esimeses Erakosmeetika koolis, mille 1,5 aastat hiljem ka edukalt lõpetasin. Saatuse tahtel kolisin 2002. aasta kevadel Tartusse ning hetkel ei kujutaks ma oma elu ette kusagil mujal.


Pärast üle kümne aasta töötamist iluteenuste valdkonnas, tõdesin, et on aeg pühenduda millelegi muule. Langetada otsus õe eriala kasuks oli väga kerge, sest teisi valikuid mul lihtsalt ei olnudki. 2015. aasta jaanuaris lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli.


Hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonnas olen töötanud alates 2014. aasta 1. aprillist. Selle aja jooksul olen saanud kogemusi töötades nii abiõena, päevase õena, 24 h valveõena kui ka vastutava õena. 2016. aasta maist olin ametlikult vanemõe kohusetäitja ning 15. septembril usaldati mulle juhtkonna poolt vanemõe ametikoht.


Ma ei oleks kindlasti nii vastutusrikkale ametikohale kandideerinud, kui mind ei ümbritseks väga toetav, abivalmis ning mõistev meeskond, tänu kellele tulen tõesti igal hommikul rõõmsana tööle ning seda olenemata lahendamist vajavatest probleemidest. Lisaks on mul siiras heameel tõdeda, et ka kliinikumi teistes teenistustes töötavad toredad, abivalmis ning kannatlikud inimesed, kes on mind alates kevadest väga-väga palju aidanud.


Oma töös tahan teha kõik endast oleneva, et meie osakonnas viibiv patsient saaks vaatamata oma raskele diagnoosile ja ravile võimalikult positiivse haiglakogemuse, mille loovad nii tore ja empaatiline personal kui ka õendus- ja hooldustöö väga hea kvaliteet.

 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde Kaire Jugar: On väga suur rõõm, et osakond sai nii motiveeritud ja ametikohale sobivate väärtustega õendusjuhi. Katrinil on head juhi omadused, rõõmsameelsus, inimlik soojus ja mis peamine, ta armastab oma tööd ja oma inimesi. Võin kindlalt väita, et oleme kõik temaga väga rahul.

lk2 Maris KruusmaaMina sattusin audioloogiat õppima suurest huvist kuulmislanguse ja kuulmislangustega inimeste vastu. Kuna Eestis audioloogiat ei õpetata, oli kõige lähem valdkond sellele eripedagoogika ning selles valdkonnas ma ka enda kõrghariduse omandamist alustasin. See andis mulle teadmisi nii meditsiinist, psühholoogiast kui ka õpetamisest, mis mulle nüüd kõik igapäevases töös väga kasuks tulevad. Bakalaureuseõpingute ajal loodi stipendium audioloogia õppimiseks magistritasemel Inglismaal ning seda võimalust ei saanud ma käest lasta.


Audioloogia õpingute raames leidsin ma enda veel suurema huvi tasakaalu vastu, kuna audioloogia ongi teadus kuulmisest ja tasakaalust. Audioloogi töö on väga mitmekesine ning mul on hea meel, et saan aidata nii kuulmis- kui ka tasakaaluprobleemidega inimesi. Audioloogia valdkond tervikuna on hetkel Eestis kiirelt arenemas.


Igapäevaselt olen ma ka tööväliselt väga aktiivne inimene ning huvitun nii spordist kui muusikast. Olles alles mõned kuud Eestis tagasi olnud, olen ma alles sisseelamise faasis, aga hakkan endale kindlasti üsna pea uusi väljakutseid otsima.


Tartu sai mulle kolme õppeaasta jooksul väga koduseks ja armsaks, mistõttu mul on väga hea meel siin uuesti tagasi olla.

 

Dr Priit Kasenõmm, kõrvakliiniku juhataja: Meil on väga hea meel, et Maris Kruusmaa asus tööle kõrvakliinikusse. Olles hea suhtleja, väga täpne ja asjalik, on ta kliiniku töörütmiga kiiresti kohanenud. Rõhutamist väärib see, et Maris Kruusmaa asus vastloodud audioloogi ametikohale. Selline mittearstlik audioloogi ametikoht on Eesti meditsiinis esmakordne. Sellise spetsialisti ülesandeks on osutada laiapõhjalist esmatasandi audioloogilist teenus, kuid jätab samas võimaluse minna mõne kitsama teemaga süvitsi. Loodan, et meil seisab temaga ees pikk koostöö.

lk2 Kaie NellisAsusin tööle kliinikumi töökeskkonnaspetsialistina kaks kuud tagasi. Töötatud aja jooksul olen saanud esmase ülevaate sellest, mis on haigla kui töökeskkonna eripärad ja kui palju tööd on mind siin ootamas.


Hariduselt olen Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisekaitse spetsialist. Olen tegutsenud töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas nüüd juba üle kümne aasta. Kogemused on nii töökeskkonnaspetsialistina (EMTA), töökeskkonnainsenerina riskianalüüse läbi viies (Qvalitas Arstikeskus AS) kui akrediteeritud laborite mõõtjana töötades (Tartu Ülikooli töökeskkonnalabor, Qvalitas Arstikeskus AS). Minu eesmärk kliinikumis on tagada igale töötajale maksimaalselt ohutu töökeskkond. Selleks peab töötaja teadma, mis teda töökeskkonnas võib ohustada ja kuidas ennast selle tervisemõju eest kaitsta. Samuti peaks iga töötaja teadma, kuidas käituda õnnetuse korral – olgu selleks tulekahju, rünnak või seadmete avarii. Tahan oma tööga aidata inimestel olla terved ja säilitada hea elukvaliteet võimalikult pikaks ajaks.


Vaba aja veedan enamasti oma pere ja lastega. Enda heaolu tagamiseks harrastan tervisesporti värskes õhus (jooksen, teen kepikõndi, sõidan rattaga). Suvisel ajal meeldib tutvuda Eestimaa väikekohtadega. Sageli satun Saaremaale külla sõpradele ja sugulastele, sest seal on minu juured. Tartuga olen seotud alates kõrgkooli õppima asumisest 2003. aastal.

 

Raul Vatsa, turbehaldusspetsialist: Kaie Nellis asus kliinikumi töökeskkonnaspetsialisti kohale käesoleva aasta 1. juulil. Kaie omab suurt praktilist kogemust ettevõtte töökeskkonna ohutuse korraldamisel ning töökeskkonna ohutegurite mõõtmise alal. Tegemist on oma ala spetsialistiga, kelle käest saab alati nõu ja abi töökeskkonda puudutavates küsimustes.

lk2 Kadri RoivasseppOlen sündinud küll Tartus, kuid lapsepõlve- ja põhikooliaastad elanud piirilinnas Valgas. Keskkooli tulin Tartusse ning sellest ajast alates on see linn jäänud mulle südamelähedaseks.


Arsti elukutse peale hakkasin mõtlema alles abituriendina. Suurimaks eeskujuks oli kirurgist isa ja toona arstiteaduskonna II kursust lõpetav vend. Ülikooli lõpusirgele jõudes sai siiski üks asi selgeks – kirurgi minust kindlasti ei saa.


Esmalt astusin sisehaiguste residentuuri, kus oli mul õnn kahe aasta jooksul töötada oma ala professionaalide juhendamisel, saades teadmisi ja kogemusi, mida ka täna oma igapäevatöös rakendan. Ühel hetkel aga ristus mu tee kiirabi ja erakorralise meditsiiniga. Sealt omakorda tärkas huvi anestesioloogia ja intensiivravi vastu. Kuulates oma sisehäält, sai otsustatud erialavahetuse kasuks ning täna olen ma tehtud valikuga rahul. Residentuur viis mind kokku inimestega, kellest on arenenud sõpruskond kogu eluks ja mis kõige tähtsam – ma saan töötada erialal, mis on väga huvitav ja mitmekülgne. Kirsiks tordil on äärmiselt meeldiv ja toetav kollektiiv.


Tööst vaba aja sisustab mu kaheaastane poeg, kes õpetab oma vanemaid rõõmu tundma pisikestest asjadest ning vastutab selle eest, et igav meil juba ei hakka.

 

Dr Anneli Ellervee, arst-õppejõud anestesioloogia erialal: Dr Kadri Rõivassepp liitus 2. intensiivravi osakonnaga 2016. aasta alguses. Kadri on noor, töökas ja abivalmis, hea huumorimeelega kolleeg. Meie toetav kollektiiv on talle kindlasti abiks kogemuste omandamisel.

lk2 Klari NoormetsJuba põhikooli lõpust peale oli minus küpsenud soov saada lastearstiks.

 

Ülikooliaeg oli minu elu üks huvitavamaid. Nautisin õppeprotsessi, olin teinud õige valiku. Soovides saada enam kliinilist kogemust, veetsin arvestatava hulga oma öödest tolleagses üldintensiivravi osakonnas abiõena töötades. Sellele ajale olen äärmiselt tänulik, sain hindamatu kogemuse kiiretes olukordades töötamiseks, närvi, otsustamisjulguse ja veendumuse, et alati tuleb ebaselges situatsioonis kolleegidelt abi paluda.

 

Põhiõppe lõppedes suundusin professor Vallo Tillmanni kutsel doktorantuuri. Pakutud töö Wolframi sündroomiga hiirte endokriinhäirete uurimisest tundus mulle kui rutiinitalumatule inimesele põneva väljakutsena. Doktorantuur andis minu arengule palju juurde. Hindan kõrgelt prekliinilist teadust, saan aru loommudelite väärtusest ja ma ei ole siiani maha matnud soovi kunagi taas laboritööd teha ning seda kliinilise meditsiini huvides rakendada.

 

Pediaatria residentuuris süvenes mu huvi lasteneuroloogia vastu ning omandasin pediaatria kõrvalerialana lasteneuroloogi kutse. Oma tööd teen südamega ja olen oma valikuga 100% rahul. Olen veendunud, et meditsiin on meeskonnatöö ning head tulemused on saavutatavad ainult tänu koostööle patsiendi, arstide, õdede ja spetsialistide vahel. Loodan, et suudan olla oma kolleegidele ja patsientidele heaks tiimikaaslaseks.

 

Professor Vallo Tillmann, lastekliiniku juhataja: Mul on väga hea meel, et dr Klari Noormets asus tööle lastekliinikusse. Nimelt pole meie kliinikus palju arste, kellel oleks kogemus töötamaks haiguse loommudelitega. Loodan väga, et Klari leiab teda huvitava kliinilise probleemi, mille lahendamiseks saab ta kasutada oma prekliinilisi oskusi ja teadmisi. Lisaks sattus Klari tööletulek aega, mil vajasime väga uut lasteneuroloogi. Ta on näidanud ennast igati tubli ja teotahtelise arstina.

lk2 Annemai JallaiOlen pärit Viljandimaalt, kus möödusid minu lapsepõlve- ja teismeliseaastad. Soov arstiks saada on olnud nii kaua, kui ennast mäletan. Juba eelkooliealisena, mil veel kirjutada ei osanud, väristasin oma kätt paberil ja teavitasin, et see on kirurgi käekiri.

 

Tegelikult olen Tartu Ülikooli Kliinikumiga seotud juba aastast 2005, mil ülikooli II kursusel alustasin oma meedikukarjääri kardiokirurgia osakonnas, esialgu põetajana ja hiljem intensiivraviabiõena.

 

Kirurgiline eriala on mind paelunud alati, kuid soov just günekoloogiks hakata tekkis ülikooli viimasel kursusel. Tagant järgi võin julgelt väita, et tegin ainuõige otsuse. Mulle meeldivad erinevad väljakutsed, mida pakub mulle mu töö.

 

Ka vabal ajal eelistan pigem aktiivset puhkust. Olen käinud korduvalt vabatahtlikuna Aafrikas ning osalen Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma tegemistes. Olen õnnelik inimene, et saan teha tööd, mis mulle väga meeldib ja seda veel koos parimate kolleegidega.

 

Ursula Klaar, sünnitusabi ja günekoloogia vanemarst-õppejõud: Selle aasta algusest töötab naistekliinikus vahetult eriala residentuuri lõpetanud naistearst Annemai Jallai. Annemai on olnud seotud kliinikumiga juba üliõpilasena, töötades kirurgilise kallakuga osakonnas. Ilmselt sealt on pärit ka eriala valik. Naistekliinikul on rõõm tõdeda, et meie reas on rõõmsameelne, alati abivalmis, töökas kolleeg. Tema tegemised heategevuses ulatuvad oluliselt kaugemale kui meie väike Eestimaa. Oma vanematelt on ta pärinud mõtte „Lenda kõrgele, pürgi kaugele, vaata tähtede poole!"

lk2 Kart VahtraAsusin sisekontrolliteenistusse tööle siseaudiitorina veebruari alguses. Enne seda töötasin üle aasta audiitorbüroos KPMG ja ligi 10 aastat Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametis samuti siseaudiitorina.


Tihti küsitakse minu käest, et mis tööd ma õigupoolest teen? Põhiliselt aitavad siseaudiitorid ettevõtte või asutuse juhtkonnal saada ülevaadet sellest, kas läbiviidavad tegevused on vastavuses sisemiste kordadega, seadusandlusega ja püstitatud eesmärkidega. Lühidalt öeldes annavad siseaudiitorid juhtkonnale kindlustunnet, et kõik on nii nagu peab ja juhid saavad öösel rahulikult magada. Siseaudiitori töö eeldab pidevat arenemist ja õppimist ning see ongi põhjus, miks mulle meeldib mu töö.


Väljaspool tööaega on minu üheks hobiks mootorratturite täiendkoolitamine Moto Survival nime all, mille eesmärgiks on ennetada liiklusõnnetusse sattumist ja toimetulemist rasketes oludes. Ka minu suvised puhkused on viinud mind mootorrattal Austriasse, Itaaliasse, Horvaatiasse, Gruusiasse ja Tšehhi. Sel aastal on plaan sõita Rumeeniasse.


Minu 10-aastane labrador retriiver Bailey on mu trenni- ja matkakaaslane, kes on alati nõus metsa, rabasse või kuhu iganes jalutama, paistku taevas päike või sadagu lund ja lörtsi.


Mu ema soovis arstiks õppida, kuid minu sünd ajas selle plaani pea peale. Nüüd lunastangi ta täitumata soovi ning panustan kliinikumi töösse siseaudiitorina. Loodan, et minu tööst siin on kasu ning kliinikumi töökorraldus muutub töötajate ja patsientide jaoks üha paremaks.

 

Sisekontrolliteenistuse direktor Lily Salus: Kärt töötab meil alles teist kuud, aga on tunne nagu oleksime juba ammused kolleegid. Ta on hea suhtleja, laia silmaringiga, täpne ja asjalik. Kärdil on mõnus huumorisoon, mis meie töö juures on vägagi vajalik omadus. Meil on hea meel, et ta meie teenistuses tööle asus ning usun, et ees ootab pikk ja huvitav koostöö.

lk2 Lili KochOlen sündinud ja kasvanud Võrumaal ning lõpetanud Antsla Gümnaasiumi. Huvi meditsiini vastu tekkis keskkooliaastatel. Esialgsete unistuste kohaselt pidi minust saama arst, kuid saatuse/olude tahtel astusin õppima õe erialale. Hetkel võin öelda, et see oli ainuõige otsus. Peale Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamist 2006. aastal, asusin tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroanestesioloogia osakonda (praegune 2. intensiivravi osakond). Töö intensiivraviõena oli põnev ja südamelähedane. Tundsin ennast täpselt õiges kohas olevat.


Eelmise aasta lõpus sai minust naaberosakonna (3. intensiivravi osakonna) vanemõde. Peamiseks ajendiks kandideerimisel oli soov edasi areneda. Väljakutse on suur, kuid usun, et 10-aastane töökogemus intensiivraviõena on uuel ametikohal suureks plussiks.


Vabal ajal tegelen tervisespordiga. Suureks kireks on tennis, millega tegelemine viimasel ajal on kahjuks natuke unarusse jäänud. Hobi korras tegelen veel fotograafiaga.

 

Dr Jüri Vahtramäe, 3. intensiivravi osakonna vanemarst-õppejõud: Olen Liliga koos töötanud napilt mõni päev rohkem kui kaks kuud ja seda on olnud liiga vähe, et teda korralikult tundma õppida. Küll aga võin öelda, et see, mida olen seni kogenud, kõneleb temast kui rahulikust ja tähelepanelikust suhtlejast, täpsest, asjalikust ja õppimishimulisest kaastöötajast, analüüsivast ja alati laiemat pilti hoomata püüdvast ning probleemide sügavamatest põhjustest huvitatud juhist. Mul on väga hea meel, et sündmuste kulg on Lili meie juurde toonud.

lk2 Kaja RuulOlen Tartus sündinud ja kasvanud, Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlane ning õpingutega seoses ka pealinnas elanud. Kodulinnaks on jäänud siiski Tartu, pärast kooli lõpetamist rajasin siia kodu ja pere.


Olen kutselt kinnisvarahaldur tasemega 5. Kutse omandasin 2003. aastal, mil meid oli veel vähe ning eriala liit EKHHL koolitas ja hoidis meid ühte. Nüüd on haldurite kutsestandard ühildatud Euroopas kehtivaga ning aja möödudes omandasin ka EVS 914: 2012 heakorratööde kvaliteedi kontrollija taseme 3. Olen oma tööalases karjääris juhtinud kinnisvarahooldusfirma Lõuna-Eesti osakonda ja hoolitsenud Eesti ühe suurima tööandja Lõuna piirkonna kinnisvara eest. Saadud kogemuste eest olen tänulik, need on abiks täna suures kliinikumi hoones toimetamiseks.


Aprillist 2015 olen kliinikumi töötajate ridades. Töö on intensiivne, maja on suur, osakondi palju ja veel rohkem inimesi. Eelmisel suvel korraldasin osakondades remonditöid ning talvel abistasin nõu ja jõuga uue meditsiinilinnaku avamisel. Hetkel kolime uutesse ruumidesse osakondi teistest Tartu linnas asuvatest hoonetest. Väsimus tööpäeva lõpus asendub rahuloluga tehtud tööst.


Luban oma maja inimesi mitte alt vedada. Püüan nende töökeskkonda hoida töökorras oma meeskonnaga. Mul on toetav meeskond, kellele saab igas olukorras loota ja kellega koos saan oma töö eesmärgid ellu viia. Mul on väga vedanud ülemusega, kes kauaaegse majandusteenistuse töötajana suunab ja abistab nõu ning jõuga.


Vabal ajal tegelen spordiga, talvel suusatan, suvel sõidan palju rattaga. Abikaasaga reisime palju, planeerimata puhkusi meie peres pole.

 

Aare Toon, majandusteenistuse direktor: Kaja osutus väljavalituks tema kinnisvarahalduri kutse ja pikaajalise töökogemuse põhjal kinnisvara hoolduses. Majandusjuhatajana on Kaja näidanud ennast oskuslikult tööülesannete ja tööiseloomust tulenenud probleemide lahendamisel. Suhtlejana on Kaja saavutanud hea läbisaamise kolleegidega ja alluvatega, mis on hea näitaja edasisel töö jätkumisel kliinikumis.