lk8 Dr Oksana Ivask ja Vladimir Machon8. aprillil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Oksana Ivaski juhtimisel Eesti esimene alalõualiigese endoproteesimine.


Patsiendil, kellele operatsioon tehti, oli diagnoositud traumajärgselt anküloos ehk liigesjäikus. Täielikuks taastumiseks kulub patsiendil operatsioonijärgselt 3–6 kuud.


Dr Oksana Ivaski sõnul on tegemist erilise meetodiga, kuna patsiendile valmistatakse protees tema alalõualiigese eripärast lähtuvalt. „See tähendab, et proteesi paigaldamine on patsiendile a-traumaatiline, kuna sobib sajaprotsendiliselt, olles valmistatud konkreetsele patsiendile pärast kompuutertomograafia uuringu andmete töötlemist.“ Alalõualiigese asendamise puhul on tegemist elukvaliteeti muutva lõikusega. Dr Ivask rõhutab, et alalõualiiges on inimese üks liikuvamaid liigeseid, mida ümbritseb suur hulk närve, mistõttu on ka operatsioonijärgsel füsioteraapial äärmiselt oluline roll.


Et alalõualiigese endoproteesimisi ei ole Eestis varem tehtud, käis dr Ivask meetodit omandamas Saksamaal ning Tšehhis. Ka esimesel kliinikumis läbi viidud operatsioonil osales mentorina Praha kolleeg dr Vladimir Machoň. Protees, mida dr Ivask operatsioonil kasutas, oli tellitud Ameerikast ettevõttelt TMJ Concepts, kus see valmistati täpselt patsiendi anatoomiat arvestades.


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsari sõnul on väga oluline, et ülikoolihaigla arstid võtaksid kasutusele uusi meetodeid. „Meditsiinivaldkonna tehnoloogilised ja diagnostilised võimalused paranevad iga päevaga, mistõttu on tänuväärne, et dr Oksana Ivask on uue meetodi omandanud ning asub seda Eestis praktiseerima. Dr Ivask paistab silma oma hea kirurgilise tehnikaga ning väga hea suhtumisega patsientidesse,“ kommenteerib dr Kotsar.


Hinnanguliselt võiksid Eestis kõnealust operatsiooni vajada kuni kümme patsienti aastas.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Prof Eero Vasar A.Tennus

 

Eero Vasar on sündinud 17. septembril 1954. aastal. Ta on lõpetanud 1973. aastal Tartu 5. Keskkooli, 1979. aastal arstiteaduskonna raviosakonna, jätkanud õpinguid füsioloogia kateedri asiprandina ning kaitsnud 1983. aastal meditsiinikandidaadi ja 1992. aastal meditsiinidoktori teaduskraadi.


Eero Vasar oli aastatel 1983–1991 Tartu Riiklik Ülikooli ÜMPI Psühhofarmakoloogia labori juhataja ja vanemteadur. Aastatel 1991–2016 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi juhataja ning alates 2016. aastast Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja. Eero Vasar on alates 1992. aastast Tartu Ülikoolis füsioloogia korraline professor.


Eero Vasar valiti 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on pälvinud 2001. aastal Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeni, 2004. aastal Eesti Vabariigi Teaduspreemia meditsiini alal ning 2016. aastal Eesti Teaduste Akadeemia Karl Sclossmanni medali.

 

Kliinikumi Leht 

 

 

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.


Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


Mai 2019
9.–10. mai, Haapsalu, Vaba 6
13.–17. mai, Kuressaare, Aia 25
20.–22. mai, Viljandi, Turu 8/10
27.–30. mai, Võru, Jüri 19A

 

Juuni 2019
3.–5. juuni, Valga, Peetri 2
6.–7. juuni, Ahtme, Ilmajaama 14
11.–14. juuni, Narva, Haigla 5
17.–20. juuni, Rakvere, Lõuna Põik 1
25.–26. juuni, Vändra, Vihtra tee 4
27.–28. juuni, Rapla, Alu tee 1

 

Kliinikumi Leht

Traditsiooniline kliinikumi kevadkonverents „Inimkeskne tervishoid – eesmärk või teekond?“ toimub 10. mail Dorpati konverentsikeskuses.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 parkimismajaAprillis algavad N. Lunini 16 kinnistul ehitustööd Maarjamõisa korrusparkla rajamiseks. 2020. aasta alguseks valmiv parkimismaja on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks.


Uus ehitatav parkimismaja on kuuekorruseline, brutopinnaga 12 000m2, mahutades ära 432 märgistatud parkimiskohta. Parkimismaja valmimine loob võimaluse uue lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevakirurgiakeskuse hoonete ehitamiseks.


Olgugi, et parkimismaja ehitus toob kaasa ebameeldivusi nii kliinikumi patsientidele kui ka töötajatele, palub kliinikumi juhatuse liige–haldusjuht Marek Seer mõistvat suhtumist. „Kogu linnaruumis jääb parkimiskohti aina vähemaks, mistõttu on parkimismaja ehitus tulevikku silmas pidades äärmiselt vajalik samm. Parkimismaja ehituse ajal on N. Lunini tänava äärsetel kinnistutel parkimine piiratud, mistõttu palume enne vastuvõtule tulekut varuda aega või kasutada mugavat ühistransporditeenust või miks mitte alternatiivina kevadel alustavat rattaringluse teenust,“ kommenteerib Marek Seer. Ta rõhutab, et ilma parkimiskorralduse ümberplaneerimiseta ei oleks võimalik alustada uue ehitusjärgu ehitustöödega.


Meditsiinilinnaku uues, III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse kõrvakliinik, uus operatsiooniplokk nii päevakirugiliste kui ka statstionaarsete patsientide jaoks, naistekliiniku perekeskus ning samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.


III ehitusjärgu ehitus algab eeldatavasti 2020. aasta alguses ning valmib aastaks 2022.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 Kuldtaseme sertifikaat

 

 

Tartu Ülikooli Kliinikum läbis edukalt tubakavaba haiglate (Global Network for Tobacco Free Healthcare Services) akrediteerimisprotsessi, mille tulemusel pälvis kliinikum kuldtaseme liikme staatuse aastateks 2018/19–2022/23. Tunnustus anti töö eest, mida on tehtud ja tehakse haigla peahoone ehk L. Puusepa 8 hoone tubakavabaks muutmiseks ning suitsetamislevimuse vähendamiseks personali ja patsientide hulgas. Hõbetaseme oli kliinikumil alates 2012. aastast.


Tunnustus antakse üle maikuus Varssavis.


Kliinikumi Leht

 

 

lk2 Balti Assamblee

 

7.–8. märtsil osalesid juhatuse esimees Priit Eelmäe ja transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall Riias Balti Assamblee Heaolukomisjoni istungil ekspertidena Eesti delegatsiooni koosseisus. Kliinikumi esindajate ettekanded andsid ülevaate organisiirdamise arengutest ja võimalustest Eestis ja Balti riikides.

 

Balti riikide heaolukomisjoni istungi eesmärk oli vahetada naaberriikidega kogemusi ning leida koostöökohad organsiirdamise, ravimite ja meditsiiniseadmete ning kriisiolukordade puhul.

 

Kliinikumi Leht

 

 

Kliinikumi arstid löövad kaasa noorte silmaringi laiendamisel


Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul korraldatakse loengusari, mille raames peavad teadlased, õppejõud ja kraadiõppurid 2019. aasta jooksul Eesti koolides sada loengut. Loengusarjas löövad aktiivselt kaasa mitmed Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid, oma teadmisi jagavad noortega prof Katrin Õunap, dr Tiia Reimand, dr Piret Laidre, dr Tiina Kahre, Pille Tammur, dr Heili Varendi ja dr Kuldar Kaljurand.


Kliinilised geneetikud tutvustavad loengusarjas oma eriala ja igapäevatööd, muuhulgas räägitakse sellest, kas vähk võib olla pärilik; kuidas saada teada, kas sünnib terve laps, pärilikest harvikhaigustest – kuidas neid tänapäeval uuritakse ja ravitakse; kuidas diagnoositakse Downi sündroomi.


Dr Kuldar Kaljurand tutvustab õpilastele, mida kaetab silmakae. Dr Heili Varendi räägib vastsündinu tervise tähtsusest inimese tervise nurgakivina.


Loengusarja eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust saada osa teadus- ja õppetööst. Registreerumine kevadsemestri loengutele on koolidele avatud. Sügissemestri loengute ideekorje algab augustis ja teemad avaldatakse koolidele septembri esimesel nädalal.


Kliinikumi Leht

lk3 Ago Korgvee Tennus24. jaanuaril nimetas Tartu volikogu linna aukodanikud ja Tartu Tähe kavalerid. Aukodaniku tiitli, mis on linna auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest, pälvis anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor dr Ago Kõrgvee.

 

Dr Ago Kõrgvee on kaasaegse Eesti kiirabi- ja erakorralise meditsiini süsteemi rajaja. Ka praegu töötab ta lisaks anestesioloogia ja intensiivravi kliinikule Järva-, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Viljandi ja Valgamaad teenindava SA Tartu Kiirabi juhatuse esimehena.

 

Dr Kõrgvee on lõpetanud 1972. aastal Tartu 5. Keskkooli ning 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Ülikoolile järgnes internatuur Tartu Kliinilises Haiglas anestesioloogia ja intensiivravi erialal ning aspirantuur Tartu Ülikoolis kliinilise ja eksperimentaalse kardioloogia alal. Aastal 1980 asus dr Kõrgvee tööle reanimatoloogina Tartu Kliinilises Haiglas ning aastatel 1984–1999 oli ta ametis kardioloog-intensiivraviarstina Tartu Maarjamõisa Haigla erakorralise kardioloogia osakonnas. 1994. aastast on dr Kõrgvee seotud ka Tartu kiirabiga – alustades peaarsti asetäitjana, töötades 2001. aastast asutatud SA Tartu Kiirabi juhatuse liikmena ning aastast 2006 juhatuse esimehena. Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktorina töötab dr Kõrgvee aastast 2000.

 

Dr Kõrgvee on andnud suure panuse erakorralise meditsiini ja kiirabi valdkonna arendustöösse ja õigusloomesse ning juhendanud residente nii erakorralise meditsiini osakonnas kui ka kiirabis. Ta on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni haiglaeelse erakorralise meditsiini rahvuslik koordinaator, sotsiaalministeeriumi erakorralise meditsiini erialakomisjoni liige, haigekassa nõukogu strateegia komisjoni liige, MTÜ Eesti Kiirabi Liit juhatuse esimees, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi president ja Eesti Anestesioloogide Seltsi liige.

 

Eesti riik on 2002. aastal tunnustanud dr Kõrgvee panust erakorralise meditsiini arendamisel Punase risti III klassi ordeniga.

 

Palju õnne, dr Ago Kõrgvee! Mis tunne on olla Tartu aukodanik?
Tänan. See on hea tunne, ei saa salata. Tunnen, et see pole mitte ainult minu tunnustus, vaid tunnustus kogu meditsiini, eriti erakorralise meditsiini arengule. Minu elutöö on eelkõige seotud meditsiini arendamisega.

 

Volikogu hindas teie initsiatiivikust, töövõimet ja pühendumust erakorralise meditsiini eriala ja kiirabiteenuse arendamisel. Kas nimetatud valdkonnad toimivad tänaseks nii nagu te olete soovinud?
Erakorraline meditsiin on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Oleme palju ära teinud, kuid areng peab jätkuma. Oleme jõudnud tasemele, kus meie teadmised ja varustus on väga head, nüüd on vaja, et kogu meditsiinisüsteem muutuks, et inimeste teadlikkus suureneks. Hetkel oleme jõudnud kahjuks olukorrani, kus inimestele on erakorraline meditsiin väga kättesaadav, samas perearstiabi ja teiste erialade spetsialistid mitte nii väga. See viib tahes-tahtmata erakorralise meditsiini mitteotstarbelisele tarvitamisele. Mul on väga hea meel, et oleme Eestis suutnud säilitada meditsiinilise kiirabi. Praeguses meditsiiniolukorras ei oleks teistmoodi mõeldavgi. Aga jällegi, inimesed kipuvad kiirabi kuritarvitama ja sageli ei suuda Häirekeskus neid ohjata. Edasised jõupingutused peaksid olema selles suunas, et iga inimene saaks oma terviseseisundile vastavat abi, ülekvalifitseeritud meditsiiniabi on riigile liiga kallis, samuti ei tohiks ükski inimene saada alakvalifitseeritud abi ning seetõttu tema tervis kannatada.

 

Kui te oleksite enda arstikarjääri alguses, siis kas valiksite uuesti erakorralise meditsiini eriala?
Raske öelda. Ma olen ju töötanud kolmel erialal, igaüks neist on oma võludega. Kindlasti on erakorraline meditsiin kõige mitmekülgsem.

 

Teie värvikat isiksust seostatakse ühe unistusega – helikopter. Kuidas sellega on?
Oma purilennuk mul on, kui vähegi ilma on ja vaba aeg võimaldab, siis käin Ridalis lendamas. Helikopterit mul kahjuks ei ole. Aga mõtlen, et Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Kiirabi võiksid ühiselt helikopterit omada küll. See viiks Tartu Ülikooli Kliinikumi hoopis uuele tasemele – nii traumahaige ja teiste aegkriitiliste patsientide käsitluses, võrgustumises, transplantatsioonikeskusena.

 

Tartu on teie panust märganud ja väärtustanud. Milline oleks aga teie nõuanne linlastele – kuidas kodanikud saaksid Tartu erakorralise meditsiini ja kiirabi käekäigule ning tõrgeteta toimimisele kaasa aidata?
Inimestel endal on palju ära teha. Alustame või sellest, et märgatakse abivajajat ja abistatakse, mitte ainult ei valita häirekeskuse numbrit ja ei arvata, et sellega on kodanikukohus täidetud. Tegelikult on paljudel juhtudel vaja tegutseda kohe, juba enne, kui kiirabi kohale jõuab. Drastiliseks näiteks on kliiniline surm või katastroofiline verejooks. Kui juuresolija vaid helistab ja ise käsi külge ei pane ning esmaabi ei anna, siis pole sageli ka kiirabist enam kasu. Kui abivajaja nii kriitilises seisundis ei ole, siis tasuks alati talt uurida, kas ta kiirabi üldse vajab. Sagedased on situatsioonid, kus möödasõitja helistab häirekeskusesse ja tellib kiirabi, kuid inimene, kellele kiirabi kutsuti, on juba minema kõndinud, sest ta tervisel polnud häda midagi. Ka erakorralise meditsiini osakonda pöördumiseks peab tõsine häda olema, siis aidatakse seal meelsasti, kuna see on töö, milleks nad õppinud on. Piltlikult öeldes köha-nohuga on kõige paremaks abiandjaks ikkagi inimese enda perearst, kelle juures on ka ravi järjepidevus tagatud. Inimestel on palju kaasa rääkida oma tervise hoidmises ja parandamises. Sportlik eluviis ning regulaarne tervisekontroll vanemas eas on võtmesõnad paremale tervisele. Teadlikkuse tõstmine oma haigustest, tarvitatavatest ravimitest ning progresseerumise vältimisest on kindlasti tähtsad.

 

Dr Ago Kõrgveed küsitles Helen Kaju 

7. veebruaril pidasid koostöökohtumise kliinikumi ning perearstide seltsi juhatused. Tegemist oli ajaloolise töökoosolekuga, kuna hoolimata varasemast koostööst, ei ole perearstide ja kliinikumi esindajad juhatuse tasemel kohtunud.

 

Ühise laua taha kogunemise eesmärk oli kaardistada esmatasandi ning kliinikumi koostöökohad ning leida ühised huvid, millesse üheskoos panustada. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul tuleb näha tervishoiusüsteemi kui tervikut, kus esmatasandil ehk perearstisüsteemil on kanda oluline roll. „Kuna tervishoiusüsteemi keskmes on ennekõike patsient, siis on mõistlik otsida tõhusaid ja toimivaid lahendusi nii ravitöö kui ka e-lahenduste osas üheskoos,“ sõnas Priit Eelmäe.

 

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kinnitas, et ühiseid koostöökohti leidub mitmeid ning tõi välja, et süsteemi tõhustamiseks tuleks korrastada arstidevahelist tagasiside andmist, aga leppida kokku täpsemalt ka tagasikutsete põhimõtetes.

 

Pikimaks päevakorrapunktiks kujunes e-lahenduste valdkond, millel peatudes tõdeti üksmeelselt, et selle asemel, et tervishoiusüsteemi osapooled eraldi tarkvara arendavad, võidaksid kõik ühtsest omavahel ühilduvast tarkvaralahendusest. Le Vallikivi sõnul on kliinikumi digitaalne haiguslugu eHL jätnud oma funktsionaalsuse poolest väga hea mulje.

 

Perearstide esindajad hindasid ka e-konsultatsioone heaks koostöövormiks, mille käigus võidab ennekõike patsient, ent mille kaudu omandab igapäevaselt lisapädevust ka perearst, saades juhiseid eriarstilt. „Kuna digisaatekirjad ei täida enda ülesannet päris nii nagu oodatud, siis on eriarsti e-konsultatsioon äärmiselt vajalik. On tervitatav, et e-konsultatsioonide nimekiri täieneb. Ootame pikisilmi e-konsultatsioonide alustamist nii dermatoloogia erialal kui ka kokkulepete sõlmimist neurokirurgia erialal,“ kommenteeris dr Vallikivi.

 

Kliinikumi ja perearstide seltsi juhatused leppisid kokku, et koostöökohtumisest saab traditsioon ning järgmisel korral võetakse aruteluteemaks kliinikumi ja tütarhaiglate tegevuspiirkonnas asuvate tervisekeskuste töökorraldus.

 

Kliinikumi Leht

Priit Eelmae 2018A.Tennus

Tartu Ülikooli Kliinikumis 19.–30. novembril 2018. aastal läbi viidud rahuloluküsitluse esialgsetest tulemustest selgub, millega on kliinikumi töötajad enim rahul, aga ka see, millised valdkonnad vajavad parandamist.


Küsitlusele oli võimalik vastata nii veebis (kliinikumi kasutajatunnusega töötajad) kui ka paberil. Veebiküsitlusele vastamisi oli 1834 (87%) ning paberankeetidel vastamisi 268 (13%). Kokku osales rahuloluküsitluses 2102 kliinikumi töötajat ehk 45% tööajatest, mistõttu oli vastamise esinduslikkus rahuldav. Ettepanekute tegemise ja kommenteerimise võimalust kasutasid koguni 751 vastajat. Rahuloluküsitluse tulemusi tutvustati struktuuriüksuste juhtidele jaanuarikuus.


Aktiivseimad vastajad (üle 50% vastanuid) olid androloogiakeskus, nahahaiguste kliinik, naistekliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, apteek, analüüsi- ja kvaliteediteenistus, finantsteenistus, patoloogiateenistus, verekeskus, ühendlabor ja ühendkantselei.


Küsitluse põhjal selgus, et kõige rohkem ollakse kliinikumis töötades rahul töö sisuga, kliinikumi juhtimisega, informeeritusega kliinikumi eesmärkidest ning töökeskkonnaga.


Seevastu kõige vähem oldi rahul töö tasustamisega ja täiendavate heaolu võimalustega (sündmused, sportimise võimalused, toetused).


Töökorralduslikust aspektist selgus, et kliinikumi töötajad teavad täpselt oma tööülesandeid ning hindavad ka võimalust tööl oma oskusi ja teadmisi rakendada. Parandamist vajab aga koostöö – nii struktuuriüksuste-sisene kui ka –vaheline. Vahetult juhilt oodatakse rohkem tagasiside andmist.

 

Juhatuse esimees Priit Eelmäe: Kliinikumi juhatus tänab kõiki, kes võtsid küsimustikule vastata. Eriti märkimisväärne on, et kolleegid kasutasid nii paljudel kordadel lahtise tagasiside ja kommentaaride andmise võimalust. Vaid nii saab töötajate häält arvestada iga-aastaste tegevuskavade koostamisel. Kindlasti kõiki soove korraga täita ei ole võimalik, kuid arvestades, kui suure osa ajast veedavad inimesed tööpostil, on oluline, et inimesed tunneksid end kliinikumis hästi. Rahulolutunne on küll individuaalne, kuid selgemad ja konkreetsemad tööülesanded, töötaja motiveerituse ja panuse hindamine, toetavad suhted kolleegide vahel ning mugav ja kaasaegne töökeskkond aitavad luua hea õhkkonna.

5.-7. veebruarini toimus Berliinis EIT Health`i iga-aastane MatchMaking sündmus, kus sel aastal osales rekordiarv osalejaid ning toimus rekordarv kohtumisi – kokku üle 340 osaleja ja 550 erineva kohtumise. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindas juhatuse esimees Priit Eelmäe ja keskkonnaosakonna juhtaja Triin Arujõe.

 

EIT Health (www.eithealth.eu) on 140 partnerist koosnev EIT (European Institute of Innovation and Technologies) tervise valdkonna konsortsium, mille eesmärgiks on läbi erinevate toetusmeetmete edendada Euroopa kodanike tervist ja muuta Euroopa tervishoiu süsteemid efektiivsemaks, samuti aidata kaasa meditsiini sektori kasvule Euroopas. Tartu Ülikooli Kliinikum kuulub nende 140 partneri hulka, kel on võimalus taotleda oma turu-lähedaste ideede rakendamiseks finantsvahendeid.

 

Berliinis toimunud MatchMaking ürituse eesmärk oli leida partnereid EIT Health 2020. aasta projektidele, mille erinevate voorude esitamistähtajad on sel varakevadel. Kliinkum on EIT Health partner alates 2018. aasta lõpust.

 

Kliinikumi Leht

KliinikumiLeht lk82018. aastal vaktsineeris end Tartu Ülikooli Kliinikumis gripi vastu 70% töötajatest. Seitsme aastal jooksul on see number peaaegu kahekordistunud. Eesti kontekstis on kliinikum tervishoiutöötajate vaktsineerituse poolest esirinnas.


Ent head tulemused ei ole sündinud iseenesest. Infektsioonikontrolli teenistuse õe Tiina Tederi sõnul tuli esimestel aastatel teha töötajate seas väga palju teavitustööd. Lisaks hakkas 2011. aastal infektsioonikontrolliteenistus eest vedama kampaaniad, mis olid suunatud kliinikumi töötajatele gripivaktsiini tegemiseks. Siis oli vaktsineerijate hulk umbes 40% tervishoiutöötajatest, olgugi, et esimesel kampaaniafotol oli nõus ühise eesmärgi nimel poseerima professor Joel Starkopf isiklikult. „2011. aastast on kliinikum taganud kõikidele patsientidega kokku puutuvatele kolleegidele vaktsiini tööandja kulul,“ lausub infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Vivika Adamson. Ta lisab, et väga oluline nüanss on ka vaktsineerimise mugavus töökohal, niisamuti vaktsiini kättesaadavus. Lisaks enda töötajate kulude katmisele on kliinikum panustanud ka arstitudengite vaktsineerimise toetamisse, sest ka tudengid puutuvad ravil olevate patsientidega kokku ning peavad täitma patsiendiohutuse nõudeid.


Aastatel 2014–2015 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt läbi viidud uuringu andmetel oli Euroopas keskmine tervishoiutöötajate vaktsineeritus vaid 25%. Numbrid on kõnekad ning kinnitavad, et kliinikumi tervishoiutöötajate hoiakud ja tervisekäitumine on muutunud. Infektsioonikontrolliteenistuse töötajate sõnul peetakse lausa kollegiaalseks otsuseks vaktsineerida end gripi vastu. „Üks asi on tervishoiutöötaja enda tervise kaitsmine, teisalt aga tahame ju ravida parimal ja ohutumal moel ka patsiente. Kliinikum soovib olla eeskujuks ning pealegi, kui tervishoiutöötaja otsustab end gripi vastu vaktsineerida, oskab ja julgeb ta seda soovitada ka enda patsientidele,“ lisas arst-õppejõud Piret Mitt. Harvad pole ka juhud, mil tervishoiutöötajad kasutavad võimalust tellida vaktsiine ühtlasi enda lähedastele.


Lisaks kliinikumi heade näitajatele rõõmustavad infektsioonikontrolli teenistuse töötajad selle üle, et hoiakud hakkavad tasapisi muutuma ka ühiskonnas. Näiteks eraettevõtetes, kes ei soovi talvisesse perioode massilisi töötajate haigestumisi ning on nii sel kui ka eelnevatel aastatel pöördunud küsimusega, millist gripivaktsiini ettevõtte töötajatele pakkuda.


Kliinikumis tegi 2018. aastal vaktsineerimise näitaja tubli tõusu just õendus-hooldus personali hulgas. Kogu Eesti elanikkonnast aga on vaktsineeritud vaid 3,2%. See teeb infektsioonikontrolli teenistuse töötajad murelikuks: „Gripp on väga raske haigus ning paraku see viirus liigub talvel kõikjal. Paljud gripisurmad on välditavad,“ toonitab dr Adamson. Ta lisab, et olenemata sellest, et väikesed lapsed ja vanurid on eriti ohustatud, võib ka tugeva ja hea tervisega inimene grippi haigestuda.


Olgugi, et tervishoiutöötajate vaktsineerituse protsent on kliinikumis kõrge, soovib infektsioonikontrolli teenistus selle tõusu, sest ECDC soovituse järgi võiks tervishoiutöötajate vaktsineeritus olla vähemalt 75%. See on ka infektsioonikontrolli teenistuse eesmärk kliinikumis. Ühtlasi loodavad nad sama suurepärasele koostööle nagu on olnud seni kliinikumi juhatuse, apteegi ja teiste kolleegidega.

 

Kliinikumi Leht

lk3 juhatus Narvas17. jaanuaril külastasid Narva haiglat Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsar.


Visiit algas ekskursiooniga haiglas, mille käigus tutvusid külalised Narva haigla diagnostilise baasi (radioloogia, endoskoopia) ning ravistruktuuridega (intensiivravi, hemodialüüs, operatsiooniblokk). Lisaks tutvustati külalistele ka haigla personali ning maja huvitavat ajalugu.


Kliinikumi, Narva haigla ja Ida-Viru Keskhaigla vahel on sõlmitud koostöökokkulepe ning Priit Eelmäe rõhutas, et aeg on astuda kokkuleppega kvalitatiivne ja kvantitatiivne samm edasi. Milliseks see samm kujuneb, oleneb nii Narva haigla vajadustest kui ka kliinikumi võimalustest. Kohtumisel lepiti kokku, et vajaduste ja võimaluste analüüsimine ning võimalusel nende ühildamine on järgmise perioodi eesmärk. Külalised rõhutasid, et näevad Narva haiglat ka edaspidi iseseisva juriidilise isiku ning Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööpartnerina.


„Narva haigla võiks olla heaks praktikabaasiks, sealhulgas ka vene keele oskuse arendamiseks, nii praktikantidele kui residentidele. Ning miks mitte propageerida enam regiooni ka abiarstidele võimaliku töökohana,“ ütles Priit Eelmäe.


Narva haigla ja kliinikumi esindajad leppisid kokku, et meditsiinilise koostöö tugevdamise eesmärgiks on ka vähi diagnostika parandamisele suunatud tegevus regioonis.


Lisaks Narva haiglale külastasid Priit Eelmäe ja Andres Kotsar ka Ida-Viru Keskhaiglat ning Rakvere haiglat.


Kliinikumi Leht

lk12 kolimineOktoobrikuus alanud L. Puusepa 1a rekonstrueerimistööd, mille eesmärk on ehitada kaasaegne tervisekeskus, toovad kaasa uued kolimised.


Alates veebruarikuust asub personaliteenistus L. Puusepa 8 F-korpuse I korrusel. Niisamuti peab vabastama Maarjamõisa polikliinikumaja IV korruse praegu seal asuv kliinikumi administratsioon, kes asub alates 4. veebruarist Maarjamõisa väljal Physicumi hoone II korrusel (W. Ostwaldi 1). Kolimise järge ootab ka ambulatoorne kardioloogia.


Marek Seer, juhatuse liige-haldusjuht: „Rekonstrueerimistööd on hetkel graafikus ning mida varem saame vabastada remonti ootavad ruumid ehitajale, seda kiiremini jõuame soovitud lõpptulemuseni. Oleme püüdnud leida asenduspinnad erinevatele struktuuriüksustele nii, et muudatused ei segaks ravitööd. Seetõttu kolib ka kliinikumi juhatus ajutiselt meie hea partneri Tartu Ülikooli Maarjamõisa väljal asuvale Physicumi pinnale, et vältida L. Puusepa 8 majas asuvate ravitööks mõeldud ruumide ümberkohandamist.


Palume kolleegidelt mõistvat suhtumist. Ajutised ebamugavused saavad lahenduse aastal 2020, mil L. Puusepa 1a rekonstrueerimisprojekt lõppeb“.

 

Kliinikumi Leht 

lk4 dr Martin ReimDr Martin Reim osales novembri lõpus suulise ettekandega rahvusvahelisel kongressil, Radiological Society of North America Scientific Assembly and Annual Meeting 2018 (RSNA), mis toimus USAs, Chicagos. Tema teadustöö „Correlation between CT-Based Liver Injury Severity Scoring, Contrast Extravasation and Subsequent Management“ valiti kogu kongressi parima 200 abstrakti hulka. Töö juhendajateks olid dotsent Pilvi Ilves ja professor Peep Talving. Kaasautoriteks dr Andrus Lomp, dr Vladislav Mihnovitš, dr Sten Saar ja professor Urmas Lepner. Uurimistöö esimest etappi esitas dr Reim suulise ettekandena ka Euroopa Radioloogia Kongressil Viinis (kevad 2018).

 

UURINGUST
Tegemist oli retrospektiivse uuringuga, mis analüüsis Eesti populatsiooni baasil maksatraumade kliinilist käsitlust, raskusastet ning radioloogilisi vigastuse tunnuseid. Töö eesmärgiks oli uurida võimalikku seost kompuutertomograafia (KT) leiu alusel määratud maksa traumaatilise vigastuse skaala, aktiivse verejooksu tunnuste ning kliinilise käsitluse otsuste vahel.

 

SISSEJUHATUS
Kirjanduse andmetel on tömbi maksatrauma suremus 4–12% ning maksatrauma on juhtivaks surma põhjuseks kõhuõõne organite vigastuste korral. Seega on oluline, et analüüsiksime Eesti senist praktikat ning otsiksime võimalusi ravitöö jätkuvaks parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks.

 

VALIM JA DEMOGRAAFILISED ANDMED
Uurimistöös analüüsisime maksatraumasid vahemikus 2009–2013. Kogu valimi suuruseks oli 150 patsienti, kellest 81 patsienti vastasid kõigile seatud kriteeriumitele. 73% juhtumitest oli tegemist meessoost patsientidega, kelle keskmine vanus oli 31,5 aastat (SD +/- 12,2). 25% juhtumitest oli tegemist penetreeriva vigastusega. Kõige sagedasem vigastuse põhjus oli mootorsõiduki avarii.

 

TULEMUSED
KT uuring teostati 81 patsiendile. Kasutasime vigastuse raskusastme hindamiseks Ameerika traumakirurgide assotsiatsiooni organvigastuse skaalat (AAST), mis jaotab vigastused raskusastme järgi kuute kategooriasse (I-III kerge/keskmine maksatrauma ja IV-VI raske maksatrauma). Uuringu kohordist (n=81) 70-l oli KT alusel tegemist kerge või keskmise raskusastmega maksatraumaga ning 11-l raske maksatraumaga. Isoleeritud maksatrauma esines 13-l patsiendil. Kõige sagedasemad kaasuvad vigastused haarasid rindkereseina, kopse või alumisi roideid. Aktiivse verejooksu tunnused tuvastati 20-l patsiendil, kellest 6 opereeriti ja 2 said ravi interventsionaalse radioloogia protseduuri abil. Kogu kohordist (n=81) raviti operatiivselt 14 patsienti (17,3%) ja konservatiivselt 67 patsienti (82,7%).


Võrreldes operatiivset raviotsust erinevate maksavigastuse skoori astmetega (kerge/keskmine vs raske maksatrauma) ei esinenud statiliselt olulist erinevust (p=0,392). Samuti ei esinenud statiliselt olulist erinevust aktiivse verejooksu tunnustega ja aktiivse verejooksu tunnusteta patsientide käsitluse võrdlusel (p=0,09), kuid kui viimasele võrdlusele lisada interventsionaalse radioloogia raviprotseduurid, siis muutus erinevus statistilselt oluliseks. Uuringu kohordi (n=81) suremus oli 2,5 %. 

 

Kokkuvõttes saab järeldada, et maksatraumade käsitluse, raskusastmete ning aktiivse verejooksu tunnuste vahelised seosed on multifaktoriaalsed ja lõplike järelduste tegemiseks on vajalikud täiendavad uuringud.

 

TAGASISIDE
Ettekande sessiooni moderaatorid rõhutasid samuti, et tegemist on vigastustega, mille hindamine on nii radioloogiliselt kui ka kliiniliselt äärmiselt kompleksne. Täpsete juhiste väljatöötamiseks on vajalikud täiendavad uuringud ja eri riikide kogemuste võrdlemine. Antud rahvusvahelisel konverentsil osalemine oli heaks võimaluseks võrrelda antud teemal Eesti tulemusi ja praktikat Põhja-Ameerika keskuste tulemustega. Olgugi, et leidus teatavaid erinevusi praktikas ning maksatraumade profiilis, siis tekkinud elav diskussioon, loodud kontaktid ja positiivne tagasiside on heaks stiimuliks uurimistööga publikatsiooni suunas edasi liikuda.

 

MIS EDASI?
Toimiv riiklik traumaregister, jätkuv koostöö Tartu Ülikooli erakorralise kirurgia teadusgrupi, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku ja teiste Eesti keskuste vahel on kindlasti heaks kasvulavaks edaspidisteks teadusuuringuteks. See on omakorda potentsiaalseks aluseks meie kliinilise praktika arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.

 

*RSNA kohtumise näol on tegemist üle 100 aasta vanuse traditsiooniga, mis koondab üle maailma juhtivaid radioloogia eriala spetsialiste.

*RSNA on maailma suurim radioloogia erialane kongress, kus osalejate arv küündib üle 50 000 inimese ning konkurss abstraktide vastuvõtul on erakordselt pingeline.

lk5 valga haigla14. detsembril liitus Valga Haigla Tartu Ülikooli Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga eHL. Ühise infosüsteemi kasutamine võimaldab arstil, kes patsienti ravib, näha patsiendi haiguse ajaloo andmeid terviklikult.


Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemi kasutusele võtmine Valgas võimaldab kontsernisiseselt käivitada mitmeid uusi teenuseid, mis lisaks patsiendile parima ravi tagamisele võimaldab haiglatel korraldada paremini koostööd, arstide kaugtööd, elektroonilisi konsultatsioone ja residentide väljaõpet Valga haiglas.


„Patsiendi jaoks on oluline saada kvaliteetset ravi võimalikult kodu lähedal. Samas on järjest keerulisem korraldada tänapäevast ravitegevust väikehaiglas. Ühine elektroonilise haigusloo infosüsteem annab Valga arstidele mugava võimaluse konsulteerida Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidega, mille tulemusel saab arst operatiivselt ja teadmuspõhiselt otsustada, kas patsiendi ravi võetakse kliinikumi poolt üle või saab ravi jätkata Valgas,“ ütles kliinikumi juhatuse liige, ravijuht Andres Kotsar.


Ettevalmistused kliinikumi e-haigusloo kasutusele võtmiseks algasid Valgas juba aasta alguses. „Sellise mastaabiga projekt on Eesti tervishoius esmakordne ning nõudnud kõigilt suurt panust. Meil on olnud suurepärane koostöö Valga haigla juhtkonna, valdkonna juhtide ja infotehnoloogiaspetsialistidega. Valga haigla hakkab kasutama kliinikumi IT-pilveteenuseid, millega kliinikum tagab Valgale nii e-haigusloo töö, andmevahetused riiklike andmekogudega kui ka pakub arstidele platvormi uute koostöövormide väljatöötamiseks haiglate vahel,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige, infotehnoloogiajuht Kati Korm.


Valga haigla juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul võidab Valga haigla eHLi juurutamisega palju. „Patsiendiinfo hakkab Lõuna-Eestis vabalt ja kadudeta liikuma ning kasutajaliidese ühtlustamine kiirendab tööprotsesse. Nii saab näiteks rakenduda ühtne digiregistratuur ning ka e-konsultatsioone on lihtsam läbi viia. Ideaalis võiks kogu Eestis olla ühtne tervishoiu infosüsteem,“ kommenteeris Margus Ulst.


Elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL on kliinikumis kasutusel alates 2006. aastast. Valga haigla üleminekut aitas korraldada kliinikumi lepingupartner ja e-haigusloo arendaja AS Nortal. Kliinikum ja Valga haigla kuuluvad ühtsesse kontserni, mille raames tehakse mitmetasandilist koostööd tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi nimel. Eesmärkide täitmise üheks eelduseks on haiglate IT teenuste ühtlustamine.

 

Kliinikumi Leht

Fakte
Ülemineku käigus kontrolliti üle ja ühtlustati andmeid:
• isikud: 54 319
• haigusjuhud: 310 259
• külastused: 313 304
• ambulatoorsed broneeringud: 400 873
• statsionaarsed broneeringud: 19 344
• päevikukanded: 2 151 825
• diagnoosid: 420 964
• kliinikumi informaatikateenistuse eHL konsultandid korraldasid 36 koolitust.
• üleminekuga seotud töödega oli lisaks Valga haigla kollektiivile kaasatud 17 kliinikumi IT-spetsialisti, lisaks ühendlabori, radioloogiakliiniku, analüüsi-kvaliteediteenistuse ja finantsteenistuse töötajad.

lk2 3 KUK jp hionTartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer allkirjastasid 14. detsembril koostööleppe, mille eesmärk on ühiselt edendada kliiniliste uuringute keskkonda Eestis ning parendada koostööd rahvusvaheliste partneritega.

 

Riikliku Siirdemeditsiini ja Kliiniliste Teadusuuringute Keskuse (RSKTK) eestvedamisel allkirjastatud leppe järgi hakkavad ülikool, Ravimitootjate Liit ja kliinikum ühiselt läbi viima kliinilisi ravimuuringuid ning personali väljaõpet. Samuti hakatakse vahendama kliiniliste ravimuuringutega seonduvat informatsiooni, mis annab lihtsama juurdepääsu spetsiifilistele teadmisele ja oskustele. Sellest võidavad nii Eestis tegutsevad uurijad kui ka rahvusvaheliste kliiniliste ravimuuringute projektide korraldajad.

 

Kliiniliste uuringute keskuse tegevjuhi Katrin Kaarna sõnul aitab parem koostöö kolme organisatsiooni vahel tõhusamini ressursse koordineerida ja kasutada. „Ühiselt sama eesmärgi nimel töötades saame hõlpsamini suurendada Eesti rolli uute ravimite väljatöötamisel rahvusvahelisel tasemel. Samuti parandame nii Eesti arstkonna motivatsiooni akadeemiliste kliiniliste ravimuuringute korraldamiseks, mis omakorda aitab meie inimesi paremini ja ohutumalt ravida,“ sõnas Kaarna.

 

RSKTK on riikliku teekaardi objekt, mis kinnitab Eesti riigi vajadust kõrgetasemelise kliiniliste ja siirdemeditsiiniliste teadusuuringute taristu järele. RSKTK-d rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Kliinikumi Leht

lk8 Eesti delegatsioon kongressilNaistekliiniku sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss osales oktoobrikuus Viinis toimunud Euroopa Euroopa Günekoloogilise Endoskoopilise Kirurgia Seltsi (ESGE) kongressil, kus tema suuline ettekanne nomineeriti parimate sekka.


Dr Kirsi ettekanne andis ülevaate lõikusest, mida nii Eestis, Baltikumis, Soomes aga ka Rootsis pole peale tema keegi teinud. Tegemist on laparoskoopilise kõhusisese emakakaela tugiõmblusega rasedal. Ettekanne põhines 2017. ja 2018. aastal tehtud viie lõikuse tulemustel. Operatsioon on mõeldud rasedale, kelle emakakael on erinevatel põhjustel vigastatud – näiteks on emakakaela eelnevalt onkoloogilistel põhjustel eemaldatud, kahjustatud eelnevate muude emakakaela protseduuride tõttu või on tegemist kaasasündinud emakakaela puudulikkusega. Tänaseks on kõik need rasedad ka edukalt sünnitanud. Emakakaela puudulikkuse täpne esinemissagedus ei ole teada, kuid arvatakse, et see esineb umbes 0.5–1% rasedatest.


Dr Kirsi sõnul oleks ideaalne, kui laparoskoopiline emakakaela tugiõmblus paigaldatakse juba enne rasedust, mil vaagnas on piisavalt ruumi. „Rase emakas täidab väikese vaagna ning instrumentidega manipuleerimine on raskem,“ selgitab dr Kirss. „Kuid erinevatel põhjustel ei ole see alati võimalik,“ lisab ta. Kui siiani tegi dr Kirss sedasama kõhusisest emakakaela tugiõmblust rasedatele naisterahvastele avatud lõikusena, siis uudset laparoskoopilist lõikust rasedal peab ta oluliselt patsiendisõbralikumaks: „Operatsioon tehakse küll üldnarkoosis, kuid paranemisprotsess on lühem kui avatud lõikuse puhul, ehk rasedale patsiendile manustatakse lõppkokkuvõttes vähem ravimeid,“ lausub dr Kirss. Laparoskoopilise lõikuse puhul lubatakse patsiendid tavaliselt koju juba järgmisel päeval.


Mujal maailmas on selliseid lõikusi tehtud vähe, mistõttu oli kolleegide huvi kongressil suur.

 

Kliinikumi Leht

lk7 Jana Jaal 2018Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus uuendas Põlva, Valga, Lõuna-Eesti haigla, Ida-Viru Keskhaigla ning Tartu Kiirabi nõukogude koosseise.


Kliinikumi tütar- ja partnerettevõtete nõukogude koosseisude muudatused on juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul tingitud eelkõige sellest, et kliinikumi juhatuse seisukohad oleksid tütarhaiglates esindatud ning arengusuunad senisest selgemini harmoniseeritud. „Samuti soovib kliinikum tuua nõukogudesse täiendavat arstlikku ja akadeemilist kompetentsi, et tagada patsiendikeskne, terviklik ja samas ka integreeritud lähenemine, mis ühendaks nii akuutravi, järelravi kui ka taastusravi ja sotsiaalteenused,“ ütleb Priit Eelmäe.


Põlva ja Valga haigla nõukogudesse nimetas kliinikumi juhatus juhatuse liikme Marek Seeri ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõu Jana Jaali. Seetõttu lõppesid volitused seni mõlema haigla nõukogus olnud dr Rein Kermesel ja dr Ago Kõrgveel.


Lõuna-Eesti haigla nõukogusse kuuluvad juhatuse otsusega juhatuse liige Andres Kotsar ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jana Jaal. Volitused lõppesid prof Urmas Lepneril ning dr Rein Kermesel. Kuna kliinikumi soov on pakkuda onkoloogiaalast kompetentsi ka võrgustunud haiglates, on juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul dr Jana Jaali nõusolek osaleda tütarhaiglate nõukogude tööprotsessis suure väärtusega.


Jana Jaali hinnangul on onkoloogia tervishoiupoliitiliselt oluline valdkond, sest elanikkonna vananemise tõttu suureneb vähki haigestumus Eestis igal aastal 1–2%. „On äärmiselt oluline tagada vähktõve varane avastamine, optimaalne ravi kättesaadavus ning samuti adekvaatne toetusravi süsteem. Kindlasti saab koostöös tütarhaiglatega ning siduserialadega palju ära teha, kasutades ressursse optimaalsemalt ning viies osad teenused patsiendile lähemale,“ sõnab dr Jana Jaal.


Tartu Kiirabi nõukogusse nimetati Urmas Siiguri asemele Marek Seer. „Marek Seeri kogemus kiirabiteenuse korraldamisel Eestis on olnud märkimisväärne ning tema nimetamine Tartu Kiirabi nõukogusse toob juurde pädevust ja uut energiat,“ kommenteerib Priit Eelmäe.


Ida-Viru Keskhaigla nõukogusse kuulub alates novembrikuust dr Ago Kõrgvee asemel kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe. Et säilitada järjepidevus nõukogude töös, jätkab nii Põlva, Valga, Lõuna-Eesti haigla kui ka Ida-Viru Keskhaiglas vähemalt üks endine kliinikumi juhatuse liige.


Kliinikumi Leht

Mobiilne nahahaiguste diagnoosikabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes, et kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Tähelepanu, interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse.

 

Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Jaanuar
3. jaanuar, Järvamaa Haigla, Tiigi 8, Paide
10. jaanuar, Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
17. jaanuar, Põlva Haigla, Uus 2, Põlva
24. jaanuar, Viljandi, Turu 8/10 turuplats
31.jaanuar, Mustla, vallamaja juures

 

Veebruar
7. veebruar, Kallaste, Oja tn (Turismiinfo kõrval)
14. veebruar, Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla, Võru
21. veebruar, Värska, vallamaja juures
28. veebruar, Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1

 

Märts
7. märts, Pärnu Haigla, Ristiku 1, taastusravi ja heaolukeskuse parkla
8. märts, Pärnu Haigla, Ristiku 1, taastusravi ja heaolukeskuse parkla
21. märts, Narva Haigla, Haigla 7, Narva
22. märts, Narva Haigla, Haigla 7, Narva

Kliinikumi Leht

Kanal 2 heategevuslik saade “Jõulusoojus” kogub tänavu koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga annetusi liikumispuuetega laste taastusraviks vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Abikäsi ulatatakse lastele, kes on sünnitrauma, raske haiguse või ajuinsuldi tagajärjel jäänud liikumispuudega.

 

Taastusravis äärmiselt vajalikust aparaadist saab olema päevas abi neljale kuni kuuele liikumispuudega lapsele. Kõnnirobot on abivahend, mis aitab parandada või taastada ravi vajavate inimeste kõnnimustrit ning on üks kaasaegne taastusravi toetav vahend kogu füsioteraapia protsessis, mida kombineeritakse paralleelselt füsioterapeudi poolt koostatud individuaalsete terapeutiliste harjutustega.

 

Roboti kasutamine annab võimaluse treeninguks sellise intensiivsusega, mida üks terapeut ilma masina abita tagada ei suuda. Nimelt on kõnnirobotil paiknev elektrooniline kõnniortoos võimeline patsiendi jalgu trenažööril sadu kordi täpselt ühesuguse liigutusega treenima, vastates seejuures iga inimese individuaalsetele vajadustele. Lisaks annab robottehnoloogia võimaluse muuta füsioteraapiatunnid intensiivsemaks ja vaheldusrikkamaks ning aitab suurendada patsiendi motivatsiooni.

 

Ligikaudu 500 000 eurot maksva kõnniroboti soetamiseks lisavad panuse juurde ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

 

„Jõulusoojus“ oli eetris, 21. detsembril, kuid annetusnumbrid jäävad avatuks 1. jaanuarini.

„Jõulusoojuse“ annetusnumbrid:
900 5025 - 5€
900 5100 - 10,
900 5500 - 50€

 

Kliinikumi Leht 

lk8 N.Lunini 16 korpustegaTartu Ülikooli Kliinikum ja Citypark Eesti OÜ sõlmisid 26. oktoobril 2018 kontsessioonilepingu N. Lunini 16 kinnistule hoonestusõiguse alusel parkimismaja ehitamiseks ja parkimisteenuse korraldamiseks. Sellega seoses muutub kinnistul parkimine tasuliseks, ent kliinikumi töötajatele kehtib erihind ning võimalik on valida kahe tasumisviisi vahel.

 

1. detsembrist 2018 kehtib N. Lunini 16 kinnistul tasuline parkimiskorraldus parkimisalal CP106 kõikidel nädalapäevadel ööpäevaringselt hinnaga 1 euro ühe parkimistunni eest. Täpsed parkimisreeglid on leitavad www.citypark.ee või CP106 parkimisalale sissesõidul.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatele kehtestab Citypark Eesti N. Lunini 16 kinnistul parkimiseks erihinna. Esimene võimalus on osta parkimine üheks kalendrikuuks, mis maksab 30 eurot. Soodushinnaga parkimist saab vormistada Citypark Eesti veebilehel. Olgugi, et uues, üle 400-kohalises parkimismajas ei tohiks olla ruumipuudust, ei garanteeri kuutasu personaalseid parkimiskohti.

 

Teine võimalus on tasuda parkimise eest päevatasuna. Üks ööpäev (24 tundi) parkimist kliinikumi töötajatele maksab 1.50 eurot. Päevatasu eest tasumine toimub läbi SMSi ning erihinnaga parkimine rakendub kliinikumi töötajate sõidukite registreerimismärgi alusel. Tasulisel alal parkimist alustades tuleb saata parkimise algust tähistav sõnum koos registreerimisnumbriga telefonile 1902 (autonumber, tsooni tähis). Soodushinnaga päevatasu rakendub ainult kliinikumi töötajatele, mistõttu tuleb töötajatel edastada sõidukite registreerimisnumbrid kliinikute vanemõdedele. Need töötajad, kes kasutavad kliinikumi telefoninumbreid, peavad kinnitama kirjalikult ka enda nõusoleku parkimistasude kinnipidamiseks töötasust.

 

Parkimise muudatus on seotud 24. juulil 2018 juhatuse poolt kinnitatud riigihanke tulemusega. „Riigihanke eesmärk oli parkimismaja ehitamiseks ja edasiseks parkimisteenuse korraldamiseks leida pakkuja kontsessiooni korras. Edukaks tunnistati Citypark Eesti poolt esitatud pakkumus,“ selgitab juhatuse liige Marek Seer.

 

Uus, ehitatav parkimismaja on kuuekorruseline, selle brutopind on 12 000m2, mahutades ära vähemalt 432 märgistatud parkimiskohta. Parkimismaja ehitus saab alguse 2019. aasta kevadel, mis on omakorda ettevalmistus Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapi ehitustöödega alustamiseks 2020. aastal. Tasuliseks muutuva parkimisala kõrval, N. Lunini 14 ja Ravila 19 kinnistutel, on parkimine jätkuvalt tasuta.

 

Kliinikumi Leht

lk11 diagnoosikabinetAndroloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.


Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


JAANUAR
2.–5. jaanuar Narva, Haigla 5
9.–11. jaanuar Rakvere, Lõuna Põik 1 (EMO sissepääsu ees)
14.–15. jaanuar Haapsalu, Vaba 6
16.–18. jaanuar Hiiumaa, Rahu 2
21.–26. jaanuar Kuressaare, Aia 25
28.–29. jaanuar Viljandi, Turu 8/10
30. jaanuar Võru, Jüri 19A

 

VEEBRUAR
1. veebruar Võru, Jüri 19A
5.–7. veebruar Valga, Peetri 2
11.–12. veebruar Rapla, Alu tee 1
13.–15. veebruar Rakvere, Lõuna Põik 1
18.–22. veebruar Ahtme, Ilmajaama 14
25.–28. veebruar Narva, Haigla 5

 

Kliinikumi Leht

lk10 JU valgas

16. novembril tegi kliinikumi juhatus külaskäigu Valga haiglasse, kohtudes nii juhatuse esimehe Margus Ulsti kui ka nõukogu esindajate Külliki Siilaku ja Margus Lepikuga. Üheskoos arutati koostöökohtade ja eesootava tegevuskava koostamise üle.

 

Muuhulgas toimus ka töökoosolek, kuna Valga haigla liitub alates 14. detsembrist kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga.

 

Aitäh Valga haiglale sooja vastuvõtu eest!