Reigo Reppo Kersti Treial Andres TennusTartu Ülikooli Kliinikum avab 2. jaanuarist 2020 Tartu Tervisekeskuses laste ja noorukite vaimse tervise ambulatoorsed vastuvõtud, et suurendada vaimse tervise abi kättesaadavust.


Psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud Reigo Reppo sõnul teadvustatakse ühiskonnas aina paremini, et vaimse tervise murede korral tuleb abi otsida varakult, et ennetada võimalikke lisanduvaid probleeme. „Seetõttu on nii ootused laste ja noorukite vaimse tervise keskusele kui ka abivajajate hulk järjest suuremad,“ ütles dr Reppo.


Tartu Tervisekeskuses aadressil Mõisavahe 34C hakkavad igapäevaselt patsiente vastu võtma neli vaimse tervise õde, lisaks psühhiaatrid, psühholoogid ning logopeedid. Vajadusel pakub abi ka psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja. Tavaliselt toimub esmane lapse või nooruki vaimse tervise vastuvõtt vaimse tervise õe juures, kes hindab, millist abi noored patsiendid vajavad. On see psühhiaatri vastuvõtt, uuringud, sotsiaalhoolekande või hoopis kooli toetus.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar toob välja, et patsiendikesksus on tänapäevaste tervishoiuteenuste märksõna ning kui võimalik, tasub raviasutuse teenused viia patsientidele lähemale. „Annelinnas elab väga suur osa tartlastest, mistõttu on psühhiaatriakliiniku suuremal hulgal ambulatoorsetel vastuvõttudel sealses tervisekeskuses väga praktiline põhjus,“ selgitas dr Kotsar. Ta rõhutab, et laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid teevad nii Tartus kui ka Lõuna-Eesti tänuväärset tööd ning just meeskonnatöö on see, mis võimaldab muuta raviprotsesse kiiremaks. „Vaimse tervise meeskonna vastuvõtud on korraldatud olenemata psühhiaatrite ravijärjekordadest nii, et vaimse tervise õed, psühholoogid ja logopeedid teevad enne psühhiaatri vastuvõtule jõudmist ära vajalikud uuringud ning psühhiaater osaleb raviprotsessis meeskondliku arutelu kaudu juba enne, kui on isiklikult patsiendiga kohtunud. Kõik see tähendab lõppkokkuvõttes patsiendi jaoks kiiremat diagnoosini ja ravini jõudmist,“ selgitas ravijuht Andres Kotsar.

 

Nii Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku kui ka Tartu Tervisekeskuse vaimse tervise vastuvõttudele saab vastuvõtuaega broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehe, ePatsiendi või üleriigilise digiregistratuuri kaudu.


Kliinikumi Leht

lk4 Mari Anne Vals Hendrik Osula12. detsembril autasustati Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Meditsiiniteaduste valdkonnas pälvis parima doktoritöö eest 1. preemia Tartu Ülikooli Kliinikumi pediaatria osakonna arst-õppejõud Mari-Anne Vals. Mari-Anne Valsi doktoritööd juhendas kliinilise geneetika keskuse juhataja professor Katrin Õunap.


Dr Mari-Anne Valsi doktoritöö teemaks oli „Kaasasündinud N-glükosüülimise haigused Eestis“.


Dr Valsi uuringu eesmärk oli juurutada Eestis KGH diagnostikaks transferriini IEF ja hinnata kolme aasta jooksul N-glükosüülimise haiguste esinemist meie patsientide hulgas. Kuuel patsiendil 1230-st esines KGH skriiningul positiivne tulemus, mis leidis molekulaarse kinnituse. Uuring näitas, et Eesti patsientide puhul on transferriini IEF on tulemuslik meetod KGH diagnostikas. Skriiningu rakendamine võimaldas lisada uusi kliinilisi ja epidemioloogilisi andmeid erinevate teadaolevate ning uue KGH alatüübi kohta.


Üliõpilaste teadustööde konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur. Konkurss toimus tänavu juba 28. korda ning sel aastal esitati konkursile 482 tööd 33 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad.

 

Kliinikumi Leht

lk5 simulatsioon26.–27. novembril külastasid Tartu Ülikooli Kliinikumi Pelgulinna simulatsioonikeskuse koolitajad, et simulatsioonõppe käigus mängida läbi kriitilised olukorrad sünnitusabis ja harjutada meeskonnatööd ootamatutes olukordades.

 

Pelgulinna simulatsioonikeskuse juhataja, neonatoloog dr Ervin Saik peab väga oluliseks in situ printsiipi koolituste korraldamisel. „Simulatsioonid peavad toimuma reaalses töökeskkonnas, et osalejad oleksid tuttavates ruumides ning kasutaksid olemasolevaid igapäevaseid vahendeid. Kriitilistel hetkedel on võtmeküsimus meeskonnatöö, mistõttu tuleb ka selle ladusat toimimist läbi mängida,“ ütles dr Saik.

 

Olukorrad, mida kliinikumis anestesioloogidel, günekoloogidel, neonatoloogidel, narkoosiõdedel ning ämmaemandatel lahendada tuli, keskendusid sünnitaja või raseda naise elustamisele ning hädakeisri läbiviimisele. „Operatsioonitoas on igaühel täita kindel ja oluline roll, mistõttu tuleb ühiselt selliseid ootamatusi harjutada. Oleme teinud Tallinna kolleegidega tihedat ja tulemuslikku koostööd juba viimasel neljal aastal ning ootame huviga järgmisi väljakutseid,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia eriala vanemarst-õppejõud Reet Kikas.

 

Simulatsioonõpe viidi läbi kõrgtehnoloogilise simulaatornuku Viktoria abiga, kelle Pelgulinna koolitajad tõid Tartu Ülikooli Kliinikumi majja esmakordselt.

 

Kliinikumi Leht

 

28. novembril toimus kliinikumis Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja tervishoiusektori IT turvalisuse eest vastutajate kohtumine. Tegemist on septembris RIA poolt algatatud koostööformaadiga, kus keskmiselt kord kvartalis korraldatakse RIA esindajate ja tervishoiusektori IT turvalisuse eest vastutajate kohtumine mõnes osalevas asutuses. Kohtumiste eesmärgiks on elavdada tervishoiusektoris IT turvalisuse alast koostööd ning kogemuste ja informatsiooni vahetamist.



Tartu Ülikooli Kliinikumis toimunud kohtumisel osalesid enamiku haiglate esindajad ning esindatud oli ka Tartu Kiirabi. Arutlusel olid põhiliselt IT teenuste tagamine kriisiolukorras, IT turbemetoodikate (ISKE, ISO/IEC 27001) rakendamise eripärad, IT riskianalüüsi koostamisega seonduvad probleemid. Viimase suurema kriisiolukorra näitel diskuteeriti laiemalt ka tervishoiuteenuse osutajate valmisolekust sellisteks olukordadeks ja sellega seonduvatest probleemidest. Arutelu oli konstruktiivne ja elav, järgmine kohtumine toimub järgmise aasta esimeses kvartalis Pärnus.

 

Eiko Pruks
Informaatikateenistuse direktor

lk3 dr Punab Tennus31. oktoobril algas meeste terviseteadlikkuse tõstmisele pühendatud kampaania „Pikema Sõpruse Päev“, milles löövad kaasa partneritena ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Haigekassa.

 

Kui „Pikema Sõpruse Päeva“ eesmärk on panna mehed senisest rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest ning kutsuda mehi üles pühendama sellele rohkem aega, siis Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Haigekassa pakuvad projektiga samal ajal tervisekontrolli, mille laiemaks eesmärgiks on leida tõenduspõhiseid lahendusi meeste tervise parandamiseks. Projekti tulemuste põhjal valmib Eesti meeste tervise raport, mida aitab koostada Tervise Arengu Instituut.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dotsent Margus Punab juhib tähelepanu, et Eestis on meeste keskmine tervena elatud eluiga ainult 52,8 aastat. „Samal ajal on meeste keskmine eluiga Eestis 73,9 eluaastat, mis tähendab, et just enne 50. eluaastaid tehtud õiged tervist toetavad otsused võimaldavad elada elukaare teises pooles tervemalt ja täisväärtuslikumat elu. Seetõttu kutsuvad kliinikum ja haigekassa tervist kontrollima meesterahvad vanuses 40–49, et ennetada õigeaegselt võimalikke terviseprobleeme ning nende olemasolul alustada raviga nii kiiresti kui võimalik,“ selgitas dr Punab.

 

Meestekliiniku ja haigekassa koostöös pakutakse pilootprojektis alates 1. novembrist 6 kuu jookusul tasuta tervisekontrolli võimalust kuni 3200 mehele vanuses 40–49 eluaastat eeldusel, et neile ei ole viimase aasta jooksul tehtud põhjalikke terviseuuringuid. Tervisekontrollis saab osaleda Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuses Tartus, aga ka filiaalides Tallinnas, Pärnus, Narvas (avatakse 2020) ja mööda Eestit liikuvas mobiilses kabinetis.


Tervisekontroll keskendub südame-veresoonkonna, eesnäärme-, seksuaaltervise- ja vaimse tervise riskide väljaselgitamisele. Tasuta uuringuprogrammis osalemiseks tuleb meestel täita uuringu nõusolekuleht ja elektrooniline terviseankeet, millele järgnevad vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine ja kehaehituse aparaatanalüüs. Kogutud andmete põhjal analüüsitakse mehe terviseseisundit ja terviseriske. Tervisemurede ilmnemisel pakutakse meestele täiendavate uuringute ja ravi võimalust Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikus.


Eesti Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on lisaks meeste terviseteadlikkuse tõstmisele oluline tulemuste põhjal koostada ka meeste soospetsiifilise terviseraport. „Lisaks meile juba teadaolevate terviseriskide levimuse välja selgitamisele soovime teada, millised on parimad meeste terviseuuringusse kaasamise teed ning kas need viisid on sobivad edasisteks sõeluuringute läbiviimiseks,“ lausus Laane.

 

„Pikema Sõpruse Päev“ on liikumine, mille eesmärk on panna mehed senisest rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervise eest, et Eesti mehed tervikuna elaksid senisest kauem ja tervemana ning oleksid reipad abikaasad oma naistele, õnnelikud isad ja vanaisad oma lastele ja lastelastele.

 

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus otsustas 1. oktoobril toimunud juhatuse koosolekul alustada kliinikumi teadustöö evalveerimise taotlemist ning 15. novembril esitati taotlus Haridus-ja Teadusministeeriumile ning Eesti Teadusagentuurile. Evalveerimistaotluse heakskiitmise korral on järgmisteks sammudeks kliinikumi teadustegevuse eneseanalüüs ning ekspertkomisjon visiit kliinikumi, mis peaksid toimuma 2020. aasta esimeses pooles.


Korraline evalveerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse teadusasutuse taset võrreldes valdkonna rahvusvahelise tasemega. Välisekspertidest koosnev hindamiskomisjon annab hinnangu asutuse teadus- ja arendustegevusele.


Haridus- ja teadusminister kinnitab hindamiskomisjoni põhjendatud ettepaneku alusel korralise evalveerimise otsuse, mille alusel evalveeritakse teadus- ja arendusasutuse tegevus vastavas valdkonnas kas positiivselt või negatiivselt. Positiivne otsuse annab asutusele õiguse taotleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest.


Priit Eelmäe, juhatuse esimees: Tartu Ülikooli Kliinikum hindab kõrgelt ja samal ajal ka panustab ravikvaliteeti. Niisama oluline on ülikoolihaiglale omane kõrge kvaliteet teadus-, arendus- ja õppetöös, mistõttu on kliinikum astunud esimest korda sammu taotlemaks teadus- ja arendustöö evalveerimist.

lk12 laat freestocks.org

Tartu Ülikooli Kliinikum korraldab 11. detsembril peamaja galeriis jõulumüügi, et haiglas viibivad patsiendid ning tiheda töögraafikuga töötajad saaksid osta meelepäraseid jõulukaupu. Müügikohtade eest saadud tulu annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Müüjad on oodatud jõulumüügile pakkuma ennekõike käsitööd, sealhulgas ehteid, kunsti ja keraamikat, raamatuid, küünlaid ning maiustusi ja piparkooke.

Jõulumüük toimub kolmapäeval, 11. detsembril kell 9:00–17:00 ning müügikohti on kokku 20. Jõulumüügi osaluspanus on 70,-, mis annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. Müügikohta saab broneerida 5. detsembrini aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Broneerides palume kindlasti ära märkida, milliste toodetega on tegu.

Kohtumiseni jõulumüügil, et teha koos head!

 

lk10 androloogia Narvas

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.


Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


Jaanuar 2020
6.–9. jaanuar, Viljandi, Turu 8/10
13.–17. jaanuar, Narva, Haigla 25
20.–24. jaanuar, Ahtme, Ilmajaama 14
27.–30. jaanuar, Rakvere, Lõuna-Põik 1

 

Veebruar 2020
3.–6. veebruar, Võru, Räpina mnt 3A
10.–12. veebruar, Valga, Peetri 2
13.–14. veebruar, Haapsalu, Vaba 6
17.–18. veebruar, Kärdla, Rahu 2
19.–21. veebruar, Kuressaare, Aia 25
26.–28. veebruar, Kuressaare, Aia 25

 

Mobiilse nahakasvajate diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.


Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Jaanuar 2020
8. jaanuar Järvamaa haigla, Tiigi 8, Paide
15. jaanuar Räpina haigla, Võru mnt 1, Räpina
22. jaanuar Põlva haigla, Uus tn 2, apteegi kõrval
29. jaanuar Põltsamaa kultuurikeskuse juures, J. Kuperjanovi 1

 

Veebruar 2020
05. veebruar Mustvee Tervise hoovis, Kastani 40, Mustvee
19. veebruar Antsla perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla
26. veebruar Otepää kiirabi kõrval olev parkla, Tartu mnt 1b

 

lk3 Leho Rips A. Tennus31. oktoober–1. november toimub Tartus artroskoopilistele põlveliigese lõikustele pühendatud praktiline konverents, mille eesmärk on kaasata osalejad operatsioonide läbiviimisesse reaalaja ülekande kaudu.


Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Seltsi poolt korraldatavatele reaalaja operatsioonidele tulevad oma kogemusi jagama ortopeedia tippspetsialistid Skandinaaviast ja Baltikumist. Kahe päeva jooksul on osalejatel võimalik A. Linkbergi auditooriumis näha kuut erinevat põlveliigese artroskoopilist lõikust ülekande vahendusel otse operatsioonitoast, mis lisaks maailmatasemel töövõtete nägemisele võimaldab küsimuste korral sekkuda ja anda ka tagasisidet vahetult operatsiooni ajal.


Dr Leho Rips kliinikumi sporditraumatoloogia keskusest peab konverentsi suurimaks väärtuseks ja live-kirurgia võluks reaalaja mõõdet. „Eestis ei ole varem olnud võimalik konverentsi külalisena osaleda reaalajas tagasiside võimalusega operatsioonidel. Enamasti näidatakse konverentsidel kirurgide ja ortopeedide parimaid sooritusi, ent tegelikud olukorrad toovad sageli ette ootamatusi ning kiireid otsuseid nõudvaid olukordi. Tartu artroskoopia päevadel näitavad kuus tippspetsialisti enda erinevaid operatsioonitehnikaid põlveliigese vigastuste ravis,“ selgitas dr Rips.


Kõik kuus operatsiooni tehakse ühistöös külaliskolleegidega erinevate põlveliigese probleemide ravi eesmärgil – põlvekedra luksatsioonide, meniski rebendite ning eesmise ristatissideme taastamiseks. Eestit ja Tartu Ülikooli Kliinikumi esindab dr Madis Rahu sporditraumatoloogiakeskusest. Külaliskirurgideks on rahvusvaheliselt tunnustatud kolleegid: prof J-T. Kartus ja prof M. Forssblad Rootsist, prof R. Gudas Leedust, dr P. Sillanpää ja dr F. Weitz Soomest.


Tartu artroskoopia päevade reaalaja operatsioonid, interaktiivsed diskussioonid ning suulised ettekanded toimuvad inglise keeles. Konverentsile on oodatud nii ortopeedid, spordiarstid, arst-residendid, füsioterapeudid kui ka kõik teised teemast huvitatud kolleegid.


Kliinikumi Leht


Dr Andres Kotsar, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht: Mul on hea meel, et Eestis artroskoopiliste operatsioonidega ja sporditraumatoloogiaga tegelevatel kolleegidel on suurepärane võimalus täiendada oma teadmisi rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide osalusel. Konverentsi põhirõhk on oma ala tippspetsalistide poolt modereeritud näidisoperatsioonidel, mis käsitlevad põlvevigastuste ravi. Koostöö ja teadmiste jagamine on kahtlemata ka antud valdkonna üks peamisi alustalasid. TÜK sporditraumatoloogia keskus atroskoopia live-kirurgia päevade läbiviimise ühe peamise eestvedajana õigustab kindlasti Eesti sporditraumatoloogia kompetentsikeskuse staatust.

 

 

lk4 teadustoo preemia11. oktoobril andis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe meditsiiniteaduste valdkonna dekaani prof Margus Lemberi vastuvõtul üle kliinikumi teadustöö preemia. 2019. aastal pälvis selle uurimistöö „Ägeda gastroenteriidi etioloogia hospitaliseeritud patsientidel vanuserühmas 0–18 aastat pärast riikliku rotaviirusvaktsiini kasutuselevõttu Eestis“, mille autorid on Kadri Kõivumägi, Hiie Soeorg, Karolin Toompere, Ene-Ly Jõgeda, Eveli Kallas, Evely Lass, Kristi Huik, Irja Lutsar.


Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada ägeda gastroenteriidi (AGE) etioloogiat hospitaliseeritud patsientidel vanuserühmas 0–18 aastat ning muudatusi rotaviiruse genotüüpide levikus pärast vaktsinatsiooniprogrammiga alustamist. Riiklik rotaviirusvastane vaktsineerimine algas 2014. aasta juulis, enne mida oli rotaviiruslik gastroenteriit (RVGE) peamine väikelaste hospitaliseerimise põhjus Eestis.
Eesmärkide täitmiseks viidi läbi kolmefaasiline uuring. Esimese faasi eesmärgiks oli hinnata vaktsinatsiooniprogrammi kohest mõju esimesel kahel RV hooajal. Selleks viidi läbi kliiniline uuring ajavahemikul 01.02.2015–30.08.2016 seitsmes Eesti haiglas: Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Lääne Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Kuressaare Haigla ja Lõuna-Eesti Haigla. Uuringusse kaasati 2249 hospitaliseeritud AGE-patsienti vanuses 0–18 aastat. 2015. ja 2016. aasta rotaviiruse hooajal hospitaliseeriti vastavalt 927 ja 770 patsienti ning peamised hospitaliseerimise põhjustanud diagnoosid olid vastavalt RVGE (43,4% vs. 16%), noroviiruse gastroenteriit (6% vs. 20%), adenoviiruse gastroenteriit (6% vs. 3,2%) ja oletatavalt nakkusliku päritoluga gastroenteriit (34% vs. 49%).


Teises faasis analüüsiti 0–18 aastaste ägeda gastroenteriidiga hospitaliseeritud laste raviarveid Haigekassa andmebaaside põhjal (n=29 495) eesmärgiga hinnata AGE hospitaliseerimiste dünaamikat 12 aasta jooksul. Raviarvete analüüsi põhjal esines vaktsineerimisjärgsel ajastul (2015-2018) RVGE ja AGE hospitaliseerimiste langus vastavalt 55 % ja 19 % ning noroviiruse tõttu hospitaliseerimine suurenes kahekordselt võrreldes vaktsineerimiseelse ajastuga (2007-2013).


Kolmandas uuringufaasis määrati rotaviiruse genotüübid rotaviiruse antigeeni suhtes positiivsetest proovidest (n=479) vastavalt WHO 2009. aasta juhendile. 2015. ja 2016. aasta hooajal põhjustasid 5 kõige sagedasemat genotüüpi 86,3% (2015) ja 47,2% (2016) RVGEst. Osakaalud varieerusid vastavalt järgmiselt: G1P[8] (28,6% vs. 1,9%), G2P[4] (6,5% vs. 0,9%), G3P[8] (0,6 vs. 0,9%), G4P[8] (42,9% vs. 3,7%), G9P[8] (7,7% vs. 39,8%). Vähem levinud reassortantide osakaalud varieerusid 2015. ja 2016. aastal vastavalt järgmiselt: G4P[4] (0,6% vs. 12%) ja G9P[4] (0,6% vs. 10,2%). Teisi tuvastatud genotüüpe esines < 10%.


Uuringust järeldati, et rotaviirusvastane vaktsinatsiooniprogramm on Eestis avaldanud olulist mõju ägeda gastroenteriidi etioloogiale 0-18 aastaste hospitaliseeritud patsientide seas vaktsineerimisjärgsel ajastul vaatamata rotaviiruse genotüüpide erisusele. Uuringu tulemused kinnitavad teiste riikide rotaviirusvastase vaktsinatsiooniprogrammi järgset kogemust ning lisavad uut infot rotaviiruse genotüüpide leviku kohta vahetus vaktsinatsiooniprogrammijärgses perioodis.


Teadustöö preemia komisjoni esimehe Andres Kotsari sõnul on tegemist olulise kliinilise väljundiga ja märkimisväärse arvu patsientide andmetel põhineva uuringuga. Lisaks on läbiviidud uuring eeskujulik näide edukast haiglate ja institutsioonidevahelisest koostööst.

 

Kliinikumi Leht 

lk2 LEH4. oktoobril liitus Lõuna-Eesti Haigla Tartu Ülikooli Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga eHL. Ühise infosüsteemi kasutamisega algab haiglate vahel uus etapp koostöös, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne eriarstiabi Võrumaal.

 

Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemi kasutusele võtmine Lõuna-Eesti haiglas võimaldab käivitada kliinikumi haiglates mitmeid uusi teenuseid, mis lisaks patsiendile parima ravi tagamisele, võimaldab haiglatel korraldada senisest paremini koostööd, arstide kaugtööd, elektroonilisi konsultatsioone ja residentide väljaõpet Võrumaal.

 

Ettevalmistused kliinikumi e-haigusloo kasutusele võtmiseks Lõuna-Eesti haiglas algasid 2019. aasta alguses, paralleelselt e-haigusloo juurutamisega Põlvas. Kuna Lõuna-Eesti haigla infosüsteem oli erinev Valgas ja Põlvas kasutusel olnust, tuli ettevalmistustöid teha oluliselt rohkem. Kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm rõhutab, et Eestis on sellise mastaabiga haiglate infosüsteemide ühisele platvormile viimine esmakordne. „Kui sageli küsitakse, miks ei ole Eestis ühte ühiselt kasutatavat haiglainfosüsteemi, siis meie kogemus näitab, et see ei ole võimatu. Aasta jooksul on kõikides Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates võetud kasutusele ühtne haiglainfosüsteem, mis tähendab, et kõikide kontserni haiglate patsientide haiguslood on ühes programmis koos.“ Ta toob välja, et projekt viidi ellu nelja haigla koostöös, mille õnnestumise tagas intensiivne töö. „Kindlasti väärivad suurt tunnustust arstid ja õed, kes suhtusid uue süsteemi kasutusele võtmisesse tõsiselt – osalesid koolitustel, küsisid aktiivselt nõu ja säilitasid rahuliku meele. Edaspidi arendame e-haiguslugu kogu kontsernis ühiselt ja sellest võidavad nii arstid kui ka patsiendid,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige, infotehnoloogiajuht Kati Korm.

 

Lõuna-Eesti haigla ravijuhi Agnes Aarti sõnul võidavad eHL-ile üleminekust kõige enam Kagu-Eesti patsiendid. „Nüüd on arstil, sõltumata sellest, kas ta töötab Tartus, Võrus, Valgas või Põlvas, otsuste tegemisel kasutada kogu meditsiiniline informatsioon, mis nendes neljas haiglas läbi aegade patsiendi kohta tekkinud on. Lisaks saab eHL Lõuna-Eesti Haigla näol kogenud partneri, kelle ettepanekud ja nõuanded tulevad kasuks süsteemi edasisel arendamisel,“ sõnas Agnes Aart.

 

Lisaks e-haigusloole eHL hakkab Lõuna-Eesti haigla kasutama kliinikumi IT-pilveteenuseid, mis tähendab andmevahetusi riiklike andmekogudega, dokumendihaldussüsteemi ja kliinikumi ravikvaliteedisüsteeme ja võimaldab töötada kontsernis välja uusi, ravikvaliteeti ja ravi kättesaadavust parandavaid teenuseid.

 

Elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL on kliinikumis kasutusel alates 2006. aastast. Lõuna-Eesti haigla üleminekut aitab korraldada kliinikumi lepingupartner ja e-haigusloo arendaja AS Nortal. Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla kuuluvad ühtsesse kontserni, kus tehakse mitmetasandilist koostööd tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi nimel. Eesmärkide täitmise üheks eelduseks on haiglate IT-teenuste ühtlustamine.

 

Kliinikumi Leht

lk5 MoldovaTartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistus võõrustas 14.–18. oktoobril Moldova kolleege, eesmärgiga anda edasi erialaseid teadmisi ka rahvusvahelistele partneritele.


Arengukoostöö projekti „Tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamine Moldovas“ raames koolitatakse aasta jooksul tervenisti 100 Moldova tervishoiutöötajat, kes praktiseerivad kliinikumis kohapeal erinevates osakondades ning läbivad nii teoreetilisi koolitusi kui ka praktikume. Oluline rõhk on praktilisel õppel väikestes gruppides, mis loob hea võimaluse treenida infektsioonikontrolli- ning ka jäätmekäitlusalaseid pädevusi simulatsiooni tingimustes.


„Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll hospitaalinfektsioonide vältimisel, ühtlasi on see ka patsientide ohutuse tagamisel väga oluline aspekt. Hospitaalinfektsioonide leviku tõkestamine on Moldovale prioriteetse tähtsusega ning meil on hea meel olla neile sel teemal oma kogemuste ja nõuga abiks,“ sõnas projektijuht Triin Arujõe.


Esimene moldovlaste delegatsioon oli kümneliikmeline ning kõigil külalistel oli võimalik viibida just enda eriala profiilile vastavas osakonnas. Nii andsid praktiliste koolituste läbiviimisesse oma panuse ka operatsiooniteenistus, 1. intensiivravi, ortopeedia, neurokirurgia, neuroloogia, üldkirurgia ja plastilise kirurgia, näo-lõualuukirurgia osakond ning ka suukirurgia osakond.


Väliskülalised hindasid kõrgelt nii erialast enesetäiendust kui ka sõbralikku vastuvõttu. Enim tõstsid moldovlased esile kliinikumi apteegi varustamise taset ja jäätmekäitlussüsteemi. Moldovas ei doseeri haiglaapteek täpselt ravimeid ega lahusta ka valmis antibiootikume osakondadesse viimiseks. „Loodame, et Tartu Ülikooli Kliinikumis saadud teadmised ja kogemused võimaldavad viia ellu muudatusi ka meie enda haiglas. Tahaksime rakendada nii siinset jäätmekäitlussüsteemi kui ka jagada mõtteid meie apteegi töökorralduse tõhustamiseks. Õppevisiit Tartusse andis eesmärgid, mille poole püüelda, tahame neist vähemalt 30% teostada,“ sõnas Feodora Gaidarji Moldova delegatsioonist.


Ka Tiina Teder infektsioonikontrolliteenistusest arvas, et koolitusnädala võib lugeda õnnestunuks. „Teisest kultuuriruumist inimeste õpetamine on uus kogemus ning saime palju tagasisidet, mis on meile edaspidi abiks nii oma töötajatele koolitusi korraldades kui ka Moldova kolleege koolitades,“ sõnas Tiina Teder. Ühtlasi peab ta oluliseks, et Eesti ainus ülikoolihaigla jagaks enda aastate jooksul omandatud infektsioonialaseid teadmisi ka teistele riikidele.


Lisaks kliinikumis veedetud ajale hindasid väliskülalised ka Tartu linna ilu, selle puhtust, rahulikkust ja tartlaste sõbralikkust. Meditsiini ja linnaelu kokkupuutepunktiks oli Tartu linnapildis nähtud südame taaskäivitamise aktsioon “Sinu käed päästavad elu!“, mis tervishoiutöötajaid kõnetas.

 

Kliinikumi Leht 

arengukoostoo

„Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest"

lk12 parkimismaja 211. oktoobril peeti Maarjamõisa parkimismaja sarikapidu, mis tähendab, et ehituse välitööd on jõudnud viimase, katusekorruse valmimiseni. 


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikmel Marek Seeril on hea meel, et ehitustegevus kulgeb ladusalt. „Maarjamõisa parkimismaja valmimine on eelduseks uue III ehitusjärguga alustamiseks, kuna enne uute korpuste ehitamist tuleb luua alternatiivsed võimalused parkimiseks Maarjamõisa meditsiinilinnaku ümbruses,“ selgitas Seer.


Kui traditsiooniline sarikapidu näeb ette ehituse jõudmist etappi, mil alustatakse katuse paigaldamisega, siis parkimismaja puhul on katusekorrus autode päralt. Kuuekorruseline parkimismaja mahutab ära 432 parkimiskohta ning on mõeldud nii kliinikumi töötajatele kui ka patsientidele.


CityPark Eesti tegevjuhi Arne Sõna sõnul on põhjust loota, et parkimismaja valmib enne tähtaega. „Koostöö ehitajatega on olnud suurepärane ning töötame täna selle nimel, et parkimismaja valmiks aasta lõpuks,“ prognoosis Sõna. Pärast sarikapidu seisavad ees veel fassaadi- ja elektritööd ning parkimisala korrastus. Olgugi, et haljastustööd on planeeritud kevadesse, ei takista see parkimismaja kasutule võtmist uue aasta algusest. „Kasutusele võtmise täpne aeg sõltub lubade taotlemise menetlemise kiirusest, ent seni on koostöö Tartu linnaga sujunud ladusalt,“ kommenteeris Arne Sõna.


Parkimismaja valmimine on eeltöö III ehitusjärgi ehitustööde alustamiseks. Meditsiinilinnaku III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. III ehitusjärgu ehitus algab eeldatavasti 2020. aastal ning valmib aastaks 2022.


Kliinikumi Leht

lk2 Kati Korm 2018A.TennusTartu Ülikooli Kliinikum võttis esimese Eesti haiglana kasutusele Eesti Haigekassa uue e-kanali, mis on mõeldud raviarvete edastamiseks.


Uue tehnoloogilise lahenduse eesmärk on muuta raviarvete edastamise protsess haiglatele mugavamaks ja kiiremaks. „E-kanal võimaldab haiglatel oluliselt vähendada käsitööd, mida senini on olnud vaja teha raviarvete edastamiseks Eesti haigekassale,“ selgitab kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm. „Et tervishoiuteenuste osutajate ja haigekassa vahel liigub aastas miljoneid arveid, on uus lahendus kõikide poolt väga oodatud. Lisaks sellele, et uus e-kanal võimaldab arveteteemalise andmevahetuse haigla ja haigekassa vahel automatiseerida, annab süsteem arve eest vastutavale arstile vahetu tagasiside ka arve korrektsuse kohta,“ selgitas Korm.


Raviarvete edastamise uue e-kanali arenduse eesmärk on viia lahendus kaasaegsele platvormile ning suurendada raviarvete edastamisega seotud tegevuste automatiseeritust. Haigekassa juht Rain Laane ütles, et Tartu Ülikooli Kliinikumi edukas liitumine uue süsteemiga kinnitab, et lahendus on valmis kõikidelt partneritelt arveid vastu võtma. „Suur tänu kliinikumi meeskonnale, kellega koostöös oleme täpsustanud teenuste kirjeldust ning vaadanud üle arvete edastamise protsessi,“ lisas Laane.


Uut lahendust, mis on x-tee põhine ning muudab ravi rahastamise lepingu jälgimise mõlemale osapoolele oluliselt paindlikumaks ja täpsemaks, piloteeris Tartu Ülikooli Kliinikum. „Ettevalmistused süsteemile üle minemiseks algasid juba eelmisel aastal ning kliinikumi raviarvelduse väga kogenud meeskond tegi tihedat koostööd haigekassaga, et loodav rakendus oskaks arvestada kõikide suurhaigla töös ette tulevate olukordadega,“ kommenteeris Kati Korm. Ta lisab, et piloteerimise eesmärk oli leida üles süsteemi kitsaskohad ning neile koos haigekassaga lahendused leida. „Hea meel on tõdeda, et ühise meeskonnatöö tulemusel töötab e-kanal kliinikumi ja haigekassa vahel tõrgeteta ning kõik kliinikumi raviarved edastatakse läbi uue süsteemi,“ lisas Korm.


Eesti Haigekassa ülejäänud lepingupartnerid võtavad raviarvete edastamise uue süsteemi kasutusele alates 1. jaanuarist 2020.


Kliinikumi Leht

 

lk2 3 Eelmae Preeden Tamm

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool sõlmisid koostööleppe, mis tagab lisaks tudengite kliinilise praktika jätkumisele senisest paremad tingimused teadus- ja arendusprojektideks.


Kõrgkooli rektor Ulla Preedeni sõnul on hea koostöö suurima praktikabaasiga olnud alati oluline ning ühised huvid seotud nii tööelu vajadustest lähtuva tervishoiu valdkonna töötajate koolituse kui tervishoiu kutsealade populariseerimise ja elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmisega. Värske lepe annab aga võimalused veelgi tihedamalt ja eesmärgipärasemalt koostööd suunata ning planeerida.

Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe viitas aktusel peetud kõnes, et praktikavõimaluste kõrval on nüüdsest kõrgkooli ja kliinikumi vahel senisest paremad võimalused teadus- ja arendusprojektide algatamiseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja stažeerimiseks mõlemale osapoolele.

Eelmäe lisas, et tänapäeva tervishoiumaastik on võrreldes kümne aasta tagusega tundmatuseni muutunud, areng jätkub ja tõenäoliselt veel kiiremas tempos. Ta viitas, et tervishoiu kõrgkooli lõpetajate vastutus ja roll on seetõttu ka suurenenud ning koostöölepinguga kaasnevad võimalused on seega igati asjakohased.

Kliinikumi Leht

lk3 radioloogia18.–21. septembril toimus Tartus 2. Balti lasteradioloogia ja kiirguskaitse konverents, kus üle maailma kokku tulnud arstid, radioloogiatehnikud ja füüsikud arutasid, kuidas radioloogilisi uuringuid viia läbi võimalikult ohutult.


Radioloogia on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa. Radioloogiliste uuringute kiirgusdoosid, eeskätt kompuutertomograafia, moodustavad järjest suurema osa elanikkonna meditsiinikiiritusest nii Eestis kui kogu maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul tuleb elanikkonna kiirguskaitses erilist tähelepanu pöörata laste radioloogilistest uuringutest saadavate kiirgusdooside vähendamisele. „Eestis on kompuutertomograafiliste uuringute arv kümne aasta jooksul kahekordistunud, mis tähendab ka elanikkonna kiirgusdoosi olulist suurenemist. Samas on kiirel ja täpsel radiodiagnostikal väga oluline osa õige diagnoosi püstitamisel ja varajasel raviga alustamisel,“ selgitas Pilvi Ilves. Eraldi tõi ta välja laste radioloogiliste uuringute temaatika: „Arvestades laste suuremat tundlikkust kiirguse suhtes ning neid ees ootavat pikka eluiga, on oluline, et üheskoos aina paranevate diagnostikavõimalustega saaks üle vaadatud ka uuringute näidustused, mille alusel arstid patsiente radioloogilistele uuringutele saadavad. Iga uuring peaks olema sõltuvalt kliinilisest probleemist võimalikult põhjendatud ja optimaalse, võimalikult väikese, kiirgusdoosiga tehtud.“ Ta rõhutas, et see kehtib ka erakorraliste olukordade puhul, mil tuleb osata valida uuring nii, et sellest tuleneks võimalikult minimaalne kahju kasvavale organismile. „Kliinikum sai konverentsil jagada enda kogemusi – tehes ligikaudu 25 000 kompuutertomograafiauuringut aastas, on laste uuringute osakaal neist vaid 0,6%, mis on Euroopa mõistes väga kõrgel heal tasemel saavutus,“ lisas Ilves.


Tartusse kogunesid uusi teadmisi omandama kolleegid 30 erinevast riigist ja lektorid 23 riigist. Kliinikumi radioloogiakliiniku arst-õppejõud ja Eesti Radioloogia Ühingu asepresident Martin Reim kinnitas, et Eestil on väga head erialased rahvusvahelised sidemed. „Euroopa Radioloogia Ühing ja ka Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur suunasid teiste maade radiolooge kliinikumi kui kompetentsikeskusesse probleemide üle arutama, kaasa mõtlema ja ka uusi teadmisi omandama,“ rääkis dr Reim. Ühtlasi külastasid lasteradioloogia ja kiirguskaitse konverentsi Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) kiirguskaitse juhid, Euroopa Radioloogia Ühingu (ESR) president ja rahvusvaheliste organisatsioonide EuroSafe ja Image Gently juhid. Konverentsi viimane päev oli praktiline ja toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis.


Kliinikumi Leht

lk4 Andres KotsarUus õppeaasta on alanud kliinikumis tegusalt ning tööd on alustanud 77 uut arst-residenti. Kokku on kliinikumis septembri alguse seisuga aktiivselt tööl 231 arst-residenti.


„Nii uute arst-residentide arv kui arst-residentide arv kokku on kliinikumis püsinud viimastel aastatel samal tasemel,“ kinnitas personaliteenistuse direktor Siiri Toomiste. „Meie jaoks on arst-residendid uued kolleegid, keda me kliinikumi tööellu sisselamisel toetame. Arst-residendid on kliinikumis varem olnud tudengitena praktikal, arst-residentidena toob neile töötaja staatus kaasa sellest tulenevad õigused ja kohustused.“


Kõige arvukamalt on arst-residente anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikus, kus tänavu alustas tööd 14 arst-residenti. Samuti võtab arvukalt residente vastu radioloogiakliinik, kus alustas eriarsti väljaõpet 10 arst-residenti.


„Residentide rollis on kindlasti juba aastaid toimumas paradigma muutus. Residendi näol on tegemist üha enam iseseisvalt töötava noore kolleegiga, kes õpib sügavuti lisaks kitsamat meditsiinilist eriala. Pühendunud vanema aasta resident võib olla innustuseks ka nii mõnelegi staažikamale kolleegile,“ sõnas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.


„Sageli on residendid ka diplomaatideks erinevate kliinikute ja osakondade vahel. Liikudes oma väljaõppeprogrammi vältel ettenähtud tsüklites, suhtlevad nad erinevate erialade arstidega ja seetõttu saavad osa kaasaaja meditsiini ühest väga olulisest aspektist – erialade vahelise (ja ka raviasutuste vahelise) koostöö olulisusest, et leida abi vajavale inimesele parim võimalik lahendus. Näeksin hea meelega residentide iseseisva töö osakaalu tõusu kliinikumis, millega kaasneb küll suurem vastutus nii noorele kolleegile kui ka tema juhendajale, aga ka samas hindamatult suurem praktiline ettevalmistus oma edasiseks tööks,“ sõnas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.


Kliinikumi Leht

 

lk6 Ruth Kalda6. septembril pidasid töökoosoleku Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Perearstide Seltsi juhatused, mis oli jätkuks veebruarikuisele koosolekule, kus lepiti kokku tõhusamas koostöös.


Kliinikumi Leht küsis Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikmelt ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhatajalt Ruth Kaldalt, mis on perearstide ja eriarstide koostöös hästi ning millised on valdkonnad, kus saaks veelgi paremini.


Dr Ruth Kalda, teil on praktiseeriva arstina, seltsi juhatuse liikmena, aga ka instituudi juhatajana mitmetahuline ülevaade esmatasandi arstiabi korraldusest. Palun tooge välja kolm nüanssi või valdkonda, mis on Eesti ematasandi tervishoius hästi.

Toon välja need asjad, mida hinnatakse tugeva ja funktsioneeriva esmatasandi arstiabi näitajateks ka rahvusvaheliselt. Olgu öeldud, et ka Eestit on rahvusvaheliselt hinnatud ja uuritud ning meie järgnevaid tugevusi on tunnustatud.


Esmaseks pean professionaalsust. Meil on perearstiabis töötamise ja nimistu saamise eelduseks perearsti elukutse. Oleme enam kui 25 aasta jooksul koolitanud üle 1200 perearsti, viimase 15 aasta jooksul vaid läbi residentuuri ja see on heal tasemel esmatasandi arstiabi eelduseks. Mitte igas Euroopa riigis ei ole see tavapärane, et esmatasandi arstid on erialaga arstid. Lisaks on meil täiesti arvestatavad ja kättesaadavad elukestva professionaalse enesetäiendamise võimalused ning toimiv pädevuse hindamise süsteem.


Teiseks-perearstiabi on kõikidele patsientidele, kes on kindlustatud, ilma piiranguteta kättesaadav. Ka neile, kes ei oma ravikindlustust (u 4% elanikkonnast) ja kel on rahalised probleemid, on olemas võimalused perearstiabi osutamiseks, seda siis enamasti kohalike omavalitsuste toetuse näol. Keegi ei peaks jääma ilma perearstiabita.


Ja kolmandaks, aga see ei tähenda, et see vähem oluline oleks, on patsiendi ja perearsti personaalne suhe. Meil on igal patsiendil oma perearst, kes tagab enamasti pikaaegse ja järjepideva koostöö. Kuigi praegusel ajal on iseloomulik, et inimesed liiguvad oma töö ja õpingute tõttu palju ja vahetavad elukohti, siis eeskätt just vanemad inimesed, kel on mitmeid kroonilisi haigusi, on pigem püsivad perearsti patsiendid ja nemad vajavad sellist koostöö suhet ka kõige enam.


Palju räägitakse perearstide ja eriarstide koostöö parandamisest, mille eesmärk on pakkuda parimat võimalikku ravi patsiendile. Mis te arvate, mis on patsiendile tema raviprotsessis kõige olulisem?
Ma ise hindan koostööd perearstide ja eriarstide vahel järjepidevalt paranevaks. Suure muudatuse on omavahelisse suhtlusse toonud e-konsultatsioonide kasutuselevõtt, mille välja arendamine toimunud juba koostöös, see tähendab omavahel suheldes ning kokkuleppeid sõlmides. Nagu ütlesite, on koostöö kõige olulisem eesmärk parim võimalik ravi patsiendile, seega keskmesse tuleb asetada patsient. Mõnikord see kipub ununema ja omavaheliste ebakõlade tõttu, mida aeg-ajalt juhtub, on patsient see, kes kannatab või on häiritud.


Patsiendile on raviprotsessis kõige olulisem usaldus. Et ta saaks usaldada oma perearsti ja ka teda vajadusel konsulteerivat eriarsti. Seda usaldust ei tohiks ära rikkuda ebakollegiaalsete sõnumite või tegevustega, mõnikord pealtnäha isegi tühistega, nagu näiteks küsimus: „Mida see perearst ometi mõtles, kui ta nii tegi?“. Selle asemel võiks võtta ühendust perearstiga ja uurida tegevuste tagamaid. Usaldus on aluseks kogu raviprotsessile, seda on palju uuritud ja on leitud, et mida usalduslikum on suhe, seda paremad on ravitulemused.


Perearsti vastuvõtt erakorralise meditsiini osakonnas – jah või ei?
Sõltub kokkulepetest. Selge on see, et patsientidel on vajadus arstiabi järele ka väljaspool tavapärast tööaega. Ei ole efektiivne ja jätkusuutlik, kui perearstid peaksid seda abi osutama oma keskuse baasil.
Parim on seda teha keskustes, kus on olemas võimalused vajalikeks uuringuteks ka hilistel õhtutundidel. Tavapäraselt on need olemas haiglate juures. Lisaks on patsiendid harjunud pöörduma haiglate EMO-desse. Pärast triaaži saaks roheliseks või kollaseks liigitatud patsiendid suunata perearsti vastuvõtule. Praegu peab nendega tegelema väljaõppinud erakorralise meditsiini spetsialist. Tagasi ju kedagi ei saadeta.

Aga saan aru, et siin on haiglate poolt mitmeid vastuargumente ja seetõttu ei saa mina öelda ei „ei“ ega „jah“. Need asjad tuleb läbi vaielda. Eks näiteid on mujalt maailmast tuua erinevaid.


Palju on kõneainet pakkunud ka residentuuri korraldus, mis on kahtlemata oluline, et tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Mida tuleks teha, et meil oleks piisavalt lõpetavaid residente, et tagada tegelik vajadus kõikidel erialadel?
Siin ei ole ühest lahendust. Kõigepealt peab ülikooli vastu võetama piisaval arvul arstitudengeid. Seega peab olema mingi nägemus selle kohta, kui suur on meil vajadus 10–20 aasta perspektiivis arstide järele üldiselt. Arvestama peab ka loomuliku kaoga, kõik õppima asuvad üliõpilased ei lõpeta oma õpinguid ning osad lahkuvad õppima ja tööle ka mujale. Siis tuleb erialaõpe. Kui palju mingile erialale residente vastu võetakse, lepitakse kokku kolmepoolselt: sotsiaalministeerium, ülikool ja arstide liit. Lähtutakse nii erialade arengukavadest kui ka sellest, milliste erialade järele antud hetkel kõige suurem vajadus on. Hoopis teine probleem on see, kas kõik välja kuulutatud kohad täituvad. Alati ei pruugi vajadus ja eriala eelistus kattuda. Eriala valikut määravad väga paljud tegurid, me plaanime neid sel aastal oma doktoriõpinguid alustanud noore perearsti Marta Velganiga ka uurida.

lk3 Kati Korm A.Tennus

8. augustist saab Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarstide juurde broneerida vastuvõtuaega ka üleriigilise digiregistratuuri kaudu.

 

Kliinikumi juhatuse liikme Kati Kormi sõnul toimus üleriigilise digiregistratuuriga liitumine Tartu Ülikooli Kliinikumis plaanipäraselt ja vastavalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) kinnitatud graafikule. „Et jaotada haiglate liitumisel tekkiv koormus ühtlaselt, liitus kliinikum riikliku registratuuriga augusti alguses,“ ütles Kati Korm.

 

Digiregistratuuri teenuse käivitamiseks olid vajalikud nii infosüsteemi arendustööd kui ka vastuvõtugraafikute ühtlustamised. „Andmete ühtlustamise käigus kontrolliti üle ligikaudu 500 000 vastuvõtuaja andmed ning nüüdsest on digiregistratuuris leitavad kõikide kliinikumi erialade vastuvõtuajad,“ selgitas Korm.

 

Üleriigiline digiregistratuur asub riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning võimaldab broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides selle lahendusega liitunud Eesti tervishoiuasutustes. Lisaks riiklikule digiregistratuurile jäävad kliinikumi patsientide jaoks alles ka kõik kolm seni kehtinud võimalust arstiaja broneerimiseks: broneerimine telefoni teel, ID-kaardi kasutamist mittenõudva veebivormi kaudu ning kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu. Kati Kormi sõnul jääb ePatsiendi portaal avatuks paralleelselt digiregistratuuriga, sest lisaks vastuvõtuaegade broneerimisele ja enda terviseandmete vaatamisele, saab ePatsiendi portaalis tasuda ka raviarveid. Täpsema info vastuvõtuaja broneerimise kohta leiavad patsiendid kliinikumi kodulehelt www.kliinikum.ee.

 

Kliinikumi Leht

lk3 WHO

Juuni lõpus kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja juhatuse liige Andres Kotsar Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravijuhendite eksperdi professor Holger Schünemanniga. Kliinikum, kes oli ainus Eesti haigla, mida professor väisas, on tema sõnul ülikoolihaiglana vastutusrikkas rollis kaasaegsete ravijuhendite jälgimisel ja ravijuhiste tagamisel. “Maailm liigub aina enam ühise infovälja suunas ning näen selle tendentsi vajalikkust ka Eesti-suuruses riigis. Lisaks enda teadmuse jagamisele, on otstarbekas kasutada ka teiste riikide teadmisi,” lausus professor Holger Schünemann.


Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar toonitas, et kui Eestis tahetakse pakkuda oma rahvale parimat võimalikku meditsiinilist abi, peavad selle aluseks olema tõenduspõhised meditsiini seisukohad. „Kaasaegsete ravijuhendite järgimise vajalikkust on raske ülehinnata. Eestis tegeleb ravijuhendite väljatöötamise ja juurutamisega ravijuhendite nõukoda, mille tööd koordineerib Tartu Ülikool ja tegevust toetab Eesti Haigekassa. Meditsiiniteadlaste kanda on oluline roll mitte ainult rahvusvaheliste juhendite eestikeelsuse tagamisel, vaid ka kohaliku konteksti ja tervishoiukorralduse erisuste arvestamisel. Professor Schünemann on olnud Eestile hea patroon ja ma väga loodan, et koostöö jätkub,“ lausus dr Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

1. augustist kuuluvad Ida-Viru Keskhaiga nõukokku Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajatena doktorid Jana Jaal ja Tanel Laisaar. Uued liikmed vahetavad välja seni nõukogus kliinikumi esindanud dr Jaan Eha ja Urmas Siiguri.


Kuna vähki haigestumine on Eestis, nagu ka mujal maailmas, tõusuteel, peab kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja dr Jana Jaal oluliseks tagada vähktõve varast avastamist ning optimaalset ravi kättesaadavust kõikides Eesti piirkondades ning seda võimalikult kodule lähemal. „Tartu Ülikooli Kliinikum on sel eesmärgil juba tööd alustanud ning näiteks 2019. aasta esimesel poolaastal on kliinikumi onkoloogide ambulatoorseid teenuseid Ida-Viru keskhaiglas kasutanud juba sama palju inimesi, kui 2018. aastal kokku,“ selgitas dr Jaal. Ta loodab ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla vahelise teadus- ja arendusalase koostöö suurenemisele, et tagada ka Ida-Virumaa inimestele suurem võimalus osalemiseks kliinilistes ja akadeemilistes teadusuuringutes.


Dr Tanel Laisaar, kes on juhtinud mitmete uute ravimeetodite kasutuselevõttu Eestis, lisab nõukogule eelkõige kliinilist kompetentsi kirurgiliste haiguste vallas. „Pean oluliseks mitte ainult parandada Ida-Viru elanikkonna raviteenuste kättesaadavust, vaid veelgi tähtsamana, hinnata ja tõsta järjepidevalt osutatava teenuse kvaliteeti,“ ütles dr Laisaar. Ta rõhutab, et kaasaegne meditsiin sõltub aina enam keerukast meditsiinitehnoloogiast, mistõttu on vajalik personali pidev täiendõpe ja erinevate spetsialistide vaheline multidistsiplinaarne koostöö tagamaks kõige uuemate meditsiinialaste teadmiste kasutamise kõigis haiglates.


Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler hindab kliinikumi esindatust nõukogus: “Enam kui viieteistkümne aasta jooksul on kliinikumi esindajad andnud olulise panuse tervishoiuteenuste osutamisele Ida-Virumaal ja ka keskhaigla senisesse arengusse. Kindlasti on dr Jana Jaali ja dr Tanel Laisaare kogemused ja teadmised toeks nii meie haigla strateegiliste otsuste tegemisel kui tervikuna Virumaa meditsiinimaastiku kujundamisel.”


Kliinikumi Leht

President kliinikumis saabumine Ove MaidlaPresident kliinikumis EMOOve Maidla

20. juunil tegi president Kersti Kaljulaid visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, mis on üks neljast Eestis tegutsevast keskusest. Seksuaalvägivalla üleelanutele pakutava üleriigilise esmase abi ja järelravi teenuse väljatöötamisel osalesid ekspertidena arst-õppejõud Kai Part ja Made Laanpere. Tehtud töö eest tunnustas Eesti Vabariigi president aasta alguses naistekliiniku arste Punase Risti IV klassi teenetemärkidega.


President Kersti Kaljulaid ütles külastuse järel, et oleme hakanud ühiskonnana vägivallast, ka seksuaalvägivallast, rääkima palju avalikumalt kui veel mõned aastad tagasi. Oma olemuselt on tegemist peidetud kuriteoga, mistõttu Põhjamaades pöördub abi järele hinnanguliselt 5 protsenti ohvritest, Eestis aga vaid üks inimene sajast. „See tähendab, et 99 korral juhtudest veel abini ei jõuta. Peame olema riigina valmis selleks, et kui me ise seksuaalkuritegevusest rohkem räägime ja inimeseni jõuab ka teadmine, et abi on olemas, siis tähendab see suurt hüpet numbrites. Ja me peame selleks valmis olema, et ei tekiks pudelikaelu ja me ei veaks kedagi alt,“ selgitas riigipea.


Dr Kai Part peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanute abi on võimalik pakkuda ööpäevaringselt ja ühes etapis. „Nii ei pea vägivalla üleelanu, kelle abi otsimise võimekus on vähene, ekslema erinevate teenuste vahel. On oluline, et kannatanut ei taasohvristataks ning et nii kannatanu kui ka kogu ühiskond mõistaks üheselt, et seksuaalvägivald on kuritegu. Vägivalla üleelanu ei peaks end süüdi tundma, sest vastutus kuriteo eest lasub selle toimepanijal olenemata, kas ohver on naine või mees, laps või täiskasvanu,“ rõhutas dr Part.


Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste sotsiaalkindlustusameti poolne teenuse juht Keete Janter toonitab, et oluline on tunnustada pöördujate julgust ja oskust abi otsida, aga ka kliinikumi töötajate erialaseid teadmisi ja tahet sel äärmiselt delikaatsel ja emotsionaalselt raskel hetkel pakkuda psühholoogilist ning meditsiinilist abi. „Seksuaalvägivalla üleelanud pöörduvad kas ise otse erakorralise meditsiini osakonna kaudu seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või juhatab neid sinna politsei. Kõik erakorralise meditsiini töötajad on saanud koolitust ohvrite tundlikuks kohtlemiseks,“ tunnustas Keete Janter.


Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse ülesanne on tagada psühholoogiline toetus, meditsiiniline läbivaatus ja kohtumeditsiiniliste tõendite kogumine, vigastuste dokumenteerimine, suguhaiguste ja HIV testimine koos ennetuse ja raviga ja soovimatu raseduse ennetamine. Kliinikumi töötajad aitavad patsiendi edasi suunamisel järelravisse ning soovi korral ka politseisse pöördumisel.


2018. aastal pöördus kliinikumi 33 seksuaalvägivalla üle elanud patsienti, kellest 36% olid alaealised. Eesti neljas keskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas oli pöördumiste arv kokku 92. Sel aastal on oodata pöördujate arvu kahekordistumist.

 

Kliinikumi Leht

lk3 Kaupo PoderTartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediatehnik Kaupo Põder viibis mais kaks nädalat Somaalimaal Hargeisas, erahaiglas Masala Specialist Hospital, aidates seal läbi viia riigi esimest põlveliigese endoproteesimist ning üles ehitada kohaliku haigla.


Kaupo Põder on ortopeediatehnikuna töötanud kuus aastat, õendusharidusega spetsialisti väljaõpe ortopeediatehnikuks toimus kliinikumis. Ortopeediatehniku ülesandeks on assisteerida ortopeede operatsioonidel, valmistada ette proteese ning tegeleda patsiendiga nii operatsioonieelsel kui -järgsel perioodil.


Ent Somaalimaal olid Kaupo Põdra ülesanded märksa laiemad, kus kahe nädala jooksul tuli sisse seada operatsioonituba, paigaldada operatsiooniks vajalik tehnika ning koolitada haigla operatsiooniõde endoproteesimise assisteerimiseks. „Ma sain luua toimiva operatsioonisüsteemi. Siin kliinikumis on kõik olemas, seal tuli aga kõik ise luua ning see andis ka suurepärase võimaluse õppida. Kogemus oli silmi avav,“ kommenteeris Põder. „Kahtlemata oli see eriline, et esimene operatsioon selles haiglas oli kohe nii kaaluka tähtsusega. Üldiselt on Somaalimaal valdav kipsravi, ortopeedilisi operatsioone tehakse harva,“ lisas ta.


Operatsiooni läbi viinud somaalia arst dr Muhamud Artan sai esmase väljaõppe Venemaal, lõpetas 2015. aastal Helsinki ülikooli meditsiiniteaduskonna ning töötas seejärel 2017. aastani Soomes arstina. Nüüd on dr Artan pöördunud tagasi Somaaliasse, et seal oma teadmistega kasuks olla. „Kaupo Põder tegi imepärast tööd. Ta koolitas meie noort ortopeedia eriala õde, aitas kaasa haigla igapäevases töös ja assisteeris edukalt minu esimest põlve endoproteesimist,“ sõnas dr Artan.


Dr Artan kiitis igati ka koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikuga. „Sain kliinikumi külastades professor Aare Märtsonilt ja tema ortopeedidest kolleegidelt olulisi teadmisi. Vastuvõtt oli väga külalislahke, kohtasin Tartus fantastilisi inimesi. Soovime edaspidigi Tartu Ülikooli Kliinikumiga koostööd teha,“ lausus dr Artan.


Olgugi, et Muhamud Artan on praktiseerinud Soomes, sobis Somaalimaale paremini Eesti liigeste endoproteesimise meetod. „Meil kasutusel olev fast track süsteem sobib ka sealsetesse tingimustesse hästi. Kliinikumi eeskujul võeti kasutusse traneksaamhape selleks, et veritsus oleks operatsiooniajal minimaalne ja minimiseerida vereülekande vajadust operatsioonijärgselt. Teine oluline asi oli LIA ehk local infiltration analgesia, mis võeti samuti meie haigla eeskujul üle. Operatsiooni ajal süstime liigesesse enne tsementeerimist lokaalset anasteetikumi, et haige valu oleks minimaalne esimese 24 tunni jooksul ning et haige saaks kiiremini taastusraviga alustada. Erinevuseks on ehk see, et infektsioonide vältimiseks on seal operatsioonijärgne antibiootikumravi pikem kui meil,“ selgitas Põder.


Kaupo Põdra muljed Somaaliast on värvikad. „Päevase, kuni 35°C küündiva palavuse vältimiseks alustatakse tööpäevi vara, mistõttu ka lõpetatakse varem ehk 8-tunnine tööpäev kestab 7.00–15.00. Kuna viibisin seal Ramadaani ajal, siis sain osa ka nende paastumise kombestikust, ent mina sain oma toas ka päevasel ajal süüa. Sealne palvetamine toimib ilmselt hästi regulaarse füsioteraapiana – viiel korral päevas palvetamise kohta on tehtud ka palju teaduslikke uuringuid, näiteks Kamran G (2018), „Physical benefits of (Salah) prayer – Strengthen the faith & fitness“. Igapäevase suhtlusega tulin seal hästi toime, kuna kohalikud räägivad lisaks somaali ja araabia keelele ka inglise keelt,“ mõtiskleb Põder.

 

Liina Raju

lk3 minister kliinikumis4. juunil tegi sotsiaalminister Tanel Kiik visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi, mille eesmärk oli tutvuda kliinikumi juhatuse ja ravitööga.

 

Kliinikute töökorraldust vaadates tõdesid nii sotsiaalminister Tanel Kiik kui ka kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe üksmeelselt, et Eesti arstiabi kättesaadavuse parandamine on tähtis kõigi osapoolte jaoks.

 

Minister Kiik tõi välja, et ülikoolihaigla tugevuseks ja ühtlasi ka kohustuseks on panustada tervishoiuvaldkonna õppe- ja teadustöösse ning tagada tervishoiu sisuline areng ja jätkusuutlik personalipoliitika. „Tervishoiutöötajate väljaõpe, sealhulgas eriti arstiõpe, on pikk ja aeganõudev protsess, et saavutada vajalik professionaalsus ning kliinikumil on selles praktikabaasina täita väga vastutusrikas roll. Samuti on oluline piirkonna pädevuskeskusena tihe koostöö maakonnahaiglatega, mille osas ootame ülikoolihaiglalt jätkuvalt aktiivset tegutsemist,“ lausus sotsiaalminister.

 

Juhatuse esimees Priit Eelmäe kinnitas, et kliinikumi juhtkond peab oluliseks lisaks ravitööle panustamist teadus- ja arendustöösse. „Usun, et kliinikumis on kasutamata ressurssi innovaatiliste projektide välja töötamiseks ja kasutusele võtmiseks nii Eesti kui maailma tervishoiuarengute hüvanguks. Ravijärjekordade lühendamise eesmärgil on kliinikum alustanud koostööd Valga haiglaga, pakkudes patsientidele kiiritusravi Tartu Ülikooli Kliinikumis, ent protseduurijärgseks jälgimiseks hospitaliseerimist Valga haiglas. Peame oluliseks, et niigi raske diagnoosi ja haigusega patsient saaks ravi võimalikult kiiresti. Vähem tähtis ei ole ka ravimine kodule lähedal, mistõttu osutab kliinikum keemiaravi näiteks ka Ida-Viru keskhaiglas,“ selgitas Eelmäe.

 

Võrgustumisalase koostöö suurema integreerituse vajadus on lisaks ravijärjekordade lühendamisele ka ühishangete korraldamisel ja infotehnoloogiaprojektide elluviimisel. „Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga on liitunud tänaseks nii Valga kui ka Põlva haigla, mis on oluline samm, kui soovime tagada kontsernipõhist kvaliteetset terviseandmete liikumist. Ühtsed infosüsteemid loovad võimaluse konsulteerida kontsernisiseselt, aga ka teha kliinikumi arstidel vastuvõtte teistes haiglates, et tagada eriarstide vastuvõtt kõikide kliinikumiga võrgustunud partnerite juures,“ lisas kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm.

 

Kliinikumi Leht

30. mail toimus ämmaemandusabi ümarlaud, kus kliinikumi, Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haigla ämmaemandad jagasid erialaseid kogemusi ja mõtteid ambulatoorse teenuse osas. Lisaks kliinikumi kontserni haiglatele osalesid ka Viljandi haigla esindajad.


Ämmaemandad tegid ülevaate möödunud 2018. aasta tulemustest ning arutlesid üheskoos selle üle, kuhu ämmaemandusabi peaks ja võiks teel olema ning kas ja kuidas saaks jaotada tööd kontserni haiglate vahel.


Aastaga suurima muutuse läbi teinud Valga haigla tõi välja, et pärast sünnitusosakonna sulgemist suurenesid haiglas üheaegselt ämmaemandate ambulatoorsed vastuvõtud. Ämmaemandate vastutus lapseootel ja sünnitusjärgse naise jälgimisel tõusis – Valga haigla ämmaemandad pakuvad kõiki teenused alates raseduse algusest kuni sünnitusjärgse visiidini välja. Olgu selleks vastuvõtt lapseootel naisele, rasedusaegne gestatsioonidiabeedi tuvastamine ja jälgimine, sünnitusjärgne läbivaatus nii lapsele kui emale või hoopis ennetustöö – emakakaela vähiskriiningu või noorte nõustamise näol. Koduvisiite on toimunud 2018. aastal üksikud. Et Valga haigla on liitunud kliinikumi elektroonilise haiglainfosüsteemiga, on kliinikumi sünnitusosakonnast lahkujale võimalik broneerida vastuvõtuaeg Valga haigla ämmaemanda vastuvõtule. Nii nagu kliinikumiski saab kas vara koju kirjutatud või jälgimist vajavale perele (emapoolsetel või vastsündinupoolsetel põhjustel) planeerida vastuvõtu erinevateks analüüsideks, protseduurideks või nõustamiseks. Valga haigla ämmaemandad tõdesid, et on tekkinud vajadus ka lastearsti juurde broneerimiseks.


Lõuna-Eesti haigla ämmaemandad kinnitasid pidevate koolituste olulisust uute teenuste pakkumiseks. Näiteks eelmise aasta lõpust on ka Lõuna-Eesti haigla patsientide jaoks olemas gestatsioonidiabeedi nõustamine, mille eesmärk on esmalt rasedusdiabeet tuvastada, selle tulemusi jälgida, nõustada ja õpetada diabeedipäevikut pidama ning aidata planeerida turvalist sünnitust. Lõuna-Eesti haigla ämmaemandate vastuvõtud toimuvad kolmes erinevas asukohas – lisaks haiglale ka polikliinikus ning Elva haiglas.


Ka Põlva haigla iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi näeb ette nii iseseisvaid vastuvõtte, perekoolitundide läbiviimist ja imetamisnõustamist. Gestatsioonidiabeedi nõustamist Põlva haiglas teeb diabeediõde. Esindajad tõstsid esile koostöö olulisust perearstidega, eriti avatavaid tervisekeskusi silmas pidades.


Tartu Ülikooli Kliinikumis suurenes 2018. aastal ämmaemandate töökoormus. Kliinikumis tehti 2018. aastal ämmaemandate poolt 17869 vastuvõttu (2017. aastal 16639) ning 2640st toimunud sünnitusest olid 212 Jõgevalt, 122 Valgast, 89 Ida-Virumaalt ning 52 Põlvamaalt.


Kõikide haiglate ämmaemandate poolt jäi kõlama mõte uutest väljakutsetest. Olgu selleks noorte või pereplaneerimise nõustamine, soov suurendada senisest enam koostööd perearstidega koduvisiidi tagamiseks igale perele, muuta sünnitusjärgsed vastuvõtud logistiliselt rohkem patsiendisõbralikumaks või ka emakakaela vähi sõeluuringute tegemine suuremas mahus ämmaemandate poolt.

 

Pille Teesalu, kliinikumi ülemämmaemand
Rõõm on näha, et tütarhaiglates on pärast aastatagust kohtumist võetud suund ambulatoorse ämmaemandusabi kättesaadavuse parandamisele, sealjuures on ka teenuste loetelu on täienenud. Valga ja Viljandi on käinud meie juures ka stažeerimas, et alustada gestatsioonidiabeedi nõustamisega. Kõigile võrgustunud haiglate ämmaemandatele on kliinikumi poolt tagatud ka info ja juurdepääs erinevate kutsealaste koolituste kohta.


Koostöö tõhustamiseks vajaks täpsustamist tütarhaiglate ämmaemanduse-spetsiifiliste koolituste tegelik vajadus ning ambulatoorsete ja statsionaarsete kriitiliste kompetentside ühtlustamine kontserni sees. Siinjuures saaks kutsealane stažeerimine või personali rotatsioon olla tulevik.


Olulise tähtsusega on alustada koostööd kohaliku tervisekeskusega. Koduvisiidi ja imetamisnõustamise osas on võimalik tervisekeskusel ja ämmaemandal ühiselt toetada pere toimetulekut. Sünnitusjärgsed esimesed nädalad vastsündinuga kodus on perele kui kriisiperiood. Ämmaemandapoolne tugi võib ära hoida mitmedki ohud emale ja vastsündinule. Vaatamata sünnitusosakonnas pakutavale õpetusele, on äärmiselt tähtis määratleda pere toimetulek kodustes tingimustes, tagada imetamise tugi vastsündinu rinnaga toitmiseks ning sealjuures kodu turvalise hindamine ja vajadusel juhtnööride andmine.


Tütarhaiglates saab ämmaemanda rolli rakendada veelgi enam emakakaela vähi sõeluuringute, kontratseptsiooni nõustamise ja sünnitusjärgse kontrolli teostamiseks, puudu on ämmaemand-raseduskriisinõustaja. Siin saaks tõenäoliselt tulevikus mõelda ka kliinikumi ämmaemandate rakendamist.

 

Jaanika Põder, Valga haigla ämmaemand
Meil on hea koostöö kliinikumiga, kuid palju on ka veel ära teha. Kuna ümarlaud toimus teist aastat, saime veelkord kinnitust, et need kohtumised on väga vajalikud meie töö täiustamisel ja kogemuste kogumisel. Oluline on kuulda, kuidas on läinud ja läheb teistel haiglatel Lõuna-Eestis. Täiendame üksteist, arutleme, anname üksteisele nõu ja soovitusi meie teenuse paremaks pakkumiseks.


Kindlasti võiks tõhustada sünnitusjärgset nõustamist nii ema kui lapse vaatevinklist seal haiglates, kus Valgamaa naised sünnitavad. Sellega väheneks günekoloogide koormus ema ja perearstide koormus vastsündinu osas. Ees seisab ka koostöö tõhustamine perearstidega, et käivitada raseduskriisi nõustaja vastuvõtt.


Valga ämmaemandad on olnud tublid ja professionaalsed, sest pärast osakonna sulgemist suurenes meie roll nii mitmeski tegevuses. Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ei piirdu ainult rasedate teenindamisega, vaid kätkeb kõike, mida haaravad sõnad „tütarlaps-naine-menopaus“. Teeme kõik selleks, et iga naine, olenemata vanusest, saaks meilt abi kodukohas.