lk3 vaktsimeerimine Evelin Lumi20. septembrist vaktsineeritakse Tartu Ülikooli Kliinikumis lisadoosiga immuunpuudulikkusega inimesi – neid, kellel on oma seisundi ja ravi tõttu nõrgenenud immuunsus. Lisadoosi vajadust hindab raviarst sõltuvalt patsiendi haigusseisundist ja tarvitatavatest ravimitest.

 

Immuunpuudulikkusega inimestel ei pruugi vaktsineerimine COVID-19 vastase vaktsiiniga tagada sama head kaitset nagu terve immuunsusega inimestel, mistõttu nad vajavad vaktsiini lisadoosi. „Seetõttu võimaldatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjoni otsusega teatud immuunpuudulikkuse seisunditega inimestele COVID-19 vaktsiini kolmandat ehk lisadoosi esmase vaktsineerimiskuuri osana.

 

Immuunpuudulikkusega inimeste hulka kuuluvad näiteks elundsiirdamisega patsiendid ja immuunsupressiivsel ravil olevad kasvajatega patsiendid. Otsuse lisadoosiga vaktsineerimiseks teeb patsiendi raviarst ning patsiendi nõusolekul väljastatakse lisadoosi tegemiseks saatekiri,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse vanemarst-õppejõud Piret Mitt.

 

Lisadoosi võib manustada alates 28 päeva möödumisel pärast teist doosi (1-doosilise vaktsiini puhul alates 28 päeva möödumisel pärast esimest doosi). Komisjoni soovitusel kasutatakse immuunpuudulikkusega inimestel lisadoosina mRNA vaktsiine (Pfizer/BioNTech või Moderna).

 

Kliinikum on valmis 1000–2000 patsiendi lisadoosiga vaktsineerimiseks.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumis saab vaktsineerida nii aega ette broneerides kui ka ilma broneerimiseta pöördudes L. Puusepa 8 registratuuri. Aega saab broneerida üleriigilises digiregistratuuris ja kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E–R kell 8:00–18:00). Lisainfo kliinikumi kodulehel ja e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kliinikumi Leht

lk4 Mikk Pauklin1. september 2021–31. august 2025 juhib Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikut dr Mikk Pauklin.

 

Dr Pauklin on lõpetanud 2004. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Aastatel 2005–2011 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning Duisburg-Esseni Ülikooli arstiteaduskonna ühisdoktorantuuris Saksamaal ja kaitses doktoritöö Duisburg-Esseni ülikoolis (summa cum laude).

 

Dr Pauklin on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis 2009. aastast erinevatel ametikohtadel – aastatel 2009–2012 oftalmoloogia eriala arst-residendina, 2012–2021 arst-õppejõuna, juunist 2021 vanemarst-õppejõuna.

 

Samal ajal on ta olnud ametis ka Tartu Ülikooli silmakliinikus assistendina ning töötab praeguseni kliinilise meditsiini instituudis oftalmoloogia lektorina.

 

Dr Pauklin on alates 2009. aastast Eesti Oftalmoloogide Seltsi juhatuse liige ning alates 2018. aastast seltsi president, aastast 2012 Eesti Silmakirurgide Seltsi liige ning alates aastast 2009 Euroopa Katarakti ja Refraktiivkirurgia Seltsi liige.

 

Dr Mikk Pauklin, silmakliiniku juhataja

Olen töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus juba rohkem kui 10 aastat ja tunnen hästi nii kliiniku töökorraldust kui ka inimesi. Kliinik töötab hästi, ei vaja radikaalseid muudatusi ning mul on hea meel asuda täitma silmakliiniku juhi ülesandeid. Meil töötavad Eesti parimad spetsialistid, kes pakuvad tipptasemel arstiabi. Seda teavad ka meie patsiendid ning meile ravile tulla soovivate inimeste hulk on endiselt oluliselt suurem kui suudame vastu võtta. Seetõttu oleme järjest laiendamas vastuvõtuvõimalusi nii Tartus kui ka võrgustunud haiglates.

Soovin panna silmakliiniku töös veel suuremat rõhku teadus- ja arendustööle, seda nii koostöös Tartu Ülikooli teadlastega kui ka väljaspool Tartut töötavate oftalmoloogidega. Mitmed projektid on juba käimas või algamas. Näiteks oleme alustamas koos Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku kolleegidega Eesti koolilaste refraktsioonihäirete uuringut, et hinnata nutiseadmete ja suure õppimiskoormuse mõju laste silmadele.

 

Kliinikumi Leht

lk5 EMAS KliinikumTartu Ülikooli Kliinikumile omistati Keskkonnaagentuuri poolt EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreering, mis kinnitab, et kliinikumi keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile. Kliinikum on esimene haigla Eestis ja Baltimaades, kelle keskkonnajuhtimist nii kõrgelt tunnustatakse.

 

Eesti suurima haiglana on kliinikum astunud looduskeskkonna säästmiseks samme juba pikaaegselt. EMAS registreeringu saavutamiseks tuli aga teha veel jõupingutusi, et tagada nõuetekohane vastavus. „Kliinikum võttis projekti raames eesmärgiks tõsta töötajate teadlikkust keskkonna ja selle hoidmise teemadel. Juurutasime jäätmete eraldi sorteerimise võimalused nii töötajatele kui ka patsientidele. Keskkonnakahjulikud toidunõud vahetati välja biolaguneva materjali vastu ning töötajaid kutsuti üles kasutama mitmekordses kasutuses olevaid toidunõusid. Teavituskampaania abil tõsteti töötajate teadlikkust erinevatest tegevustest oma igapäevatöös, mis võimaldavad vähendada survet keskkonnale,“ tutvustas keskkonna- ja puhastusosakonna juhataja Triin Arujõe.

 

Keskkonnauuringute põhjal on tervishoiusektoril, mille ülesanne on tervise kaitsmine ja edendamine, oma tegevuse läbi suur roll 21. sajandi kliimakriisis. „Näiteks on kliinikumi aastane jäätmekogus 1 350 tonni ehk 307 kg töötaja kohta aastas. Sellest tulenevalt on eriti oluline panustada just tervishoiuasutustel otsustavalt kasvuhoonegaaside tekke ennetamisse ja vähendamisse. Kliinikum lähtub oma keskkonnategevustes põhimõttest: „Puhtamas keskkonnas elavad tervemad inimesed“,“ lausus Triin Arujõe. Ta toob välja, et 2021. aastal on kliinikumis seatud keskkonna-alasteks eesmärkideks ja tegevusteks edendada säästlikku transpordikorraldust, suurendada keskkonna-teadlikkust nii oma töötajate kui ka patsientide seas, vähendada jäätmete teket ja edendada ringlusesse võttu ning suurendada nii energia- kui ressursitõhusust.

 

EMASist lähtuvalt on kliinikumis lähiaastatel eesmärk võtta kasutusele ressursitõhusamaid lahendusi, suurendada keskkonnahoidlikke hankeid, vaadata üle puhastustöötajate tööprotsessid, et muuta need keskkonnahoidlikumaks ning viia läbi erinevaid tegevusi, et töötajatele teadvustada, kuidas oma igapäevases tegevuses keskkonnahoidlikult käituda.

 

„Tähtis on lisaks lühiajaliste eesmärkide saavutamisele mõelda pikemale perspektiivile,“ annab kliinikumi EMAS akrediteeringu taotlemisel konsulteerinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse teadur Harri Moora nõu. „EMAS suunab mõtlema keskkonnalahendustele kvaliteetselt, keskkonnahoidlikult ja kulutõhusalt. Nii on innovatsioon tihti pikemas plaanis ka kulutõhus. Näiteks on kindlasti kulutõhus see, et lisaks kõikides uutes hoonekompleksides LED-valgustite kasutamisele on kliinikum asunud LED-valgusteid vahetama ka vanemates hoonetes. Kliinikumil on nüüd olemas keskkonnapoliitika ja keskkonnastrateegia, mis võimaldavad pikaajalisi parenduskavasid luua. Nii on võimalik juba praegu küsida, mis aastaks soovib kliinikum saavutada kliimaneutraalsuse ning sellele küsimusele EMAS metoodika toel ka vastus ning vajalik tegevuskava leida.“

 

Kliinikumi töötajatelt, tudengitelt, patsientidelt on tulnud selgeid märguandeid, et järjest rohkem läheb neile korda keskkonna- ja ressursitõhususe temaatika ning see on valdkond, kuhu on vajalik panustada mitte ainult seadusest tulenevatest kohustustest, vaid seetõttu, et teema on tähtis ja kõnetab inimesi.

 

Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks aastaks 2050 ning olles Tartu linna suurim tööandja, on kliinikum otsustanud teadlikult investeerida ressursse keskkonnategevuskava elluviimiseks. Kõigil kliinikumi töötajatel on võimalik keskkonnategevuskava koostamisel kaasa rääkida läbi Rohelisem Kliinikum töögrupi, mille kontaktid on sisevõrgus.

 

EMAS registreerimistunnistus on kõrgeim kvaliteedimärk keskkonnategevusele. Võrreldes teiste keskkonnajuhtimisüsteemidega (nt ISO 14001), esitab EMAS asutustele rohkem nõudeid – alates selgelt eesmärgistatud keskkonnaeesmärkide püstitamisest, kõrgel tasemel igapäevastest keskkonnategevusest kuni oma keskkonnategevuse pideva seire ja parendamiseni. EMASi oluline nõue on oma keskkonnategevuse tulemuste läbipaistev esitamine kõikidele huvirühmadele läbi iga-aastase keskkonnaaruannete. Kliinikumi 2020. aasta keskkonnaaruandega on võimalik tutvuda lehele www.kliinikum.ee/rohelisemkliinikum

 

Kliinikumi Leht 

lk7 sydamehaigete taastusTartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinik ja südamekliinik alustavad südamehaigetele mõeldud innovatsiooniprojektiga „Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudel”. Projekt on suunatud kõikidele kliinikumis ravil olevatele südamehaigetele, kes vajavad taastusravi.

 

Innovatsiooniprojekti eesmärk on parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist kui ka teenuse kättesaadavust ning seeläbi muuta kogu raviteekond sujuvamaks.  „Patsiendi jaoks tähendab kaugteenusmudel kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest. Kui senine südamehaigete taastusravi süsteem on põhinenud täielikult kontaktteenusel, mille raames on patsiendil vajalik ligi kolmekuulisel perioodil kohal käia, siis nüüd on vajaminevaid teenuseid võimalik valida soovi korral kaugteenustena,“ tutvustas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja dr Rein Kuik.

 

Südamehaigete taastusraviks kasutatakse spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus välja töötatud tõenduspõhist 12-nädalast taastusraviprogrammi, mis on andnud väga häid ravitulemusi ja vastanud seni patsientide ootustele. „Paraku on 3 kuud kestev kontakttaastusravi programmis osalemine olnud tööealistele ning ka väljaspool Tartu linna või teiste transpordi probleemidega teenust vajavatele patsientidele keeruline. Lisaks raskendas ambulatoorse taastusravi kättesaadavust märkimisväärselt möödunud aastal ilmnenud Covid-19 pandeemia,“ põhjendas vajadust kaugteenusmudeli väljatöötamise järele ambulatoorse taastusravi osakonna füsioterapeut Livian Laaneots.

 

Kaugteenusmudeli korral toimuvad kontaktteenustena taastusraviarsti esmasel ja taastusravi järgsel kohtumisel läbiviidav kardiopulmonaalne koormustest ning esmane füsioterapeudi visiit. „Ülejäänud kohtumised erinevate taastusravi meeskonna spetsialistidega (taastusraviarst, füsioterapeut, psühholoog, toitumisnõustaja) toimuvad kaugteenustena ja vastavalt vajadusele kontaktteenusena,“ kinnitas Livian Laaneots. Kogu taastusravi perioodil jälgib patsienti õde-juhtumikorraldaja digitaliseeritud raviteekonna platvormi rakenduse BuddyHealthcare kaudu, mille rakendus laetakse alla projekti ajaks patsiendile antavasse nutitelefoni. Platvorm võimaldab lihtsustada info liikumist erinevate spetsialistide ning spetsialisti ja patsiendi vahel.

 

Südamekliiniku kardioloog dr Mai Blöndali sõnul on taastusravil väga oluline roll südame-veresoonkonna haiguste suremuse ja korduvhaigestumuse vähendamisel, mistõttu on kaugteenusmudel vajalik jätk kontaktteenusele, et patsientide raviteekond ei katkeks. „Kliinikumi taastusravi teenus on väga heal tasemel ning see annab väärtuslikku infot ka kardioloogile patsiendi jälgimiseks,“ lausus dr Mai Blöndal.

Kui sügisest algas projekti ettevalmistusperiood, mil digitaalse raviteekonna platvormi abil seotakse taastusravis kasutatavad kontakt- ja kaugteenused ühtseks tervikuks, siis 2022. aasta jaanuaris algab ka patsientide kaasamine. „Loodame muuta senise südamehaigete taastusravimudeli süsteemi ning kogu raviteekonnal viibimise tõhusamaks nii patsientidele, tervishoiutöötajatele kui tervishoiuteenust osutavale organisatsioonile,“ sõnas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja dr Rein Kuik.

 

Innovatsiooniprojekti rahastatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondist ning selle edukaks osutumise korral saab kaaluda kaugteenusmudeli kasutuselevõttu teistegi kroonilisi haigusi põdevate ning pidevat ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul.

 

Kliinikumi Leht

lk9 Kaili SemmKliinikumi patsientide 12-liikmelist nõukoda juhib sellest sügisest Kaili Semm. Kaili on patsientide nõukoja liige olnud selle loomisest saadik ning on lisaks ka puuetega inimeste nõukoja liige ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esinaine.

 

Kaili Semmi sõnul jätkab nõukoda algaval hooajal püüdlusi selle eest, et patsiendid saaksid lähimas tulevikus vastuvõtuaegu broneerida lihtsamalt ja mugavamalt. Samuti lisatakse omalt poolt patsiendi vaadet kliinikumi 2022–2026 arengukava koostamisse ja tehakse koostööd teiste Eesti haiglate patsientide nõukodadega, et panustada ühisosa arendamisse ja sarnaste lahenduste leidmisesse. Nõukoja tegevuse märksõnad patsientide heaolu tagamisel on: Suhtlemine. Info. Hoolimine. Selge raviteekond. Füüsiline keskkond.

 

Patsientide nõukoja koosolekud toimuvad üks kord kuus ja seal käsitletavad teemad püstitatakse nii nõukoja liikmete poolt kui ka kliinikumile aktuaalsetest teemadest. Kliinikumi esindajad nõukoja koosolekutel on Jane Freimann ja Reet Tohvre.

 

Lisaküsimused patsientide nõukoja kohta ja soovitused teemapüstitusteks on oodatud e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Lähemalt nõukoja tegevusest saab lugeda kliinikumi kodulehelt: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/patsientide-noukoda/

 

Kiinikumi Leht 

lk3 Jaan Toots1. septembrist kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosseisu Jaan Toots. Jaan Toots on sündinud Tartus, seejärel viis elu ta Tallinnasse, kuniks ta 2015. aastal Tartusse elama tagasi pöördus. Ta on lõpetanud 1981. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna ning 1994. aastal FBI õppe Ameerika Ühendriikides. Ta on olnud Eesti eriteenistuse ja politsei juht ning ülesehitaja. Pärast siseministeeriumi kantsleri ametit aastal 1997 suundus Jaan Toots erasektorisse, kus ta on olnud mitmete suurfirmade juht, nõunik ning nõukogu esimees. Aastast 2019 on ta Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse esimees.

 

Ühiskondlikus elus on ta olnud Eesti Autospordi Liidu asepresident, Eesti Jalgratturite Liidu president, Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, BPO (Baltic Ports Organisation) juhatuse liige, Eesti Tantsuspordi Liidu president, Eesti Jalgratturite Liidu aupresident ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse liige. Tema tegevusi on pärjatud 2006. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, Politseiameti Julgestuspolitsei kuldmärgiga (Eesti Vabariigi Eriteenistuse loomise ja juhtimise eest), Eesti Vabariigi Siseministeeriumi teenetemärgiga ning Eesti Politsei II klassi teenetemärgiga.

 

Kliinikumi Leht

lk11 naistekliinik17. septembril tähistati rahvusvahelist patsiendiohutuse päeva, mille keskmesse seadis Maailma Terviseorganisatsioon sel aastal ohutu emadushoolduse ning emade ja vastsündinute tervise.

 

Kliinikumis on aastate jooksul tehtud palju, et tagada emale, perele ja uuele ilmakodanikule turvaline ning peresõbralik sünnitusabi: loodud on iseseisvad ämmaemandusabi teenused, teenustele on järjest enam kaasatud pereliikmeid, pakutakse koduvisiite ja imetamisnõustamist, koolitakse peresid perekooli loengute kaudu ning avatud on patsiendiohutusjuhtumite teavitamise võimalus. Kuigi COVID-19 pandeemia on seadnud oma piirangud perekesksusele ja suurendanud seeläbi ämmaemanda toetuse olulisust, on ka sellel perioodil olnud eesmärgiks sünnitaja ja beebi ohutus.

 

Selleks, et olla peredele veelgi lähemal ja pakkuda abi ka siis, kui tavapärased vastuvõtud on suletud, avasid kliinikumi ämmaemandad nõuandeliini, kuhu võib pöörduda kõikide küsimustega, mis seotud pereplaneerimise, raseduse, sünnituse, sünnitusjärgse perioodi, beebi ja imetamisega. Nõuandeliin jääb esialgu avatuks septembri lõpuni. Sellel perioodil selgitatakse teenuse vajalikkus ja pöördumise põhjused ning vajadusel jätkatakse nõuandeliini teenuse pakkumist.

 

Kliinikumi ämmaemand annab nõu telefoninumbril 731 7500 kuni 30. septembrini tööpäevadel kell 19:00–22:00 ja nädalavahetustel kell 14:00–22:00.

 

Kliinikumi Leht

lk3 vaktsineerimineSeptembrikuu toob muutuse Tartu vaktsineerimiskeskuse töösse – 1. septembrist jätkub COVID-19 vastu vaktsineerimine Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Kiirabi ja Tartu linnavalitsuse koostöös mobiilsete väljasõitudena ning võimalusega vaktsineerida kliinikumi L. Puusepa 8 peamajas.

 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on vaktsineerimiskeskuse ning ka linnas tegutsevate vaktsineerimisbusside näol tegemist seni suurima koostööprojektiga, mida linn, kliinikum ja kiirabi on ühiselt ellu viinud. "Olen kõigile koostööpartneritele äärmiselt tänulik ja tahan tunnustada ka neid üle saja vabatahtliku, kes leidsid võimaluse keskuse töösse panustada. Ühine pingutus on vilja kandnud ja oleme saavutanud väga korraliku vaktsineerituse taseme. Samas levib viirus ikkagi aktiivselt ning tuleb jätkata tööd inimeste veenmisel ja mugavate vaktsineerimisvõimaluste pakkumisel," lisas linnapea.

 

„Esimene Eesti vaktsineerimiskeskus avati just Tartus 27. aprillil, et võimaldada nii tartlastele kui ka teistele eestlastele mugavat ja operatiivset vaktsineerimist COVID-19 vastu. Kliinikumi vaktsineerimismeeskond on panustanud Tartumaa vaktsineeritusse suurel määral, olles teinud kokku pea 130 000 vaktsiinidoosi, millest keskuses viie kuu jooksul üle 100 000 doosi,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

 

Seni A. Le Coq spordihoones sisse seatud vaktsineerimiskeskus jätkab tegevust Tartu Ülikooli Kliinikumi peamajas aadressil L. Puusepa 8. Kõik soovijad on oodatud kliinikumi vaktsineerima samadel tingimustel nagu seni – vaktsineerida saab alates 12. eluaastast nii ette registreerides kui ka ilma registreerimata. Kasutusel on Pfizeri ja Moderna COVID-19 vaktsiin ning vaktsineerimist ja sellele järgnevat tavapärast jälgimist viib läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond.

 

Lisaks vaktsineerimisele kliinikumis, jätkavad mobiilseid väljasõite Tartu linnas ja Tartumaa keskustes vaktsineerimisbussid ja vaktsineerimiskiirabi. „Suur osa ehk enam kui 70% tartlastest ja lähivaldade elanikest on juba vaktsineeritud, mistõttu oleme muutnud vaktsineerimisteenuse mobiilsemaks, kodulähedasemaks ja veelgi mugavamaks, võimaldades elukoha lähedal vaktsineerida ennekõike neil, kel pole seni mahti olnud vaktsineerimiskeskust külastada,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder. Ta toob välja, et kliinikumi vaktsineerimismeeskond ulatab abikäe kooliaja alguses ka erinevatele koolidele. „Oleme vajadusel valmis toetama nii kooliõdesid kohapeal kui ka tegema väljasõite koolide piirkonda. Näiteks 30.–31. augustil ootab vaktsineerimismeeskond Tartu Ülikooli peahoones kõiki uut kooliaastat alustavaid üliõpilasi ning 1. septembrist peatub Tartu vaktsineerimisbuss Tartu Ülikooli von Bocki maja juures, Ülikooli ja Lossi tänava nurgal,“ rääkis Teder. 

 

Tartu Kiirabi jätkab väljasõite Tartu linnas kolmeliikmelise brigaadina ning võimaldab personaalsemat lähenemist ja põhjalikuma nõustamise võimalust. Vaktsineerimiskiirabi teenuse kasutamiseks ei ole vaja teha muud, kui ette registreerimata graafikujärgsetel aegadel õigesse kohta minna ning avaldada soovi vaktsineerimiseks.

 

Tartu ja Tartumaa vaktsineerimisbusside, vaktsineerimiskiirabi ning kliinikumi peamaja vaktsineerimisgraafik täieneb Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel.

 

Kliinikumi Leht

lk7 kohtumine peaministriga27. augustil külasta peaminister Kaja Kallas Tartu vaktsineerimiskeskust ning kohtus seal Tartu linnapea Urmas Klaasi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari ning teiste vaktsineerimiskeskuse korraldusmeeskonna liikmetega.

 

Kohtumisel räägiti Tartu vaktsineerimiskeskuse tööst, vaktsineerimise murekohtadest ja edaspidistest plaanidest, sh kuidas tagada kolmanda laine ajal tööjõuressursid haiglate COVID-osakondades, olla valmis jätkuvaks nakatumise kasvuks ning vajadusel ka kolmandaks tõhustusdoosiks.

 

Kaja Kallase hinnangul on Tartu vaktsineerimise korraldusega hästi hakkama saanud. "Iga omavalitsuse roll on olla aktiivne osaline selles protsessis. See on meie kõigi huvides, kui saame hoida ühiskonna avatud," lisas peaminister.

 

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles kohtumisel, et vaktsineerimiskeskuse eduka toimimise taga on olnud väga hea koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu kiirabi ja linnavalitsuse vahel, samuti tõstis linnapea esile keskuse vabatahtlike panust. "Kõik vaktsineerimiskeskusse tulnud inimesed said kogeda tunnet, et nad on sinna väga teretulnud. Rahva tagasiside vaktsineerimiskeskuse tööle on olnud väga hea," lisas linnapea.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari sõnul on kliinikum soovinud panustada kogu elanikkonna vaktsineerimisse senisest suuremal määral, et ennetada raskeid haigestumisi ning vähendada seeläbi pandeemiast tingitud koormust haiglaravile. Nii kliinikumi töötajate panus olemasoleva ressursi arvelt ja operatiivsus kui ka teiste osapoolte igakülgne tugi on taganud Tartumaa eeskujuliku vaktsineerituse taseme,“ sõnas doktor Kotsar.

 

Esimene Eesti vaktsineerimiskeskus avati Tartus A Le Coqi spordihoones 27. aprillil 2021 Tartu linna, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Kiirabi koostöös.

 

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikum viis maikuu jooksul läbi haiglaravil viibinud patsientide seas rahuloluküsitluse. Küsitluse tulemustest selgus, et kliinikumi patsientide üldine rahulolu tõusis vaatamata pandeemiale. Haiglaraviga jäi väga rahule 80% haiglaravil viibinud patsientidest.

 

Kliinikum viib patsientide rahuloluküsitlusi läbi igal aastal, ühel aastal statsionaarse ravi ja teisel aastal ambulatoorse ravi osas. Patsientide tagasiside on kliinikumi jaoks väga oluline,  et tervishoiuteenuste osutamisel arvestada patsientide ootustega ja saadud kogemustega.

 

Seekordses küsitluses osalemiseks oli mitu erinevat vastamise võimalust: patsiendid said valida kas täita paberankeet haiglaravi viimasel päeval, täita elektrooniline küsimustik kliinikumi kodulehel või QR koodiga avanev elektrooniline küsimustik nutitelefonis. Patsiendid eelistasid täita paberankeedi. Elektroonilised   ankeedi täitmise võimalused vajavad edaspidi põhjalikumat tutvustamist,  patsientide innustamist ja juhendamist.

 

Küsitlusele vastas 1 531 haiglaravil viibinud patsienti. Haiglaraviga jäi väga rahule 80%  patsientidest,  20%  jäi üldiselt rahule. Küsitlusest selgub, et 88% patsientidest tuleksid ise kindlasti taas kliinikumi, kui neil tekib vajadus haiglaravi järele ja 87% patsientidest soovitaks kliinikumi oma sõpradele, tuttavatele ning kolleegidele.

 

Raviasutuse  ja patsientide jaoks on olnud viimased aastad rasked. Tulenevalt COVID-19 pandeemiast on patsientidel tulnud kogeda mitmeid töökorralduse muudatusi, haigla personali suurt töökoormust ja plaanilise ravi edasilükkamist, mistõttu on patsientide kõrge hinnang tervishoiutöötajate usaldusväärsusele, kättesaadavusele, oskustele ja empaatiale väga oluline tagasiside.

lk11 rahulolu haiglaraviga

 

Võrreldes 2019.a on üldine rahulolu tõusnud 3 protsendipunkti. Enim tõusis patsientide rahulolu haiglaravil viibides operatsioonidega seotud selgituste osas (14% võrra), samuti kiire abiga valu leevendamisel (10%) ning teabega uuringute ja protseduuri kohta (8%).


Patsientide tagasiside näitab, et patsiendid on olnud väga mõistvad ja on väga tänulikud saadud ravi eest. Patsiendid väljendasid oma tänulikkust küsimustiku vaba teksti kommentaarides.
• Arvestades praeguseid olusid Eestis- COVID- oli kõik hästi korraldatud
• Minu jaoks oli kõik viimase peal. Mind kuulati ja aidati. Toit oli super ja inimesed nii hoolivad ja sõbralikud. Lõpuks ma tunnen, et keegi kuulas mind päriselt ja aitas mind nii palju kui see võimalik oli. Suur kummardus ja aitäh!
• Personal oli väga lahke ja viisakas
• Väga head toidud, meeldiv ja arusaadav kohtlemine oma raviarsti poolt ja kogu personali suurepärane tegevus. Aitäh.
• Antud olukorda arvestades(juurdeehitus, koroona pandeemia.) on kõik püüdlikult lahendatud
• Olen väga rahul meditsiinilise personali toimingutega, teenindusega, nõuannetega.
• Olin haiglas Covidi ravil. Minu arust käis ravi organiseeritult ja läbimõeldult
• Aitäh arstidele ja kogu personalile. Väga positiivne ja tähelepanelik suhtumine patsientidesse.

 

Esitati ka hulga kommentaare häirivate asjaolude kohta, mis mõjutavad patsiendi enesetunnet ja mida saab kliinikutes kohapeal lahendada. Häirivatena märgiti järgmisi asjaolusid: õhupuudus palatis, ebamugav voodi, varahommikune koristamismüra, häirenupu liiga vali hääl öösel, takistused ratastooliga liikumisel, rikkis televiisor, üksluine menüü, arstiga suhtlemise aja vähesus, probleemid personaliga suhtlemisel, vähene info haigla sisekorrast.

lk10 patsientide rahulolu

 

Küsimustiku viimane küsimus „Ja kokkuvõtteks, kuidas Te hindate oma haiglaravil oleku kogemust“ palus patsientidel hinnata saadud kogemust. Käesolevas küsitluses osalenud patsientidest 63% hindas oma haiglaravil oleku kogemust  väga heaks.

 

Patsientide tagasiside analüüs jätkub kliinikute lõikes ja iga kliinik töötab välja vajalike  parendustegevuste kava, et vastata paremini oma patsientide ootustele ja parandada patsiendikogemust haiglaravil viibimisel. Kuna patsientide tagasiside on sisendiks parendustegevuste planeerimisel, siis pälvivad enim tähelepanu need tegurid, kus patsientide ootused on üldise rahuloluga tugevalt seotud-  selgitused koduseks toimetulekuks pärast haiglaravi, teave erinevate raviviiside ja -võimaluste kohta, teave ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta.

 

 Kliinikumile on oluline, et patsiendid saaksid nii parima võimaliku ravi kui ka tunneksid end samal ajal haiglaravil viibides hästi.

 

Oleme tänulikud patsientidele, kes meiega keerulisel ajal oma haiglaravi kogemust jagasid, katsetades ka uusi elektroonilisi vastamise viise.

 

Vaike Soodla
Analüüsi- ja kvaliteediteenistus

lk9 Julia Beljajeva Evelin Lumi27. juulil saavutas Eesti epeenaiskond Tokyo 2020 olümpiamängudel kõige kõrgema koha poodiumil ning teiste seas krooniti olümpiavõitjaks naiskonda kuuluv Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia osakonna õde Julia Beljajeva. Epeenaiskonnaga oli olümpiamängudel kaasas ka füsioterapeut Tauno Koovit, kes töötab kliinikumis ambulatoorse taastusravi osakonna juhatajana.

Olümpiasangareid tervitati koju saabumise puhul Raekoja platsis, kus kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf kolleegidele juhatuse poolt rahalise preemia üle andis.

Palju õnne võitjatele kogu kliinikumi poolt ning aitäh imeilusate spordihetkede eest!

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

 

 

 

 

 

lk7 stom18. juunil toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku pikaajalisele Raekoja platsis tegutsemisele pühendatud tänukontsert Tartu 2024 meeskonna poolt.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhataja dr Taavo Seedre sõnul algas kolimine pärast lõpusündmust ja toimub järk-järgult osakondade kaupa. „Raekoja platsis asuv stomatoloogia kliinik on olnud hambaarstide koduks juba 1960. aastatest, kasvatades üles mitu põlvkonda hambaarstiteadlasi ja praktikuid. Et pakkuda patsientidele parimat kaasaegset ravi uusimate seadmetega, alustas kliinik juuni lõpus kolimist Maarjamõisa meditsiinilinnakusse.“

 

Stomatoloogia kliiniku kolimine toimub sujuvalt, esimesena kolib suukirurgia osakond ning hambaproteesikeskus. Kolimise lõpetavad lastestomatoloogia ning suu ja hambahaiguste osakonnad. Täies koosseisus alustatakse L. Puusepa 1a majas 12. juulil.

 

Dr Seedre toob välja, et uutesse ruumidesse on mugav siseneda ka piiratud liikumisvõimega inimestel kuni selleni, et uudne hambaravi kabineti sisustus võimaldab ravida patsiente ka ratastoolis. „Et stomatoloogia kliinik on ainus hambaraviasutus Tartus ja Tartumaal, kus osutatakse erakorralist abi ka nädalavahetustel ning riiklikel pühadel L. Puusepa 8 majas, on kogu erakorraline abi tagatud ka kolimisperioodil,“ kinnitab kliiniku juhataja dr Seedre.

 

Kõiki patsiente teavitatakse asukoha muutusest. Palume patsientidel jälgida asukoha infot broneerimise meeldetuletusel ning vabandame võimalike ebamugavuste pärast tulenevalt kolimisest.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 justiitsminister11. juunil külastas justiitsminister Maris Lauri Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskust (SAKi), et tutvuda keskuse tööga ning abivajajate ja seksuaalkuritegudega seotud statistikaga Tartu keskuse näitel.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla keskuse üks loojatest, dr Made Laanpere rõhutas, et Eestis on kiire abi ühest kohast kättesaadav alates 2016. aastast vastavalt Istanbuli, st naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioonile. „Seksuaalkuriteod on väga varjatud ning seetõttu on esmaste abiteenuste ja menetlusorganite ladus koostöö eriti oluline,“ ütleb dr Laanpere. Ta toob välja, et seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse on pöördutud 489 korral ning seni on abivajajad olnud vanusevahemikus 1–79 aastat, keskmiselt 23-aastased. „Neist alla 18-aastaseid pöördujaid on olnud 27%, sh alla 14-aastaseid 10%. Enamik pöördujatest on olnud naised, mehi on olnud  kümme. Seksuaalvägivallatsejad on kõige sagedamini olnud tuttavad inimesed (32%), sõbrad või lähedased (15%) ja suhtepartnerid (15%), pereliikmed või sugulased (4%) ning võõrad vaid 12% juhtudest,“ rääkis dr Laanpere. Ta lisab, et kolmandik ohvritest ei teadnud, kas kasutati füüsilist või verbaalset vägivalda, sest olid juhtunu ajal kas teadvuseta, magasid, neil oli „mäluauk“ või nad olid uimastatud.

 

Keete Janter, sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste koordinaator, peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanutele pakutakse nende nõusolekul vastavalt standardiseeritud juhendile kogu vajaminev abi ühes kohas. „Esmane psühholoogiline toetus, meditsiiniline abi ja läbivaatus, tugi politseisse pöördumisel ning meditsiiniline ja psühholoogiline jätkutugi – kompleksne lähenemine võimaldab kannatanule pakkuda parimat tuge äärmiselt keerulistes olukordades,“ sõnas Keete Janter. „Sama oluline on, et esmasele abile järgneb psühholoogiline tugi nii kaua kui üleelanu seda vajab,“ selgitas Janter.

 

Dr Kai Part, kes töötab nii kliinikumi seksuaalvägivalla keskuses kui ka on ekspert Ohvriabi juures, peab märkimisväärseks, et kliinikumi seksuaalvägivallakeskuse viieaastase töö jooksul on pöördumiste arv pidevalt kasvanud ning ta julgustab kõiki abivajavaid, nii lapsi, naisi kui mehi sõltumata vanusest seksuaalvägivalla järgselt keskuste poole pöörduma. „Praegusel ajal kasutatakse mitmeid innovaatilisi lähenemisi ohvrite abistamiseks ja seksuaalkuritegude tõendamiseks. Ohvri kehalt kogutakse tõendmaterjali isiku DNA kindlakstegemiseks, tuvastatakse seksuaalkuritegude korral harva esinevaid vigastusi, SOS-pillide abil on võimalik ennetada raseduse tekkimist, tundlike metoodikatega tuvastatakse varakult nakatumine seksuaalsel teel levivatesse haigustesse ja HIV-nakatumist on võimalik ennetada õigeaegselt alustatud profülaktilise antiretroviirusraviga,“ loetleb dr Part. Näiteks on vajanud seni pöördunutest SOS-pille 41%, HIV kontaktijärgne ravi oli näidustatud 44%-le ja kohtumeditsiiniline tõendmaterjal koguti 86%-l pöördujatest. „Välja tuleb tuua ka seda, et jätkutoele on pöördunud enamik esmaselt SAKi pöördunutest,“ lisas dr Part.

 

Ministri külaskäigu ajal arutleti, miks paljud seksuaalvägivallaohvrid ei pöördu abi järele, miks osad menetlused lõpetatakse ja miks ei jõuta mõnikord seksuaalkuriteo tõendamiseni. Kuulati ka ülevaadet Euroopa riikide kogemustest, kus vägistamine on seaduses defineeritud nõusoleku kaudu. „Justiitsministrina pean tööd, mida keskused seksuaalvägivalla ohvriks langenud naistega teevad, väga tänuväärseks. Mullu registreeriti 567 seksuaalkuritegu, neist 152 vägistamist. Seksuaalvägivalla ohvriks langemine mõjutab naiste elu veel väga pikka aega. Seetõttu on väga oluline, et ohvriks langenud naised saaksid võimalikult kiiresti abi nii füüsilise kui psühholoogilise poole pealt,” ütles justiitsminister Maris Lauri.

 

Eesti seksuaalvägivallakeskused asuvad neljas haiglas – Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Keskused on avatud ööpäevaringselt ning neis pakutav abi on tasuta. SAKides töötab koolitatud personal: naistearstid, õed ja ämmaemandad. Teenust rahastab täiendavalt sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalministeerium, kattes spetsiaalse arstide ja õdede valveringi, tõendmaterjali kogumise ja teenuse arendamise kulu, ning samuti psühholoogilise abi (sh tugigrupid) kulud.

 

Kliinikumi Leht

lk12 vaktsineerimiskeskusTartu vaktsineerimiskeskus A. Le Coq spordihoones on avatud kogu suve vältel, võimaldades kõikidel soovijatel mugavalt vaktsineerida COVID-19 vastu.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder tunneb heameelt Tartu ja selle lähivaldade elanike soovist vaktsineerida end COVID-19 vastu. „Tartu linnas ja Tartu vallas on ligi 60% kõikidest täisealistest vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu, mis on väga tubli saavutus. Selleks, et minna sügisele vastu muretumalt, kutsume kõiki, kes veel ei ole end vaktsineerinud, tegema seda suvisel ajal,“ sõnas Teder. Tartu vaktsineerimiskeskusesse lisatakse uusi vaktsineerimisaegu jooksvalt ning keskus on avatud pea kõikidel tööpäevadel. „Vabu aegu vaktsineerimisaja broneerimiseks on pakkuda pidevalt ning piisaval hulgal. Ajad on etteulatuvalt avatud paariks nädalaks, ent üksikuid vabu aegu on võimalik broneerida ka kohe järgnevateks päevadeks,“ kinnitas Tiina Teder.

Vaktsineerimiskeskuses on enim tehtud Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini, aga võimalik on ka aega broneerides valida ka Jansseni vaktsiini.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond on teinud kokku üle 72 000 vaktsiinidoosi. Tartu vaktsineerimiskeskuses on tehtud ligi 50000 vaktsiinidoosi alates 27. aprillist, mil vaktsineerimismeeskonna töö kliinikumist sinna ümber seati.

 

„Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koosseis on multidistsiplinaarne ja kirev, kuhu kuuluvad  ühteaegu nii tervishoiutöötajad, kui ka erinevate teiste valdkondade spetsialistid. Kõigil on täita oma roll ja see on väga hea näide koostoimimisest,“ ütles Tiina Teder. Vaktsineerimiskeskuse töösse panustavad lisaks kliinikumile ka Tartu Kiirabi ning Tartu linn ja vabatahtlikud.

 

17. juunist on vaktsineerima oodatud ka lapsed alates vanuses 12. eluaastat. Laste vaktsineerimiseks kasutatakse Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini, mille kahe doosi vaheline aeg on kuus nädalat. Alaealistele peab broneeringu tegema lapsevanem või ametlik hooldaja, kes peab ühtlasi last vaktsineerimisel saatma.  

 

Vaktsineerimiseks on vajalik aja broneerimine üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kus tuleb valida „Teenus“ lahtri rippmenüüst sobiv vaktsiin. Ühtlasi on avatud kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200 ning riigiinfo telefon 1247.

 

Korduma kippuma küsimused COVID-19 vaktsineerimise teemal on leitavad kliinikumi kodulehel www.kliinikum.ee/vaktsineerimine

 

Kliinikumi Leht

lk8 nurgakivi28. mail pandi nurgakivi Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku uutele ravikorpustele, sealhulgas uuele lastehaiglale. Uute korpuste eeldatav valmimise aeg on pooleteise aasta pärast.

 

Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatakse uued M-korpus ning C-korpus. M-korpus ehk tulevane lastehaigla paikneb endise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel ning on ühendatud G- ja H-korpusega. „Kuue maapealse korrusega lastehaigla ehitamise üks eesmärk on koondada lastega seotud ravitöö kliinikumi peamajja, mis võimaldab teha ravitööd kompaktselt ühes kohas,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik. Uues lastehaiglas on paremad tingimused haiglaraviks, aga ka päevaraviks ning ambulatoorsete vastuvõttude jaoks; oluliselt paranevad võimalused radioloogiliste ja teiste uuringute tegemiseks ning koostööks haigla teiste üksustega. „Lastehaigla kolmandale korrusele tulevad nii lasteintensiivravi- kui ka vastsündinute osakonna palatid. Nii on neil osakondadel samalt korruselt ühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab üleviimist lastehaiglasse,“ selgitas Kivastik.

 

C-korpus ehitatakse aga endise hoone asemel, mistõttu vana hoonetiib lammutati. Neljakorruselisse C-korpusesse seatakse sisse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega.

 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uute ravikorpuste ehitamine erakordselt oluline sündmus Tartu linna ja kogu Eesti jaoks. "Uue haiglakompleksi valmimine tõstab kliinikumi maailma tipptasemele ka ravikeskkonna osas. Eriti hea meel on uue lastehaigla üle, sest kõige pisemate patsientide ravitingimused paranevad oluliselt," ütles Klaas.

 

„Uued kaasaegsed ravikorpused on oluline samm patsiendikesksuse suunas, pakkudes tänapäevastele standarditele vastavat ravikeskkonda nii väikestele kui suurtele patsientidele turvaliseks ja võimalikult mugavaks haiglas viibimiseks. Samas ei piisa selle saavutamiseks ainult uute hoonete ehitamisest, vaid esile tuleb tõsta ka meie majades ravitööd tegevaid tervishoiutöötajaid, kelle töö- ja olmetingimuste kaasajastamine sama oluline on,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

 

Gerd Müller, Nordecon AS juhatuse esimees: „Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku ehitustööd on langenud huvitavale ajajärgule, mil tervis ja meditsiiniteenus on kogu maailmas tähelepanu keskpunktis. Pandeemia tingimustes tegutsevas haiglakompleksis ehitamine on suur vastutus ja väljakutse. Aitäh hea koostöö eest tellijale ja mul on eriliselt hea meel, et saame kontserni poolt panustada siin Nordeconi ja Embach Ehituse ühiste jõududega.“

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Uued ravikorpused valimivad 2022. aastal ning nende eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa  Regionaalarengu Fondist projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames. Kliinikum sõlmis uute korpuste ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga Nordecon, kes osales hankel ühispakkumisega koos tütarettevõttega Embach Ehitus. Ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja Architecture Workshop Finland OY.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Virge Pall A. Tennus 2019Scandiatransplandi nõukogu koosolekul nimetati Tartu Ülikooli Kliinikum organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Nüüdsest kuulub elundisiirdamiskeskuseid liitvasse organisatsiooni koos Eestiga 10 keskust kuuest riigist.

 

1969. aastal loodud organisatsiooni liikmed olid seni Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani elundisiirdamiskeskused. Täieõigusliku liikme lisandumine on Scandiatransplandi ajaloos esmakordne ning eeldas organisatsiooni põhikirja muutmist. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindab Scandiatransplandi juhatuses kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall, nõukokku kuuluvad kopsusiirdamisprogrammi juht dr Tanel Laisaar kopsukliinikust ja koesobivuslabori vanemlaborispetsialist Astra Västrik ühendlaborist.  

 

„Scandiatransplandiga liitumine on märgiline tähis mitte ainult Tartu Ülikooli Kliinikumile, vaid kogu Eesti meditsiinile. Sihipärane tegevus uute ravimeetodite juurutamisel – üle 50 aasta neerusiirdamisi, üle 20 aasta maksasiirdamisi, üle 10 aasta kopsusiirdamisi, üle 5 aasta kõhunäärme siirdamisi ning rahvusvahelistele standarditele vastav laborimeditsiin on teinud võimalikuks kliinikumi partnerluse Scandiatransplandis,“ tundis heameelt Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

 

Transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul muudab Scandiatransplandi liikmeks olemine krooniliste haigustega või ootamatult haigestunud patsientide ravivõimalusi oluliselt. „Eesti-suuruse riigi elanikkonna seast on keeruline leida sobivat doonorelundit õigel ajahetkel. Rahvusvaheline koostöö loob eeldused, et abita ei jääks lapsed, korduvsiirdamiste ootajad ja väga kiiresti tekkinud raske elundipuudulikkusega patsiendid,“ ütles Pall.

 

Eesti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teekond Scandiatransplandi täieõiguslikuks liikmeks sai juriidiliselt alguse 2013. aastal, mil kliinikumiga sõlmiti elundivahetuse raamleping. 2017. aastal nimetati kliinikum Scandiatransplandi assotsieerunud liikmeks, mis tähendas, et elundivahetuse reeglid ja standardid olid samad, mis täisliikmetel, kuid kliinikumi esindajatel puudus hääleõigus organisatsiooni juhtorganites. Virge Pall toob välja, et vaatleja rollist hoolimata olid Eesti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi seisukohad nii juhatuses kui töögruppides alati esindatud. „Nelja-aastase perioodi vältel veenduti Eesti siirdamismeeskondade pädevuses, meid nähti võrdväärse partnerina ning jõuti veendumusele, et koostööst võidavad kõik osapooled. Alates 2017. aastast kuni tänaseni on kokku elundisiirdamine teostatud 251 Eesti patsiendile, sh 56 korda ehk igal viiendal juhul on siiratav elund pärinenud mõnest teisest Scandiatransplandi keskusest,“ kirjeldas Virge Pall.

 

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis ainus haigla, kus elundisiirdamisi läbi viiakse. Elundidoonorlus ja -siirdamine on interdistsiplinaarne valdkond, mis saab olla edukas vaid ühiskonna positiivse suhtumise, igakülgse usalduse ja suurepäraselt toimiva meeskonnaga. „Siinkohal siirad tänusõnad kõigile doonoritele ja nende lähedastele ning Eesti kesk- ja piirkondlike haiglate intensiivravi- ja operatsiooniosakondadele; siirdamist ootavatele ja juba siiratud patsientidele, nende pereliikmetele ja raviarstidele ning paljudele kliinikumi arstidele, õdedele, koordinaatoritele, laborantidele, hooldajatele, sekretäridele kuni rahvusvaheliste partnerite ja logistikaettevõteteni välja,“ loetleb Pall. Ta rõhutab, et kogu tööd iseloomustab usaldus: „Kliinikumi nimetamine Scandiatransplandi täisliikmeks on parim tõestus koostööpartnerite usaldusest ja rahvusvahelisest tunnustusest kogu selle suure meeskonna seni tehtud tööle,“ lausus Virge Pall.

 

2020. aastal toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kokku 60 elundisiirdamist, sh 42 neerusiirdamist, 12 maksasiirdamist, 5 neeru-kõhunäärme siirdamist ja 1 pankrease siirdamine. Elundiretsipiendi keskmine vanus oli 49 aastat. Lisaks elunditele siiratakse kliinikumis ka erinevaid kudesid ja rakke (silma sarvkest, amnionimembraan, skeletisüsteemi koed, vaskulaarkude, vereloome tüvirakud, embrüod). Elundisiirdamise ootelehel on tänase seisuga 68 patsienti, kes ootavad elu päästvat või elukvaliteeti parandavat doonorelundit.

 

Scandiatransplant on kuue riigi (Eesti, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani) elundisiirdamiskeskusi liitev organisatsioon, mis tegutseb juba alates 1969. aastast. Organisatsiooni peamised ülesanded on korraldada doonorelundite jaotamist, sh riikidevahelist elundivahetust, tagada doonorelundite jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi ning hallata doonorluse ning siirdamisega seotud andmekogusid (doonorid, ootelehed, siirdamised, elusdoonorite ja siiratute järelkontroll). Lisaks ka oskusteabe jagamine, teadustöö, koolitused jm pakkumaks võimalikult head ravi raske elundipuudulikkusega patsientidele.

 

Kliinikumi Leht  

lk3 prof PunabNeinar Seli poolt Tartu Kultuurkapitali juurde asutatud meditsiini valdkonna alakapitali eesmärgiks on anda hoogu Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööle ning Eesti meditsiini edendamisele. Neinar Seli stipendiumit antakse välja kahes kategoorias neile autoritele, kes on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

 

Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2016–2020 aastate arvestuses pälvib stipendiumi androloogiakeskuse direktor prof Margus Punab.

 

Prof Margus Punab: Tulenevalt nii nimest, Tartu Ülikooli Kliinikum, kui ka kliinikumi enda poolt sõnastatud eesmärkidest, on meditsiinialane teadustöö üheks kliinikumi tegevuse alustalaks. Kliinikum vastutab väga suures osas kogu biomeditsiini teadus- ja innovatsioonitegevuse eest Eestis. Androloogiakeskusel on topelt vastutus, sest me oleme ainsad oma erialal terviklikku spetsialiseeritud tervishoiuteenuse osutajad Eestis. Lisaks oleme keskuse loomisest peale kuulunud Euroopa Androloogia Akadeemia kliiniliste, koolitus ja teaduskeskuse ritta, mis paratamatult sunnib meid ennast võrdlema mitte Eesti-siseselt, vaid eelkõige oma eriala tippkliinikutega kogu Euroopas ja laimaltki. Täna võib öelda, et teadus-arendustegevus on meestekliiniku jaoks loomulik, igapäevane rutiin, milles osalevad ja millesse panustavad kõik keskuse töötajad sekretärist alates ja juhini välja. Tänapäeva teadus pole ammu enam üksiktegijate põlve otsas nokitsemine, vaid meeskonnatöö. Seega võtan seda preemiat kui tunnustust kogu meie kollektiivile. Tänan kõiki androloogiakeskuse töötajaid, kes on oma igapäevase panusega teinud meie tänase teaduskultuuri võimalikuks!

 

lk3 Katrin Ounap A.TennusTeise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2020. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis kliinikumi kliinilise geneetika keskuse juhataja professor Katrin Õunap. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.

 

Prof Katrin Õunap: Minu töögrupi teadustöö on viimastel aastatel olnud suunatud uute haruldaste haiguste avastamisele. Ülegenoomsete analüüside nagu eksoomi, genoomi, metaboloomi ja transkriptsiooni uurimine koostöös MIT Harvardi Ülikooli Broadi Instituudiga on andnud suuri võimalusi Eestis senini veel ebaselge etioloogiaga haigusjuhtude lahendamiseks. Selle tulemusena on viimastel aastatel kogu maailmas keskmiselt iga aasta avastatud ligikaudu 250 uut haruldast haigust ja mul on väga hea meel, et ka Eesti teadlased on teatud osas saanud sellesse panustada. Loomulikult saab see võimalikuks ainult tänu rahvusvahelisele koostööle ja koostööpartnerite leidmiseks kasutame erinevaid andmevahetusplatvorme oma tulemuste alusel partnerite leidmiseks. Minu eriline tänu kuulub oma töögrupi liikmetele, iseäranis kaasprofessor Tiia Reimand ja Sander Pajusalule ning teaduritele Karit Reinson, Tiina Kahre, Mari-Anne Vals ja Kai Murule. Entusiasmi leida aega teadustööks kliinilise töö kõrvalt annab suur soov avastada midagi uut ja selle läbi abistada patsiente nii riski hinnangute andmisel kui ka ravi võimaluste pakkumisel.

lk4 valdkonnadTartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas 11. mail välja konkursi loodavate kliiniliste valdkondade juhtide leidmiseks. Valdkondade moodustamine on osa Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu heakskiidetud eesootavatest muudatustest kliinikumi struktuuris ja juhtimises.

 

Valdkondade töökorra ning juhtide ülesannete väljatöötamisel osalesid kliinikumi erinevaid üksusi ja töörolle esindavad kliinikumi töötajad. Kliiniliste valdkondade juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitjad ehk valdkonnajuhid asuvad ametisse ajavahemikuks 01.09.2021–31.08.2025. Kliinilisi valdkondi moodustatakse kokku kuus: 1. kliiniline valdkond, mille koosseisu kuuluvad kirurgiakliinik, androloogiakeskus, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, naistekliinik; 2. kliiniline valdkond, mille koosseisus on sisekliinik, nahahaiguste kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik, lastekliinik; 3. kliiniline valdkond, mille koosseisus on südamekliinik, kopsukliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik; 4. kliiniline valdkond, mille koosseisus on närvikliinik, psühhiaatriakliinik, silmakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik; 5. kliiniline valdkond, mille koosseisus on anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus ning 6. kliiniline valdkond, mille koosseisus on radioloogiakliinik, patoloogiateenistus, ühendlabor, verekeskus, apteek.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul oli valdkondade moodustamise eesmärk tagada struktuuriüksused, millel on ühtlane juhtimisulatus. „Sealjuures peab olema sarnane juhtimisulatus tagatud mitte ainult ravitöö juhtimises, vaid ka juhatuse liikmete teistes vastutusvaldkondades, sh õendusjuhtimises ja patsiendikogemuse valdkonnas,“ lausus dr Kotsar. Ta lisab, et kliiniliste valdkondade juhtimise tähtajalisele lisaülesandele on oodatud kandideerima ennekõike kolleegid kliinikumist.

 

Kuue valdkonna juhid kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtkonda. Valdkonnajuhtide ülesandeks on koordineerida kliinilistesse valdkondadesse kuuluvate struktuuriüksuste kõrgetasemelise ravitöö korraldamist meditsiinilistel erialadel integreerituna õppe-, arendus- ja teadustööga koostöös ravijuhi, teadus- ja arendustegevuse juhi, valdkondade struktuuriüksuste juhtide, kliinikumi teiste struktuuriüksuste töötajatega ning kliinikumi teiste partneritega.

 

Valdkonnajuhid töötavad või asuvad samaaegselt tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi tähtajatu töölepinguga arst-õppejõududena. Valdkonnajuhtideks kandideerimine lõppeb 1. juunil 2021.

 

Kliinikumi Leht

lk6 dr Tanel LepikTartu Ülikooli Kliinikum on juba 10 aastat premeerinud parimat artiklit ajakirjas Eesti Arst, et toetada ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikkust ning eestikeelse teaduskeele arendamist. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest, millele saavad kandidaate esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. 2020. aasta parimaks on dr Tanel Lepiku artikkel „Mürgistus paratsetamooliga. Uurimisest ja ravitaktika valikust erakorralise meditsiini arstile”. Eesti Arst 2020; 99(7):409–418.


Kommentaar, dr Tanel Lepik: “Paratsetamool on kogu maailmas laialdaselt kasutusel olev efektiivne analgeetikum ning antipüreetikum, kuid ka kõige sagedasem ravimimürgistuse ja lääneriikides ägeda maksapuudulikkuse põhjustaja. Varakult ägeda paratsetamoolimürgistusega abi saama pöördujate käsitlus on erinevates ravijuhendites sarnane. Seevastu hilinemisega pöördunute või korduvalt supraterapeutilises annuses paratsetamooli tarvitanute ravi tõenduspõhisus on vähene ning juhendites esineb lahknevusi. Nagu pealkirigi ütleb, on artikli sihtgrupiks erakorralise meditsiini osakonnas töötavad arstid. Ülevaateartiklis kirjeldan sagedasemaid probleemkohti nii mürgistuse diagnoosimisel kui ravimisel, mida raviarstid esitavad Ühendkuningriigi mürgistusteabekeskuse konsultandile. Ning seejärel püüan ka nendele küsimustele vastata, vaadeldes seejuures erinevate riikide juhendeid. Hoolimata juhendites esinevatest ravi alustamise kriteeriumite erinevustest, on antidootravi N-atsetüültsüsteiiniga (NAC) paratsetamoolimürgistuse nurgakivi ning mitmetes riikides kasutusele võetud niinimetatud SNAP protokoll on näidanud senise standardprotokolliga võrreldes samasugust efektiivsust olulise maksakahjustuse ärahoidmisel. Ülevaateartikli koostamisel oli suureks abiks dr Kristiina Põld asjatundlike kommentaaridega ja viidetega.

Tänan Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatust ja ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumit tunnustuse eest!“

lk12 Vaktsineerimiskeskus

Tartu vaktsineerimiskeskuses viib vaktsineerimist läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond. COVID-19 vastu vaktsineerimiseks saavad aega broneerida kõik inimesed, kes on vähemalt 16-aastased. Vaktsineerimiseks kasutatakse Comirnaty (Pfizer/BioNTech), Jansseni ja Vaxzevria (Astra Zeneca) COVID-19 vaktsiini.

 

Vaktsineerimiseks on vajalik aja broneerimine üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kus tuleb valida „Teenus“ lahtri rippmenüüst sobiv vaktsiin.

Ühtlasi on avatud kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200 ning riigiinfo telefon 1247.

Korduma kippuma küsimused COVID-19 vaktsineerimise teemal on leitavad kodulehel www.kliinikum.ee/vaktsineerimine 

 

 

 

lk2 Merike Saks 2014

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu täienes kaheksanda liikme võrra. Nõukogu uueks liikmeks on Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks.

 

Merike Saks on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ja kaitsnud magistrikraadi nii Tartu Ülikoolis avaliku halduse erialal kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis ettevõtluse digitaliseerimise valdkonnas. Merike Saks on töötanud Elroni juhatuse esimehena, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerina ja asekantslerina, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste  direktorina ja Eesti Standardikeskuse tegevdirektorina. Alates 2021. aasta aprillist on ta Rahandusministeeriumi kantsler.

 

Kliinikumi Leht

 

 

lk4 Kristiina Ojamaa ITK5. maist 2021–31. märtsini 2025 täidab Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid dr Kristiina Ojamaa. 

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul osales juhi konkursil viis Eesti tippspetsialisti. „Konkursi eesmärk oli leida ülikoolihaigla hematoloogia-onkoloogia kliinikule juht, kelle visiooni ja tegevuse tulemusel pakutakse parimat ja uusimat patsiendikeskset ravi ning et hoitud oleksid nii patsiendid kui ka kliiniku töötajad. Mul on hea meel, et konkursikomisjon oli üksmeelne uue juhi valikul,“ ütles dr Kotsar.

 

Dr Kristiina Ojamaa töötab aastast 2012 Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhatajana. Ühtlasi on ta alates 2008. aastast ametis onkoloogina. Aastatel 2005–2007 töötas dr Ojamaa Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Geenivaramu projekti “Development of Hereditary Cancer Prevention Measures in Estonia and Latvia” vähi geneetilise nõustajana.

 

Dr Ojamaa on 2003. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, 2007. aastal residentuuri Tartu Ülikoolis kliinilise onkoloogia erialal. 2020. aasta jaanuaris kaitses dr Ojamaa Tartu Ülikoolis oma doktoritöö väitekirja “Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis“.

 

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku töös näeb ta tegevusi, et tugevdada kliiniku positsiooni eelistatuima tööandja ja koostööpartnerina läbi tiheda koostöö Tartu Ülikooli teadlaste ja teadusprojektide. „Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi lähiaastate peamisteks eesmärkideks on hematoloogia ja onkoloogia alase koostöö arendamine üle-eestiliselt erinevate haiglate ja perearstidega, patsientide sujuva ravile saamise tagamine, kliiniku ravikvaliteedi hoidmine ja parendamine, personali motiveerimine ja tunnustamine, olla motiveeriv partner Tartu Ülikoolile üliõpilaste ja residentide õpetamisel ning teadustöö korraldamisel ja tagada ülikoolihaigla kliinikus tulevikuvaatega atraktiivne töökoht hematoloogidele ja onkoloogidele,“ tutvustas dr Ojamaa. 

 

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas 9. veebruaril 2021 välja konkursi eesmärgiga valida hematoloogia-onkoloogia kliinikule juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitja, kuna senise kliiniku juhataja kohusetäitja dr Jana Jaali ülesanded olid määratud 31. märtsini 2021.

 

Kliinikumi Leht

lk5 A Le Coq spordihooneVaktsineerimiskeskuse rajamine on Tartu linna, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Kiirabi ühine ettevõtmine, mille eesmärk on tagada vaktsineerimisvõimekus suuremas mahus ja kiirendatud korras.


Tartu linnapea Urmas Klaas
avaldas heameelt, et juba aprilli algusest täies valmisolekus olnud keskuse saab kasutusele võtta. „Oleme Tartu linna poolt andnud vaktsineerimiskeskuse jaoks heas asukohas avarad ruumid koos vajaliku inventariga, samuti aidanud korraldada keskusesse vabatahtlikke abilisi. Nüüd sõltub piisava koguse vaktsiinide saabumisest, kui kiiresti keskus täies mahus tööle saab hakata,“ lisas linnapea.

 

„Et vaktsineerimiskeskus on valmis ning avamise ootel, alustame keskuses 27. aprillist. Esialgu on vaktsineerimise mahud planeeritust väiksemad, ent kohe, kui lisandub piisav hulk vaktsiinidoose, on vaktsineerimismeeskond valmis ka oma töömahtu suurendama,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar. Ta näeb elanikkonna vaktsineerimises võimalust pöörduda ühel hetkel tavapärase elu juurde tagasi. „Kliinikum on motiveeritud ulatama abikätt linnale, et võimaldada elanike võimalikult operatiivne vaktsineerimine COVID-19 pandeemia ületamiseks. Nii on võimalik vähendada viiruse levikut ning seeläbi ka haiglaravi vajavate patsientide arvu. Vaktsineerimise tulemusel saame pöörduda ühel hetkel loomulikku rütmi, seda ka haiglatöö mõttes,“ lausus dr Kotsar.

 

27. aprillist oodatakse Tartu vaktsineerimiskeskusesse kõiki neid 1. doosiga COVID-19 vastu vaktsineerituid, kellel on juba Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt aeg broneeritud 2. vaktsiinidoosiks. Lisaks kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi vanusest sõltumata ning kõiki inimesi, kes on vanemad kui 65-aastased või kes sel aastal 65-aastaseks saavad, sõltumata riskirühma kuulumisest. Riskirühma kuulumise kohta saab infot oma perearstilt või patsiendiportaalist

 

Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on Tartu vaktsineerimiskeskuses loodud väga head tingimused kogu protsessi läbiviimiseks, seda nii registreerimise, vaktsineerimise kui ka tavapärase 15-minutilise jälgimise jaoks. Vaktsineerimist viivad läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi immuniseerimisõigusega õed ning tavapärast vaktsineerimisjärgset jälgimist korraldab Tartu Kiirabi.

 

„Võimalikult suure hulga inimeste kiire immuniseerimine on väga oluline tegur pandeemiast edukaks väljumiseks. Kiirabitöötajad on aasta jooksul näinud, kui salakaval ning mitmepalgeline on COVID-19 ning just seetõttu on paljud kiirabitöötajad vabatahtlikult panustamas keskuse töösse. Nii ei aita me ainult neid inimesi, kes immuniseerima tulevad, vaid ka kõiki teisi, kuna šansid õigeaegselt vajalikku meditsiiniabi saada suurenevad kõikidel tartlastel ning ümberkaudsetel elanikel,“ nentis Tartu Kiirabi juht dr Veronika Reinhard.

 

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta ning vaktsineerimiseks kasutatakse nii Pfizer/BioNTech kui ka AstraZeneca vaktsiini. Piisava koguse vaktsiinidooside lisandumisel on Tartu vaktsineerimisekeskuses võimalik vaktsineerida kuni 1500 inimesel päevas. „Vaktsineerimiskeskus on suurepärane näide Tartu erinevate osapoolte koostööst, toetades samal ajal teisi tervishoiusektoreid, näiteks perearste. Soovitan kõikidel elanikel kindlasti võimalusest vaktsineerida kinni haarata, sest nii saame üheskoos anda panuse iseenda ja lähedaste kaitseks,“ rõhutas dr Kotsar.

 

Vaktsineerimiseks tuleb vastuvõtuaeg broneerida üleriigilise digiregistratuuri kaudu. 23. aprillist on avatud vaktsineerimiseagade broneerimiseks ka selleks eraldi loodud etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200, kus esialgu saab broneeringuid teha vanusest lähtuvalt.

 

Vaktsiinide ja vaktsineerimise info on leitav Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel www.kliinikum.ee/vaktsineerimine. Sealtsamast leiab ka info, kuidas vaktsineerimiskeskusesse tulla, mida vaktsineerima tulles silmas pidada, millised on sagedasemad küsimused COVID-19 vaktsiinide puhul.

 

Kliinikumi Leht

lk3 Inna Lindre ErakoguPresident Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. President tunnustas teenetemärgiga kolme kliinikumi töötajat.

 

Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi pälvis lastepsühhiaater dr Inna Lindre. Dr Lindre on pikaaegne Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht ning Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendaja.

Laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid, mis on ajapikku tekkinud paljudesse Eesti paikadesse, annavad võimaluse pöörduda sinna ka vanemal koos lapsega, kui vanem märkab lapse arengus käitumises või suhtlemises midagi murettekitavat. Dr Lindre on olnud Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomise projektimeeskonna liige.

 

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi andis president kliinilisele lapsepsühholoog-psühhoterapeudile Katrin Pruulmannile. Katrin Pruulmann on Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus laste ja noorukite vaimse tervise keskuses töötav kliiniline lastepsühholoog ja pereterapeut. Samuti töötab ta Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskuses. Ta on järjepidevalt koolitanud ja juhendanud tulevasi ametikaaslasi.

Katrin Pruulmann on oma magistritöös uurinud koolitõrke tagamaid ja ta puutub oma igapäevatöös kõige sagedamini kokku nende lastega, kes ühel või teisel põhjusel kooli minna ei taha. Muu hulgas on ta läbi viinud vestlusringe autismispektri häiretega laste vanematele, kes soovivad aidata ennast ja teisi.

 

Kuressaare Haigla juhatuse liige ja ravijuht dr Edward Laane sõnas: "Dr Ashwath Venkatasubramanian tuli meile erakorralise meditsiini osakonda appi eelmise aasta kevadel, mil koroonaviirus COVID-19 levis kiiresti üle kogu Saaremaa. Tal on head suhtlemisoskused ja patsientide süstemaatiline käsitlus ning ta suudab säilitada enesekontrolli ka kõige keerulisemates olukordades."

 

Dr Inna Lindre: Olen väga tänulik ja õnnelik nii kõrge riikliku tunnustuse eest, see tuli mulle suure üllatusena. Olen tänulik kõikidele kolleegidele usalduse ja koostöö eest Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuses, psühhiaatriakliinikus ja kliinikumis. Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendustegevus toimus tänu meie kõigi heale koostööle ja see tunnustus on meile kõigile ühine. Tänutundes mõtlen tolleaegsele Tartu psühhiaatriakliiniku juhataja prof Veiko Vasarale, eelmisele kliinikumi juhatuse liikmetele, juhatuse esimehele Urmas Siigurile ja juhatuse liikmele Malle Keisile, kelle alati tähelepanelikul, heatahtliku ja kindlameelsel suunamisel meie kavandatu ellu sai viidud ja lastele on abi nüüd kodule lähemal kättesaadav. Olen väga rõõmus, et meie arendustegevust lastepsühhiaatria valdkondkonnas on märgatud ja tunnustatud nii kõrgel riiklikul tasemel.

 

Katrin Pruulmann: Teenetemärgi saamine oli suur üllatus. Tänan armsaid kolleege, kes leidsid, et võin neid esindada laste vaimse tervise eest igapäevaselt hoolt kandvate inimeste märkamisel. Meie töö on ju selline, et psüühikaprobleemide tõttu abi vajavad lapsed ja nende vanemad ei soovi sellega sugugi tähelepanu keskmesse sattuda ja nii ka meie püüame tegutseda seda arvestades. Samas oleks hea, kui ühiskond neid inimesi rohkem toetaks, et abi oleks kergemini kättesaadav, et lapsevanem ei peaks pelgama oma tööandjat, kui peab küsima töölt vabaks, et lapsega psühholoogi juurde tulla. Ka olen uskunud (isikliku kogemuse põhjal tööelu algusest), et oluline on igati toetada neid noori kolleege, kes asuvad tööle suurtest keskustest kaugemal, et neil oleks side ametikaaslastega ja kõik arenguvõimalused.

Kliinikumi Leht

lk2 vaktsineerimineTartu Linnavalitsus, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Tartu Kiirabi on alustanud ettevalmistusi vaktsineerimiskeskuse avamiseks A. Le Coq Sport spordimajas (Ihaste tee 7), et võimaldada kiirendatud tempos võimalikult suurele hulgale elanikele COVID-19 vastu vaktsineerimist. Keskuse täpne avamisaeg sõltub vaktsiinitarnete saabumisest.

 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul alustati keskuse rajamiseks ettevalmistusi juba praegu, et olla täielikus valmisolekus selleks ajaks, kui saabunud on vajalikus koguses vaktsiine. "Oleme väga heas koostöös kliinikumi ja kiirabiga alustanud ettevalmistustöid, et kiire vaktsineerimine ei jääks logistika, ruumide ega personali taha, vaid saaks kohe hoo sisse, kui vaktsiinid on saabunud," lisas linnapea.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on elanike võimalikult operatiivne vaktsineerimine võtmetähtsusega COVID-19 pandeemia ületamiseks. „Kliinikum soovib panustada elanikkonna vaktsineerimisse, et vähendada viiruse levikut ning seeläbi ka haiglaravi vajavate patsientide arvu. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonnal on märkimisväärne kogemus COVID-19 vastu vaktsineerimisel, olles teinud seni juba üle 14 000 vaktsiinidoosi nii kliinikumi töötajatele, riskigruppi kuuluvatele patsientidele, haridustöötajatele, proviisoritele, hambaarstidele, teistele eesliini töötajatele, aga ka vaktsineerimisele kutsutud elanikele,“ selgitas doktor Kotsar.

 

Loodavasse vaktsineerimiskeskusesse kavandatakse infektsioonikontrolli-alaseid soovitusi silmas pidades turvalised ootealad, piisavalt vaktsineerimiskohti ning jälgimisala koos meedikutega. Vaktsineerimiskeskuses on praegustel andmetel võimalik vaktsineerida 1000–1500 inimest päevas.

 

Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles, et A. Le Coqi spordimajas on vaktsineerimiskeskuse rajamiseks olemas igati head tingimused. "Hoonel on soodne asukoht, kuna Annelinna linnaosas elab kolmandik tartlasi. Olulised on ka head parkimisvõimalused, bussipeatuste lähedus, avarad ruumid ja hea ventilatsioon. Mõistame teatavat ebamugavust sportlaste jaoks, kuid töötame SA-ga Tartu Sport selle nimel, et aidata vajadusel treeningud teiste spordibaaside vahel ära jagada," lisas Lees.

 

Vaktsineerimisele saab aegu broneerida siis, kui vajalikud vaktsiinikogused on saabunud. Sellest antakse teada kliinikumi ja Tartu linna infokanalites.

 

Kliinikumi Leht