lk7 mammobuss2018. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.


Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.


Sõeluuringule palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00. Ootame naiste aktiivset osavõttu!


JÄRVAMAA
25.06–26.06 Aravete, kaupluse „Meie pood“ juures
27.06–28.06 Järva-Jaani vallamaja parklas
29.06–13.07 Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8, Paide

 

TARTUMAA
21.08–31.08 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu
03.09–07.09 Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

SÜGIS
10.09–14.09 Jõgeva Vallavalitsuse ees, Suur 5, Jõgeva
17.09–21.09 Põlva Haigla juures, Uus 2, Põlva
24.09–05.10 Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a, Võru
08.10–12.10 Valga Haigla ees, Peetri 2, Valga
15.10–26.10 Viljandi turu parkimisplatsil
29.10–09.11 Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8, Paide

 

TARTUMAA
12.11–23.11 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu
10.12–21.12 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu

 

ÜRITUSED
Talupäevad Jänedal 28.07–29.07
Merepäevad Kuressaares 09.08–10.08
Hauka Laat (Antsla) 11.08–12.08
Küüslaugufestival Kuremaal 25.08
Tallinna Tervisemess 22.09

 


Kliinikumi Leht

lk9 diagnoosikabinetMobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel. Palun pange tähele, et internetis broneerides tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse.


Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Nahakabineti graafik
28. juuni Valga Haigla, Peetri 2, Valga
5. juuli Põlva Haigla, Uus 2, Kiirabi sissepääsu juures
12. juuli Rakvere Haigla, Lõuna-põik 1


16. august Värska, Vallamaja juures
23.–24.august Pärnu Haigla, Ristiku 1, Kiirabi sissepääsu juures
6.–7.september Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 14, Kohtla-Järve


20.–21.september Narva Haigla, Haigla 7, Narva


4. oktoober Põltsamaa Tervisekesluse hoovis
11. oktoober Valga Haigla, Peetri 2, Valga
25. oktoober Järvamaa Haigla, Tiigi 8, Paide


1. november Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
8. november Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi
15. november Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee
22. november Jõgeva Haigla, Piiri 2, Kiirabi sissepääsu juures
29. november Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12


13. detsember Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla
20. detsember Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

Kliinikumi Leht

lk10 prof Lember

 

Professor Raul-Allan Kiiveti asemel kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku professor Margus Lember. Professor Lember õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1979–1985 ja lõpetas selle cum laude. 1990. aastal kaitses ta enda esimese doktoritöö Tartu ülikoolis teemal „Laktoosi malabsortsiooni diagnostika kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes uriini galaktoosi kontsentratsiooni põhjal“. Teise, „Implementing modern general practice in Estonia“, aga Tampere ülikoolis aastal 1998.


Alates 2000. aastast on ta kliinikumi sisekliiniku juhataja ning ühtlasi Tartu ülikooli sisekliiniku juhataja ning sisehaiguste propedeutika korraline professor. 2016. aastast on ta ka meditsiiniteaduse valdkonna dekaan.


Professor Lember on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna nõukogu esimees, sotsiaalministeeriumi erialanõunik sisehaiguste alal, ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi liige, Eesti Sisearstide Seltsi juhatuse liige, ajakirja European Journal of Internal medicine kolleegiumi liige ning ajakirjade British Journal of General Practice, Education for Health, International Journal for Quality in Health Care, International Journal for Health Planning and Management ja BMC Publi Health retsensent.


1995. aastal tunnustati professor Margus Lemberit riigi teaduspreemiaga.

 

Kliinikumi Leht

Nahakasvajate diagnoosikabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.


Tartumaa
24. mai Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee


Viljandimaa
31. mai Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi


Saaremaa
5.–7. juuni Kuressaare Haigla, Aia 25, Saaremaa


Valgamaa
28. juuni Valga Haigla, Peetri 2, Valga

 

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

Androloogia diagnoosikabinetis tegelevad meestearstid kõigi meestele eriomaste haigustega.


Mai
21.–23. mai Viljandi, Turu 8/10
24.–25. mai Valga, Peetri 2
28.–29. mai Võru, Jüri 19
30.-31. mai Ahtme, Ilmajaama 14


JUUNI
4.–6. juuni Rakvere, Lõuna põik 1
7.–8. juuni Rapla, Alu tee 1
11.–15. juuni Narva, Haigla 5
18.–19. juuni Viljandi, Turu 8/10
20.–21. juuni Võru, Jüri 19
25.–26. juuni Valga, Peetri 2


JUULI
9.–11. juuli Ahtme, Ilmajaama 14
12.–13. juuli Haapsalu, Vaba 6
16.–17. juuli Kärdla, Rahu 2
18.–21. juuli Kuressaare, Aia 25
30.–31. juuli Viljandi, Turu 8/10


Androloogia diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse. Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

 

lk9 LEHEesti Haigekassa ja Põlva Haigla otsustasid tänavu oktoobrist sulgeda Põlva sünnitusosakonna, ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks sai ka Valga Haigla, sünnitajad suunatakse edaspidi Lõuna-Eesti Haiglasse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi.


Sünnitusosakondade sulgemine on olnud väikese sünnituste arvu tõttu kõne all aastaid. Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on Lõuna-Eestis kolm haiglat, kus on sünnitusi aastas alla 300, Eesti Naistearstide Seltsi hinnangul on aga teenuse arenguks vajalik vähemalt 500 juhtu aastas. Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle – mullu oli Valgas vastavalt 138 ja Põlvas 245 sünnitust.


Kliinikumis on tipptasemel abi nii emadele kui beebidele. Alles jääb ka Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakond, mis võtab osa Põlvamaa sünnitajaist oma hoolde, on ju Põlva ja Võru vahemaa vaid 27 km. Juhul, kui Valga Haigla nõukogu haigekassa ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks heaks kiidab, hakkavad Valgamaa naised käima sünnitamas valdavalt 86 km kaugusel Tartus. Lõuna-Eesti Haigla ülemarst Agnes Aart ütles, et põlvalastele jääb sünnitusabi piisavalt kodu lähedale. „Valga ja Tartu vahemaa on pikem, aga Läänemaal suleti sünnitusosakond juba 2001. aastal,“ lausus ta. „Naised käivad sünnitamas Tallinnas ja probleeme pole tekkinud.“


Kiirabi on alati käepärast
Aarti sõnul viiakse patsiendid vajadusel sünnitama kiirabiga. „Alati võib minna haiglasse ise, ent kutsuda saab ka kiirabi. Kiireloomulise sünnituse puhul on ka kohapeal pädev personal.“


Põlva Haigla juhatuse esimees Koit Jostov ütles, et piirkonna inimesed saavad alates oktoobrist sünnitusabi Lõuna-Eesti Haiglast ja Tartu Ülikooli kliinikumist. „Inimesed valivad edaspidi koos arsti ja ämmaemandaga, kuhu sünnitama minna,“ lausus ta.


Sünnituseelne abi jääb Põlvasse ja Valka alles, pealekauba jätab haigekassa haiglatele alles ka raha, mis on plaanitud tänavu ja tuleval aastal sünnitusosakondade käigus hoidmisele – haiglad saavad suunata selle raha teistele teenustele.


Maivi Parv ütles, et osa Põlva sünnitajaist läheb edaspidi kindlasti Lõuna-Eesti Haiglasse, mis tagab viimasele parema jätkusuutlikkuse. „Naised teavad ju sünnituse toimumise aega, nn riskirasedad lähevad haiglasse plaanitud ajal,“ lausus ta. „Tähtis on, et inimene teaks, millal tuleb hakata haigla poole liikuma; vajadusel on olemas ka kiirabi. Sünnitusabi andmine on lõpetatud nii Läänemaal, Raplas kui Jõgeval ning haiglate juhid ja günekoloogid seda otsust ei kahetse.“


Parve hinnangul peavad Lõuna-Eesti Haigla ja kliinikum tegema mõningaid töökorralduslikke muudatusi, et olla paindlikum kaugemalt tulnud sünnitajatele. „Kui inimene tuleb Valgast Tartusse sünnitama pisut liiga vara, peab mõtlema, et ehk on mõistlik jätta ta haiglasse, mitte saata tagasi Valka.“


Sünnitusosakondade sulgemise põhjus on Parve kinnitusel sünnituste väike arv ja paraku ei näita prognoosid lähitulevikuks ka kasvu. „Haiglate juhid probleeme ei eita,“ lausus ta. „Seda otsust on aastaid edasi lükatud.“ Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna säilitamise poolt rääkis nii Võru geograafiline asukoht kui ka kolmest haiglast parim intensiivravi võimekus.


Üle jääv raha kulub teistele teenustele
Kliinikumi juhatuse liige ja kõigi kolme Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Mart Einasto sõnul on sünnitusabi ümberkorraldamiseks Põlvas pool aastat, eelkõige tuleb näha vaeva, et pakkuda praegustele töötajatele väärikat tööd.


Valga Haigla juhi Marek Seeri sõnul on laual haigekassa ettepanek sünnitusosakonna sulgemiseks, haigla nõukogu on seda arutanud ning arutab veel ühes haigekassaga. „Sellise sünnituste hulgaga sünnitusosakond ära ei majanda. Samas ei saa tervishoius olla alati majanduslikult otstarbekaid lahendusi,“ sõnas Seer. Tema sõnul on tänuväärne haigekassa pakkumine, et haigla saaks kasutada sünnitusosakonnale suunatud raha teiste teenuste osutamiseks.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Kai Part5A.Tennus6. märtsil kogunesid Tartu Ülikooli Kliinikumis lastearstid, naistearstid, kohtuarstid, aga ka politsei, prokuratuuri ja kohtuekspertide esindajaid, et osaleda koolitusel „Laste genitaalide vigastuste hindamine“. Sellise fookusega koolitus oli Eestis esmakordne.


Koolituse ellukutsujaks ja kuraatoriks oli kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-õppejõud Kai Part, kes kasutas eestikeelse koolituse väljatöötamisel ideid ja teadmisi, mida ta omandas aastatel 2016–2017, mil õppis Manchesteri Seksuaalvägivalla keskuses (pikem lugu 2016. aasta jaanuarikuu Kliinikumi Lehes: https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes-teenistustes/1024-dr-kai-part-osaleb-manchesteri-uelikooli-seksuaalvaegivallakeskuse-kursusel). „Olen väga tänulik, et kliinikumi arendusfond minu koolitust otsustas toetada, kuna laste seksuaalvägivalla teema vajab kindlasti suuremat tähelepanu ning Manchesteris õpitud teadmised annavad selleks suurepärase võimaluse,“ lausus dr Kai Part. Teema olulisust tõendab ka asjaolu, et 2017. aastal avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tervishoiusüsteemile mõeldud juhise seksuaalvägivalla kahtlusega laste käsitluse kohta.


Kliinikumis toimunud koolitusel osalesid lektoritena dr Kai Part, kes andis ülevaate laste ja noorte vastu suunatud vägivalla levimusest, vormidest ja mõjust ning tutvustas suguelundite läbivaatuse asendeid ja tehnikaid. Professor Anneli Uusküla, kes töötab kliinikumi nahahaiguste kliinikus, keskendus naha haiguslikele seisunditele laste genitaalidel ning seksuaalsel teel infektsioonidele lastel. Naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere andis ülevaate tüdrukutel sagedamini esinevatest seisunditest genitaalidel ning tutvustas ka anogenitaalsete kondüloomidega lapse käsitlust. Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst dr Jana Tuusov tegi ettekande laste suguelundite traumade põhjustest ja iseloomulikest tunnustest ning seksuaalvägivallale viitavatest anogenitaalsetest vigastustest. Koolituse lõpetas dr Kai Part, kes esitles Maailma Terviseorganisatsiooni 2017. aasta juhendile tuginedes seksuaalvägivalda kogenud või selle kahtlusega lapse ja noore käsitlust meditsiinisüsteemis.


Dr Kai Part toob välja, et juhise järgi vajavad ka seksuaalvägivalda kogenud alaealised, lisaks esmasele psühholoogilisele ja tundlikule käsitlusele, meditsiinilisele läbivaatusele ja kohtumeditsiiniliste tõendite kogumisele, mõnikord ka HIV ennetavat ravi, soovimatu raseduse ärahoidmist, suguhaiguste testimist. Hetkel on selline abi kättesaadav nii täiskasvanud kui alaealistele seksuaalvägivalla üleelanutele neljas seksuaalvägivalla keskuses Eestis (Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas, vt ka https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/projekt-seksuaalvagivalda-kogenud-ohvri-kompleksteenus-tervishoiuasutustes). Dr Kai Pardi sõnul võivad mõnikord seksuaalvägivalla kahtlusega lapsed vajada ka spetsiaalset intervjueerimist, selleks on riiklikul tasandil plaanis luua nn Lastemajad. Oluline on, et last ei vaadataks läbi mitu korda, vaid et spetsialistid teeksid vajadusel ühe, nn jagatud läbivaatuse koos kohtumeedikuga. Tõhusat koostööd on vaja siin kõigi lastega kokkupuutuvate spetsialistidega, sh lastekaitsetöötajate, politsei ja vaimse tervise spetsialistidega.


Ta rõhutab, et koolituse eesmärk oli tõsta meedikute teadlikkust laste seksuaalvägivalla teemal. „Meedikud peaksid lisaks abi andmisele oskama ära tunda seksuaalvägivallale viitavaid märke ning leidu dokumenteerida,“ toonitab dr Kai Part.


Sama ülesehitusega ja teemakäsitlusega koolitus toimub ka 16. mail Tallinnas (huvi korral tuleb ühendust võtta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

 

Kliinikumi Leht

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.


Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.


Kliinikumi preemia antakse tänavu välja kahekümnendat korda, eelnevatel aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer Arvo Tikk, prof. emer Endel Tünder, prof. emer Vello Salupere, prof. emer Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer Lembit Allikmets, prof. emer Karl Kull, prof. emer Rein Teesalu, dots. emer Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer Ants Peetsalu, dots. emer Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer Tiina Talvik ja prof. emer Heidi-Ingrid Maaroos.


Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2018 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kliinikumi Leht

lk5 EUS paevA.Tennus22. veebruaril toimus sisekliiniku ednoskoopiakeskuses ultraheliendoskoopiale pühendatud koolitusseminar „EUS in Estonia today and tomorrow“. Seminaril osalesid kliinikumi arstid, kolleegid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, endoskoopiaõed, aga ka dr Perttu Arkkila Helsingi Ülikooli Haiglast.

 

Olgugi, et ultraheliendoskoop on sisekliinikus kasutusel juba 2016. aastast, oli sellele meetodile pühendatud erialapäev uudne. Uudne oli ka ultraheliendoskoobiga metallstendi paigaldamine pankrease tsüsti vahele, mille viisid läbi dr Toomas Ümarik Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja dr Marko Malvik kliinikumist. Kuna Eestis oli metallstendi Hot Axios, mis on tootjafirma poolt patenteeritud, paigaldamine esmakordne, oli külalislektoriks ja -juhendajaks tulnud dr Perttu Arkkila Helsingi Ülikooli Haiglast. Meetodi uudsuse ja kalliduse tõttu on ka põhjanaabrid ühemomentselt paigaldatavat stenti kasutanud vaid neljal korral.


Küsimuse peale, miks just dr Perttu Arkkila Eesti kolleege juhendama tuli, vastas dr Marko Malvik, et esiteks on Helsingi meile kõige lähim suur ultraheliendoskoopia keskus. Teiseks on kliinikumi arstid varem kahel korral käinud dr Arkkila juures Helsingis õppereisidel ning dr Arkkila äärmiselt sõbraliku ja koostööalti suhtumise tõttu oli just tema väga oodatud ultraheliendoskoopiale pühendatud päevale lektoriks.


Dr Marko Malviku sõnul on ultraheliendoskoopia parim meetod kõhunäärme haiguste hindamiseks. Lisaprotseduuridena on ultraheliendoskoobiga võimalik võtta biopsiad, misjuures on kasvaja levitamise risk väga väike ning teha elastograafiat, mis annab täiendavat infot hea- ja pahaloomuliste kasvajate eristamisel. Tulevikuplaan on teha ultraheliendoskoopiat ka kontrastainega.

 

Hetkel tehakse sisekliinikus ultraheliendoskoopiad umbes üks protseduur päevas. Helsingi Ülikooli Haiglas tehakse aastas 300 protseduuri, uuringute arv on aasta-aastalt suurenenud ning see trend jätkub, kuna suurtes keskustes kasvab vajadus EUS-uuringu järele uute näidustuste ning biopsia- ja protseduurivõimaluste avardumisega. Dr Malviku hinnangul võiks Eestis jääda protseduuri arv aastas 100–150 vahele. Ultraheliendoskoopiale suunab eriarst, sageli tellivad uuringut lisaks sisekliiniku arstidele ka onkoloogid ja kirurgid.

 

Dr Marko Malviku sõnul on selliseid erialaspetsiifilisi koolituspäevi väga vaja: „Oli äärmiselt meeldiv, et gastroenteroloogide ja kirurgide vahel tekkis töine multidistsiplinaarne arutelu patsientide ravi üle. See on väga hea näide kahe suurhaigla vahelisest koostööst ning väliseksperdi, dr Arkkila, kaasamisest.“

 

Kliinikumi Leht

lk7 Pille Mee 201715. aprillil on rahvusvaheline bioanalüütikute päev. Päeva hakati tähistama 1996. aastal ülemaailmse bioanalüütikute ühingu IFBLS (The International Federation of Biomedical Laboratory Science) eestvõttel, kusjuures eesmärgiks on suurendada teadlikkust biomeditsiini valdkonnas ning tähtsustada bioanalüütiku osa tervishoius. Bioanalüütiku põhitööks on viia läbi tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid ning töö on tihedalt seotud kvaliteediarenduse, uurimis-, arendus- ja rahvatervise valdkondadega. Bioanalüütikud on suur tervishoiutöötajate rühm, kuid meie rolli meditsiinis teatakse üsna vähe, seda nii kogukonna, kui teiste tervishoiutöötajate seas. Oleme nn „peidetud tiim“: töötame 24/7, aga jääme küllaltki märkamatuks.


Eestis saab bioanalüütikuks õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Juba 20 aastat on olnud võimalik omandada rakenduskõrghariduse baasil oleval õppekaval bioanalüütiku eriala. Õppe kestvus on kolm ja pool aastat (120 EAP), õppekava on rahvusvaheliselt akrediteeritud ning stuudium lõpeb lõputööga, mis üldjuhul on empiiriline. Kõrgkoolil on head sidemed rahvusvahelise assotsiatsiooniga EPBS (European Association for Professions in Biomedical Science), tänu millele on bioanalüütiku õpe kooskõlas rahvusvaheliste arengusuundadega. Ühendlabor teeb Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga tihedat koostööd, olles suurim ja hinnatuim praktikabaas bioanalüütiku õppekava tudengitele ning üha enam ka välistudengitele.


lk7 bioanalyytikBioanalüütikute päeva tähistatakse erinevate üritustega üle Eesti. Eesti Bioanalüütikute Ühing (EBÜ) korraldab koolituspäevi bioanalüütikutele, tutvustatakse eriala noortele ning teistele tervishoiutöötajatele. 16. märtsil korraldasid Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja EBÜ laborialase ühisseminari. Suunatud oli see just õdedele aga osalesid ka bioanalüütikud ja teised tervishoiutöötajad. Teabepäeva eesmärgiks oli anda ülevaade aktuaalsetest teemadest laboris. Näiteks: „Hemolüüs – olulisemaid interfereerijaid kliinilises keemias“, kuna hemolüüs võib tugevalt mõjutada uuringu tulemusi ja selle vältimine väga oluline preanalüütilises faasis. Veel käsitleti sooleinfektsioonide NAT diagnostikat, D-vitamiini määramist ja tõlgendamist ning teisi huvipakkuvaid teemasid.


Ajaloolise järjepidevusena on Kliinikumi laborites vastava ametikoha nimetuseks laborant. Ühendlaboris teeb laborandi tööd 98 inimest ja paljud neist omavad bioanalüütiku kutset. Lähiajal soovime seda olukorda muuta ning tulevikus leiate laboris laborantide kõrval töötamas ka bioanalüütikuid.

 

 

Pille Mee
Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori ülemlaborant
EBÜ koolituste koordinaator

 

Kommentaar
Anu Tamm, ühendlabori direktor: Olgu laborant või bioanalüütik, need on inimesed, kes oskavad töötada keeruliste analüsaatoritega, orienteeruvad erinevates infosüsteemides ning on võimelised pipeteerima imeväikseid vedelikukoguseid õigel ajal õiges järjekorras. Rõõm on töötada koos nii korrektsete ja tublide kaaslastega!

 

lk3 Tiina Talvik15. veebruaril nimetas Tartu linnavolikogu Tartu aukodanikud ja Tartu Tähe teenetemärgi kavalerid. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku emeriitprofessor Tiina Talvik pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Tartu linna aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.


Tiina Talvik on põline tartlane, ta on siin sündinud, koolis käinud ning lõpetanud arstiteaduskonna 1962. aastal. 1963. aastal läbis ta esimese lasteneuroloogia-alase täienduse ning aasta hiljem sai temast lasteneuroloog, kes hakkas huvituma geneetikast. Emeriitprofessor Tiina Talviku töö tulemusena arenes lasteneuroloogia Eestis iseseisvaks meditsiinierialaks. Kui Tartusse loodi geneetikakabinet, töötas prof. emer selle juhatajana ja ainsa arstina. Lisaks lasteneuroloogia arendamisele sai temast ka meditsiinilis-geneetilise nõustamise rajaja Eestis.


Emeriitprofessor Talvik on olnud aastatel 1968–1991 vabariigi pealasteneuroloog ning 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige. Tema kandidaaditöö “Vaimselt alaarenenud laste tsütogeneetiline uuring ja meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni küsimused” valmis 1973 ning oli üks esimesi meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni alaseid töid kogu N. Liidus, mida hiljem palju tsiteeriti. Doktoritöö kaitses ta 1992. aastal teemal ”Hypoxic-ischemic brain damage in neonates (clinical, biochemical and brain computed tomogrphical investigation)”. Pärast töö kaitsmist on ta töötanud kuni tänaseni ka Tartu Ülikoolis, mistõttu on kujunenud välja nn tema koolkond – kõik tänased lasteneuroloogid on õppinud emeriitprofessori käe all. Tiina Talvik on olnud 18 doktoritöö ja 1 ühe magistritöö juhendaja.


Emeriitprofessori algatusel loodi 1990. aastal Balti Lasteneuroloogide Assotsiatsioon, mille esimene ja pikaaegne president ta oli. Ta on Eesti Lastearstide Seltsi ja Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi auliige ja Eesti Lasteneuroloogide Seltsi aupresident.


Lisaks emeriitprofessor Tiina Talvikule pälvisid Tartu aukodaniku tiitli kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus ning kauaaegne Tartu Pauluse koguduse õpetaja, EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets.


Aukodaniku nimetused koos sellega kaasneva Tartu Suurtähega ja Tartu Tähed anti üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud aktusel Vanemuise kontserdimajas.

 

Emeriitprofessor Tiina Talvik, palju õnne Tartu aukodaniku tiitli puhul! Te olete oma elus pälvinud mitmeid tiitleid ja tunnustusi, mis tundeid teis tekitab aga kodulinna Tartu aukodanikuks olemine?
Olla Tartu aukodanik on väga suur au, eriti minule, kuna olen põline tartlane ja pean oma kodulinna väga tähtsaks ja armsaks. Kõik minule olulised sündmused on seotud Tartuga

peaminister kliinikumis4peaminister kliinikumis2

Reedel, 2. veebruaril tegi peaminister Jüri Ratas visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kohtumise eesmärk oli tutvustada Eesti suurima ja ainsa õpetava haigla igapäevatööd, aga peatuda ka probleemidel.


peaminister kliinikumis3

peaminister kliinikumis

 

Kliinikumi üks murekohti on õpetuskulude katmine. Tartu Ülikool on ainus arstiõpet andev ülikool Eestis, ent arstide põhiõppe kliiniline osa viiakse läbi kliinikumis. Seetõttu tekivad kliinikumil teiste haiglatega võrreldes spetsiifilised lisakulud alates õppetööks vajalike vahendite soetamisest kuni õppetöö läbiviimisega kaasneva ravitöö produktiivsuse vähenemise korvamiseni.

 

Toetuse summa on 20 aasta jooksul jäänud samale tasemele, küll on aga vahepeal suurenenud üliõpilaste arv arstiteaduskonnas. Kliinikum tutvustas peaministrile plaani taotleda õpetushaigla kulude hüvitamise toetuse suurendamist 2019. aasta riigieelarve koostamisel vähemalt kahekordseks, et saavutada 2000ndate aastate osakaal ja selle järkjärgulist suurendamist tasemeni, mis kataks lisaks ravitöö produktiivsuse langusele kliinilise arendustööga seotud kulud.

 

 

 

Kliinikumi Leht

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tegelevad arstid meesterahvastele eriomaste eesnäärmehaiguste, seksuaalhäirete, meeste üleminekuea, hüpogonadismi, viljatuse, sugutrakti ägedate ja krooniliste põletike, kõigi peenise ja munandikoti haiguste ja rinnahaigustega.


Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine haigekassa tingimustel eeldab saatekirja ning toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse.


Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

 

MÄRTS
1.–2. märts Haapsalu, Vaba 6
5.–7. märts Viljandi, Turu 8/10
8. märts Valga, Peetri 2
12.–13. märts Võru, Jüri 19
14.–16. märts Ahtme, Ilmajaama 14
19.–22. märts Narva, Haigla 5
26.–28. märts Rakvere, Lõuna põik 1

 

APRILL
2.–5. aprill Kuressaare, Aia 25, Kuressaare
9.–12. aprill Kärdla, Rahu 2
16.–17. aprill Viljandi, Turu 8/10
18.–20. aprill Võru, Jüri 19
23.–24. aprill Kohtla-Järve, Ravi 10D
25.–27. aprill Narva, Haigla 5

 

MAI
2.–4. mai Rakvere, Lõuna põik 1

 

Kliinikumi Leht

Eestis toimub üleminek pabersaatekirjadelt digisaatekirjadele, mistõttu peavad alates 2018. aastast nii perearstid kui ka eriarstid väljastama saatekirju digitaalsel kujul. Seega liiguvad edaspidi kõik saatekirjad digitaalselt tervise infosüsteemi kaudu.


Eelmise aasta lõpuks olid 75% Tartu Ülikooli Kliinikumi saabuvatest perearstide poolt väljastatud saatekirjadest digitaalsed. Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa on seadnud eesmärgiks, et käesoleval aastal peavad perearstid, aga ka eriarstid koostama juba kõik eriarstisaatekirjad digitaalselt. See on mugav nii perearstile kui ka patsiendile. Lisaks korrastab digisaatekirjale üleminek tervishoiusüsteemi, kuna eriarstile vastuvõtuaja broneerimise eelduseks saab olema patsiendile digitaalselt väljastatud saatekiri. Vastasel juhul kliinikumi klienditeenindajad süsteemis arstiaega broneerida ei saa. Nii kaovad ära „igaks juhuks“ tehtud topeltbroneeringud ning enam pole võimalik küsida saatekirja perearstilt tagantjärgi. Alates 2018. aastast, mil eriarsti järjekorda saavad end panna vaid need isikud, kelle perearsti või eriarsti arvates see tõesti näidustatud on ja kellele on selle kohta väljastatud ka digitaalne saatekiri, peaks vähenema ka vastuvõttudele mitteilmumine.


Kui perearst või eriarst on saatekirja tervise infosüsteemis väljastanud, on see nähtav riiklikus patsiendiportaalis digilugu.ee. Nii saab patsient enda, aga ka eestkostetavate ja esindatavate saatekirjade olemasolu kontrollida. Digisaatekirjal on kehtivusaeg kuus kuud alates väljastamisest, mille jooksul on võimalik seda arstiaja broneerimiseks kasutada. Kuna mõnel erialal võib ooteaeg olla pikk, ei pea saatekiri olema kehtiv visiidi toimumise ajal. Digisaatekirjaga saab broneerida vaid ühe arstiaja. Juhul, kui patsient soovib panna endale uue aja sama saatekirjaga, peab ta enne eelmise aja tühistama. Kui patsient jätab vastuvõtule tulemata või tühistab vastuvõtuaja arst, vabaneb saatekiri broneeringust ning kui selle kehtivusaeg pole lõppenud, saab seda kasutada uue aja broneerimiseks.


Digisaatekirjale üleminek 2018. aastal toob uue korra ka eriarstidele: kui eriarst näeb vajadust teise eriala vastuvõtuks, koostab ta digisaatekirja uue vastuvõtuaja broneerimiseks ise ning ei suuna enam patsienti saatekirja saamiseks perearsti juurde.


Kommentaar
Merje Tikk, analüüsi-marketingi teenistuse direktor: Saatekiri on vajalik kõigi eriarstide poole pöördumiseks, välja arvatud perearst, günekoloog, naha- ja suguhaiguste arst, silmaarst, psühhiaater, hambaarst, trauma korral traumatoloog või kirurg ning tuberkuloosi korral kopsuarst.


Meie klienditeenindajad saavad broneerida vastuvõtuaja vaid siis, kui patsiendile on koostatud digisaatekiri. Broneeringu tegemisel lähtub klienditeenindaja saatekirjale märgitud vastuvõtuerialast ja lisainfost.


Digisaatekirjal on kohustuslikud andmeväljad, mis peavad olema dokumenteeritud, see annab arstile vajalikud andmed patsiendi probleemide ja tehtud uuringute ning analüüside kohta.
Kui vastuvõtu käigus selgub, et patsient vajab teise eriarsti vastuvõttu, siis peab saatekirja koostama seesama suunaja arst saatmata patsienti saatekirja saamiseks perearstile. Samuti ei anna saatekirja statsionaarsele ravile perearst, kui selle raviotsuse teeb eriarst.


Kui patseindil on ambulatoorselt tehtavad uuringud ja/või protseduurid pooleli ja ta kutsutakse korduvale vastuvõtule tagasi, siis avatud vastuvõtugraafiku (3–4 kuud) piires lõpetatakse külastus tagasikutsetunnusega ja patsiendile broneeritakse uus aeg kabinetis (AI tunnusega).

 

Kui eriarst jätab patsiendi enda juurde jälgimisele ja patsient kutsutakse tagakse enam kui 3–4 kuu pärast, lõpetatakse külastus tagasikutse tunnusega dokumenteerides päevikusse ja epikriisi planeeritava vastuvõtuaja (kontroll 1 aasta pärast) või koostatakse eHL-s tagasikutsesaatekiri. Patsient ei pea saatekirja saamiseks pöörduma perearstile.

 

Vastuvõtu lõpp peab olema alati selgelt dokumenteeritud otsusega, kas eriarsti tegevus patsiendiga lõpeb või patsient jääb jälgimisele või suunatakse perearsti jälgimisele. Antud otsus koos patsiendi ravisoovitustega peab olema dokumenteeritud epikriisis.

lk9 mob kabinetTartu Ülikooli Kliinikumi androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tegelevad arstid meesterahvastele eriomaste eesnäärmehaiguste, seksuaalhäirete, meeste üleminekuea, hüpogonadismi, viljatuse, sugutrakti ägedate ja krooniliste põletike, kõigi peenise ja munandikoti haiguste ja rinnahaigustega.


Dr Margus Punabi sõnul on oluline, et pea 95% vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal, nii ei pea patsient sõitma Tartusse ka uuringuteks. Mobiilses kabinetis on käinud erinevate probleemidega mehed, kelle tervis on nõudnud kiiret arstide tähelepanu: „Munandivähk nõuab väga kiiret sekkumist, mitmed põletikulised haigused on vajanud kiiret sekkumist“.


Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine haigekassa tingimustel eeldab saatekirja ning toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.


Androloogia diagnoosikabineti graafik esimeses kvartalis


JAANUAR
24.–27. jaanuar Kuressaare, Aia 25
29.–31. jaanuar Viljandi, Turu 8/10


VEEBRUAR
1.–2. veebruar Võru, Jüri 19a
5.–9. veebruar Narva, Haigla 5
12.–13. veebruar Sillamäe, Kajaka 9
14.–16. veebruar Ahtme, Ilmajaama 14
19.–20. veebruar Kohtla-Järve, Ravi 10D
21.–23. veebruar Rakvere, Lõuna põik 1
26.–28. veebruar Rapla, Alu tee 1


MÄRTS
1.–2. märts Haapsalu, Vaba 6
5.–7. märts Viljandi, Turu 8/10
8.–9. märts Valga, Peetri 2
12.–13. märts Võru, Jüri 19
14.–16. märts Ahtme, Ilmajaama 14
19.–23. märts Narva, Haigla 5


Ka mobiilne nahakasvajate diagnoosikabinet võimaldab kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Internetibroneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Nahahaiguste diagnoosikabineti graafik esimesel poolaastal

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik ja Eesti Rahva Muuseum on löönud käed, et alustada koostööprojektiga, mille eesmärk on pakkuda psühhiaatriakliiniku patsientidele teadmisi, tegevusi ning vaheldust haiglas viibimise ajal.


ERM KeelekatelPsühhiaatriakliiniku ülemõe Reet Tohvre sõnul põhineb projekt vabatahtlikul tööl. „Esialgu oleme plaani võtnud kohtuda kahel korral kuus. Meie patsiendid saavad kord kuus külastada Eesti Rahva Muuseumi ning sealseid töötubasid. Niisamuti tulevad muuseumi töötajad kord kuus psühhiaatriakliinikusse töötubasid läbi viima,“ selgitab Reet Tohvre.


Muuseumis kohapeal saavad patsiendid lisaks töötubadele külastada nii püsinäitusi „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“ kui ka vahelduvaid väljapanekuid. Töötubades tutvutakse näiteks muuseumifotograafi tööga, piilutakse kogudesse ning räägitakse tõsisemalt metallitööst. Muuseumikülastuse jaoks on aega poolteist tundi ning patsiendid jaotatakse gruppidesse vastavalt vanusele.


Psühhiaatriakliinikusse on planeeritud samuti vägagi mitmekesiseid tegevusi – kammkeraamika, puutöö, voolimise, toidutegemise, fotograafia ja ehete valmistamise töötoad. Töötoad on jaotatud osakonniti ning neis saavad osaleda kõik sel hetkel haiglas viibivad patsiendid, kelle tervislik seisund lubab ühistegevuses osaleda ja vajadusel ka osakonnast välja minna.


Esialgse plaani järgi on psühhiaatriakliiniku patsiendid oodatud muuseumikülastusele jaanuari teises pooles. Veebruaris aga tulevad muuseumi töötajad juba ise kliinikusse rahvusmuuseumiteemalisi töötubasid läbi viima.


„Ootame huviga koostööprojekti algust,“ lausub ülemõde Reet Tohvre ning lisab, et kliiniku pere on liigutatud, et vabast tahtest ja lahkest südamest sünnib häid tegusid.
Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer ütleb, et ka muuseumis on huvi koostööprojekti vastu suur – kaasa lööb umbes 25 inimest erinevatest osakondadest. „Meil on väga hea meel, et saame oma tööd tutvustada ning teadmisi jagada muuseumist väljaspool neile, kel selleks parasjagu võimalus puudub. Loodame, et see toob pisut rõõmu ja vaheldust nende haiglas viibimise ajal,“ sõnab ta.

 

Helen Kaju

 

lk2 kolleegipreemiaTartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna ühisel jõulukontserdil anti välja kaks parima kolleegi preemiat, mille pälvisid seekord patoloog Živile Riispere ja sisearst Peeter Saadla. Kolleegipreemia eesmärk on väärtustada häid kollegiaalseid arstidevahelisi suhteid.


Preemia väljaandmise idee on saanud alguse kliinikumi eetikakomiteesse kuuluvalt dr Ain Kaare ettepanekust, mistõttu valis esimesed parimad kolleegid just eetikakomitee. Nüüd nimetavad laureaadid ise järgmised parima kolleegi tiitli saajad tehes ettepaneku ülemarstile, kes kooskõlastab selle eetikakomiteega.


Parimatele kolleegidele kingitakse portreemaalid. Sel korral maalis dr Peeter Saadla portree kunstnik Allan Kukk ja dr Živile Riispere portree Elo-Mai Mikelsaar.

 

Dr Vivika Adamson, parim kolleeg 2016: Tegelikult vajaks ja vääriks tunnustust iga kliinikumi töötaja. Et kõige lähedasemad kolleegid töötavad tihtipeale meie kõrval ja me tunneme neid hästi, on hea, et kolleegipreemia kandidaatide nimetamiseks tuleb märgata kaastöötajaid ka teistest struktuuriüksustest.


Dr Živile Riispere ja dr Peeter Saadla on väga sõbralikud, abivalmid ja erialaselt kompetentsed arstid, kellega on meeldiv koostööd teha. Meid pidevalt saatvas kiires elu- ja töötempos on neil alati aega, et süveneda kolleegi abipalvesse.

 

Margus Ulst, ülemarst: Mulle väga meeldib kollegiaalsuse auhindamise printsiip – nominendi esitaja vastutab ainuisikuliselt väärika ja õiglase valiku eest. Otsus on küll subjektiivne, kuid tegelikult põhineb objektiivsusel, millest kõik kolleegid aru saavad. Tore on ka see, et juba traditsiooniliselt on kingituseks portreemaal, mille saab panna näiteks suguvõsa kuulsuste saali järeltulijatele imetlemiseks.


Mõlemad tänavused auhinnasaajad on arstid suure tähega. See tähendab, et neil jätkub empaatiat ning mõistmist nii patsientide kui ka kolleegide suhtes. Ja nad ei väsi!

 

Kliinikumi Leht

Androloogia kabinet


JAANUAR
2.–3. jaanuar Võru, Jüri 19a
4.–5. jaanuar Valga, Peetri 2
8.–12. jaanuar Narva, Haigla 5
15.–17. jaanuar Ahtme, Ilmajaama 14
18.–19. jaanuar Rakvere, Lõuna põik 1
22.–23. jaanuar Rapla, Alu tee 1
24.–27. jaanuar Kuressaare, Aia 25
29.–31. jaanuar Viljandi, Turu 8/10

 

Diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, lisaks kliinikumi kodulehel ning ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja.

 

Nahakasvajate kabinet


JAANUAR
11.–12. jaanuar Pärnu, Ristiku 1
18. jaanuar Paide, Tiigi 8
25. jaanuar Põlva, Uus 2


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine.

 

Mobiilsete diagnoosikabinettide vastuvõtul kehtib esimesel visiidil ravikindlustatud isikutele visiiditasu 5 eurot.

 

Kliinikumi Leht

lk3 DSTC DATC20.–22. novembril kogunesid Tartus Eesti regionaalhaiglate kirurgid ja anestesioloogid, et osaleda uuel traumakirurgia (Definitive Surgical Trauma Care – DSTC) ja traumaanesteesia (Definitive Anetsthetic Trauma Care – DATC) ühiskoolitusel. Kolmepäevane koolitus, mis toimus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ruumides, sisaldas nii teoreetilist õpet kui ka praktikume. Instruktoritena osalesid väga kogenud traumakirurgid ja trauma anestesioloogid Lõuna-Aafrika Vabariigist, Norrast, Rootsist, Soomest ja Ühendkuningriigist. Kursuse kirurgilist osa juhtis professor Kenneth Boffard Johhanesburgist koos professor Peep Talvinguga. Professor Anders Holtan Norrast koos dr Veronika Reinhardiga vastutasid anestesioloogilise poole juhendamise eest. Koolituse Eestisse toomiseks ühendasid jõud Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Kirurgide Assotsiatsioon, Eesti Anestesioloogide Selts, Semetron ja AB Medical Group.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumist osalesid koolitusel dr Marko Murruste ja dr Tiit Vaasna kirurgiakliinikust, dr Alo Rull traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust, dr Piret Kibur kopsukliinikust, doktorid Veronika Reinhard, Neve Vendt, Kaie Stroo, Lauri Kõrgvee, Juri Karjagin, Kuido Nõmm, Ahti Varblane ja Jaan Sütt anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust ning dr Arno Ruusalepp südamekliinikust.

 

Kliinikumi Leht uuris professor Peep Talvingult, mida uus koolitus endaga kaasa toob.

 

lk3 Peep TalvingTänu teie panusele jõudis 2015. aastal Eestisse Ameerika Kirurgide Liidu kursus ATLS (Advanced Trauma Life Support Program for Doctors). Kas uus traumakirurgia (DSTC) ja traumaanesteesia (DATC) programm on selle loogiline jätk?
ATLS-i maaletoomine on olnud meeskonnatöö. Tänaseks oleme ATLS meeskonnaga andnud ATLS traumaravi kuldse standardi baaskoolituse Eestis 160 arstile. DSTC+DATC ongi loogiline jätk ATLS käsitlusele, mis on suunatud just kirurgiliste erialade arstidele ja anestesioloogidele ning arendab nii strateegilisi kui ka praktilisi oskusi raskelt vigastatud haigete ravis ja meeskonnatöös. Inauguratsioonikursusel andsime esmase koolituse 16 kirurgile ja 8 anestesioloogile.

 

Mille poolest erinevad DSTC ja DATC koolitused ATLS-st?
Kui ATLS on mõeldud kõigile arstidele, kes võivad oma praktikas kokku puutuda vigastatud haigega, siis DSTC ja DATC on kõrgeim tase traumahaige ravi koolituses ja panustab ka palju meeskonnatööle kriitilistes ravietappides. Seega on DSTC ja DATC suunatud kõigile kirurgiliste erialade arstidele ja anestesioloogidele.

 

Mis on peamised teoreetilised või praktilised oskused, mille kirurgid ja anestesioloogid peaksid omandama traumakirurgia ja -anesteesia koolituse läbimisega?
DSTC+DATC kursus õpetab raskelt vigastatu ravitaktikaid ja praktilisi oskusi erakorralise meditsiini osakonnas, operatsioonitoas ja intensiivravi osakonnas. Antud kursus õpetab tundma vigastuste tüüpilisi “mustreid”, patofüsioloogiat, patoanatoomiat ja praktilist käsitlust trauma operatsioonitoas.

 

Te tulite Eestisse tagasi 2013. aastal, 2015. aasta augustis toimus juba esimene ATLS koolitus. Nüüd, 2017. aastal, lõppes just DSTC ja DATC ühiskoolitus, millised on teie visioonid tulevikuks?
DSTC+DATC kursust hakkame õpetama Eestis kord aastas ja see saab olema väga populaarne koolitus, kuna alati osalevad rahvusvahelised instruktorid. Juba jaanuaris 2018 toome maale veel ühe kursuse, mille nimi on Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma ehk ASSET koolitus, mis kuulub sarnaselt ATLS koolitusega Ameerika Kirurgide Liidule. ASSET koolitus toimub laiba mudelil elutähtsate organite ja veresoonte eksponeerimiseks ja veritsuskontrolli saavutamiseks. ASSET esmakursus toimub 11.–12.01.2018 Tartu Ülikooli Bio- ja Siirdemeditsiini Instituut anatoomia osakonnas koostöös Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ja Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga. Instruktoritena osalevad professor Mark Bowyer, professor Lydia Lam Ameerika Ühendriikidest ja mina, professor Talving Eestist. Nii ASSET koolitus kui ka DSTC+DATC koolitused sobivad hästi ülikooli ja kliinikumi poolt arendatava simulatsioonikeskuse arengukavasse.

 

Kas see hetk, mil saate öelda, et Eestis on traumahaigete käsitlus heal järjel, on juba saabunud või on veel pikk maa minna?
Kui mainitud kolm koolitust: ATLS, DSTC+DATC ja ASSET, on maale toodud ja enamus Eesti suuremate haiglate valveliine koolitatud ning märkame, et traumasuremus Eestis on teiste Eurropa Liidu maadega samal tasemel, siis on meie koolitusmeeskonna missiooni esimene etapp saavutatud. Samas, meditsiinilised koolitused on elupõhised ja peavad pidevalt arenema kooskõlas uute arengutega teaduses ja praktikas.


Tahan tänada traumakoolituste meeskonda, koordinaatorerid ning sponsoreid, kelle abiga liigume seatud eesmärkidele lähemale!

 

Kliinikumi Leht

lk12 tulekahju2lk12 tulekahju16. novembril külastas anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2. intensiivravi palatis ravil olevat patsienti hoolimatu külastaja, kes andis lamavale patsiendile põleva sigareti. Sigaretist süttis osakond, kus sel hetkel viibis kokku üheksa patsienti. Tule levikut takistasid üks arst ning üks õde kustutades kahe tulekustutiga, ent sellest ei piisanud ning appi tuli kutsuda Pääseteenistus.


Päästjate saabumise ajal alustati haigete evakuatsiooni, kuna intensiivravis ei ole tegemist tavaliste, vaid voodihaigete inimestega, keda ei ole võimalik lihtsalt üle viia teise osakonda või saata koju. Kuus patsienti evakueeriti teistesse osakondadesse ning kolm intensiivravi isolaatoritesse. 2. intensiivraviosakonna ruumid said hulgaliselt tule- ja veekahjustusi, mistõttu ei saanud seal ravi jätkuda.


Just selline oli 16. novembri tuletõrjeõppuse stsenaarium, mida tegid läbi nii Tartu Ülkooli Kliinikumi kui ka Päästeameti töötajad.

 

Mati Käo, turbehaldusspetsialist: Tulekustutus- ja evakuatsiooniõppusi on vaja selleks, et töötajad teaksid, kuidas käituda ja kuhu minna ohuolukorra tekkimisel. Haiglasse tulnud patsientide turvalisuse eest vastutame ju meie, kliinikumi töötajad. Õppused toovad välja ka kitsaskohad, millega tuleb ohuolukordades arvestada – keeruline ehitis, pikad evakuatsiooniteed, koostöö päästjatega jne. Turvalisus ei tule iseenesest, seda on vaja õppida, harjutada, et reaalses olukorras ei kaotaks pead.

 

Kliinikumi Leht

Oktoobri alguses sõlmisid Tartu Ülikooli Kliinikum ja SWECO Projekt ning Architecture Workshop Finland lepingu Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimiseks.

 

Meditsiinilinnaku uues, III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.

 

 Sweco Projekt AS tegevjuhi Keijo Vaheri sõnul on meditsiinilinnaku III etapi projekti puhul fookuses funktsionaalne lahendus. „Kuna Tartu Ülikooli Kliinikumi hoone on suur, tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva hoone ja uute korpuste logistilisele lahendusele. Oluline on, et projekteeritav hoone oleks nii patsientide kui ka töötajate vaatenurgast hästi planeeritud,“ sõnas Keijo Vaher.

 

Arhitekt Matti Anttila ettevõttest Architecture Workshop Finland, kelle meeskond on projekteerinud kliiniku Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu ehk J-, K- ja L-korpused, peab suureks auks osalemist ka meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimisel „Usume, et päevavalgus ja siseruumide kvaliteetne keskkond mõjuvad hästi patsiendi tervenemisele. Hea keskkond tagab personalile töö sujuva korralduse ja patsientidele efektiivse ning jätkusuutliku ravi,“ ütles Matti Anttila.

 

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu kogumaksumus (koos seadmete ja mööbliga) on ca 70 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest veerand kaetakse EL struktuuritoetusega. Projekteerimise maksumus koos käibemaksuga on ligikaudu 4,8 miljonit eurot.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar

Toomas Kivastik, projektijuht: Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu planeerimisega alustasime juba 2014. aastal. Nagu ikka, enne iga uue haiglahoone projekteerimise algust, tuli eelnevalt teha põhjalik ravimahtude ja -protsesside hinnang ning finantsanalüüs. Kõige tähtsamad tegijad olid siin analüüsi- ja marketingiteenistuse juht Merje Tikk ja finantsteenistuse juht Maret Tark.

 

Projekteerimisprotsess kestab ligikaudu poolteist aastat ning nõuab head koostööd kõikidelt teenistustelt ja uusi hooneid ootavatelt struktuuriüksustelt. Väga oluline roll on seejuures ka tehnikateenistusel, õnneks on teenistuse direktor Peep Pitsner vägagi kogenud mees, sest ta on olnud varem nii Maarjamõisa meditsiinilinnaku I kui ka II etapi ehitamise juures järelevalve ülesannetes. Varasemad kogemused on näidanud, et hea ja tihe koostöö kõikide üksuste vahel tagab õnnestunud lõpptulemuse.

 

III ehitusjärgu üheks märksõnaks on juba saanud lastekliinikule uue hoone ehitamine, ent vähemtähtis ei ole kõrvakliiniku kolimine vanast majast muule aktiivravile lähemale. Lisaks kõrvakliinikule tuleb C-korpusesse uus (päevakirurgia)operatsiooniplokk, mis leevendab muuhulgas ka praeguse operatsiooniploki koormust. Parkimisprobleemide leevendamiseks meditsiinilinnaku ümbruses ehitatakse N. Lunini tänavale, praeguse F-korpuse vastu rohkem kui 400 autole mõeldud parkla. Vastavalt detailplaneeringule, mille Tartu Linnavolikogu kehtestas 12. oktoobril, saab parklale rajada ühe maa-aluse korruse ning viis maapealset korrust.

 

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk annab juurde ligikaudu 26 000 m2 brutopinda. Ehitustegevus võiks alata 2020. aasta alguses. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima aastaks 2022.

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia omistati sellel aastal kliinikumi ja Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi hematoloogia ja onkoloogia kliiniku töörühmale koosseisus Katrin Sak, Helen Lust, Marju Kase, Marika Saar ja Jana Jaal. Tunnustuse pälvis uuring „Flavonoid hesperetiin inhibeerib taksaanide tsütotoksilist toimet inimese eesnäärmevähirakkudes PPC-1”, mille eesmärgiks oli analüüsida võimalikke koostoimeid kaugelearenenud eesnäärmevähi raviks kasutatavate keemiaravimite (taksaanid dotsetakseel ja kabasitakseel) ning taimsete lisandite (polüfenoolse struktuuriga fütokemikaalid) vahel. Uuringu läbiviimist toetas Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS). 

 

Varasemalt läbiviidud uurimistöö põhjal on teada, et üle poole vähipatsientidest tarvitavad omal initsiatiivil aktiivse kasvajavastase ravi ajal lisaks erinevaid toidulisandeid, mille toimetest nii kasvaja arengule kui ka võimalikest koosmõjudest tänapäevaste standardsete vähiravimeetoditega teatakse veel väga vähe. Selliste seoste uurimist takistab samuti asjaolu, et toidulisandid ei ole ravimid ning seetõttu puudub vajadus kliiniliste uuringute läbiviimiseks nende toime ja efektiivsuse tõestamiseks. 

 

Oma eelkliinilises uuringus näitasime, et tsitruselistes viljades (peamiselt apelsinides ja nendest valmistatud toiduproduktides) leiduv polüfenoolne ühend hesperetiin pärsib oluliselt inimese metastaatilise eesnäärmevähi rakkudes taksaanide tsütotoksilist toimet. Nimelt vähendas hesperetiin taksaanide dotsetakseeli ja kabasitakseeli tsütotoksilist toimetõhusust ligikaudu 10 korda, kusjuures selline pidurdav mõju sõltus hesperetiini doosist. Kirjeldatud efekt ilmnes hesperetiini annuste juures, mida on võimalik organismis saavutada vastavate toidulisandite tarbimisel ning avaldus keemiaravimi ja hesperetiini samaaegsel lisamisel. Teised uuritud polüfenoolsed fütokemikaalid, sh sojatoodetes leiduvad genisteiin ja daidseiin, taksaanide tsütotoksilist toimet kaugelearenenud eesnäärmevähi rakkudes ei mõjutanud.  

 

Antud töö näitas selgelt, et taimsete lisandite tarbimine aktiivse vähiravi ajal eeldab äärmist ettevaatlikkust ja teadlikkust ning ilma tõenduspõhisuseta võib sellisest tegevusest sündida loodetud kasu asemel oluline kahju. Arvestades vähidiagnooside pidevat kasvu (WHO on prognoosinud aastaks 2030 esmaste vähijuhtude arvu 68%-list tõusu võrreldes 2012. aastaga), on vähiravialased kompleksuuringud üha olulisemad. 

 

Saadud preemia on meie töörühmale väga suureks tunnustuseks ning ühtlasi ka oluliseks motivaatoriks vastavasisuliste teadusuuringutega jätkamisel.

 

Katrin Sak
Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituut

 

Taotlesin stipendiumi, kui olin alustamas oma kolmandat doktorantuuri aastat. Minu jaoks oli kandideerimise ajendiks küllaltki korralik rahaline lisa. Teadustöö tegemine, doktorantuuri õppeainete läbimine ning dissertatsiooni kokkukirjutamine põhitöö ja perekonna kõrvalt on keeruline, mistõttu tundsin, et stipendium võimaldaks vajadusel võtta vaba aega akadeemiliseks tööks.

 

Tagantjärgi võin öelda, et stipendium lisas nii-öelda positiivset stressi ja aitas oma töö nominaalajaga valmis saada.

 

Dr Kalev Nõupuu

Silmakliinik

 


Doktoristipendiumi konkurss

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas ka sel aastal välja stipendiumikonkurssi, millele said kandideerida kliinikumi arst-residendid, arst-õppejõud ja arstid. Stipendium on mõeldud kliinilistel erialadel kliinikumile oluliste teaduslike probleemide analüüsimiseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoriõppes alates 2017/2018. aasta sügissemestrist.

Stipendiume on kaks, ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot kalendrikuus ühele stipendiaadile.

 

Kliinikumi Leht

Meestearstid tegelevad kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise, munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. 

 

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.

 

Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

 

Mobiilse androloogia diagnoosikabineti vastuvõtule on võimalik registreerida:

  • kliinikumi kodulehel: http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine,
  • meestekliiniku kodulehel http://www.kliinikum.ee/meestekliinik,
  • e-kirjaga: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.,
  • telefonil 731 9100, 731 9323.

 

Oktoober

23.–24.10                               Põltsamaa, Lossi 49

25.–27.10                               Viljandi, Turu 8/10

November

6.–8.11                                   Narva, Haigla 5

9.–10.11                                 Ahtme, Ilmajaama 14

13.–15.11                               Võru, Jüri 19a

16.–17.11                               Valga, Peetri 2

20.–21.11                               Rapla, Alu tee 1                                                 

22.–23.11                               Haapsalu, Vaba 6                                        

27.–30.11; 1.dets                    Kärdla, Rahu 2

 

Detsember

4.–6.12                                   Rakvere, Lõuna põik 1                               

7.–11.12                                 Ahtme, Ilmajaama 14

12.–15.12                               Narva, Haigla 5

18.–19.12                               Põltsamaa, Lossi 49

20.–21.12                               Viljandi, Turu 8/10

 

Kliinikumi Leht

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.

 

Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.

 

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Tähelepanu, internetis broneerides tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

Lääne-Virumaa
26. oktoober               Rakvere Haigla, Lõuna-põik 1

Põlvamaa
2. november               Värska, vallamaja juures

Võrumaa
9. november               Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla

Valgamaa
16. november             Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1, Tõrva

Põlvamaa
23. november             Põlva Haigla, kiirabi sissepääsu juures

Võrumaa
30. november             Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla

Tartumaa
7. detsember              Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee

Viljandimaa
14. detsember            Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi

Jõgevamaa
21. detsember            Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49,  Põltsamaa

Valgamaa
28. detsember            Otepää Tervisekeskus, Tartu mnt 2

 

Kliinikumi Leht

 

 

lk7 kristjan vassil11. septembrist 2017 kuulub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.


Kristjan Vassil on sündinud 6. märtsil 1977 Tartus. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal (2006 BA) ning lõpetanud aasta hiljem kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe (2007 MA). Sellele järgnes haridustee Euroopa Ülikooli Instituudis poliitika ja sotsiaalteaduste erialal (2008 MRes), kus ta kaitses ka 2012. aastal ka oma doktoritööd, omandades poliitika ja sotsiaalteaduste teaduskraadi (2012 PhD).


Ta on töötanud Euroopa Ülikooli Instituudis õppeassistendina, olnud European Election Study uuringu kaaskoordinaator, European Democracy Observatory Eesti uurimisrühma juht, Robert Schuman Centre for Advanced Studies e-hääletuse uuringu kaasprojektijuht ja uurimisassistent. Alates aastast 2012 on ta Eesti Valimisuuringute juhtkomitee liige. Samast aastast on olnud Kristjan Vassil seotud ka Tartu Ülikooliga: töötades 2012–2014 riigiteaduste instituudis vanemteadurina (järeldoktorantuur) ja 2014–2015 riigiteaduste instituudis teadurina. Alates 2016. aastast on ta vanemteadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan.

 

Kristjan Vassili teadustegevuse põhisuundadeks on tehnoloogiauuringud, e-riigi majanduslikud ja käitumuslikud mõjud, masinõppe ja tehisintellekti kasutamine avalike e-teenuste prototüüpimisel, valijakäitumine, riigiteadused, poliitikateadused.

 

Kliinikumi Leht