lk3 Inna Lindre ErakoguPresident Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. President tunnustas teenetemärgiga kolme kliinikumi töötajat.

 

Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi pälvis lastepsühhiaater dr Inna Lindre. Dr Lindre on pikaaegne Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht ning Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendaja.

Laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid, mis on ajapikku tekkinud paljudesse Eesti paikadesse, annavad võimaluse pöörduda sinna ka vanemal koos lapsega, kui vanem märkab lapse arengus käitumises või suhtlemises midagi murettekitavat. Dr Lindre on olnud Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomise projektimeeskonna liige.

 

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi andis president kliinilisele lapsepsühholoog-psühhoterapeudile Katrin Pruulmannile. Katrin Pruulmann on Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus laste ja noorukite vaimse tervise keskuses töötav kliiniline lastepsühholoog ja pereterapeut. Samuti töötab ta Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskuses. Ta on järjepidevalt koolitanud ja juhendanud tulevasi ametikaaslasi.

Katrin Pruulmann on oma magistritöös uurinud koolitõrke tagamaid ja ta puutub oma igapäevatöös kõige sagedamini kokku nende lastega, kes ühel või teisel põhjusel kooli minna ei taha. Muu hulgas on ta läbi viinud vestlusringe autismispektri häiretega laste vanematele, kes soovivad aidata ennast ja teisi.

 

Kuressaare Haigla juhatuse liige ja ravijuht dr Edward Laane sõnas: "Dr Ashwath Venkatasubramanian tuli meile erakorralise meditsiini osakonda appi eelmise aasta kevadel, mil koroonaviirus COVID-19 levis kiiresti üle kogu Saaremaa. Tal on head suhtlemisoskused ja patsientide süstemaatiline käsitlus ning ta suudab säilitada enesekontrolli ka kõige keerulisemates olukordades."

 

Dr Inna Lindre: Olen väga tänulik ja õnnelik nii kõrge riikliku tunnustuse eest, see tuli mulle suure üllatusena. Olen tänulik kõikidele kolleegidele usalduse ja koostöö eest Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuses, psühhiaatriakliinikus ja kliinikumis. Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendustegevus toimus tänu meie kõigi heale koostööle ja see tunnustus on meile kõigile ühine. Tänutundes mõtlen tolleaegsele Tartu psühhiaatriakliiniku juhataja prof Veiko Vasarale, eelmisele kliinikumi juhatuse liikmetele, juhatuse esimehele Urmas Siigurile ja juhatuse liikmele Malle Keisile, kelle alati tähelepanelikul, heatahtliku ja kindlameelsel suunamisel meie kavandatu ellu sai viidud ja lastele on abi nüüd kodule lähemal kättesaadav. Olen väga rõõmus, et meie arendustegevust lastepsühhiaatria valdkondkonnas on märgatud ja tunnustatud nii kõrgel riiklikul tasemel.

 

Katrin Pruulmann: Teenetemärgi saamine oli suur üllatus. Tänan armsaid kolleege, kes leidsid, et võin neid esindada laste vaimse tervise eest igapäevaselt hoolt kandvate inimeste märkamisel. Meie töö on ju selline, et psüühikaprobleemide tõttu abi vajavad lapsed ja nende vanemad ei soovi sellega sugugi tähelepanu keskmesse sattuda ja nii ka meie püüame tegutseda seda arvestades. Samas oleks hea, kui ühiskond neid inimesi rohkem toetaks, et abi oleks kergemini kättesaadav, et lapsevanem ei peaks pelgama oma tööandjat, kui peab küsima töölt vabaks, et lapsega psühholoogi juurde tulla. Ka olen uskunud (isikliku kogemuse põhjal tööelu algusest), et oluline on igati toetada neid noori kolleege, kes asuvad tööle suurtest keskustest kaugemal, et neil oleks side ametikaaslastega ja kõik arenguvõimalused.

Kliinikumi Leht

lk2 vaktsineerimineTartu Linnavalitsus, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Tartu Kiirabi on alustanud ettevalmistusi vaktsineerimiskeskuse avamiseks A. Le Coq Sport spordimajas (Ihaste tee 7), et võimaldada kiirendatud tempos võimalikult suurele hulgale elanikele COVID-19 vastu vaktsineerimist. Keskuse täpne avamisaeg sõltub vaktsiinitarnete saabumisest.

 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul alustati keskuse rajamiseks ettevalmistusi juba praegu, et olla täielikus valmisolekus selleks ajaks, kui saabunud on vajalikus koguses vaktsiine. "Oleme väga heas koostöös kliinikumi ja kiirabiga alustanud ettevalmistustöid, et kiire vaktsineerimine ei jääks logistika, ruumide ega personali taha, vaid saaks kohe hoo sisse, kui vaktsiinid on saabunud," lisas linnapea.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on elanike võimalikult operatiivne vaktsineerimine võtmetähtsusega COVID-19 pandeemia ületamiseks. „Kliinikum soovib panustada elanikkonna vaktsineerimisse, et vähendada viiruse levikut ning seeläbi ka haiglaravi vajavate patsientide arvu. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonnal on märkimisväärne kogemus COVID-19 vastu vaktsineerimisel, olles teinud seni juba üle 14 000 vaktsiinidoosi nii kliinikumi töötajatele, riskigruppi kuuluvatele patsientidele, haridustöötajatele, proviisoritele, hambaarstidele, teistele eesliini töötajatele, aga ka vaktsineerimisele kutsutud elanikele,“ selgitas doktor Kotsar.

 

Loodavasse vaktsineerimiskeskusesse kavandatakse infektsioonikontrolli-alaseid soovitusi silmas pidades turvalised ootealad, piisavalt vaktsineerimiskohti ning jälgimisala koos meedikutega. Vaktsineerimiskeskuses on praegustel andmetel võimalik vaktsineerida 1000–1500 inimest päevas.

 

Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles, et A. Le Coqi spordimajas on vaktsineerimiskeskuse rajamiseks olemas igati head tingimused. "Hoonel on soodne asukoht, kuna Annelinna linnaosas elab kolmandik tartlasi. Olulised on ka head parkimisvõimalused, bussipeatuste lähedus, avarad ruumid ja hea ventilatsioon. Mõistame teatavat ebamugavust sportlaste jaoks, kuid töötame SA-ga Tartu Sport selle nimel, et aidata vajadusel treeningud teiste spordibaaside vahel ära jagada," lisas Lees.

 

Vaktsineerimisele saab aegu broneerida siis, kui vajalikud vaktsiinikogused on saabunud. Sellest antakse teada kliinikumi ja Tartu linna infokanalites.

 

Kliinikumi Leht

lk5 Margus PunabTartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik laiendas tegevust Ida-Virumaale, avades meesterahvastele mõeldud vastuvõtud Narva linnas.

 

„Meestekliiniku jaoks on oluline püüelda selle poole, et katta oma teenustega kogu Eesti. Seni on olnud teenus kättesaadav Tartu, Tallinna ja Pärnu filiaalides ning muudes Eesti paigus mobiilse diagnoosikabineti kaudu. Arvestades Narva piirkonna patsientide arvu ja selle piirkonna tervishoiusüsteemi tänast võimekust mehespetsiifiliste teenuste osutamisel, pidasime vajalikuks luua meie neljas statsionaarne keskus just Narva linna,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja professor Margus Punab.

 

Kliinikumi meestekliinik Narvas, mis asub aadressil Linda 2, sissepääsuga Kerese tänavalt, alustas tööd 8. märtsil ning on avatud kõigil tööpäevadel. Enamikel päevadel ootab patsiente vastuvõtule seni mobiilses kabinetis töötanud õde Kärt Maanas. „Igapäevaselt on õele toeks ka arsti elektroonilised visiidid ning vastavalt vajadusele suurendatakse keskuses arstide füüsilisi vastuvõtte. Meestekliiniku Narva filiaalis luuakse võimekus teha kõiki vajalikke uuringuid, kaasa arvatud ultraheli-uuringud ja sperma analüüsid,“ tutvustas professor Punab.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsari sõnul on kliinilise tegevusega alustamine Narvas kohapeal väga oluline samm patsiendikeskse lähenemise suunas. „Keskuse avamisega saame pakkuda väga heal tasemel androloogilist abi kohalikele elanikele. Ka varasem mobiilse androloogia diagnoosikabineti töö on näidanud, et patsiendile lähemale liikudes suudame aidata suuremal hulgal abivajajaid ja ka paljusid neid, kes muidu arsti vastuvõtule ilmselt ei tuleks,“ ütles dr Kotsar.    

 

Meestekliiniku Narva filiaali saab pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Meesterahvad, kes vajavad uuringutejärgselt androloogia eriala välist lisakäsitlust, suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi teistesse struktuuriüksustesse, Narva haiglasse või Ida-Viru keskhaiglasse.

 

Vastuvõtuaega meestekliinikusse saab broneerida telefonil 731 7223 või etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

 

Kliinikumi Leht

lk6 silmakliinikAlates märtsist toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud ka Tartu Tervisekeskuses. Vastuvõttude laiendamise eesmärk on parandada eriala kättesaadavust linna erinevates piirkondades.

 

Kliinikumi silmakliinikus tegeletakse kõikide silmahaiguste diagnoosimise ja raviga. Silmakliiniku teenuste pakkumiseks Tartu Tervisekeskuses aadressil Mõisavahe 34B on sisse seatud nii arstikabinet kui ka kaks uuringuruumi. „Vastuvõtte hakkavad tegema mitmed silmakliiniku arst-õppejõud ning arst-residendid. Ühtlasi avatakse õe vastuvõtt just kuiva silma sündroomiga patsientidele,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ülemõde/direktor Terell Pihlak.

 

Esimesed patsiendid võetakse Tartu Tervisekeskuses vastu juba reedel, 5. märtsil ning silmaarsti vastuvõtule on võimalik pöörduda nii Eesti Haigekassa lepingu raames kui ka tasuliste teenuste soovi korral.

 

„Märkimisväärne osa tartlastest elab Annelinnas, mistõttu alustas kliinikum sinna teenuste laiendamist juba 2020. aasta alguses. Silmakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud on jätk psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse ja naistekliiniku ämmaemandate vastuvõttudele,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

 

Nii Maarjamõisa meditsiinilinnakus asuva kui ka Tartu Tervisekeskuses asuva silmakliiniku vastuvõttudele pöördumiseks saab vastuvõtuaega broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi koduleheePatsiendi või üleriigilise digiregistratuuri kaudu.

 

Kliinikumi Leht

lk12 dr Pilleriin SoodlaCOVID-19 haigestumise suured numbrid ei ole kellelegi enam üllatuseks ja huvitaval kombel on kõik palju rahulikumad kui kevadel 2020, mil kehtis eriolukord, kus haigestunuid oli kokku vähem kui praegu kahe päeva jooksul. Viiruse uute variantide levik võib olla oluliselt laialdasem ja vajab uuringuid, kas need võivad kulgeda ka raskemini ja põhjustada rohkem surmasid.

 

Kuidas hoiduda haigestumisest?

SARS-CoV-2 poolt põhjustatud COVID-19 on peamiselt piiskade vahendusel leviv viirusinfektsioon, mis tähendab enamasti inimeste otsese kontakti vahel levikut. Suure riskiga on väikesed siseruumid, pikem koosveedetud aeg ning suur piiskade tekkimise võimalus, nt laulmine, puhkpillide puhumine, sport.

 

Igasuguse haiguse ennetamine on alati parem kui ravimine. Kuna COVID-19 võib kulgeda väga raskelt ja seda mitte alati ainult eakatel, või kaasuvate haigustega inimestel, isegi kuni surmlõppeni, siis on ennetus väga oluline. Väga kõrge haigestumuse juures, kus hetkel on palju nakatunuid just nooremates vanusegruppides, jõuab haiglasse järjest rohkem ka nooremaid inimesi. Võime jõuda ühel hetkel meditsiiniliste raskete otsusteni, kes saab haiglaravi, kes mitte või kes hospitaliseeritakse intensiivravi osakonda.

  • Kui võimalik, tee kaugtööd
  • Vähenda oma kontaktid miinimumini, kaitse eakaid
  • Kasuta e-kaubandust
  • Avalikus ruumis kanna maski ning hoia distantsi
  • Pese tihti käsi ja tee käte antiseptikat
  • Lükka pidustused edasi, väldi inimeste kogunemist
  • Kui kutsutakse, mine vaktsineerima! Iga tehtud doos on sammuke lähemale suurema arvu immuunsete inimeste tekkel.


Kodus peaks olema varutud esmased ravimid haigussümptomite leevendamiseks, nt palavikualandaja-valuvaigisti, kurguvalu ja köha ravimid. Nii ei ole vaja lähikontaktsena või juba haigestununa ravimeid otsima minna ja sellega ohustada teisi inimesi. Samuti soovitatakse ju omada teatud toiduvaru, kuigi tänasel päeval on e-kaubandus palju lihtsam.

 

Kuidas käituda, kui oled olnud haigestunuga lähikontaktis?

Haigestumise laialdase leviku juures võib olla juba keeruline üldse teada, et oled olnud haigestunuga lähikontaktis, aga mõnedel juhtudel on see siiski teada. Lähikontakti järgselt peaksid olema karantiinis, st käituma nii nagu oleksid juba haige. Miks nii? Viirushaigustele ja ka COVID-19 korral on iseloomulik nakkusohtlikkuse algus isegi kuni kaks ööpäeva enne sümptomitega haigestumist ehk haigeks jäämist. See tähendab, et inimene tunneb ennast täiesti tervelt ja hästi, kuid organism juba eritab viirust. Tavaliselt on just nimelt enne sümptomite tekke eelne periood kõige nakkusohtlikum. Lisaks sellele võivad eriti lapsed haigust põdeda väga kergelt ja ei pruugigi üldse haigestumist tunda või lapsevanemad sellest aru saada, seega tuleb juba ettevaatavalt olla karantiinis.

  • Püsi kodus või liigu väljas üksi, igasugune füüsiline kontakt inimestega võiks olla olemata
  • Kui leibkonnas on ainult üks inimene lähikontaktne, siis oleks tal hea kogu karantiini perioodiks ennast ülejäänud perest nn isoleerida, et mitte nakatada ülejäänud pereliikmeid
  • Võimalusel püsi eraldi toas, väljaspool seda kanna maski
  • Pese tihti käsi või tee käte antiseptikat ja puhasta hoolikalt pinnad ning vannituba
  • Väldi söömist ühe laua taga ja ära istu koos diivanil teleri ees
  • Väldi samal ajal ühise vannitoa kasutamist
  • Tubade tuulutamine on oluline ja võimalusel piisava õhuniiskuse tagamine

Kuidas käituda, kui oled haigestunud?

Haigeks jäämise korral on samuti oluline vältida kontakti teiste inimestega. Kehtivad samad reeglid nagu karantiinis olles.

Suur osa on ka haiguse sümptomaatilisel ravil. Väga kõrget palavikku kannatama ei pea, alates 38,5 kraadist võib julgelt palavikualandajat võtta. Puhkama peab nii palju, kui keha vajab. Tuba tuleb sageli tuulutada. Kindlasti aitab enesetunde paranemisele kaasa piisav vedeliku tarbimine. Täiskasvanud keskmine inimene vajab kuni 2l vedelikku päevas ning kõrge palaviku korral see vajadus suureneb. Siin ei ole vahet, millist vedelikku tarbitakse – ükskõik, mis haigele maitseb. Kuna COVID-19 haarab kõige enam hingamisteid, on risk viirusliku kopsupõletiku tekkeks. Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine ja ka niisama kõhuli pikutamine. Suur osa kopsudest jääb selja poole ja selili lamades on kopsud rohkem kokku surutud ja gaasivahetus väiksem kui näiteks kõhuli olles, kus kopsude venitatavus parem. Kõhuli põetust kasutatakse ka intensiivravis ja tavaosakonnas, aga loomulikult sobib see ka kodus rakendamiseks. Mugava asendi leidmiseks võib kasutada patju, ühe saab panna rindkere või kõhu toetamiseks ja teise jala alla näiteks.

 

Suur osa haigestunuid paraneb ilma igasuguse arsti abita ja see on endiselt nii. Eesti senine kogemus näitab, et umbes 7% nakatunutest jõuab haiglasse. Millised on märgid raskest haiguskulust? Millal peaks kindlasti arsti või kiirabiga ühendust võtma?

  • Kui eakatel kestab kõrge palavik (üle 38 kraadi) üle 3 päeva või noorematel üle 5 päeva. Mõnikord ei taha palavik väga ravimitele alluda, siis on võimalik kasutada ka palavikualandajat regulaarselt – kolm korda päevas või ka kombineerida omavahel erinevaid preparaate (nt paratsetamool ja ibuprofeen. Vaata alati toimeainet mitte ravimi nime!)
  • Kui koormustaluvus langeb, näiteks on väga raske tualetis käia, tekib hingeldus või minestus või äärmine väsimus vms. Kui inimene ei suuda voodist välja tulla päevi.
  • Kopsukahjustuse märgiks on hingeldus, kui haigestunu hingeldab ilma palavikuta üle 24 korra minutis (seda peab päriselt mõõtma ja lugema ühe minuti jooksul) või ei suuda ta täislauset öelda ilma vahepeal hingamata, tuleks abi kutsuda. Hingeldus on märk sellest, et keha peab rohkem vaeva nägema tagamaks veres piisav hapniku sisaldus ja on otsene viide haiguse tõsidusele. Kõrge palavik võib ka hingeldust põhjustada, siis ei ole selle mõõtmine piisav põhjus muretsemiseks.

Dr Pilleriin Soodla

Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimiskorralduses kehtivad 1. aprillist muudatused – joonisel märgitud aladel on nii patsientidel kui ka kliinikumi töötajatel võimalik parkida tasuta 15 minut. „Parkimistasu muudatus annab võimaluse lihtsustada patsientidel parkimiskoha leidmist ning omakorda suunata kliinikumi töötajad parkima teistesse, kaugemal asuvatesse parklatesse,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige Marek Seer.

 

Kliinikumi parkimisalades korraldab parkimist kaks operaatorit. Maarjamõisa parkimismajas EuroPark OÜ ning parkimine on võimalik EuroPargi parkimise piletiga. Meditsiinilinnaku teistes parklates (L. Puusepa 1a, 2, 4, 6, 8; N. Lunini 6 ja 14 ja Ravila 19 kinnistute parklates E-R kell 8:00–18:00) korraldab parkimist AS Ühisteenused.

 

„Palume tähele panna, et EuroPargi piletiga ei saa parkida Ühisteenuste hallataval parkimise alal ja vastupidi,“ ütles Seer. Kliinikumi töötajad leiavad kogu parkimist puudutava informatsiooni sisevõrgust.

 

Kliinikumi Leht

lk15 parkimise joonis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

lk5 vaktsineerimineTartu Ülikooli Kliinikumis alustati vaktsineerimist COVID-19 vastu 27. detsembril. Praeguseks on esimese vaktsiinidoosi saanud juba 75% kliinikumi töötajatest ning teise vaktsiinidoosi 68% töötajatest.

 

Ladusa vaktsineerimise toimimise eest vastutab kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus, kuid tõhusasse töösse panustab suur vaktsineerimismeeskond. Vaktsineerimisemeeskonna osapoolteks on apteek, kes valmistab ette vajaminevad vaktsiinidoosid; etteregistreerimiskeskus, kes haldab vaktsineerimisaegade broneerimist ning õed, kes viivad läbi immuniseerimist. Lisajõududena on meeskonnas kardiointensiivravi osakonna brigaad, kes on toeks raskemate juhtude käsitlemisel ning infektsioonikontrolli arstid, kes nõustavad vajadusel eelnevalt vaktsineerimisele tulnud inimesi ja tegelevad vajadusel vaktsiinide kõrvaltoimetega. Samuti kuulub vaktsineerimismeeskonda allergoloog. Töötajate vaktsineerimise protsessi edukal läbiviimisel oli kindlasti suur osa kliinikute õendusjuhtidel, kes koostasid algselt nimekirju ning edastasid operatiivset infot töötajatele.

 

Kliinikumis tervikuna on immuniseerimisõigusega õdesid üle 100. COVID-19 vaktsineerimise läbiviimiseks pöördus infektsioonikontrolliteenistus õendusjuhtide poole palvega leida vabatahtlikud õed, kes oleksid nõus osalema COVID-19 vaktsineerimismeeskonnas. Vabatahtlikke õdesid, kes soovisid protsessis osaleda ning läbisid täienduskoolituse, tuli kokku üle 50 ning enamus nendest osaleb hetkel aktiivselt COVID-19 vaktsineerimismeeskonna töös. Meeskonnas on esindatud õed ja teised spetsialistid mitmetest kliinikutest ja teenistustest – anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust, lastekliinikust, psühhiaatriakliinikust, südamekliinikust, närvikliinikust, operatsiooniteenistusest, ühendlaborist, infektsioonikontrolli teenistusest.

 

Kliinikumis vaktsineeritakse lisaks kliinikumi töötajatele ka teisi tervishoiuvaldkonna töötajaid –hambaarste, eriarste, proviisoreid. „Täiendavalt vaktsineerime ka õpetajaid ning tõenäoliselt aitame vaktsineerida ka teisi eesliinitöötajaid – politseinikuid, päästeameti töötajaid politseinikud. Oleme valmis ulatama abikäe ka elanikkonna vaktsineerimisel,“ kommenteeris infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder.

 

„Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna võimekus vaktsineerimise läbiviimiseks on suur. Näiteks vaktsineeriti ühel nädalal üle 2000 töötaja. Võimekus sõltub sellest, kui suur on vaktsineeritavate hulk ning mis ajavahemikus on vaja vaktsineerida. Vajadusel saame suurendada oma võimekust,“ kinnitas Teder.

 

Kommentaar

Infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Vivika Adamson

 

Millest tuleneb kliinikumi töötajate suur huvi vaktsiini vastu?

Kliinikumi töötajad on juba varasemalt näidanud üles teadlikkust ja huvi vaktsineerimise suhtes ja seetõttu on igati ootuspärane ka seekordne töötajate suur vaktsineerimise hõlmatus COVID-19 vaktsiiniga. Tervishoiutöötajate vaktsineerimine vähendab oluliselt COVID-19 haigestumist töötajate hulgas ja suurendab seeläbi ka patisentide ohutust haiglas.

Kasutan võimalust tänada kõiki kliinikumi töötajaid, kes tulid vaktsineerima väga entusiastlikult ja positiivse suhtumisega.

 

Millised on seni peamised vaktsiini kõrvaltoimed ning kui sagedased need on?

Peamised paiksed kõrvaltoimed on seotud süstekoha valulikkuse, punetuse ja tursega. Süsteemsetest kõrvaltoimetest on enim esinenud palavikku, liiges- ja lihasvalu, peavalu, lümfisõlmede suurenemist ning väsimus- ja nõrkustundet. Enamikul juhtudel on need nähud möödunud 48 tunni jooksul. Esimese doosi järgselt andis kõrvaltoimetest teada 2% vaktsineeritud töötajatest, teise doosi järgselt 6% vaktsineeritud töötajatest. Ühtegi anafülaktilist reaktsiooni ei ole esinenud.

lk8 Kadri Sikk Hanna Benderlk8 Made Laanpere Hanna Bender2021. aasta alguses liitus Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga Tartu Seksuaaltervise Keskus. Keskuse tegevust ning toimunud muudatusi kommenteerisid 1995. aastal loodud Tartu Seksuaaltervise Keskuse asutaja dr Made Laanpere ning keskuse juhataja dr Kadri Sikk.

 

Miks otsustati liita Tartus Seksuaaltervise Keskus Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga?

Made Laanpere: Tartu Seksuaaltervise Keskus loodi 1995. aastal eesmärgiga pakkuda noortele sobivaid seksuaaltervise teenuseid, mis on hästi kättesaadavad, hinnanguvabad ja multidistsiplinaarse iseloomuga. Tookordsed noorte seksuaaltervise näitajad olid kehvapoolsed, kuid oleme täna üks parimate näitajatega riike maailmas üldse.

Kadri Sikk: Algsest projektipõhisest tegevusest sai Eesti Haigekassa poolt rahastatud teenus. Viimasel neljal aastal on olnud külastusi aastas keskmiselt 10895 ja üks neljandik meile esmakordselt pöördujatest on noormehed. Seksuaaltervise keskuse Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde toomisel oli peamiseks põhjuseks teenuse järjepidevuse tagamine, mis riigihangete tuules muutus ettearvamatuks.

 

Milliseid teenuseid pakub seksuaaltervise keskus?

Kadri Sikk: Keskus on spetsialiseerunud noorte seksuaaltervise probleemidele, sh hoidumine soovimatust rasedusest; raseduse planeerimine ning diagnoosimine, soovimatu või ootamatu raseduse puhune abi ja nõustamine, seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine, testimine ja ravi. Nõu ja abi saab tulla küsima lähisuhete, seksuaalse identiteedi, orientatsiooni ja üldisemalt seksuaalsuse teemadel. Suur teemadering on seksuaalse arenguga seotu, sh tütarlastel menstruatsioonitsükliga seotud probleemid. Meie meeskonnas töötab ka kliiniline psühholoog. Lisaks individuaalvastuvõttudele korraldame kooliõpilastele seksuaalhariduslikke loenguid ja grupidiskussioone. Seksuaalharidusliku tegevuse kaudu saame noortele meie keskust ja teenuseid tutvustada ning edaspidi on keskusesse juba kergem pöörduda.

 

Mille poolest erinevad teenused seni naistekliinikus pakutud teenustest ja täiskasvanute seksuaaltervise nõustamisest?

Kadri Sikk: Meile on oodatud mõlemast soost kuni 26-aastased noored. Arvestame sihtgrupi vanusega, teismeliste ja noorte puhul sotsiaalse ebaküpsusega. Seetõttu peab teenus olema üles ehitatud nn madala läve teenusena – lihtne pöörduda, kergesti leitav, võimalikult lühikesed järjekorrad, võimalus saada nõu ka kohe, visiiditasuta, ilma saatekirjata. Paralleelselt registreeritud vastuvõtuga on avatud ka vastuvõtt nn „elavas järjekorras“ pöördujatele. Vastuvõtu oleme korraldanud nii, et noorel oleks lihtsam isiklikest asjust kõnelda – vastuvõttev arst või ämmaemand on vastuvõturuumis noorega kahekesi. Meil on olemas ka telefoniliin, mida lisaks registreerimisele kasutatakse ka info küsimiseks, nii saab meie nõustaja vajadusel noort julgustada vastuvõtule tulema. Seda telefoniliini kasutavad mõnikord ka lapsevanemad, kolleegid, noortega tegelevad spetsialistid, et leida noorele võimalus seksuaaltervise teemal tulla abi saama.

Made Laanpere: Kasutame oma igapäevatöös noortesõbralikku lähenemist, mis vaatab noort ja arenevat inimest tervikuna. Oleme loonud aastate jooksul koostöövõrgustiku erinevate osapooltega – sotsiaalsüsteem, koolid, vaimse tervise spetsialistid jne. Kindlasti erineb töö naistekliinikust seetõttu, et sageli on vaja anda väga põhjalikke ja noortele arusaadavas keeles selgitusi mitte ainult haiguste, vaid ka normaalse arengu kohta. Pidevalt on vaja motiveerida ja tunnustada.

 

Milliseid sihte seate tulevikuks?

Kadri Sikk: Oleme mõelnud seksuaalnõustamise pakkumisele ka sihtgrupile vanuses 27 eluaastat ja rohkem. Mõned mõtted tulevikuks on veel, kuid enne avaldamist soovime need korralikult läbi mõelda ja arutada. Lähituleviku kõige pakilisem teema on aga kliinikumis noortele sobiva vastuvõtule digitaalse registreerimise võimaluse loomine.

 

Kommentaar

Professor Helle Karro, naistekliiniku juhataja

Oleme naistekliinikus ka seni püüdnud alati tagada patsiendikeskse ja patsiendi vajadusest ning vanusest lähtuva nõustamise. Kahjuks seni ei olnud meil tingimusi, et pakkuda eraldi just noortele mõeldud teenuseid. Seksuaaltervise keskuse liitumine Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga avardab meie võimalusi ja võimaldab koostöös korraldada noortele mõeldud ennetustegevust ning nõustamist. Tartu Seksuaaltervise Keskusel on noortele mõeldud seksuaaltervise teenuste arendamisel ja korraldamisel juhtiv roll. Usun, et sellest koostööst võidavad kõik ja saame veelgi paremini integreerida ennetus- ja ravitööd.

Edaspidi on plaanis kasutada seksuaaltervise keskust sünnitusabi ja günekoloogia residentide õppebaasina, sest teadmised/oskused noorte kontratseptsiooni ja seksuaaltervise alasest nõustamisest on olulised naistearsti koolituses. Koostöövõimalusi on veelgi ja kindlasti võtame neid arvesse kliiniku eesmärkide ja arendustegevuse kavandamisel.

lk10 Margus PunabEesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum viisid koostöös 2020. aastal läbi 40–49-aastaste meeste terviseuuringu, milles osales üle 3300 mehe ning esmaste tulemuste põhjal ei ole Eesti meeste tervis kiita.

 

Mehele mõeldud tervisekontroll keskendus südame-veresoonkonna, eesnäärme, seksuaaltervise- ja vaimse tervise riskide väljaselgitamisele. Kuna uuringu kulud maksis haigekassa, oli osalemine uuringuprogrammis meestele tasuta. Selles osalemiseks tuli meestel täita uuringu nõusolekuleht ja elektrooniline terviseankeet, millele järgnesid vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine ja kehaehituse aparaatanalüüs. Kogutud andmete põhjal analüüsiti mehe terviseseisundit ja terviseriske ning vajadusel suunati ravile.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht professor Margus Punab rääkis, et enne uuringut eeldati, et olulisi mehespetsiifilisi terviseprobleeme ja -riske leiame umbes 20% uuritavatest ja üldtervise riske samuti 20%. „Kui esimese osas vastasid ootused tegelikkusele, siis üldtervise riske tuvastasime oodatust palju enamatel meestel. Kogutud andmehulk on suur ja nende analüüs on alles alanud. Tuvastatud probleemide põhjustest ja võimalikest meetmetest nende ennetamiseks saame rääkida loodetavasti juba selle aasta lõpus,“ lisas professor Punab.

 

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, et projekt sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras korraldatud „Pikema Sõpruse Päeva“ kampaaniast, mis pööras tähelepanu just mehe tervisele.

 

Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga töötati välja tervisekontrollipakkett, mille eest tasus haigekassa. „Meestele ei ole seni olnud nii põhjalikku haigekassa rahastatud terviseuuringut. Nüüd on uuringu esimene osa meestekliiniku poolt läbi viidud.  Projekti tulemusi analüüsib Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös koos Tervise Arengu Instituudiga, kelle poolt koostatakse Eesti meeste tervise raport. Juunis valmiva raporti põhjal saame otsustada, kuidas meeste tervisesse tulevikus panustada,“ rääkis Parv. 

 

Ta lisas, et tulemuse põhjal on võimalik mitmesugune lähenemine, näiteks spetsiaalselt meestele mõeldud sõeluuringu loomine, meestele enam sobivama arstile pöördumise võimaluse loomine. „Eesti mehed elavad vähem aega tervena kui naised ning samuti elavad nad üldiselt lühemat aega. Meie esialgne eesmärk oleks vähemalt see, et mehed elaksid tervena naistega sama kaua,“ avaldas Parv.

Haigekassa investeeris projekti ennetustegevuseks mõeldud eelarvest rohkem kui 246 000 euro.

 

Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meeste tervise uuringu pilootprojekt:

  • Vastu võeti 3386 ravikindlustatud meest vanuses 40–49, kes polnud vastuvõtule eelnenud viimase aasta jooksul läbinud põhjalikumaid uuringuid. Projekti sisenemine oli saatekirjata, visiiditasuta. Vastuvõtud on tänaseks läbi viidud.
  • Haigekassa koostööpartner on Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik prof Margus Punabi juhtimisel.
  • Teenuseid osutati Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku kõikides keskustes: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja mobiilses kabinetis. Mobiilse kabinetiga tagati teenuse osutamine  väiksemates kohtades ja töökollektiivides.
  • Projekti tulemusena selgub, millised on ravikindlustuse võimalused tegeleda meeste tervisega ennetavalt, hinnates  40–49-aastaste meeste terviseseisundit.

 

Projekti tulemusi analüüsib Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Projekti tulemustest koostatakse projektis osalenud sihtgrupi meeste tervise raport.

 

Kliinikumi Leht

lk4 aatrium15. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosolekul kinnitati Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse uus neljaliikmeline struktuur. Lisaks said heakskiidu nii 2021. aasta tegevuseesmärgid, eelarve kui ka rakenduskava struktuuri- ja juhtimisreformi elluviimiseks.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi uue neljaliikmelise juhatuse moodustavad lisaks juhatuse esimehele ehk tegevjuhile kolm juhatuse liiget – ravijuht, õenduse ja patsiendikogemuse juht ning teadus- ja arendustegevuse juht. Selle sammuga suurendatakse ülikoolihaigla uues juhtimisstruktuuris oluliselt põhitegevuse ehk meditsiinilist kompetentsi. Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul kuulutatakse konkurss uute juhatuse liikmete leidmiseks välja esimesel võimalusel: „Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ning teadus- ja arendustegevuse juhi kohale sobivate kandidaatide otsing algab uuel nädalal, nende ametisse asumise aeg on soovitavalt 1. aprillil 2021,“ ütles juhatuse esimees. 

 

„Muudatused juhatuse struktuuris tähendavad ka laiema juhtkonna moodustamist. „Pärast uute juhatuse liikmete tööle asumist kuuluvad juhtkonda lisaks juhatusele finantsjuht, haldusjuht, infotehnoloogia juht, personalijuht ja kommunikatsioonijuht, aga ka meditsiinilise struktuuri muutuse tulemusel tööle asuvad valdkondade juhid. Laiema juhtkonna loomine võimaldab erinevate valdkondade kaasatust protsessidesse ja otsustesse,“ selgitas juhatuse esimees.

 

Neljaliikmelises juhatuses on tegevjuhi ülesandeks kliinikumi üldjuhtimine ning juhatuse, haldus-, finants-, infotehnoloogia ja teiste tugiteenistuste tegevuse koordineerimine. Ravijuht vastutab tervishoiuteenuste kõrge kvaliteedi ning vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse eest kliinikumi haiglate vastutuspiirkonnas ning koostöö korraldamise eest teiste institutsioonidega. Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ülesandeks on lisaks õendus- ja hooldustöö juhtimisele ja arendamisele suunata kliinikumi parima patsiendikogemuse loomisele ning teadus- ja arendustegevuse juhi kohustuseks on olla kliinikumi arengu eestvedajaks, ühtlasi õppe-, teadus- ja arendustegevuse koordineerijaks.

 

„Kuni uute juhatuse liikmete ametisse asumiseni jätkab 1. aprillini tööd senine juhatus. Juhatuse struktuuris läbivad muutused ka väiksemad struktuuriüksused: senise ühendkantselei asemel luuakse kantseleiteenistus ja juhatuse büroo ning eraldi teenistusena taastatakse kommunikatsiooniteenistus,“ sõnas juhatuse esimees Priit Perens. 

 

Lisaks juhatuse struktuuri muutustele, alustatakse 2021. aastal ka kliinikumi kaasajastatud juhtimispõhimõtete ning meditsiinilise struktuuri muutuste elluviimisega. „Nõukogu poolt kinnitatud meditsiinivaldkondade moodustamiseks luuakse töögrupp, mille ülesanneteks on valdkonna töökorralduse aluste kohta ettepanekute tegemine,“ kirjeldas juhatuse esimees Priit Perens. Ühtlasi alustab juhtkond uue juhtimismudeli rakendamist, järjestades kavandis olevad juhtimispõhimõtted, nende eesmärgid ja rakendustegevused kliinikumi vajadusi ja võimalusi arvestades.

 

Kirjeldatud eesootavate muutuste elluviimisel arvestatakse COVID-19 pandeemiaga. COVID-19 pandeemia ületamine ning sellest väljumine on ka üks Tartu Ülikooli Kliinikumi 2021. aasta eesmärkidest. „Lisaks pandeemiast väljumisele on seadnud juhatus eesmärgiks Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu täitmise, struktuuri- ja juhtimisreformi põhimõtete rakendamisega alustamise, tugiteenistuste struktuuri ümberkujundamise, patsiendi kogemuse juhtimise koondamise vastutava juhatuse liikme vastutusalasse, teadus-arendus ja innovatsiooniüksuse kontseptsiooni välja töötamise ja arendamise ning võrguhaiglatega tihedama koostöömudeli välja töötamise,“ tutvustas juhatuse esimees.

 

Kliinikumi Leht

lk5 Maris Jesse Rene Suurkaev15. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosolekul valiti uueks nõukogu esimeheks Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Senine nõukogu esimees Urmas Klaas peab oluliseks, et nõukogu esimehe ülesanne roteeruks. “Jätkan Tartu linna kui ühe Tartu Ülikooli Kliinikumi asutaja huvide esindamist nõukogus selle liikmena,” ütles Urmas Klaas.

 

Maris Jesse on lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal ja kaitsnud magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.

 

Maris Jesse on olnud Tervise Arengu Instituudi direktor, Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on töötanud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütikuna, Keskhaigekassa direktorina, sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonna peaspetsialistina. 2016. aasta augustist on ta Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.

 

Maris Jesse on Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna peremeditsiini ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, Tallinna Ülikooli kuratooriumi liige, Vabariigi Valitsuse uimastipoliitika komisjoni liige.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Pilleriin SoodlaEesti Teadusagentuur korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi. 2020. aastal esitati üliõpilaste teadustööde konkursile rekordiliselt 584 tööd kokku 31 ülikoolist.

 

Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas pälvis doktoriõppe üliõpilaste astmes 1. preemia (1600 eurot) Pilleriin Soodla konkursitöö „HIV diagnoosid Eestis: esmashaigestumuse ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine” eest. Dr Soodla töö juhendajad olid professor Irja Lutsar ja dr Matti Maimets.

 

Töö eesmärk oli kirjeldada HIV-epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati Eesti HIV-positiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate muutumist ajas. Kõik 2013. aastal esmasdiagnoositud juhud kaasati hiljutise nakatumise, HIV esmashaigestumuse (Prejeani matemaatiline meetod) ja ravimresistentsuse uuringusse. Hinnati HIV alatüüpide ning ravimresistentsusmutatsioonide esinemist ning fülogeneetilise analüüsiga uuriti ülekande klastrite esinemist. Kokkuvõttes soovitati oluliselt laiemat testimist haaratud piirkonnas (Tallinn, Ida-Virumaa) koos kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) kättesaadavusega.

 

Kliinikumi Leht

lk10 mammobussEestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. Eesmärk on avastada rinnavähk enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Rinnavähi varajane avastamine võimaldab alustada ravi õigeaegselt.

 

On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna. Rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu.

 

2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.

 

2021. aastal on sõeluuringule oodatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naisterahvad. Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00.

 

Mammobussi graafik 

25. jaanuar–5. veebruar, Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi 1

8. veebruar–26. veebruar, Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia 6

1. märts–9. märts, Mustvee Tervise hoovis, Kastani 40

10. märts–12. märts, Kallaste, Oja tn turismiinfo kõrval

15. märts–16. märts, Värska Setomaa vallavalitsuse ees, Värska, Pikk 12

17. märts–26. märts, Räpina Vallavalitsuse ees, Kooli 1

29. märts–16. aprill, Põlva Haigla juures, Uus 2

19. aprill – 14. mai, Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a

17. mai – 21. mai, Antsla Tervisekeskuse hoovis, Koolitee 12

25. mai–28. mai, Tõrva Tervisekeskuse hoovis, Tartu 1

31. mai–11. juuni, Valga Haigla ees, Peetri 2

14. juuni–25. juuni, Otepää Vallavalitsuse ees, Lipuväljak 13

28. juuni–9. juuli, Türi Tervisekeskuse parklas, Viljandi 26

12. juuli–23. juuli, Paide Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

26. juuli–27. juuli, Aravete „Meie pood“ juures

28. juuli–30. juuli, Järva Jaani vallamaja parklas

16. august–17. september, Ida-Virumaa

20. september–24. september, Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia 6

27. september–1. oktoober, Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi 1

4. oktoober–15. oktoober, Põlva Haigla juures, Uus 2

18. oktoober–12. november, Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a

15. november–3. detsember, Valga Haigla ees, Peetri 2

6. detsember–10. detsember, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23

13. detsember–23. detsember, Paide Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

27. detsember–31. detsember, Ida-Virumaa

 

Kliinikumi Leht

 

Infokast

Kõik naised peaksid olenemata vanusest jälgima regulaarselt oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka uuringute vahelisel ajal. Eriti tähelepanelik tasub olla järgmiste ohumärkide korral:

  • tihenenud ala rinnakoes
  • rinnakuju ja naha muutused
  • eritis rinnanibust
  • kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine

Nimetatud sümptomite ilmnemisel tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti või günekoloogi poole.

Mobiilse nahakasvajate diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

 

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

Veebruar

2. veebruar 2021, Põlva Haigla, Uus 2, Põlva, apteegi kõrval
9. veebruar 2021, Räpina Haigla, Võru mnt 1, Räpina
16. veebruar 2021, Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla

 

Märts   

2. märts 2021, Otepää, Tartu mnt 1B, kiirabi kõrval olev parkla
9. märts 2021, Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla
16. märts 2021, Võru Spordihall, Räpina mnt 3A, Võru
23. märts 2021, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva
30. märts 2021, Mustvee Tervisekeskus, Kastani 40, Mustvee    

 

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

 

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

 

Veebruar

1.–4. veebruar, Narva, Haigla 5
8.–11. veebruar, Narva, Haigla 5
15.–16. veebruar, Sillamäe, Kesk 28
17.–19. veebruar, Ahtme, Ilmajaama 14

 

Märts

1.–4. märts, Võru, Räpina mnt 3
8.–10. märts, Rapla, Alu tee 1
11.–12. märts, Paide, Tiigi 8
15.–19. märts, Kuressaare, Aia 25
22.–24. märts, Rakvere, Lõuna põik 1
25.–31. märts, Ahtme, Ilmajaama 14

lk5 Ago Korgvee TennusCOVID-19 pandeemia mõjutab kogu Eestit, ent eriti tugevalt on kriis puudutanud Ida-Virumaad. Seetõttu tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi delegatsioon visiidi Narva haiglasse. Esimese visiidi läbi viinud meeskonna, kuhu kuulusid dr Veronika Reinhard, dr Piret Mitt ning Tiina Teder, eesmärgiks oli kaardistada probleemkohad ning selgitada välja, millisest abist Narva kolleegid enim puudust tunnevad.

 

Et kliinikumilt oodati toetust nii kogemuse kui ka parima praktika näol, otsustas kliinikumi kriisijuhtimismeeskond lähetada Narva kliinikumi delegatsiooni toetamaks Narva haigla toimetulekut COVID-19 kriisiga. Kliinikumi meeskonna ülesandeks sai arendada ravitöö ja intensiivravi võimekust COVID-19 haigete käsitlemisel, tõhustada infektsioonikontrolli meetmeid haiglas ja koostada vajadusel uued juhendid.

 

Kliinikumi Narva haigla meeskonda juhib dr Ago Kõrgvee, kes lisaks meeskonna koordineerimisele toetab Narva haiglat tööprotsessides muudatuste sisseviimisel ning aitab luua intensiivravivõimekust COVID-19 osakonnas. Meeskonda kuuluvad veel infektsioonikontrolli teenistuse arst-resident Sandra Absalon, et nõustada COVID-19 osakonna arste haiglas; stomatoloogia kliiniku ülemõde Irina Sapatšuk, kes keskendub personali ressursside otstarbekale kasutamisele ning jälgib kehtestatud töökordade järgimist osakondades; infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder, kes korraldab infektsioonikontrolli koolitusi töötajatele ning nõustab infektsioonikont-rolli nõuete osas; ühendlabori vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov, kes aitab tõsta Narva haigla labori võimekust COVID-19 analüüside läbiviimiseks; anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anesteesiaõde Mari-Anne Knaps ning kvaliteedispetsialist Margarita Milihhina, kes jälgib haigla- sisest infoliikumist ja toetab personali  koolitamist.

 

„Oleme keskendunud töötajate infektsioonikontrollialase pädevuse tõstmisele CO-VID-19 osakondades. Praeguseks on koolitatud ligikaudu 100 töötajat, kuna peame oluliseks, et kõik töötajaid on värskelt läbinud koolituse isikukaitsevahendite kasutamise, käte hügieeni ning nakkusosakonna uue töökorralduse osas,“ selgitas Tiina Teder kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusest. Ta lisas, et Narva haiglas on avatud kolm COVID-19 osakonda ning koolitustega tagatakse sealsetele töötajatele uusimad teadmised infektsioonikontrollinõuete osas. „Ida-Virumaal on COVID-19 nakatumiskordaja Eesti kõrgeim ning see mõjutab otseselt ka haigla tööd. Et haiglakeskkonda kaitsta, on isikukaitsevahendite korrektsel ja järjepideval kasutamisel äärmiselt suur roll,“ kinnitas Tiina Teder.

 

Et Narva elanikkonnast üle 90% kasutavad suhtlemiseks vene keelt, oli üheks toetavaks tegevuseks ka infektsioonikontrolli juhendite koostamine ja/või olemasolevate kliinikumi eestikeelsete juhendite tõlkimine. „Abikäe juhendite väljatöötamiseks spetsiaalselt Narva haigla jaoks andsid kliinikumi kriisjuhtimismeeskonna liikmed dr Veronika Reinhard ja dr Piret Mitt,“ lisas Teder.

 

Ühendlabori kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonna vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov rääkis, et Narva haigla labori eesmärgiks seati tagada SARS-CoV-2 analüüside teostamine öö-päevaringselt 1-tunnise analüüsi ringluse ajaga. „Selleks viidi Narva haigla ühendlaboris novembris sisse verifitseeritud SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodika, mida hakati koheselt kasutama mikrobioloogia laboris,“ kirjeldas Agnes Ivanov. Ümberkorralduste tulemusel teeb Narva haigla labor nüüd SARS-CoV-2 antigeen analüüsi ja erakorralist SARS-CoV-2 RNA-analüüsi, lähtudes kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna poolt kinnitatud SARS-CoV-2 antigeeni testimise korrast. „Muutus on suur, selline kord võimaldab anda vajaliku testivastuse ühe tunni jooksul,“ ütles Ivanov.

 

Lisaks SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodikale on plaanis sisse viia ka COVID-19 haigete raviskeemis vajalik interleukiin VI analüüs, seadistades selleks uue immunoloogilise analüsaatori. „Narva haigla labori töötajad on olnud väga tulid, nad on osalenud aktiivselt koolitustel ning omandanud kiirelt uusi teadmisi,“ kiitis Agnes Ivanov.

 

Ka Tiina Teder kinnitab, et Narva kolleegid on olnud motiveeritud kliinikumi delegatsiooniga koostööd tegema ning tartlased on soojalt vastu võetud. „Töö Narva haiglas on olnud huvitav, ent ka intensiivne ning tavapärasest erinev, kuna enamus tööd tuleb teha vene keeles. Seda enam hindavad kahe haigla töötajad üksteise pingutusi. Koostöö Narva haiglaga sujub hästi,“ ütles Tiina Teder koostöökogemust kokku võttes.

 

Jõulupühadeks on kliinikumi delegatsioon pöördunud tagasi Tartusse, kuid Narva haigla nõustamine jätkub e-kanalite ja telefoni vahendusel, vajadusel tehakse kohapeale ka visiite.

 

Kliinikumi Leht

 

Dr Ago Kõrgvee, Narva haigla delegatsiooni juht: Meie eesmärgiks oli ja on aidata Narva haigla töö ümber korraldada vastavalt COVID pandeemia vajadustele ja võimalustele Ida-Viru-maal. Moodustasime meeskonna, kuhu kuulusid oluliste tegevussuundade esindajad, kelle ülesandeks oli korrigeerida haigla tööd lähtuvalt vajadustest. Kliinilise nõunikuna pidasin oluliseks kogu haigla tegevusest ja ressurssidest ülevaate saamist. Eesmärgiks oli erakorralise arstiabi jätkumine Narvas, tööjõu ümberjagamine strateegiliselt olulistele tegevustele, nakkushaiguste osakondade töö ümberkorraldamine tänapäevaste arusaamade järgi. Meeskond tegi lühikese aja jooksul muutuste elluviimiseks suure töö, mille eest tänan neid kõiki kogu südamest. Kindlasti tänan ka kogu Narva haigla personali koostöö ja ennastületava panustamise eest.

lk9 Arstiüliõpilased abiõe kursusel Tartu Tervishoiu KõrgkoolTartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koostöös läbivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiüliõpilased viiepäevase abiõe praktilise kursuse, et pärast seda vajadusel asuda tööle kliinikumi COVID-19 osakondadesse.

 

Tulenevalt viimaste nädalate hüppeliselt kasvanud COVID-19 nakatunute ja haiglaravi vajavate patsientide arvust, on Tartu Ülikooli Kliinikum seadnud sisse mitu täiendavat COVID-19 osakonda. “Juurde rajatud osakondade käivitamisel on võtmeküsimuseks meditsiinipersonali olemasolu. Selle tagamiseks on kliinikumis juba ka piiratud plaanilist statsionaarset tööd,” selgitas kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

 

Et tagada abikäsi juba olemasolevatele töötajatele eesootaval väljakutseterohkel talvisel perioodil, kutsusid ülikool ja kliinikum 4. ja vanemate kursuste arstiüliõpilasi abiõe oskusi omandama ning asuma tööle COVID-19 osakondadesse. Kliinikumi ülemõe Tiina Freimanni  kinnitusel on noored tulevased kolleegid haiglas oodatud abikäed. „Üliõpilaste huvi haiglasse abiõeks minna kinnitas nende kiire reageerimine üleskutsele. Mõne päevaga andis enda valmisolekust teada 43 inimest ning esimese kümneliikmelise rühma praktiline õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis algas 14. detsembril,“ ütles Tiina Freimann.

 

Arstiüliõpilaste kõrge motivatsioon

„Valdav enamus arstitudengeid on õpingute vältel vastavalt läbitud kursustele töötanud haiglas kas hooldaja, abiõe või abiarstina. See on suurepärane võimalus praktiliste oskuste omandamiseks, haiglasüsteemi ja huvi pakkuvate erialadega lähemalt tutvumiseks ning ülikooli ajal erialase tööga lisaraha teenimiseks,“ rääkis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu esimees Triin Olde.

Ta lisas, et praegune koroonakriis on haiglatöös osalemise eriti hinda tõstnud, sest distantsõppe ja nakkusohu tõkestamise tõttu on üliõpilaste kokkupuude haiglakeskkonna ning patsientidega olnud minimaalne ja nüüdseks taas täielikult peatunud.

 

Väärtuslik praktiline kogemus

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan Anti Kalda tunnustas kliinilise meditsiini instituuti algatuse ja abiõeks õppivaid arstiteaduse üliõpilasi julguse ja initsiatiivi eest. “COVID-19 pandeemia on suunanud arstiüliõpilased e-õppele ning jätnud ainukeseks võimaluseks praegu patsientidega tegeleda neile, kelle praktika on seotud koroonapatsientidega või kes pakuvad lisaväärtust haigla COVID-osakondades,“ rääkis Kalda.

 

Ta tõdes, et COVID-tingimustes abiõena töötamine on tulevasele arstile kindlasti kasulik, sest praegu on parim võimalus omandada kogemusi meditsiinisüsteemis, mis erineb oluliselt selle argipäevast. „Mul on hea meel, et meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased, tulevased arstid näevad suuremat pilti ning lähtudes missioonitundest läbivad praegu vajalikku koolitust, et pakkuda pandeemiaga võitlevale haiglapersonalile oma tuge,“ kiitis Kalda kõiki arstiüliõpilasi, kes tahavad võitluses COVID-19-ga haiglaid aidata. Kalda avaldas siiski lootust, et üliõpilased saavad peagi naasta normaalse õppetöö juurde, sest abiõena töötamise kõrval ei tohi unustada üliõpilase põhiülesannet.

 

Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar rõõmustas koostöö üle ning tutvustas abiõeks saamise koolitusprogrammi: „Praktikume viivad läbi õe õppekava õppejõud. Eilsel esimesel koolituspäeval käsitleti anti- ja aseptika põhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamist COVID-osakonnas ning hooldustoiminguid. Järgnevatel päevadel harjutatakse veeniprotseduure, tilkinfusiooni tegemist, ravimite manustamist, dokumenteerimist jm õendustoiminguid.“

 

Järgmine abiõe kiirkursus algab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 4. jaanuaril.

lk12 Kureauto

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ämmaemandad on suurendanud koduvisiitide arvu ning tänasest kasutavad ämmaemandad beebide juurde jõudmiseks ka spetsiaalset Kureautot.

 

„Naistekliinik on suurendanud oluliselt sünnitusjärgsete koduvisiitide arvu pärast ämmaemandusabi teenuse laienemist Tartu Tervisekeskusesse. Päevas tehakse kuni kuus visiiti vastsündinu ja ema juurde, et hinnata nende heaolu,“ tutvustas kliinikumi naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu.

 

Sünnitusjärgseid koduvisiite teevad ämmaemandad Marrit Kanna ja Kärt Hüdsi. „Koduvisiitide eesmärk on hinnata ema üldist seisundit ja sünnitusest taastumist, samuti pööratakse olulist tähelepanu vaimsele tervisele, kohanemisele, toimetulekule ja tugivõrgustiku olemasolule,“ selgitas naistekliiniku ämmaemand Marrit Kanna.

 

Inglismaal kogukonna ämmaemandana töötanud Marrit Kanna, kes sügisest on ametis Tartu Ülikooli Kliinikumis, peab koduvisiite oluliseks patsiendikesksuse aspektist. „Ämmaemand saab koduvisiidi käigus toetada nii ema kui last just koduses ja igapäevases toimetuleku keskkonnas. Me jälgime ka vastsündinu kohanemist ja ealist arengut, tema üldseisundit, sealhulgas magamist ja toitmist ning kaaluiivet,“ tutvustas Kanna.

 

Lisaks jagavad koduvisiitide ämmaemandad kogu perele informatsiooni ema ja vastsündinu heaolu eest hoolitsemiseks ning nõustavad terviseriskide äratundmise osas, andes ka konkreetseid tegutsemisjuhiseid.

 

Koduvisiit määratakse enne kliinikumi sünnitusosakonnast väljakirjutamist kõikidele Tartu tervisekeskuse perearstide nimistute emadele ja peredele. Naistekliiniku ämmaemand teeb koduvisiidi esimese 7 päeva jooksul pärast sünnitust ja vajadusel 14. päeval pärast sünnitust. „Ämmaemanda koduvisiiti on otstarbekas kasutada kuni 28 päeva pärast sünnitust, enamasti kuni 14 päeva,“ lisas ülemämmaemand Pille Teesalu.

 

Et paljudes kultuurides seostub kurg lapseootusega, sai ka naistekliiniku transpordivahend nime Kureauto. Kureauto hõlbustab ämmaemanda tööpäeva planeerimist ja patsientide juurde jõudmist. 

 

Kliinikumi Leht

lk2 stats raviTartu Ülikooli Kliinikum suurendas COVID-19 leviku tõkestamise meetmeid haiglaruumides. 16. novembrist testitakse Tartu Ülikooli Kliinikumis SARS-CoV-2 suhtes kõiki patsiente, kes saabuvad haiglaravile või päevakirurgia protseduurile. Testimise kohustus ei puuduta kuni 10-aastaseid sümptomiteta lapsi.

 

Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf peab Eesti epidemioloogilist olukorda muret tekitavaks: „Jälgime olukorda igapäevaselt, sealhulgas Tartu Ülikooli matemaatikaprofessori Krista Fisheri prognoose,“ rääkis prof Starkopf. Et kaitsta tervishoiutöötajaid ja teisi haiglaravil viibijaid, on kriisijuhtimismeeskond otsustanud sisse viia kohustusliku testimise patsientidele.

 

Uus testimise kord hõlmab statsionaarse ravi ja päevakirurgia patsiente. „SARS-CoV-2 testimine on vajalik kõigil plaanilisele või erakorralisele statsionaarsele ravile tulnud patsientidel, välja arvatud kuni 10-aastastel asümptomaatilistel lastel. Statsionaarsele ravile saabujatel tehakse test kliinikumis esimesel võimalusel pärast patsiendi haiglasse vastuvõtmist,“ selgitas kriisijuhtimismeeskonna juht.

 

Kõik päevakirurgia patsiendid, välja arvatud kuni 10-aastased asümptomaatilised lapsed, peavad tegema SARS-CoV-2 testi kuni 72 tundi enne kliinikumi saabumist. „Proovi võtmisele saatmise eest hoolitsevad kliinikumi tervishoiutöötajad. Patsiendi mugavuse suurendamiseks on kliinikum sõlminud kokkulepped erinevate maakondade testimispunktidega,“ rääkis professor Starkopf.

 

Ambulatoorsed vastuvõtud (v.a päevakirurgia) ja uuringud jätkuvad senise korralduse alusel, mille puhul tuleb patsiendil endiselt täita tervisedeklaratsioon, teha käte antiseptikat, kanda maski ning hoida distantsi.

 

Lisaks COVID-19 patsientide ravimisele on kliinikumi eesmärgiks pakkuda raviteenuseid ka kõikidele teistele patsientidele. „Seni on kliinikum saanud jätkata planeeritud mahus ka tavapärase tööga, samal ajal rangelt jälgides riiklikke nõudeid ning isikukaitsevahendite kasutamist. „Plaanilise töö raames käib kliinikumis päevas ravil ligikaudu 800–900 patsienti, kellele raviteenuse osutamine on samaväärseks prioriteediks nagu COVID-19 haigete ravi,“ rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

lk5 PERHi ja kliinikumi juhatus

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatused pidasid koostöökohtumise, et vaadata väljakutseid pakkunud aastale tagasi ning seada ühiseid sihte algavaks aastaks.

 

„Kliinikumi ja Regionaalhaigla koostööst võidavad nii patsiendid kui haiglad ise, arvestades Eesti riigi suurust ning ressursse,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. „Siin on heaks näiteks vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine, neid valdkondi saame koostöös arendada,“ lisas Regionaalhaigla juhatuse liige ülemarst prof Peep Talving.

 

Majandustulemusi analüüsides jagati kogemusi nii igapäevast tööd kui ka kaugemaid investeeringuplaane silmas pidades. 2021. aasta oluliseks koostööpunktiks on  IT-arendused. Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on plaanis laiapõhjaline IT-alane koostöö. „COVID-19 tingitud eriarenduste tegemine, uue vereinfosüsteemi hankimine ning ühiselt uute rahastusvõimaluste leidmine,“ tõi Peedu mõned näited ühistest koostööplaanidest.

 

Eesti kahe suurhaigla ravitöömahtude suurus on sarnane. Teataval määral esinev erinevus ravitöös tuleneb erialade spetsiifikast, mida kummaski haiglas pakutakse. Ühiselt tõdeti, et eesmärgiks on fookusega patsiendile tervishoiuteenus ning olenemata hetkel valitsevast üleriiklikust tervishoiu hädaolukorrast, on vajalik tagada ravitöö kõikidele patsientidele.

 

Kliinikumi Leht 

 

4. novembril kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ja juhatuse liige Maret Tark Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatusega.

 

Helen Kasemaa, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president: „Meil oli Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatusega äärmiselt tore ja produktiivne kohtumine – teemaks oli Maarjamõisa mõisahoone, seltsi tuleviku plaanid ja palju muud. Loodame ka edaspidisele heale koostööle ja sõbralikele suhetele!“

lk5 EAYS ja juhatus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

lk10 Kliinikumi parkla Ragnar Vutt1. detsembrist muutub Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa piirkonna parkimiskorraldus ning parklates hakkab kehtima tasuline kord nii patsientidele kui ka töötajatele.

 

Selleks, et ühtlustada senist parkimiskorraldust ning tagada reeglitekohane parkimine nii patsientidele kui ka töötajatele, korraldas Tartu Ülikooli Kliinikum parkimisteenuse partneri leidmiseks hanke. Hanke võitja, Ühisteenused AS, alustab parkimisalade opereerimisega detsembrikuust. Maarjamõisa parkimismaja parkimisteenuse korraldajaks seni kehtinud tingimustel jääb endiselt Citypark Eesti.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige–haldusjuht Marek Seer toob välja, et seni kehtisid Maarjamõisa väljal asuvates parklates erinevad parkimiskorraldused. „1. detsembrist muutub parkimine Maarjamõisa piirkonnas kliinikumi hoonete ümbruses tasuliseks. Seni on parkimisalad olnud hõivatud erineva koormusastmega, mida uus kehtima hakkav korraldus samuti reguleerib,“ selgitas Marek Seer.

 

Uus parkimiskorraldus hakkab kehtima järgmiste kinnistute parklates: L. Puusepa 1a, 2, 4, 6, 8; N. Lunini 6 ja 14 ja Ravila 19 esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00. „Meditsiinilinnaku parklates on nii 1 tunni tasuta parkimise võimalus kui ka invakohtade olemasolu majade sissepääsude juures. Pärast esimest tasuta tundi maksab parkimine 1 eurot tunni kohta või 5 eurot päevapiletina. Selleks, et tagada patsientidele vabad parkimiskohad hoonete lähedal, suunab kliinikum haiglatöötajad kaugematele parkimisaladele,“ kommenteeris Marek Seer.

 

Parkimiskorralduse parendamise esimene samm oli Maarjamõisa parkimismaja rajamine, mis omakorda oli eelduseks ka III meditsiinilinnaku ehitusetapi alustamiseks. Kliinikumi Maarjamõisa territooriumil on autode parkimiskohti üle 1300, millest märgistatud invakohti 35. Et linnaruumi ressursid on piiratud, rajab kliinikum III ehitusjärgus erakorralise meditsiini osakonna parkla maa alla. Ühtlasi planeeritakse juurde ka jalgrattahoidlaid, et soodustada alternatiivsete transpordivõimaluste kasutamist. „III ehitusjärgus rajatakse juurde 60 jalgrattaparkla kohta lisaks hetkel olemasolevatele 310 jalgratta hoiukohale Maarjamõisa väljal. Rõõm on tõdeda, et paljud kliinikumi töötajad peavad lugu tervislikest eluviisidest ja tulevad juba praegu tööle jalgsi või jalgrattaga ning seda olenemata ilmast,“ ütles Seer.

 

Kliinikumi Leht

lk10 parkimisjoonis uus

lk4 Märtson Aare A.TennusTartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku professor Aare Märtson ja dotsent Katre Maasalu osalesid töörühma töös, mis uuris uudseid biomarkereid luusarkoomi ravi edendamiseks.

 

Uuringus osalesid lisaks hetkel Austraalias Murdochi ülikoolis töötav professor Sulev Kõks ning lisaks eestlastele Perthis Lääne-Austraalia ülikooli ning Vietnami Hue ülikooli teadlased. Artikli üks kaasautoritest Xuan Dung Ho kaitses Aare Märtsoni, Sulev Kõksi ja Katre Maasalu juhendamisel Tartu Ülikoolis 2018. aastal doktorikraadi teemal „Osteosarkoomi geneetilise profiili iseloomustus“.

 

Töös rakendati paarisdisaini, kus võrreldi samade isikute kasvajalise ja terve luukoe transkriptoomi. Uuriti 18 Vietnami osteosarkoomi patsiendil leptiini retseptori kattuva transkripti (LEPROT) alternatiivset splaissingut. Analüüsiti luu näidiseid RNA-sekveneerimise meetodil ning patsientidelt koguti proove nii vähi kui normaalsetest rakkudest ning tuvastati statistiliselt olulisi erinevusi LEPROT eksonite avaldumisel normaalsete ja vähi proovide vahel. Läbi viidud uuringud võivad aidata mõista osetosarkoomi patogeneesi.

 

„Hetkel on tegemist esmase uuringuga, kuid uuringuid on vaja jätkata võimaliku diagnostilise markeri ja ravi märklaua arendamiseks “ sõnas professor Aare Märtson.

 

Osteosarkoom on kõige sagedamini esinev esmase luu pahaloomulise kasvaja vorm. Igal aastal diagnoositakse ligikaudu 3 esmast osteosarkoomi juhtumit miljoni elaniku kohta. Haigus esineb sagedamini noorematel ja meessoost isikutel. Esmased haigussümptomid on mittespetsiifilised, mistõttu võib haigus esmasel pöördumisel tähelepanuta jääda. Sagedamini esineb osteosarkoom suurtes toruluudes nagu reieluu, sääreluu ja õlavarreluu ning levib sagedamini kopsukoesse. Ehkki keemiaravi kombineerituna operatiivse sekkumisega aitab oluliselt elulemust parandada ei pruugi need aidata tervistuda. Seetõttu on osteosarkoomi prognoos halb ning pole muutunud 1980 aastatest. Osteosarkoomi põhjus ja tekkemehhanism ei ole teada ning seetõttu pole leitud siiani uusi raviviise.

 

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Experimental Biology and Medicine artiklis „Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma“ ning artikkel oli ajakirja perioodi parim artikkel, mistõttu sellel anti vaba  juurdepääs 90 päevaks.

 

Kliinikumi Leht

lk6 mitraalklapi operatsioon Kerli Lindlaan23. septembril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis südameoperatsioon metoodikaga, mille käigus reproteesiti patsiendi mitraalklapp kateetrikaudselt.

 

„Uue mitraalklapi saanud 67-aastane meespatsient vajas esimest korda südameoperatsiooni 10 aastat tagasi, mil tema südame mitraalklapp asendati bioproteesiga,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna vanemarst-õppejõud Arno Ruusalepp. Ta selgitas, et bioproteesid kuluvad aja jooksul, mistõttu vajavad patsiendid kordusoperatsiooni. „Seni on südame mitraalklapi kordusproteesimised sobivate klapiproteeside puudumise tõttu viidud Eestis läbi lahtise südameoperatsiooniga. Samas kaasnevad selle meetodiga aga suuremad riskid tüsistusteks, patsiendi pikem intensiivraviperiood ja ka operatsioonist taastumise aeg,“ rääkis dr Ruusalepp. Seega on kateetrikaudne meetod klapiproteeside asendamiseks patsiendile kergemini kulgev operatsioon.

 

Uus mitraalklapi bioprotees paigaldati patsiendile ühetunnise operatsiooni käigus südame tipu kaudu olemasoleva mitraalklapi sisse, pärast mida see avati. „Nii taastati operatsiooniga patsiendi südamefunktsiooni ja seeläbi ka elukvaliteet,“ sõnas dr Ruusalepp. 

 

Uuendusliku südameoperatsiooni teostasid Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekirurgid Arno Ruusalepp, Toomas Hermlin ja Jaagup Truusalu koos meeskonnaga. Südamekirurgide hinnangul vajaks Eestis edaspidi sellist operatsiooni aastas umbes viis patsienti ning kliinikumis jääb see sõltuvalt patsiendi seisundist valikmeetodiks.

 

Kliinikumi Leht

lk6 COVID 19 testAlates 1. oktoobrist on kõikidel soovijatel võimalik broneerida aega tasulise COVID-19 testi tegemiseks Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

„Kliinikumi ühendlabor alustas COVID-19 testide tegemisega märtsikuus, kuid seni oli see kättesaadav vaid kliinikumis ambulatoorsetel vastuvõttudel käivate või haiglaravil viibivate patsientide, kliinikumi töötajate ja ka partnerhaiglate jaoks,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm.

 

Et eraisikud on olnud huvitatud ka ilma saatekirjata testimisest, laiendas ühendlabor sellealast tegevust. „Ühendlaboril on võimekus teenindada ka teisi huvilisi, mis omakorda leevendab nõudlusest tekkinud järjekordi teistes laborites,“ selgitas Anu Tamm. Ta lisab, et lisaks eraisikutele on testimise vastu huvi tundnud ka eraettevõtted ning kohalikud omavalitsused, kellele alates oktoobrist analüüsid samuti kättesaadavad on.

 

Analüüse võetakse N. Lunini 6 maja juures asuvas testimispunktis. Tasulisele COVID-19 analüüsile on võimalik aega broneerida telefoni teel 731 9100 või kliinikumi kodulehel valides infektsioonhaiguste erialalt SARS-CoV-2 testi. Ilma saatekirjata on analüüsi maksumuseks 75 eurot, arve saadetakse e-postile analüüsi aega broneerides ning selle eest tuleb tasuda enne analüüsi võtmisele tulemist. Lisaks on võimalik arve eest tasuda kliiniku patsiendiportaalis ePatsient.

 

Kui COVID-19 analüüse tellivad suuremate kollektiividega ettevõtted, soovides testida enam kui 15 inimest, tuleb neil pöörduda ühendlabori sekretäri poole telefoni 731 9312 teel või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kaudu. „Et ennetada inimeste kogunemist ning pidades kinni hajutamise nõudest, on kliinikum sõlminud kokkuleppe Tartu Kiirabiga, kelle COVID-19 analüüsi võtmise brigaad teeb väljasõidu soovitud asutusse, võtab analüüsid ning transpordib need omakorda ühendlaborisse,“ rääkis ühendlabori direktor.

 

Mõlema analüüsi andmise variandi puhul on vastused on leitavad Digiloost järgmisel päeval ning vajadusel on võimalik saada vastuse väljatrükk paberkandjal, küsides seda L. Puusepa 8 J-korpuse registratuurist.

 

Juhul, kui COVID-19 analüüsi järgselt kinnitub positiivne tulemus, tuleb jääda perearsti jälgimisele.

 

Kliinikumi Leht

lk7 ämmaemandadOktoobrikuu algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskus ämmaemandusabi teenuseid nii Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistus olevatele patsientidele kui ka teistele soovijatele.

 

Perekeskuse Annelinna laienemise eesmärk on muuta ämmaemandusabi  naistele ja peredele kättesaadavaks ja tuua kodule lähemale. Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemämmaemanda Pille Teesalu sõnul on ämmaemandatel oluline roll nii sünnituseks valmistumisel, sünnitusaegse toimetuleku toetamisel kui ka sünnitusjärgse perioodiga kohanemisel ja riskide varasel märkamisel. „Sünnitusjärgset ämmaemandusabiteenust on seni rakendatud pigem tagasihoidlikult. Sünnitusjärgsete teenuste hulka kuuluvad nii ambulatoorsed vastuvõtud kui sünnitusjärgsed koduvisiidid ja imetamisnõustamine,“ selgitas naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu.

 

Kliinikumi naistekliiniku juhataja professor Helle Karro sõnul võimaldab ämmaemandusabi laienemine esmatasandile elukoha lähedast, perekeskset ja järjepidevat teenust. „Nii saame pakkuda õiget teenust õiges kohas. Enne sünnitusosakonnast kojukirjutamist määratakse kõikidele tervisekeskuse perearstide nimistute emadele ja peredele sünnitusjärgse koduvisiidi toimumise aeg. Naistekliiniku perekeskuse ämmaemand teeb sünnitusjärgse koduvisiidi esimese 7 päeva jooksul pärast sünnitust ja vajadusel 14. päeval pärast sünnitust,“ selgitas naistekliiniku juhataja.

 

Sünnitusjärgset koduvisiiti pakutakse ka  naistele, kes seda ise soovivad või kes ämmaemanda hinnangul sünnitusjärgselt lisatoetust vajavad, kuid ei kuulu Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistutesse. Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandate vastuvõtule Tartu Tervisekeskuses saab pöörduda sünnitusjärgse koduvisiidi soovi korral, vastsündinu hoolduse küsimustes, imetamisnõustamiseks, seksuaaltervise ja kontratseptsioonialaseks nõustamiseks, sünnitusjärgseks kontrolliks 6–8 nädalat pärast sünnitust, raseduse jälgimiseks, gestatsioondiabeedi - ja raseduskriisi nõustamiseks.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandate vastuvõtt Tartu Tervisekeskuses toimub esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00, ruumides 125 ja 126. Vastuvõtuaega saab broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehel, patsientidportaalis ePatsient või üleriiklikus digiregistratuuris.

 

Kliinikumi Leht