lk5 Ago Korgvee TennusCOVID-19 pandeemia mõjutab kogu Eestit, ent eriti tugevalt on kriis puudutanud Ida-Virumaad. Seetõttu tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi delegatsioon visiidi Narva haiglasse. Esimese visiidi läbi viinud meeskonna, kuhu kuulusid dr Veronika Reinhard, dr Piret Mitt ning Tiina Teder, eesmärgiks oli kaardistada probleemkohad ning selgitada välja, millisest abist Narva kolleegid enim puudust tunnevad.

 

Et kliinikumilt oodati toetust nii kogemuse kui ka parima praktika näol, otsustas kliinikumi kriisijuhtimismeeskond lähetada Narva kliinikumi delegatsiooni toetamaks Narva haigla toimetulekut COVID-19 kriisiga. Kliinikumi meeskonna ülesandeks sai arendada ravitöö ja intensiivravi võimekust COVID-19 haigete käsitlemisel, tõhustada infektsioonikontrolli meetmeid haiglas ja koostada vajadusel uued juhendid.

 

Kliinikumi Narva haigla meeskonda juhib dr Ago Kõrgvee, kes lisaks meeskonna koordineerimisele toetab Narva haiglat tööprotsessides muudatuste sisseviimisel ning aitab luua intensiivravivõimekust COVID-19 osakonnas. Meeskonda kuuluvad veel infektsioonikontrolli teenistuse arst-resident Sandra Absalon, et nõustada COVID-19 osakonna arste haiglas; stomatoloogia kliiniku ülemõde Irina Sapatšuk, kes keskendub personali ressursside otstarbekale kasutamisele ning jälgib kehtestatud töökordade järgimist osakondades; infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder, kes korraldab infektsioonikontrolli koolitusi töötajatele ning nõustab infektsioonikont-rolli nõuete osas; ühendlabori vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov, kes aitab tõsta Narva haigla labori võimekust COVID-19 analüüside läbiviimiseks; anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anesteesiaõde Mari-Anne Knaps ning kvaliteedispetsialist Margarita Milihhina, kes jälgib haigla- sisest infoliikumist ja toetab personali  koolitamist.

 

„Oleme keskendunud töötajate infektsioonikontrollialase pädevuse tõstmisele CO-VID-19 osakondades. Praeguseks on koolitatud ligikaudu 100 töötajat, kuna peame oluliseks, et kõik töötajaid on värskelt läbinud koolituse isikukaitsevahendite kasutamise, käte hügieeni ning nakkusosakonna uue töökorralduse osas,“ selgitas Tiina Teder kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusest. Ta lisas, et Narva haiglas on avatud kolm COVID-19 osakonda ning koolitustega tagatakse sealsetele töötajatele uusimad teadmised infektsioonikontrollinõuete osas. „Ida-Virumaal on COVID-19 nakatumiskordaja Eesti kõrgeim ning see mõjutab otseselt ka haigla tööd. Et haiglakeskkonda kaitsta, on isikukaitsevahendite korrektsel ja järjepideval kasutamisel äärmiselt suur roll,“ kinnitas Tiina Teder.

 

Et Narva elanikkonnast üle 90% kasutavad suhtlemiseks vene keelt, oli üheks toetavaks tegevuseks ka infektsioonikontrolli juhendite koostamine ja/või olemasolevate kliinikumi eestikeelsete juhendite tõlkimine. „Abikäe juhendite väljatöötamiseks spetsiaalselt Narva haigla jaoks andsid kliinikumi kriisjuhtimismeeskonna liikmed dr Veronika Reinhard ja dr Piret Mitt,“ lisas Teder.

 

Ühendlabori kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonna vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov rääkis, et Narva haigla labori eesmärgiks seati tagada SARS-CoV-2 analüüside teostamine öö-päevaringselt 1-tunnise analüüsi ringluse ajaga. „Selleks viidi Narva haigla ühendlaboris novembris sisse verifitseeritud SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodika, mida hakati koheselt kasutama mikrobioloogia laboris,“ kirjeldas Agnes Ivanov. Ümberkorralduste tulemusel teeb Narva haigla labor nüüd SARS-CoV-2 antigeen analüüsi ja erakorralist SARS-CoV-2 RNA-analüüsi, lähtudes kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna poolt kinnitatud SARS-CoV-2 antigeeni testimise korrast. „Muutus on suur, selline kord võimaldab anda vajaliku testivastuse ühe tunni jooksul,“ ütles Ivanov.

 

Lisaks SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodikale on plaanis sisse viia ka COVID-19 haigete raviskeemis vajalik interleukiin VI analüüs, seadistades selleks uue immunoloogilise analüsaatori. „Narva haigla labori töötajad on olnud väga tulid, nad on osalenud aktiivselt koolitustel ning omandanud kiirelt uusi teadmisi,“ kiitis Agnes Ivanov.

 

Ka Tiina Teder kinnitab, et Narva kolleegid on olnud motiveeritud kliinikumi delegatsiooniga koostööd tegema ning tartlased on soojalt vastu võetud. „Töö Narva haiglas on olnud huvitav, ent ka intensiivne ning tavapärasest erinev, kuna enamus tööd tuleb teha vene keeles. Seda enam hindavad kahe haigla töötajad üksteise pingutusi. Koostöö Narva haiglaga sujub hästi,“ ütles Tiina Teder koostöökogemust kokku võttes.

 

Jõulupühadeks on kliinikumi delegatsioon pöördunud tagasi Tartusse, kuid Narva haigla nõustamine jätkub e-kanalite ja telefoni vahendusel, vajadusel tehakse kohapeale ka visiite.

 

Kliinikumi Leht

 

Dr Ago Kõrgvee, Narva haigla delegatsiooni juht: Meie eesmärgiks oli ja on aidata Narva haigla töö ümber korraldada vastavalt COVID pandeemia vajadustele ja võimalustele Ida-Viru-maal. Moodustasime meeskonna, kuhu kuulusid oluliste tegevussuundade esindajad, kelle ülesandeks oli korrigeerida haigla tööd lähtuvalt vajadustest. Kliinilise nõunikuna pidasin oluliseks kogu haigla tegevusest ja ressurssidest ülevaate saamist. Eesmärgiks oli erakorralise arstiabi jätkumine Narvas, tööjõu ümberjagamine strateegiliselt olulistele tegevustele, nakkushaiguste osakondade töö ümberkorraldamine tänapäevaste arusaamade järgi. Meeskond tegi lühikese aja jooksul muutuste elluviimiseks suure töö, mille eest tänan neid kõiki kogu südamest. Kindlasti tänan ka kogu Narva haigla personali koostöö ja ennastületava panustamise eest.

lk9 Arstiüliõpilased abiõe kursusel Tartu Tervishoiu KõrgkoolTartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koostöös läbivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiüliõpilased viiepäevase abiõe praktilise kursuse, et pärast seda vajadusel asuda tööle kliinikumi COVID-19 osakondadesse.

 

Tulenevalt viimaste nädalate hüppeliselt kasvanud COVID-19 nakatunute ja haiglaravi vajavate patsientide arvust, on Tartu Ülikooli Kliinikum seadnud sisse mitu täiendavat COVID-19 osakonda. “Juurde rajatud osakondade käivitamisel on võtmeküsimuseks meditsiinipersonali olemasolu. Selle tagamiseks on kliinikumis juba ka piiratud plaanilist statsionaarset tööd,” selgitas kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

 

Et tagada abikäsi juba olemasolevatele töötajatele eesootaval väljakutseterohkel talvisel perioodil, kutsusid ülikool ja kliinikum 4. ja vanemate kursuste arstiüliõpilasi abiõe oskusi omandama ning asuma tööle COVID-19 osakondadesse. Kliinikumi ülemõe Tiina Freimanni  kinnitusel on noored tulevased kolleegid haiglas oodatud abikäed. „Üliõpilaste huvi haiglasse abiõeks minna kinnitas nende kiire reageerimine üleskutsele. Mõne päevaga andis enda valmisolekust teada 43 inimest ning esimese kümneliikmelise rühma praktiline õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis algas 14. detsembril,“ ütles Tiina Freimann.

 

Arstiüliõpilaste kõrge motivatsioon

„Valdav enamus arstitudengeid on õpingute vältel vastavalt läbitud kursustele töötanud haiglas kas hooldaja, abiõe või abiarstina. See on suurepärane võimalus praktiliste oskuste omandamiseks, haiglasüsteemi ja huvi pakkuvate erialadega lähemalt tutvumiseks ning ülikooli ajal erialase tööga lisaraha teenimiseks,“ rääkis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu esimees Triin Olde.

Ta lisas, et praegune koroonakriis on haiglatöös osalemise eriti hinda tõstnud, sest distantsõppe ja nakkusohu tõkestamise tõttu on üliõpilaste kokkupuude haiglakeskkonna ning patsientidega olnud minimaalne ja nüüdseks taas täielikult peatunud.

 

Väärtuslik praktiline kogemus

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan Anti Kalda tunnustas kliinilise meditsiini instituuti algatuse ja abiõeks õppivaid arstiteaduse üliõpilasi julguse ja initsiatiivi eest. “COVID-19 pandeemia on suunanud arstiüliõpilased e-õppele ning jätnud ainukeseks võimaluseks praegu patsientidega tegeleda neile, kelle praktika on seotud koroonapatsientidega või kes pakuvad lisaväärtust haigla COVID-osakondades,“ rääkis Kalda.

 

Ta tõdes, et COVID-tingimustes abiõena töötamine on tulevasele arstile kindlasti kasulik, sest praegu on parim võimalus omandada kogemusi meditsiinisüsteemis, mis erineb oluliselt selle argipäevast. „Mul on hea meel, et meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased, tulevased arstid näevad suuremat pilti ning lähtudes missioonitundest läbivad praegu vajalikku koolitust, et pakkuda pandeemiaga võitlevale haiglapersonalile oma tuge,“ kiitis Kalda kõiki arstiüliõpilasi, kes tahavad võitluses COVID-19-ga haiglaid aidata. Kalda avaldas siiski lootust, et üliõpilased saavad peagi naasta normaalse õppetöö juurde, sest abiõena töötamise kõrval ei tohi unustada üliõpilase põhiülesannet.

 

Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar rõõmustas koostöö üle ning tutvustas abiõeks saamise koolitusprogrammi: „Praktikume viivad läbi õe õppekava õppejõud. Eilsel esimesel koolituspäeval käsitleti anti- ja aseptika põhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamist COVID-osakonnas ning hooldustoiminguid. Järgnevatel päevadel harjutatakse veeniprotseduure, tilkinfusiooni tegemist, ravimite manustamist, dokumenteerimist jm õendustoiminguid.“

 

Järgmine abiõe kiirkursus algab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 4. jaanuaril.

lk12 Kureauto

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ämmaemandad on suurendanud koduvisiitide arvu ning tänasest kasutavad ämmaemandad beebide juurde jõudmiseks ka spetsiaalset Kureautot.

 

„Naistekliinik on suurendanud oluliselt sünnitusjärgsete koduvisiitide arvu pärast ämmaemandusabi teenuse laienemist Tartu Tervisekeskusesse. Päevas tehakse kuni kuus visiiti vastsündinu ja ema juurde, et hinnata nende heaolu,“ tutvustas kliinikumi naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu.

 

Sünnitusjärgseid koduvisiite teevad ämmaemandad Marrit Kanna ja Kärt Hüdsi. „Koduvisiitide eesmärk on hinnata ema üldist seisundit ja sünnitusest taastumist, samuti pööratakse olulist tähelepanu vaimsele tervisele, kohanemisele, toimetulekule ja tugivõrgustiku olemasolule,“ selgitas naistekliiniku ämmaemand Marrit Kanna.

 

Inglismaal kogukonna ämmaemandana töötanud Marrit Kanna, kes sügisest on ametis Tartu Ülikooli Kliinikumis, peab koduvisiite oluliseks patsiendikesksuse aspektist. „Ämmaemand saab koduvisiidi käigus toetada nii ema kui last just koduses ja igapäevases toimetuleku keskkonnas. Me jälgime ka vastsündinu kohanemist ja ealist arengut, tema üldseisundit, sealhulgas magamist ja toitmist ning kaaluiivet,“ tutvustas Kanna.

 

Lisaks jagavad koduvisiitide ämmaemandad kogu perele informatsiooni ema ja vastsündinu heaolu eest hoolitsemiseks ning nõustavad terviseriskide äratundmise osas, andes ka konkreetseid tegutsemisjuhiseid.

 

Koduvisiit määratakse enne kliinikumi sünnitusosakonnast väljakirjutamist kõikidele Tartu tervisekeskuse perearstide nimistute emadele ja peredele. Naistekliiniku ämmaemand teeb koduvisiidi esimese 7 päeva jooksul pärast sünnitust ja vajadusel 14. päeval pärast sünnitust. „Ämmaemanda koduvisiiti on otstarbekas kasutada kuni 28 päeva pärast sünnitust, enamasti kuni 14 päeva,“ lisas ülemämmaemand Pille Teesalu.

 

Et paljudes kultuurides seostub kurg lapseootusega, sai ka naistekliiniku transpordivahend nime Kureauto. Kureauto hõlbustab ämmaemanda tööpäeva planeerimist ja patsientide juurde jõudmist. 

 

Kliinikumi Leht

lk2 stats raviTartu Ülikooli Kliinikum suurendas COVID-19 leviku tõkestamise meetmeid haiglaruumides. 16. novembrist testitakse Tartu Ülikooli Kliinikumis SARS-CoV-2 suhtes kõiki patsiente, kes saabuvad haiglaravile või päevakirurgia protseduurile. Testimise kohustus ei puuduta kuni 10-aastaseid sümptomiteta lapsi.

 

Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf peab Eesti epidemioloogilist olukorda muret tekitavaks: „Jälgime olukorda igapäevaselt, sealhulgas Tartu Ülikooli matemaatikaprofessori Krista Fisheri prognoose,“ rääkis prof Starkopf. Et kaitsta tervishoiutöötajaid ja teisi haiglaravil viibijaid, on kriisijuhtimismeeskond otsustanud sisse viia kohustusliku testimise patsientidele.

 

Uus testimise kord hõlmab statsionaarse ravi ja päevakirurgia patsiente. „SARS-CoV-2 testimine on vajalik kõigil plaanilisele või erakorralisele statsionaarsele ravile tulnud patsientidel, välja arvatud kuni 10-aastastel asümptomaatilistel lastel. Statsionaarsele ravile saabujatel tehakse test kliinikumis esimesel võimalusel pärast patsiendi haiglasse vastuvõtmist,“ selgitas kriisijuhtimismeeskonna juht.

 

Kõik päevakirurgia patsiendid, välja arvatud kuni 10-aastased asümptomaatilised lapsed, peavad tegema SARS-CoV-2 testi kuni 72 tundi enne kliinikumi saabumist. „Proovi võtmisele saatmise eest hoolitsevad kliinikumi tervishoiutöötajad. Patsiendi mugavuse suurendamiseks on kliinikum sõlminud kokkulepped erinevate maakondade testimispunktidega,“ rääkis professor Starkopf.

 

Ambulatoorsed vastuvõtud (v.a päevakirurgia) ja uuringud jätkuvad senise korralduse alusel, mille puhul tuleb patsiendil endiselt täita tervisedeklaratsioon, teha käte antiseptikat, kanda maski ning hoida distantsi.

 

Lisaks COVID-19 patsientide ravimisele on kliinikumi eesmärgiks pakkuda raviteenuseid ka kõikidele teistele patsientidele. „Seni on kliinikum saanud jätkata planeeritud mahus ka tavapärase tööga, samal ajal rangelt jälgides riiklikke nõudeid ning isikukaitsevahendite kasutamist. „Plaanilise töö raames käib kliinikumis päevas ravil ligikaudu 800–900 patsienti, kellele raviteenuse osutamine on samaväärseks prioriteediks nagu COVID-19 haigete ravi,“ rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

lk5 PERHi ja kliinikumi juhatus

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatused pidasid koostöökohtumise, et vaadata väljakutseid pakkunud aastale tagasi ning seada ühiseid sihte algavaks aastaks.

 

„Kliinikumi ja Regionaalhaigla koostööst võidavad nii patsiendid kui haiglad ise, arvestades Eesti riigi suurust ning ressursse,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. „Siin on heaks näiteks vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine, neid valdkondi saame koostöös arendada,“ lisas Regionaalhaigla juhatuse liige ülemarst prof Peep Talving.

 

Majandustulemusi analüüsides jagati kogemusi nii igapäevast tööd kui ka kaugemaid investeeringuplaane silmas pidades. 2021. aasta oluliseks koostööpunktiks on  IT-arendused. Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul on plaanis laiapõhjaline IT-alane koostöö. „COVID-19 tingitud eriarenduste tegemine, uue vereinfosüsteemi hankimine ning ühiselt uute rahastusvõimaluste leidmine,“ tõi Peedu mõned näited ühistest koostööplaanidest.

 

Eesti kahe suurhaigla ravitöömahtude suurus on sarnane. Teataval määral esinev erinevus ravitöös tuleneb erialade spetsiifikast, mida kummaski haiglas pakutakse. Ühiselt tõdeti, et eesmärgiks on fookusega patsiendile tervishoiuteenus ning olenemata hetkel valitsevast üleriiklikust tervishoiu hädaolukorrast, on vajalik tagada ravitöö kõikidele patsientidele.

 

Kliinikumi Leht 

 

4. novembril kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ja juhatuse liige Maret Tark Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatusega.

 

Helen Kasemaa, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president: „Meil oli Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatusega äärmiselt tore ja produktiivne kohtumine – teemaks oli Maarjamõisa mõisahoone, seltsi tuleviku plaanid ja palju muud. Loodame ka edaspidisele heale koostööle ja sõbralikele suhetele!“

lk5 EAYS ja juhatus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

lk10 Kliinikumi parkla Ragnar Vutt1. detsembrist muutub Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa piirkonna parkimiskorraldus ning parklates hakkab kehtima tasuline kord nii patsientidele kui ka töötajatele.

 

Selleks, et ühtlustada senist parkimiskorraldust ning tagada reeglitekohane parkimine nii patsientidele kui ka töötajatele, korraldas Tartu Ülikooli Kliinikum parkimisteenuse partneri leidmiseks hanke. Hanke võitja, Ühisteenused AS, alustab parkimisalade opereerimisega detsembrikuust. Maarjamõisa parkimismaja parkimisteenuse korraldajaks seni kehtinud tingimustel jääb endiselt Citypark Eesti.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige–haldusjuht Marek Seer toob välja, et seni kehtisid Maarjamõisa väljal asuvates parklates erinevad parkimiskorraldused. „1. detsembrist muutub parkimine Maarjamõisa piirkonnas kliinikumi hoonete ümbruses tasuliseks. Seni on parkimisalad olnud hõivatud erineva koormusastmega, mida uus kehtima hakkav korraldus samuti reguleerib,“ selgitas Marek Seer.

 

Uus parkimiskorraldus hakkab kehtima järgmiste kinnistute parklates: L. Puusepa 1a, 2, 4, 6, 8; N. Lunini 6 ja 14 ja Ravila 19 esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00. „Meditsiinilinnaku parklates on nii 1 tunni tasuta parkimise võimalus kui ka invakohtade olemasolu majade sissepääsude juures. Pärast esimest tasuta tundi maksab parkimine 1 eurot tunni kohta või 5 eurot päevapiletina. Selleks, et tagada patsientidele vabad parkimiskohad hoonete lähedal, suunab kliinikum haiglatöötajad kaugematele parkimisaladele,“ kommenteeris Marek Seer.

 

Parkimiskorralduse parendamise esimene samm oli Maarjamõisa parkimismaja rajamine, mis omakorda oli eelduseks ka III meditsiinilinnaku ehitusetapi alustamiseks. Kliinikumi Maarjamõisa territooriumil on autode parkimiskohti üle 1300, millest märgistatud invakohti 35. Et linnaruumi ressursid on piiratud, rajab kliinikum III ehitusjärgus erakorralise meditsiini osakonna parkla maa alla. Ühtlasi planeeritakse juurde ka jalgrattahoidlaid, et soodustada alternatiivsete transpordivõimaluste kasutamist. „III ehitusjärgus rajatakse juurde 60 jalgrattaparkla kohta lisaks hetkel olemasolevatele 310 jalgratta hoiukohale Maarjamõisa väljal. Rõõm on tõdeda, et paljud kliinikumi töötajad peavad lugu tervislikest eluviisidest ja tulevad juba praegu tööle jalgsi või jalgrattaga ning seda olenemata ilmast,“ ütles Seer.

 

Kliinikumi Leht

lk10 parkimisjoonis uus

lk4 Märtson Aare A.TennusTartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku professor Aare Märtson ja dotsent Katre Maasalu osalesid töörühma töös, mis uuris uudseid biomarkereid luusarkoomi ravi edendamiseks.

 

Uuringus osalesid lisaks hetkel Austraalias Murdochi ülikoolis töötav professor Sulev Kõks ning lisaks eestlastele Perthis Lääne-Austraalia ülikooli ning Vietnami Hue ülikooli teadlased. Artikli üks kaasautoritest Xuan Dung Ho kaitses Aare Märtsoni, Sulev Kõksi ja Katre Maasalu juhendamisel Tartu Ülikoolis 2018. aastal doktorikraadi teemal „Osteosarkoomi geneetilise profiili iseloomustus“.

 

Töös rakendati paarisdisaini, kus võrreldi samade isikute kasvajalise ja terve luukoe transkriptoomi. Uuriti 18 Vietnami osteosarkoomi patsiendil leptiini retseptori kattuva transkripti (LEPROT) alternatiivset splaissingut. Analüüsiti luu näidiseid RNA-sekveneerimise meetodil ning patsientidelt koguti proove nii vähi kui normaalsetest rakkudest ning tuvastati statistiliselt olulisi erinevusi LEPROT eksonite avaldumisel normaalsete ja vähi proovide vahel. Läbi viidud uuringud võivad aidata mõista osetosarkoomi patogeneesi.

 

„Hetkel on tegemist esmase uuringuga, kuid uuringuid on vaja jätkata võimaliku diagnostilise markeri ja ravi märklaua arendamiseks “ sõnas professor Aare Märtson.

 

Osteosarkoom on kõige sagedamini esinev esmase luu pahaloomulise kasvaja vorm. Igal aastal diagnoositakse ligikaudu 3 esmast osteosarkoomi juhtumit miljoni elaniku kohta. Haigus esineb sagedamini noorematel ja meessoost isikutel. Esmased haigussümptomid on mittespetsiifilised, mistõttu võib haigus esmasel pöördumisel tähelepanuta jääda. Sagedamini esineb osteosarkoom suurtes toruluudes nagu reieluu, sääreluu ja õlavarreluu ning levib sagedamini kopsukoesse. Ehkki keemiaravi kombineerituna operatiivse sekkumisega aitab oluliselt elulemust parandada ei pruugi need aidata tervistuda. Seetõttu on osteosarkoomi prognoos halb ning pole muutunud 1980 aastatest. Osteosarkoomi põhjus ja tekkemehhanism ei ole teada ning seetõttu pole leitud siiani uusi raviviise.

 

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Experimental Biology and Medicine artiklis „Alternative splicing of leptin receptor overlapping transcript in osteosarcoma“ ning artikkel oli ajakirja perioodi parim artikkel, mistõttu sellel anti vaba  juurdepääs 90 päevaks.

 

Kliinikumi Leht

lk6 mitraalklapi operatsioon Kerli Lindlaan23. septembril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis südameoperatsioon metoodikaga, mille käigus reproteesiti patsiendi mitraalklapp kateetrikaudselt.

 

„Uue mitraalklapi saanud 67-aastane meespatsient vajas esimest korda südameoperatsiooni 10 aastat tagasi, mil tema südame mitraalklapp asendati bioproteesiga,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna vanemarst-õppejõud Arno Ruusalepp. Ta selgitas, et bioproteesid kuluvad aja jooksul, mistõttu vajavad patsiendid kordusoperatsiooni. „Seni on südame mitraalklapi kordusproteesimised sobivate klapiproteeside puudumise tõttu viidud Eestis läbi lahtise südameoperatsiooniga. Samas kaasnevad selle meetodiga aga suuremad riskid tüsistusteks, patsiendi pikem intensiivraviperiood ja ka operatsioonist taastumise aeg,“ rääkis dr Ruusalepp. Seega on kateetrikaudne meetod klapiproteeside asendamiseks patsiendile kergemini kulgev operatsioon.

 

Uus mitraalklapi bioprotees paigaldati patsiendile ühetunnise operatsiooni käigus südame tipu kaudu olemasoleva mitraalklapi sisse, pärast mida see avati. „Nii taastati operatsiooniga patsiendi südamefunktsiooni ja seeläbi ka elukvaliteet,“ sõnas dr Ruusalepp. 

 

Uuendusliku südameoperatsiooni teostasid Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekirurgid Arno Ruusalepp, Toomas Hermlin ja Jaagup Truusalu koos meeskonnaga. Südamekirurgide hinnangul vajaks Eestis edaspidi sellist operatsiooni aastas umbes viis patsienti ning kliinikumis jääb see sõltuvalt patsiendi seisundist valikmeetodiks.

 

Kliinikumi Leht

lk6 COVID 19 testAlates 1. oktoobrist on kõikidel soovijatel võimalik broneerida aega tasulise COVID-19 testi tegemiseks Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

„Kliinikumi ühendlabor alustas COVID-19 testide tegemisega märtsikuus, kuid seni oli see kättesaadav vaid kliinikumis ambulatoorsetel vastuvõttudel käivate või haiglaravil viibivate patsientide, kliinikumi töötajate ja ka partnerhaiglate jaoks,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm.

 

Et eraisikud on olnud huvitatud ka ilma saatekirjata testimisest, laiendas ühendlabor sellealast tegevust. „Ühendlaboril on võimekus teenindada ka teisi huvilisi, mis omakorda leevendab nõudlusest tekkinud järjekordi teistes laborites,“ selgitas Anu Tamm. Ta lisab, et lisaks eraisikutele on testimise vastu huvi tundnud ka eraettevõtted ning kohalikud omavalitsused, kellele alates oktoobrist analüüsid samuti kättesaadavad on.

 

Analüüse võetakse N. Lunini 6 maja juures asuvas testimispunktis. Tasulisele COVID-19 analüüsile on võimalik aega broneerida telefoni teel 731 9100 või kliinikumi kodulehel valides infektsioonhaiguste erialalt SARS-CoV-2 testi. Ilma saatekirjata on analüüsi maksumuseks 75 eurot, arve saadetakse e-postile analüüsi aega broneerides ning selle eest tuleb tasuda enne analüüsi võtmisele tulemist. Lisaks on võimalik arve eest tasuda kliiniku patsiendiportaalis ePatsient.

 

Kui COVID-19 analüüse tellivad suuremate kollektiividega ettevõtted, soovides testida enam kui 15 inimest, tuleb neil pöörduda ühendlabori sekretäri poole telefoni 731 9312 teel või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. kaudu. „Et ennetada inimeste kogunemist ning pidades kinni hajutamise nõudest, on kliinikum sõlminud kokkuleppe Tartu Kiirabiga, kelle COVID-19 analüüsi võtmise brigaad teeb väljasõidu soovitud asutusse, võtab analüüsid ning transpordib need omakorda ühendlaborisse,“ rääkis ühendlabori direktor.

 

Mõlema analüüsi andmise variandi puhul on vastused on leitavad Digiloost järgmisel päeval ning vajadusel on võimalik saada vastuse väljatrükk paberkandjal, küsides seda L. Puusepa 8 J-korpuse registratuurist.

 

Juhul, kui COVID-19 analüüsi järgselt kinnitub positiivne tulemus, tuleb jääda perearsti jälgimisele.

 

Kliinikumi Leht

lk7 ämmaemandadOktoobrikuu algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskus ämmaemandusabi teenuseid nii Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistus olevatele patsientidele kui ka teistele soovijatele.

 

Perekeskuse Annelinna laienemise eesmärk on muuta ämmaemandusabi  naistele ja peredele kättesaadavaks ja tuua kodule lähemale. Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemämmaemanda Pille Teesalu sõnul on ämmaemandatel oluline roll nii sünnituseks valmistumisel, sünnitusaegse toimetuleku toetamisel kui ka sünnitusjärgse perioodiga kohanemisel ja riskide varasel märkamisel. „Sünnitusjärgset ämmaemandusabiteenust on seni rakendatud pigem tagasihoidlikult. Sünnitusjärgsete teenuste hulka kuuluvad nii ambulatoorsed vastuvõtud kui sünnitusjärgsed koduvisiidid ja imetamisnõustamine,“ selgitas naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu.

 

Kliinikumi naistekliiniku juhataja professor Helle Karro sõnul võimaldab ämmaemandusabi laienemine esmatasandile elukoha lähedast, perekeskset ja järjepidevat teenust. „Nii saame pakkuda õiget teenust õiges kohas. Enne sünnitusosakonnast kojukirjutamist määratakse kõikidele tervisekeskuse perearstide nimistute emadele ja peredele sünnitusjärgse koduvisiidi toimumise aeg. Naistekliiniku perekeskuse ämmaemand teeb sünnitusjärgse koduvisiidi esimese 7 päeva jooksul pärast sünnitust ja vajadusel 14. päeval pärast sünnitust,“ selgitas naistekliiniku juhataja.

 

Sünnitusjärgset koduvisiiti pakutakse ka  naistele, kes seda ise soovivad või kes ämmaemanda hinnangul sünnitusjärgselt lisatoetust vajavad, kuid ei kuulu Tartu Tervisekeskuse perearstide nimistutesse. Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandate vastuvõtule Tartu Tervisekeskuses saab pöörduda sünnitusjärgse koduvisiidi soovi korral, vastsündinu hoolduse küsimustes, imetamisnõustamiseks, seksuaaltervise ja kontratseptsioonialaseks nõustamiseks, sünnitusjärgseks kontrolliks 6–8 nädalat pärast sünnitust, raseduse jälgimiseks, gestatsioondiabeedi - ja raseduskriisi nõustamiseks.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemandate vastuvõtt Tartu Tervisekeskuses toimub esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00, ruumides 125 ja 126. Vastuvõtuaega saab broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehel, patsientidportaalis ePatsient või üleriiklikus digiregistratuuris.

 

Kliinikumi Leht

lk3 A.Kotsar atraktiivne tooandja211. septembril võttis kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar Atraktiivsete Tööandjate Päeval vastu tunnustuse, mille järgi hindasid meditsiinitudengid Tartu Ülikooli Kliinikumi mitmendat aastat järjest atraktiivseimaks tööandjaks. Teisele kohale valiti Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning kolmandale Ida-Tallinna Keskhaigla. 

Aprillis-mais korraldas tööandja brändingu agentuur Instar üle Eesti kõrgkoolide, kutsekoolide ja kogenud töötajate tööootuste ja tööandja maine uuringu, millele vastas kokku üle 6100 inimese. 2010. aastast alates läbi viidud õpilaste töö-ootuste ja tööandja maine uuringu tulemusena on 2020. aastal tudengite hinnangul kaks kõige olulisemat töökohavalikut mõjutavat tegurit organisatsioonipoolne töötajate võrdne ja aus kohtlemine ning hea sisekliima organisatsioonis.

 

Meditsiinitudengite hindasid Tartu Ülikooli Kliinikumi:

“Lõuna-Eesti tähtsaim meditsiiniline keskus, kus on mulle sobivat erialast tööd (laboris).”

„Pakub minu erialast tööd. Tehnoloogia on arenenud. Tegemist on õppehaiglaga ehk personal on rohkem teadlik uuematest võtetest, juhistest. Kasutusel on uuemad vahendid. Asub minu kodulinnas“

„Tulemusele orienteeritud töö, arvestatavad palgad, mitmekesine töö ja kollektiiv. Ülikooli tudengitele väga tuttav ning hästi reklaamitud.“

 

Kliinikumi Leht

lk3 Helen Kasemaa

 

Helen Kasemaa, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president: Tartu Ülikooli Kliinikum on koht, kus on oma esimesed sammud meditsiinimaailmas teinud kõik innukad ja õpihimulised arstitudengid. See on kasvulava Eesti meditsiini tulevikule, kus tudengid saavad heita esimese pilgu oma tulevasse maailma, õppida silmapaistvate ja kogenud arstide käe all ning tutvuda uusima tehnoloogia ja innovaatiliste ideedega. Kliinikumi õdus ning toetav õhkkond ning staažika juhendamiskogemusega õppejõud on meditsiinitudengitele andnud tõuke võtta siin veedetud ajast nii palju kui võimalik – kuulata ja küsida, arutleda, vaadelda ning ise proovida. Soovime kliinikumile palju jõudu ning loodame, et jääte ikka sõbralikuks ja julgustavaks keskkonnaks kõikidele tulevastele arstidele!

 

 

 

 

UT200925AT10225. septembril avati pidulikult Tartu Ülikooli Kliinikumi uus Mammobuss, et pakkuda naistele rinnavähi sõeluuringut mugavamas keskkonnas kodukoha läheduses.

 

Kliinikumi radioloogiakliiniku juhataja dr Pilvi Ilvese sõnul võimaldab uus Mammobuss pakkuda patsientidele ja töötajatele kaasaegset tehnoloogilist taset. „See tähendab, et lisaks paranenud olmetingimustele, on buss varustatud uusima kolmedimensioonilise mammograafiasüsteemiga. Naised kogevad mugavamat mammograafiauuringut, radioloogidele on aga tagatud kvaliteetsemad 2 D- ja 3D-pildid ning radioloogiatehnikule kiirem töövoog,“ selgitas dr Pilvi Ilves. Ta lisas, et 3D-mammograaf võimaldab tuvastada 20–35% rohkem rinnavähke.

 

Dr Sulev Ulp paneb naistele südamele, et rinnavähki on võimalik mammograafiauuringul avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi või organismis levima hakanud. „Mammobuss on suurepärane võimalus Eesti eri piirkondade naistele, et teha mammograafiline uuring kodukandis. Rinnavähi avastamise suhtarv uuringul käinud naiste kohta on aastate lõikes olnud 4,2–4,4 juhtu 1000 naise kohta. 84% avastatud rinnavähkidest on olnud varases staadiumis, mille puhul on võimalik täielik tervenemine,“ kommenteeris radioloog Sulev Ulp.

 

Mammobussi projekteerides võttis kliinikum arvesse kümne aasta pikkust kogemust Eesti Vähiliidu mammograafiabussiga. „Uut bussi tellides soovisime tõsta patsientide ja töötajate mugavust. Nii näiteks on bussil autonoomne elektri- ja küttesüsteem, mis võimaldab Mammobussil olla sõltumatu vastuvõtukoha elektri- ja veeühendustest ning planeerida vastuvõtte Eesti väiksemates paikades sõltumata eesootavatest võimalustest või kitsendustest. Niisamuti on uude Mammobussi projekteeritud invalift, et tagada uuringule tulemise võimalus ka piiratud liikumisvõimega patsientidele,“ tutvustas uut Mammobussi dr Ilves.

 

Mammograafiat tehakse alates 30. eluaastast rinnakaebustega naistele arsti saatekirja alusel ja alates 50. eluaastast profülaktiliselt iga kahe aasta järel. 2020. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Rinnavähi sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta ning sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8:00–16:00.

 

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist (50–69) nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.

 

Piduliku avamise järgselt startis Mammobussi meeskond Põlvasse.

 

Kliinikumi Leht

 

GRAAFIK

28. september–9. oktoober, Põlva haigla juures, Uus 2 

12. oktoober–30. oktoober, Viljandi turu parkimisplatsil               

2. november–13. november, Paide, Järvamaa haigla hoovis, Tiigi 8          

16. november–20. november, Valga haigla ees, Peetri 2

23. november–27. november, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23     

30. november–11. detsember, Võru polikliiniku ees, Jüri 19a      

14. detsember–30. detsember (tööpäevadel) Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1        

14. juuli–7. september

Delphi meetod, mille eesmärk oli kliinikumi ekspertide arvamuste kogumine struktuuri ja juhtimismudeli koostamiseks läbi mitme vooru.

13.–20. juuli toimus Delphi I küsitlusvoor, mille ülesanne oli koguda kliiniliste juhtide ja spetsialistide seisukohti kliinikumi struktuuri võimaliku konsolideerimise kohta.

3.–10. augustil toimus Delphi II küsitlusvoor, mille ülesanne oli koguda arvamusi osade erialade ja struktuuriüksuste kohta.

31. august–7. september toimus Delphi III küsitlusvoor, eraldi nii meditsiinilistele struktuuriüksustele kui ka mittemeditsiinilistele struktuuriüksustele. Kolmandas voorus jätkati arvamuste kogumist kliiniliste üksuste konsolideerimiseks. Mittemeditsiiniliste teenistuste töötajatel paluti esitada arvamus mittemeditsiiniliste üksuste konsolideerimiseks.

 

Juuli–september

Töörühma töö struktuuri- ja juhtimismudeli kavandi ettevalmistamiseks, töötades läbi rühmavestluste, töötubade ja ekspertide paneeliga kogutud info ja järeldused.

Töörühma koosolekud toimusid 9. juulil, 28. augustil, 18. septembril.

 

September

Töörühma töö struktuuri- ja juhtimismudeli kavandi ettevalmistamiseks, koostöös konsultatsiooniettevõttega KPMG rahvusvahelise kogemusega tutvumine, ülikoolihaiglate struktuuri- ja juhtimismudelitega tutvumine ning hinnangu andmine ja ettepanekute tegemine praegusele kliinikumi struktuuri- ja juhtimismudelile.

KPMG eksperdid külastasid kliinikumi 15.–17. septembril.

 

26.–29. oktoober

Kliinikumi tööpere kaasamiseks planeeritakse töötubade II laine, mille eesmärk on tutvustada ja arutada läbi struktuuri- ja juhtimismudeli kavandis olevad reformiettepanekud. Töötubade toimumise ajaks on 26.–29. oktoober.

 

Oktoober–november

Töörühm sõnastab ettepanekud kliinikumi uuendatud struktuuriks ja juhtimismudeliks.

 

November–detsember

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kinnitab struktuuri- ja juhtimismudeli.

lk3 III ehitusjarkTartu Ülikooli Kliinikum sõlmis 6. juulil Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapi ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga Nordecon, kes osales hankel ühispakkumisega koos tütarettevõttega Embach Ehitus. Lepingu maksumuseks on 47,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd kestavad ligikaudu kaks aastat.

 

Meditsiinlinnaku III ehitusjärgus ehitatakse L. Puusepa 8 hoonete kompleksile juurde kaks uut korpust. M-korpus, millest saab uus lastehaigla ning uus C-korpus kõrvakliiniku, naistekliiniku perekeskuse ning päevakirurgia jaoks.

 

„Mul on väga hea meel, et oleme jõudnud etappi, mil kliinikumi tervishoiuteenuste taristu täieneb ja mitmekesistub veelgi. Lastehaigla uue hoone ehitamine ning kõrvakliiniku kolimine Maarjamõisa väljale võimaldab senisest enam pakkuda nii patsiendikeskset lähenemist, aga ka kaasaegseid töö- ja õppetingimusi kliinikumi töötajatele,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer.


M-korpus hakkab paiknema senise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse jätkuna, mahutades kuus maapealset ning kaks maa-alust korrust koos parklaga. Kogu uusehitise brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2.

 

Uue C-korpuse ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega. Uus C-korpus ehitakse nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega ning kogu korpuse brutopind on ligikaudu 13 600m2.

 

Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller hindab kõrgelt eesootavat objekti. „Tartu Ülikooli Kliinikumi tähendust Eesti inimeste tervise hoidmisel ja meie meditsiinivaldkonna arendamisel on võimatu ülehinnata. Tegemist on maailmatasemel ravi- ja õppeasutusega, mis väärib maailmatasemel tingimusi. On suur au ja veelgi suurem vastutus anda oma panus meditsiinilinnaku järgmisse laiendusetappi,“ kommenteeris Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller. „Meie jaoks on see hea võimalus teostada sedavõrd kaaluka objekti ehitustöid koostöös meie tütarettevõttega Embach Ehitus, kelle jaoks Tartu on kodupiirkond.“

 

Lisaks kahe uue korpuse rajamisele, on sõlmitud lepingu osaks ka korpuste ühendamine ning L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 6 hoonete vahelise ühendustunneli rajamine.

 

Ehitusprojekt on koostatud Sweco Projekt AS ja Architecture Workshop Finland OY poolt. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk on omakorda eelduseks planeeritavale IV ehitusjärgule, mis näeb ette uue hoone rajamist südamekliinikule. Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja muu sisustusega on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa Ühendamise Rahastu projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames.

 

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistusele väljastati 17. juulil Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus standardi ISO 15189:2012 järgi, mis tähendab, et kõik kliinikumi patoloogiateenistuse tegevused vastavad kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele.

 

Kliinikumi patoloogiateenistuse direktori Liis Salumäe sõnul oli akrediteerimise eesmärk tagada labori kvaliteetne ja kõrgetasemeline toimimine vastavalt rahvusvahelistele standarditele. „Akrediteering tagab patsiendile parimad diagnostikavõimalused, labori jätkusuutlikkuse ja personali pädevuse kõigil tasanditel,“ sõnas dr Salumäe. Ta selgitab, et kliinikumi patoloogiateenistusele omistati rahvusvaheline akrediteering kõikide taotlemisel olnud metoodikate osas. „Histoloogiline uuring, immuunhistokeemiline uuring, immuunfluorestsentsuuring, üldtsütoloogiline uuring, günekotsütoloogiline uuring ja vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring on metoodikad, mis vastavad rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele.“

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhil Andres Kotsaril on hea meel, et patoloogiateenistus võttis südameasjaks ISO standardile vastavuse taotlemise, aga ka teised patoloogia eriala indikaatorid. „Kliinikum on siinkohal kindlasti esirinnas ning mitmete erinevate kolleegide viimase kuue kuu kollektiivne pingutus, mida on dr Liis Salumäe poolt ette valmistatud juba pikemat aega, on pälvinud professionaalse tunnustuse,“ lausus dr Kostar. Ravijuht peab oluliseks, et protsessi käigus loodi patoloogiateenistusele kvaliteedisüsteem, mis tugineb seadusandlusele ja hõlmab kõiki patoloogiakeskuse põhi- ja tugiprotsesse. „Nii on tagatud kaasaegne, usaldusväärne ja kvaliteetne patoloogiateenus nii kliinikumis kui ka meie partneritele,“ lisas ravijuht Kotsar. 

 

2025. aastaks peavad olema akrediteeritud kõik Eestis tegutsevad patoloogialaborid. „Eesti Patoloogide Selts ja Eesti Haigekassa juures tegutsev ravikvaliteedi indikaatorite nõukoda on välja töötanud patoloogia eriala indikaatorid, mille järgi peavad patoloogia teenust pakkuvad laborid omama rahvusvahelise standardi ISO 15189 akrediteeringu olemasolu patoloogia põhiteenustele, milleks on histoloogia ja tsütoloogia,“ lisas patoloogiateenistuse direktor Liis Salumäe.

 

Kliinikumi Leht

lk6 keskkonnaminister

29. juulil tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi visiidi keskkonnaminister Rene Kokk, kes koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega tutvusid kliinikumi keskkonna-alase tegevusega.

 

Et kliinikum on võtnud oma põhitegevusele lisaks üheks südameasjaks ka keskkonna hoidmise, on Tartu Ülikooli Kliinikum esimene haigla Eestis, kes on rakendamas keskkonnajuhtumise süsteemi Euroopa Liidu EMAS määruse nõuetele. Vähemtähtis ei ole ka Tartu ja Lõuna-Eesti suurima tööandjana tõsta nii töötajate kui ka patsientide keskkonnateadlikkust.

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

 

 

lk11 diagnoosikabinet Maili MaalmannMobiilne nahakasvajate diagnoosikabinet alustab tänu koroonaviiruse epidemioloogilisele vähenemisele taas tööd. Mobiilses nahahaiguste kabinetis on kaasaegne aparatuur nahakasvajate diagnoosimiseks ning seal võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

 

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehel. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

September

1. september, Räpina haigla, Võru mnt 1, Räpina

8. september, Võru spordihall, Räpina mnt 3, Võru

15. september, Valga haigla, Peetri 2, Valga

22. september, Jõgeva haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures

29. september, Võru spordihall, Räpina mnt 3, Võru


Oktoober

6. oktoober, Otepää – Tartu mnt 1b, Otepää, kiirabi kõrval olev parkla

20. oktoober, Mustvee tervisekeskus – Kastani 40, Mustvee

27. oktoober, Lõuna-Eesti haigla – Meegomäe küla

 

November

3. november, Rakvere haigla – Lõuna-põik 1, Rakvere

10. november, Põltsamaa kultuurikeskuse juures – J.Kuperjanovi 1, Põltsamaa

17. november, Viljandi tervisekeskus – Turu 8/10 turuplats, Viljandi

24. november, Vändra perearstikeskus – Vistra tee 4, Vändra

 

Detsember

1. detsember, Põlva haigla – Uus tn 2, Põlva, apteegi kõrval

8. detsember, Järvamaa haigla – Tiigi 8, Paide

15. detsember, Elva kesklinna apteegi juures – Kesk 23, Elva

 

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

 

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

 

September

1.–2. september, Rakvere, Lõuna põik 1

3.–4. september, Paide, Tiigi 8

7.–8. september, Rapla, Alu tee 1

9.–10. september, Kärdla, Rahu 2

11.–18. september, Kuressaare, Aia 25

21.–24. september, Viljandi, Turu 8/10

25. september, Valga, Peetri 2

28. september, Valga, Peetri 2

29.–30. september, Võru, Räpina mnt 3

lk3 Marek Seer A.TennusEriolukorra lõppemine ja haiglatöö taastamine annab võimaluse vaadata hetkeks tagasi. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus tänab südamest kõiki kliinikumi töötajaid, kelle panuseta ei oleks COVID-19 pandeemia ületamine olnud võimalik.

 

Tänan kõiki, kes suhtusid tõsiselt isolatsioonireeglitesse ning muutunud töökorraldustesse. Kõiki, kes suhtlesid kannatlikult kümnete tuhandete patsientidega nende raviplaani edasilükkamise tõttu ja nüüd omakorda ravi jätkamist planeerivad. Tänan kõiki, kes panustasid puhastusteenusesse, täites olulist rolli COVID-19 leviku takistamisel haiglaruumides. Tänan kõiki arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, füsioterapeute, hooldajaid ja põetajaid, kes muutunud oludes jätkasid oma igapäevast tööd keerulises ja ka enda tervisele ohtlikus olukorras. Tänan kliinikumi töötajaid, kes ei pidanud paljuks töötada väljaspool oma struktuuriüksust, ning ka neid, kes selleks ooteseisundis valmis olid. Tänan kolleege, kes nagu võluväel varustasid kontrollpunktid inimestega ja tagasid nende väljaõppe. Isikukaitsevahendite hankimine enneolematus turusituatsioonis, testide tegemise võimekuse suurendamine, pidev infovoog, osakondade kolimine, sildimajandus, infotehnoloogiline tugi – iga detail oli võtmetähtsusega. Teame, et alati ei olnud võimalik vaadata kella ning töötada tuli enda ja pere arvelt.

 

COVID EMO, nakkushaiguste ja intensiivravi osakonna töötajad ning infektsioonikontrolli teenistus on tänaseks kogenud töösituatsioone, mida oli seni vaid teatud tasemel läbi mängitud. Mis teid tegelikkuses ootas, ei osanud algul keegi ette näha. Sügav kummardus, teie teadmised on järgmise laine ületamisel võtmetähtsusega.

 

Olen uhke kliinikumi töötajate üle, kes laiendasid vastutust ning sõitsid läbi kõik Lõuna-Eesti haiglad ning Tabivere hooldekodu, vahendades neile teadmisi ja pakkudes igakülgset abi.

 

Lõpetuseks tänan kriisijuhtimismeeskonda, kelle igapäevatöö kohustuste kõrvale ilmusid lõputud koosolekud, vaidlused ja otsused, kuidas on kliinikumile ja Lõuna-Eestile parim tegevuste korraldamise viis.

Head kolleegid, aitäh ja sügav kummardus teie andumuse, oskuste ja ennastsalgavuse ees!


Marek Seer

lk4 dr Marko Pastak

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku oftalmoloogia eriala arst-õppejõud Marko Pastak tegi Eestis esmakordse glaukoomi dreneeriva implantaadi operatsiooni imikueas patsiendile.


Arvestades imikuea silma anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid ning lapseea glaukoomi haruldast esinemist, on kliinikumi silmakliinikus tehtud implantaadi operatsioon maailmapraktikas sellises vanuses väga harv operatsioon. „Imikueas, nelja kuu vanuse patsiendi operatsioon kulges tüsistusteta ning patsiendi silmarõhk on operatsioonijärgselt stabiliseerunud töötava implantaadi abil,“ selgitas dr Marko Pastak.


Dr Pastak lisab, et kaasasündinud glaukoomi ravimisel on väga oluline hea koostöö kolleegide vahel. „Operatsiooni läbiviimisesse ja õnnestumisse panustasid nii silmakliiniku töötajad kui ka lastekliiniku ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku kolleegid,“ rääkis dr Pastak.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar hindab kõrgelt keerulise operatsiooni läbiviimist: „Uudne operatsioon on väga suur samm edasi mitte ainult Tartu Ülikooli Kliinikumi, vaid kogu Eesti silmakirurgia arengus. Mul on äärmiselt hea meel, et saime aidata nii väikest patsienti. Lisaks sellele, et dr Marko Pastak on väga professionaalne ja hinnatud silmakirurg, näitab sellise keerulise operatsiooni edukas läbiviimine selgelt, kui hästi kogu silmakliiniku personal töötab,“ kommenteeris ravijuht Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

lk2 ajajoon

lk15 Mammobuss NataljaRinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel moel haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti. On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.


2020. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Kui olete sündinud just nimetatud aastail, siis võite julgesti kutset ootamata uuringule registreeruda. Rinnavähi sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.


Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8:00–16:00.


Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.

 

29. juuni–11. juuli, Türi Tervisekeskuse parklas, Viljandi 26
13. juuli–25. juuli, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Pärnu 18
27. juuli–15. august, Valga haigla ees, Peetri 2

17. august–22. august, Tõrva Tervisekeskuse hoovis, Tartu 1
24. august–12. september, Võru polikliiniku ees, Jüri 19a
14. september–26. september, Jõgeva kultuurikeskuse ees, Aia 6
28. september–10. oktoober, Põlva haigla juures, Uus 2
12. oktoober–31. oktoober, Viljandi turu parkimisplatsil
2. november–14. november, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Pärnu 18
16. november–21. november, Valga haigla ees, Peetri 2
23. november–28. november, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23
30. november–19. detsember, Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1

lk3 Heljo PIkhof

 

Alates maikuust on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige Heljo Pikhof. Heljo Pikhof on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Ta on töötanud Tartu Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esimehena aastatel 1990–1993 ning Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu juristina aastatel 1993–1999. Pikhof on olnud sotsiaalministri nõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo projektijuht, Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni nõunik, Tartu Lennukolledži jurist ning Euroopa Parlamendi liikme nõunik.


Heljo Pikhof on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning Riigikogu liige.

 

Kliinikumi Leht


Kliinikumi vestlusringid on kliinikumi töötajate poolt pakutav tasuta teenus patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele, kes soovivad infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus.


Vestlusringid on tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine telefonil 731 8178 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

9. juuli kell 15:00–16:00
Töövõime ja puude hindamine


13. august kell 15:00–16:00
Tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon


10. september kell 15:00–16:00
Taastumine pärast insulti


15. oktoobril kell 15:00–16:00
Sujuv raviteekond pärast insulti – insuldikoordinaatori roll


12. novembril kell 15:00 – 16:00
Abivahendite süsteem


10. detsember kell 15:00 – 16:00
Vaimse tervise hoidmine pärast insult

 

lk11 dr Jana JaalTartu Ülikooli meditsiiniteadlastel ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidel on ambitsioonikas plaan saada täppiskiiritusravi ja immuunravi uudse kombinatsiooniga ravijuhistesse ja jõuda seeläbi kopsuvähki põdevate sobivate patsientideni. Selleks kaasatakse teadusuuringusse SynAct Lung kuni 20 kopsuvähi patsienti, et hinnata uue kombinatsiooni ohutust ja tõhusust.


Uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõu ja Tartu Ülikooli onkoloogia dotsendi Jana Jaali sõnul on pikka aega valitsenud arusaam, et IV staadiumi kopsuvähist ei ole võimalik tervistuda. Viimased aastad on aga näidanud, et kolmandik kopsuvähi haigetest, kellel on haiguse diagnoosimisel kolm kuni viis kaugsiiret ning kes lisaks süsteemsele ravile on saanud lokaalset kiiritusravi, on elus ka viis aastat hiljem ja kauemgi veel.


Tavapraktikas kasutatakse IV staadiumi kaugsiiretega mitteväikerakulise kopsuvähi korral ainult süsteemseid ravimeid. SynAct Lungi uuringus lisatakse aga süsteemsele ravile lokaalne kiiritusravi. „Kiiritusraviga saavad ravitud kõik kasvaja kolded. Peale lokaalse kiiritusravi kasutame uuringus süsteemravina immuunravi, mis on viimastel aastatel kopsuvähi puhul näidanud suurt kasvajavastast tõhusust,“ kirjeldas Jaal.


Kiiritusravi immuunaktiveerivat toimet kirjeldatakse eelkõige nn täppiskiiritusravi korral, kus kasutatakse väga suuri ühekordseid kiiritusravi doose ning raviseansse tehakse vaid kolmel kuni viiel korral. Eestis tehti esimene metastaasi täppiskiiritusravi Tartu Ülikooli Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonnas aastal 2017. „Immuunravi on onkoloogias olnud kasutusel vaid mõni aasta. Kahte ravimeetodit kokku pannes võib öelda, et tegemist on uudse ravikombinatsiooniga nii Eestis kui ka mujal,“ tõdes Jaal.


Hindamaks uudse ravikombinatsiooni tõhusust, kaasatakse järgmise 18 kuu jooksul teadusuuringusse SynAct Lung 20 patsienti. Uuringus oodatakse osalema patsiente,
• kellel on diagnoositud IV staadiumi mitteväikerakuline kopsuvähk,
• kes on vähemalt 18-aastased,
• kellel esineb kuni viis vähisiiret teistes elundites,
• kes ei ole metastaatilisele haigusele eelnevat ravi saanud.


Kliiniline ja laboratoorne teadustöö
Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtavasse uuringusse soovitakse kaasata patsiente üle Eesti. Uuringu laboratoorne töö toimub Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarpatoloogia uurimisgrupis koostöös molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni ja juhtivteadur Kai Kisandiga.


Uuringus osalemise soovi korral palutakse ühendust võtta dr Jana Jaaliga (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; 731 9821). Uuringuravim ja uuringuga seotud arstiabi on uuringusse sobivatele patsientidele tasuta. Tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele.
Uuringu „Kasvajavastase immuunsuse sünergiline aktiveerimine kiiritusravi ja durvalumabi (MEDI4736) abil metastaatilistel mitteväikerakulise kopsuvähi patsientidel, kellel on kasvajakude PD-L1 negatiivne või nõrga ekspressiooniga (SynAct Lung)“ on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Ravimiamet.