lk3 Kati Korm A.Tennus

8. augustist saab Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarstide juurde broneerida vastuvõtuaega ka üleriigilise digiregistratuuri kaudu.

 

Kliinikumi juhatuse liikme Kati Kormi sõnul toimus üleriigilise digiregistratuuriga liitumine Tartu Ülikooli Kliinikumis plaanipäraselt ja vastavalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) kinnitatud graafikule. „Et jaotada haiglate liitumisel tekkiv koormus ühtlaselt, liitus kliinikum riikliku registratuuriga augusti alguses,“ ütles Kati Korm.

 

Digiregistratuuri teenuse käivitamiseks olid vajalikud nii infosüsteemi arendustööd kui ka vastuvõtugraafikute ühtlustamised. „Andmete ühtlustamise käigus kontrolliti üle ligikaudu 500 000 vastuvõtuaja andmed ning nüüdsest on digiregistratuuris leitavad kõikide kliinikumi erialade vastuvõtuajad,“ selgitas Korm.

 

Üleriigiline digiregistratuur asub riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning võimaldab broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides selle lahendusega liitunud Eesti tervishoiuasutustes. Lisaks riiklikule digiregistratuurile jäävad kliinikumi patsientide jaoks alles ka kõik kolm seni kehtinud võimalust arstiaja broneerimiseks: broneerimine telefoni teel, ID-kaardi kasutamist mittenõudva veebivormi kaudu ning kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu. Kati Kormi sõnul jääb ePatsiendi portaal avatuks paralleelselt digiregistratuuriga, sest lisaks vastuvõtuaegade broneerimisele ja enda terviseandmete vaatamisele, saab ePatsiendi portaalis tasuda ka raviarveid. Täpsema info vastuvõtuaja broneerimise kohta leiavad patsiendid kliinikumi kodulehelt www.kliinikum.ee.

 

Kliinikumi Leht

lk3 WHO

Juuni lõpus kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja juhatuse liige Andres Kotsar Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravijuhendite eksperdi professor Holger Schünemanniga. Kliinikum, kes oli ainus Eesti haigla, mida professor väisas, on tema sõnul ülikoolihaiglana vastutusrikkas rollis kaasaegsete ravijuhendite jälgimisel ja ravijuhiste tagamisel. “Maailm liigub aina enam ühise infovälja suunas ning näen selle tendentsi vajalikkust ka Eesti-suuruses riigis. Lisaks enda teadmuse jagamisele, on otstarbekas kasutada ka teiste riikide teadmisi,” lausus professor Holger Schünemann.


Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar toonitas, et kui Eestis tahetakse pakkuda oma rahvale parimat võimalikku meditsiinilist abi, peavad selle aluseks olema tõenduspõhised meditsiini seisukohad. „Kaasaegsete ravijuhendite järgimise vajalikkust on raske ülehinnata. Eestis tegeleb ravijuhendite väljatöötamise ja juurutamisega ravijuhendite nõukoda, mille tööd koordineerib Tartu Ülikool ja tegevust toetab Eesti Haigekassa. Meditsiiniteadlaste kanda on oluline roll mitte ainult rahvusvaheliste juhendite eestikeelsuse tagamisel, vaid ka kohaliku konteksti ja tervishoiukorralduse erisuste arvestamisel. Professor Schünemann on olnud Eestile hea patroon ja ma väga loodan, et koostöö jätkub,“ lausus dr Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

1. augustist kuuluvad Ida-Viru Keskhaiga nõukokku Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajatena doktorid Jana Jaal ja Tanel Laisaar. Uued liikmed vahetavad välja seni nõukogus kliinikumi esindanud dr Jaan Eha ja Urmas Siiguri.


Kuna vähki haigestumine on Eestis, nagu ka mujal maailmas, tõusuteel, peab kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja dr Jana Jaal oluliseks tagada vähktõve varast avastamist ning optimaalset ravi kättesaadavust kõikides Eesti piirkondades ning seda võimalikult kodule lähemal. „Tartu Ülikooli Kliinikum on sel eesmärgil juba tööd alustanud ning näiteks 2019. aasta esimesel poolaastal on kliinikumi onkoloogide ambulatoorseid teenuseid Ida-Viru keskhaiglas kasutanud juba sama palju inimesi, kui 2018. aastal kokku,“ selgitas dr Jaal. Ta loodab ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla vahelise teadus- ja arendusalase koostöö suurenemisele, et tagada ka Ida-Virumaa inimestele suurem võimalus osalemiseks kliinilistes ja akadeemilistes teadusuuringutes.


Dr Tanel Laisaar, kes on juhtinud mitmete uute ravimeetodite kasutuselevõttu Eestis, lisab nõukogule eelkõige kliinilist kompetentsi kirurgiliste haiguste vallas. „Pean oluliseks mitte ainult parandada Ida-Viru elanikkonna raviteenuste kättesaadavust, vaid veelgi tähtsamana, hinnata ja tõsta järjepidevalt osutatava teenuse kvaliteeti,“ ütles dr Laisaar. Ta rõhutab, et kaasaegne meditsiin sõltub aina enam keerukast meditsiinitehnoloogiast, mistõttu on vajalik personali pidev täiendõpe ja erinevate spetsialistide vaheline multidistsiplinaarne koostöö tagamaks kõige uuemate meditsiinialaste teadmiste kasutamise kõigis haiglates.


Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler hindab kliinikumi esindatust nõukogus: “Enam kui viieteistkümne aasta jooksul on kliinikumi esindajad andnud olulise panuse tervishoiuteenuste osutamisele Ida-Virumaal ja ka keskhaigla senisesse arengusse. Kindlasti on dr Jana Jaali ja dr Tanel Laisaare kogemused ja teadmised toeks nii meie haigla strateegiliste otsuste tegemisel kui tervikuna Virumaa meditsiinimaastiku kujundamisel.”


Kliinikumi Leht

President kliinikumis saabumine Ove MaidlaPresident kliinikumis EMOOve Maidla

20. juunil tegi president Kersti Kaljulaid visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, mis on üks neljast Eestis tegutsevast keskusest. Seksuaalvägivalla üleelanutele pakutava üleriigilise esmase abi ja järelravi teenuse väljatöötamisel osalesid ekspertidena arst-õppejõud Kai Part ja Made Laanpere. Tehtud töö eest tunnustas Eesti Vabariigi president aasta alguses naistekliiniku arste Punase Risti IV klassi teenetemärkidega.


President Kersti Kaljulaid ütles külastuse järel, et oleme hakanud ühiskonnana vägivallast, ka seksuaalvägivallast, rääkima palju avalikumalt kui veel mõned aastad tagasi. Oma olemuselt on tegemist peidetud kuriteoga, mistõttu Põhjamaades pöördub abi järele hinnanguliselt 5 protsenti ohvritest, Eestis aga vaid üks inimene sajast. „See tähendab, et 99 korral juhtudest veel abini ei jõuta. Peame olema riigina valmis selleks, et kui me ise seksuaalkuritegevusest rohkem räägime ja inimeseni jõuab ka teadmine, et abi on olemas, siis tähendab see suurt hüpet numbrites. Ja me peame selleks valmis olema, et ei tekiks pudelikaelu ja me ei veaks kedagi alt,“ selgitas riigipea.


Dr Kai Part peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanute abi on võimalik pakkuda ööpäevaringselt ja ühes etapis. „Nii ei pea vägivalla üleelanu, kelle abi otsimise võimekus on vähene, ekslema erinevate teenuste vahel. On oluline, et kannatanut ei taasohvristataks ning et nii kannatanu kui ka kogu ühiskond mõistaks üheselt, et seksuaalvägivald on kuritegu. Vägivalla üleelanu ei peaks end süüdi tundma, sest vastutus kuriteo eest lasub selle toimepanijal olenemata, kas ohver on naine või mees, laps või täiskasvanu,“ rõhutas dr Part.


Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste sotsiaalkindlustusameti poolne teenuse juht Keete Janter toonitab, et oluline on tunnustada pöördujate julgust ja oskust abi otsida, aga ka kliinikumi töötajate erialaseid teadmisi ja tahet sel äärmiselt delikaatsel ja emotsionaalselt raskel hetkel pakkuda psühholoogilist ning meditsiinilist abi. „Seksuaalvägivalla üleelanud pöörduvad kas ise otse erakorralise meditsiini osakonna kaudu seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või juhatab neid sinna politsei. Kõik erakorralise meditsiini töötajad on saanud koolitust ohvrite tundlikuks kohtlemiseks,“ tunnustas Keete Janter.


Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse ülesanne on tagada psühholoogiline toetus, meditsiiniline läbivaatus ja kohtumeditsiiniliste tõendite kogumine, vigastuste dokumenteerimine, suguhaiguste ja HIV testimine koos ennetuse ja raviga ja soovimatu raseduse ennetamine. Kliinikumi töötajad aitavad patsiendi edasi suunamisel järelravisse ning soovi korral ka politseisse pöördumisel.


2018. aastal pöördus kliinikumi 33 seksuaalvägivalla üle elanud patsienti, kellest 36% olid alaealised. Eesti neljas keskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas oli pöördumiste arv kokku 92. Sel aastal on oodata pöördujate arvu kahekordistumist.

 

Kliinikumi Leht

lk3 Kaupo PoderTartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediatehnik Kaupo Põder viibis mais kaks nädalat Somaalimaal Hargeisas, erahaiglas Masala Specialist Hospital, aidates seal läbi viia riigi esimest põlveliigese endoproteesimist ning üles ehitada kohaliku haigla.


Kaupo Põder on ortopeediatehnikuna töötanud kuus aastat, õendusharidusega spetsialisti väljaõpe ortopeediatehnikuks toimus kliinikumis. Ortopeediatehniku ülesandeks on assisteerida ortopeede operatsioonidel, valmistada ette proteese ning tegeleda patsiendiga nii operatsioonieelsel kui -järgsel perioodil.


Ent Somaalimaal olid Kaupo Põdra ülesanded märksa laiemad, kus kahe nädala jooksul tuli sisse seada operatsioonituba, paigaldada operatsiooniks vajalik tehnika ning koolitada haigla operatsiooniõde endoproteesimise assisteerimiseks. „Ma sain luua toimiva operatsioonisüsteemi. Siin kliinikumis on kõik olemas, seal tuli aga kõik ise luua ning see andis ka suurepärase võimaluse õppida. Kogemus oli silmi avav,“ kommenteeris Põder. „Kahtlemata oli see eriline, et esimene operatsioon selles haiglas oli kohe nii kaaluka tähtsusega. Üldiselt on Somaalimaal valdav kipsravi, ortopeedilisi operatsioone tehakse harva,“ lisas ta.


Operatsiooni läbi viinud somaalia arst dr Muhamud Artan sai esmase väljaõppe Venemaal, lõpetas 2015. aastal Helsinki ülikooli meditsiiniteaduskonna ning töötas seejärel 2017. aastani Soomes arstina. Nüüd on dr Artan pöördunud tagasi Somaaliasse, et seal oma teadmistega kasuks olla. „Kaupo Põder tegi imepärast tööd. Ta koolitas meie noort ortopeedia eriala õde, aitas kaasa haigla igapäevases töös ja assisteeris edukalt minu esimest põlve endoproteesimist,“ sõnas dr Artan.


Dr Artan kiitis igati ka koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikuga. „Sain kliinikumi külastades professor Aare Märtsonilt ja tema ortopeedidest kolleegidelt olulisi teadmisi. Vastuvõtt oli väga külalislahke, kohtasin Tartus fantastilisi inimesi. Soovime edaspidigi Tartu Ülikooli Kliinikumiga koostööd teha,“ lausus dr Artan.


Olgugi, et Muhamud Artan on praktiseerinud Soomes, sobis Somaalimaale paremini Eesti liigeste endoproteesimise meetod. „Meil kasutusel olev fast track süsteem sobib ka sealsetesse tingimustesse hästi. Kliinikumi eeskujul võeti kasutusse traneksaamhape selleks, et veritsus oleks operatsiooniajal minimaalne ja minimiseerida vereülekande vajadust operatsioonijärgselt. Teine oluline asi oli LIA ehk local infiltration analgesia, mis võeti samuti meie haigla eeskujul üle. Operatsiooni ajal süstime liigesesse enne tsementeerimist lokaalset anasteetikumi, et haige valu oleks minimaalne esimese 24 tunni jooksul ning et haige saaks kiiremini taastusraviga alustada. Erinevuseks on ehk see, et infektsioonide vältimiseks on seal operatsioonijärgne antibiootikumravi pikem kui meil,“ selgitas Põder.


Kaupo Põdra muljed Somaaliast on värvikad. „Päevase, kuni 35°C küündiva palavuse vältimiseks alustatakse tööpäevi vara, mistõttu ka lõpetatakse varem ehk 8-tunnine tööpäev kestab 7.00–15.00. Kuna viibisin seal Ramadaani ajal, siis sain osa ka nende paastumise kombestikust, ent mina sain oma toas ka päevasel ajal süüa. Sealne palvetamine toimib ilmselt hästi regulaarse füsioteraapiana – viiel korral päevas palvetamise kohta on tehtud ka palju teaduslikke uuringuid, näiteks Kamran G (2018), „Physical benefits of (Salah) prayer – Strengthen the faith & fitness“. Igapäevase suhtlusega tulin seal hästi toime, kuna kohalikud räägivad lisaks somaali ja araabia keelele ka inglise keelt,“ mõtiskleb Põder.

 

Liina Raju

lk3 minister kliinikumis4. juunil tegi sotsiaalminister Tanel Kiik visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi, mille eesmärk oli tutvuda kliinikumi juhatuse ja ravitööga.

 

Kliinikute töökorraldust vaadates tõdesid nii sotsiaalminister Tanel Kiik kui ka kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe üksmeelselt, et Eesti arstiabi kättesaadavuse parandamine on tähtis kõigi osapoolte jaoks.

 

Minister Kiik tõi välja, et ülikoolihaigla tugevuseks ja ühtlasi ka kohustuseks on panustada tervishoiuvaldkonna õppe- ja teadustöösse ning tagada tervishoiu sisuline areng ja jätkusuutlik personalipoliitika. „Tervishoiutöötajate väljaõpe, sealhulgas eriti arstiõpe, on pikk ja aeganõudev protsess, et saavutada vajalik professionaalsus ning kliinikumil on selles praktikabaasina täita väga vastutusrikas roll. Samuti on oluline piirkonna pädevuskeskusena tihe koostöö maakonnahaiglatega, mille osas ootame ülikoolihaiglalt jätkuvalt aktiivset tegutsemist,“ lausus sotsiaalminister.

 

Juhatuse esimees Priit Eelmäe kinnitas, et kliinikumi juhtkond peab oluliseks lisaks ravitööle panustamist teadus- ja arendustöösse. „Usun, et kliinikumis on kasutamata ressurssi innovaatiliste projektide välja töötamiseks ja kasutusele võtmiseks nii Eesti kui maailma tervishoiuarengute hüvanguks. Ravijärjekordade lühendamise eesmärgil on kliinikum alustanud koostööd Valga haiglaga, pakkudes patsientidele kiiritusravi Tartu Ülikooli Kliinikumis, ent protseduurijärgseks jälgimiseks hospitaliseerimist Valga haiglas. Peame oluliseks, et niigi raske diagnoosi ja haigusega patsient saaks ravi võimalikult kiiresti. Vähem tähtis ei ole ka ravimine kodule lähedal, mistõttu osutab kliinikum keemiaravi näiteks ka Ida-Viru keskhaiglas,“ selgitas Eelmäe.

 

Võrgustumisalase koostöö suurema integreerituse vajadus on lisaks ravijärjekordade lühendamisele ka ühishangete korraldamisel ja infotehnoloogiaprojektide elluviimisel. „Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga on liitunud tänaseks nii Valga kui ka Põlva haigla, mis on oluline samm, kui soovime tagada kontsernipõhist kvaliteetset terviseandmete liikumist. Ühtsed infosüsteemid loovad võimaluse konsulteerida kontsernisiseselt, aga ka teha kliinikumi arstidel vastuvõtte teistes haiglates, et tagada eriarstide vastuvõtt kõikide kliinikumiga võrgustunud partnerite juures,“ lisas kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm.

 

Kliinikumi Leht

30. mail toimus ämmaemandusabi ümarlaud, kus kliinikumi, Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haigla ämmaemandad jagasid erialaseid kogemusi ja mõtteid ambulatoorse teenuse osas. Lisaks kliinikumi kontserni haiglatele osalesid ka Viljandi haigla esindajad.


Ämmaemandad tegid ülevaate möödunud 2018. aasta tulemustest ning arutlesid üheskoos selle üle, kuhu ämmaemandusabi peaks ja võiks teel olema ning kas ja kuidas saaks jaotada tööd kontserni haiglate vahel.


Aastaga suurima muutuse läbi teinud Valga haigla tõi välja, et pärast sünnitusosakonna sulgemist suurenesid haiglas üheaegselt ämmaemandate ambulatoorsed vastuvõtud. Ämmaemandate vastutus lapseootel ja sünnitusjärgse naise jälgimisel tõusis – Valga haigla ämmaemandad pakuvad kõiki teenused alates raseduse algusest kuni sünnitusjärgse visiidini välja. Olgu selleks vastuvõtt lapseootel naisele, rasedusaegne gestatsioonidiabeedi tuvastamine ja jälgimine, sünnitusjärgne läbivaatus nii lapsele kui emale või hoopis ennetustöö – emakakaela vähiskriiningu või noorte nõustamise näol. Koduvisiite on toimunud 2018. aastal üksikud. Et Valga haigla on liitunud kliinikumi elektroonilise haiglainfosüsteemiga, on kliinikumi sünnitusosakonnast lahkujale võimalik broneerida vastuvõtuaeg Valga haigla ämmaemanda vastuvõtule. Nii nagu kliinikumiski saab kas vara koju kirjutatud või jälgimist vajavale perele (emapoolsetel või vastsündinupoolsetel põhjustel) planeerida vastuvõtu erinevateks analüüsideks, protseduurideks või nõustamiseks. Valga haigla ämmaemandad tõdesid, et on tekkinud vajadus ka lastearsti juurde broneerimiseks.


Lõuna-Eesti haigla ämmaemandad kinnitasid pidevate koolituste olulisust uute teenuste pakkumiseks. Näiteks eelmise aasta lõpust on ka Lõuna-Eesti haigla patsientide jaoks olemas gestatsioonidiabeedi nõustamine, mille eesmärk on esmalt rasedusdiabeet tuvastada, selle tulemusi jälgida, nõustada ja õpetada diabeedipäevikut pidama ning aidata planeerida turvalist sünnitust. Lõuna-Eesti haigla ämmaemandate vastuvõtud toimuvad kolmes erinevas asukohas – lisaks haiglale ka polikliinikus ning Elva haiglas.


Ka Põlva haigla iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi näeb ette nii iseseisvaid vastuvõtte, perekoolitundide läbiviimist ja imetamisnõustamist. Gestatsioonidiabeedi nõustamist Põlva haiglas teeb diabeediõde. Esindajad tõstsid esile koostöö olulisust perearstidega, eriti avatavaid tervisekeskusi silmas pidades.


Tartu Ülikooli Kliinikumis suurenes 2018. aastal ämmaemandate töökoormus. Kliinikumis tehti 2018. aastal ämmaemandate poolt 17869 vastuvõttu (2017. aastal 16639) ning 2640st toimunud sünnitusest olid 212 Jõgevalt, 122 Valgast, 89 Ida-Virumaalt ning 52 Põlvamaalt.


Kõikide haiglate ämmaemandate poolt jäi kõlama mõte uutest väljakutsetest. Olgu selleks noorte või pereplaneerimise nõustamine, soov suurendada senisest enam koostööd perearstidega koduvisiidi tagamiseks igale perele, muuta sünnitusjärgsed vastuvõtud logistiliselt rohkem patsiendisõbralikumaks või ka emakakaela vähi sõeluuringute tegemine suuremas mahus ämmaemandate poolt.

 

Pille Teesalu, kliinikumi ülemämmaemand
Rõõm on näha, et tütarhaiglates on pärast aastatagust kohtumist võetud suund ambulatoorse ämmaemandusabi kättesaadavuse parandamisele, sealjuures on ka teenuste loetelu on täienenud. Valga ja Viljandi on käinud meie juures ka stažeerimas, et alustada gestatsioonidiabeedi nõustamisega. Kõigile võrgustunud haiglate ämmaemandatele on kliinikumi poolt tagatud ka info ja juurdepääs erinevate kutsealaste koolituste kohta.


Koostöö tõhustamiseks vajaks täpsustamist tütarhaiglate ämmaemanduse-spetsiifiliste koolituste tegelik vajadus ning ambulatoorsete ja statsionaarsete kriitiliste kompetentside ühtlustamine kontserni sees. Siinjuures saaks kutsealane stažeerimine või personali rotatsioon olla tulevik.


Olulise tähtsusega on alustada koostööd kohaliku tervisekeskusega. Koduvisiidi ja imetamisnõustamise osas on võimalik tervisekeskusel ja ämmaemandal ühiselt toetada pere toimetulekut. Sünnitusjärgsed esimesed nädalad vastsündinuga kodus on perele kui kriisiperiood. Ämmaemandapoolne tugi võib ära hoida mitmedki ohud emale ja vastsündinule. Vaatamata sünnitusosakonnas pakutavale õpetusele, on äärmiselt tähtis määratleda pere toimetulek kodustes tingimustes, tagada imetamise tugi vastsündinu rinnaga toitmiseks ning sealjuures kodu turvalise hindamine ja vajadusel juhtnööride andmine.


Tütarhaiglates saab ämmaemanda rolli rakendada veelgi enam emakakaela vähi sõeluuringute, kontratseptsiooni nõustamise ja sünnitusjärgse kontrolli teostamiseks, puudu on ämmaemand-raseduskriisinõustaja. Siin saaks tõenäoliselt tulevikus mõelda ka kliinikumi ämmaemandate rakendamist.

 

Jaanika Põder, Valga haigla ämmaemand
Meil on hea koostöö kliinikumiga, kuid palju on ka veel ära teha. Kuna ümarlaud toimus teist aastat, saime veelkord kinnitust, et need kohtumised on väga vajalikud meie töö täiustamisel ja kogemuste kogumisel. Oluline on kuulda, kuidas on läinud ja läheb teistel haiglatel Lõuna-Eestis. Täiendame üksteist, arutleme, anname üksteisele nõu ja soovitusi meie teenuse paremaks pakkumiseks.


Kindlasti võiks tõhustada sünnitusjärgset nõustamist nii ema kui lapse vaatevinklist seal haiglates, kus Valgamaa naised sünnitavad. Sellega väheneks günekoloogide koormus ema ja perearstide koormus vastsündinu osas. Ees seisab ka koostöö tõhustamine perearstidega, et käivitada raseduskriisi nõustaja vastuvõtt.


Valga ämmaemandad on olnud tublid ja professionaalsed, sest pärast osakonna sulgemist suurenes meie roll nii mitmeski tegevuses. Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ei piirdu ainult rasedate teenindamisega, vaid kätkeb kõike, mida haaravad sõnad „tütarlaps-naine-menopaus“. Teeme kõik selleks, et iga naine, olenemata vanusest, saaks meilt abi kodukohas.

lk7 Raul Allan KiivetA.TennusKliinikumi nõukogul uus liige – tervishoiukorralduse professor Raul Allan Kiivet. Tartu ülikool nimetas professor Kiiveti seni nõukogus olnud professor Margus Lemberi asemele.


Raul-Allan Kiivet lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli arstiõppe cum laude. Aastal 1988 kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja Tartu Ülikoolis ja 1999. aastal meditsiinidoktori väitekirja Karolinska Instituudis Stockholmis.


Alates 1985. aastast on Raul-Allan Kiivet töötanud Tartu Ülikoolis, sh kliinilise farmakoloogia dotsendina ja 1996. aastast tervishoiukorralduse professorina. Aastatel 1998–2015 oli ta Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja ja aastatel 2000–2006 arstiteaduskonna residentuuri prodekaan.


Ravimiametis oli Raul-Allan Kiivet nõunik aastatel 1992–2006, sh Eesti esindaja Euroopa Ravimiagentuuri inimestel kasutatavate ravimite komitees. Aastatel 2007–2009 töötas ta Genfis Maailma Terviseorganisatsioonis ravimite prekvalifikatsiooni programmi juhina.


Professor Kiiveti teadusliku ja administratiivse tegevuse ampluaa lai – ta on olnud ja on jätkuvalt erinevate töörühmade ja komisjonide liikmeks Sotsiaalministeeriumis ja Eesti Haigekassas. Tema teadustöö on viimasel aastakümnel keskendunud tervishoiuökonoomikale, tervishoiuteenuste tulemuslikkusele ja kvaliteedi hindamisele.


Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige on Kiivet olnud aastatel 2001–2007 ja 2015–2018.


Kliinikumi Leht

Mobiilse nahakasvajate diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.


Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


August
23. august, Põlva haigla, Uus 2, Põlva
30. august, Tõrva tervisekeskus, Tartu 1, Tõrva

 

September
06. september, Rakvere haigla, Lõuna põik 1, Rakvere
13. september, Räpina haigla, Võru mnt 1
20. september, Antsla perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla
27. september, Abja-Paluoja, Posti tn 3

Oktoober

04. oktoober, Põltsamaa kultuurikeskuse juures, J. Kuperjanovi 1
11. oktoober, Tapa haigla, Valgejõe 14, Tapa
18. oktoober, Võru spordikeskus, Räpina mnt 3A

 

November
01. november, Valga haigla, Peetri 2, Valga
08. november, Pärnu haigla, Ristiku 1, Pärnu
15. november, Vändra perearstikeskus, Vistra tee 4, Vändra
22. november, Kallaste turismiinfo kõrval, Oja tn 22, Kallaste
29. november, Otepää, Tartu mnt 1, kiirabi kõrval olev parkla

 

Detsember
06. detsember, Viljandi tervisekeskus, Turu 8/10 turuplats, Viljandi
13. detsember, Lõuna-Eesti haigla, Meegomäe küla, Võrumaa
20. detsember, Elva kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

Androloogia mobiilses diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.


Vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


Juuli
1.–2. juuli, Haapsalu, Vaba 6
3.–5. juuli, Kärdla, Rahu 2
8.–12. juuli, Kuressaare, Aia 25
25.–26. juuli, Võru, Räpina mnt 3

 

August
12.–15. august, Viljandi, Turu 8/10
21.–23. august, Valga, Peetri 2
26.–30. august, Narva, Haigla 5

 

Kliinikumi Leht 

 

L. Puusepa 1a maiL. Puusepa 1a hoone rekonstrueerimine jõudis esimese korruse fuajeesse ja registratuuri, mistõttu on maja peasissekäik suletud.


Kuni augusti lõpuni saavad patsiendid majja sisenemiseks kasutada nii sissepääsu maja küljel parklast tulles kui ka kahte Riia tänava poolset ajutist sissepääsu.


L. Puusepa 1a registratuur kolib ajutiselt spordimeditsiini ja taastusravi registratuuri pinnale, kus samal ajal jätkab tööd ka taastusravi registratuur. Ehituse ajal töötab registratuur elava järjekorra alusel. Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku taastusravi ja ambulatoorsed vastuvõtud jätkuvad endistes ruumides. Niisamuti jätkavad tööd praegustes asukohtades röntgeni- ja verevõtukabinet, II korruse perearstid ning androloogiakeskus IV korrusel. Südamekliiniku ambulatoorse kardioloogia osakond kolib ajutistesse ruumidesse L. Puusepa 8 majja.


Juunist kuni augustini ei tööta L. Puusepa 1a majas ka prillipood ning apteek. Lähimad apteegid asuvad L. Puusepa 8 majas R-kioski vastas ning L. Puusepa 3 tervisekeskuses.


Tartu Ülikooli Kliinikumi ehitusjuhi Merli Korbuni sõnul tehakse suvel fuajees ja kogu majas nii üldehitustöid kui ka vahetatakse ja rajatakse uusi tehnosüsteeme. Ühtlasi toimuvad ka kanalisatsioonitorustike ehitus- ja remonditööd hoone ümber ja parkla alal. „Palume patsientidelt mõistvat suhtumist võimalike ebamugavuste pärast. Kuna tegemist on ehitusega samaaegselt töötava tervishoiuasutuse remondiga, on ehitusaeg lisaks patsientidele keeruline ka kliinikumi töötajatele ja ehitajatele,“ selgitab Merli Korbun.


Olgugi, et kõik muudatused märgistatakse L. Puusepa 1a ümbruses viitadega, palume patsientidel varuda aega ning tulla arsti vastuvõtule vähemalt 20 minutit varem.


L. Puusepa 1a hoone rekonstrueerimistööd lõpevad 2020. aasta oktoobriks, mil Maarjamõisa polikliinikust saab kaasaegne tervisekeskus 20 perearsti praksisega („TÜ Kliinikumi tervisekeskuse rajamine“, europrojekt nr 2014-2020.2.04.17-0046). Peale selle koondatakse L. Puusepa 1a majja Tartu ülikooli hambaarstiteaduste instituudi ja kliinikumi stomatoloogiakliiniku ruumid, kaasajastatakse androloogiakeskuse ruume ning laiendatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õpperuume. Projekti käigus uuendatakse ka kogu maja tehnosüsteemid.


Kliinikumi Leht
lk8 EL struktuuri ja investeerimisfondi logo

lk8 Dr Oksana Ivask ja Vladimir Machon8. aprillil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Oksana Ivaski juhtimisel Eesti esimene alalõualiigese endoproteesimine.


Patsiendil, kellele operatsioon tehti, oli diagnoositud traumajärgselt anküloos ehk liigesjäikus. Täielikuks taastumiseks kulub patsiendil operatsioonijärgselt 3–6 kuud.


Dr Oksana Ivaski sõnul on tegemist erilise meetodiga, kuna patsiendile valmistatakse protees tema alalõualiigese eripärast lähtuvalt. „See tähendab, et proteesi paigaldamine on patsiendile a-traumaatiline, kuna sobib sajaprotsendiliselt, olles valmistatud konkreetsele patsiendile pärast kompuutertomograafia uuringu andmete töötlemist.“ Alalõualiigese asendamise puhul on tegemist elukvaliteeti muutva lõikusega. Dr Ivask rõhutab, et alalõualiiges on inimese üks liikuvamaid liigeseid, mida ümbritseb suur hulk närve, mistõttu on ka operatsioonijärgsel füsioteraapial äärmiselt oluline roll.


Et alalõualiigese endoproteesimisi ei ole Eestis varem tehtud, käis dr Ivask meetodit omandamas Saksamaal ning Tšehhis. Ka esimesel kliinikumis läbi viidud operatsioonil osales mentorina Praha kolleeg dr Vladimir Machoň. Protees, mida dr Ivask operatsioonil kasutas, oli tellitud Ameerikast ettevõttelt TMJ Concepts, kus see valmistati täpselt patsiendi anatoomiat arvestades.


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsari sõnul on väga oluline, et ülikoolihaigla arstid võtaksid kasutusele uusi meetodeid. „Meditsiinivaldkonna tehnoloogilised ja diagnostilised võimalused paranevad iga päevaga, mistõttu on tänuväärne, et dr Oksana Ivask on uue meetodi omandanud ning asub seda Eestis praktiseerima. Dr Ivask paistab silma oma hea kirurgilise tehnikaga ning väga hea suhtumisega patsientidesse,“ kommenteerib dr Kotsar.


Hinnanguliselt võiksid Eestis kõnealust operatsiooni vajada kuni kümme patsienti aastas.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Prof Eero Vasar A.Tennus

 

Eero Vasar on sündinud 17. septembril 1954. aastal. Ta on lõpetanud 1973. aastal Tartu 5. Keskkooli, 1979. aastal arstiteaduskonna raviosakonna, jätkanud õpinguid füsioloogia kateedri asiprandina ning kaitsnud 1983. aastal meditsiinikandidaadi ja 1992. aastal meditsiinidoktori teaduskraadi.


Eero Vasar oli aastatel 1983–1991 Tartu Riiklik Ülikooli ÜMPI Psühhofarmakoloogia labori juhataja ja vanemteadur. Aastatel 1991–2016 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi juhataja ning alates 2016. aastast Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja. Eero Vasar on alates 1992. aastast Tartu Ülikoolis füsioloogia korraline professor.


Eero Vasar valiti 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on pälvinud 2001. aastal Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeni, 2004. aastal Eesti Vabariigi Teaduspreemia meditsiini alal ning 2016. aastal Eesti Teaduste Akadeemia Karl Sclossmanni medali.

 

Kliinikumi Leht 

 

 

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.


Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


Mai 2019
9.–10. mai, Haapsalu, Vaba 6
13.–17. mai, Kuressaare, Aia 25
20.–22. mai, Viljandi, Turu 8/10
27.–30. mai, Võru, Jüri 19A

 

Juuni 2019
3.–5. juuni, Valga, Peetri 2
6.–7. juuni, Ahtme, Ilmajaama 14
11.–14. juuni, Narva, Haigla 5
17.–20. juuni, Rakvere, Lõuna Põik 1
25.–26. juuni, Vändra, Vihtra tee 4
27.–28. juuni, Rapla, Alu tee 1

 

Kliinikumi Leht

Traditsiooniline kliinikumi kevadkonverents „Inimkeskne tervishoid – eesmärk või teekond?“ toimub 10. mail Dorpati konverentsikeskuses.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 parkimismajaAprillis algavad N. Lunini 16 kinnistul ehitustööd Maarjamõisa korrusparkla rajamiseks. 2020. aasta alguseks valmiv parkimismaja on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks.


Uus ehitatav parkimismaja on kuuekorruseline, brutopinnaga 12 000m2, mahutades ära 432 märgistatud parkimiskohta. Parkimismaja valmimine loob võimaluse uue lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevakirurgiakeskuse hoonete ehitamiseks.


Olgugi, et parkimismaja ehitus toob kaasa ebameeldivusi nii kliinikumi patsientidele kui ka töötajatele, palub kliinikumi juhatuse liige–haldusjuht Marek Seer mõistvat suhtumist. „Kogu linnaruumis jääb parkimiskohti aina vähemaks, mistõttu on parkimismaja ehitus tulevikku silmas pidades äärmiselt vajalik samm. Parkimismaja ehituse ajal on N. Lunini tänava äärsetel kinnistutel parkimine piiratud, mistõttu palume enne vastuvõtule tulekut varuda aega või kasutada mugavat ühistransporditeenust või miks mitte alternatiivina kevadel alustavat rattaringluse teenust,“ kommenteerib Marek Seer. Ta rõhutab, et ilma parkimiskorralduse ümberplaneerimiseta ei oleks võimalik alustada uue ehitusjärgu ehitustöödega.


Meditsiinilinnaku uues, III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse kõrvakliinik, uus operatsiooniplokk nii päevakirugiliste kui ka statstionaarsete patsientide jaoks, naistekliiniku perekeskus ning samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.


III ehitusjärgu ehitus algab eeldatavasti 2020. aasta alguses ning valmib aastaks 2022.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 Kuldtaseme sertifikaat

 

 

Tartu Ülikooli Kliinikum läbis edukalt tubakavaba haiglate (Global Network for Tobacco Free Healthcare Services) akrediteerimisprotsessi, mille tulemusel pälvis kliinikum kuldtaseme liikme staatuse aastateks 2018/19–2022/23. Tunnustus anti töö eest, mida on tehtud ja tehakse haigla peahoone ehk L. Puusepa 8 hoone tubakavabaks muutmiseks ning suitsetamislevimuse vähendamiseks personali ja patsientide hulgas. Hõbetaseme oli kliinikumil alates 2012. aastast.


Tunnustus antakse üle maikuus Varssavis.


Kliinikumi Leht

 

 

lk2 Balti Assamblee

 

7.–8. märtsil osalesid juhatuse esimees Priit Eelmäe ja transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall Riias Balti Assamblee Heaolukomisjoni istungil ekspertidena Eesti delegatsiooni koosseisus. Kliinikumi esindajate ettekanded andsid ülevaate organisiirdamise arengutest ja võimalustest Eestis ja Balti riikides.

 

Balti riikide heaolukomisjoni istungi eesmärk oli vahetada naaberriikidega kogemusi ning leida koostöökohad organsiirdamise, ravimite ja meditsiiniseadmete ning kriisiolukordade puhul.

 

Kliinikumi Leht

 

 

Kliinikumi arstid löövad kaasa noorte silmaringi laiendamisel


Rahvusülikooli 100. sünnipäeva puhul korraldatakse loengusari, mille raames peavad teadlased, õppejõud ja kraadiõppurid 2019. aasta jooksul Eesti koolides sada loengut. Loengusarjas löövad aktiivselt kaasa mitmed Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid, oma teadmisi jagavad noortega prof Katrin Õunap, dr Tiia Reimand, dr Piret Laidre, dr Tiina Kahre, Pille Tammur, dr Heili Varendi ja dr Kuldar Kaljurand.


Kliinilised geneetikud tutvustavad loengusarjas oma eriala ja igapäevatööd, muuhulgas räägitakse sellest, kas vähk võib olla pärilik; kuidas saada teada, kas sünnib terve laps, pärilikest harvikhaigustest – kuidas neid tänapäeval uuritakse ja ravitakse; kuidas diagnoositakse Downi sündroomi.


Dr Kuldar Kaljurand tutvustab õpilastele, mida kaetab silmakae. Dr Heili Varendi räägib vastsündinu tervise tähtsusest inimese tervise nurgakivina.


Loengusarja eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust saada osa teadus- ja õppetööst. Registreerumine kevadsemestri loengutele on koolidele avatud. Sügissemestri loengute ideekorje algab augustis ja teemad avaldatakse koolidele septembri esimesel nädalal.


Kliinikumi Leht

lk3 Ago Korgvee Tennus24. jaanuaril nimetas Tartu volikogu linna aukodanikud ja Tartu Tähe kavalerid. Aukodaniku tiitli, mis on linna auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest, pälvis anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor dr Ago Kõrgvee.

 

Dr Ago Kõrgvee on kaasaegse Eesti kiirabi- ja erakorralise meditsiini süsteemi rajaja. Ka praegu töötab ta lisaks anestesioloogia ja intensiivravi kliinikule Järva-, Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Viljandi ja Valgamaad teenindava SA Tartu Kiirabi juhatuse esimehena.

 

Dr Kõrgvee on lõpetanud 1972. aastal Tartu 5. Keskkooli ning 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Ülikoolile järgnes internatuur Tartu Kliinilises Haiglas anestesioloogia ja intensiivravi erialal ning aspirantuur Tartu Ülikoolis kliinilise ja eksperimentaalse kardioloogia alal. Aastal 1980 asus dr Kõrgvee tööle reanimatoloogina Tartu Kliinilises Haiglas ning aastatel 1984–1999 oli ta ametis kardioloog-intensiivraviarstina Tartu Maarjamõisa Haigla erakorralise kardioloogia osakonnas. 1994. aastast on dr Kõrgvee seotud ka Tartu kiirabiga – alustades peaarsti asetäitjana, töötades 2001. aastast asutatud SA Tartu Kiirabi juhatuse liikmena ning aastast 2006 juhatuse esimehena. Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktorina töötab dr Kõrgvee aastast 2000.

 

Dr Kõrgvee on andnud suure panuse erakorralise meditsiini ja kiirabi valdkonna arendustöösse ja õigusloomesse ning juhendanud residente nii erakorralise meditsiini osakonnas kui ka kiirabis. Ta on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni haiglaeelse erakorralise meditsiini rahvuslik koordinaator, sotsiaalministeeriumi erakorralise meditsiini erialakomisjoni liige, haigekassa nõukogu strateegia komisjoni liige, MTÜ Eesti Kiirabi Liit juhatuse esimees, Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi president ja Eesti Anestesioloogide Seltsi liige.

 

Eesti riik on 2002. aastal tunnustanud dr Kõrgvee panust erakorralise meditsiini arendamisel Punase risti III klassi ordeniga.

 

Palju õnne, dr Ago Kõrgvee! Mis tunne on olla Tartu aukodanik?
Tänan. See on hea tunne, ei saa salata. Tunnen, et see pole mitte ainult minu tunnustus, vaid tunnustus kogu meditsiini, eriti erakorralise meditsiini arengule. Minu elutöö on eelkõige seotud meditsiini arendamisega.

 

Volikogu hindas teie initsiatiivikust, töövõimet ja pühendumust erakorralise meditsiini eriala ja kiirabiteenuse arendamisel. Kas nimetatud valdkonnad toimivad tänaseks nii nagu te olete soovinud?
Erakorraline meditsiin on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Oleme palju ära teinud, kuid areng peab jätkuma. Oleme jõudnud tasemele, kus meie teadmised ja varustus on väga head, nüüd on vaja, et kogu meditsiinisüsteem muutuks, et inimeste teadlikkus suureneks. Hetkel oleme jõudnud kahjuks olukorrani, kus inimestele on erakorraline meditsiin väga kättesaadav, samas perearstiabi ja teiste erialade spetsialistid mitte nii väga. See viib tahes-tahtmata erakorralise meditsiini mitteotstarbelisele tarvitamisele. Mul on väga hea meel, et oleme Eestis suutnud säilitada meditsiinilise kiirabi. Praeguses meditsiiniolukorras ei oleks teistmoodi mõeldavgi. Aga jällegi, inimesed kipuvad kiirabi kuritarvitama ja sageli ei suuda Häirekeskus neid ohjata. Edasised jõupingutused peaksid olema selles suunas, et iga inimene saaks oma terviseseisundile vastavat abi, ülekvalifitseeritud meditsiiniabi on riigile liiga kallis, samuti ei tohiks ükski inimene saada alakvalifitseeritud abi ning seetõttu tema tervis kannatada.

 

Kui te oleksite enda arstikarjääri alguses, siis kas valiksite uuesti erakorralise meditsiini eriala?
Raske öelda. Ma olen ju töötanud kolmel erialal, igaüks neist on oma võludega. Kindlasti on erakorraline meditsiin kõige mitmekülgsem.

 

Teie värvikat isiksust seostatakse ühe unistusega – helikopter. Kuidas sellega on?
Oma purilennuk mul on, kui vähegi ilma on ja vaba aeg võimaldab, siis käin Ridalis lendamas. Helikopterit mul kahjuks ei ole. Aga mõtlen, et Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Kiirabi võiksid ühiselt helikopterit omada küll. See viiks Tartu Ülikooli Kliinikumi hoopis uuele tasemele – nii traumahaige ja teiste aegkriitiliste patsientide käsitluses, võrgustumises, transplantatsioonikeskusena.

 

Tartu on teie panust märganud ja väärtustanud. Milline oleks aga teie nõuanne linlastele – kuidas kodanikud saaksid Tartu erakorralise meditsiini ja kiirabi käekäigule ning tõrgeteta toimimisele kaasa aidata?
Inimestel endal on palju ära teha. Alustame või sellest, et märgatakse abivajajat ja abistatakse, mitte ainult ei valita häirekeskuse numbrit ja ei arvata, et sellega on kodanikukohus täidetud. Tegelikult on paljudel juhtudel vaja tegutseda kohe, juba enne, kui kiirabi kohale jõuab. Drastiliseks näiteks on kliiniline surm või katastroofiline verejooks. Kui juuresolija vaid helistab ja ise käsi külge ei pane ning esmaabi ei anna, siis pole sageli ka kiirabist enam kasu. Kui abivajaja nii kriitilises seisundis ei ole, siis tasuks alati talt uurida, kas ta kiirabi üldse vajab. Sagedased on situatsioonid, kus möödasõitja helistab häirekeskusesse ja tellib kiirabi, kuid inimene, kellele kiirabi kutsuti, on juba minema kõndinud, sest ta tervisel polnud häda midagi. Ka erakorralise meditsiini osakonda pöördumiseks peab tõsine häda olema, siis aidatakse seal meelsasti, kuna see on töö, milleks nad õppinud on. Piltlikult öeldes köha-nohuga on kõige paremaks abiandjaks ikkagi inimese enda perearst, kelle juures on ka ravi järjepidevus tagatud. Inimestel on palju kaasa rääkida oma tervise hoidmises ja parandamises. Sportlik eluviis ning regulaarne tervisekontroll vanemas eas on võtmesõnad paremale tervisele. Teadlikkuse tõstmine oma haigustest, tarvitatavatest ravimitest ning progresseerumise vältimisest on kindlasti tähtsad.

 

Dr Ago Kõrgveed küsitles Helen Kaju 

7. veebruaril pidasid koostöökohtumise kliinikumi ning perearstide seltsi juhatused. Tegemist oli ajaloolise töökoosolekuga, kuna hoolimata varasemast koostööst, ei ole perearstide ja kliinikumi esindajad juhatuse tasemel kohtunud.

 

Ühise laua taha kogunemise eesmärk oli kaardistada esmatasandi ning kliinikumi koostöökohad ning leida ühised huvid, millesse üheskoos panustada. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul tuleb näha tervishoiusüsteemi kui tervikut, kus esmatasandil ehk perearstisüsteemil on kanda oluline roll. „Kuna tervishoiusüsteemi keskmes on ennekõike patsient, siis on mõistlik otsida tõhusaid ja toimivaid lahendusi nii ravitöö kui ka e-lahenduste osas üheskoos,“ sõnas Priit Eelmäe.

 

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kinnitas, et ühiseid koostöökohti leidub mitmeid ning tõi välja, et süsteemi tõhustamiseks tuleks korrastada arstidevahelist tagasiside andmist, aga leppida kokku täpsemalt ka tagasikutsete põhimõtetes.

 

Pikimaks päevakorrapunktiks kujunes e-lahenduste valdkond, millel peatudes tõdeti üksmeelselt, et selle asemel, et tervishoiusüsteemi osapooled eraldi tarkvara arendavad, võidaksid kõik ühtsest omavahel ühilduvast tarkvaralahendusest. Le Vallikivi sõnul on kliinikumi digitaalne haiguslugu eHL jätnud oma funktsionaalsuse poolest väga hea mulje.

 

Perearstide esindajad hindasid ka e-konsultatsioone heaks koostöövormiks, mille käigus võidab ennekõike patsient, ent mille kaudu omandab igapäevaselt lisapädevust ka perearst, saades juhiseid eriarstilt. „Kuna digisaatekirjad ei täida enda ülesannet päris nii nagu oodatud, siis on eriarsti e-konsultatsioon äärmiselt vajalik. On tervitatav, et e-konsultatsioonide nimekiri täieneb. Ootame pikisilmi e-konsultatsioonide alustamist nii dermatoloogia erialal kui ka kokkulepete sõlmimist neurokirurgia erialal,“ kommenteeris dr Vallikivi.

 

Kliinikumi ja perearstide seltsi juhatused leppisid kokku, et koostöökohtumisest saab traditsioon ning järgmisel korral võetakse aruteluteemaks kliinikumi ja tütarhaiglate tegevuspiirkonnas asuvate tervisekeskuste töökorraldus.

 

Kliinikumi Leht

Priit Eelmae 2018A.Tennus

Tartu Ülikooli Kliinikumis 19.–30. novembril 2018. aastal läbi viidud rahuloluküsitluse esialgsetest tulemustest selgub, millega on kliinikumi töötajad enim rahul, aga ka see, millised valdkonnad vajavad parandamist.


Küsitlusele oli võimalik vastata nii veebis (kliinikumi kasutajatunnusega töötajad) kui ka paberil. Veebiküsitlusele vastamisi oli 1834 (87%) ning paberankeetidel vastamisi 268 (13%). Kokku osales rahuloluküsitluses 2102 kliinikumi töötajat ehk 45% tööajatest, mistõttu oli vastamise esinduslikkus rahuldav. Ettepanekute tegemise ja kommenteerimise võimalust kasutasid koguni 751 vastajat. Rahuloluküsitluse tulemusi tutvustati struktuuriüksuste juhtidele jaanuarikuus.


Aktiivseimad vastajad (üle 50% vastanuid) olid androloogiakeskus, nahahaiguste kliinik, naistekliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, apteek, analüüsi- ja kvaliteediteenistus, finantsteenistus, patoloogiateenistus, verekeskus, ühendlabor ja ühendkantselei.


Küsitluse põhjal selgus, et kõige rohkem ollakse kliinikumis töötades rahul töö sisuga, kliinikumi juhtimisega, informeeritusega kliinikumi eesmärkidest ning töökeskkonnaga.


Seevastu kõige vähem oldi rahul töö tasustamisega ja täiendavate heaolu võimalustega (sündmused, sportimise võimalused, toetused).


Töökorralduslikust aspektist selgus, et kliinikumi töötajad teavad täpselt oma tööülesandeid ning hindavad ka võimalust tööl oma oskusi ja teadmisi rakendada. Parandamist vajab aga koostöö – nii struktuuriüksuste-sisene kui ka –vaheline. Vahetult juhilt oodatakse rohkem tagasiside andmist.

 

Juhatuse esimees Priit Eelmäe: Kliinikumi juhatus tänab kõiki, kes võtsid küsimustikule vastata. Eriti märkimisväärne on, et kolleegid kasutasid nii paljudel kordadel lahtise tagasiside ja kommentaaride andmise võimalust. Vaid nii saab töötajate häält arvestada iga-aastaste tegevuskavade koostamisel. Kindlasti kõiki soove korraga täita ei ole võimalik, kuid arvestades, kui suure osa ajast veedavad inimesed tööpostil, on oluline, et inimesed tunneksid end kliinikumis hästi. Rahulolutunne on küll individuaalne, kuid selgemad ja konkreetsemad tööülesanded, töötaja motiveerituse ja panuse hindamine, toetavad suhted kolleegide vahel ning mugav ja kaasaegne töökeskkond aitavad luua hea õhkkonna.

5.-7. veebruarini toimus Berliinis EIT Health`i iga-aastane MatchMaking sündmus, kus sel aastal osales rekordiarv osalejaid ning toimus rekordarv kohtumisi – kokku üle 340 osaleja ja 550 erineva kohtumise. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindas juhatuse esimees Priit Eelmäe ja keskkonnaosakonna juhtaja Triin Arujõe.

 

EIT Health (www.eithealth.eu) on 140 partnerist koosnev EIT (European Institute of Innovation and Technologies) tervise valdkonna konsortsium, mille eesmärgiks on läbi erinevate toetusmeetmete edendada Euroopa kodanike tervist ja muuta Euroopa tervishoiu süsteemid efektiivsemaks, samuti aidata kaasa meditsiini sektori kasvule Euroopas. Tartu Ülikooli Kliinikum kuulub nende 140 partneri hulka, kel on võimalus taotleda oma turu-lähedaste ideede rakendamiseks finantsvahendeid.

 

Berliinis toimunud MatchMaking ürituse eesmärk oli leida partnereid EIT Health 2020. aasta projektidele, mille erinevate voorude esitamistähtajad on sel varakevadel. Kliinkum on EIT Health partner alates 2018. aasta lõpust.

 

Kliinikumi Leht

KliinikumiLeht lk82018. aastal vaktsineeris end Tartu Ülikooli Kliinikumis gripi vastu 70% töötajatest. Seitsme aastal jooksul on see number peaaegu kahekordistunud. Eesti kontekstis on kliinikum tervishoiutöötajate vaktsineerituse poolest esirinnas.


Ent head tulemused ei ole sündinud iseenesest. Infektsioonikontrolli teenistuse õe Tiina Tederi sõnul tuli esimestel aastatel teha töötajate seas väga palju teavitustööd. Lisaks hakkas 2011. aastal infektsioonikontrolliteenistus eest vedama kampaaniad, mis olid suunatud kliinikumi töötajatele gripivaktsiini tegemiseks. Siis oli vaktsineerijate hulk umbes 40% tervishoiutöötajatest, olgugi, et esimesel kampaaniafotol oli nõus ühise eesmärgi nimel poseerima professor Joel Starkopf isiklikult. „2011. aastast on kliinikum taganud kõikidele patsientidega kokku puutuvatele kolleegidele vaktsiini tööandja kulul,“ lausub infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Vivika Adamson. Ta lisab, et väga oluline nüanss on ka vaktsineerimise mugavus töökohal, niisamuti vaktsiini kättesaadavus. Lisaks enda töötajate kulude katmisele on kliinikum panustanud ka arstitudengite vaktsineerimise toetamisse, sest ka tudengid puutuvad ravil olevate patsientidega kokku ning peavad täitma patsiendiohutuse nõudeid.


Aastatel 2014–2015 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt läbi viidud uuringu andmetel oli Euroopas keskmine tervishoiutöötajate vaktsineeritus vaid 25%. Numbrid on kõnekad ning kinnitavad, et kliinikumi tervishoiutöötajate hoiakud ja tervisekäitumine on muutunud. Infektsioonikontrolliteenistuse töötajate sõnul peetakse lausa kollegiaalseks otsuseks vaktsineerida end gripi vastu. „Üks asi on tervishoiutöötaja enda tervise kaitsmine, teisalt aga tahame ju ravida parimal ja ohutumal moel ka patsiente. Kliinikum soovib olla eeskujuks ning pealegi, kui tervishoiutöötaja otsustab end gripi vastu vaktsineerida, oskab ja julgeb ta seda soovitada ka enda patsientidele,“ lisas arst-õppejõud Piret Mitt. Harvad pole ka juhud, mil tervishoiutöötajad kasutavad võimalust tellida vaktsiine ühtlasi enda lähedastele.


Lisaks kliinikumi heade näitajatele rõõmustavad infektsioonikontrolli teenistuse töötajad selle üle, et hoiakud hakkavad tasapisi muutuma ka ühiskonnas. Näiteks eraettevõtetes, kes ei soovi talvisesse perioode massilisi töötajate haigestumisi ning on nii sel kui ka eelnevatel aastatel pöördunud küsimusega, millist gripivaktsiini ettevõtte töötajatele pakkuda.


Kliinikumis tegi 2018. aastal vaktsineerimise näitaja tubli tõusu just õendus-hooldus personali hulgas. Kogu Eesti elanikkonnast aga on vaktsineeritud vaid 3,2%. See teeb infektsioonikontrolli teenistuse töötajad murelikuks: „Gripp on väga raske haigus ning paraku see viirus liigub talvel kõikjal. Paljud gripisurmad on välditavad,“ toonitab dr Adamson. Ta lisab, et olenemata sellest, et väikesed lapsed ja vanurid on eriti ohustatud, võib ka tugeva ja hea tervisega inimene grippi haigestuda.


Olgugi, et tervishoiutöötajate vaktsineerituse protsent on kliinikumis kõrge, soovib infektsioonikontrolli teenistus selle tõusu, sest ECDC soovituse järgi võiks tervishoiutöötajate vaktsineeritus olla vähemalt 75%. See on ka infektsioonikontrolli teenistuse eesmärk kliinikumis. Ühtlasi loodavad nad sama suurepärasele koostööle nagu on olnud seni kliinikumi juhatuse, apteegi ja teiste kolleegidega.

 

Kliinikumi Leht

lk3 juhatus Narvas17. jaanuaril külastasid Narva haiglat Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsar.


Visiit algas ekskursiooniga haiglas, mille käigus tutvusid külalised Narva haigla diagnostilise baasi (radioloogia, endoskoopia) ning ravistruktuuridega (intensiivravi, hemodialüüs, operatsiooniblokk). Lisaks tutvustati külalistele ka haigla personali ning maja huvitavat ajalugu.


Kliinikumi, Narva haigla ja Ida-Viru Keskhaigla vahel on sõlmitud koostöökokkulepe ning Priit Eelmäe rõhutas, et aeg on astuda kokkuleppega kvalitatiivne ja kvantitatiivne samm edasi. Milliseks see samm kujuneb, oleneb nii Narva haigla vajadustest kui ka kliinikumi võimalustest. Kohtumisel lepiti kokku, et vajaduste ja võimaluste analüüsimine ning võimalusel nende ühildamine on järgmise perioodi eesmärk. Külalised rõhutasid, et näevad Narva haiglat ka edaspidi iseseisva juriidilise isiku ning Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööpartnerina.


„Narva haigla võiks olla heaks praktikabaasiks, sealhulgas ka vene keele oskuse arendamiseks, nii praktikantidele kui residentidele. Ning miks mitte propageerida enam regiooni ka abiarstidele võimaliku töökohana,“ ütles Priit Eelmäe.


Narva haigla ja kliinikumi esindajad leppisid kokku, et meditsiinilise koostöö tugevdamise eesmärgiks on ka vähi diagnostika parandamisele suunatud tegevus regioonis.


Lisaks Narva haiglale külastasid Priit Eelmäe ja Andres Kotsar ka Ida-Viru Keskhaiglat ning Rakvere haiglat.


Kliinikumi Leht

lk12 kolimineOktoobrikuus alanud L. Puusepa 1a rekonstrueerimistööd, mille eesmärk on ehitada kaasaegne tervisekeskus, toovad kaasa uued kolimised.


Alates veebruarikuust asub personaliteenistus L. Puusepa 8 F-korpuse I korrusel. Niisamuti peab vabastama Maarjamõisa polikliinikumaja IV korruse praegu seal asuv kliinikumi administratsioon, kes asub alates 4. veebruarist Maarjamõisa väljal Physicumi hoone II korrusel (W. Ostwaldi 1). Kolimise järge ootab ka ambulatoorne kardioloogia.


Marek Seer, juhatuse liige-haldusjuht: „Rekonstrueerimistööd on hetkel graafikus ning mida varem saame vabastada remonti ootavad ruumid ehitajale, seda kiiremini jõuame soovitud lõpptulemuseni. Oleme püüdnud leida asenduspinnad erinevatele struktuuriüksustele nii, et muudatused ei segaks ravitööd. Seetõttu kolib ka kliinikumi juhatus ajutiselt meie hea partneri Tartu Ülikooli Maarjamõisa väljal asuvale Physicumi pinnale, et vältida L. Puusepa 8 majas asuvate ravitööks mõeldud ruumide ümberkohandamist.


Palume kolleegidelt mõistvat suhtumist. Ajutised ebamugavused saavad lahenduse aastal 2020, mil L. Puusepa 1a rekonstrueerimisprojekt lõppeb“.

 

Kliinikumi Leht