Eestis toimub üleminek pabersaatekirjadelt digisaatekirjadele, mistõttu peavad alates 2018. aastast nii perearstid kui ka eriarstid väljastama saatekirju digitaalsel kujul. Seega liiguvad edaspidi kõik saatekirjad digitaalselt tervise infosüsteemi kaudu.


Eelmise aasta lõpuks olid 75% Tartu Ülikooli Kliinikumi saabuvatest perearstide poolt väljastatud saatekirjadest digitaalsed. Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa on seadnud eesmärgiks, et käesoleval aastal peavad perearstid, aga ka eriarstid koostama juba kõik eriarstisaatekirjad digitaalselt. See on mugav nii perearstile kui ka patsiendile. Lisaks korrastab digisaatekirjale üleminek tervishoiusüsteemi, kuna eriarstile vastuvõtuaja broneerimise eelduseks saab olema patsiendile digitaalselt väljastatud saatekiri. Vastasel juhul kliinikumi klienditeenindajad süsteemis arstiaega broneerida ei saa. Nii kaovad ära „igaks juhuks“ tehtud topeltbroneeringud ning enam pole võimalik küsida saatekirja perearstilt tagantjärgi. Alates 2018. aastast, mil eriarsti järjekorda saavad end panna vaid need isikud, kelle perearsti või eriarsti arvates see tõesti näidustatud on ja kellele on selle kohta väljastatud ka digitaalne saatekiri, peaks vähenema ka vastuvõttudele mitteilmumine.


Kui perearst või eriarst on saatekirja tervise infosüsteemis väljastanud, on see nähtav riiklikus patsiendiportaalis digilugu.ee. Nii saab patsient enda, aga ka eestkostetavate ja esindatavate saatekirjade olemasolu kontrollida. Digisaatekirjal on kehtivusaeg kuus kuud alates väljastamisest, mille jooksul on võimalik seda arstiaja broneerimiseks kasutada. Kuna mõnel erialal võib ooteaeg olla pikk, ei pea saatekiri olema kehtiv visiidi toimumise ajal. Digisaatekirjaga saab broneerida vaid ühe arstiaja. Juhul, kui patsient soovib panna endale uue aja sama saatekirjaga, peab ta enne eelmise aja tühistama. Kui patsient jätab vastuvõtule tulemata või tühistab vastuvõtuaja arst, vabaneb saatekiri broneeringust ning kui selle kehtivusaeg pole lõppenud, saab seda kasutada uue aja broneerimiseks.


Digisaatekirjale üleminek 2018. aastal toob uue korra ka eriarstidele: kui eriarst näeb vajadust teise eriala vastuvõtuks, koostab ta digisaatekirja uue vastuvõtuaja broneerimiseks ise ning ei suuna enam patsienti saatekirja saamiseks perearsti juurde.


Kommentaar
Merje Tikk, analüüsi-marketingi teenistuse direktor: Saatekiri on vajalik kõigi eriarstide poole pöördumiseks, välja arvatud perearst, günekoloog, naha- ja suguhaiguste arst, silmaarst, psühhiaater, hambaarst, trauma korral traumatoloog või kirurg ning tuberkuloosi korral kopsuarst.


Meie klienditeenindajad saavad broneerida vastuvõtuaja vaid siis, kui patsiendile on koostatud digisaatekiri. Broneeringu tegemisel lähtub klienditeenindaja saatekirjale märgitud vastuvõtuerialast ja lisainfost.


Digisaatekirjal on kohustuslikud andmeväljad, mis peavad olema dokumenteeritud, see annab arstile vajalikud andmed patsiendi probleemide ja tehtud uuringute ning analüüside kohta.
Kui vastuvõtu käigus selgub, et patsient vajab teise eriarsti vastuvõttu, siis peab saatekirja koostama seesama suunaja arst (eHL-s https://ehlabi.kliinikum.ee/index.php/juhendid) saatmata patsienti saatekirja saamiseks perearstile. Samuti ei anna saatekirja statsionaarsele ravile perearst, kui selle raviotsuse teeb eriarst.


Kui patseindil on ambulatoorselt tehtavad uuringud ja/või protseduurid pooleli ja ta kutsutakse korduvale vastuvõtule tagasi, siis avatud vastuvõtugraafiku (3–4 kuud) piires lõpetatakse külastus tagasikutsetunnusega ja patsiendile broneeritakse uus aeg kabinetis (AI tunnusega).

 

Kui eriarst jätab patsiendi enda juurde jälgimisele ja patsient kutsutakse tagakse enam kui 3–4 kuu pärast, lõpetatakse külastus tagasikutse tunnusega dokumenteerides päevikusse ja epikriisi planeeritava vastuvõtuaja (kontroll 1 aasta pärast) või koostatakse eHL-s tagasikutsesaatekiri. Patsient ei pea saatekirja saamiseks pöörduma perearstile.

 

Vastuvõtu lõpp peab olema alati selgelt dokumenteeritud otsusega, kas eriarsti tegevus patsiendiga lõpeb või patsient jääb jälgimisele või suunatakse perearsti jälgimisele. Antud otsus koos patsiendi ravisoovitustega peab olema dokumenteeritud epikriisis.

lk9 mob kabinetTartu Ülikooli Kliinikumi androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tegelevad arstid meesterahvastele eriomaste eesnäärmehaiguste, seksuaalhäirete, meeste üleminekuea, hüpogonadismi, viljatuse, sugutrakti ägedate ja krooniliste põletike, kõigi peenise ja munandikoti haiguste ja rinnahaigustega.


Dr Margus Punabi sõnul on oluline, et pea 95% vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal, nii ei pea patsient sõitma Tartusse ka uuringuteks. Mobiilses kabinetis on käinud erinevate probleemidega mehed, kelle tervis on nõudnud kiiret arstide tähelepanu: „Munandivähk nõuab väga kiiret sekkumist, mitmed põletikulised haigused on vajanud kiiret sekkumist“.


Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine haigekassa tingimustel eeldab saatekirja ning toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.


Androloogia diagnoosikabineti graafik esimeses kvartalis


JAANUAR
24.–27. jaanuar Kuressaare, Aia 25
29.–31. jaanuar Viljandi, Turu 8/10


VEEBRUAR
1.–2. veebruar Võru, Jüri 19a
5.–9. veebruar Narva, Haigla 5
12.–13. veebruar Sillamäe, Kajaka 9
14.–16. veebruar Ahtme, Ilmajaama 14
19.–20. veebruar Kohtla-Järve, Ravi 10D
21.–23. veebruar Rakvere, Lõuna põik 1
26.–28. veebruar Rapla, Alu tee 1


MÄRTS
1.–2. märts Haapsalu, Vaba 6
5.–7. märts Viljandi, Turu 8/10
8.–9. märts Valga, Peetri 2
12.–13. märts Võru, Jüri 19
14.–16. märts Ahtme, Ilmajaama 14
19.–23. märts Narva, Haigla 5


Ka mobiilne nahakasvajate diagnoosikabinet võimaldab kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Internetibroneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Nahahaiguste diagnoosikabineti graafik esimesel poolaastal

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik ja Eesti Rahva Muuseum on löönud käed, et alustada koostööprojektiga, mille eesmärk on pakkuda psühhiaatriakliiniku patsientidele teadmisi, tegevusi ning vaheldust haiglas viibimise ajal.


ERM KeelekatelPsühhiaatriakliiniku ülemõe Reet Tohvre sõnul põhineb projekt vabatahtlikul tööl. „Esialgu oleme plaani võtnud kohtuda kahel korral kuus. Meie patsiendid saavad kord kuus külastada Eesti Rahva Muuseumi ning sealseid töötubasid. Niisamuti tulevad muuseumi töötajad kord kuus psühhiaatriakliinikusse töötubasid läbi viima,“ selgitab Reet Tohvre.


Muuseumis kohapeal saavad patsiendid lisaks töötubadele külastada nii püsinäitusi „Kohtumised“ ja „Uurali kaja“ kui ka vahelduvaid väljapanekuid. Töötubades tutvutakse näiteks muuseumifotograafi tööga, piilutakse kogudesse ning räägitakse tõsisemalt metallitööst. Muuseumikülastuse jaoks on aega poolteist tundi ning patsiendid jaotatakse gruppidesse vastavalt vanusele.


Psühhiaatriakliinikusse on planeeritud samuti vägagi mitmekesiseid tegevusi – kammkeraamika, puutöö, voolimise, toidutegemise, fotograafia ja ehete valmistamise töötoad. Töötoad on jaotatud osakonniti ning neis saavad osaleda kõik sel hetkel haiglas viibivad patsiendid, kelle tervislik seisund lubab ühistegevuses osaleda ja vajadusel ka osakonnast välja minna.


Esialgse plaani järgi on psühhiaatriakliiniku patsiendid oodatud muuseumikülastusele jaanuari teises pooles. Veebruaris aga tulevad muuseumi töötajad juba ise kliinikusse rahvusmuuseumiteemalisi töötubasid läbi viima.


„Ootame huviga koostööprojekti algust,“ lausub ülemõde Reet Tohvre ning lisab, et kliiniku pere on liigutatud, et vabast tahtest ja lahkest südamest sünnib häid tegusid.
Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer ütleb, et ka muuseumis on huvi koostööprojekti vastu suur – kaasa lööb umbes 25 inimest erinevatest osakondadest. „Meil on väga hea meel, et saame oma tööd tutvustada ning teadmisi jagada muuseumist väljaspool neile, kel selleks parasjagu võimalus puudub. Loodame, et see toob pisut rõõmu ja vaheldust nende haiglas viibimise ajal,“ sõnab ta.

 

Helen Kaju

 

lk2 kolleegipreemiaTartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna ühisel jõulukontserdil anti välja kaks parima kolleegi preemiat, mille pälvisid seekord patoloog Živile Riispere ja sisearst Peeter Saadla. Kolleegipreemia eesmärk on väärtustada häid kollegiaalseid arstidevahelisi suhteid.


Preemia väljaandmise idee on saanud alguse kliinikumi eetikakomiteesse kuuluvalt dr Ain Kaare ettepanekust, mistõttu valis esimesed parimad kolleegid just eetikakomitee. Nüüd nimetavad laureaadid ise järgmised parima kolleegi tiitli saajad tehes ettepaneku ülemarstile, kes kooskõlastab selle eetikakomiteega.


Parimatele kolleegidele kingitakse portreemaalid. Sel korral maalis dr Peeter Saadla portree kunstnik Allan Kukk ja dr Živile Riispere portree Elo-Mai Mikelsaar.

 

Dr Vivika Adamson, parim kolleeg 2016: Tegelikult vajaks ja vääriks tunnustust iga kliinikumi töötaja. Et kõige lähedasemad kolleegid töötavad tihtipeale meie kõrval ja me tunneme neid hästi, on hea, et kolleegipreemia kandidaatide nimetamiseks tuleb märgata kaastöötajaid ka teistest struktuuriüksustest.


Dr Živile Riispere ja dr Peeter Saadla on väga sõbralikud, abivalmid ja erialaselt kompetentsed arstid, kellega on meeldiv koostööd teha. Meid pidevalt saatvas kiires elu- ja töötempos on neil alati aega, et süveneda kolleegi abipalvesse.

 

Margus Ulst, ülemarst: Mulle väga meeldib kollegiaalsuse auhindamise printsiip – nominendi esitaja vastutab ainuisikuliselt väärika ja õiglase valiku eest. Otsus on küll subjektiivne, kuid tegelikult põhineb objektiivsusel, millest kõik kolleegid aru saavad. Tore on ka see, et juba traditsiooniliselt on kingituseks portreemaal, mille saab panna näiteks suguvõsa kuulsuste saali järeltulijatele imetlemiseks.


Mõlemad tänavused auhinnasaajad on arstid suure tähega. See tähendab, et neil jätkub empaatiat ning mõistmist nii patsientide kui ka kolleegide suhtes. Ja nad ei väsi!

 

Kliinikumi Leht

Androloogia kabinet


JAANUAR
2.–3. jaanuar Võru, Jüri 19a
4.–5. jaanuar Valga, Peetri 2
8.–12. jaanuar Narva, Haigla 5
15.–17. jaanuar Ahtme, Ilmajaama 14
18.–19. jaanuar Rakvere, Lõuna põik 1
22.–23. jaanuar Rapla, Alu tee 1
24.–27. jaanuar Kuressaare, Aia 25
29.–31. jaanuar Viljandi, Turu 8/10

 

Diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, lisaks kliinikumi kodulehel ning ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja.

 

Nahakasvajate kabinet


JAANUAR
11.–12. jaanuar Pärnu, Ristiku 1
18. jaanuar Paide, Tiigi 8
25. jaanuar Põlva, Uus 2


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine.

 

Mobiilsete diagnoosikabinettide vastuvõtul kehtib esimesel visiidil ravikindlustatud isikutele visiiditasu 5 eurot.

 

Kliinikumi Leht

lk3 DSTC DATC20.–22. novembril kogunesid Tartus Eesti regionaalhaiglate kirurgid ja anestesioloogid, et osaleda uuel traumakirurgia (Definitive Surgical Trauma Care – DSTC) ja traumaanesteesia (Definitive Anetsthetic Trauma Care – DATC) ühiskoolitusel. Kolmepäevane koolitus, mis toimus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ruumides, sisaldas nii teoreetilist õpet kui ka praktikume. Instruktoritena osalesid väga kogenud traumakirurgid ja trauma anestesioloogid Lõuna-Aafrika Vabariigist, Norrast, Rootsist, Soomest ja Ühendkuningriigist. Kursuse kirurgilist osa juhtis professor Kenneth Boffard Johhanesburgist koos professor Peep Talvinguga. Professor Anders Holtan Norrast koos dr Veronika Reinhardiga vastutasid anestesioloogilise poole juhendamise eest. Koolituse Eestisse toomiseks ühendasid jõud Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Eesti Kirurgide Assotsiatsioon, Eesti Anestesioloogide Selts, Semetron ja AB Medical Group.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumist osalesid koolitusel dr Marko Murruste ja dr Tiit Vaasna kirurgiakliinikust, dr Alo Rull traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust, dr Piret Kibur kopsukliinikust, doktorid Veronika Reinhard, Neve Vendt, Kaie Stroo, Lauri Kõrgvee, Juri Karjagin, Kuido Nõmm, Ahti Varblane ja Jaan Sütt anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust ning dr Arno Ruusalepp südamekliinikust.

 

Kliinikumi Leht uuris professor Peep Talvingult, mida uus koolitus endaga kaasa toob.

 

lk3 Peep TalvingTänu teie panusele jõudis 2015. aastal Eestisse Ameerika Kirurgide Liidu kursus ATLS (Advanced Trauma Life Support Program for Doctors). Kas uus traumakirurgia (DSTC) ja traumaanesteesia (DATC) programm on selle loogiline jätk?
ATLS-i maaletoomine on olnud meeskonnatöö. Tänaseks oleme ATLS meeskonnaga andnud ATLS traumaravi kuldse standardi baaskoolituse Eestis 160 arstile. DSTC+DATC ongi loogiline jätk ATLS käsitlusele, mis on suunatud just kirurgiliste erialade arstidele ja anestesioloogidele ning arendab nii strateegilisi kui ka praktilisi oskusi raskelt vigastatud haigete ravis ja meeskonnatöös. Inauguratsioonikursusel andsime esmase koolituse 16 kirurgile ja 8 anestesioloogile.

 

Mille poolest erinevad DSTC ja DATC koolitused ATLS-st?
Kui ATLS on mõeldud kõigile arstidele, kes võivad oma praktikas kokku puutuda vigastatud haigega, siis DSTC ja DATC on kõrgeim tase traumahaige ravi koolituses ja panustab ka palju meeskonnatööle kriitilistes ravietappides. Seega on DSTC ja DATC suunatud kõigile kirurgiliste erialade arstidele ja anestesioloogidele.

 

Mis on peamised teoreetilised või praktilised oskused, mille kirurgid ja anestesioloogid peaksid omandama traumakirurgia ja -anesteesia koolituse läbimisega?
DSTC+DATC kursus õpetab raskelt vigastatu ravitaktikaid ja praktilisi oskusi erakorralise meditsiini osakonnas, operatsioonitoas ja intensiivravi osakonnas. Antud kursus õpetab tundma vigastuste tüüpilisi “mustreid”, patofüsioloogiat, patoanatoomiat ja praktilist käsitlust trauma operatsioonitoas.

 

Te tulite Eestisse tagasi 2013. aastal, 2015. aasta augustis toimus juba esimene ATLS koolitus. Nüüd, 2017. aastal, lõppes just DSTC ja DATC ühiskoolitus, millised on teie visioonid tulevikuks?
DSTC+DATC kursust hakkame õpetama Eestis kord aastas ja see saab olema väga populaarne koolitus, kuna alati osalevad rahvusvahelised instruktorid. Juba jaanuaris 2018 toome maale veel ühe kursuse, mille nimi on Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma ehk ASSET koolitus, mis kuulub sarnaselt ATLS koolitusega Ameerika Kirurgide Liidule. ASSET koolitus toimub laiba mudelil elutähtsate organite ja veresoonte eksponeerimiseks ja veritsuskontrolli saavutamiseks. ASSET esmakursus toimub 11.–12.01.2018 Tartu Ülikooli Bio- ja Siirdemeditsiini Instituut anatoomia osakonnas koostöös Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ja Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga. Instruktoritena osalevad professor Mark Bowyer, professor Lydia Lam Ameerika Ühendriikidest ja mina, professor Talving Eestist. Nii ASSET koolitus kui ka DSTC+DATC koolitused sobivad hästi ülikooli ja kliinikumi poolt arendatava simulatsioonikeskuse arengukavasse.

 

Kas see hetk, mil saate öelda, et Eestis on traumahaigete käsitlus heal järjel, on juba saabunud või on veel pikk maa minna?
Kui mainitud kolm koolitust: ATLS, DSTC+DATC ja ASSET, on maale toodud ja enamus Eesti suuremate haiglate valveliine koolitatud ning märkame, et traumasuremus Eestis on teiste Eurropa Liidu maadega samal tasemel, siis on meie koolitusmeeskonna missiooni esimene etapp saavutatud. Samas, meditsiinilised koolitused on elupõhised ja peavad pidevalt arenema kooskõlas uute arengutega teaduses ja praktikas.


Tahan tänada traumakoolituste meeskonda, koordinaatorerid ning sponsoreid, kelle abiga liigume seatud eesmärkidele lähemale!

 

Kliinikumi Leht

lk12 tulekahju2lk12 tulekahju16. novembril külastas anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2. intensiivravi palatis ravil olevat patsienti hoolimatu külastaja, kes andis lamavale patsiendile põleva sigareti. Sigaretist süttis osakond, kus sel hetkel viibis kokku üheksa patsienti. Tule levikut takistasid üks arst ning üks õde kustutades kahe tulekustutiga, ent sellest ei piisanud ning appi tuli kutsuda Pääseteenistus.


Päästjate saabumise ajal alustati haigete evakuatsiooni, kuna intensiivravis ei ole tegemist tavaliste, vaid voodihaigete inimestega, keda ei ole võimalik lihtsalt üle viia teise osakonda või saata koju. Kuus patsienti evakueeriti teistesse osakondadesse ning kolm intensiivravi isolaatoritesse. 2. intensiivraviosakonna ruumid said hulgaliselt tule- ja veekahjustusi, mistõttu ei saanud seal ravi jätkuda.


Just selline oli 16. novembri tuletõrjeõppuse stsenaarium, mida tegid läbi nii Tartu Ülkooli Kliinikumi kui ka Päästeameti töötajad.

 

Mati Käo, turbehaldusspetsialist: Tulekustutus- ja evakuatsiooniõppusi on vaja selleks, et töötajad teaksid, kuidas käituda ja kuhu minna ohuolukorra tekkimisel. Haiglasse tulnud patsientide turvalisuse eest vastutame ju meie, kliinikumi töötajad. Õppused toovad välja ka kitsaskohad, millega tuleb ohuolukordades arvestada – keeruline ehitis, pikad evakuatsiooniteed, koostöö päästjatega jne. Turvalisus ei tule iseenesest, seda on vaja õppida, harjutada, et reaalses olukorras ei kaotaks pead.

 

Kliinikumi Leht

Oktoobri alguses sõlmisid Tartu Ülikooli Kliinikum ja SWECO Projekt ning Architecture Workshop Finland lepingu Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimiseks.

 

Meditsiinilinnaku uues, III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.

 

 Sweco Projekt AS tegevjuhi Keijo Vaheri sõnul on meditsiinilinnaku III etapi projekti puhul fookuses funktsionaalne lahendus. „Kuna Tartu Ülikooli Kliinikumi hoone on suur, tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva hoone ja uute korpuste logistilisele lahendusele. Oluline on, et projekteeritav hoone oleks nii patsientide kui ka töötajate vaatenurgast hästi planeeritud,“ sõnas Keijo Vaher.

 

Arhitekt Matti Anttila ettevõttest Architecture Workshop Finland, kelle meeskond on projekteerinud kliiniku Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu ehk J-, K- ja L-korpused, peab suureks auks osalemist ka meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimisel „Usume, et päevavalgus ja siseruumide kvaliteetne keskkond mõjuvad hästi patsiendi tervenemisele. Hea keskkond tagab personalile töö sujuva korralduse ja patsientidele efektiivse ning jätkusuutliku ravi,“ ütles Matti Anttila.

 

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu kogumaksumus (koos seadmete ja mööbliga) on ca 70 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest veerand kaetakse EL struktuuritoetusega. Projekteerimise maksumus koos käibemaksuga on ligikaudu 4,8 miljonit eurot.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar

Toomas Kivastik, projektijuht: Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu planeerimisega alustasime juba 2014. aastal. Nagu ikka, enne iga uue haiglahoone projekteerimise algust, tuli eelnevalt teha põhjalik ravimahtude ja -protsesside hinnang ning finantsanalüüs. Kõige tähtsamad tegijad olid siin analüüsi- ja marketingiteenistuse juht Merje Tikk ja finantsteenistuse juht Maret Tark.

 

Projekteerimisprotsess kestab ligikaudu poolteist aastat ning nõuab head koostööd kõikidelt teenistustelt ja uusi hooneid ootavatelt struktuuriüksustelt. Väga oluline roll on seejuures ka tehnikateenistusel, õnneks on teenistuse direktor Peep Pitsner vägagi kogenud mees, sest ta on olnud varem nii Maarjamõisa meditsiinilinnaku I kui ka II etapi ehitamise juures järelevalve ülesannetes. Varasemad kogemused on näidanud, et hea ja tihe koostöö kõikide üksuste vahel tagab õnnestunud lõpptulemuse.

 

III ehitusjärgu üheks märksõnaks on juba saanud lastekliinikule uue hoone ehitamine, ent vähemtähtis ei ole kõrvakliiniku kolimine vanast majast muule aktiivravile lähemale. Lisaks kõrvakliinikule tuleb C-korpusesse uus (päevakirurgia)operatsiooniplokk, mis leevendab muuhulgas ka praeguse operatsiooniploki koormust. Parkimisprobleemide leevendamiseks meditsiinilinnaku ümbruses ehitatakse N. Lunini tänavale, praeguse F-korpuse vastu rohkem kui 400 autole mõeldud parkla. Vastavalt detailplaneeringule, mille Tartu Linnavolikogu kehtestas 12. oktoobril, saab parklale rajada ühe maa-aluse korruse ning viis maapealset korrust.

 

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk annab juurde ligikaudu 26 000 m2 brutopinda. Ehitustegevus võiks alata 2020. aasta alguses. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima aastaks 2022.

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia omistati sellel aastal kliinikumi ja Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi hematoloogia ja onkoloogia kliiniku töörühmale koosseisus Katrin Sak, Helen Lust, Marju Kase, Marika Saar ja Jana Jaal. Tunnustuse pälvis uuring „Flavonoid hesperetiin inhibeerib taksaanide tsütotoksilist toimet inimese eesnäärmevähirakkudes PPC-1”, mille eesmärgiks oli analüüsida võimalikke koostoimeid kaugelearenenud eesnäärmevähi raviks kasutatavate keemiaravimite (taksaanid dotsetakseel ja kabasitakseel) ning taimsete lisandite (polüfenoolse struktuuriga fütokemikaalid) vahel. Uuringu läbiviimist toetas Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts (EKOS). 

 

Varasemalt läbiviidud uurimistöö põhjal on teada, et üle poole vähipatsientidest tarvitavad omal initsiatiivil aktiivse kasvajavastase ravi ajal lisaks erinevaid toidulisandeid, mille toimetest nii kasvaja arengule kui ka võimalikest koosmõjudest tänapäevaste standardsete vähiravimeetoditega teatakse veel väga vähe. Selliste seoste uurimist takistab samuti asjaolu, et toidulisandid ei ole ravimid ning seetõttu puudub vajadus kliiniliste uuringute läbiviimiseks nende toime ja efektiivsuse tõestamiseks. 

 

Oma eelkliinilises uuringus näitasime, et tsitruselistes viljades (peamiselt apelsinides ja nendest valmistatud toiduproduktides) leiduv polüfenoolne ühend hesperetiin pärsib oluliselt inimese metastaatilise eesnäärmevähi rakkudes taksaanide tsütotoksilist toimet. Nimelt vähendas hesperetiin taksaanide dotsetakseeli ja kabasitakseeli tsütotoksilist toimetõhusust ligikaudu 10 korda, kusjuures selline pidurdav mõju sõltus hesperetiini doosist. Kirjeldatud efekt ilmnes hesperetiini annuste juures, mida on võimalik organismis saavutada vastavate toidulisandite tarbimisel ning avaldus keemiaravimi ja hesperetiini samaaegsel lisamisel. Teised uuritud polüfenoolsed fütokemikaalid, sh sojatoodetes leiduvad genisteiin ja daidseiin, taksaanide tsütotoksilist toimet kaugelearenenud eesnäärmevähi rakkudes ei mõjutanud.  

 

Antud töö näitas selgelt, et taimsete lisandite tarbimine aktiivse vähiravi ajal eeldab äärmist ettevaatlikkust ja teadlikkust ning ilma tõenduspõhisuseta võib sellisest tegevusest sündida loodetud kasu asemel oluline kahju. Arvestades vähidiagnooside pidevat kasvu (WHO on prognoosinud aastaks 2030 esmaste vähijuhtude arvu 68%-list tõusu võrreldes 2012. aastaga), on vähiravialased kompleksuuringud üha olulisemad. 

 

Saadud preemia on meie töörühmale väga suureks tunnustuseks ning ühtlasi ka oluliseks motivaatoriks vastavasisuliste teadusuuringutega jätkamisel.

 

Katrin Sak
Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituut

 

Taotlesin stipendiumi, kui olin alustamas oma kolmandat doktorantuuri aastat. Minu jaoks oli kandideerimise ajendiks küllaltki korralik rahaline lisa. Teadustöö tegemine, doktorantuuri õppeainete läbimine ning dissertatsiooni kokkukirjutamine põhitöö ja perekonna kõrvalt on keeruline, mistõttu tundsin, et stipendium võimaldaks vajadusel võtta vaba aega akadeemiliseks tööks.

 

Tagantjärgi võin öelda, et stipendium lisas nii-öelda positiivset stressi ja aitas oma töö nominaalajaga valmis saada.

 

Dr Kalev Nõupuu

Silmakliinik

 


Doktoristipendiumi konkurss

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas ka sel aastal välja stipendiumikonkurssi, millele said kandideerida kliinikumi arst-residendid, arst-õppejõud ja arstid. Stipendium on mõeldud kliinilistel erialadel kliinikumile oluliste teaduslike probleemide analüüsimiseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoriõppes alates 2017/2018. aasta sügissemestrist.

Stipendiume on kaks, ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot kalendrikuus ühele stipendiaadile.

 

Kliinikumi Leht

Meestearstid tegelevad kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise, munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. 

 

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.

 

Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

 

Mobiilse androloogia diagnoosikabineti vastuvõtule on võimalik registreerida:

  • kliinikumi kodulehel: http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine,
  • meestekliiniku kodulehel http://www.kliinikum.ee/meestekliinik,
  • e-kirjaga: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.,
  • telefonil 731 9100, 731 9323.

 

Oktoober

23.–24.10                               Põltsamaa, Lossi 49

25.–27.10                               Viljandi, Turu 8/10

November

6.–8.11                                   Narva, Haigla 5

9.–10.11                                 Ahtme, Ilmajaama 14

13.–15.11                               Võru, Jüri 19a

16.–17.11                               Valga, Peetri 2

20.–21.11                               Rapla, Alu tee 1                                                 

22.–23.11                               Haapsalu, Vaba 6                                        

27.–30.11; 1.dets                    Kärdla, Rahu 2

 

Detsember

4.–6.12                                   Rakvere, Lõuna põik 1                               

7.–11.12                                 Ahtme, Ilmajaama 14

12.–15.12                               Narva, Haigla 5

18.–19.12                               Põltsamaa, Lossi 49

20.–21.12                               Viljandi, Turu 8/10

 

Kliinikumi Leht

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.

 

Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.

 

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Tähelepanu, internetis broneerides tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

Lääne-Virumaa
26. oktoober               Rakvere Haigla, Lõuna-põik 1

Põlvamaa
2. november               Värska, vallamaja juures

Võrumaa
9. november               Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla

Valgamaa
16. november             Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1, Tõrva

Põlvamaa
23. november             Põlva Haigla, kiirabi sissepääsu juures

Võrumaa
30. november             Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla

Tartumaa
7. detsember              Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee

Viljandimaa
14. detsember            Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi

Jõgevamaa
21. detsember            Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49,  Põltsamaa

Valgamaa
28. detsember            Otepää Tervisekeskus, Tartu mnt 2

 

Kliinikumi Leht

 

 

lk7 kristjan vassil11. septembrist 2017 kuulub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.


Kristjan Vassil on sündinud 6. märtsil 1977 Tartus. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal (2006 BA) ning lõpetanud aasta hiljem kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe (2007 MA). Sellele järgnes haridustee Euroopa Ülikooli Instituudis poliitika ja sotsiaalteaduste erialal (2008 MRes), kus ta kaitses ka 2012. aastal ka oma doktoritööd, omandades poliitika ja sotsiaalteaduste teaduskraadi (2012 PhD).


Ta on töötanud Euroopa Ülikooli Instituudis õppeassistendina, olnud European Election Study uuringu kaaskoordinaator, European Democracy Observatory Eesti uurimisrühma juht, Robert Schuman Centre for Advanced Studies e-hääletuse uuringu kaasprojektijuht ja uurimisassistent. Alates aastast 2012 on ta Eesti Valimisuuringute juhtkomitee liige. Samast aastast on olnud Kristjan Vassil seotud ka Tartu Ülikooliga: töötades 2012–2014 riigiteaduste instituudis vanemteadurina (järeldoktorantuur) ja 2014–2015 riigiteaduste instituudis teadurina. Alates 2016. aastast on ta vanemteadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan.

 

Kristjan Vassili teadustegevuse põhisuundadeks on tehnoloogiauuringud, e-riigi majanduslikud ja käitumuslikud mõjud, masinõppe ja tehisintellekti kasutamine avalike e-teenuste prototüüpimisel, valijakäitumine, riigiteadused, poliitikateadused.

 

Kliinikumi Leht

Nefroloog Leelo Järv ootab oma vastuvõtule neeruprobleemidega patsiente. Vastuvõtt toimub ühel korral kuus Viljandi haigla ruumides. Palume eelnevalt registreeruda telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehe vahendusel. Vastuvõtt haigekassa tingimustel eeldab saatekirja.

 

Kliinikumi Leht

lk12 kohvikAugustis peetud Tartu toidu- ja veinifestivalile panid punkti eripalgelised kodukohvikud. Soinaste 18 hoovis oli avatud kodukohvik „Jupp kõige paremat suitsuvorsti“ heategevusliku eesmärgiga – osta müügitulu eest hematoloogia-onkoloogia kliiniku lapspatsientidele kunstitarbeid.


Kohviku perenaise Kersti Kinksi sõnul motiveeris teda head tegema soov aidata vähiravil olevaid lapsi. „Käin tegemas Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu kaudu kunstilisi tegevusi kliinikumis ravil olevate lastega. Et meie kohtumised oleksid huvitavad ja mitmekesised, on vaja erinevaid kunstitarbeid, mis peavad olema äärmiselt hoolikalt valitud arvestades pisikeste patsientide ravi eripära,“ selgitab kunstnik.


Kodukohvik teenis kokku 800 eurot, mis Kersti Kinksi sõnul ületas igasugused ootused: „See on väga suur summa, meie kõige kallim toode maksis 2 eurot! Olen südamest tänulik kõikidele headele inimestele, aitäh minu abilistele ja aitäh kohvikulistele!“


Perekond Kinks korraldas kodukohvikute päeval ka laste joonistusvõistluse eesmärgiga teadvustada rohkem seda, et kõigil lastel ei ole võimalik kenal suvepäeval olla koduaias, vaid tuleb võidelda raske haigusega. Valminud kunstiteosed pühendati hematoloogia-onkoloogia kliinikus haiglaravil viibivatele lastele.

 

Helen Kaju

lk3 president Kersti Kaljulaid kliinikumis2 Tennus

lk3 president Kersti Kaljulaid kliinikumis Tennus

 

Reedel, 9. juunil tegi president Kersti Kaljulaid visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Presidendi külaskäik algas kliinikumi tutvustamisega ning ühise vestlusringiga.

Seejärel tegi president ringkäigu erinevates kliinikumi osakondades.


Esmalt peatuti ühendlaboris, seejärel radio- ja onkoteraapia osakonnas, kus tutvustati ka kiiritusravi töökorraldust. Edasi tegi president Kersti Kaljulaid peatuse kardiokirurgia osakonnas, mille järel liiguti hemodialüüsi osakonda. Riigipea lõpetas oma visiidi nefroloogia osakonnas.


Kliinikum tänab presidenti meie igapäevatöö märkamise eest!

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

 

 

 

lk3 president Kersti Kaljulaid kliinikumis3 Tennus

lk3 president Kersti Kaljulaid kliinikumis4 Tennus

lk12 aadress

Aprillis nimetas Tartu Linnavalitsus seni N. Lunini 6 aadressi kandnud lastekliiniku kõrval oleva hoone asukoha ümber – nüüdsest asub kliinikumi keskkonnaosakonna maja aadressil N. Lunini 8.


Kliinikumi töökorraldusele uus aadress muutusi kaasa ei too, küll aga lihtsustab see linnakodanikel kiiremini ja lihtsamalt leida üles lastekliiniku sissekäik aadressiga N. Lunini 6.

 

 

Kliinikumi Leht

Kutse Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professori Peep Talvingu inauguratsiooniloengule „Vigastuste epideemia kirurgi pilgu läbi“ neljapäeval, 18. mail 2017. aastal kell 16.15 ülikooli aulas.


Kuigi vigastuste üleilmsel epideemial on väga suur negatiivne mõju, pole see saanud teaduslike analüüside ja ennetuslike meetmete tarbeks proportsionaalset rahastust. Läbivate vigastuste esinemine on tänu relvaseaduste karmistamisele kõikjal maailmas vähenenud, kuid sõjategevus avaldab üleilmsele rahvatervisele olulist mõju. Arengumaade majanduslik areng on taganud sealsele elanikkonnale paremad transpordivõimalused, mis on omakorda suurendanud liiklustraumade arvu.


Kuigi Eesti on läbivate vigastuste eest kaitstud, on siinne vigastussurmade osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem ning selle põhjused vajavad üksikasjalikumat kaardistamist ja sekkumist. Inauguratsiooniloeng annab ülevaate üleilmsest traumaatiliste vigastuste epidemioloogiast, arengust, raviaspektidest ning tulevikuväljavaadetest. Kas maailm on turvaline paik? Mida toob tulevik?


Kõik huvilised on oodatud.

 

Kliinikumi Leht

Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

 

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

 

Kliinikumi preemiat antakse tänavu välja juba üheksateistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik.

 

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2017 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 17. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval kliinikumi konverentsil. Kliinikumi konverentsi fookus keskendub tervishoiu rahastamisele.

 

Kliinikumi Leht

lk10 Maret Lepplaan DianaUntTartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus tehtavate kuulmisuuringute üheks osaks on kõnetestide läbiviimine patsientidel. Siiani kasutuses olnud testid on aastakümneid vanad ja aegunud, kuid juba käesoleval aastal saab kasutada uusi, eestikeelseid kõneteste, mis on välja töötatud Leuveni Ülikooli teadlase Anneli Veispaki poolt 2015. aastal. Uued kõnetestid võimaldavad uuringut läbi viia nii vaikuses kui sahinas (mürafoonil), eraldi on olemas testmaterjal ühesilbiliste sõnadega nii lastele kui ka täiskasvanutele (1, 2). Kõnetestide korrektseks läbiviimiseks vajalikud kõrgekvaliteediga kõlarid sai kõrvakliinik annetusena Audes OÜ-lt. Tänu heale annetajale on võimalik tagada uuringutulemuste täpsus ning patsiendi optimaalne edasine käsitlus.

 

Maret Lepplaan
arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erial

 

Kirjandus
1. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Speech audiometry in Estonia: Estonian words in noise (EWIN) test. International journal of audiology. 2015 Aug 3;54(8):573-8.
2. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Estonian words in noise test for children (EWINc). Speech Communication. 2016 Mar 31;77:1-7.

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, mis võimaldab inimestel kiiremini õigeaegselt jõuda nahaarsti vastuvõtule naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel.


Kabinetis võtavad patsiente vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

Jõgevamaa
13. aprill Jõgeva Haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures, kell 9:00–16:40
20. aprill Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49, Põltsamaa Tervisekeskuse hoovis, kell 9:00–16:40
27. aprill Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49, Põltsamaa Tervisekeskuse hoovis, kell 9:00–16:40

 

Lääne-Virumaa
4. mai Tapa Haigla, Valgejõe 14, kell 9:00–16:40
11. mai Rakvere Haigla, Lõuna põik 1, kell 9:00–16:40

 

Pärnumaa
18. mai Vändra Perearstikeskus, Vistra tee 4, kell 9:00–16:40


Raplamaa
25. mai Rapla Maakonnahaigla, Alu tee 1, kell 9:00–16:40


Viljandimaa
1. juuni Karksi- Nuia Perearstikeskus, Kalda 6a, kell 9:00–16:40


Pärnumaa
8. juuni Pärnu Haigla, Ristiku 1, kell 9:00–16:40
9. juuni Pärnu Haigla, Ristiku 1, kell 9:00–16:40


Viljandimaa
15. juuni Mustla, kell 9:00–16:40


Kliinikumi Leht

lk8 lingusysteem2016. aasta sügisel külastas kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonda dr Peter Rehder, et viia läbi lingusüsteemi paigaldamise õppelõikused meesterahvastel. Tema operatsioonimeeskonda kuulusid dr Roomet Ots, arst-resident Rauno Okas ning operatsiooniõde Katrin Vaasna. Edaspidi paigaldab kliinikumis kusepõie lingusüsteemi meesterahvastele uroloog Roomet Ots.


lk8 uroloogiaPõhjus, miks dr Rehder just nüüd kliinikumi külastas, peitub Eesti Haigekassa uues hinnakirjas, mille järgi rahastatakse 2016. aastast ka meesterahvaste kusepõie lingusüsteemi paigaldamist. AdVance meeste lingusüsteem on mõeldud kerge ja mõõduka stress-uriinipidamatuse raviks. „Dr Peter Rehder on Austria kirurg, kes on olnud ise üks selle sama lingusüsteemi väljatöötajatest. Tal on laiapõhjaline kogemus nii rekonstruktiivse uroloogilise kirurgia osas kui ka uroloogiliste traumade ravimisel, olles aastaid praktiseerinud Lõuna-Aafrikas, kus ka uroloogilisi traumasid esineb oluliselt rohkem kui Euroopas,“ selgitab uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar. Dr Kotsar lisab, et kliinikumis koguneb sellist lõikust vajavaid patsiente aastas kuni 10.

 

Meestel võib tekkida stress-uriinipidamatus eesnäärmevähi raviks sooritatud radikaalse prostatektoomia operatsiooni järgselt. Eesnäärmevähk on meestel Eestis sagedaseim pahaloomuline kasvajavorm, mistõttu kasvab pidevalt ka vajadus eesnäärmekirurgia järele. Samuti võib stress-inkontinents tekkida ka transuretraalse eesnäärme resektsiooni komplikatsioonina prostata healoomulise hüperplaasia kirurgilise ravi korral. Stress-uriinipidamatust ravitakse esmalt konservatiivselt, ent kui aasta jooksul ei anna see tulemust, on näidustatud kirurgiline ravi.

 

Dr Peter Rehderi päevaplaani kuulus viis lõikust, millest esimese tegi ta ise ning iga järgnevaga suurenes dr Roomet Otsa osalus kuni ta viimase ehk viienda lõikuse teostas algusest lõpuni ise.

 

Kliinikumi Leht

Eha Jaan Nilson 2Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.


Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.


Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.


Kliinikumi Leht

Maris JesseDetsembrikuust kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Maris Jesse ja Igor Abarenkov.


Maris Jesse on lõpetanud 1993. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Ta omab magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.


Maris Jesse oli aastatel 2008–2016 Tervise Arengu Instituudi direktor, 2005–2007 Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga (Maailmapank) tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on olnud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütik. Aastast 1996 töötas ta haigekassas, alates 1997. aastast Keskhaigekassa direktorina. 1995–1996 töötas Maris Jesse sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonnas peaspetsialistina, 1994 Maailmapanga konsultandina ja 1993–1994 töötas ta Riigikantselei referendina.


Alates 2016. aastast on ta ÜRO peasekretäri komisjoni „Tervisesektori tööhõive ja majanduskasv“ liige. Varem, 2015–2016, on Maris Jesse olnud Maailma terviseorganisatsiooni valitsemisreformi töörühma liige (Euroopa Liidu liikmesriikide esindaja); 2013–2015 Rahvusvahelise Rahvatervise Instituudi Assotsiatsiooni (IANPHI) nõukogu liige; 2013–2014 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni maastrateegia töörühma liige; 2009–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige, sh Euroopa Liidu ühisseisukohtade eestkõneleja 2011–2012 ning aastatel 2011–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni alalise komitee vaatlejaliige.


Alates 2008. Aastast võtab Maris Jesse osa Maailma Terviseorganisatsiooni valitsemisorganite (Terviseassamblee Täitevkogu, Regionaalkomitee, Alaline komitee) tööst Eesti delegatsiooni liikmena ja juhina.


Maris Jesse on Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna peremeditsiini ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, Tallinna ülikooli kuratooriumi liige, Vabariigi Valitsuse uimastiploiitika komisjoni liige. Maris Jesse on Tartu ülikooli tervishoiuinstituudis külalislektor.


Kliinikumi Leht

lk7 ampsukliinik2Oktoobrikuu viimane nädal oli arstiteaduse esmakursuslaste jaoks väga tihe. Muuhulgas hoolitsesid 5. kursuse tudengid selle eest, et rebased saaksid tutvuda ka Maarjamõisa haigla ja Biomeedikumi inimestega. Lisaks fotojahile, kus poseeriti erinevate õppejõududega, toimus ka “Arstirebaste ampsukliinikum”. Kümme rebaserühma jagunes kahe maja vahel ära ja huvilistele müüdi erinevaid kodus valmistatud hõrgutisi – küpsetisi, võileibu, kooke ja pirukaid.


Osad rühmad käisid oma “liikuva kohvikuga” mööda haiglat ringi ja pakkusid oma küpsetisi ka inimestele, kes N. Lunini tänava poolsesse fuajeesse ei sattunud. Osad rühmad olid aga püsti pannud tõelise pop-up kohviku – olid kujundanud uhked reklaamplakatid ja joonistanud ilmestavaid hinnasilte ning kaunistanud oma müügipinna ka erinevate dekoratsioonidega. Kõige edukam rühm teenis kokku üle 115 euro.


Ampsukliinikum osutus menukaks ürituseks – positiivset tagasisidet tuli nii müüjatelt kui ka ostjatelt, seega võib loota, et algus on pandud uuele arstiteaduse rebastenädala traditsioonile!

 

Laura Johanna Tuisk
V kursus