lk7 Kuldmuna Karli Saul19. aprillil toimunud Kuldmuna loovusfestivali finaalsündmusel pälvis Tartu Ülikooli Kliinikum nii kuldmuna kui ka pronksmuna tunnustused.

 

Kokku osales Kuldmuna konkursil rekordarv disaini, turunduse ja kommunikatsioonivaldkonna töid – 1037, millest 490 tööd valiti žürii poolt finalistide nimekirja.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Tireli-tareli-tiit võlumaailma eest pälvisid kuldmuna keskkonnadisaini kategoorias illustraator Marju Tammiku ja Unt/Tammik disainibüroo. Lisaks tunnustati Kliinikumi kommunikatsioonitegevusi pronksmunaga korporatiivkommunikatsiooni kategoorias Tireli võlumaailma sidumise eest kommunikatsioonitegevustesse- ja sõnumitesse.

 

Helen Kaju, kommunikatsioonijuht: Südame teeb soojaks, kui reklaamimaailma kõrval pälvib tähelepanu ka tervishoid ja selle kommunikatsioon. Suur tänu Marju Tammikule ning disaineritele Margus Tammik ja Eva Unt, kes meie väikeste ja suurte patsientide jaoks Tireli võlumaailma lõid. Selle fantaasiamaailma abil on kommunikatsioonimeeskonnal olnud rõõm luua patsiendisõbralikke sõnumeid ja tegevusi.

Tuleb tunnistada, et me ei ole tänaseks veel leidnud vastuseid, kes sõi ära siili kirsid või kuhu hiigeljänes igal neljapäeva õhtul kaob. Nii et, Tireli-tareli-tiit, seiklus jätkub siit ehk Kliinikumist.


Foto: TV3.ee potaal / Karli saul

lk9 Pilleriin Soodla Tartu Ülikooli KliinikumPuukentsefaliit on kesknärvisüsteemi viiruslik nakkushaigus, mille levik Eestis on Tervise Arengu Instituudi andmetel viimastel aastatel suurenenud. Viirust levitavad puugid ning inimesele levib viirus puugihammustuse tagajärjel. Puugid on Eestis aktiivsed aprillist oktoobrini, mistõttu on kevad just õige aeg vaktsineerimiseks, et ennetada haigestumist.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla selgitab, et puukentsefaliit avaldub esialgu gripilaadsete sümptomitega, nagu lihas- ja liigesvalu, peavalu ning palavik. See on umbes 5–10 päeva pärast puugi hammustust. „Üldjuhul suurem hulk inimesi paraneb ja neil ei teki kesknärvisüsteemi haaratust. Kahjuks on aga ka neid inimesi, kellel mõne aja möödudes võivad ilmneda tõsisemad sümptomid, mis viitavad ajupõletikule ehk entsefaliidile,“ räägib Soodla. Tekib iiveldamine, oksendamine, tasakaaluhäired, pearinglus, valguskartus kuni teadvushäireni ja kooma seisundini. Dr Soodla sõnul on õige aeg arsti juurde pöördumiseks siis, kui enesetunne on halb ja ei suuda süüa ega juua või tekib teadvuse häire. Oluline on teada, et haigussümptomite puhul ei pruugi enam puuki enda kehalt leida, sest puuk on toitudes piisava koguse verd kätte saanud, andnud inimesele viiruse ja end kehalt lahti lasknud.

 

Ta lisab, et puukentsefaliidi viiruse vastast ravimit ei ole olemas, mistõttu jääb haigestumise korral üle vaid sümptomeid leevendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemaealistele inimestele, kelle immuunsüsteem on nõrgem ning kellel esineb sageli kaasuvaid haigusi. „Möödunud aastal haigestus entsefaliiti vanusegruppidest kõige rohkem 70–74 aastaseid. Samas alla 3-aastastel lastel kulgeb haigus üldjuhul sümptomiteta,“ rääkis vanemarst-õppejõud.

 

Puuke leidub nii maal kui linnas ning 2023. aasta Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 70% linnas leiduvatest puukidest nakatunud inimesele ohtliku bakteri või viirusega. Kuna haigusevastane ravim puudub, on ainus viis haiguse eest kaitsmiseks vaktsineerimine. Esmakordne vaktsineerimine koosneb kolmest doosist, revaktsineerimine on vajalik kolme kuni viie aasta tagant. Detailsem info puukentsefaliidi vaktsiinidoosidest ning nende intervallidest asub Kliinikumi kodulehel. Oma vaktsineerimisstaatust saab vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale kontrollida patsiendiportaalis terviseportaal.ee.

 

Ühtlasi on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu nii aega broneerides kui ka ilma. Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja nakkuskabinet on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00 ning Kliinikumi Kvartali kabinetid esmaspäevast reedeni kell 16.00–18.00 ja laupäeviti kell 11.00–14.00. Tasuta vaktsineerimisetelefonile 731 7200 saab helistada esmaspäevast reedeni kell 8.00–18.00.

 

Kliinikumi Leht 

lk11 Tervise töötubaKliinikum tervise töötubadesse on oodatud patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel. Selleks pakuvad Kliinikumi töötajatest erialaspetsialistid tervise töötubades tervisenõu erinevatel teemadel ning õpetavad uusi oskusi tervise hoidmiseks ning edendamiseks.

 

Maikuu töötuba toimub 30. mail kell 11:00–13:00 ning on pühendatud naiste tervisele. Töötuba toimub nii Kliinikumi peamajas L. Puusepa 8 kui Kliinikumi Kvartali ostukeskuse kabinetis. Naised on oodatud mõõtma oma tervisenäitajad – vererõhku, veresuhkrut, hemoglobiini. Lisaks räägivad ämmaemandad erinevatest naise tervisega seotud teemadest nagu üleminekuiga, menopaus, aktiivne eluviis, rindade kontrolli olulisus, emakakaelavähi sõeluuring ja HPV vaktsineerimine. Soovi korral on  privaatselt võimalus õppida ja harjutada rindade kontrollimise tehnikaid.

 

Juunikuus viiakse L. Puusepa 8 majas läbi ka elustamisaparaadi kasutamise õppetuba. Töötoa eesmärk on keskenduda elustamisvõtetele ja esmaabi oskustele. Spetsialistid õpetavad, kuidas kasutada AED-aparaati ning kordavad üle põhilised elustamisvõtted. Lisaks õpetatakse, kuidas abistada, kui inimesel on võõrkeha hingamisteedes.

 

Kliinikum ootab kõiki huvilisi osalema, töötoad on tasuta ning osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda.

 

Kliinikumi Leht  

lk12 Lastekliinik Open House20.–21. aprillil toimus Tartus esimest korda toimub arhitektuurisündmus Open House, mille käigus avati nende hoonete uksed, mis on arhitektuuriliselt väärtuslikud või mis jäävad tavapäraselt avalikkusele suletuks.

Programmis osales ka Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla vana roosa maja. Huvilised said kuulata põnevaid lugusid hoone ajaloost ning töötajate ja patsientide kogemustest. Näiteks, miks oli vaja lambakoera hoone ehitamisel, millist rolli mängisid hoone pikad rõdud ja palatiluugid nakkusosakondade töös, miks puudusid hoone trepikodades esialgu seinad ning töötajad ja patsiendid pidid korpuste vahel liikuma läbi tuisu ja lumehangede, milliste haigustega hospitaliseeriti lapsi haigla algusaegadel jne.

 

Lastekliiniku vana roosa maja osutus Open House programmi kõige populaarsemaks ja külastatumakshooneks. Kokku uudistas kahe päeva jooksul maja 479 inimest.

 

Open House kuulus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuuriprogrammi.


Kliinikumi Leht

lk2 kompuutertomograafLõunakeskuse kaubanduspargi uude hoonesse tulevad tippklassi kuuluvate radioloogiliste seadmetega Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringukabinetid. Uus keskkonnasäästlik hoone valmib 2024. aasta suvel.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juhi dr Pilvi Ilvese sõnul on Lõunakeskusesse laienemise eesmärk nii radioloogiliste uuringute järjekordade lühendamine kui ka liikumine haiglakeskkonnast välja patsientidele lähemale. „Radioloogiliste uuringute vajadus suureneb pidevalt ning uuringujärjekorrad püsivad pikad just ambulatoorsete patsientide puhul. Edaspidi on Lõunakeskuse Ränirahnu üksuses võimalik patsientidele teha kompuutertomograafilist uuringut, magnetresonantstomograafia uuringut, samuti mammograafiat ja ultraheliuuringut. Nii suurendab Kliinikumi Lõunakeskuses asuv üksus patsientide ligipääsu skriiningutele, eeskätt mammograafiale ja kompuutertomograafilisele kopsuvähi skriiningule. Keerulisemad uuringud jäävad Maarjamõisa meditsiinilinnakusse,“ selgitas dr Pilvi Ilves.

 

Dr Ilves lisas, et pärast hoone valmimist 2024. aasta suvel, alustatakse keeruliste tippklassi radioloogiliste seadmete seadistamist. Esimesed patsiendid plaanitakse vastu võtta 2024. aasta sügisel.

 

Tartu Lõunakeskuse tegevjuhi Marju Jeedase sõnul on kaubanduspargi Ränirahnu tee 21 uue hoone näol tegemist ühe kõige innovaatilisema keskusega Lõuna-Eestis. “Lõunakeskuse kaubanduspargis on kõik olemas, alustades poodidest ja lõpetades Kliinikumiga — täna on külastajale oluline, et keskuses on nii poed, tervishoid kui ka meelelahutus. Nii saab ta kõik teenused ühest kohast ja säästab oluliselt oma aega. Seda enam oleme õnnelikud, et meie juures avab uksed Tartu Ülikooli Kliinikum, mis loob lõunaeestlastele paremad võimalused arstiabi saamiseks.”

 

Kliinikumi Leht

Kliinikumi õppusEile, 19. märtsil toimus Tartu linnas mastaapne õppus, kus osales ka Tartu Ülikooli Kliinikum koos kiirabi, politsei, pääste, Tartu linna ja Tartu Ülikooliga. Õppuse eesmärk oli harjutada eesliini töötajate koostöövõimet ning treenida valmisolekut ootamatuteks olukordadeks.

 

Õppuse stsenaariumi järgi hospitaliseeriti Kliinikumi 5 patsienti erinevate linna tabanud intsidentide tagajärjel. Patsientide vastuvõtmise ajal nõudis omakorda kiireid otsuseid ja tegutsemist leitud kahtlane ese.

Üle linna toimunud õppus kestis rohkem kui 12 tundi, mistõttu võis linnaruumis näha tavapärasest rohkem operatiivsõidukeid ja eesliinitöötajaid.

 

Kliinikumi Leht

 

 eDoonorVeebruari lõpus läksid Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskused üle ühisele doonoriportaalile edoonor.ee. Nüüd on nii Tartu kui ka Tallinna doonorite andmed koondatud ühte portaali, kus on võimalik ka broneerida aeg järgmiseks vereloovutuseks.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juhi Helve Königi sõnul oli üleminek ühisele portaalile hädavajalik samm nii riikliku andmebaasi suunas kui ka doonori mugavuse tõttu. “Siiani toimetasid kõik verekeskused oma andmebaasiga, mis teiste haiglate verekeskustega ei ühildunud. Lisaks sellele, et kahel verekeskusel on nüüd ühine andmebaas, mis lihtsustab igapäevast tööd, on Kliinikumi ja Regionaalhaigla doonoritel võimalus samas portaalis broneerida vereloovutuse aeg ja täita küsimustik. Uues süsteemis on viimase kümne aasta jooksul Tartu või Tallinna verekeskust külastanud doonorite andmed,“ tutvustas Kliinikumi verekeskuse juht.

 

Ta lisas, et broneerides uues portaalis vereloovutuseks aega, pakub süsteem selle järgmiseks päevaks. „Soovime olla maksimaalselt paindlikud ning kui doonorile sobiks tulla kohe samal päeval pärast aja broneerimist ning küsimustiku täitmist, on ta ka samuti verekeskusesse väga oodatud. Võtame kõik doonorid alati vastu,“ sõnas König. Uuendusena saavad uut doonoriportaali kasutada ka juba esmased doonorid, kes pole varem verd loovutanud. Lisaks on nüüd võimalik siseneda kolme isikutuvastusvahendiga: ID kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID.

 

2023. aasta tegid doonorid Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses 15 563 vereloovutust, millest 4935 doonoripäevadel väljaspool verekeskust. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus tänab kõiki heategijaid ning ootab jätkuvalt doonoreid esmaspäevast kolmapäevani kell 8.00–17.00, neljapäeval 8.00–18.00 ning reedel 8.00–15.30. Doonoriks sobib terve, puhanud, söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–65 eluaastat. Minimaalne vahe kahe vereloovutuse vahel peaks olema vähemalt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

 

Kliinikumi Leht

 

Kliinikumis toimuvad kord kuus tervise töötoad, kuhu on oodatud nii patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel.

 

Aprillikuu töötuba on pühendatud südame tervisele, südamekliiniku spetsialistid pakuvad võimalust mõõta erinevaid südame tervist mõjutavaid tervisenäitajaid – vererõhku, veresuhkrut, pulssi ja kolesterooli.

Töötoas on võimalus hinnata ka osalejate turseid ning südamehaiguste riski SCORE tabeli abil. Samuti õpetatakse töötoas, kuidas ise kodus vererõhku ja pulssi mõõta ning millal ja kui tihti seda tegema peaks.

 

Südame tervise töötuba toimub 18. aprillil kell 11.00–13.00 L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval. Osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda, küll aga on kõik oodatud ette saatma oma küsimusi, millele kindlasti vastust saada soovitakse, kasutades selleks Kliinikumi Facebooki kanalis vastavat töötoa sündmust või e-posti aadressi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Kliinikumi Leht

lk3 dr Katrin Kruustük ja dr Maris Suurna Tartu Ülikooli KliinikumKõrvakliinikus töötav dr Maris Suurna on olnud Eesti kõrvakirurgia eestvedaja, kelle juhtimisel hakati pea 25 aastat tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumis tegema sisekõrva implantatsioone. Sisekõrvaimplantaat annab võimaluse tajuda helisid ja eristada kõnet ka väga sügava kuulmislangusega inimestel, kellel kuuldeaparaadi kasutamine ei anna soovituid tulemusi. Kaasasündinud kurtuse puhul on oluline jõuda diagnoosini ja ravini võimalikult vara, et anda võimalus ka peaajul helitöötlusvõimekuse väljatöötamiseks, sest kõne areng toimub kõige kiiremini lapse esimesel kolmel eluaastal. Sisekõrva implantaadi õigeaegne paigaldamine võimaldab kurdina sündinud või kurdiks jäänud lastel õppida kuulma ja kõnelema nagu kuuljad lapsed, tänu millele suur osa implantaadi saanud lastest saavutavad taseme, mis võimaldab neil minna tavalasteaeda ja -kooli ning saada haridust kuuljatega võrdsetel alustel. Lisaks lastele on operatsiooniga võimalik aidata ka täiskasvanueas kurdistunud inimesi. Sisekõrvaimplantaadi kaudu saadavate auditiivsete signaalide tõlgendama õppimine on järjepidevust nõudev protsess ja meeskonnatöö, kus osalevad nii spetsialistid, patsient kui ka tema perekond.

 

Sisekõrva implanteerimise ajastu eelselt puudus igasugune võimalus neid patisente aidata ning dr Suurna oli esimene kirurg, kes Eestis sisekõrva implantatsiooni teostas. Teised kirurgid, kes tänasel päeval nimetatud operatsiooni teevad, on oma oskused omandanud just dr Suurna juhendamisel.

 

Kommentaar, dr Maris Suurna: Pärast esimesi õnnitluseks saabunud sõnumeid ei suutnud ma mõista nende tähendust enne, kui poeg mulle telefonis selgituseks vastava info ette luges. Üllatus oli muidugi suur ja terve päev oli täis õnnitlusi erinevatelt inimestelt, nii kolleegidelt, sõpradelt kui ka patsientidelt.

Autasu tekitas tunde, et mu tööd on märgatud ja mitte ainult minu tööd. Sisekõrva implantatsioon on meeskonnatöö, mina olen selles meeskonnas kirurg, minu töö kestab piltlikult öeldes kaks tundi, ent enne ja pärast on suur töö teha teistel tiimiliikmetel.

Kõrvakirurgia oli minu siht eriala valides ja olen õnnelik, et olen seda tööd saanud teha ja oma oskusi ka noorematele edasi anda.

 

Dr Katrin Kruustük omakorda oli esimene kõrva-nina-kurguarst Eestis, kes hakkas tegelema süvitsi (väike)laste kuulmisuuringutega ja diagnostikaga, niisamuti sisekõrva implantatsiooni näidustuste ning raviteekonna korraldamisega. Ta on tänaseni Tartu Ülikooli Kliinikumis selle ravimeeskonna juht ning kõik järgnevad spetsialistid omandavad vastavad oskused just tema käe all.

Dr Kruustük on juurutanud tänased Eestis sisekõrva diagnostika- ja ravimeetodid. See on tähendanud lugematuid koolitusi- ja täiendusi, kirjanduse uurimist, väliskolleegidega suhtlemisi, telefonikõnesid töövälistel aegadel – kõik selleks, et leida igale patsiendile parim lahendus.

 

Nii on dr Katrin Kruustüki kui dr Maris Suurna meeskonnatöö tulemus on aidanud kuuljaks saada paljudel sügava kuulmislangusega lastel.

 

Kommentaar, dr Katrin Kruustük: Kuulmislangusega lapsi sünnib Eestis keskmiselt 1,2:1000 sünni kohta, 9. eluaastaks on suhtarv 2:1000, kuna lisanduvad omandatud, progresseeruvad kuulmislangused. Ligi 40% nendest kuulmislangusega lastest on need, kes vajavad sisekõrvaimplantaati. Töö nende lastega on olnud meeskonnatöö ning ka kogu protsessi algus oli võimalik vaid ühiste jõududega. Neid, keda seejuures tänada on palju: nii kõrvakliiniku töötajate hulgast, aga ka väljastpoolt. Entusiasmi oli palju. Praeguseks on Eestis 243 implanteeritut: 170 last ja 73 täiskasvanut, nendest 68 bilateraalselt implanteeritut. Noorim 11-kuune, vanim 77-aastane. Praegu rahastatakse 20 sisekõrvaimplantatsiooni aastas.Selle aasta algus on näidanud,et vajadus aga suureneb. Juba jaanuaris lisandus 5 uut last ja ka täiskasvanute vajadus (soov) on suurenenud.

Meie patsientideks on ka vaegkuuljad. Tuuakse välja, et kuulmislangust on 15–16% elanikkonnast. Rõõmustan, et audioloogia kui eriala jätkuvalt areneb. Mitu noort audioloogi on saanud koolituse Inglismaal ja Iirimaal.

Teenetemärk on suur ja tore üllatus. See, et meid on märgatud, on ju tunnustus kogu meie meeskonnale. Ja see on ka tänu minu perele!

 

Kliinikumi kõrvakliiniku juhi dr Mihkel Plaasi sõnul ei ole võimalik dr Suurna ja dr Kruustüki panust mõõta töötundides, kuid selle väärtust ja tulemust on võimalik näha ja tunnetada. „Võib julgelt väita, et sisekõrva implantatsioonide ning sellele eelneva- ja järgneva ravikäsitluse osas oleme maailmas absoluutsel tipp-tasemel. Eesti patsiendid saavad enda kasutada kõige uuemad implantaatide mudelid maailma parimatelt tootjatelt. Samuti on dr Suurna ja dr Kruustüki juhtimisel olnud võimalik saada Tervisekassa rahastus aastas 20 implantaadi paigaldamiseks, mida on ühe isiku kohta ca 30% rohkem kui näiteks Soomes. See tähendab, et mitte ükski sügava- või raske kuulmislangusega patsient ei jää tänasel päeval Eestis abita võimaluste puudumise tõttu. Selle eest võlgnevad patsiendid oma tänu just dr Maris Suurnale ja dr Katrin Kruustükile,“ tunnustas kõrvakliiniku juht dr Plaas.

 

Kliinikumi Leht

Tartu Ülikooli Kliinikum alustas uudse tehisintellektipõhise kukkumiste ennetamise ja tuvastamise süsteemi Verso Vision rakendamist. Algselt koostöös Helsingi Ülikoolihaigla ja Verso Vision poolt välja töötatud tehnoloogilise innovatsiooni eesmärk on parandada patsientide turvalisust ja töötajate töötingimusi.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on patsiendiohutus haiglas prioriteediks. „Siiski võivad haiglaravil viibivad patsiendid kogeda mitmeid patsiendiohutust mõjutavaid juhtumeid. Näiteks kukkumised on üks sagedamini esinevaid probleeme. Põhjused võivad olla väga erinevad, olgu selleks patsiendi kõrge iga, tervislik seisund, kasutatavad ravimid või füüsiline võimekus. Patsiendid võivad pärast operatsioone ja pikka voodirežiimi või erinevate ravimite koosmõjul hinnata oma enesetunnet valesti ning kaotada tasakaalu juba voodist tõustes,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht.

 

Kliinikumis on kasutusel mitmeid erinevaid ennetusmeetmeid – näiteks kukkumiste ennetamise koolitusprogramm, kõrgele kukkumisriskile viitavad kollased käepaelad, libisemisvastased sokid, vastavate alarmidega voodid. „Sellest hoolimata registreerime aastas ligi 200 patsientide kukkumisega seotud juhtumit. Paljudes osakondades, kus ravitakse eakaid hapraid patsiente, ei ole kukkumiste õigeaegne ärahoidmine alati võimalik, sest nii palju töötajaid, et iga patsient oleks pidevalt oma õe või hooldaja valvsa pilgu all, ei jagu ühelgi haiglal,“ rääkis Pastarus. Ta lisas, et seetõttu on ka uudne tehnoloogiline lahendus väga oodatud, pakkude võimalusi leida senisest erinevaid lahendusi patsientide kukkumise probleemile.

 

Projektipartneri Alarmest OÜ esindaja Ants Väinsalu sõnul on teada, et süsteem ennetab ja vähendab juhtumeid 50% võrra, monitoorides ööpäevaringselt voodist tõusmist, ruumist lahkumist, palatist kukkumist ning annab ka häire tualettruumis viibimise viivitusest. Sealjuures on süsteem kooskõlas Euroopa Liidu GDPRi andmekaitsemäärusega. „Õendus- või hooldustöötajaid saavad teateid operatiivselt kaasakantavatele telefonidele läbi spetsiaalse mobiilirakenduse. Iga patsiendi jaoks on võimalik seadistada alarmsignaal tema individuaalseid vajadusi silmas pidades. Oleme veendunud, et tehisintellekt annab tervishoiutöötajatele lisaaega keskenduda järelvalve asemel rohkem hooldusele ning vähendada seeläbi õdede ja hooldajate koormust,” tutvustas Väinsalu. Ta lisas, et Verso Vision süsteem on lisaks Eestile ja Soomele kasutusel ka Norras, Taanis, Suurbritannias, Itaalias, Austraalias, Rootsis ja Hispaanias.

 

Esimesena Eestis seati süsteem sisse Kliinikumi sisekliinikus, kus viibib haiglaravil palju eakaid patsiente. Lisaks kukkumiste ennetamisele ja tuvastamisele kogub süsteem ka andmeid ning analüüsib patsiendiohutusjuhtumeid. „Meie ootus on, et andmete analüüs annab meile terviklikuma pildi ning võimaldab leida veelgi tõhusamaid parendusmeetmeid nii töökorralduse kui ka -vahendite osas. Kui testimisperiood pilootosakonnas osutub edukaks, on plaanis süsteemi laiendamine ka teistesse Kliinikumi osakondadesse, integreerides selle meie töötajate igapäevaellu,“ sõnas Ilona Pastarus.

 

Kliinikumi Leht

21. veebruaril anti üle Eesti riiklikud teaduspreemiad. Teadustöö preemia määratakse eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest. Sel aastal tunnustati vabariigi aastapreemiaga mitme Kliinikumi töötaja teadustööd: prof Aare Märtsoni ja dr Katre Maasalu sari „Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus“ ning dr Viljar Jaksi töödesari „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“. Viljar Jaks jagas preemiat prof Peep Palumaaga Tallinna tehnikaülikoolist.

 

Professor Aare Märtson ja kaasprofessor Katre Maasalu on läbi mitme aastakümne käsitlenud oma teadustöödes luukoe reparatiivseid protsesse, nende häireid ja geneetilisi seoseid osteogenesis imperfecta, skeleti pahaloomuliste kasvajate (sarkoomid), aga ka osteoporoosi ja osteartroosi patsientidel. Ortopeedilised haigused on inimestele oluliseks funktsionaalse võimekuse piduriks, olles samas üheks sagedasemaks haiguste rühmaks. 

 

Prof Märtson ja dr Maasalu on ekspertidena aidanud käivitada haruldaste luuhaiguste uurimist ka Vietnamis ja Ukrainas. Kirurgilise eriala esindajate hulgas kohtab harva eksperte, kes suudavad jõuda rahvusvahelise tunnustuseni nii oma kirurgilisel erialal kui teadustöödes.

 

Dr Katre Maasalu kommentaar:  Tee esimesest artiklist Eesti teaduspreemiani on olnud pikk, kuid selle saamine tuli ikka üllatusena. Loomulikult olema me väga rõõmsad sellise tunnustuse eest ja täname kõiki õnnitlejaid. Omalt poolt tahaks meie tänada kõiki kaastöötajaid ja kolleege, kes on meid inspireerinud või nõu ja jõuga toetanud ning täname ka patsiente, ilma kelleta teadustöid teha oleks olnud keeruline. Innustame kõiki leidma endast see teadustöö pisik, sest see töö on lõpmata põnev.

 

Dr Viljar Jaksi uurimustööd keskenduvad rakuvälise aine mõju uurimisele rakkude taastekkel. Auhinnatud töödes uuriti peamiselt naharakke. Uurimustööde tulemusel saadud teadmine on, et varasemalt väheuuritud rakuvälise aine komponendid soodustavad nahahaavandite paranemist läbi erinevate molekulaarsete mehhanismide. Kogutud teavet saab kasutada uudsete haavaravi preparaatide väljatöötamisel.  

 

Dr Viljar Jaksi kommentaar: Eesti teaduspreemia määramine tuli üsna ootamatult ning rõõm selle üle on seda suurem. Kindlasti annab see edasist indu tegeleda teadusega, mis vahepeal on muude ülesannete varju jäänud. Ehk selle preemia kõige olulisem sõnum on, et igas tänapäeva arstis peaks olema piisavalt teadlast, kes on uuendustele avatud kuid kriitiliselt mõtlev. 

Teadustöö aastapreemia suurus on 20 000 eurot ning preemia väljaandmine kinnitatakse vabariigi valitsuse poolt.

 

Kliinikumi Leht

Alates 2024. aasta märtsikuust toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi patsienditeenistuse eestvedamisel tervise töötoad, kuhu on oodatud nii patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel.

 

Tervise töötubades pakuvad Kliinikumi töötajatest erialaspetsialistid tervisenõu erinevatel teemadel ning õpetavad uusi oskusi tervise hoidmiseks ning edendamiseks. Igas töötoas keskendutakse ühele kuni kahele konkreetsele teemale. Esimene, 14. märtsi töötuba on pühendatud silmade ja kõrva tervisele, kus osalejatel on näiteks võimalus testida oma silmade kuivust ja mõõta silmarõhku. Kõrvakliiniku töötajad jagavad aga teadmisi, mida teha ninaverejooksu korral ning mida olulist peavad teadma kuuldeaparaate kasutavad inimesed.

 

Lisaks praktilistele oskustele on osalejatel võimalik küsida ülikoolihaigla töötajatelt nõu usaldusväärse terviseteabe osas. Näiteks, milliseid infokanaleid usaldada, kuidas ohutult ravimeid tarvitada, kuidas valmistuda haiglasse tulekuks või kuidas ise aktiivselt haiglaravi järgselt oma paranemisele kaasa aidata. 

 

Kliinikumi tervise töötubadesse on oodatud kõik huvilised – patsiendid, kogukond ning ka Kliinikumi töötajad ning osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda. Töötoad toimuvad L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval, kui ei ole teavitatud teisiti. Osalejad on oodatud oma küsimusi ka ette saatma, kasutades selleks Kliinikumi Facebooki kanalis vastavat töötoa sündmust või e-posti aadressi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

KLIINIKUMI TERVISE TÖÖTOAD

  • märts, kell 11.00–13.00 Silma- ja kõrvatervise töötuba (L. Puusepa 8)
  • aprill kell 11.00–13.00 Südame tervise töötuba (L. Puusepa 8)
  • mai kell 11.00–13.00 Naiste tervise töötuba (L. Puusepa 8 ja Kvartali keskus)
  • juuni kell 11.00–13. Elustamisaparaadi kasutamise töötuba (L. Puusepa 8)
  • september kell 11.00–13.00 Tervisenäitajate töötuba (L. Puusepa 8)
  • oktoober kell 11.00–13.00 Vaimse tervise töötuba (L. Puusepa 8)
  • /17. oktoober “Sinu käed päästavad elu” elustamise töötuba (L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a)
  • november kell 11.00–13.00 Meeste tervise töötuba (L. Puusepa 8)
  • detsember kell 11.00–13.00 Töötuba “Tervemate jõulude teejuht” (L. Puusepa 8)

Detailsem info iga töökohta lisatakse Kliinikumi Facebooki ja kodulehele. 

 

Kliinikumi Leht

lk3 Kolmikud Kliinikumis 2024 Erakogu3. jaanuaril 2024 nägid ilmavalgust selle aasta esimesed kolmikud Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

Kolmikute sünd on naistekliinikus alati eriline sündmus – näiteks 2023. aastal sündis naistekliinikus 27. korral kaksikud ning viimati sündisid kolmikud üle-eelmisel aastal.

 

Poisid tulid ilmale 33. rasedusnädalal keisrilõikega. Kliinikumi sünnitusosakonna juhi dr Fred Kirsi sõnul selgus raseduse jälgimisel, et emakakael ei pea kolme lapse koormusele vastu. Seetõttu paigaldati raseduse keskel emakakaela tugiõmblus, mis aitas raseduse lõpuni kanda.

 

Vennad Remi, Rico ja Ralf, kes sündisid täpselt minutilise vahega, kosusid enne kojuminekut koos ema ja isaga neonatoloogia osakonnas.

 

Soovime kogu perele palju õnne ja imelist kooskasvamist!

lk3 Tartu aasta tegu Kalle PaalitsTartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil “Tartu aasta tegu 2023” hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja kõrvakliiniku uued majad.

 

28. detsembril 2023 toimunud tunnustusüritusel Raekoja platsi Valguskülas tänasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba nii laste- ja kõrvakliiniku uute majade valmimisega seotud inimesi kui ka teisi 2023. aastal silma paistnud tegude tegijaid, keda tartlased aasta teo konkursil kõrgelt hindasid.

 

Tartu aasta teo tiitliga pärjatud laste-  ja kõrvakliiniku uutes hoonetes algas ravitöö selle aasta augustis. Senisest N. Lunini tänava majast uude ravikorpusesse kolinud lastehaiglas on Eesti kaasaegseimad tingimused laste raviks. Kõrvakliinik kolis uude korpusesse senisest J. Kuperjanovi majast. Uued ja avarad ruumid sai endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning naistekliiniku perekeskus. Samuti alustas tööd innovaatiline operatsiooniplokk.

 

Linnapea Urmas Klaasi sõnul on uute haiglahoonete valmimine Tartu ja kogu Eesti jaoks väga vajalik. „Tartu on väga oluline meditsiinikeskus, kuid ravi- ja töötingimused neis kahes kliinikus vajasid kaasajastamist. Kauaoodatud töö sai tehtud ja mul on hea meel, et ka linlased seda oluliseks pidasid,“ lisas linnapea.

 

Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Postimehe eestvedamisel valiti Tartu aasta tegu 26. korda.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Joel Starkopf Joonas Sisask18. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arenduskonverentsil tutvustati nii edukaid teadusprojekte, kordaläinud koolituskogemusi kui ka 2023. aastal kaitstud doktoritöid.

 

2023. aastal said Kliinikumi arendusfondist rahastuse 12 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti kogusummas 949 500 eurot. Lisaks eraldati 106 496 eurot 23 koolitustegevuseks, muuhulgas ülikoolihaigla töötajate praktiseerimiseks teistes maailma haiglates või erialaste koolituste korraldamiseks Eestis.

 

Juhatuse liikme, teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on teadus- ja arendusprojektide eesmärk panustada patsientide ravisse erinevatel erialadel. „Kliinikumi 220. juubeliaasta künnisel on suur heameel tõdeda, et meie arst-õppejõud, teadlased ja teised töötajad on innukalt ülal hoidnud ülikoolihaigla peamist edasiviivat jõudu – teaduslikku uudishimu, mis aitab meie patsientideni tuua kõige kaasaegsemad ravivõimalused,“ sõnas prof Starkopf.

 

Ta lisas näitena närvikliiniku arendusprojekti, mille fookuses on epilepsia-diagnoosiga patsientide rasedus ja nende tulevaste laste areng. Projekti eestvedaja, närvikliiniku vanemarst-õppejõud Aleksei Rakitin tõi välja, et üks projekti olulisemaid tulemusi on Eesti ühinemine ja aktiivne koostöö rahvusvahelise Epilepsiaravimite ja Raseduse Registriga (EURAP). Registriga on ühinenud Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla ja Ida-Viru keskhaigla. „Eestis on umbes 1500–2000 epilepsia diagnoosiga fertiilses eas naist ning nad peavad pikaajaliselt, sh ka raseduse ajal, tarvitama haigushoogude ärahoidmiseks epilepsiaravimeid. Kõige suurem mure seisneb nende ravimite potentsiaalses kahjustuvas toimes tulevase lapse tervisele. EURAP registris osaleb praegu 47 riiki ja selle eesmärgiks ongi koguda informatsiooni võimalikult paljude raseduste kulu kohta, et välja selgitada, millised epilepsiaravimid on lootele kõige ohutumad. Seda infot saab kasutada epilepsiaga naiste raseduse-eelsel nõustamisel. EURAP-i ja teiste sarnaste registrite töö tulemusena sai juba teatavaks, et sellised sageli kasutatavad epilepsiaravimid nagu valproaat ja topiramaat võivad põhjustada loote väärarendeid ning neid tuleks noortel naistel igal juhul vältida,“ selgitas dr Rakitin. Projekti teiseks oluliseks tulemuseks on vastava Eesti ravijuhendi valmimine, mille eesmärgiks on tervishoiuspetsialistide teadlikkuse tõstmine fertiilses eas epilepsiaga naiste käsitlusest.

 

Kõrvakliiniku teadusprojekt keskendub aga bioloogilise ravi kasutusvõimaluste selgitamisele kroonilise ninalimaskestapõletiku korral. Projekti eestvedaja, kõrvakliiniku juht dr Mihkel Plaas kirjeldas teadusprojekti olulisust: „Krooniline rinosinusiit on ravimatu krooniline põletikuline ninalimaskestade haigus, mis oluliselt langetab patsientide elukvaliteeti. Eriti keeruliseks on osutunud raske II tüüpi kroonilise rinosinusiidi ravi, kus ka vaatamata rakendatavale maksimaalsele steroidravile kui korduvatele ninaoperatsioonidele on haiguse remissiooniajad tüüpiliselt lühikesed ja patsientide elukvaliteet oluliselt langenud. Alates 2019. aastast on raske II tüüpi kroonilise rinosinusiidi raviks näidustatud ka bioloogiline ravi. Kuna bioloogiline ravi on äärmiselt kallis, on patsientide õige selektsioon äärmiselt tähtis. Antud uuring keskendus just sellele küsimusele – millised ravi eelselt määratavad biomarkerid võimaldaksid meil ennustada bioloogilisest ravist enim potentsiaalselt kasu saajaid; millised biomarkerid omakorda viitavad, et oodatav raviefekt on tõenäoliselt vähene.“ 

 

Radioloogiakliiniku juhitavas projektis uuriti insuldiga laste geneetilisi riskitegureid ja nende seost lapse edasise arengu, magnetresonantstomograafilise leiu ning elukvaliteedi vahel. „Insuldiga lastest 12%-l leidsime patogeenseid insuldiga seostatavaid geenivariante. Avastasime ka geenimuutusi, mida varem pole kirjeldatud. Kaks kolmandikku patogeensetest geenivariantidest on kollagenopaatiad, mille puhul veresoonte sein muutub hapraks – see tõstab ajusisese verejooksu riski, mis võib avalduda nii  lapse- kui ka varases täiskasvanueas. Uuringu tulemused toetavad geeniuuringute tegemist insulti põdenutel lastel, et selgitada insuldi uue episoodi tekkimise tõenäosust hiljem täiskasvanuna,“ selgitas radioloogiakliiniku juht kaasprof Pilvi Ilves.

 

Eespool toodud projektid on mõned näited Kliinikumis käimasolevatest teadus-arendusprojektidest. Põhjalikku ja ulatuslikku teadustööd tehti ka nende 11 Kliinikumi töötaja poolt, kes 2023. aastal kaitsesid doktorikraadi Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. Lisaks sellele on koostöös ülikooliga käigus mitmed suured rahvusvahelised teadus-, innovatsiooni ja arendusprojektid ning ravimuuringud.

 

„Teadus- ja arendustöö, rahvusvahelised kontaktid ning kõrgetasemelised koolitusvõimalused on vältimatud eeltingimused ülikoolihaigla ravimeeskondade kujundamiseks. Ainult nii suudame kanda oma missiooni ja tuua teadus patsiendi teenistusse ning pakkuda akadeemilise meditsiini tippkeskusena inimesekeskset ja teaduspõhist tervishoiuteenust,“ sõnas prof Joel Starkopf.

 

Kliinikumi Leht  

lk7 Kliinikumi oendusjuhid Mana Kaasik2024. aasta alguseks on kõik kliinikute ja teenistuste õendusjuhid Tartu Ülikooli Kliinikumis alustanud uut tähtajalist juhtimisperioodi, olles kliiniliste valdkondade juhtimismeeskonna liikmed.

 

„Kliinikumi õendusjuhtidel on täita oluline roll ülikoolihaiglas – juhtida õendus- ja hooldustööd integreeritult õppe-, arendus- ja teadustööga ning samal ajal edendada patsiendikogemust nii oma üksuses kui Kliinikumis tervikuna,“ lausus juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

 

11. jaanuaril 2024 toimunud õendusjuhtide tänu- ja tervitussündmusel kinnitas ka juhatuse esimees Priit Perens õdede olulist rolli Kliinikumi väärtuste edasikandmisel. „Kuna patsiendiga puutuvad vahetult kokku enim õendustöötajad, on teil suur roll meie patsiendisõbraliku kultuuri loomisel ning kuvandi kandmisel,“ lausus juhatuse esimees.

 

Kliinikumi kakskümmend üks erineva üksuse õendusvaldkonna juhti töötavad koostöös kliiniku või teenistuse juhiga ning tegutsevad igapäevaselt selle nimel, et tervishoiuteenused oleksid kvaliteetsed, patsiendisõbralikud ning inimestele kättesaadavad. Üheks keerukaks väljakutseks on järelkasvu tagamine nii uute erialaspetsialistide kui ka õendusjuhtide näol, mis saab toimuda tihedas koostöös kõrgkoolidega. „Meeskonna eestvedajatena on meie õendusjuhtidel olnud oluline roll õendusabi arendamisel ning inimesekesksete tervishoiuteenuste edendamisel. Tänan kõiki tehtud töö eest ning soovin, et uus juhtimisperiood kulgeks usaldusliku ja arendava töökeskkonna hoidmise ning kaasava juhtimiskultuuri kujundamise tähe all,“ tänas Ilona Pastarus oma meeskonnaliikmeid.

 

Nelja-aastast juhtimisperioodi täidavad Kärt Karri anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus, Kaire Jugar hematoloogia-onkoloogia kliinikus, Lea Žoržoliani kirurgiakliinikus, Carine Gross kopsukliinikus, Marika Tamm kõrvakliinikus, Evelyn Evert lastekliinikus, Janika Villmann nahahaiguste kliinikus, Pille Teesalu naistekliinikus, Ester Vatsk närvikliinikus, Hille Rekker ortopeediakliinikus, Reet Tohvre psühhiaatriakliinikus, Terje Markus radioloogiakliinikus, Terell Pihlak silmakliinikus, Pirgit Kinsigo sisekliinikus, Kadri Piir spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus, Irina Sapatšuk stomatoloogia kliinikus, Liisi Põldots südamekliinikus, Catline Võrk operatsiooniteenistuses, Piret Mängel patoloogiateenistuses, Katrin Freiberg verekeskuses ja Pille Mee ühendlaboris.  

 

Kliinikumi Leht

lk10 Dr Kristiina Ojamaa Tartu Ülikooli KliinikumTartu Ülikooli Kliinikum suurendas onkokirurgide vastuvõttude arvu Narvas, et pakkuda patsientidele kasvajahaiguste võimalikult varajast diagnoosimist ja ravi kodukoha lähedal. Vastuvõtud toimuvad Narva haiglas, kuhu on võimalik pöörduda kõikidel selle piirkonna elanikel.

 

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Kristiina Ojamaa sõnul tõuseb kahjuks kasvajatesse haigestumine pidevalt. „See on seotud eelkõige elanikkonna vananemisega, kuid ka elustiilist tingitud muutustega. Näiteks on üleliigne kehakaal ja suitsetamine kasvajate tekke riskifaktorid,“ selgitas dr Ojamaa. Ta lisas, et kõige sagedasemad pahaloomulised kasvajad on viimastel aastatel Eestis olnud eesnäärmevähk, jäme- ja pärasoolevähk, kopsuvähk ja rinnavähk.

 

Mistahes vähi vormi puhul on väga oluline selle kiire märkamine, varajane diagnoosimine ning raviga alustamine. Seepärast alustas 8. jaanuarist 2024 täiendavate vastuvõttudega igal esmaspäeval Tartu Ülikooli Kliinikumi onkokirurg dr Ave-Triin Tihamäe, kes on spetsialiseerunud eelkõige rinna- ja nahakasvajate ravile. Lisaks dr Tihamäele jätkavad Narvas üle nädala neljapäeviti vastuvõtte Kliinikumi onkokirurg dr Taavi Põdramägi ja onkogünekoloog dr Inga Vaasna. Samuti toimuvad ka Kliinikumi onkoloogi vastuvõtud ning Ida-Virumaa elanikel on võimalik käia keemiaravi seanssides kolmapäeviti ja neljapäeviti. Hematoloog dr Ain Kaare vastuvõtud toimuvad Narva haiglas teisipäeviti.

 

„Kliinikumi koostöö Narva haiglaga on olnud väga hea, kuna Narva haigla on loonud  vastuvõttudeks, diagnostikaks ja keemiaraviks suurepärased tingimused. Selle tulemusel oleme saanud koos aidata patsiente parimal viisil ja kodukohale lähedal. Meie arstidel on võimalus teha põhjalikud uuringud ära juba Narvas, mille põhjal saab otsustada ka Tartusse suunamise vajaduse ja kiiruse,“ lausus Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht.

 

 Narva haigla juhi dr Ago Kõrgvee sõnul on Narva haigla ja Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku koostöö olnud tulemuslik nii Narva kui Ida-Virumaa patsientide ravimisel. „Lisaks on Narva haiglas valmimas lahustuskeskus, mis loob veelgi paremad võimalused kaasaegse keemiaravi läbiviimiseks Narva haiglas,“ ütles dr Kõrgvee. See on oluline, kuna keemiaravi on üks vähiravi põhikomponent, mida sageli kombineeritakse kas kirurgilise raviga või kiiritusraviga.

 

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arstide vastuvõtule pöördumiseks on vaja perearsti või mõne teise eriala arsti saatekirja. Vastuvõtuaega Narva Haiglasse hematoloogile või onkoloogile saab broneerida Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 (E-R 7.30-18.00), Kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu, üleriigilise Digiregistratuuri kaudu, Narva Haigla registratuuri telefonidel 356 1144 ja 357 2778 ning Narva Haigla registratuuris kohapeal.

Kui patsient kutsutakse vastuvõtule tagasi, broneerib vastuvõtuaja talle arst või õde vastuvõtu käigus. 

 

Kliinikumi Leht

lk12 emakakaelavähi soeluuringTerviseennetuses on väga oluline roll sõeluuringutel. Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa. 

 

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustamata inimestele, kes kuuluvad antud aastal sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.

 

Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 2024. aastal ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994.

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid emakakaelal avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Kliinikumis saab broneerida aega sõeluuringule naistekliinikusse (L. Puusepa 8), Tartu Tervisekeskusesse (Mõisavahe 34b) ja Maarjamõisa Tervisekeskusesse (L. Puusepa 1a). Selleks tuleb helistada kõnekeskuse telefonile 731 9100 või broneerida aeg terviseportaalis. Saatekirja ei ole vaja.

 

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 2024. aastal ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974.

Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel moel haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti. On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.

Kliinikumis saab rinnanäärme sõeluuringul osaleda nii radioloogiakliinikus (L. Puusepa 8, I korrus), Kvartali keskuse rinnakabinetis (Riia 2, I korrus) ja mobiilses Mammobussis.

Sõeluuringule saab registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00-16.00. Mammobussis saab vabade aegade olemasolul uuringule registreeruda ka kohapeal.

 

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 2024. aastal ravikindlustatud ja ravikindlustamata mehi ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964.

Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või vähieelses seisundis.

Sõeluuringus osalemiseks on vaja registreeruda pereõe vastuvõtule. Kui sõeluuringu testi tulemus on positiivne, tuleb lisauuringuna läbida koloskoopia uuring. Tartu Ülikooli Kliinikumis saab koloskoopiasse registreeruda endoskoopiakeskuse telefonil 731 9871 tööpäevadel kell 8–16.

 

Kliinikumi Leht

lk10 patsiendisõbralik tegu Evelin LumiTartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja ettepanekul antakse alates 2023. aastast välja patsiendisõbraliku teo auhind. Tunnustuse ajendiks on märgata Kliinikumi töötajate igapäevast panustamist sellesse, et patsiendid saaksid lisaks kvaliteetsele tervishoiuteenusele ka sõbraliku, mugava, patsiendi ja tema lähedaste vajadusi arvestava teenuse osaliseks.

Patsiendisõbraliku teo väljaselgitamiseks viidi läbi konkurss, kuhu said oma ettepanekuid esitada nii Kliinikumi töötajad, patsientide nõukoda kui ka Kliinikumi patsiendid ja kogukond.

Konkursile laekus 29 patsiendisõbralikku tegu ja tänuavaldust. Kliinikumi patsientide nõukoda valis hääletusele need 7 tegevust, mis on muutnud patsientide ja nende lähedaste kogemusi Kliinikumis hoolivamaks ja sõbralikumaks või haiglatingimusi paremaks. Isiklikud tänuavaldused edastati otse Kliinikumi töötajatele.

 

Rahvahääletuse tulemusel valiti patsiendisõbralikuks teoks 2023. aastal: Pallirada lastekliiniku teejuhisena.

  • Nii tore oli kõndida mööda neid pallikesi, samuti saime olla kindlad, et ära ei eksi.

Kliinikumi patsientide nõukoja poolt nimetati aasta teoks 2023. aastal: Patsiendisõbralikud tegevused 2. intensiivravi osakonnas.

  • Intensiivravipäeviku pidamine: Patsient viibis intensiivravi osakonnas üle kuu aja. 2 nädalat oli ta juhitaval hingamisel. Kuigi patsient intensiivravis oldud aega üldse ei mäleta, aitab see päevik talle seda meenutada. Patsient on kodus, taastub veel raskest haigusest. Päevikust loeb, mida intensiivravi osakonna töötajad ja lähedased on sel ajal kirjutanud. Seda lugedes tulevad tal ikka pisarad heldimusest silma. Kõik temaga tegelenud personal oli imetore. Patsiendi tütrena tänan südamest kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. intensiivraviosakonna töötajaid. Tänud ka selle eest, et meile, lähedastele, võimaldati patsiendi juures viibida praktiliselt igal ajal.
  • Kassi toitmine: Nakkusosakonda tuli 2. intensiivravi osakonnast patsient, kes rääkis, et ta oli väga mures enda kassi pärast, aga ta süda on nüüd rahulik, sest intensiivravi osakonna põetaja käib tema kassile ukse taga süüa viimas. Väga armas tegu.
  • Patsiendi juubeli tähistamine: Patsienti osakonda viies nägin, et personal oli patsiendi juubeli puhul pannud üles sildi „Palju õnne“ ja õhupallid. Nii armas tegu ja kindlasti rõõmustas see ka patsienti.

Rahvahääletuse ja patsientide nõukoja poolt said veel enim hääli palliatiivraviosakonna patsiendi- ja lähedasesõbralik keskkond ning patsientidele mugava ja kättesaadava vaktsineerimisvõimaluse pakkumine. 2023. aasta patsiendisõbraliku teo tunnustused anti välja Kliinikumi aastalõpukontserdil.

 

Kommentaar

Kliinikumi patsientide nõukoja esimees Triin Paaver: Kliinikumi patsientide nõukoda puutub oma (igakuiste) kohtumiste käigus sageli kokku tegevustega, mida Kliinikumi töötajad on ekstra teinud selleks, et patsiendid ja nende lähedased end hästi tunneksid. Nende tegevuste hulgas on nii mahukaid projekte kui ka näiliselt pisitegevusi, mis aga patsientide heaolule võivad samaväärselt mõjuda: õhupall sünnipäeval, kodus toidetud kass, soe ja sõbralik suhtlusviis jne. Mõte tuua need teod konkursi kaudu avalikkuse ette, sündis soovist seeläbi tänada Kliinikumi töötajaid. Aitäh teile nii teie töö kui ka selle "ekstra" eest!

 

Kliinikumi Leht

lk4 Leelo Rivis Evelin Lumilk4 Mare Lintrop Evelin Lumi

Tartu Ülikooli Kliinikum annab igal aastal välja parima kolleegi preemiat, mille eesmärk on tunnustada häid erialade vahelisi kollegiaalseid suhteid. Parimad kolleegid nimetatakse eelmise aasta laureaatide poolt ning 2023. aastal anti parima kolleegi tunnustus välja kaheksandat korda. Uuendusena kingitakse parimatele kolleegidele Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlase skulptori Olger Lehtsaare poolt loodud kuju.

 

Sel aastal pälvisid parima kolleegi tiitli dr Mare Lintrop radioloogiakliinikust ja Leelo Rivis ortopeediakliinikust.

 

2022. aasta kolleegipreemia laureaadi dr Jaanika Ilissoni sõnul vastab dr Mare Lintrop kõigile omadussõnadele mis „Minu parima kolleegi“ statuudis kirjas ja rohkemgi veel. „Tema käest võib alati nõu küsida, ta vaatab lahkelt mitte-radioloogiga koos uuringute pilte ja seletab kõik täpselt lahti. Kui endal mõtted patsiendi osas otsas või pähe tuleb mõni „imelik“ mõte, siis võib alati dr Lintropilt nõu küsida. Ei ole harvad need juhud, kui mõtleme koos patsiendile uuringute optimaalse plaani. Dr Lintropiga on nii mitmegi nn uue haiguse osas plaani peetud, kuidas oleks kõige mõistlikum korraldada radioloogilis uuringuid. Ükski telefonikõne või e-mail ei jää tema poolt vastuseta.“ 

 

2022. aasta kolleegipreemia laureaadi Rain Lehtme sõnul on skeletikudede panga spetsialist Leelo Rivis tööalaselt alati positiivne, rõõmsameelne, temaga on meeldiv suhelda. „Lisaks on Leelo aktiivne, tegus ja taibukas ning soovib oma eriala edendada ja parendada. Sellise töötaja ja kolleegi üle peaks Kliinikum uhke olema ning teda tunnustama.“

 

Kliinikumi Leht

lk12 kerakalaTartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond andis 7. detsembril 2023 Kliinikumile üle Maarjamõisa mängu- ja tegevuspargi, mis on mõeldud kasutamiseks erivajadustega lastele ja noortele kui ka kõigile värskes õhus tegutsemisest rõõmu tundvatele inimestele.

 

Mängu- ja tegevuspark asub L. Puusepa 2 maja taga, kus lastele mõeldud mängualale on rajatud ratastooliga ligipääsetav ronimislinnak, kiik ja mitmekülgsete võimalustega liivakastiala ning eraldi ronimisrõõmu pakkuv kerakala. Pargis on ka pingid, kus saab mõnusasti aega veeta, raamatut lugeda või pargis lustival lapsel silma peal hoida.

 

Treeningalal on omakorda ligipääsetavad ja mitmekülgseid harjutamisvõimalusi pakkuvad spordiseadmed ning seda läbib ratastoolirada, kus saab harjutada erinevatel tasapindadel liikumist ja ratastooli käsitlemist. Ratastoolirada koos spetsiaalsete testimisaladega on loodud vastavalt Kanadas välja töötatud Wheelchair Skills Training Programme standardile. Lisaks on pargis taastusraviks mõeldud sensoorikarada.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi strateegiajuhi Siiri Ottender-Paasma sõnul on pargi valmimisega teoks saanud Lastefondi suur unistus: „Mitte ükski laps ega noor ei pea enam pargi servas pealt vaatama, kuidas eakaaslased rõõmsalt mängivad ja värskes õhus aega veedavad ning õnnetuse või haiguse tõttu ratastooli sattunud inimesed ei pea abivahendi kasutamist enam kiirabiestakaadil harjutama,“ lisades, et mõistagi annavad hinnangu tegevuspargile lapsed ja noored ise: “Mina saan vaid kinnitada, et see on päriselt hingega tehtud asi. Meie suur soov on, et lapsed ja noored tunneksid koos olemise rõõmu sõltumata sellest, millised on kellegi võimalused, leiaksid endale huvitavat tegevust ning märkaksid ja hooliksid teineteisest,“ ütles Lastefondi strateegiajuht Siiri Ottender-Paasma.

 

Tegevuspargi omanikuks saab Tartu Ülikooli Kliinikum ning on üsna kindel, et Kliinikumi väikestel ja suurtel patsientidel nüüd taastumiseks veelgi paremad võimalused. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus peab keskkonna rikastamist mängupargi näol kauaoodatud sammuks. „Soovime, et kõik meie väikesed patsiendid ja noored, sealhulgas erivajadustega inimesed, tunneksid end haiglas hoitult ja turvaliselt. Rõõmus meel ning põnevad õuemängud aitavad oluliselt tervenemisprotsessile kaasa. Ootame põnevusega mängu- ja treeningala kasutusele võtmist ning täname Lastefondi selle imelise projekti elluviimise eest,“ lausus Ilona Pastarus.

 

Mängupargi projekteerimine ja ehitus koos haljastustöödega maksid kokku ligi 640 000 eurot, mida rahastasid Lastefondi annetajad ja koostööpartnerid. Tegevuspargi idee pärineb Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse meeskonnalt ja Maarjamõisa meditsiinilinnaku juurde rajatud park on kolmas omataoline Eestis.

 

Kliinikumi Leht

lk10 raamaturaviRaamaturavi on Tartu Ülikooli Kliinikumi uus projekt, mille eesmärk on toetada patsientide, külastajate ja ka töötajate vaimset heaolu elamuste kaudu, mida pakuvad raamatud ja mängud. Idee sündis patsientide tagasisidest, kelle hinnangul on avalikel aladel vähe tegevusi, millega haiglas veedetud aega sisustada ning lohutust, teadmisi ja rõõmu leida.

 

Patsiente ootavad raamaturavi riiulitel raamatud, mille vahelt leiab järjehoidja koos kutsega sukelduda raamatute põnevasse maailma ning palvega raamat pärast läbilugemist tagasi tuua, et teisedki seda nautida saaksid.

 

Projekti raames paigutati esimesed 20 raamaturavi riiulit L. Puusepa 8 avalikele ootealadele ning Kliinikumi töötajate ja Biblioteegi toel on neid ka jõudsalt täitma asutud. Ootame edaspidigi, et inimesed koju jäänud raamatute ja mängudega raamaturavi valikut elavdaksid.

 

Ehkki raamaturavi alles algas, on raamatuhuvilisi uudistajaid riiulite juures juba nii patsientide kui ka töötajate seast.

Raamaturavi idee tegid teoks pühendunud raamatusõbrad patsienditeenistusest, haiglaapteegist, kommunikatsiooniteenistusest, intensiivraviosakonnast, personaliteenistusest ning haldusvaldkonnast.

 

Ilona Pastarus

Õenduse- ja patsiendikogemuse juht

lk11 Patsiendisõbraliku teo konkurss KliinikumTartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja ettepanekul antakse 2023. aastast välja Kliinikumi patsiendisõbraliku teo auhind. Tunnustuse ajendiks on märgata Kliinikumi töötajate igapäevast panustamist sellesse, et patsiendid saaksid lisaks kvaliteetsele tervishoiuteenusele ka sõbraliku, mugava, patsiendi ja tema lähedaste vajadusi arvestava teenuse osaliseks.

 

Patsiendisõbraliku teo väljaselgitamiseks viiakse läbi konkurss, kuhu saavad oma ettepanekuid esitada nii patsientide nõukoda, Kliinikumi patsiendid, töötajad ja kogukond. Konkursil oodatakse nende tegevuste märkamist ja märkimist, mille tulemusel on patsiendid ja nende lähedased kogenud hoolimist ja sõbralikkust ning mis on muutnud haiglatingimusi paremaks.

 

Patsiendisõbralikke tegusid saab konkursile esitada 30. novembrini. Patsiendisõbraliku teo hääletus toimub 4.–11. detsembril ning kandidaadid patsiendisõbraliku teo hääletusele valib Kliinikumi patsientide nõukoda. Kõige patsiendisõbralikum tegu kuulutatakse välja Kliinikumi aastalõpukontserdil.

 

Kliinikumi Leht

lk12 Kuldpall Firmasport Tarmo Tomson17.–18. novembril toimus suurim asutustevaheline pallimängude turniir Kuldpall 2023, kus kahe päeva jooksul oli võimalik võtta osa 10 erinevast pallimängualast. Tartu Ülikooli Kliinikum oli võistlustules viies pallimängu kategoorias.

 

Rahvastepallis saavutas 2. koha naiskond koosseisus Linda Blande, Johanna Randmets, Eveliis Annusveer, Karolina Kustala, Nora Küüts, Kristin Kaup, Ilona Berzinja ja Marju Bild.

Saalijalgpallis esindasid Kliinikumi Heigo Reima, Lauri Hein, Juhan-Mats Kuningas, Kerrit Kaldaru, Vladislav Mihnovits, Georgi Ivanov, Johannes Pärtel Truusalu, Priit Veskimäe ja Jaagup Truusalu, saavutades 7. koha.

Kliinikumi võrkpallimeeskonda kuulusid Maiu Rohtla, Eleri Leht, Ljudmilla Titova, Sander Savi, Elisabet Rivis, Alexander Stanevitš, Priit Luud, Dina Glazatševa, ja Agnes Karm, saavutades 9. koha.

Sulgpalli naiste üksikmängus saavutas 16. koha Katre Uibo ja 40+ naiste klassis 17. koha Marion Ploovits.

Sulgpalli naiste paarismängus saavutasid 7. koha Katrin Ulst/Mari-Ann Valdre, 8. koha saavutasid Merelle Palloson/Kadi Riig ning 13. koha Marion Ploovits/Katre Uibo.

Lauatennises saavutas 40+ naiste arvestuses 15. koha Hille Rekker.

Kliinikum saavutas kõikide alade üldarvestuses 12. koha 25 ettevõtte seast.  

 

Aitäh kõikidele Kliinikumi sportlikele töötajatele!

 

Kliinikumi Leht

lk7 dr Uppin dr VaasnaEuroopa Günekoloogilise Onkoloogia Selts (European Society of Gynaecological Oncology, ESGO) tunnustas septembris Istanbulis toimunud 24. ESGO kongressil Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonna arste dr Inga Vaasnat ja dr Arno Uppinit professionaalse tunnustuse sertifikaadiga elutöö ja oma eriala edendamise eest.

 

Esmakordselt ja ühekordselt anti käesoleval aastal välja selline tunnustus spetsialistidele, kes on ESGO liikmed, kellel on pikaaegne kogemus patsientide ravis onkogünekoloogia erialal ning kes on hoidnud ja edendanud seda eriala oma riigis ja väljaspool (Professional Recognition and Years of Experience in Gyn Oncology). ESGO rahvusvaheline komisjoni otsusel vastasid toodud kriteeriumitele 114 onkogünekoloogiaga tegelevat erialaspetsialisti kokku 33 riigist. Lisaks Kliinikumi arstidele pälvis Eestist tunnustuse ka dr Kersti Kukk.

 

ESGO on juhtiv organisatsioon, mis ühendab praeguseks rohkem kui 2500 oma ala professionaali, kes tegelevad günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate ennetamise, ravi, jälgimise ja teadusuuringutega. ESGO asutati 1983. aastal Veneetsias, Itaalias, esialgu oli sellel 500 liiget.

 

 

Dr Inga Vaasna

Millised on kõige sagedasemad operatsioonid teie erialal?