lk8 gripi vaktsineerimineGripihooaeg on algamas ning viimane aeg on end haiguse vastu vaktsineerida, kui seda veel tehtud pole!


Gripp on hingamisteede viirushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas ja mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel levivate piiskade abil. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Gripiviirust levitab nakatunud inimene ka siis, kui tal sümptomeid veel ei esine.


Gripile iseloomulikud kliinilised sümptomid on haiguse järsk algus üldise halva enesetunde, liiges- ja lihas- või peavalu ning palavikuga, millele lisanduvad ägeda respiratoorse haiguse sümptomid (mitteproduktiivne köha, kurguvalu, riniit). Gripp võib põhjustada primaarset viiruslikku kopsupõletikku ning kaasuvate haigusseisundite (näiteks kopsu- ja südamehaigused) ägenemist. Gripp võib tüsistuda bakteriaalse pneumooniaga ja lõppeda letaalselt.


Uuringud näitavad, et tervishoiutöötajad võivad gripiviirusega nakatada eeskätt neid patsiente, kellel on eelsoodumus tüsistuste tekkimiseks. Grippi nakatumist peaks kindlasti vältima väikelastel, vanuritel, immuunpuudulikkuse ja krooniliste haigustega patsientidel.


Parim võimalus enda, oma lähedaste ja patsientide kaitsmiseks gripi vastu on igaaastane vaktsineerimine. Kliinikumi töötajad, kes puutuvad kokku patsientidega, saavad end vaktsineerida tööandja kulul ja vaktsineerimine peaks olema loomulik osa tervishoiutöötajaks olemisest. Gripi vastu võib vaktsineerida alates 6. elukuust ja vaktsineerimine on soovitatav ka rasedatele.


Infektsioonikontrolli teenistus tuletab meelde, et vaktsineerimine on väga vajalik gripiviiruse leviku vältimiseks ja vaktsineerimata personal peab kogu gripihooaja vältel kokkupuutel patsientiga kandma kirurgilist maski. Olulisel kohal on ka kätehügieen. Haigestunud tervishoiutöötajal on soovitav jääda koju.


Küsimuste korral palume pöörduda See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 731 8113.

 

Infektsioonikontrolli teenistus

lk12 Hanna liina vosaKliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpu kontsert on tänavu neljapäeval, 10. detsembril algusega kell 19.00 ülikooli aulas. Kontserdil esineb Hanna-Liina Võsa.


Kontserdile järgneb traditsiooniline vastuvõtt. Sel aastal on vastuvõtt Tartu ülikooli kunstimuuseumis (asub ülikooli peahoone I korrusel).


Pilet maksab 10 eurot, tudengitele 5 eurot. Pileteid müüakse kliinikumi kantseleides (L. Puusepa 1a IV korrusel, L. Puusepa 8, kõrvakliinikus, stomatoloogiakliinikus, lastekliinikus ja psühhiaatriakliinikus ning arstiteaduskonna dekanaadis).

Alates sellest sügisest annab kliinikum välja kuni kaks doktoritöö stipendiumi eesmärgiga soodustada teadustöö tegemist. Doktoritöö stipendiumile saavad kandideerida kliinilistel erialadel arstiteaduskonna doktorantuuris õppivad ja kliinikumis töötavad arst-residendid ja arst-õppejõud ning arstid. Stipendiumi makstakse täiskoormusega õppivale doktorandile kuni töö valmimiseni, ent mitte pikemalt, kui on nominaalne õppeaeg.


Sel korral saavad stipendiumi närvikliiniku arst-õppejõud Kati Toom ning silmakliiniku arst-resident Kalev Nõupuu.


lk2 Kati ToomDr Kati Toom on lõpetanud 2008. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude ning 2014. aastal neuroloogia eriala residentuuri. 2014. aastast töötab ta kliinikumis arst-õppejõuna neuroloogia erialal. Dr Toome doktoritöö teemaks on „Primaarsete peavalude levimus, nende seos levinumate riskifaktoritega ning peavaludega inimeste elukvaliteet Eestis". Peavalu on üks levinumaid rahvastiku terviseprobleeme. Primaarsed peavalud põhjustavad populatsioonis olulist isiklikku kannatust, elukvaliteedi langust ning sotsiaalset ja majanduslikku kahju, kuid omamata täpseid tõenduspõhiseid andmeid probleemi levimuse kohta Eestis on raske muuta hoiakuid ühiskonnas või poliitilisel tasandil, parandada arstiabi ja peavaludega patsientide elukvaliteeti ning vähendada peavaludega seostuvaid otseseid või kaudseid kulusid.


Doktoritöö eesmärgiks on määrata primaarsete peavalude levimus ning nendega seostuvate levinumate riskifaktorite esinemine Eestis, hinnata primaarsete peavaludega inimeste elukvaliteeti, määrata Eestis primaarsete peavaludega inimeste pöördumismäära arstile ning valmidust peavaluga seostuvate raviteenuste eest ise maksta. Prognoosime, et peavalu levimus Eestis on kõrge. Varasemalt on näidatud, et ravimata peavalud on majanduslikult koormavad nii indiviididele kui riigile, samas on struktureeritud peavalualane tervishoiuteenus sellisena, nagu seda näeb ette Euroopa Peavalu Föderatsiooni soovituslik juhis Euroopa Liidu riikide jaoks, majanduslikult piiratud ressursside tingimustes optimaalne. Doktoritöö tulemustele toetudes saab tõenduspõhiselt põhjendada, miks on vajalik ka Eestis välja töötada Euroopa standarditele vastav tervishoiuteenus. Mitte vähem tähtis töö praktiline väljund on avalikkuse tähelepanu tõmbamine temaatikale ning teadlikkuse tõstmine peavaludest ühiskonnas.


Dr Toome töö juhendajaks on dr Mark Braschinsky.

 

 

lk2 Kalev NoupuuDr Kalev Nõupuu on silmakliiniku silmakirurgia arst-resident ja arstiteaduskonna III aasta doktorant. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastal 2010 ning 2013. aastal silmahaiguste residentuuri, mille lõpetamise järgselt sooritas Euroopa silmaarstide kvalifikatsioonieksami ning siirdus seejärel aastaks USAsse Columbia ülikooli silmakliinikusse teadustööle.


Oma doktoritöö raames tegeleb dr Nõupuu silmapõhja (reetina) düstroofiatega, kitsamalt Stargardti tõvega. Haigus on üks sagedasemaid pärilikke reetina düstroofiaid, mis põhjustab nägemislangust juba küllalt varases eas. Varasemalt on näidatud, et Stargardti tõve põhjustavad mutatsioonid ABCA4 geenis. Geen kodeerib fotoretseptorites paiknevat visuaaltsüklis olulist vitamiin A derivaatide transporterit, mistõttu viib geeni defekt visuaaltsükli häirumiseni ja fotoretseptorite kaole. Kalev Nõupuu uurimistöö fookuseks on Stargardti tõve põhjustatud reetina struktuurimuutuste kirjeldamine ning korrelatsiooni leidmine kirjeldatud struktuurimuutuste ja geenimutatsioonide vahel. Teema aktuaalsus on tingitud intensiivsest teadusarendusest geeni- ja tüvirakuteraapia vallas ja seda just Stargardti tõve kontekstis. Geeniteraapia seisukohast on Stargardti tõbi heaks sihtmärgiks, kuna haigust põhjustav geen on teada, seega aitab iga uus teadmine lähemale jõuda ka haiguse ravile.


Dr Nõupuu doktoritöö juhendajateks on dr Kuldar Kaljurand (Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juhataja) ja professor Rando Allikmets (Columbia Ülikooli silmakliiniku teadusdirektor, Acquavella professor).

 

Kliinikumi Leht

lk3 Kadri Tamme 29. novembril 2015 kell 16.00 kaitseb Kadri Tamme A. Linkbergi nim auditooriumis (L. Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „High volume haemodiafiltration in treatment of severe sepsis – impact on pharmacokinetics of antibiotics and inflammatory response" („Suuremahuline hemodiafiltratsioon raske sepsise ravis – toime antibiootikumide farmakokineetikale ning süsteemsele põletikureaktsioonile").

 

Juhendajad professor Joel Starkopf, dr. med. (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik) ja külalisprofessor Hartmut Kern, dr. med. (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik).

Oponent professor Jan J. De Waele, MD, PhD (Dept. of Critical Care Medicine, Ghent University Hospital, Belgium).

 

Kokkuvõte:
Suuremahuline hemodiafiltratsioon raske sepsise ravis – toime antibiootikumide farmakokineetikale ning süsteemsele põletikureaktsioonile.

 

Sepsis – organismi ülepiiriline reaktsioon infektsioonile – ja selle kõige raskemad vormid, raske sepsis ja septiline šokk, on oluline tervishoiuprobleem. Sepsise ravi võtmeküsimusteks on õige antibakteriaalne ravi, kiire infektsioonikolde kontroll ja ülepiirilise põletikureaktsiooni pidurdamine. Põletikureaktsiooni pidurdamiseks on kasutatud mediaatorite kehavälist eemaldamist teatud tüüpi neeruasendusravi – suuremahulise hemodiafiltratsiooni (HVHDF) abil.


Kuigi potentsiaalselt efektiivne põletikureaktsiooni ravis, võib HVHDF organismist eemaldada liigselt antibiootikume, muutes ebaefektiivseks infektsiooni ravi. Käesoleva töö eesmärgiks oli kirjeldada kahe antibiootikumi, doripeneemi ja piperatsilliin/tasobaktaami käitumist HVHDF-i ajal, et leida vajalikud annused, ning kirjeldada selle meetodi toimet patsiendi vereringele ja põletikumediaatorite kontsentratsioonile vereseerumis. Selleks koguti raskes sepsises ja septilises šokis ägeda neerupuudulikkusega patsientidelt 12 vereproovi ühe annuse doripeneemi ja piperatsilliin/tasobaktaami manustamise järgselt ja määrati nende ravimite kontsentratsioonid. Enne ja pärast 10-tunnist HVHDF-i registreeriti patsientide vereringe näitajad ja määrati põletikumediaatorite kontsentratsioonid vereseerumis. Leidsime suured patsientidevahelised erinevused ravimikontsentratsioonides ühesuguse annuse manustamise järgselt. Nii doripeneemi kui piperatsilliin/tasobaktaami keskmine eemaldumine organismist HVHDF-i ajal oli umbes kaks korda aeglasem kui tervetel vabatahtlikel. Raskes sepsises ja septilises šokis ägeda neerupuudulikkusega patsientide raviks HVHDF-i ajal sobivad normaalse neerufunktsiooniga patsientidele soovitatud annused. Suurte patsientidevaheliste erinevuste tõttu on täpsemaks annustamiseks vajalik ravimi kontsentratsioonide jälgimine ravi ajal. Patsientide vereringe paranes HVHDF-i ajal, vereringe paranemine ei olnud tingitud põletikumediaatorite kontsentratsiooni vähenemisest.

 

Professor Joel Starkopf: Kadri Tamme doktoritöö on hea näide siirdemeditsiinilisest lähenemisest kliiniliselt olulise probleemi lahendamiseks. Ravimite manustamine on arstimise lahutamatu osa. Kuigi ravimite kasutusjuhendid kirjeldavad üsna detailselt ravimite kasutamisnäidustusi ning doseerimist, on igapäevases praktikas küllalt sageli situatsioone, kus me ei tea, kas konkreetsele haigele manustatud ravimi doos on õige või mitte. Intensiivravi haigetel on ravimite metabolism ja eliminatsioon üsna erinev situatsioonist tervetel vabatahtlikel, kellel tehtud uuringutest pärinevad enamasti ravimite doseerimissoovitused. Infektsioonhaiguste ravis on ülioluline antibiootikumide piisav kontsentratsioon vereplasmas. Intensiivravihaigel võib seda olulisel määral mõjutada ägeda neerupuudulikkuse tõttu rakendatud dialüüsravi. Dialüüsravi meetodid on detailides oluliste erinevustega ja see komplitseerib olukorda veelgi. Kadri Tamme uuriski oma doktoritöös kahe antibiootikumi farmakokineetikat haigetel, kes septilise šoki ja ägeda neerupuudulikkuse tõttu vajasid dialüüsravi. Uuringutes testisime matemaatilise modelleerimise rakendatavust antibiootikumide doseerimisskeemi leidmiseks selles kriitilises seisundis haigete rühmal. Kuigi uuringute tulemusena saame anda soovitusi kahe antibiootikumi doosi valimiseks antud haigetel, tõdesime üldistusena, et tuleviku arengutee on pigem ravimite plasmakontsentratsiooni mõõtmine ja jälgimine igal üksikul haigel. Matemaatilisel modelleerimisel on kindlasti tähtis roll kliinilises farmakoloogias, kuid intensiivravi haigetel on ravimite metabolism ning eliminatsioon sedavõrd varieeruv, et ideaalselt täpse mudeli leidmine farmakokineetika kirjeldamiseks on keeruline. Kadri Tamme doktoritöös saadud teadmisi oleme rakendanud raviotsuste tegemisel igapäevases praktikas. Seega on tegu olulise uurimistööga, millel on otsene väljund kliinilises meditsiinis.

Septembrikuu keskel teostati 37-aastasele eestlannale Helsingi Ülikooli Keskhaiglas südamesiirdamine. Siirdamiseks kasutati Eestist pärit doonorsüdant ning operatsioon toimus kahe riigi arstide osavõtul.


Patsiendil oli dilatatiivne kardiomüopaatia ehk südame laienemine tekkinud sünnituse järgselt. Tema haigus oli 15 aasta jooksul järjest süvenenud ning ta vajas südamepuudulikkuse tõttu pidevat haiglaravi. 2014. aasta aprillis paigaldasid Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid eesotsas dr Arno Ruusalepaga naisele kehasisese südame vasakut vatsakest toetava abiseadme. Seadme paigaldamine oli üks vaheetapp siirdamise ettevalmistamiseks. Uue südame ootelehel oli naine alates eelmise aasta detsembrist.


Patsiendi kliinikumipoolse raviarsti dr Märt Elmeti sõnul on vahetu operatsioonijärgne periood kulgenud ootuspäraselt, naine on nüüdseks lubatud koju taastuma. Tema edasine ravi ja siirdamisjärgne kontroll jätkuvad kahe haigla spetsialistide tihedas koostöös.


Maailma esimene edukas südamesiirdamine teostati 1967.aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis. Aastas tehakse maailmas kokku ca 6500 südamesiirdamist. Ettevalmistused selle nimel, et südamesiirdamine oleks kättesaadav ravimeetod Eesti patsientide jaoks, on kestnud aastaid. Arvestades elanike arvu vajab Eestis südamesiirdamist 1–5 patsienti aastas. Et nii väikese haigete arvu juures on siirdamismeeskonna väljaõpe ja siirdamiseks vajalike oskuste ning kogemuste omandamine äärmiselt keerukas, ongi otsustatud esimesed südamesiirdamised Eesti patsientidele läbi viia kolme raviasutuse (Helsingi Ülikooli Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ühisjõul.

 

Kliinikumi Leht

lk4 Lember Margus Tennus30. septembril valiti Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaaniks professor Margus Lember. Professor Lember asub ametisse 1. jaanuarist 2016, mil ülikooli üksused jätkavad uues struktuuris nelja valdkonnana.


Uue dekaani selgitamiseks läks vaja kahte hääletusvooru. Esimeses voorus kandideeris Margus Lemberi ja Tõnis Karki kõrval ka Sulev Kõks, kuid edasi pääsesid vaid kaks enim hääli kogunud kandidaati – Karki ja Lember.


Teises hääletusvoorus jagati valimiskomisjoni esimehe akadeemilise sekretäri Andres Soosaare sõnul välja 209 hääletussedelit. Tõnis Karki poolt hääletas 91 valimiskogu liiget ja Margus Lemberile väljendas oma toetust 118 valimiskogu liiget. Seega on uus dekaan professor Lember, sest tema poolt hääletas enam kui pool hääletamisel osalenutest.


„Tänan kõiki, kes valimistel osalesid. Valik kolme kandidaadi seast võimaldas laiemat arutelu ja erinevate vaatekohtade ilmsikstulekut nii valijate kui dekaanikandidaatide seas. Ülikool toimib 24/7 ning dekaanivahetus ei ole küll sündmuseks, et vahepeal pausi pidada, kõik pooleliolevad tegevused jätkuvad ladusalt. Esimesi töid on meeskonna kokkupanek ning uut tüüpi instituutide töölerakendamine," sõnas Lember.


Professor Margus Lember on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhataja, Tartu ülikooli arstiteaduskonna residentuuriprodekaan ja sisehaiguste propedeutika professor. Tema kandidatuuri valdkonna dekaani ametikohale esitasid 11 medicina valdkonna töötajat ja kehakultuuriteaduskonna nõukogu.


Valimiskogusse kuulus 298 arstiteaduskonna ja kehakultuuriteaduskonna õppejõudu, teadlast ja üliõpilast.

lk9 Eha Jaan Nilson Arstiteaduskonna ettepanekul tunnustas Tartu Ülikooli senat Tartu Ülikooli suure medaliga kliinikumi südamekliiniku juhatajat professor Jaan Eha. Medal anti professor Ehale üle 26. augustil arstiteaduskonna nõukogus.

 

Professor Jaan Eha on lõpetanud 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, 1979. aastal kaitses kandidaadi väitekirja ja 1990. aastal doktoritöö ägeda südamelihase infarkti revaskulariseerimise teemal. 1980. aastal alustas professor Eha tööd Tallinna Kiirabihaiglas, aastal 2002 valiti ta Tartu Ülikooli Kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu Ülikooli kardioloogia professoriks. Sellest ajast on professor Eha täiskohaga seotud kliinilise ja teadustöö läbiviimisega Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

Professor Eha on nii kolleegide kui üliõpilaste seas tunnustatud ja armastatud õppejõud. Ta on andnud väga olulise panuse Eesti kardioloogia arendamisesse moodsa invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal teostas professor Eha Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.

 

Professor Eha on Eesti kardioloogide seltsi auliige 2007. aastast. 2005. aastal omistati talle Eesti Vabariigi 1. klassi Punase Risti teenetemärk. 2013. aastal pälvis professor Jaan Eha koos professor Mihkel Zilmeriga Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse valdkonnas.

 

Professor Eha on avaldanud kokku üle 300 teadustöö, neist 66 viimase viie aasta jooksul. Neist Thomson Web of Knowledge andmebaasi kuuluvaid täisartikleid 49 (28 neist viimase viie aasta jooksul). Professor Eha on ühtlasi üks Eesti enim tsiteeritud teadlasi. Professor Eha on väga edukas doktorantide juhendaja, tema juhendamisel on kaitstud seitse doktoritööd ja käimas on kolme doktoritöö projektid. Professor Eha on mitmete rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumite liige.

Kliinikum kuulutas välja stipendiumikonkursi kliinilistel erialadel arstiteaduskonna doktorantuuris õppivaile kliinikumis töötavatele arst-residentidele, arst-õppejõududele ja arstidele.
Stipendiumi suurus on 1000 eurot kuus ühele stipendiaadile. Stipendiume on kaks.


Stipendiumi taotleja esitab komisjonile elektrooniliselt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. taotluse, milles on:
1. avaldus koos juhendaja(te) ja vastava eriala kliiniku nõusolekuga;
2. curriculum vitae;
3. doktoritöö kavand;
4. juhendaja(te)ga kooskõlastatud individuaalplaan;
5. motivatsioonikiri, millest nähtuvad teema teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis ning selle olulisus Kliinikumile.

 

Dokumentide esitamise tähtaeg on 25. september 2015.

lk11 Henrique Jones20.–23. augustil toimus Tartus IX Rahvusvaheline Balti Spordimeditsiini konverents, kus osalesid spordiarstid, ortopeedid, traumatoloogid, perearstid, taastusarstid, füsioterapeudid, treenerid jt spetsialistid. Konverents oli seni toimunud Balti spordimeditsiini-alastest konverentsidest osavõtjate poolest suurim. Konverentsi külastas üle 300 osaleja 18-st erinevast riigist.


Konverentsil esinesid rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid USA-st, Portugalist, Saksamaalt, Itaaliast, Soomest, Hollandist, Poolast, Lätist, Leedust ja Eestist. Teemad, mida käsitleti, keskendusid noor-, tipp-, nais- ja harrastussportlastel sagedamini esinevatele terviseprobleemidele. Erilise tähelepanu pälvis ülekoormusvigastuste temaatika lastel ja noorukitel.


Eraldi plenaarsessioon oli pühendatud kehalise aktiivsuse olulisusele ja selle rollile haiguste ennetamisel ja ravil. Avapäeval toimus Euroopa Sporditraumatoloogide Assotsiatsiooni toetusel sporditraumatoloogia-alane sessioon. Konverentsi raames toimusid mitmeid praktilised töötoad, sh elustamise ja sporditraumade esmaabi praktiline koolitus.


Konverentsi korraldas Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Spordimeditsiini SA, Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts, Euroopa Sporditraumatoloogide Assotsiatsioon, Eesti Olümpiakomitee ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

lk11 Taiwani koostoolepe

 

10. septembril sõlmisid Tartu Ülikooli Kliinikum ja Taiwani Rahvuslik Ülikooli Haigla koostööleppe kahe ülikoolihaigla vahelise koostöö arendamiseks. Koostöö eesmärk on edendada Tartu ja Taiwani ülikoolihaigla õppetööd ja akadeemilist teadustööd.


Koostööleppele kirjutasid alla Hong-Nerng-Ho ja kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur.

Meeldivaks traditsiooniks on saanud tervitada sügisel kliinikumis tööd alustavaid residente. Sel aastal ootame värskeid kolleege 2. septembril kell 12.00 kliinikumi koolituskeskuse õppeklassis (aadressil L. Puusepa 2, 1. korrusel).


Pakume kohvi ja värskeid pirukaid ning tutvustame Tartu ülikooli kliinikumi. Residente tervitavad juhatuse esimees Urmas Siigur ja kliinikumi ülemarst Margus Ulst.


Kuivõrd residendina töötamine erineb paljuski senikogetud üliõpilaselust ning paljudel ei ole ka eelnevat töötamise kogemust, tutvustab personaliteenistuse direktor Siiri Toomiste haigla tööaja, puhkuste ning tasustamise korda, et edasine koostöö tõrgeteta sujuks. Informaatikateenistuse infraosakonna spetsialist Mirlian Saks tutvustab haigla andmebaasidega töötamise tehnilist poolt. Dr Vivika Adamson räägib hügieeninõuetest ning infektsiooni puudutavatest olulistest nüanssidest, mis meie kõigi tööd igapäevaselt puudutavad ja mõjutavad ning avalikkussuhete juht Kristi Tael räägib meediasuhtlusest ning asjaoludest, mida ajakirjanikega suheldes silmas pidada ja meeles hoida.

 

Kliinikumi Leht

Välisministeerium rahastab arengukoostöö valdkonna raames kliinikumi projekti „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas". Projekti eesmärk on juurutada kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse loomisel saadud kogemused ja teadmised kliinikumi projektipartnerite juures Moldovas.


Moldova infektsioonikontrolli kvaliteet vajab täiustamist, seda nii teadmiste, oskuste kui ka metoodika osas. Paljudes haiglates ei järgita infektsioonikontrolli reegleid ning personali teadmised haiglanakkuste kontrollist on kasinad, mistõttu ei olda olukorraga ka rahul. Murekohtade lahendamiseks on vaja parandada arstide, õdede ja hooldajate väljaõpet alates igapäevasest patsiendi hoolduse metoodika küsimustest ja jäätmekäitlusest. Eesmärk on luua senisest parem koostöö infektsioonikontrolli meeskonna ja meditsiinipersonali vahel, sest järjepidev või pisteline patsiendi hoolduse praktika kontrollimine (eelistatult infektsioonikontrolli meeskonna juhendamisel) võiks tuua muutused ja parandada olukorda.


Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse direktori Matti Maimetsa sõnul on haiglanakkused Moldovas suureks probleemiks. „Kuna haiglanakkuste registreerimine on Moldovas alles lapsekingades, puuduvad täpsed statistilised andmed, mis annaksid aimu probleemi ulatusest. Ametlik statistika ning Nicolae Testemitanu ülikooli haiglanakkuste labori poolt tehtud epidemioloogilised uuringute tulemused lahknevad üksteisest oluliselt. Kuna haigestumusi ei registreerita, ei analüüsita ka mikroobitüvesid, nende iseärasusi jne," selgitas dr Maimets. „Teine muret tekitav seik on mikroobitüvede kõrge antibiootikumresistentsus, mis ulatub isegi 80–90%ni penitsilliini ja tsefalosporiinide puhul."


Kliinikumil on varasemad koostöösidemed projektipartneriga, mis on realiseerunud moldovlaste õppekäikudena Tartusse. Kuivõrd hospitaalinfektsioon on Moldovas tõsine probleem, ning kliinikumil on arvestatav kogemustepagas nimetatud valdkonnas, tekkiski Moldova esindajail kliinikumi infektsioonikontrolli meeskonnaga tutvudes soov koostööks antud valdkonnas. Moldova partner on väljendanud soovi veelgi laiemaks koostööks tulevikus, näiteks arstide jätkukoolitamisel.lk9 arengukoostoo est

 

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 

 

Kliinikumi Leht

26. veebruaril viis dr Leho Rips koos dr Madis Rahuga spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuses läbi meniski implantaadi paigaldamise operatsiooni. Meniski implantatsiooni tehti kliinikumis esmakordselt.


Patsiendiks oli 30ndates aastates meesterahvas. Olgugi, et lõikus viiakse läbi artroskoopiliselt, on tegemist tehnilise poole pealt keerulise operatsiooniga. „Kõnealuse patsiendi operatsioon kestis ligikaudu kaks tundi ning lisaks meniski implantaadi paigaldamisele taastati tal ka ristatiside. Operatsioon toimus päevakirurgias ning sealt suunati patsient edasi taastusravi osakonda," selgitas dr Rips.


Nii Eestis kui kogu maailmas on artroskoopiline põlvemiski eemaldamine kõige sagedamini tehtav ortopeediline lõikus. Meniski eemaldamine kõrvaldab enamasti liigesest ka valu, ent võib põhjustada põlveliigese kulumist. Kui artroos pole veel kujunenud ja meniskist on 1/3 säilinud, saab kaaluda implantaadi paigaldamist. Kasutatud meniskiimplantaat Actifit on polüuretaanist meniskikujuline implantaat, mis õmmeldakse puuduva meniski asemele. Kõnealune implantaat on struktuurilt justkui meekärje moodi svamm, mis täitub patsiendi enda vere ja rakkudega. Kui operatsioonijärgne periood ja taastusravi kulgeb ootuspäraselt, moodustub implantaadist uus meniskisarnane kude, mille ülesandeks on sarnaselt meniskile kaitsta kõhre vigastuste eest, olla liigese amortisaator ja tagada liigese parem stabiilsus.


Sporditraumatoloogia keskuse ortopeed dr Rips selgitas, et patsiente, kellele selline protseduur tehakse, valitakse hoolega: „Patsient peab olema noor, füüsiliselt aktiivne ja tugev ning väga koostööaldis, sest taastumiseks tuleb aega arvestada umbes aasta. Implantaat annab häid ravitulemusi just noorte ja aktiivsete patsientide puhul. „Meniski implantaadi saanud patsiendi puhul oli tegemist ennekõike elukvaliteeti muutva lõikusega. Selge, et me hea meelega teda näiteks jalgpalliplatsil mängimas ei näeks," kommenteeris dr Rips.


Mujal maailmas on põlvemeniski implanteerimise operatsioone antud implantaadiga tehtud alates 2009. aastast professor Rene Verdonki eestvedamisel. Eestis hetkel see lõikus veel Haigekassa hinnakirjas ei ole.

 

Kliinikumi Leht

Et toetada ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikust ning arendada eestikeelset teaduskeelt, annab kliinikum alates 2011. aastast välja preemia parimale artiklile, mis on ilmunud ajakirjas Eesti Arst.


Konkursi tulemusena hindas toimetuskolleegium parimaks artikliks Vahi P-S, Kals M, Kõiv L, Braschinsky M. Operatsiooni eel tehtud kortikosteroidsüsted on seotud karpaalkanali sündroomi kirurgilise ravi halvema kaugtulemusega. Eesti Arst 2014; 93(6):324-329.


Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest selle põhiautorile. Kandidaate võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul.


lk6 Braschinsky Mark TammeaidDr Mark Braschinsky: „Edukal, sisukal ja tähendusrikkal teadustööl on mitmeid aluseid. Kõik algab ideest, hüpoteesist. Kliinilises teaduses tekib see sageli praktikast enesest, aga ka valdkonna taustteadmistest ja kogemusest. Hüpoteesi innovaatilisus eeldab samas piisavat julgust esitada küsimust, mille vastus võiks muuta väljakujunenud praktikat. Eesmärgiks on inimeste parem elukvaliteet, eelduseks aga tõenduspõhine ravi. Järgmine ja mitte vähem oluline faktor on sellise meeskonna moodustamine, kel on tahe ja motivatsioon põhjalikuks ja metoodiliseks tööks, et vastata esitatud küsimusele. Sel põhjusel on uuringu tulemustel arvestatav potentsiaal avaldada mõju igapäevasele praktikale ja muuta teatud paradigmasid. Antud projekt sisaldas kõiki ülalmainitud komponente. Mul oli suur au juhendada sellist meeskonda ja kogu meeskonna nimel on veelgi suurem au saada tunnustatud. Tänan häid kolleege meeldiva ja konstruktiivse koostöö ja Eesti Arsti parima teadusartikli preemia eest!"

lk9 Raul Allan Kiivet NilsonAprillikuu lõpus, kui senise kliinikumi nõukogu liikme prof emer Heidi-Ingrid Maaroosi volitused lõppesid, kuulub kliinikumi nõukogusse professor Raul-Allan Kiivet.


Raul-Allan Kiivet lõpetas Tallinna 7. Keskkooli 1977. aastal ning Tartu ülikooli arstiteaduskonna cum laude 1985. aastal. Astal 1988 kaitses ta professor Lembit Allikmetsa juhendamisel meditsiinikandidaadi väitekirja ja 1999. aastal doktoriväitekirja farmakoepidemioloogia alal Karolinska Instituudis Rootsis.


Professor Kiivet on töötanud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas alates 1985. aastast. Aastail 1992–2006 oli ta Ravimiametis nõunik. Alates 1996. aastast on ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna tervishoiu instituudi tervishoiukorralduse õppetooli professor. Aastast 1998 Tartu ülikooli arstiteaduskonna tervishoiu instituudi juhataja. Aastail 2000–2006 oli professor Kiivet arstiteaduskonna internatuuri ja residentuuri prodekaan.
Aastail 2007–2009 töötas professor Raul-Allan Kiivet Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ravimite prekvalifikatsiooni programmis.


Tema teadusliku ja administratiivse tegevuse ampluaa on lai, ta on olnud Eesti Teaduste Akadeemia rahvastiku ja rahvatervise nõukogu liige, Eesti Teadusfondi arstiteaduse ekspertkomisjoni liige, Tartu ülikooli rahvatervise kraadinõukogu esimees ning Euroopa teadustehnoloogiakoostöö komitee ja Euroopa Ravimiagentuuri inimesel kasutatavate ravimite komitee liige. Ta on olnud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige aastail 2001–2007.

 

Professor Kiiveti teadustöö on keskendunud farmakoepidemioloogiale, tervishoiuteenustele ja tervishoiuökonoomikale.

lk9 Aare Martson TammeaidKliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna traumatoloogia ja ortopeedia dotsent Aare Märtsonile anti Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessori tiitel.

 

Dotsent Aare Märtson on korduvalt Vietnamis sealseid kolleege ja doktorante koolitamas käinud ning neid ka Tartus vastu võtnud. Ta panustab ka kohalike meditsiinitöötajate täiendusõppesse, mille sisuks on operatsioonide juhendamine, uute tervisetehnoloogiate juurutamine ja teaduslike metoodikate õpetamine.

 

Muuhulgas on dotsent Märtson aidanud kohalikke arste liigese endoproteesimise operatsioonide tegemisel. Vastse külalisprofessori sõnul on liigese vahetamise kirurgia Euroopas ja Eestiski suhteliselt levinud, kuid kallis. Seetõttu ei ole vaesemad riigid suutnud sellesse tehnoloogiasse kuigi palju panustada. „Nii puudub vietnamlastel operatsioonide kogemus, kuigi neil on väga head teoreetilised teadmised," sõnas Märtson.

 

Auavaldus tehti teatavaks Tartu ülikooli delegatsiooni viibimisel Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikoolis. Nimetatud ülikoolist õpib Tartu ülikoolis kaks doktoranti. Senine koostöö on toimunud peamiselt ortopeedia, patofüsioloogia, reproduktiivmeditsiini ja stomatoloogia valdkonnas.

Märtsikuu lõpus tegid kliinikumi arstid esmakordselt Eestis kõhunäärme ehk pankrease ja neeru samaaegse siirdamise operatsiooni 46-aastasele mehele. Patsient on aastaid põdenud I tüüpi diabeeti ehk suhkruhaigust ning selle tõttu tekkinud raske neerukahjustuse tõttu vajas ta neerusiirdamist. Pankrease siirdamise eesmärk oli diabeedi ravi. Mees oli organsiirdamise ootelehel alates eelmise aasta oktoobrist.


Operatsioonimeeskonda juhtis dr Marko Murruste. Dr Murruste sõnul möödus patsiendi esmane operatsioonijärgne periood kulgenud rahuldavalt. Maikuu seisuga läheb patsiendil rahuldavalt – nii pankrease kui ka neeru funktsioon on korras ning patsient insuliini tarvitama ei pea.


Aktiivsed ettevalmistused kõhunäärme siirdamiseks algasid kliinikumis kolm aastat tagasi. Alates sellest ajast on kirurgide meeskond osalenud koolitustel erinevates Euroopa kirurgiakeskustes.


Praegu on arstide vaateväljas veel üks suhkruhaigusest tingitud neerukahjustusega patsient, kelle puhul kaalutakse kõhunäärme ja neeru siirdamise ootelehele võtmist. Dr Murruste sõnul vajab Eesti suuruses riigis pankrease siirdamist hinnanguliselt 5–10 patsienti aastas.


Kliinikumi ülemarst Margus Ulst tunnustab kirurgide tööd: „Tuleb südamest kiita operatsioonimeeskonda ja dr Murrustet, kes põhjalikult ja pühendunult uurisid maailmakogemust Eestis uudse ravimeetodi juurutamiseks. Tartu arstide raviarsenali on sellega lisandunud veel üks tehnika raskete haiguste ravimiseks".

Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning eesti inimese tervise parandamisele.


Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.


Kliinikumi preemia antakse tänavu välja juba seitsmeteistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof. Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt ja dr Urmo Kööbi, prof. emer Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. Ants Peetsalu ja dots. emer. Silvia Russak.


Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2015 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 22. mail Tartus Dorpati keskuses toimuval kliinikumi konverentsil.

lk7 Andrei Ivchenko vennagaTere!
Andrei saabus tagasi ja kui ta lahkudes oli raskes seisundis, siis tagasi tuli ta elusa ja tervena!

 

Tänan teid väga, aitäh teie riigi presidendile, aitäh Eestile! Teiepoolset abi, mida meie riigile ja sõduritele annate, ei unusta ukrainlased kunagi! Teie tegusid teavad ja mäletavad meie lapsed ja lapselapsed.

Eesti on väike riik, kuid seal elavad lahked, osavõtlikud ja intelligentsed inimesed! Neil inimestel on suur süda! See on tõeline euroopalik käitumine!

 

Ma loodan, et ka meil on lähitulevikus võimalik luua oma riik, võita agressor, korruptsioon ja ehitada üles tõeline Euroopa riik!

 

Tänan teid ja kõiki inimesi, kes aitasid mu venda! Tänan kõiki arste, õdesid ja kõiki teisi kliinikumi töötajaid. Aitäh ka selle hotelli omanikele, kus elas Andrei abikaasa, ka nemad käisid teda haiglas vaatamas ja toetamas.

 

Olen sügavalt veendunud, et meie riikide tulevik on helge ja õnnelik!

 

Lugupidamisega
Vladimir

Lugu Andrei Ivchenko liinikumi ravile saabumisest saab lugeda Kliinikumi Lehe 2014. aasta novembri numbrist.

Vastavalt „Kunstiteoste tellimise seadusele" peab ehitustööde käigus, mille maksumus on üle 750 000 euro, tellima avalike ruumide esteetilise rikastamise eesmärgil kunstiteoseid.


Puusepa 6 3Tartu Ülikooli Kliinikum korraldas kunstihanke, et tellida renoveeritavasse hoonesse aadressil L. Puusepa 6 kunstiteoseid. Kokku laekus konkursile 14 kavandit. Võidutööks kuulutati kavand „Aed", mille autoriks on kunstnik Peeter Krosmann. Teise koha saavutas kavand „Maarjalepp", mille autor on Tuuli Puhvel. Kolmandale kohale valiti kavand nimega „Viinapuu", autoriks Siim-Tanel Annus.


Puusepa 6 1Ideekonkursi võitja Peeter Krosmann on oma kavandi ideed kommenteerinud nii: „Kavand „Aed" on inspireeritud Eedeni aiast, mis oma liikide paljususe ja maastiku iluga on looduse ülima hetke jäädvustus. Juba Avicenna sidus looduse, filosoofia ja ravimise. Darwini õpetus liikide tekkest andis Eedeni aia lopsakusele teadusliku vaatepunkti. Kliinik on koht, kus usk ja teadus sublimeeruvad. Kompositsioon „Aed" rõhutab dekoreeritavate ruumide, fuajee ja saali iseloomulikku arhitektuuri. Fuajees olev maal jätkub kõrges, läbi kahe korruse ulatavas kaarja rõduseinaga saalis. Seinamaal tehakse sgrafiito tehnikas, et rõhutada hoone ajaloolist ja arhitektuurilist väärtust."

 

Žüriisse kuulusid: žürii esimees Hannes Danilov, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik, Sisearhitektide Liidu poolt määratud Aulo Padar ja Neeme Vaarpuu ning Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud Heli Tuksam ja Rauno Thomas Moss.

 

Žürii liige Heli Tuksam: Peeter Krosmanni võidutöö „Aed" võlub oma dekoratiivsusastmega loodusmotiivis. Kujuteldav paradiisiaed oma perspektiiviga annab trepiga külgnevale seinale vajaliku avaruse. Algses arhitektuuris asus sissepääs keskteljel ja mõlemale poole jäi suur avar aken. Hilisem ruumiprogramm on muutnud algse kujunduse ja nii aitab kunstiteos oma illusoorsuse ja perspektiiviga ruumi taas tasakaalustada. Nii stilisatsiooniaste kui sgrafiitotehnika on omased perioodile, mil hoone ehitati, seega sobib hästi konteksti. Antud kunstiteos lisab hoonele suursugusust. Samuti mõjub hästi kõrgesse saali kavandatud kompositsioon, mis seintelt laieneb rõdupealsetele. Kunstiteos, mis kantakse otse seinale muutub hoonega orgaaniliseks tervikuks. II koha töö veetles oma tundliku graafilise joonega. Kompositsioon „Maarjalepp" oli samuti kavandatud maalimiseks otse seinale, seega sarnaselt võidutööga oli idee muuta kunstiteos orgaaniliseks ruumiosaks. Kompositsiooni oli peidetud rohkesti detaile, mis võimaldas teost süvenenult jälgida. Saali pakutud kompositsioonis mõjus hästi ennekõike petikrõdule kavandatud lihtne taimekompositsioon. III koha töö nimega „Viinapuu" moodustas vookleva ruumilise kompositsiooni, mis oli kindel ja rahulik ja igati paigas, kuid puudu jäi veenvusest. Planeeritav metall-lõige mõjus kohati teravalt. Saali pakutud maalikompositsioonid olid meisterlikud oma lihtsa faktuuriga, kuid jäid liiga eraldiseisvaks."

 

L. Puusepa 6 hoone kunstiteoste tellimise konkursi kolme parima tööga saab tutvuda L. Puusepa 8 fuajees, kuhu need välja pannakse.

Jaanuari alguses liitus Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal Tartu ülikooli teadusuudiste portaaliga Novaator. Portaali keskendub senisest enam Eesti teaduse ja teadlaste tutvustamisele. Portaal kannab nime ERR Novaator ning lood ilmuvad aadressil novaator.err.ee ning Facebookis www.facebook.com/Novaator.


ERR Novaator plaanib tuua lugejateni rohkem seda, mida teevad Eesti teadlased Eesti ülikoolides ja erinevates teadusasutustes ning oluliselt rohkem tähelepanu hakatakse pöörama lisaks loodus- ja täppisteadustele humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna teadlaste tööle.


ERR Novaator kanalis jäävad ilmuma ka tõlkelood, kuid nendele lisatakse juurde Eesti teadlaste kommentaarid ja arvamused. Teadusuudiste kõrval on rubriigis plaan kajastada ka teadustemaatikat laiemalt ehk teemaderingi mahuksid teadlaste persoonilood, rahvusvahelised tunnustused, teaduse rahastamine, teaduspoliitika jm seotud küsimused.


Uus teadusportaal on avaldanud soovi teha koostööd ka Kliinikumi Lehega, et lugejateni jõuaksid meditsiinivaldkonna uudised ja arvamuslood, uuringud, tunnustused, persoonilood jms.

L. Puusepa 8 kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 8.30–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

 

Lastekliiniku kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 9.00–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

 

Psühhiaatriakliiniku kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 9.00–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Elu PuuKliinikum korraldas konkursi kunstiteoste tellimiseks Maarjamõisa meditsiinilinnakus valmivatesse korpustesse. Konkursile laekus 31 kavandit, millest žürii valis välja kolm silmapaistvamat. Konkursi võidutööks valis žürii töö nimega „Elu puu", autorid Tiiu Pirsko ja Mati Veermets, OÜ Minuskel.

 

Raudrohi - Achillea MillefoliumTeiseks valiti töö nimega „Raudrohi – Achillea Millefolium", autorid Margus Triibmann ja Indrek Köster, OÜ Keha3.

 

Mikrokosmos

Kolmas koht kuulus tööle „Mikrokosmos", autorid Tiiu Kirsipuu ja Kalle-Priit Pruuden, OÜ HN Steel.

 

Žürii hinnangul vääristab ja rikastab "Elu puu" autori kavand oma kunstilise lahendusega delikaatselt haigla keskkonda, samas koormamata ning häirimata selle funktsionaalsust. Autorite kunstiteose idee "Elu puu. Elu igas mõttes ja tasandil" on kontseptuaalselt selge ja kavand oma lahenduselt omanäoline.


Teise koha töö autorid pälvivad 600 ja kolmanda koha autorid 400 eurot. Võitjalt tellib kliinikum kunstiteose väärtuses 65 000 eurot (lisandub käibemaks).

Konkursi kolm parimat kavandit pannakse välja Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoone (L. Puusepa 8, Tartu) peasissepääsu fuajees.


Taavi Talve, žürii liige: „Kolme parema kavandi väljavalimine žüriile väga keeruliseks ei osutunud, kuid lõpliku paremusjärjestuse selgitamisel tuli konsensuse saavutamiseks siiski vaeva näha. Enne lõplikku hääletamist toimunud arutelul joonistusid eri kavandite tugevamad küljed üsna selgelt välja, nii et lõpptulemusena polnud vahed mitte eriti suured, aga üsna selged ometi.

 

Võidutöö puhul on tegemist kontseptuaalselt selge ja omanäolise kavandiga, mis vääristab oma kunstilise lahenduse ja materjalikäsitlusega välja pakutud arhitektuurset ruumi. Antud kavandi üheks tugevuseks oligi žürii arvamuse kohaselt delikaatne, respekteeriv suhtumine ruumi. Töö, mis võttis vajalikul määral arvesse selle mahtu ja spetsiifilisi funktsioone."


Žüriisse kuulusid: žürii esimees Urmas Siigur – Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees, Toomas Kivastik – Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht, Anne Parmasto – määratud Eesti Kunstnike Liidu poolt, Taavi Talve – määratud Eesti Kunstnike Liidu poolt, Maarja Varkki (hoone sisearhitekt) – määratud Eesti Sisearhitektide Liidu poolt, Matti Anttila (hoone arhitekt) – määratud Eesti Arhitektide Liidu poolt.

lk2 Helgi Padari210. oktoobril andis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse eesimees Urmas Siigur arstiteaduskonna dekaani vastuvõtul üle 2014. aasta kliinikumi teadustöö preemia. Parimaks teadustööks tituleeriti „Penitsillin G farmakokineetika (FK) vastsündinutel esimesel elunädalal". Töö autoriteks on Helgi Padari, Tuuli Metsvaht, Eva Germovsek, Charlotte I. Barker, Mari-Liis Ilmoja, Karin Kipper, Koit Herodes, Joseph Standing, Kersti Oselin, Irja Lutsar.


Kliinikumi teadustööpreemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Komisjoni kuulusid kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst (komisjoni esimees), prof emer Raul Talvik ning dr Pille Taba. Stipendiumi suuruseks on 500 eurot. Teadustöö preemia anti välja 16. korda.

 

Kliinikumi Leht küsis ühelt autorilt, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud Helgi Padarilt kolm küsimust.


Kuidas suhtute sellisesse tunnustusse?
Kliinikumi juhtkonna tunnustus on meie uurimisgrupile väga oluline. Ühelt poolt annab see teadmise, et valitud teemat peetakse tähtsaks ning meie tööd on märgatud. Teiselt poolt motiveerib veelgi pühenduma teadusuuringutele meie igapäevase töö kõrvalt.


Olen veendunud, et Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuseks on tulevikus vaja senisest enam tegevarste, kes suudaksid ja tahaksid teadustööd teha. See on oluline nii üksiku arsti pädevuse hoidmiseks kui ka kogu valdkonna arendamiseks. Tugev valdkond ja teadustöö teevad arstitöö Eestis kindlasti ka atraktiivsemaks noortele. Tegevarste saab suunata ja hoida teadustööga tegelemas, kui selleks luuakse vajalikud töötingimused, toetavad mehhanismid ning seda tööd tunnustatakse juhtkonna tasemel.


Minu esimene kokkupuude vastsündinu infektsioonide uurimisega oli aastal 2005. Töö tulemused kandsin ette arstiteaduskonna teaduskonverentsil pealkirja all „Ampitsilliin-gentamütsiin verus penitsilliin-gentamütsin vastsündinute sepsise varase empiirilise ravina". Praegu on meie teadusuuringud palju keerulisemad, meie grupp on kasvanud suureks ja teeb koostööd teadlastega Londonist. Grupi eestvedajaks on olnud professor Irja Lutsar Mikrobioloogia Instituudist ning lasteintensiivravi osakonnas juhib teadustööd doktor Tuuli Metsvaht.


See on oluline tunnustus lasteintensiivravi osakonna kogu personalile, sest kõik on meie uurimistöösse mõistvalt suhtunud ja toetanud kui vaja. Meil on osakonnas kaks usinat uuringuõde Eve Kaur ja Tuuli Tammekunn, keda me tahame tänada korrektse töö eest. Südamlik tänu arstidele Lea Maipuu ja Jelena Kuznetsova, kellel on alati jagunud energiat olla toeks igasuguste tehniliste probleemide lahendamisel.

 

Miks see töö on oluline, mida uuringutulemused muudavad?
Vastsündinutel on tehtud ravimuuringuid vähe, on kasutatud andmeid täiskasvanute farmakokineetilistest uuringutest. Tänasel päeval me teame, et see ei ole õige.


Meie oma uuringu tulemusena kirjeldasime penitsilliini farmakokineetilisi parameetreid ning nende alusel valmis mudel populatsioonifarmakokineetika analüüsiks. Loodud mudeliga on meil võimalik näiteks testida erinevaid penitsilliini doose ning leida kuidas teatud faktorid, näiteks kopsude kunstliku ventilatsiooni kasutamine, mõjutavad penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.


Lõpptulemusena aitab see töö muuta efektiivsemaks ja ohutumaks vastsündinu varase infektsiooni ravi.

 

Kui pikk protsess oli selle uurimistöö tegemine?
Käesolev uuring algas uuringuplaani koostamisega septembris 2011. Esimene patsient võeti uuringusse 21.12.2012 ja patsientide värbamine lõppes 15.11.2013.


Tegelikult pole uurimus veel lõppenud. Loodud mudeliga on vaja edasi töötada, et põhjalikumalt kirjeldada penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.

 

Helen Kaju

lk1 Garri Raagmaa TennusGarri Raagmaa on sündinud 16. detsembril 1966. aastal Tallinnas. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusgeograafina. On täiendanud end Joensuu, Tampere, Cambridge, Kopenhaageni, Linköpingi, Oulu ja Bergeni ülikoolides. Aastal 2000 kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori teaduskraadi inimgeograafias.


Aastatel 1994–1995 oli Garri Raagmaa regionaalministri nõunik, 1995–1996 üleriigilise planeeringu projektijuht Eesti Tuleviku-uuringute Instituudis, 1997 Tapa linnapea, 2001– 2009 Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor. Aastast 2009 Tartu Ülikooli geograafia osakonna majandusgeograafia teadur ja aastast 2011 samas regionaalplaneerimise dotsent. Ta on Statistikaameti teadusnõukogu, Eesti majandusteaduse seltsi, Eesti planeerijate ühingu, Euroopa regionaaluuringute assotsiatsiooni, Euroopa regionaalteaduse assotsiatsiooni liige. Garri Raagmaa omab laialdast regionaalarengu ala analüütikute ja ekspertide võrgustikku.


Garri Raagmaa on uurinud uusettevõtluse, regionaalse identiteedi, innovatsiooni, eestvedamise, haldusstruktuuride ja sotsiaalkapitali mõju regionaalsele arengule ning löönud kaasa Eesti regionaalarengu ja haldusreformi diskussioonis. Ta on avaldanud üle 60 teadusartikli rahvusvahelistes väljaannetes, esinenud regulaarselt eelmainitud teemadel Eesti kirjutavas ja rääkivas meedias. Lisaks on ta tegutsenud ka üle 20 aasta kohaliku ja regionaalse arengu konsultandi ja koolitajana, viimasel ajal küll peamiselt läbi üliõpilaste harjutustööde ja praktikate juhendamise.