lk4 dr Martin ReimDr Martin Reim osales novembri lõpus suulise ettekandega rahvusvahelisel kongressil, Radiological Society of North America Scientific Assembly and Annual Meeting 2018 (RSNA), mis toimus USAs, Chicagos. Tema teadustöö „Correlation between CT-Based Liver Injury Severity Scoring, Contrast Extravasation and Subsequent Management“ valiti kogu kongressi parima 200 abstrakti hulka. Töö juhendajateks olid dotsent Pilvi Ilves ja professor Peep Talving. Kaasautoriteks dr Andrus Lomp, dr Vladislav Mihnovitš, dr Sten Saar ja professor Urmas Lepner. Uurimistöö esimest etappi esitas dr Reim suulise ettekandena ka Euroopa Radioloogia Kongressil Viinis (kevad 2018).

 

UURINGUST
Tegemist oli retrospektiivse uuringuga, mis analüüsis Eesti populatsiooni baasil maksatraumade kliinilist käsitlust, raskusastet ning radioloogilisi vigastuse tunnuseid. Töö eesmärgiks oli uurida võimalikku seost kompuutertomograafia (KT) leiu alusel määratud maksa traumaatilise vigastuse skaala, aktiivse verejooksu tunnuste ning kliinilise käsitluse otsuste vahel.

 

SISSEJUHATUS
Kirjanduse andmetel on tömbi maksatrauma suremus 4–12% ning maksatrauma on juhtivaks surma põhjuseks kõhuõõne organite vigastuste korral. Seega on oluline, et analüüsiksime Eesti senist praktikat ning otsiksime võimalusi ravitöö jätkuvaks parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks.

 

VALIM JA DEMOGRAAFILISED ANDMED
Uurimistöös analüüsisime maksatraumasid vahemikus 2009–2013. Kogu valimi suuruseks oli 150 patsienti, kellest 81 patsienti vastasid kõigile seatud kriteeriumitele. 73% juhtumitest oli tegemist meessoost patsientidega, kelle keskmine vanus oli 31,5 aastat (SD +/- 12,2). 25% juhtumitest oli tegemist penetreeriva vigastusega. Kõige sagedasem vigastuse põhjus oli mootorsõiduki avarii.

 

TULEMUSED
KT uuring teostati 81 patsiendile. Kasutasime vigastuse raskusastme hindamiseks Ameerika traumakirurgide assotsiatsiooni organvigastuse skaalat (AAST), mis jaotab vigastused raskusastme järgi kuute kategooriasse (I-III kerge/keskmine maksatrauma ja IV-VI raske maksatrauma). Uuringu kohordist (n=81) 70-l oli KT alusel tegemist kerge või keskmise raskusastmega maksatraumaga ning 11-l raske maksatraumaga. Isoleeritud maksatrauma esines 13-l patsiendil. Kõige sagedasemad kaasuvad vigastused haarasid rindkereseina, kopse või alumisi roideid. Aktiivse verejooksu tunnused tuvastati 20-l patsiendil, kellest 6 opereeriti ja 2 said ravi interventsionaalse radioloogia protseduuri abil. Kogu kohordist (n=81) raviti operatiivselt 14 patsienti (17,3%) ja konservatiivselt 67 patsienti (82,7%).


Võrreldes operatiivset raviotsust erinevate maksavigastuse skoori astmetega (kerge/keskmine vs raske maksatrauma) ei esinenud statiliselt olulist erinevust (p=0,392). Samuti ei esinenud statiliselt olulist erinevust aktiivse verejooksu tunnustega ja aktiivse verejooksu tunnusteta patsientide käsitluse võrdlusel (p=0,09), kuid kui viimasele võrdlusele lisada interventsionaalse radioloogia raviprotseduurid, siis muutus erinevus statistilselt oluliseks. Uuringu kohordi (n=81) suremus oli 2,5 %. 

 

Kokkuvõttes saab järeldada, et maksatraumade käsitluse, raskusastmete ning aktiivse verejooksu tunnuste vahelised seosed on multifaktoriaalsed ja lõplike järelduste tegemiseks on vajalikud täiendavad uuringud.

 

TAGASISIDE
Ettekande sessiooni moderaatorid rõhutasid samuti, et tegemist on vigastustega, mille hindamine on nii radioloogiliselt kui ka kliiniliselt äärmiselt kompleksne. Täpsete juhiste väljatöötamiseks on vajalikud täiendavad uuringud ja eri riikide kogemuste võrdlemine. Antud rahvusvahelisel konverentsil osalemine oli heaks võimaluseks võrrelda antud teemal Eesti tulemusi ja praktikat Põhja-Ameerika keskuste tulemustega. Olgugi, et leidus teatavaid erinevusi praktikas ning maksatraumade profiilis, siis tekkinud elav diskussioon, loodud kontaktid ja positiivne tagasiside on heaks stiimuliks uurimistööga publikatsiooni suunas edasi liikuda.

 

MIS EDASI?
Toimiv riiklik traumaregister, jätkuv koostöö Tartu Ülikooli erakorralise kirurgia teadusgrupi, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku ja teiste Eesti keskuste vahel on kindlasti heaks kasvulavaks edaspidisteks teadusuuringuteks. See on omakorda potentsiaalseks aluseks meie kliinilise praktika arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.

 

*RSNA kohtumise näol on tegemist üle 100 aasta vanuse traditsiooniga, mis koondab üle maailma juhtivaid radioloogia eriala spetsialiste.

*RSNA on maailma suurim radioloogia erialane kongress, kus osalejate arv küündib üle 50 000 inimese ning konkurss abstraktide vastuvõtul on erakordselt pingeline.

lk5 valga haigla14. detsembril liitus Valga Haigla Tartu Ülikooli Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga eHL. Ühise infosüsteemi kasutamine võimaldab arstil, kes patsienti ravib, näha patsiendi haiguse ajaloo andmeid terviklikult.


Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemi kasutusele võtmine Valgas võimaldab kontsernisiseselt käivitada mitmeid uusi teenuseid, mis lisaks patsiendile parima ravi tagamisele võimaldab haiglatel korraldada paremini koostööd, arstide kaugtööd, elektroonilisi konsultatsioone ja residentide väljaõpet Valga haiglas.


„Patsiendi jaoks on oluline saada kvaliteetset ravi võimalikult kodu lähedal. Samas on järjest keerulisem korraldada tänapäevast ravitegevust väikehaiglas. Ühine elektroonilise haigusloo infosüsteem annab Valga arstidele mugava võimaluse konsulteerida Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidega, mille tulemusel saab arst operatiivselt ja teadmuspõhiselt otsustada, kas patsiendi ravi võetakse kliinikumi poolt üle või saab ravi jätkata Valgas,“ ütles kliinikumi juhatuse liige, ravijuht Andres Kotsar.


Ettevalmistused kliinikumi e-haigusloo kasutusele võtmiseks algasid Valgas juba aasta alguses. „Sellise mastaabiga projekt on Eesti tervishoius esmakordne ning nõudnud kõigilt suurt panust. Meil on olnud suurepärane koostöö Valga haigla juhtkonna, valdkonna juhtide ja infotehnoloogiaspetsialistidega. Valga haigla hakkab kasutama kliinikumi IT-pilveteenuseid, millega kliinikum tagab Valgale nii e-haigusloo töö, andmevahetused riiklike andmekogudega kui ka pakub arstidele platvormi uute koostöövormide väljatöötamiseks haiglate vahel,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige, infotehnoloogiajuht Kati Korm.


Valga haigla juhatuse liikme Margus Ulsti sõnul võidab Valga haigla eHLi juurutamisega palju. „Patsiendiinfo hakkab Lõuna-Eestis vabalt ja kadudeta liikuma ning kasutajaliidese ühtlustamine kiirendab tööprotsesse. Nii saab näiteks rakenduda ühtne digiregistratuur ning ka e-konsultatsioone on lihtsam läbi viia. Ideaalis võiks kogu Eestis olla ühtne tervishoiu infosüsteem,“ kommenteeris Margus Ulst.


Elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL on kliinikumis kasutusel alates 2006. aastast. Valga haigla üleminekut aitas korraldada kliinikumi lepingupartner ja e-haigusloo arendaja AS Nortal. Kliinikum ja Valga haigla kuuluvad ühtsesse kontserni, mille raames tehakse mitmetasandilist koostööd tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi nimel. Eesmärkide täitmise üheks eelduseks on haiglate IT teenuste ühtlustamine.

 

Kliinikumi Leht

Fakte
Ülemineku käigus kontrolliti üle ja ühtlustati andmeid:
• isikud: 54 319
• haigusjuhud: 310 259
• külastused: 313 304
• ambulatoorsed broneeringud: 400 873
• statsionaarsed broneeringud: 19 344
• päevikukanded: 2 151 825
• diagnoosid: 420 964
• kliinikumi informaatikateenistuse eHL konsultandid korraldasid 36 koolitust.
• üleminekuga seotud töödega oli lisaks Valga haigla kollektiivile kaasatud 17 kliinikumi IT-spetsialisti, lisaks ühendlabori, radioloogiakliiniku, analüüsi-kvaliteediteenistuse ja finantsteenistuse töötajad.

lk2 3 KUK jp hionTartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer allkirjastasid 14. detsembril koostööleppe, mille eesmärk on ühiselt edendada kliiniliste uuringute keskkonda Eestis ning parendada koostööd rahvusvaheliste partneritega.

 

Riikliku Siirdemeditsiini ja Kliiniliste Teadusuuringute Keskuse (RSKTK) eestvedamisel allkirjastatud leppe järgi hakkavad ülikool, Ravimitootjate Liit ja kliinikum ühiselt läbi viima kliinilisi ravimuuringuid ning personali väljaõpet. Samuti hakatakse vahendama kliiniliste ravimuuringutega seonduvat informatsiooni, mis annab lihtsama juurdepääsu spetsiifilistele teadmisele ja oskustele. Sellest võidavad nii Eestis tegutsevad uurijad kui ka rahvusvaheliste kliiniliste ravimuuringute projektide korraldajad.

 

Kliiniliste uuringute keskuse tegevjuhi Katrin Kaarna sõnul aitab parem koostöö kolme organisatsiooni vahel tõhusamini ressursse koordineerida ja kasutada. „Ühiselt sama eesmärgi nimel töötades saame hõlpsamini suurendada Eesti rolli uute ravimite väljatöötamisel rahvusvahelisel tasemel. Samuti parandame nii Eesti arstkonna motivatsiooni akadeemiliste kliiniliste ravimuuringute korraldamiseks, mis omakorda aitab meie inimesi paremini ja ohutumalt ravida,“ sõnas Kaarna.

 

RSKTK on riikliku teekaardi objekt, mis kinnitab Eesti riigi vajadust kõrgetasemelise kliiniliste ja siirdemeditsiiniliste teadusuuringute taristu järele. RSKTK-d rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Kliinikumi Leht

lk8 Eesti delegatsioon kongressilNaistekliiniku sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss osales oktoobrikuus Viinis toimunud Euroopa Euroopa Günekoloogilise Endoskoopilise Kirurgia Seltsi (ESGE) kongressil, kus tema suuline ettekanne nomineeriti parimate sekka.


Dr Kirsi ettekanne andis ülevaate lõikusest, mida nii Eestis, Baltikumis, Soomes aga ka Rootsis pole peale tema keegi teinud. Tegemist on laparoskoopilise kõhusisese emakakaela tugiõmblusega rasedal. Ettekanne põhines 2017. ja 2018. aastal tehtud viie lõikuse tulemustel. Operatsioon on mõeldud rasedale, kelle emakakael on erinevatel põhjustel vigastatud – näiteks on emakakaela eelnevalt onkoloogilistel põhjustel eemaldatud, kahjustatud eelnevate muude emakakaela protseduuride tõttu või on tegemist kaasasündinud emakakaela puudulikkusega. Tänaseks on kõik need rasedad ka edukalt sünnitanud. Emakakaela puudulikkuse täpne esinemissagedus ei ole teada, kuid arvatakse, et see esineb umbes 0.5–1% rasedatest.


Dr Kirsi sõnul oleks ideaalne, kui laparoskoopiline emakakaela tugiõmblus paigaldatakse juba enne rasedust, mil vaagnas on piisavalt ruumi. „Rase emakas täidab väikese vaagna ning instrumentidega manipuleerimine on raskem,“ selgitab dr Kirss. „Kuid erinevatel põhjustel ei ole see alati võimalik,“ lisab ta. Kui siiani tegi dr Kirss sedasama kõhusisest emakakaela tugiõmblust rasedatele naisterahvastele avatud lõikusena, siis uudset laparoskoopilist lõikust rasedal peab ta oluliselt patsiendisõbralikumaks: „Operatsioon tehakse küll üldnarkoosis, kuid paranemisprotsess on lühem kui avatud lõikuse puhul, ehk rasedale patsiendile manustatakse lõppkokkuvõttes vähem ravimeid,“ lausub dr Kirss. Laparoskoopilise lõikuse puhul lubatakse patsiendid tavaliselt koju juba järgmisel päeval.


Mujal maailmas on selliseid lõikusi tehtud vähe, mistõttu oli kolleegide huvi kongressil suur.

 

Kliinikumi Leht

lk7 Jana Jaal 2018Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus uuendas Põlva, Valga, Lõuna-Eesti haigla, Ida-Viru Keskhaigla ning Tartu Kiirabi nõukogude koosseise.


Kliinikumi tütar- ja partnerettevõtete nõukogude koosseisude muudatused on juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul tingitud eelkõige sellest, et kliinikumi juhatuse seisukohad oleksid tütarhaiglates esindatud ning arengusuunad senisest selgemini harmoniseeritud. „Samuti soovib kliinikum tuua nõukogudesse täiendavat arstlikku ja akadeemilist kompetentsi, et tagada patsiendikeskne, terviklik ja samas ka integreeritud lähenemine, mis ühendaks nii akuutravi, järelravi kui ka taastusravi ja sotsiaalteenused,“ ütleb Priit Eelmäe.


Põlva ja Valga haigla nõukogudesse nimetas kliinikumi juhatus juhatuse liikme Marek Seeri ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõu Jana Jaali. Seetõttu lõppesid volitused seni mõlema haigla nõukogus olnud dr Rein Kermesel ja dr Ago Kõrgveel.


Lõuna-Eesti haigla nõukogusse kuuluvad juhatuse otsusega juhatuse liige Andres Kotsar ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jana Jaal. Volitused lõppesid prof Urmas Lepneril ning dr Rein Kermesel. Kuna kliinikumi soov on pakkuda onkoloogiaalast kompetentsi ka võrgustunud haiglates, on juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul dr Jana Jaali nõusolek osaleda tütarhaiglate nõukogude tööprotsessis suure väärtusega.


Jana Jaali hinnangul on onkoloogia tervishoiupoliitiliselt oluline valdkond, sest elanikkonna vananemise tõttu suureneb vähki haigestumus Eestis igal aastal 1–2%. „On äärmiselt oluline tagada vähktõve varane avastamine, optimaalne ravi kättesaadavus ning samuti adekvaatne toetusravi süsteem. Kindlasti saab koostöös tütarhaiglatega ning siduserialadega palju ära teha, kasutades ressursse optimaalsemalt ning viies osad teenused patsiendile lähemale,“ sõnab dr Jana Jaal.


Tartu Kiirabi nõukogusse nimetati Urmas Siiguri asemele Marek Seer. „Marek Seeri kogemus kiirabiteenuse korraldamisel Eestis on olnud märkimisväärne ning tema nimetamine Tartu Kiirabi nõukogusse toob juurde pädevust ja uut energiat,“ kommenteerib Priit Eelmäe.


Ida-Viru Keskhaigla nõukogusse kuulub alates novembrikuust dr Ago Kõrgvee asemel kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe. Et säilitada järjepidevus nõukogude töös, jätkab nii Põlva, Valga, Lõuna-Eesti haigla kui ka Ida-Viru Keskhaiglas vähemalt üks endine kliinikumi juhatuse liige.


Kliinikumi Leht

Mobiilne nahahaiguste diagnoosikabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes, et kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Tähelepanu, interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse.

 

Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Jaanuar
3. jaanuar, Järvamaa Haigla, Tiigi 8, Paide
10. jaanuar, Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
17. jaanuar, Põlva Haigla, Uus 2, Põlva
24. jaanuar, Viljandi, Turu 8/10 turuplats
31.jaanuar, Mustla, vallamaja juures

 

Veebruar
7. veebruar, Kallaste, Oja tn (Turismiinfo kõrval)
14. veebruar, Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla, Võru
21. veebruar, Värska, vallamaja juures
28. veebruar, Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1

 

Märts
7. märts, Pärnu Haigla, Ristiku 1, taastusravi ja heaolukeskuse parkla
8. märts, Pärnu Haigla, Ristiku 1, taastusravi ja heaolukeskuse parkla
21. märts, Narva Haigla, Haigla 7, Narva
22. märts, Narva Haigla, Haigla 7, Narva

Kliinikumi Leht

Kanal 2 heategevuslik saade “Jõulusoojus” kogub tänavu koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga annetusi liikumispuuetega laste taastusraviks vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Abikäsi ulatatakse lastele, kes on sünnitrauma, raske haiguse või ajuinsuldi tagajärjel jäänud liikumispuudega.

 

Taastusravis äärmiselt vajalikust aparaadist saab olema päevas abi neljale kuni kuuele liikumispuudega lapsele. Kõnnirobot on abivahend, mis aitab parandada või taastada ravi vajavate inimeste kõnnimustrit ning on üks kaasaegne taastusravi toetav vahend kogu füsioteraapia protsessis, mida kombineeritakse paralleelselt füsioterapeudi poolt koostatud individuaalsete terapeutiliste harjutustega.

 

Roboti kasutamine annab võimaluse treeninguks sellise intensiivsusega, mida üks terapeut ilma masina abita tagada ei suuda. Nimelt on kõnnirobotil paiknev elektrooniline kõnniortoos võimeline patsiendi jalgu trenažööril sadu kordi täpselt ühesuguse liigutusega treenima, vastates seejuures iga inimese individuaalsetele vajadustele. Lisaks annab robottehnoloogia võimaluse muuta füsioteraapiatunnid intensiivsemaks ja vaheldusrikkamaks ning aitab suurendada patsiendi motivatsiooni.

 

Ligikaudu 500 000 eurot maksva kõnniroboti soetamiseks lisavad panuse juurde ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

 

„Jõulusoojus“ oli eetris, 21. detsembril, kuid annetusnumbrid jäävad avatuks 1. jaanuarini.

„Jõulusoojuse“ annetusnumbrid:
900 5025 - 5€
900 5100 - 10,
900 5500 - 50€

 

Kliinikumi Leht 

lk8 N.Lunini 16 korpustegaTartu Ülikooli Kliinikum ja Citypark Eesti OÜ sõlmisid 26. oktoobril 2018 kontsessioonilepingu N. Lunini 16 kinnistule hoonestusõiguse alusel parkimismaja ehitamiseks ja parkimisteenuse korraldamiseks. Sellega seoses muutub kinnistul parkimine tasuliseks, ent kliinikumi töötajatele kehtib erihind ning võimalik on valida kahe tasumisviisi vahel.

 

1. detsembrist 2018 kehtib N. Lunini 16 kinnistul tasuline parkimiskorraldus parkimisalal CP106 kõikidel nädalapäevadel ööpäevaringselt hinnaga 1 euro ühe parkimistunni eest. Täpsed parkimisreeglid on leitavad www.citypark.ee või CP106 parkimisalale sissesõidul.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatele kehtestab Citypark Eesti N. Lunini 16 kinnistul parkimiseks erihinna. Esimene võimalus on osta parkimine üheks kalendrikuuks, mis maksab 30 eurot. Soodushinnaga parkimist saab vormistada Citypark Eesti veebilehel. Olgugi, et uues, üle 400-kohalises parkimismajas ei tohiks olla ruumipuudust, ei garanteeri kuutasu personaalseid parkimiskohti.

 

Teine võimalus on tasuda parkimise eest päevatasuna. Üks ööpäev (24 tundi) parkimist kliinikumi töötajatele maksab 1.50 eurot. Päevatasu eest tasumine toimub läbi SMSi ning erihinnaga parkimine rakendub kliinikumi töötajate sõidukite registreerimismärgi alusel. Tasulisel alal parkimist alustades tuleb saata parkimise algust tähistav sõnum koos registreerimisnumbriga telefonile 1902 (autonumber, tsooni tähis). Soodushinnaga päevatasu rakendub ainult kliinikumi töötajatele, mistõttu tuleb töötajatel edastada sõidukite registreerimisnumbrid kliinikute vanemõdedele. Need töötajad, kes kasutavad kliinikumi telefoninumbreid, peavad kinnitama kirjalikult ka enda nõusoleku parkimistasude kinnipidamiseks töötasust.

 

Parkimise muudatus on seotud 24. juulil 2018 juhatuse poolt kinnitatud riigihanke tulemusega. „Riigihanke eesmärk oli parkimismaja ehitamiseks ja edasiseks parkimisteenuse korraldamiseks leida pakkuja kontsessiooni korras. Edukaks tunnistati Citypark Eesti poolt esitatud pakkumus,“ selgitab juhatuse liige Marek Seer.

 

Uus, ehitatav parkimismaja on kuuekorruseline, selle brutopind on 12 000m2, mahutades ära vähemalt 432 märgistatud parkimiskohta. Parkimismaja ehitus saab alguse 2019. aasta kevadel, mis on omakorda ettevalmistus Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapi ehitustöödega alustamiseks 2020. aastal. Tasuliseks muutuva parkimisala kõrval, N. Lunini 14 ja Ravila 19 kinnistutel, on parkimine jätkuvalt tasuta.

 

Kliinikumi Leht

lk11 diagnoosikabinetAndroloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.


Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


JAANUAR
2.–5. jaanuar Narva, Haigla 5
9.–11. jaanuar Rakvere, Lõuna Põik 1 (EMO sissepääsu ees)
14.–15. jaanuar Haapsalu, Vaba 6
16.–18. jaanuar Hiiumaa, Rahu 2
21.–26. jaanuar Kuressaare, Aia 25
28.–29. jaanuar Viljandi, Turu 8/10
30. jaanuar Võru, Jüri 19A

 

VEEBRUAR
1. veebruar Võru, Jüri 19A
5.–7. veebruar Valga, Peetri 2
11.–12. veebruar Rapla, Alu tee 1
13.–15. veebruar Rakvere, Lõuna Põik 1
18.–22. veebruar Ahtme, Ilmajaama 14
25.–28. veebruar Narva, Haigla 5

 

Kliinikumi Leht

lk10 JU valgas

16. novembril tegi kliinikumi juhatus külaskäigu Valga haiglasse, kohtudes nii juhatuse esimehe Margus Ulsti kui ka nõukogu esindajate Külliki Siilaku ja Margus Lepikuga. Üheskoos arutati koostöökohtade ja eesootava tegevuskava koostamise üle.

 

Muuhulgas toimus ka töökoosolek, kuna Valga haigla liitub alates 14. detsembrist kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga.

 

Aitäh Valga haiglale sooja vastuvõtu eest!

lk8 Kliinikumi ja PERH juhatused12. novembril kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatused Tallinnas, et arutada koostööplaane. Infotehnoloogia-alase koostöö raames sõlmiti kahe haigla vahel oktoobri lõpus konsortsiumileping, mille eesmärk on teha koostööd vereinfosüsteemi arendamisel.


Regionaalhaigla ja kliinikumi vahel sõlmitud lepingu eesmärk on uuendada ühiselt verekeskuste ja verekabinettide tarkvara. Tänane verekeskuste ja verekabinettide tarkvara on pea 20-aastane. Kahe haigla vahelise koostöö esimeseks sammuks on nõuete ühtlustamine ning analüüsi läbiviimine 2019. aastal, lisaks eelarve kavandamine ja rahastusallikate leidmine. Eestis on neli verekeskust ning uus tarkvara peab vastama kõigi keskuste nõudmistele.


Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul võimaldab loodav süsteem teha suure sammu edasi veretoodete käitlemise kvaliteedis ja tagab parema jälgitavuse doonorist retsipiendini, mis on väga oluline patsiendi ohutuse tagamisel. „Uus süsteem peab võimaldama ka operatiivset infovahetust verekeskuste vahel, mis loob täiendava võimaluse kulude optimeerimiseks ja patsiendi ohutuse tagamiseks,“ kommenteerib Priit Eelmäe.


Nii kliinikum kui regionaalhaigla rõhutavad koostöö olulisust. „Haiglad peavad infotehnoloogialahenduste osas tegema koostööd ning seekaudu vähendama topelt tööd, sest vajadused on haiglatel ju sarnased,“ ütles regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. „Loodame, et see projekt on edukas ning on aluseks tervishoiuteenuste e-lahenduste harmoniseerimisele kahes suurhaiglas,“ lisas Peedu.

 

Kliinikumi Leht

lk9 Polva grupipilt

 

 

 

 

 

 

 

Novembrikuu esimesel päeval tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus külaskäigu Põlva kolleegide juurde. Pärast põhjalikku haiglaga tutvumist arutati kohtumisel edaspidiste koostöökohtade ning haiglate tegevuskavade ja eesmärkide üle.


Kliinikumi juhatus tänab Põlva haiglat sooja vastuvõtu eest!

lk2 L. Puusepa 1a15. oktoobril alustati L. Puusepa 1a hoone ehk Maarjamõisa polikliiniku rekonstrueerimistööde I etapiga. Lammutustööd said alguse 3. korruselt.


Remondi esimene etapp on planeeritud ajavahemikku oktoober 2018–detsember 2019, mille käigus valmivad tervisekeskuse ruumid 1.–3. korrusel. Ehituse perioodiks kolitakse 3. ja 4. korruse perearstid ümber L. Puusepa 6 hoone vabadesse ruumidesse.


Perearstid
Doktorid Tiiu Tootsi, Aino Liba, Liivika Born ja Merike Värv võtavad patsiente vastu alates 22. oktoobrist ning doktor Ruth Ladva alates 23. oktoobrist L. Puusepa 6 majas.


lk2 L.Puusepa6

Vastuvõtukabinetid on järgmised:
Kabinet 103 dr Ruth Ladva
Kabinet 108 dr Tiiu Tootsi
Kabinet 113 dr Aino Liba, dr Liivika Born
Kabinet 115 dr Merike Värv

 

Patsientide sissekäik asub L. Puusepa 6 hoone taga ning on märgistatud suunavate viitadega. Lapsevankrite ja ratastoolide jaoks on patsientidel võimalik kasutada lifti nr 2, mis asub L. Puusepa 6 hoone erakorralise meditsiini osakonna (EMO) poolses küljes.


L. Puusepa 1a 2. korrusel töötavad perearstid jäävad praegusesse asukohta ning liiguvad pärast 3. korruse valmimist selle korruse uutesse kabinettidesse.


Hambaproteesikeskus
L. Puusepa 1a rekonstrueerimine toob muudatused ka hambaarstide vastuvõttudes.


Alates 3. septembrist võtavad doktorid Karin Rosin, Külli Jõesaar, Merike Vanjuk, Mairi Roosi, Alla Dudina, Marija Gromova patsiente vastu aadressil Raekoja plats 6, 3. korrusel. Infot vastuvõttude kohta saab telefonil 731 9282.


Doktorid Priit Niibo, Reelika Jõeveer, Mirjam Metslang võtavad alates 3. septembrist patsiente vastu L. Puusepa 8 hoone J-korpuse 1. korrusel ruumis 32. Infot vastuvõttude kohta saab telefonil 731 9282.


Hambaproteesikeskuse labor asub ajutiselt L. Puusepa 8 B-korpuse 0. korrusel. Infot saab vanemtehnikult Talvi Paaksilt telefonil 731 9385.


Hambaproteesi valvearstide vastuvõtt toimub Raekoja plats 6 hoone 3. korrusel kell 8:00–12:00. Täpsem info stomatoloogia kliiniku kodulehel.


Vereproovide võtmine
Kliinikumi ühendlabori vereproovide vastuvõtmise kabinet kolib L. Puusepa 1a maja 3. korruselt 1. korrusele ruumi nr 1159.


Spordiarsti vastuvõtu kabinet
Spordimeditsiini ja taastusravikliinikumi spordiarsti vastuvõtukabinett, mis siiani asus L. Puusepa 1a maja 3. korrusel kolib L. Puusepa 6 majja ruumi 141. Vastuvõtule minnes tuleb siseneda L. Puusepa 6 maja vasakpoolse külje pealt (koduõenduse ukse kaudu).


Peremeditsiini õppetool
Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini õppetooli töö- ja õpperuumid kolitakse detsembrikuus L. Puusepa 1a majast ajutiselt, uute ruumide valmimiseni, L. Puusepa 8 hoonesse.


Finantsteenistus
Finantsteenistuse töötajad kolivad L. Puusepa 1a 4. korruselt L. Puusepa 2 majja.

Sisekontrolliteenistus

Sisekontrolliteenistuse töötajad asuvad alates 5. novembrist L. Puusepa 8 maja C-korpuses ruumis C233.

Juhime tähelepanu, et südamekliiniku ambulatoorsed vastuvõtud ning androloogiakeskuse vastuvõtud toimuvad endiselt L. Puusepa 1a majas 4. korrusel. 


Kogu L. Puusepa 1a hoone rekonstrueerimistööd kestavad 2020. aasta septembrini. Rekonstrueerimisprojekti tulemusena rajatakse kaasaegne tervisekeskus 20 perearsti praksisele („TÜ Kliinikumi tervisekeskuse rajamine“, europrojekt nr 2014-2020.2.04.17-0046). Maarjamõisa väljale koondatakse Tartu ülikooli hambaarstiteaduste instituudi ja kliinikumi stomatoloogiakliiniku ruumid, lisaks kaasajastatakse androloogiakeskuse ruume ning laiendatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õpperuume. Projekti käigus uuendatakse ka kogu maja tehnosüsteemid.


Kuna lammutustöödega kaasneb tolm ja müra, palume nii patsientidelt kui töötajatelt mõistvat suhtumist.


Kliinikumi Leht

lk2 EL struktuuri ja investeerimisfondi logo

 

lk8 diagnoosikabinetAndroloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.


Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


November
5.–6. november Rapla, Alu tee 1
7.–8. november Haapsalu, Vaba 6
12.–16. november Kuressaare, Aia 25
19.–20. november Viljandi, Turu 8/10
21.–22. november Rakvere, Lõuna põik 1
26.–29. november Narva, Haigla 5


Detsember
3.–6. detsember Ahtme, Ilmajaama 14
7. ja 10. detsember Võru, Jüri 19a
11.–12. detsember Valga, Peetri 2

 
Nahahaiguste mobiilne diagnoosikabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Nahahaiguste mobiilse kabineti vastuvõtud Eesti erinevates keskustes kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel.


Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann. Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel. Internetibroneeringul tuleb eriala juures täpsustada asukoht, kuhu minna soovitakse.
Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


November
1. november Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
8. november Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi
15. november Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee
22. november Jõgeva Haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures
29. november Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12


Detsember
6. detsember Otepää kiirabi juures, Tartu mnt 1B, Otepää
13. detsember Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla
20. detsember Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

Kliinikumi Leht

lk6 juhatus L E haiglas

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus tegi 18. oktoobril visiidi Lõuna-Eesti haiglasse Meegomäel. Kohtumisel arutati üheskoos haiglate tulevikusuundade ja koostöövõimaluste üle ning sõlmiti kokkulepe panustada ühiselt ka arengukavade valmimisse.

 

 

Kliinikum tänab Lõuna-Eesti haiglat konstruktiivse arutelu ning sooja vastuvõtu eest!

 

 

 

 

 

Vladimir Sokman

 Vladimir Šokman on sündinud 26. aprillil 1948 Võrus. Ta on lõpetanud 1966. aastal Tartu 7. Keskkooli, 1971. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis kehakultuuri eriala ning kümme aastat hiljem, 1981. aastal, ka psühholoogia eriala. Hiljem on Vladimir Šokman täiendanud end nii kutsehariduse, sotsiaalvaldkonna kui ka koolijuhthimise alastel koolitustel.

 

Vladimir Šokman oli aastatel 1973–1978 Tartu ekskursioonibüroo direktor; 1978–1983 EKP Tartu linnakomitee tervishoiu- ja spordivaldkonna asutuste instruktor ning 1981–1983 oli ta ametis Tartu Tööstuskooli direktorina. Vladimir Šokman on olnud aastatel 2001–2011 ja november 2013–aprill 2015 Tartu abilinnapea. Aprill-mai 2011, aprill 2015–oktoober 2017 oli ta Tartu Linnavolikogu esimees, 2018. aastal linnavolikogu liige.

 

Kliinikumi Leht

 

Oktoobrikuu esimesel päeval alustab tööd nõukogu poolt valitud kliinikumi uus juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Eelmäe, ravijuht dr Andres Kotsar, haldusjuht Marek Seer, finantsjuht Maret Tark ja infotehnoloogiajuht Kati Korm.

 

Priit Eelmäe on lõpetanud Tartu 5. keskkooli ja Tartu Ülikooli 1994. aastal liikumis- ja sporditeaduste erialal ning kaitsnud 1997. aastal samas teadusmagistri kraadi füsioteraapia valdkonnas. Eelmäe on töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppeprodekaani, Tartu Ülikooli füsioteraapia- ja terviseedenduse õppetooli lektori ning juhatajana, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži terviseedenduse- ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravi valdkonna juhina. 2008. aastast on Eelmäe SA Haapsalu Rehabilitatsioonikeskus juhatuse esimees ning arendanud välja Eesti meditsiinis olulise valdkonna. Eelmäe on olnud Eesti Haiglate Liidu liige ning Eesti Füsioterapeutide Liidu president.

 

lk6 Priit Eelmaelk6 Andres Kotsar A.Tennuslk7 Marek Seer A.Tennus

lk6 Maret Tarklk6 Kati Korm

Dr Andres Kotsar on sündinud 20. jaanuaril 1974. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal 1998. aastal, mille järel internatuuri ning uroloogia eriala residentuuri 2004. aastal. Ajavahemikul 2004–2014 töötas ta uroloogina Tampere haiglas ning aastatel 2004–2009 läbis ta Tampere Ülikoolis doktorantuuri, mille lõppedes 2009. aastal kaitses doktoridissertatsiooni teemal A Biodegradable Urethral Stent with New Braided Configuration and Drug-eluting Properties. Dr Andres Kotsar töötab alates 2015. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhatajana ning samast ajast ka Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudi uroloogia dotsendina. Dr Kotsar on avaldanud 14 teadusartiklit uroloogia valdkonnast.


Marek Seer on sündinud 25. oktoobril 1975. aastal Tõrvas. Ta lõpetaa Tallinna meditsiinikooli õeteaduse erialal 2002. aastal ning on Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrant. Marek Seer on töötanud aastail 2005–2008 Tervishoiuametis erakorralise meditsiini osakonna juhatajana ning aastast 2008 on Marek Seer Valga haigla juht.


Maret Tark on sündinud 23. detsembril 1959. aastal Tartus. Ta lõpetas Eesti Maaülikooli ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala aastal 1987. Maret Tark oli aastail 1980–1990 Tartu Informatsiooni ja Arvutuskeskuse insener. Seejärel, aastatel 1995–1998 Tartu Maarjamõisa haigla peaökonomist, 1999–2003 Tartu Ülikooli Kliinikumi ökonoomikateenistuse direktor ning alates 2004. aastast finantsteenistuse direktor. Maret Tark oli aastail 2009–2017 SA Eesti Tervishoiu Pildipanga nõukogu liige, alates 2003. aastast on ta SA Tartu Kiirabi nõukogu liige.


Kati Korm on sündinud 22. juunil 1972. aastal. Ta lõpetas 1995. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna. Kati Korm on kliinikumis töötanud alates aastast 2003: informaatikateenistuse projektijuhina, süsteemianalüütikuna ning alates aastast 2005 arendusosakonna juhatajana.


Kliinikumi nõukogu esimees Tartu linnapea Urmas Klaas sõnul on Priit Eelmäe meeskonna ees suur väljakutse. „Tartu Ülikooli Kliinikumil on Eesti ainukese ülikoolihaiglana väga suur vastutus Eesti meditsiini arengus. Tipptasemel kliinikum peab tegema head koostööd nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, olema meditsiinis patsiendikeskse mudeli järjekindel elluviija ning ihaldatud töökoht arstidele, õdedele ja teistele tervishoiuvaldkonna spetsialistidele,“ ütles Urmas Klaas.


Kliinikumi praeguse juhatuse volitused lõppevad 30. septembril ning uue juhatuse volitused algavad 1. oktoobril ning kestavad viis aastat.

 

Kliinikumi Leht

lk10 IVKHIda-Viru piirkonna vähihaiged saavad nüüdsest tänu kliinikumi toele keemiaravi kodule lähedal.


Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid, nii hematoloogid kui onkoloogid, nõustavad patsiente kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru keskhaiglas neljal päeval nädalas. Vähiravi on kombineeritud, koosnedes sageli kirurgilisest ravist, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikud uuringud tehakse edaspidi kas Ida-Viru keskhaiglas või kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetatakse alati konsiiliumi korras Tartu Ülikooli Kliinikumis ning nende kirurgiline ja kiiritusravi toimub Ida-Viru piirkonnas elavaile patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuurid tehakse nüüdsest Ida-Viru keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on erinevatel patsientidel, olenevalt haigusest, väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul veelgi kauem.


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on see hea näide kahe haigla koostööst: „Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne. Nüüd saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi, tuues selle ambulatoorse osa nende elukohale lähemale,“ lisas Siigur.


Kliinikum toob ravi elukohale lähemale hinnanguliselt sadadele Ida-Virumaa patsientidele. Näiteks eelmisel aastal käis kliinikumis ambulatoorsel ravil enam kui 220 inimest kokku pea 1300-l korral.


Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja dr Peeter Padriku sõnul on tegemist olulise sammuga vähiravi arendamisel patsiendikesksemaks. „Uus rakendatav töökorraldus võimaldab patsientidel saada ravi kodule lähemal, samas säilitades ülikoolihaigla ravikvaliteedi ja seotuse kasvajate multidistsiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Väga oluline on sealjuures ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla hea koostöö,“ lisas dr Padrik.


Ida-Viru keskhaigla ravijuht Aime Keis on vähidiagnoosiga Ida-Virumaa patsientidele keemiaravi lähemale toomise üle väga rõõmus: “Mul on väga hea meel, et lõpuks saab teoks keemiaravi osutamise alustamine Ida-Virumaal. Olen seda projekti vedanud ja juba mitu aastat tagasi öelnud, et keemiaravi saab teoks Ida-Virumaa elanikele. Tänan südamest kliinikumi eesotsas Urmas Siiguri ja Peeter Padrikuga. Nad on usaldanud meie haiglas töötavaid inimesi ja uskunud, et saame hakkama. Ja me saamegi. Ei olnud raske leida inimesi, kes hakkavad tegelema Ida-Viru keskhaiglas keemiaravi osutamisega.”


Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, sestap on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostööprojekt tähendabki kompetentsi jagamist. Keemiaravi tegemiseks rajas Ida-Viru keskhaigla spetsiaalse steriilsete ja tsütotoksiliste ravimite lahustamise keskuse. Kasvajavastased ravimid vajavad enne patsientidele manustamist eeltöötlust ning selleks on tarvis erilisi, ülikõrgetele nõuetele vastavaid ruume. Niisuguses keskuses on ravimid ühelt poolt kaitstud saastumise eest ning teisalt on tagatud ka personali turvalisus.


Kliinikumi Leht

Oktoobrist avab Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik Põlva värskelt renoveeritud tervisekeskuses silmaarsti vastuvõtud. Kuna senine Põlva silmaarsti praksis lõpetab tegevuse, soovib kliinikum tagada kvaliteetse oftalmoloogilise raviteenuse kättesaadavuse Põlvamaal. Silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul hakkavad vastuvõtud toimuma viiel päeval nädalas.


Kui vastuvõtugraafikud on koostatud, tuleb silmaarsti vastuvõtule pöördumiseks aeg broneerida kliinikumi etteregistreerimise telefonil 731 9100 või portaali ePatsient kaudu https://epatsient.kliinikum.ee/web/pp/avaleht. Silmaarstile pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.

 

Kliinikumi Leht

lk2 Taavi PodramagiMai lõpus osalesid Eesti uroloogid Riias EAU (European Association of Urology) Baltic Meeting 2018 konverentsil, kus peeti ettekandeid uroloogias aktuaalsetel teemadel. Parimaks loenguks ja ettekandjaks Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene uroloogide seast nimetas Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni sõltumatu komitee dr Taavi Põdramäe. Kirurgiakliiniku uroloogia- ja neerusiirdamise osakonnas töötav arst-resident Taavi Põdramäe ettekanne kandis pealkirja “Upper Tract Urothelial Carcinoma: Is it possible to save the kidney?”


Dr Taavi Põdramägi: Minu loeng käsitles ülemiste kuseteede (neeruvaagen ja kusejuha) pahaloomuliste kasvajate ravi, kus põhiline sõnum seisnes selles, et madala riskiga kasvajate korral on võimalik vältida radikaalset nefroureterektoomiat (neeru eemaldamist koos kusejuha ning osaga põiest). Antud hetkel on Eestis ning valdavalt meie regioonis tervikuna levinud ravivõtteks ikkagi nefroureterektoomia sõltumata kasvaja riski astmest. Kasutades madala riskiga kasvajate korral endouroloogilisi ravivõtteid, on võimalik säilitada patsiendil neer ning tagada võrdväärne onkoloogiline ravitulemus klassikalise raviga.


Ülemiste kuseteede pahaloomuliste kasvajate ravi on maailmas aktuaalne, vaatamata sellele, et võrreldes kusepõie-, neeru- või eesnäärmevähiga, on tegemist suhteliselt harvaesineva kasvajapaikmega onkouroloogias.

 

Kliinikumi Leht

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tegeletakse kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.

Dr Margus Punabi sõnul on oluline, et pea 95% vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal, nii ei pea patsient sõitma Tartusse ka uuringuteks. Mobiilses kabinetis on käinud erinevate probleemidega mehed, kelle tervis on nõudnud väga kiiret arstide tähelepanu: „Munandivähk nõuab väga kiiret sekkumist, mitmed põletikulised haigused on vajanud kiiret sekkumist“.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht. Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.lk11 mob kabinet

 

September
3.–7. september Kuressaare, Aia 25
10.–14. september Narva, Haigla 5
17.–20. september Ahtme, Ilmajaama 14
24.–25. september Viljandi, Turu 8/10
26.–27. september Võru, Jüri 19a

 

Oktoober
1.–4. oktoober Rakvere, Lõuna põik 1
5. oktoober Ahtme, Ilmajaama 14
8.-–9. oktoober Ahtme, Ilmajaama 14
10.–12. oktoober Narva, Haigla 5
15.–16. oktoober Võru, Jüri 19a
17.–18 . oktoober Valga, Peetri 2

 

Kliinikumi Leht

 

lk3 Ennu SeppAlates 8. augustist kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor Ennu Sepp.

 

Ennu Sepp on sündinud 13. novembril 1938 Ida-Virumaal. 1964. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Samal aastal alustas ta tööd assistendina TÜ teaduskonnakirurgia, operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia kateedris, töötades samaaegselt kirurgina veresoontekirurgia osakonnas. 1967. a kaitses Ennu Sepp kandidaadidissertatsiooni, 1972. a doktoridissertatsiooni. 1976. a kinnitati Ennu Sepa professori kutse ning ta valiti operatiivkirurgia, topograafilise anatoomia ja ortopeedia kateedri juhatajaks.


1983–1992 töötas Ennu Epp operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia ning uroloogia kateedri juhatajana, 1992. aastast kirurgilise anatoomia õppetooli juhatajana. 2003. a sügisel valiti Ennu Sepp emeriitprofessoriks.


Aastatel 1979–1986 oli ta tervishoiuministeeriumi teadusliku meditsiininõukogu kirurgia probleemkomisjoni liige. 1986–1990 Tartu Ülikooli doktori kaitsmisnõukogu esimehe asetäitja kirurgia erialal. 1987–1993 tervishoiuministeeriumi juures oleva kirurgide atesteerimiskomisjoni liige ning 1978–1990 TÜ arstiteaduskonna teadusprodekaan.


Emeriitprofessor Ennu Sepp on ligi 40 aastat töötanud veresoonte- ja üldkirurgina ning õpetanud arst-õppejõuna inimese anatoomiat, operatiivkirurgiat, topograafilist anatoomiat, kirurgilist ja kliinilist anatoomiat arstiteaduskonna üliõpilastele, residentidele ning kirurgia eriala täienduskursuslastele.


Ta oli 1980. a alguses üks esimesi veenilaiendite skleroseeriva ravi kasutuselevõtjaid Eestis. Ta on avaldanud monograafia „Inimese topoanatoomia“ ja 217 trükist veresoonte rekonstruktiivse kirurgia, kirurgilise gastroenteroloogia, ortopeedia ning uroloogia alal. Ta on juhendanud ühte kandidaadidissertatsiooni, ühte koostöölepingut ja olnud kahe grandi hoidja.


1983. a omistati talle uurimiskollektiivi liikmena teaduse alal uurimistsükli “Veresoontekirurgia arendamine ja juurutamine Eesti NSV-s“ eest Eesti NSV riiklik preemia. Ta on Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni ja Tartu Kirurgide Seltsi liige ning oli aastatel 1985–1995 ka seltsi esimees. Ennu Sepp on aastast 1982. Prantsusmaa Fleboloogia Seltsi ning aastast 1995 Saksamaa Kirurgide Seltsi ja New Yorki Teaduste Akadeemia liige. 2011–2013 oli emeriitprofessor SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige.


Kliinikumi Leht

lk7 mammobuss2018. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.


Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.


Sõeluuringule palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00. Ootame naiste aktiivset osavõttu!


JÄRVAMAA
25.06–26.06 Aravete, kaupluse „Meie pood“ juures
27.06–28.06 Järva-Jaani vallamaja parklas
29.06–13.07 Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8, Paide

 

TARTUMAA
21.08–31.08 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu
03.09–07.09 Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

SÜGIS
10.09–14.09 Jõgeva Vallavalitsuse ees, Suur 5, Jõgeva
17.09–21.09 Põlva Haigla juures, Uus 2, Põlva
24.09–05.10 Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a, Võru
08.10–12.10 Valga Haigla ees, Peetri 2, Valga
15.10–26.10 Viljandi turu parkimisplatsil
29.10–09.11 Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8, Paide

 

TARTUMAA
12.11–23.11 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu
10.12–21.12 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu

 

ÜRITUSED
Talupäevad Jänedal 28.07–29.07
Merepäevad Kuressaares 09.08–10.08
Hauka Laat (Antsla) 11.08–12.08
Küüslaugufestival Kuremaal 25.08
Tallinna Tervisemess 22.09

 


Kliinikumi Leht

lk9 diagnoosikabinetMobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel. Palun pange tähele, et internetis broneerides tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse.


Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


Nahakabineti graafik
28. juuni Valga Haigla, Peetri 2, Valga
5. juuli Põlva Haigla, Uus 2, Kiirabi sissepääsu juures
12. juuli Rakvere Haigla, Lõuna-põik 1


16. august Värska, Vallamaja juures
23.–24.august Pärnu Haigla, Ristiku 1, Kiirabi sissepääsu juures
6.–7.september Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 14, Kohtla-Järve


20.–21.september Narva Haigla, Haigla 7, Narva


4. oktoober Põltsamaa Tervisekesluse hoovis
11. oktoober Valga Haigla, Peetri 2, Valga
25. oktoober Järvamaa Haigla, Tiigi 8, Paide


1. november Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
8. november Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi
15. november Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee
22. november Jõgeva Haigla, Piiri 2, Kiirabi sissepääsu juures
29. november Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12


13. detsember Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla
20. detsember Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

Kliinikumi Leht

lk10 prof Lember

 

Professor Raul-Allan Kiiveti asemel kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku professor Margus Lember. Professor Lember õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1979–1985 ja lõpetas selle cum laude. 1990. aastal kaitses ta enda esimese doktoritöö Tartu ülikoolis teemal „Laktoosi malabsortsiooni diagnostika kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes uriini galaktoosi kontsentratsiooni põhjal“. Teise, „Implementing modern general practice in Estonia“, aga Tampere ülikoolis aastal 1998.


Alates 2000. aastast on ta kliinikumi sisekliiniku juhataja ning ühtlasi Tartu ülikooli sisekliiniku juhataja ning sisehaiguste propedeutika korraline professor. 2016. aastast on ta ka meditsiiniteaduse valdkonna dekaan.


Professor Lember on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna nõukogu esimees, sotsiaalministeeriumi erialanõunik sisehaiguste alal, ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi liige, Eesti Sisearstide Seltsi juhatuse liige, ajakirja European Journal of Internal medicine kolleegiumi liige ning ajakirjade British Journal of General Practice, Education for Health, International Journal for Quality in Health Care, International Journal for Health Planning and Management ja BMC Publi Health retsensent.


1995. aastal tunnustati professor Margus Lemberit riigi teaduspreemiaga.

 

Kliinikumi Leht