lk2 LEH4. oktoobril liitus Lõuna-Eesti Haigla Tartu Ülikooli Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga eHL. Ühise infosüsteemi kasutamisega algab haiglate vahel uus etapp koostöös, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne eriarstiabi Võrumaal.

 

Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemi kasutusele võtmine Lõuna-Eesti haiglas võimaldab käivitada kliinikumi haiglates mitmeid uusi teenuseid, mis lisaks patsiendile parima ravi tagamisele, võimaldab haiglatel korraldada senisest paremini koostööd, arstide kaugtööd, elektroonilisi konsultatsioone ja residentide väljaõpet Võrumaal.

 

Ettevalmistused kliinikumi e-haigusloo kasutusele võtmiseks Lõuna-Eesti haiglas algasid 2019. aasta alguses, paralleelselt e-haigusloo juurutamisega Põlvas. Kuna Lõuna-Eesti haigla infosüsteem oli erinev Valgas ja Põlvas kasutusel olnust, tuli ettevalmistustöid teha oluliselt rohkem. Kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm rõhutab, et Eestis on sellise mastaabiga haiglate infosüsteemide ühisele platvormile viimine esmakordne. „Kui sageli küsitakse, miks ei ole Eestis ühte ühiselt kasutatavat haiglainfosüsteemi, siis meie kogemus näitab, et see ei ole võimatu. Aasta jooksul on kõikides Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates võetud kasutusele ühtne haiglainfosüsteem, mis tähendab, et kõikide kontserni haiglate patsientide haiguslood on ühes programmis koos.“ Ta toob välja, et projekt viidi ellu nelja haigla koostöös, mille õnnestumise tagas intensiivne töö. „Kindlasti väärivad suurt tunnustust arstid ja õed, kes suhtusid uue süsteemi kasutusele võtmisesse tõsiselt – osalesid koolitustel, küsisid aktiivselt nõu ja säilitasid rahuliku meele. Edaspidi arendame e-haiguslugu kogu kontsernis ühiselt ja sellest võidavad nii arstid kui ka patsiendid,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige, infotehnoloogiajuht Kati Korm.

 

Lõuna-Eesti haigla ravijuhi Agnes Aarti sõnul võidavad eHL-ile üleminekust kõige enam Kagu-Eesti patsiendid. „Nüüd on arstil, sõltumata sellest, kas ta töötab Tartus, Võrus, Valgas või Põlvas, otsuste tegemisel kasutada kogu meditsiiniline informatsioon, mis nendes neljas haiglas läbi aegade patsiendi kohta tekkinud on. Lisaks saab eHL Lõuna-Eesti Haigla näol kogenud partneri, kelle ettepanekud ja nõuanded tulevad kasuks süsteemi edasisel arendamisel,“ sõnas Agnes Aart.

 

Lisaks e-haigusloole eHL hakkab Lõuna-Eesti haigla kasutama kliinikumi IT-pilveteenuseid, mis tähendab andmevahetusi riiklike andmekogudega, dokumendihaldussüsteemi ja kliinikumi ravikvaliteedisüsteeme ja võimaldab töötada kontsernis välja uusi, ravikvaliteeti ja ravi kättesaadavust parandavaid teenuseid.

 

Elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL on kliinikumis kasutusel alates 2006. aastast. Lõuna-Eesti haigla üleminekut aitab korraldada kliinikumi lepingupartner ja e-haigusloo arendaja AS Nortal. Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla kuuluvad ühtsesse kontserni, kus tehakse mitmetasandilist koostööd tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi nimel. Eesmärkide täitmise üheks eelduseks on haiglate IT-teenuste ühtlustamine.

 

Kliinikumi Leht

lk5 MoldovaTartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistus võõrustas 14.–18. oktoobril Moldova kolleege, eesmärgiga anda edasi erialaseid teadmisi ka rahvusvahelistele partneritele.


Arengukoostöö projekti „Tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamine Moldovas“ raames koolitatakse aasta jooksul tervenisti 100 Moldova tervishoiutöötajat, kes praktiseerivad kliinikumis kohapeal erinevates osakondades ning läbivad nii teoreetilisi koolitusi kui ka praktikume. Oluline rõhk on praktilisel õppel väikestes gruppides, mis loob hea võimaluse treenida infektsioonikontrolli- ning ka jäätmekäitlusalaseid pädevusi simulatsiooni tingimustes.


„Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll hospitaalinfektsioonide vältimisel, ühtlasi on see ka patsientide ohutuse tagamisel väga oluline aspekt. Hospitaalinfektsioonide leviku tõkestamine on Moldovale prioriteetse tähtsusega ning meil on hea meel olla neile sel teemal oma kogemuste ja nõuga abiks,“ sõnas projektijuht Triin Arujõe.


Esimene moldovlaste delegatsioon oli kümneliikmeline ning kõigil külalistel oli võimalik viibida just enda eriala profiilile vastavas osakonnas. Nii andsid praktiliste koolituste läbiviimisesse oma panuse ka operatsiooniteenistus, 1. intensiivravi, ortopeedia, neurokirurgia, neuroloogia, üldkirurgia ja plastilise kirurgia, näo-lõualuukirurgia osakond ning ka suukirurgia osakond.


Väliskülalised hindasid kõrgelt nii erialast enesetäiendust kui ka sõbralikku vastuvõttu. Enim tõstsid moldovlased esile kliinikumi apteegi varustamise taset ja jäätmekäitlussüsteemi. Moldovas ei doseeri haiglaapteek täpselt ravimeid ega lahusta ka valmis antibiootikume osakondadesse viimiseks. „Loodame, et Tartu Ülikooli Kliinikumis saadud teadmised ja kogemused võimaldavad viia ellu muudatusi ka meie enda haiglas. Tahaksime rakendada nii siinset jäätmekäitlussüsteemi kui ka jagada mõtteid meie apteegi töökorralduse tõhustamiseks. Õppevisiit Tartusse andis eesmärgid, mille poole püüelda, tahame neist vähemalt 30% teostada,“ sõnas Feodora Gaidarji Moldova delegatsioonist.


Ka Tiina Teder infektsioonikontrolliteenistusest arvas, et koolitusnädala võib lugeda õnnestunuks. „Teisest kultuuriruumist inimeste õpetamine on uus kogemus ning saime palju tagasisidet, mis on meile edaspidi abiks nii oma töötajatele koolitusi korraldades kui ka Moldova kolleege koolitades,“ sõnas Tiina Teder. Ühtlasi peab ta oluliseks, et Eesti ainus ülikoolihaigla jagaks enda aastate jooksul omandatud infektsioonialaseid teadmisi ka teistele riikidele.


Lisaks kliinikumis veedetud ajale hindasid väliskülalised ka Tartu linna ilu, selle puhtust, rahulikkust ja tartlaste sõbralikkust. Meditsiini ja linnaelu kokkupuutepunktiks oli Tartu linnapildis nähtud südame taaskäivitamise aktsioon “Sinu käed päästavad elu!“, mis tervishoiutöötajaid kõnetas.

 

Kliinikumi Leht 

arengukoostoo

„Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest"

lk12 parkimismaja 211. oktoobril peeti Maarjamõisa parkimismaja sarikapidu, mis tähendab, et ehituse välitööd on jõudnud viimase, katusekorruse valmimiseni. 


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikmel Marek Seeril on hea meel, et ehitustegevus kulgeb ladusalt. „Maarjamõisa parkimismaja valmimine on eelduseks uue III ehitusjärguga alustamiseks, kuna enne uute korpuste ehitamist tuleb luua alternatiivsed võimalused parkimiseks Maarjamõisa meditsiinilinnaku ümbruses,“ selgitas Seer.


Kui traditsiooniline sarikapidu näeb ette ehituse jõudmist etappi, mil alustatakse katuse paigaldamisega, siis parkimismaja puhul on katusekorrus autode päralt. Kuuekorruseline parkimismaja mahutab ära 432 parkimiskohta ning on mõeldud nii kliinikumi töötajatele kui ka patsientidele.


CityPark Eesti tegevjuhi Arne Sõna sõnul on põhjust loota, et parkimismaja valmib enne tähtaega. „Koostöö ehitajatega on olnud suurepärane ning töötame täna selle nimel, et parkimismaja valmiks aasta lõpuks,“ prognoosis Sõna. Pärast sarikapidu seisavad ees veel fassaadi- ja elektritööd ning parkimisala korrastus. Olgugi, et haljastustööd on planeeritud kevadesse, ei takista see parkimismaja kasutule võtmist uue aasta algusest. „Kasutusele võtmise täpne aeg sõltub lubade taotlemise menetlemise kiirusest, ent seni on koostöö Tartu linnaga sujunud ladusalt,“ kommenteeris Arne Sõna.


Parkimismaja valmimine on eeltöö III ehitusjärgi ehitustööde alustamiseks. Meditsiinilinnaku III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. III ehitusjärgu ehitus algab eeldatavasti 2020. aastal ning valmib aastaks 2022.


Kliinikumi Leht

lk2 Kati Korm 2018A.TennusTartu Ülikooli Kliinikum võttis esimese Eesti haiglana kasutusele Eesti Haigekassa uue e-kanali, mis on mõeldud raviarvete edastamiseks.


Uue tehnoloogilise lahenduse eesmärk on muuta raviarvete edastamise protsess haiglatele mugavamaks ja kiiremaks. „E-kanal võimaldab haiglatel oluliselt vähendada käsitööd, mida senini on olnud vaja teha raviarvete edastamiseks Eesti haigekassale,“ selgitab kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm. „Et tervishoiuteenuste osutajate ja haigekassa vahel liigub aastas miljoneid arveid, on uus lahendus kõikide poolt väga oodatud. Lisaks sellele, et uus e-kanal võimaldab arveteteemalise andmevahetuse haigla ja haigekassa vahel automatiseerida, annab süsteem arve eest vastutavale arstile vahetu tagasiside ka arve korrektsuse kohta,“ selgitas Korm.


Raviarvete edastamise uue e-kanali arenduse eesmärk on viia lahendus kaasaegsele platvormile ning suurendada raviarvete edastamisega seotud tegevuste automatiseeritust. Haigekassa juht Rain Laane ütles, et Tartu Ülikooli Kliinikumi edukas liitumine uue süsteemiga kinnitab, et lahendus on valmis kõikidelt partneritelt arveid vastu võtma. „Suur tänu kliinikumi meeskonnale, kellega koostöös oleme täpsustanud teenuste kirjeldust ning vaadanud üle arvete edastamise protsessi,“ lisas Laane.


Uut lahendust, mis on x-tee põhine ning muudab ravi rahastamise lepingu jälgimise mõlemale osapoolele oluliselt paindlikumaks ja täpsemaks, piloteeris Tartu Ülikooli Kliinikum. „Ettevalmistused süsteemile üle minemiseks algasid juba eelmisel aastal ning kliinikumi raviarvelduse väga kogenud meeskond tegi tihedat koostööd haigekassaga, et loodav rakendus oskaks arvestada kõikide suurhaigla töös ette tulevate olukordadega,“ kommenteeris Kati Korm. Ta lisab, et piloteerimise eesmärk oli leida üles süsteemi kitsaskohad ning neile koos haigekassaga lahendused leida. „Hea meel on tõdeda, et ühise meeskonnatöö tulemusel töötab e-kanal kliinikumi ja haigekassa vahel tõrgeteta ning kõik kliinikumi raviarved edastatakse läbi uue süsteemi,“ lisas Korm.


Eesti Haigekassa ülejäänud lepingupartnerid võtavad raviarvete edastamise uue süsteemi kasutusele alates 1. jaanuarist 2020.


Kliinikumi Leht

 

lk2 3 Eelmae Preeden Tamm

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool sõlmisid koostööleppe, mis tagab lisaks tudengite kliinilise praktika jätkumisele senisest paremad tingimused teadus- ja arendusprojektideks.


Kõrgkooli rektor Ulla Preedeni sõnul on hea koostöö suurima praktikabaasiga olnud alati oluline ning ühised huvid seotud nii tööelu vajadustest lähtuva tervishoiu valdkonna töötajate koolituse kui tervishoiu kutsealade populariseerimise ja elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmisega. Värske lepe annab aga võimalused veelgi tihedamalt ja eesmärgipärasemalt koostööd suunata ning planeerida.

Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe viitas aktusel peetud kõnes, et praktikavõimaluste kõrval on nüüdsest kõrgkooli ja kliinikumi vahel senisest paremad võimalused teadus- ja arendusprojektide algatamiseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja stažeerimiseks mõlemale osapoolele.

Eelmäe lisas, et tänapäeva tervishoiumaastik on võrreldes kümne aasta tagusega tundmatuseni muutunud, areng jätkub ja tõenäoliselt veel kiiremas tempos. Ta viitas, et tervishoiu kõrgkooli lõpetajate vastutus ja roll on seetõttu ka suurenenud ning koostöölepinguga kaasnevad võimalused on seega igati asjakohased.

Kliinikumi Leht

lk3 radioloogia18.–21. septembril toimus Tartus 2. Balti lasteradioloogia ja kiirguskaitse konverents, kus üle maailma kokku tulnud arstid, radioloogiatehnikud ja füüsikud arutasid, kuidas radioloogilisi uuringuid viia läbi võimalikult ohutult.


Radioloogia on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa. Radioloogiliste uuringute kiirgusdoosid, eeskätt kompuutertomograafia, moodustavad järjest suurema osa elanikkonna meditsiinikiiritusest nii Eestis kui kogu maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul tuleb elanikkonna kiirguskaitses erilist tähelepanu pöörata laste radioloogilistest uuringutest saadavate kiirgusdooside vähendamisele. „Eestis on kompuutertomograafiliste uuringute arv kümne aasta jooksul kahekordistunud, mis tähendab ka elanikkonna kiirgusdoosi olulist suurenemist. Samas on kiirel ja täpsel radiodiagnostikal väga oluline osa õige diagnoosi püstitamisel ja varajasel raviga alustamisel,“ selgitas Pilvi Ilves. Eraldi tõi ta välja laste radioloogiliste uuringute temaatika: „Arvestades laste suuremat tundlikkust kiirguse suhtes ning neid ees ootavat pikka eluiga, on oluline, et üheskoos aina paranevate diagnostikavõimalustega saaks üle vaadatud ka uuringute näidustused, mille alusel arstid patsiente radioloogilistele uuringutele saadavad. Iga uuring peaks olema sõltuvalt kliinilisest probleemist võimalikult põhjendatud ja optimaalse, võimalikult väikese, kiirgusdoosiga tehtud.“ Ta rõhutas, et see kehtib ka erakorraliste olukordade puhul, mil tuleb osata valida uuring nii, et sellest tuleneks võimalikult minimaalne kahju kasvavale organismile. „Kliinikum sai konverentsil jagada enda kogemusi – tehes ligikaudu 25 000 kompuutertomograafiauuringut aastas, on laste uuringute osakaal neist vaid 0,6%, mis on Euroopa mõistes väga kõrgel heal tasemel saavutus,“ lisas Ilves.


Tartusse kogunesid uusi teadmisi omandama kolleegid 30 erinevast riigist ja lektorid 23 riigist. Kliinikumi radioloogiakliiniku arst-õppejõud ja Eesti Radioloogia Ühingu asepresident Martin Reim kinnitas, et Eestil on väga head erialased rahvusvahelised sidemed. „Euroopa Radioloogia Ühing ja ka Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur suunasid teiste maade radiolooge kliinikumi kui kompetentsikeskusesse probleemide üle arutama, kaasa mõtlema ja ka uusi teadmisi omandama,“ rääkis dr Reim. Ühtlasi külastasid lasteradioloogia ja kiirguskaitse konverentsi Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) kiirguskaitse juhid, Euroopa Radioloogia Ühingu (ESR) president ja rahvusvaheliste organisatsioonide EuroSafe ja Image Gently juhid. Konverentsi viimane päev oli praktiline ja toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis.


Kliinikumi Leht

lk4 Andres KotsarUus õppeaasta on alanud kliinikumis tegusalt ning tööd on alustanud 77 uut arst-residenti. Kokku on kliinikumis septembri alguse seisuga aktiivselt tööl 231 arst-residenti.


„Nii uute arst-residentide arv kui arst-residentide arv kokku on kliinikumis püsinud viimastel aastatel samal tasemel,“ kinnitas personaliteenistuse direktor Siiri Toomiste. „Meie jaoks on arst-residendid uued kolleegid, keda me kliinikumi tööellu sisselamisel toetame. Arst-residendid on kliinikumis varem olnud tudengitena praktikal, arst-residentidena toob neile töötaja staatus kaasa sellest tulenevad õigused ja kohustused.“


Kõige arvukamalt on arst-residente anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikus, kus tänavu alustas tööd 14 arst-residenti. Samuti võtab arvukalt residente vastu radioloogiakliinik, kus alustas eriarsti väljaõpet 10 arst-residenti.


„Residentide rollis on kindlasti juba aastaid toimumas paradigma muutus. Residendi näol on tegemist üha enam iseseisvalt töötava noore kolleegiga, kes õpib sügavuti lisaks kitsamat meditsiinilist eriala. Pühendunud vanema aasta resident võib olla innustuseks ka nii mõnelegi staažikamale kolleegile,“ sõnas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.


„Sageli on residendid ka diplomaatideks erinevate kliinikute ja osakondade vahel. Liikudes oma väljaõppeprogrammi vältel ettenähtud tsüklites, suhtlevad nad erinevate erialade arstidega ja seetõttu saavad osa kaasaaja meditsiini ühest väga olulisest aspektist – erialade vahelise (ja ka raviasutuste vahelise) koostöö olulisusest, et leida abi vajavale inimesele parim võimalik lahendus. Näeksin hea meelega residentide iseseisva töö osakaalu tõusu kliinikumis, millega kaasneb küll suurem vastutus nii noorele kolleegile kui ka tema juhendajale, aga ka samas hindamatult suurem praktiline ettevalmistus oma edasiseks tööks,“ sõnas kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.


Kliinikumi Leht

 

lk6 Ruth Kalda6. septembril pidasid töökoosoleku Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Perearstide Seltsi juhatused, mis oli jätkuks veebruarikuisele koosolekule, kus lepiti kokku tõhusamas koostöös.


Kliinikumi Leht küsis Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikmelt ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhatajalt Ruth Kaldalt, mis on perearstide ja eriarstide koostöös hästi ning millised on valdkonnad, kus saaks veelgi paremini.


Dr Ruth Kalda, teil on praktiseeriva arstina, seltsi juhatuse liikmena, aga ka instituudi juhatajana mitmetahuline ülevaade esmatasandi arstiabi korraldusest. Palun tooge välja kolm nüanssi või valdkonda, mis on Eesti ematasandi tervishoius hästi.

Toon välja need asjad, mida hinnatakse tugeva ja funktsioneeriva esmatasandi arstiabi näitajateks ka rahvusvaheliselt. Olgu öeldud, et ka Eestit on rahvusvaheliselt hinnatud ja uuritud ning meie järgnevaid tugevusi on tunnustatud.


Esmaseks pean professionaalsust. Meil on perearstiabis töötamise ja nimistu saamise eelduseks perearsti elukutse. Oleme enam kui 25 aasta jooksul koolitanud üle 1200 perearsti, viimase 15 aasta jooksul vaid läbi residentuuri ja see on heal tasemel esmatasandi arstiabi eelduseks. Mitte igas Euroopa riigis ei ole see tavapärane, et esmatasandi arstid on erialaga arstid. Lisaks on meil täiesti arvestatavad ja kättesaadavad elukestva professionaalse enesetäiendamise võimalused ning toimiv pädevuse hindamise süsteem.


Teiseks-perearstiabi on kõikidele patsientidele, kes on kindlustatud, ilma piiranguteta kättesaadav. Ka neile, kes ei oma ravikindlustust (u 4% elanikkonnast) ja kel on rahalised probleemid, on olemas võimalused perearstiabi osutamiseks, seda siis enamasti kohalike omavalitsuste toetuse näol. Keegi ei peaks jääma ilma perearstiabita.


Ja kolmandaks, aga see ei tähenda, et see vähem oluline oleks, on patsiendi ja perearsti personaalne suhe. Meil on igal patsiendil oma perearst, kes tagab enamasti pikaaegse ja järjepideva koostöö. Kuigi praegusel ajal on iseloomulik, et inimesed liiguvad oma töö ja õpingute tõttu palju ja vahetavad elukohti, siis eeskätt just vanemad inimesed, kel on mitmeid kroonilisi haigusi, on pigem püsivad perearsti patsiendid ja nemad vajavad sellist koostöö suhet ka kõige enam.


Palju räägitakse perearstide ja eriarstide koostöö parandamisest, mille eesmärk on pakkuda parimat võimalikku ravi patsiendile. Mis te arvate, mis on patsiendile tema raviprotsessis kõige olulisem?
Ma ise hindan koostööd perearstide ja eriarstide vahel järjepidevalt paranevaks. Suure muudatuse on omavahelisse suhtlusse toonud e-konsultatsioonide kasutuselevõtt, mille välja arendamine toimunud juba koostöös, see tähendab omavahel suheldes ning kokkuleppeid sõlmides. Nagu ütlesite, on koostöö kõige olulisem eesmärk parim võimalik ravi patsiendile, seega keskmesse tuleb asetada patsient. Mõnikord see kipub ununema ja omavaheliste ebakõlade tõttu, mida aeg-ajalt juhtub, on patsient see, kes kannatab või on häiritud.


Patsiendile on raviprotsessis kõige olulisem usaldus. Et ta saaks usaldada oma perearsti ja ka teda vajadusel konsulteerivat eriarsti. Seda usaldust ei tohiks ära rikkuda ebakollegiaalsete sõnumite või tegevustega, mõnikord pealtnäha isegi tühistega, nagu näiteks küsimus: „Mida see perearst ometi mõtles, kui ta nii tegi?“. Selle asemel võiks võtta ühendust perearstiga ja uurida tegevuste tagamaid. Usaldus on aluseks kogu raviprotsessile, seda on palju uuritud ja on leitud, et mida usalduslikum on suhe, seda paremad on ravitulemused.


Perearsti vastuvõtt erakorralise meditsiini osakonnas – jah või ei?
Sõltub kokkulepetest. Selge on see, et patsientidel on vajadus arstiabi järele ka väljaspool tavapärast tööaega. Ei ole efektiivne ja jätkusuutlik, kui perearstid peaksid seda abi osutama oma keskuse baasil.
Parim on seda teha keskustes, kus on olemas võimalused vajalikeks uuringuteks ka hilistel õhtutundidel. Tavapäraselt on need olemas haiglate juures. Lisaks on patsiendid harjunud pöörduma haiglate EMO-desse. Pärast triaaži saaks roheliseks või kollaseks liigitatud patsiendid suunata perearsti vastuvõtule. Praegu peab nendega tegelema väljaõppinud erakorralise meditsiini spetsialist. Tagasi ju kedagi ei saadeta.

Aga saan aru, et siin on haiglate poolt mitmeid vastuargumente ja seetõttu ei saa mina öelda ei „ei“ ega „jah“. Need asjad tuleb läbi vaielda. Eks näiteid on mujalt maailmast tuua erinevaid.


Palju on kõneainet pakkunud ka residentuuri korraldus, mis on kahtlemata oluline, et tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Mida tuleks teha, et meil oleks piisavalt lõpetavaid residente, et tagada tegelik vajadus kõikidel erialadel?
Siin ei ole ühest lahendust. Kõigepealt peab ülikooli vastu võetama piisaval arvul arstitudengeid. Seega peab olema mingi nägemus selle kohta, kui suur on meil vajadus 10–20 aasta perspektiivis arstide järele üldiselt. Arvestama peab ka loomuliku kaoga, kõik õppima asuvad üliõpilased ei lõpeta oma õpinguid ning osad lahkuvad õppima ja tööle ka mujale. Siis tuleb erialaõpe. Kui palju mingile erialale residente vastu võetakse, lepitakse kokku kolmepoolselt: sotsiaalministeerium, ülikool ja arstide liit. Lähtutakse nii erialade arengukavadest kui ka sellest, milliste erialade järele antud hetkel kõige suurem vajadus on. Hoopis teine probleem on see, kas kõik välja kuulutatud kohad täituvad. Alati ei pruugi vajadus ja eriala eelistus kattuda. Eriala valikut määravad väga paljud tegurid, me plaanime neid sel aastal oma doktoriõpinguid alustanud noore perearsti Marta Velganiga ka uurida.

lk3 Kati Korm A.Tennus

8. augustist saab Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarstide juurde broneerida vastuvõtuaega ka üleriigilise digiregistratuuri kaudu.

 

Kliinikumi juhatuse liikme Kati Kormi sõnul toimus üleriigilise digiregistratuuriga liitumine Tartu Ülikooli Kliinikumis plaanipäraselt ja vastavalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) kinnitatud graafikule. „Et jaotada haiglate liitumisel tekkiv koormus ühtlaselt, liitus kliinikum riikliku registratuuriga augusti alguses,“ ütles Kati Korm.

 

Digiregistratuuri teenuse käivitamiseks olid vajalikud nii infosüsteemi arendustööd kui ka vastuvõtugraafikute ühtlustamised. „Andmete ühtlustamise käigus kontrolliti üle ligikaudu 500 000 vastuvõtuaja andmed ning nüüdsest on digiregistratuuris leitavad kõikide kliinikumi erialade vastuvõtuajad,“ selgitas Korm.

 

Üleriigiline digiregistratuur asub riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning võimaldab broneerida, tühistada ja muuta eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides selle lahendusega liitunud Eesti tervishoiuasutustes. Lisaks riiklikule digiregistratuurile jäävad kliinikumi patsientide jaoks alles ka kõik kolm seni kehtinud võimalust arstiaja broneerimiseks: broneerimine telefoni teel, ID-kaardi kasutamist mittenõudva veebivormi kaudu ning kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu. Kati Kormi sõnul jääb ePatsiendi portaal avatuks paralleelselt digiregistratuuriga, sest lisaks vastuvõtuaegade broneerimisele ja enda terviseandmete vaatamisele, saab ePatsiendi portaalis tasuda ka raviarveid. Täpsema info vastuvõtuaja broneerimise kohta leiavad patsiendid kliinikumi kodulehelt www.kliinikum.ee.

 

Kliinikumi Leht

lk3 WHO

Juuni lõpus kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ja juhatuse liige Andres Kotsar Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravijuhendite eksperdi professor Holger Schünemanniga. Kliinikum, kes oli ainus Eesti haigla, mida professor väisas, on tema sõnul ülikoolihaiglana vastutusrikkas rollis kaasaegsete ravijuhendite jälgimisel ja ravijuhiste tagamisel. “Maailm liigub aina enam ühise infovälja suunas ning näen selle tendentsi vajalikkust ka Eesti-suuruses riigis. Lisaks enda teadmuse jagamisele, on otstarbekas kasutada ka teiste riikide teadmisi,” lausus professor Holger Schünemann.


Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar toonitas, et kui Eestis tahetakse pakkuda oma rahvale parimat võimalikku meditsiinilist abi, peavad selle aluseks olema tõenduspõhised meditsiini seisukohad. „Kaasaegsete ravijuhendite järgimise vajalikkust on raske ülehinnata. Eestis tegeleb ravijuhendite väljatöötamise ja juurutamisega ravijuhendite nõukoda, mille tööd koordineerib Tartu Ülikool ja tegevust toetab Eesti Haigekassa. Meditsiiniteadlaste kanda on oluline roll mitte ainult rahvusvaheliste juhendite eestikeelsuse tagamisel, vaid ka kohaliku konteksti ja tervishoiukorralduse erisuste arvestamisel. Professor Schünemann on olnud Eestile hea patroon ja ma väga loodan, et koostöö jätkub,“ lausus dr Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

1. augustist kuuluvad Ida-Viru Keskhaiga nõukokku Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajatena doktorid Jana Jaal ja Tanel Laisaar. Uued liikmed vahetavad välja seni nõukogus kliinikumi esindanud dr Jaan Eha ja Urmas Siiguri.


Kuna vähki haigestumine on Eestis, nagu ka mujal maailmas, tõusuteel, peab kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja dr Jana Jaal oluliseks tagada vähktõve varast avastamist ning optimaalset ravi kättesaadavust kõikides Eesti piirkondades ning seda võimalikult kodule lähemal. „Tartu Ülikooli Kliinikum on sel eesmärgil juba tööd alustanud ning näiteks 2019. aasta esimesel poolaastal on kliinikumi onkoloogide ambulatoorseid teenuseid Ida-Viru keskhaiglas kasutanud juba sama palju inimesi, kui 2018. aastal kokku,“ selgitas dr Jaal. Ta loodab ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla vahelise teadus- ja arendusalase koostöö suurenemisele, et tagada ka Ida-Virumaa inimestele suurem võimalus osalemiseks kliinilistes ja akadeemilistes teadusuuringutes.


Dr Tanel Laisaar, kes on juhtinud mitmete uute ravimeetodite kasutuselevõttu Eestis, lisab nõukogule eelkõige kliinilist kompetentsi kirurgiliste haiguste vallas. „Pean oluliseks mitte ainult parandada Ida-Viru elanikkonna raviteenuste kättesaadavust, vaid veelgi tähtsamana, hinnata ja tõsta järjepidevalt osutatava teenuse kvaliteeti,“ ütles dr Laisaar. Ta rõhutab, et kaasaegne meditsiin sõltub aina enam keerukast meditsiinitehnoloogiast, mistõttu on vajalik personali pidev täiendõpe ja erinevate spetsialistide vaheline multidistsiplinaarne koostöö tagamaks kõige uuemate meditsiinialaste teadmiste kasutamise kõigis haiglates.


Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler hindab kliinikumi esindatust nõukogus: “Enam kui viieteistkümne aasta jooksul on kliinikumi esindajad andnud olulise panuse tervishoiuteenuste osutamisele Ida-Virumaal ja ka keskhaigla senisesse arengusse. Kindlasti on dr Jana Jaali ja dr Tanel Laisaare kogemused ja teadmised toeks nii meie haigla strateegiliste otsuste tegemisel kui tervikuna Virumaa meditsiinimaastiku kujundamisel.”


Kliinikumi Leht

President kliinikumis saabumine Ove MaidlaPresident kliinikumis EMOOve Maidla

20. juunil tegi president Kersti Kaljulaid visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, mis on üks neljast Eestis tegutsevast keskusest. Seksuaalvägivalla üleelanutele pakutava üleriigilise esmase abi ja järelravi teenuse väljatöötamisel osalesid ekspertidena arst-õppejõud Kai Part ja Made Laanpere. Tehtud töö eest tunnustas Eesti Vabariigi president aasta alguses naistekliiniku arste Punase Risti IV klassi teenetemärkidega.


President Kersti Kaljulaid ütles külastuse järel, et oleme hakanud ühiskonnana vägivallast, ka seksuaalvägivallast, rääkima palju avalikumalt kui veel mõned aastad tagasi. Oma olemuselt on tegemist peidetud kuriteoga, mistõttu Põhjamaades pöördub abi järele hinnanguliselt 5 protsenti ohvritest, Eestis aga vaid üks inimene sajast. „See tähendab, et 99 korral juhtudest veel abini ei jõuta. Peame olema riigina valmis selleks, et kui me ise seksuaalkuritegevusest rohkem räägime ja inimeseni jõuab ka teadmine, et abi on olemas, siis tähendab see suurt hüpet numbrites. Ja me peame selleks valmis olema, et ei tekiks pudelikaelu ja me ei veaks kedagi alt,“ selgitas riigipea.


Dr Kai Part peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanute abi on võimalik pakkuda ööpäevaringselt ja ühes etapis. „Nii ei pea vägivalla üleelanu, kelle abi otsimise võimekus on vähene, ekslema erinevate teenuste vahel. On oluline, et kannatanut ei taasohvristataks ning et nii kannatanu kui ka kogu ühiskond mõistaks üheselt, et seksuaalvägivald on kuritegu. Vägivalla üleelanu ei peaks end süüdi tundma, sest vastutus kuriteo eest lasub selle toimepanijal olenemata, kas ohver on naine või mees, laps või täiskasvanu,“ rõhutas dr Part.


Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste sotsiaalkindlustusameti poolne teenuse juht Keete Janter toonitab, et oluline on tunnustada pöördujate julgust ja oskust abi otsida, aga ka kliinikumi töötajate erialaseid teadmisi ja tahet sel äärmiselt delikaatsel ja emotsionaalselt raskel hetkel pakkuda psühholoogilist ning meditsiinilist abi. „Seksuaalvägivalla üleelanud pöörduvad kas ise otse erakorralise meditsiini osakonna kaudu seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või juhatab neid sinna politsei. Kõik erakorralise meditsiini töötajad on saanud koolitust ohvrite tundlikuks kohtlemiseks,“ tunnustas Keete Janter.


Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse ülesanne on tagada psühholoogiline toetus, meditsiiniline läbivaatus ja kohtumeditsiiniliste tõendite kogumine, vigastuste dokumenteerimine, suguhaiguste ja HIV testimine koos ennetuse ja raviga ja soovimatu raseduse ennetamine. Kliinikumi töötajad aitavad patsiendi edasi suunamisel järelravisse ning soovi korral ka politseisse pöördumisel.


2018. aastal pöördus kliinikumi 33 seksuaalvägivalla üle elanud patsienti, kellest 36% olid alaealised. Eesti neljas keskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas oli pöördumiste arv kokku 92. Sel aastal on oodata pöördujate arvu kahekordistumist.

 

Kliinikumi Leht

lk3 Kaupo PoderTartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediatehnik Kaupo Põder viibis mais kaks nädalat Somaalimaal Hargeisas, erahaiglas Masala Specialist Hospital, aidates seal läbi viia riigi esimest põlveliigese endoproteesimist ning üles ehitada kohaliku haigla.


Kaupo Põder on ortopeediatehnikuna töötanud kuus aastat, õendusharidusega spetsialisti väljaõpe ortopeediatehnikuks toimus kliinikumis. Ortopeediatehniku ülesandeks on assisteerida ortopeede operatsioonidel, valmistada ette proteese ning tegeleda patsiendiga nii operatsioonieelsel kui -järgsel perioodil.


Ent Somaalimaal olid Kaupo Põdra ülesanded märksa laiemad, kus kahe nädala jooksul tuli sisse seada operatsioonituba, paigaldada operatsiooniks vajalik tehnika ning koolitada haigla operatsiooniõde endoproteesimise assisteerimiseks. „Ma sain luua toimiva operatsioonisüsteemi. Siin kliinikumis on kõik olemas, seal tuli aga kõik ise luua ning see andis ka suurepärase võimaluse õppida. Kogemus oli silmi avav,“ kommenteeris Põder. „Kahtlemata oli see eriline, et esimene operatsioon selles haiglas oli kohe nii kaaluka tähtsusega. Üldiselt on Somaalimaal valdav kipsravi, ortopeedilisi operatsioone tehakse harva,“ lisas ta.


Operatsiooni läbi viinud somaalia arst dr Muhamud Artan sai esmase väljaõppe Venemaal, lõpetas 2015. aastal Helsinki ülikooli meditsiiniteaduskonna ning töötas seejärel 2017. aastani Soomes arstina. Nüüd on dr Artan pöördunud tagasi Somaaliasse, et seal oma teadmistega kasuks olla. „Kaupo Põder tegi imepärast tööd. Ta koolitas meie noort ortopeedia eriala õde, aitas kaasa haigla igapäevases töös ja assisteeris edukalt minu esimest põlve endoproteesimist,“ sõnas dr Artan.


Dr Artan kiitis igati ka koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikuga. „Sain kliinikumi külastades professor Aare Märtsonilt ja tema ortopeedidest kolleegidelt olulisi teadmisi. Vastuvõtt oli väga külalislahke, kohtasin Tartus fantastilisi inimesi. Soovime edaspidigi Tartu Ülikooli Kliinikumiga koostööd teha,“ lausus dr Artan.


Olgugi, et Muhamud Artan on praktiseerinud Soomes, sobis Somaalimaale paremini Eesti liigeste endoproteesimise meetod. „Meil kasutusel olev fast track süsteem sobib ka sealsetesse tingimustesse hästi. Kliinikumi eeskujul võeti kasutusse traneksaamhape selleks, et veritsus oleks operatsiooniajal minimaalne ja minimiseerida vereülekande vajadust operatsioonijärgselt. Teine oluline asi oli LIA ehk local infiltration analgesia, mis võeti samuti meie haigla eeskujul üle. Operatsiooni ajal süstime liigesesse enne tsementeerimist lokaalset anasteetikumi, et haige valu oleks minimaalne esimese 24 tunni jooksul ning et haige saaks kiiremini taastusraviga alustada. Erinevuseks on ehk see, et infektsioonide vältimiseks on seal operatsioonijärgne antibiootikumravi pikem kui meil,“ selgitas Põder.


Kaupo Põdra muljed Somaaliast on värvikad. „Päevase, kuni 35°C küündiva palavuse vältimiseks alustatakse tööpäevi vara, mistõttu ka lõpetatakse varem ehk 8-tunnine tööpäev kestab 7.00–15.00. Kuna viibisin seal Ramadaani ajal, siis sain osa ka nende paastumise kombestikust, ent mina sain oma toas ka päevasel ajal süüa. Sealne palvetamine toimib ilmselt hästi regulaarse füsioteraapiana – viiel korral päevas palvetamise kohta on tehtud ka palju teaduslikke uuringuid, näiteks Kamran G (2018), „Physical benefits of (Salah) prayer – Strengthen the faith & fitness“. Igapäevase suhtlusega tulin seal hästi toime, kuna kohalikud räägivad lisaks somaali ja araabia keelele ka inglise keelt,“ mõtiskleb Põder.

 

Liina Raju

lk3 minister kliinikumis4. juunil tegi sotsiaalminister Tanel Kiik visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi, mille eesmärk oli tutvuda kliinikumi juhatuse ja ravitööga.

 

Kliinikute töökorraldust vaadates tõdesid nii sotsiaalminister Tanel Kiik kui ka kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe üksmeelselt, et Eesti arstiabi kättesaadavuse parandamine on tähtis kõigi osapoolte jaoks.

 

Minister Kiik tõi välja, et ülikoolihaigla tugevuseks ja ühtlasi ka kohustuseks on panustada tervishoiuvaldkonna õppe- ja teadustöösse ning tagada tervishoiu sisuline areng ja jätkusuutlik personalipoliitika. „Tervishoiutöötajate väljaõpe, sealhulgas eriti arstiõpe, on pikk ja aeganõudev protsess, et saavutada vajalik professionaalsus ning kliinikumil on selles praktikabaasina täita väga vastutusrikas roll. Samuti on oluline piirkonna pädevuskeskusena tihe koostöö maakonnahaiglatega, mille osas ootame ülikoolihaiglalt jätkuvalt aktiivset tegutsemist,“ lausus sotsiaalminister.

 

Juhatuse esimees Priit Eelmäe kinnitas, et kliinikumi juhtkond peab oluliseks lisaks ravitööle panustamist teadus- ja arendustöösse. „Usun, et kliinikumis on kasutamata ressurssi innovaatiliste projektide välja töötamiseks ja kasutusele võtmiseks nii Eesti kui maailma tervishoiuarengute hüvanguks. Ravijärjekordade lühendamise eesmärgil on kliinikum alustanud koostööd Valga haiglaga, pakkudes patsientidele kiiritusravi Tartu Ülikooli Kliinikumis, ent protseduurijärgseks jälgimiseks hospitaliseerimist Valga haiglas. Peame oluliseks, et niigi raske diagnoosi ja haigusega patsient saaks ravi võimalikult kiiresti. Vähem tähtis ei ole ka ravimine kodule lähedal, mistõttu osutab kliinikum keemiaravi näiteks ka Ida-Viru keskhaiglas,“ selgitas Eelmäe.

 

Võrgustumisalase koostöö suurema integreerituse vajadus on lisaks ravijärjekordade lühendamisele ka ühishangete korraldamisel ja infotehnoloogiaprojektide elluviimisel. „Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga on liitunud tänaseks nii Valga kui ka Põlva haigla, mis on oluline samm, kui soovime tagada kontsernipõhist kvaliteetset terviseandmete liikumist. Ühtsed infosüsteemid loovad võimaluse konsulteerida kontsernisiseselt, aga ka teha kliinikumi arstidel vastuvõtte teistes haiglates, et tagada eriarstide vastuvõtt kõikide kliinikumiga võrgustunud partnerite juures,“ lisas kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm.

 

Kliinikumi Leht

30. mail toimus ämmaemandusabi ümarlaud, kus kliinikumi, Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haigla ämmaemandad jagasid erialaseid kogemusi ja mõtteid ambulatoorse teenuse osas. Lisaks kliinikumi kontserni haiglatele osalesid ka Viljandi haigla esindajad.


Ämmaemandad tegid ülevaate möödunud 2018. aasta tulemustest ning arutlesid üheskoos selle üle, kuhu ämmaemandusabi peaks ja võiks teel olema ning kas ja kuidas saaks jaotada tööd kontserni haiglate vahel.


Aastaga suurima muutuse läbi teinud Valga haigla tõi välja, et pärast sünnitusosakonna sulgemist suurenesid haiglas üheaegselt ämmaemandate ambulatoorsed vastuvõtud. Ämmaemandate vastutus lapseootel ja sünnitusjärgse naise jälgimisel tõusis – Valga haigla ämmaemandad pakuvad kõiki teenused alates raseduse algusest kuni sünnitusjärgse visiidini välja. Olgu selleks vastuvõtt lapseootel naisele, rasedusaegne gestatsioonidiabeedi tuvastamine ja jälgimine, sünnitusjärgne läbivaatus nii lapsele kui emale või hoopis ennetustöö – emakakaela vähiskriiningu või noorte nõustamise näol. Koduvisiite on toimunud 2018. aastal üksikud. Et Valga haigla on liitunud kliinikumi elektroonilise haiglainfosüsteemiga, on kliinikumi sünnitusosakonnast lahkujale võimalik broneerida vastuvõtuaeg Valga haigla ämmaemanda vastuvõtule. Nii nagu kliinikumiski saab kas vara koju kirjutatud või jälgimist vajavale perele (emapoolsetel või vastsündinupoolsetel põhjustel) planeerida vastuvõtu erinevateks analüüsideks, protseduurideks või nõustamiseks. Valga haigla ämmaemandad tõdesid, et on tekkinud vajadus ka lastearsti juurde broneerimiseks.


Lõuna-Eesti haigla ämmaemandad kinnitasid pidevate koolituste olulisust uute teenuste pakkumiseks. Näiteks eelmise aasta lõpust on ka Lõuna-Eesti haigla patsientide jaoks olemas gestatsioonidiabeedi nõustamine, mille eesmärk on esmalt rasedusdiabeet tuvastada, selle tulemusi jälgida, nõustada ja õpetada diabeedipäevikut pidama ning aidata planeerida turvalist sünnitust. Lõuna-Eesti haigla ämmaemandate vastuvõtud toimuvad kolmes erinevas asukohas – lisaks haiglale ka polikliinikus ning Elva haiglas.


Ka Põlva haigla iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi näeb ette nii iseseisvaid vastuvõtte, perekoolitundide läbiviimist ja imetamisnõustamist. Gestatsioonidiabeedi nõustamist Põlva haiglas teeb diabeediõde. Esindajad tõstsid esile koostöö olulisust perearstidega, eriti avatavaid tervisekeskusi silmas pidades.


Tartu Ülikooli Kliinikumis suurenes 2018. aastal ämmaemandate töökoormus. Kliinikumis tehti 2018. aastal ämmaemandate poolt 17869 vastuvõttu (2017. aastal 16639) ning 2640st toimunud sünnitusest olid 212 Jõgevalt, 122 Valgast, 89 Ida-Virumaalt ning 52 Põlvamaalt.


Kõikide haiglate ämmaemandate poolt jäi kõlama mõte uutest väljakutsetest. Olgu selleks noorte või pereplaneerimise nõustamine, soov suurendada senisest enam koostööd perearstidega koduvisiidi tagamiseks igale perele, muuta sünnitusjärgsed vastuvõtud logistiliselt rohkem patsiendisõbralikumaks või ka emakakaela vähi sõeluuringute tegemine suuremas mahus ämmaemandate poolt.

 

Pille Teesalu, kliinikumi ülemämmaemand
Rõõm on näha, et tütarhaiglates on pärast aastatagust kohtumist võetud suund ambulatoorse ämmaemandusabi kättesaadavuse parandamisele, sealjuures on ka teenuste loetelu on täienenud. Valga ja Viljandi on käinud meie juures ka stažeerimas, et alustada gestatsioonidiabeedi nõustamisega. Kõigile võrgustunud haiglate ämmaemandatele on kliinikumi poolt tagatud ka info ja juurdepääs erinevate kutsealaste koolituste kohta.


Koostöö tõhustamiseks vajaks täpsustamist tütarhaiglate ämmaemanduse-spetsiifiliste koolituste tegelik vajadus ning ambulatoorsete ja statsionaarsete kriitiliste kompetentside ühtlustamine kontserni sees. Siinjuures saaks kutsealane stažeerimine või personali rotatsioon olla tulevik.


Olulise tähtsusega on alustada koostööd kohaliku tervisekeskusega. Koduvisiidi ja imetamisnõustamise osas on võimalik tervisekeskusel ja ämmaemandal ühiselt toetada pere toimetulekut. Sünnitusjärgsed esimesed nädalad vastsündinuga kodus on perele kui kriisiperiood. Ämmaemandapoolne tugi võib ära hoida mitmedki ohud emale ja vastsündinule. Vaatamata sünnitusosakonnas pakutavale õpetusele, on äärmiselt tähtis määratleda pere toimetulek kodustes tingimustes, tagada imetamise tugi vastsündinu rinnaga toitmiseks ning sealjuures kodu turvalise hindamine ja vajadusel juhtnööride andmine.


Tütarhaiglates saab ämmaemanda rolli rakendada veelgi enam emakakaela vähi sõeluuringute, kontratseptsiooni nõustamise ja sünnitusjärgse kontrolli teostamiseks, puudu on ämmaemand-raseduskriisinõustaja. Siin saaks tõenäoliselt tulevikus mõelda ka kliinikumi ämmaemandate rakendamist.

 

Jaanika Põder, Valga haigla ämmaemand
Meil on hea koostöö kliinikumiga, kuid palju on ka veel ära teha. Kuna ümarlaud toimus teist aastat, saime veelkord kinnitust, et need kohtumised on väga vajalikud meie töö täiustamisel ja kogemuste kogumisel. Oluline on kuulda, kuidas on läinud ja läheb teistel haiglatel Lõuna-Eestis. Täiendame üksteist, arutleme, anname üksteisele nõu ja soovitusi meie teenuse paremaks pakkumiseks.


Kindlasti võiks tõhustada sünnitusjärgset nõustamist nii ema kui lapse vaatevinklist seal haiglates, kus Valgamaa naised sünnitavad. Sellega väheneks günekoloogide koormus ema ja perearstide koormus vastsündinu osas. Ees seisab ka koostöö tõhustamine perearstidega, et käivitada raseduskriisi nõustaja vastuvõtt.


Valga ämmaemandad on olnud tublid ja professionaalsed, sest pärast osakonna sulgemist suurenes meie roll nii mitmeski tegevuses. Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ei piirdu ainult rasedate teenindamisega, vaid kätkeb kõike, mida haaravad sõnad „tütarlaps-naine-menopaus“. Teeme kõik selleks, et iga naine, olenemata vanusest, saaks meilt abi kodukohas.

lk7 Raul Allan KiivetA.TennusKliinikumi nõukogul uus liige – tervishoiukorralduse professor Raul Allan Kiivet. Tartu ülikool nimetas professor Kiiveti seni nõukogus olnud professor Margus Lemberi asemele.


Raul-Allan Kiivet lõpetas 1985. aastal Tartu Ülikooli arstiõppe cum laude. Aastal 1988 kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja Tartu Ülikoolis ja 1999. aastal meditsiinidoktori väitekirja Karolinska Instituudis Stockholmis.


Alates 1985. aastast on Raul-Allan Kiivet töötanud Tartu Ülikoolis, sh kliinilise farmakoloogia dotsendina ja 1996. aastast tervishoiukorralduse professorina. Aastatel 1998–2015 oli ta Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja ja aastatel 2000–2006 arstiteaduskonna residentuuri prodekaan.


Ravimiametis oli Raul-Allan Kiivet nõunik aastatel 1992–2006, sh Eesti esindaja Euroopa Ravimiagentuuri inimestel kasutatavate ravimite komitees. Aastatel 2007–2009 töötas ta Genfis Maailma Terviseorganisatsioonis ravimite prekvalifikatsiooni programmi juhina.


Professor Kiiveti teadusliku ja administratiivse tegevuse ampluaa lai – ta on olnud ja on jätkuvalt erinevate töörühmade ja komisjonide liikmeks Sotsiaalministeeriumis ja Eesti Haigekassas. Tema teadustöö on viimasel aastakümnel keskendunud tervishoiuökonoomikale, tervishoiuteenuste tulemuslikkusele ja kvaliteedi hindamisele.


Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige on Kiivet olnud aastatel 2001–2007 ja 2015–2018.


Kliinikumi Leht

Mobiilse nahakasvajate diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.


Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.


August
23. august, Põlva haigla, Uus 2, Põlva
30. august, Tõrva tervisekeskus, Tartu 1, Tõrva

 

September
06. september, Rakvere haigla, Lõuna põik 1, Rakvere
13. september, Räpina haigla, Võru mnt 1
20. september, Antsla perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla
27. september, Abja-Paluoja, Posti tn 3

Oktoober

04. oktoober, Põltsamaa kultuurikeskuse juures, J. Kuperjanovi 1
11. oktoober, Tapa haigla, Valgejõe 14, Tapa
18. oktoober, Võru spordikeskus, Räpina mnt 3A

 

November
01. november, Valga haigla, Peetri 2, Valga
08. november, Pärnu haigla, Ristiku 1, Pärnu
15. november, Vändra perearstikeskus, Vistra tee 4, Vändra
22. november, Kallaste turismiinfo kõrval, Oja tn 22, Kallaste
29. november, Otepää, Tartu mnt 1, kiirabi kõrval olev parkla

 

Detsember
06. detsember, Viljandi tervisekeskus, Turu 8/10 turuplats, Viljandi
13. detsember, Lõuna-Eesti haigla, Meegomäe küla, Võrumaa
20. detsember, Elva kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

 

Androloogia mobiilses diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.


Vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


Juuli
1.–2. juuli, Haapsalu, Vaba 6
3.–5. juuli, Kärdla, Rahu 2
8.–12. juuli, Kuressaare, Aia 25
25.–26. juuli, Võru, Räpina mnt 3

 

August
12.–15. august, Viljandi, Turu 8/10
21.–23. august, Valga, Peetri 2
26.–30. august, Narva, Haigla 5

 

Kliinikumi Leht 

 

L. Puusepa 1a maiL. Puusepa 1a hoone rekonstrueerimine jõudis esimese korruse fuajeesse ja registratuuri, mistõttu on maja peasissekäik suletud.


Kuni augusti lõpuni saavad patsiendid majja sisenemiseks kasutada nii sissepääsu maja küljel parklast tulles kui ka kahte Riia tänava poolset ajutist sissepääsu.


L. Puusepa 1a registratuur kolib ajutiselt spordimeditsiini ja taastusravi registratuuri pinnale, kus samal ajal jätkab tööd ka taastusravi registratuur. Ehituse ajal töötab registratuur elava järjekorra alusel. Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku taastusravi ja ambulatoorsed vastuvõtud jätkuvad endistes ruumides. Niisamuti jätkavad tööd praegustes asukohtades röntgeni- ja verevõtukabinet, II korruse perearstid ning androloogiakeskus IV korrusel. Südamekliiniku ambulatoorse kardioloogia osakond kolib ajutistesse ruumidesse L. Puusepa 8 majja.


Juunist kuni augustini ei tööta L. Puusepa 1a majas ka prillipood ning apteek. Lähimad apteegid asuvad L. Puusepa 8 majas R-kioski vastas ning L. Puusepa 3 tervisekeskuses.


Tartu Ülikooli Kliinikumi ehitusjuhi Merli Korbuni sõnul tehakse suvel fuajees ja kogu majas nii üldehitustöid kui ka vahetatakse ja rajatakse uusi tehnosüsteeme. Ühtlasi toimuvad ka kanalisatsioonitorustike ehitus- ja remonditööd hoone ümber ja parkla alal. „Palume patsientidelt mõistvat suhtumist võimalike ebamugavuste pärast. Kuna tegemist on ehitusega samaaegselt töötava tervishoiuasutuse remondiga, on ehitusaeg lisaks patsientidele keeruline ka kliinikumi töötajatele ja ehitajatele,“ selgitab Merli Korbun.


Olgugi, et kõik muudatused märgistatakse L. Puusepa 1a ümbruses viitadega, palume patsientidel varuda aega ning tulla arsti vastuvõtule vähemalt 20 minutit varem.


L. Puusepa 1a hoone rekonstrueerimistööd lõpevad 2020. aasta oktoobriks, mil Maarjamõisa polikliinikust saab kaasaegne tervisekeskus 20 perearsti praksisega („TÜ Kliinikumi tervisekeskuse rajamine“, europrojekt nr 2014-2020.2.04.17-0046). Peale selle koondatakse L. Puusepa 1a majja Tartu ülikooli hambaarstiteaduste instituudi ja kliinikumi stomatoloogiakliiniku ruumid, kaasajastatakse androloogiakeskuse ruume ning laiendatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õpperuume. Projekti käigus uuendatakse ka kogu maja tehnosüsteemid.


Kliinikumi Leht
lk8 EL struktuuri ja investeerimisfondi logo

lk8 Dr Oksana Ivask ja Vladimir Machon8. aprillil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Oksana Ivaski juhtimisel Eesti esimene alalõualiigese endoproteesimine.


Patsiendil, kellele operatsioon tehti, oli diagnoositud traumajärgselt anküloos ehk liigesjäikus. Täielikuks taastumiseks kulub patsiendil operatsioonijärgselt 3–6 kuud.


Dr Oksana Ivaski sõnul on tegemist erilise meetodiga, kuna patsiendile valmistatakse protees tema alalõualiigese eripärast lähtuvalt. „See tähendab, et proteesi paigaldamine on patsiendile a-traumaatiline, kuna sobib sajaprotsendiliselt, olles valmistatud konkreetsele patsiendile pärast kompuutertomograafia uuringu andmete töötlemist.“ Alalõualiigese asendamise puhul on tegemist elukvaliteeti muutva lõikusega. Dr Ivask rõhutab, et alalõualiiges on inimese üks liikuvamaid liigeseid, mida ümbritseb suur hulk närve, mistõttu on ka operatsioonijärgsel füsioteraapial äärmiselt oluline roll.


Et alalõualiigese endoproteesimisi ei ole Eestis varem tehtud, käis dr Ivask meetodit omandamas Saksamaal ning Tšehhis. Ka esimesel kliinikumis läbi viidud operatsioonil osales mentorina Praha kolleeg dr Vladimir Machoň. Protees, mida dr Ivask operatsioonil kasutas, oli tellitud Ameerikast ettevõttelt TMJ Concepts, kus see valmistati täpselt patsiendi anatoomiat arvestades.


Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige-ravijuht Andres Kotsari sõnul on väga oluline, et ülikoolihaigla arstid võtaksid kasutusele uusi meetodeid. „Meditsiinivaldkonna tehnoloogilised ja diagnostilised võimalused paranevad iga päevaga, mistõttu on tänuväärne, et dr Oksana Ivask on uue meetodi omandanud ning asub seda Eestis praktiseerima. Dr Ivask paistab silma oma hea kirurgilise tehnikaga ning väga hea suhtumisega patsientidesse,“ kommenteerib dr Kotsar.


Hinnanguliselt võiksid Eestis kõnealust operatsiooni vajada kuni kümme patsienti aastas.

 

Kliinikumi Leht

lk6 Prof Eero Vasar A.Tennus

 

Eero Vasar on sündinud 17. septembril 1954. aastal. Ta on lõpetanud 1973. aastal Tartu 5. Keskkooli, 1979. aastal arstiteaduskonna raviosakonna, jätkanud õpinguid füsioloogia kateedri asiprandina ning kaitsnud 1983. aastal meditsiinikandidaadi ja 1992. aastal meditsiinidoktori teaduskraadi.


Eero Vasar oli aastatel 1983–1991 Tartu Riiklik Ülikooli ÜMPI Psühhofarmakoloogia labori juhataja ja vanemteadur. Aastatel 1991–2016 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi juhataja ning alates 2016. aastast Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja. Eero Vasar on alates 1992. aastast Tartu Ülikoolis füsioloogia korraline professor.


Eero Vasar valiti 2010. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on pälvinud 2001. aastal Eesti Vabariigi Punase Risti III järgu ordeni, 2004. aastal Eesti Vabariigi Teaduspreemia meditsiini alal ning 2016. aastal Eesti Teaduste Akadeemia Karl Sclossmanni medali.

 

Kliinikumi Leht 

 

 

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.


Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.


Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.


Mai 2019
9.–10. mai, Haapsalu, Vaba 6
13.–17. mai, Kuressaare, Aia 25
20.–22. mai, Viljandi, Turu 8/10
27.–30. mai, Võru, Jüri 19A

 

Juuni 2019
3.–5. juuni, Valga, Peetri 2
6.–7. juuni, Ahtme, Ilmajaama 14
11.–14. juuni, Narva, Haigla 5
17.–20. juuni, Rakvere, Lõuna Põik 1
25.–26. juuni, Vändra, Vihtra tee 4
27.–28. juuni, Rapla, Alu tee 1

 

Kliinikumi Leht

Traditsiooniline kliinikumi kevadkonverents „Inimkeskne tervishoid – eesmärk või teekond?“ toimub 10. mail Dorpati konverentsikeskuses.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 parkimismajaAprillis algavad N. Lunini 16 kinnistul ehitustööd Maarjamõisa korrusparkla rajamiseks. 2020. aasta alguseks valmiv parkimismaja on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks.


Uus ehitatav parkimismaja on kuuekorruseline, brutopinnaga 12 000m2, mahutades ära 432 märgistatud parkimiskohta. Parkimismaja valmimine loob võimaluse uue lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevakirurgiakeskuse hoonete ehitamiseks.


Olgugi, et parkimismaja ehitus toob kaasa ebameeldivusi nii kliinikumi patsientidele kui ka töötajatele, palub kliinikumi juhatuse liige–haldusjuht Marek Seer mõistvat suhtumist. „Kogu linnaruumis jääb parkimiskohti aina vähemaks, mistõttu on parkimismaja ehitus tulevikku silmas pidades äärmiselt vajalik samm. Parkimismaja ehituse ajal on N. Lunini tänava äärsetel kinnistutel parkimine piiratud, mistõttu palume enne vastuvõtule tulekut varuda aega või kasutada mugavat ühistransporditeenust või miks mitte alternatiivina kevadel alustavat rattaringluse teenust,“ kommenteerib Marek Seer. Ta rõhutab, et ilma parkimiskorralduse ümberplaneerimiseta ei oleks võimalik alustada uue ehitusjärgu ehitustöödega.


Meditsiinilinnaku uues, III ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse kõrvakliinik, uus operatsiooniplokk nii päevakirugiliste kui ka statstionaarsete patsientide jaoks, naistekliiniku perekeskus ning samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.


III ehitusjärgu ehitus algab eeldatavasti 2020. aasta alguses ning valmib aastaks 2022.

 

Kliinikumi Leht 

lk3 Kuldtaseme sertifikaat

 

 

Tartu Ülikooli Kliinikum läbis edukalt tubakavaba haiglate (Global Network for Tobacco Free Healthcare Services) akrediteerimisprotsessi, mille tulemusel pälvis kliinikum kuldtaseme liikme staatuse aastateks 2018/19–2022/23. Tunnustus anti töö eest, mida on tehtud ja tehakse haigla peahoone ehk L. Puusepa 8 hoone tubakavabaks muutmiseks ning suitsetamislevimuse vähendamiseks personali ja patsientide hulgas. Hõbetaseme oli kliinikumil alates 2012. aastast.


Tunnustus antakse üle maikuus Varssavis.


Kliinikumi Leht

 

 

lk2 Balti Assamblee

 

7.–8. märtsil osalesid juhatuse esimees Priit Eelmäe ja transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall Riias Balti Assamblee Heaolukomisjoni istungil ekspertidena Eesti delegatsiooni koosseisus. Kliinikumi esindajate ettekanded andsid ülevaate organisiirdamise arengutest ja võimalustest Eestis ja Balti riikides.

 

Balti riikide heaolukomisjoni istungi eesmärk oli vahetada naaberriikidega kogemusi ning leida koostöökohad organsiirdamise, ravimite ja meditsiiniseadmete ning kriisiolukordade puhul.

 

Kliinikumi Leht