Kutse Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professori Peep Talvingu inauguratsiooniloengule „Vigastuste epideemia kirurgi pilgu läbi“ neljapäeval, 18. mail 2017. aastal kell 16.15 ülikooli aulas.


Kuigi vigastuste üleilmsel epideemial on väga suur negatiivne mõju, pole see saanud teaduslike analüüside ja ennetuslike meetmete tarbeks proportsionaalset rahastust. Läbivate vigastuste esinemine on tänu relvaseaduste karmistamisele kõikjal maailmas vähenenud, kuid sõjategevus avaldab üleilmsele rahvatervisele olulist mõju. Arengumaade majanduslik areng on taganud sealsele elanikkonnale paremad transpordivõimalused, mis on omakorda suurendanud liiklustraumade arvu.


Kuigi Eesti on läbivate vigastuste eest kaitstud, on siinne vigastussurmade osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem ning selle põhjused vajavad üksikasjalikumat kaardistamist ja sekkumist. Inauguratsiooniloeng annab ülevaate üleilmsest traumaatiliste vigastuste epidemioloogiast, arengust, raviaspektidest ning tulevikuväljavaadetest. Kas maailm on turvaline paik? Mida toob tulevik?


Kõik huvilised on oodatud.

 

Kliinikumi Leht

Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

 

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

 

Kliinikumi preemiat antakse tänavu välja juba üheksateistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik.

 

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2017 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 17. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval kliinikumi konverentsil. Kliinikumi konverentsi fookus keskendub tervishoiu rahastamisele.

 

Kliinikumi Leht

lk10 Maret Lepplaan DianaUntTartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus tehtavate kuulmisuuringute üheks osaks on kõnetestide läbiviimine patsientidel. Siiani kasutuses olnud testid on aastakümneid vanad ja aegunud, kuid juba käesoleval aastal saab kasutada uusi, eestikeelseid kõneteste, mis on välja töötatud Leuveni Ülikooli teadlase Anneli Veispaki poolt 2015. aastal. Uued kõnetestid võimaldavad uuringut läbi viia nii vaikuses kui sahinas (mürafoonil), eraldi on olemas testmaterjal ühesilbiliste sõnadega nii lastele kui ka täiskasvanutele (1, 2). Kõnetestide korrektseks läbiviimiseks vajalikud kõrgekvaliteediga kõlarid sai kõrvakliinik annetusena Audes OÜ-lt. Tänu heale annetajale on võimalik tagada uuringutulemuste täpsus ning patsiendi optimaalne edasine käsitlus.

 

Maret Lepplaan
arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erial

 

Kirjandus
1. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Speech audiometry in Estonia: Estonian words in noise (EWIN) test. International journal of audiology. 2015 Aug 3;54(8):573-8.
2. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Estonian words in noise test for children (EWINc). Speech Communication. 2016 Mar 31;77:1-7.

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, mis võimaldab inimestel kiiremini õigeaegselt jõuda nahaarsti vastuvõtule naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel.


Kabinetis võtavad patsiente vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.


Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

 

Jõgevamaa
13. aprill Jõgeva Haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures, kell 9:00–16:40
20. aprill Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49, Põltsamaa Tervisekeskuse hoovis, kell 9:00–16:40
27. aprill Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49, Põltsamaa Tervisekeskuse hoovis, kell 9:00–16:40

 

Lääne-Virumaa
4. mai Tapa Haigla, Valgejõe 14, kell 9:00–16:40
11. mai Rakvere Haigla, Lõuna põik 1, kell 9:00–16:40

 

Pärnumaa
18. mai Vändra Perearstikeskus, Vistra tee 4, kell 9:00–16:40


Raplamaa
25. mai Rapla Maakonnahaigla, Alu tee 1, kell 9:00–16:40


Viljandimaa
1. juuni Karksi- Nuia Perearstikeskus, Kalda 6a, kell 9:00–16:40


Pärnumaa
8. juuni Pärnu Haigla, Ristiku 1, kell 9:00–16:40
9. juuni Pärnu Haigla, Ristiku 1, kell 9:00–16:40


Viljandimaa
15. juuni Mustla, kell 9:00–16:40


Kliinikumi Leht

lk8 lingusysteem2016. aasta sügisel külastas kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonda dr Peter Rehder, et viia läbi lingusüsteemi paigaldamise õppelõikused meesterahvastel. Tema operatsioonimeeskonda kuulusid dr Roomet Ots, arst-resident Rauno Okas ning operatsiooniõde Katrin Vaasna. Edaspidi paigaldab kliinikumis kusepõie lingusüsteemi meesterahvastele uroloog Roomet Ots.


lk8 uroloogiaPõhjus, miks dr Rehder just nüüd kliinikumi külastas, peitub Eesti Haigekassa uues hinnakirjas, mille järgi rahastatakse 2016. aastast ka meesterahvaste kusepõie lingusüsteemi paigaldamist. AdVance meeste lingusüsteem on mõeldud kerge ja mõõduka stress-uriinipidamatuse raviks. „Dr Peter Rehder on Austria kirurg, kes on olnud ise üks selle sama lingusüsteemi väljatöötajatest. Tal on laiapõhjaline kogemus nii rekonstruktiivse uroloogilise kirurgia osas kui ka uroloogiliste traumade ravimisel, olles aastaid praktiseerinud Lõuna-Aafrikas, kus ka uroloogilisi traumasid esineb oluliselt rohkem kui Euroopas,“ selgitab uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar. Dr Kotsar lisab, et kliinikumis koguneb sellist lõikust vajavaid patsiente aastas kuni 10.

 

Meestel võib tekkida stress-uriinipidamatus eesnäärmevähi raviks sooritatud radikaalse prostatektoomia operatsiooni järgselt. Eesnäärmevähk on meestel Eestis sagedaseim pahaloomuline kasvajavorm, mistõttu kasvab pidevalt ka vajadus eesnäärmekirurgia järele. Samuti võib stress-inkontinents tekkida ka transuretraalse eesnäärme resektsiooni komplikatsioonina prostata healoomulise hüperplaasia kirurgilise ravi korral. Stress-uriinipidamatust ravitakse esmalt konservatiivselt, ent kui aasta jooksul ei anna see tulemust, on näidustatud kirurgiline ravi.

 

Dr Peter Rehderi päevaplaani kuulus viis lõikust, millest esimese tegi ta ise ning iga järgnevaga suurenes dr Roomet Otsa osalus kuni ta viimase ehk viienda lõikuse teostas algusest lõpuni ise.

 

Kliinikumi Leht

Eha Jaan Nilson 2Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.


Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.


Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.


Kliinikumi Leht

Maris JesseDetsembrikuust kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Maris Jesse ja Igor Abarenkov.


Maris Jesse on lõpetanud 1993. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Ta omab magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.


Maris Jesse oli aastatel 2008–2016 Tervise Arengu Instituudi direktor, 2005–2007 Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga (Maailmapank) tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on olnud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütik. Aastast 1996 töötas ta haigekassas, alates 1997. aastast Keskhaigekassa direktorina. 1995–1996 töötas Maris Jesse sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonnas peaspetsialistina, 1994 Maailmapanga konsultandina ja 1993–1994 töötas ta Riigikantselei referendina.


Alates 2016. aastast on ta ÜRO peasekretäri komisjoni „Tervisesektori tööhõive ja majanduskasv“ liige. Varem, 2015–2016, on Maris Jesse olnud Maailma terviseorganisatsiooni valitsemisreformi töörühma liige (Euroopa Liidu liikmesriikide esindaja); 2013–2015 Rahvusvahelise Rahvatervise Instituudi Assotsiatsiooni (IANPHI) nõukogu liige; 2013–2014 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni maastrateegia töörühma liige; 2009–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige, sh Euroopa Liidu ühisseisukohtade eestkõneleja 2011–2012 ning aastatel 2011–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni alalise komitee vaatlejaliige.


Alates 2008. Aastast võtab Maris Jesse osa Maailma Terviseorganisatsiooni valitsemisorganite (Terviseassamblee Täitevkogu, Regionaalkomitee, Alaline komitee) tööst Eesti delegatsiooni liikmena ja juhina.


Maris Jesse on Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna peremeditsiini ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, Tallinna ülikooli kuratooriumi liige, Vabariigi Valitsuse uimastiploiitika komisjoni liige. Maris Jesse on Tartu ülikooli tervishoiuinstituudis külalislektor.


Kliinikumi Leht

lk7 ampsukliinik2Oktoobrikuu viimane nädal oli arstiteaduse esmakursuslaste jaoks väga tihe. Muuhulgas hoolitsesid 5. kursuse tudengid selle eest, et rebased saaksid tutvuda ka Maarjamõisa haigla ja Biomeedikumi inimestega. Lisaks fotojahile, kus poseeriti erinevate õppejõududega, toimus ka “Arstirebaste ampsukliinikum”. Kümme rebaserühma jagunes kahe maja vahel ära ja huvilistele müüdi erinevaid kodus valmistatud hõrgutisi – küpsetisi, võileibu, kooke ja pirukaid.


Osad rühmad käisid oma “liikuva kohvikuga” mööda haiglat ringi ja pakkusid oma küpsetisi ka inimestele, kes N. Lunini tänava poolsesse fuajeesse ei sattunud. Osad rühmad olid aga püsti pannud tõelise pop-up kohviku – olid kujundanud uhked reklaamplakatid ja joonistanud ilmestavaid hinnasilte ning kaunistanud oma müügipinna ka erinevate dekoratsioonidega. Kõige edukam rühm teenis kokku üle 115 euro.


Ampsukliinikum osutus menukaks ürituseks – positiivset tagasisidet tuli nii müüjatelt kui ka ostjatelt, seega võib loota, et algus on pandud uuele arstiteaduse rebastenädala traditsioonile!

 

Laura Johanna Tuisk
V kursus

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kinnitas otsuse kuulutada välja stipendiumikonkurss kliinikumi arst-residentidele, arst-õppejõududele ja arstidele kliinilistel erialadel kliinikumile oluliste teaduslike probleemide analüüsimiseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoriõppes alates 2016/2017. aasta sügissemestrist.


Stipendiume on kaks, ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot kalendrikuus ühele stipendiaadile.


Stipendiumi taotleja peab esitama komisjonile taotluse elektrooniliselt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., milles on:


1. avaldus koos juhendaja(te) ja vastava eriala kliiniku nõusolekuga;
2. curriculum vitae;
3. doktoritöö kavand;
4. juhendaja(te)ga kooskõlastatud individuaalplaan;
5. motivatsioonikiri, millest nähtuvad teema teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis ning selle olulisus Kliinikumile.


Dokumentide esitamise tähtaeg on 30. september 2016.

 

Kliinikumi Leht

Nüüdsest asendab seni Ovidi kaudu kasutusel olnud Clin-eGuide uus töövahend Ovid MD. Ovid MD-d on väga lihtne kasutada – sisestada tuleb vaid vajalik(ud) märksõna(d). Informatsioon kogutakse kokku järgmistest infoallikatest: ajakirjaartiklid, Ovid Medline, UpToDate, olulisemad meditsiinialased raamatud, Cochrane’i ülevaated ja ACP Journal Club.


Ovid MD-d saab kasutada kas kliinikumi arvutivõrgu arvutitest või väljastpoolt kliinikumi arvutivõrku terminaliserveri kaudu.


Esialgu saab Ovid MD-d kasutada uue aastani.

 

Teie meditsiiniinfo keskus

lk12 MoldovaKliinikum sai välisministeeriumi arengukoostöö valdkonnas raames jätkurahastuse projektile „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas". Projektiga juurutatakse kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse loomisel saadud kogemused ja teadmised meie partnerhaiglas Chisinau erakorralise meditsiini haiglas.


Projekti ühe eestvedaja dr Matti Maimetsa sõnul hämmastas teda partnerhaigla õdede hoog ja entusiasm, millega Tartu kolleegide kogemustest kinni haarati. Dr Maimetsa sõnul on jätkuprojekti eesmärk tagada, et senitehtu ei jääks pelgalt ühekordseks kampaaniaks. Õpitu kinnistamiseks ja samas uute sammude astumiseks on jätkuprojekt oluline. „Meie arstide fookuses on endiselt antibakteriaalsete ravimite poliitika juurutamine. Oleme andnud esmased juhised, kuid jätkuprojekt võimaldab juhiseid Moldova oludele paremini kohandada. Õed aga jätkavad sealt, kus eelmine kord pooleli jäime, so haiglaelu A-st ja O-st ehk käte antiseptikast".

 

Kliinikumi Leht

lk12 Moldova arengukoostoo est

Kesksuvel esitles dr Vello Padrik raamatut „Eesti kirurgiast läbi aegade". Mahukas, 463-leheküljelises teoses, annab autor ülevaate kirurgia kujunemisest Eestis. Kokku on kogutud lood erinevatel aastakümnetel töötanud arstiteaduskonna õppejõududest, üldkirurgidest, uroloogidest, lastekirurgidest, traumatoloogidest ja ortopeedidest, näo- ja lõualuukirurgidest, kardiovaskulaarkirurgidest, torakaalkirurgidest, onkokirurgidest ning ka väliseesti kirurgidest.

 

Lisaks dr Vello Padrikule on kirurgide elulood, mäletsused ja meenutused kokku kogunud ja kirja pannud mitmedki teised meditsiinimaastikuga seotud olnud ning praegugi meditsiinis töötavad kaasautorid.

 

Kliinikumi töötajad saavad raamatut osta hematoloogia-onkoloogia kliinikust ruumist 4013 (K-korpus, IV korrus).

 

Kliinikumi Leht

lk5 Medinfo Instructional course lectures

Meditsiiniinfo keskuse raamatukogu on täienenud kahe uue raamatuga: „Instructional Course Lectures vol 64" ja „Instructional Course Lectures vol 65".


Raamatud on välja andnud American Academy of Orthopaedic Surgeons. Raamatutest leiate AAOSi 2014. ja 2015. aasta aastakonverentsidega seotud materjalid. Mõlema raamatuga on kaasas ka ligipääs raamatute sisuga seotud videomaterjalidele.


Ootame kõiki tutvuma meditsiiniinfo keskusse L. Puusepa 2–123.

 

 

Meditsiiniinfo keskus

Märtsi lõpus avab kliinikum e-konsultatsiooni veebikeskkonna, eesmärk on parandada diagnostika ja ravi kättesaadavust. E-konsultatsioon on teenus, mille puhul perearst kirjutab patsiendile e-saatekirja ja saadab selle tervise infosüsteemi vahendusel eriarstile. Eriarstil on kaks võimalust, esimesel juhul annab ta digitaalselt perearstile soovitused patsiendi edasise jälgimise või ravi kohta. Teisel juhul võtab eriarst ravi üle, kutsub patsiendi vastuvõtule ning korraldab vajalikud uuringud ja protseduurid. E-konsultatsioon loob võimaluse suunata kiiremat arstiabi vajavad patsiendid väljaspool tänast järjekorrasüsteemi vastava eriala vastuvõtule.

 

Haigekassa rahastab hetkel e-konsultatsiooni 13 erialal, kliinikum hakkab teenust osutama järk-järgult erialade kaupa. Esimene, kus e-konsultatsiooni pakutakse, on uroloogia.

 

Tänaseks on tehniline testimine tehtud, järgmiseks sammuks on e-konsultatsiooni live-testimine. Kuna meetod on nii kliinikumile kui ka perearstidele veel uus, alustatakse esialgu kitsamas perearstide ringis. Kui tehnilisi tõrkeid ei esine, saab julgemalt edasi minna juba ka järgmiste erialadega.

 

Analüüsi-marketingiteenistuse direktori Merje Tiku sõnul on e-konsultatsiooni lahendus uus nii perearstide kui ka eriarstide jaoks. „Iga uus lahendus toob muudatusi töökorraldusse ning vajab sisseelamisaega," kommenteeris Merje Tikk. Tegemist on sisuliselt CITO! vastuvõtu kaasaegsema lahendusega, mis tagab patsientidele kiire ja õigeaegse eriarstiabi.


Uuringute ja e-konsultatsiooni eest tasub uuringu või e-konsultatsiooni tellinud perearst vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuse (piir)hinnale.


Kliinikum tõstatab murekohana, et teenuse praegune hind ei kata kaugeltki kõiki sellele tehtavaid kulusid – IT arendustööde tegemine on jäetud haigla hooleks. On mitmeid nüansse, näiteks e-konsultatsiooni käigus patsiendile kuluv aeg, vastuvõtuaja, uuringute ja protseduuride jaoks aja leidmine, mis toovad muutusi töökorraldusse.

 

Klinikumi Leht

lk3 uued korpused A. MaasikKolimisjärjekord on jõudnud hematoloogia-onkoloogia kliinikuni ning alates 22. veebruarist on uutes ruumides:


• hematoloogi ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi ― J-korpuse 1. korrusel
• onkoloogi ambulatoorne vastuvõtt ja ambulatoorne (keemia)ravi ― J-korpuse 1. korrusel
• radio- ja onkoteraapia osakond (va kiiritusravi) ― K-korpuse 7. ja 8. korrusel
• kirurgilise onkoloogia osakond ― K-korpuse 6. korrusel


Uude, s.o J-korpusesse tulijail soovitame haiglasse sisenemiseks kasutada Maarjamõisa haigla N. Lunini tänava poole jäävat peasissepääsu, kust on hõlbus suunduda registratuuri ning sealt edasi arsti vastuvõtule.
Hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond jätkab oma senistes ruumides, s.o Maarjamõisa haigla H-korpuse 5. ja 6. korrusel.
Radio- ja onkoteraapia osakonna kiiritusravi jätkub Vallikraavi 10 hoones kuni peatse kolimiseni L. Puusepa 8 uude J-korpusesse.
Osakondade ja kabinettide telefoninumbrid jäävad samaks.

lk2 Koidula TrummerIseseisvusepäeva eel saavad president Toomas Hendrik Ilveselt teenemärgi 99 inimest, nende hulgas kliinikumi naistekliiniku ja vähihaigete koduse toetusravi õde Koidula Trummer.


"Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele, demokraatiale, teadmistele, innovatsioonile," kirjutas president Ilves otsuse eessõnas.


IV klassi Eesti Punase Risti teenetemärk, mille Koidula Trummer pälvib, on asutatud 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi poolt. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest.


Koidula Trummer, kes on õekutset pidanud pea 42 aastat, lõpetas Tartu meditsiinikooli 1974. aastal. Seejärel asus ta tööle tollase nakkushaigla lasteosakonda, töötades seal üheksa aastat. Järgnesid pea 20 aastat Tallinna onkoloogiahaiglas, pärast mida pöördus Koidula tagasi kodulinna Tartusse – juba üle 13 aasta teeb ta kliinikumi naistekliinikus õetööd. Vähihaigete toetusraviga liitus ta SA Vähihaigete Toetusravi rajaja dr Kaiu Suija kutsel 11 aastat tagasi. See töö tähendab väga erinevate diagnooside ja vajadustega kodust abi vajavate vähihaigete aitamist – arsti koostatud raviplaani jälgimist, ravimine manustamist, kateetri paigaldamist, sidumist ja psühholoogilist nõustamist.

 

Töö, mida president tunnustuse vääriliseks pidas, pole alati kerge: „Kindlasti on raskeid hetki, ent mind aitab minu tööülesannete kahepoolsus – naistekliinikus olen seotud uue elu algusega, vähihaigete puhul kahjuks üle poolte neist ei tervene," lausub Koidula. „Tunnustus on mulle ootamatu, samas juhib see tähelepanu õdede tööle ja rollile. Kindlasti tähistab teenetemärk ka vähihaigete koduse toetusravi head meeskonnatööd, mida koordineerib ja korraldab dr Kaiu Suija," arvab Koidula.

 

President Ilves annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril Vene Teatris.

 

Helen Kaju

lk5 sissepaas Arne Maasik• Ambulatoorne osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, I korrus, sissepääs N. Lunini tänava poolt.
• Gastroenteroloogia osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, IX korrus.
• Endoskoopiakeskus: L. Puusepa 8, J-korpus, III korrus, sissepääas N. Lunini tänava poolt.
• Sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, VII korrus (reumatoloogia-endokrinoloogia) ja VIII korrus (sisehaigused).
• Nakkushaiguste osakond: Riia 167.
• Nefroloogia osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, VI (dialüüs) ja V (statsionaar) korrus.
• Kliinilise Meditsiini Instituudi Sisekliinik: L. Puusepa 8, L-korpus, VI korrus.
• Laborimeditsiin: L.Puusepa 2, I korrus.

 

Palume sisekliiniku patsientidel hoonesse sisenemiseks kasutada Maarjamõisa haigla N. Lunini tänava poole jäävat peasissepääsu, kust on hõlbus suunduda registratuuri ning sealt edasi arsti vastuvõtule.

 

Palume tähele panna, et ka reisinõustamine ja vaktsineerimine toimuvad alates 25. jaanuarist L. Puusepa 8 L-korpuse I korrusel.


Eriarsti ja õe vastuvõtule saab aega broneerida telefonil 731 9100, registratuuris kohapeal või interneti teel: www.ePatsient.ee. Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

lk2 Karl KullKarl Kull on sündinud Tartus 11. detsembril 1989. aastal. Õppis Tartu Miina Härma Gümnaasiumis 1997–2009. Kõrghariduse omandas ta Tartu Ülikoolis keemia erialal ning täiendanud on ennast Tallinna Tehnikaülikoolis.

 

Karl Kull töötas Tartu Miina Härma Gümnaasiumis keemia õpetajana aastatel 2010–2014. Ta on meditsiiniettevõtte HealMe OÜ nõukogu esimees ning Hirv OÜ asutaja. 2013. aastast alates on Karl Kull Tartu Linnavolikogu liige.

Omab Šveitsi, Saksamaa, Belgia, Inglismaa ning Leedu meditsiiniasutuste ning teiste Euroopa riikide meditsiiniga seonduvate ettevõtete võrgustikku. Kull on olnud seotud erinevate Euroopa infotehnoloogiliste projektidega.

 

Karl Kull on MTÜ Korp! Sakala Vilistlaskogu aseesimees ning MTÜ Sport and Music Plus esimees. Tema hobideks on restaureerimine, motosport, jäähoki ning muusikaga tegelemine.

 

Kliinikumi Leht

lk1 lindiloikamine11. detsembril avati Marjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk, lindi lõikasid läbi kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.


Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Tartu Ülikooli Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. "Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on."

lk12 Moldova delegatsioon2Moldova Chişinău erakorralise meditsiini haigla arstid ja õed õpivad haigla infektsioonikontrolli loomist läbi kliinikumi kogemuse. Ühe nädala pikkusel õppevisiidil viibisid üheksa arsti ja õde, kelle õlul saab olema infektsioonikontrolli teenistuse loomine Moldovas ning kõik muu sellega kaasnev.


Moldova delegatsioon vaatas kliinikumi kolleegidega ühiselt üle, tuletas meelde ja proovis läbi algteadmised alustades kätepesust ja antiseptikast lõpetades kateetrite panemise ja ravimite manustamise tõdedeni.


Reanimatsiooni osakonna vanemõde Veronica Ciobanu hindas nähtut kõrgelt: „Meid aitab palju, et nägime ja kogesime ise, kuidas Tartus töötatakse. Saime ise läbi teha praktilised toimingud, näiteks kätepesu, täpselt nii, nagu kliinikumis tehakse. Tegime ka palju pilte, et neile tuginedes kolleege kodus õpetada".


Muljeid, mida Tartust koju viiakse, on palju. Veronica Ciobanu hinnangul on arstide ja õdede tööjaotus Eestis teistsugune kui tema kodumaal: „Mulle meeldis väga, et hooldaja saab koos õega haigega tegeleda. Meil on hooldaja õlul paljugi sellist, millega kliinikumis tegelevad tugiteenistused – majandusteenistus, toitlustusteenistus jne."


Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktori Matti Maimetsa sõnul on Moldova meedikud on mitmes mõttes samas olukorras, kus meie olime umbes 15 aastat tagasi. „Ühise taustsüsteemi tõttu on meil neile palju õpetada. Tore on näha, et külalised ka tegelikult soovivad koduhaiglas muudatusi läbi viia," kommenteeris dr Maimets.


Projekti „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas" rahastab välisministeerium arengukoostöö valdkonna raames. Projekti eesmärk on juurutada kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse loomisel saadud kogemused ja teadmised kliinikumi projektipartnerite juures Moldovas.

 

Kliinikumi Leht

lk12 arengukoostoo

lk5 Peet Aleksander Tammeaid26. novembril 2015 kaitses Aleksandr Peet A. Linkbergi nim auditooriumis (L. Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Intrauterine and postnatal growth in children with HLA-conferred susceptibility to type 1 diabetes" („Pre- ja postnataalne kasv lastel 1. tüüpi diabeedi riski kandvate HLA genotüüpidega").


Doktoritöö juhendajateks olid professor Vallo Tillmann (TÜ Lastekliinik) ja professor Mikael Knip (Helsingi Ülikool).
Oponent vanemteadur Lars Christian Stene, PhD (Norra Rahvatervise Instituut, Oslo, Norra).

 

Kokkuvõte:
Üle kogu maailma insuliinisõltuva ehk 1. tüüpi diabeedi (T1D) esinemissagedus tõuseb 3-4% aastas. Tegemist on autoimmuunhaigusega, kus organismi enda immuunsüsteem teadmata põhjustel hävitab insuliini tootvaid β-rakke. T1D on geneetilise eelsoodumusega haigus, mida määravad enamasti teatud HLA 2. klassi geenide tüübid. Geneetilise eelsoodumusega inimestest haigestub ainult kuni 5%. Selle tõttu arvatakse, et T1D haigestumuse tõusu põhjuseks on muutuv elukeskkond.


Suurem sünnikaal ja kiirem lapseea kasv suurendavad riski haigestuda T1D. Aktseleratsiooni hüpotees kohaselt tänapäeva Lääne ühiskonnas, kus esineb pidev toidu üleküllus ja sellest tingitud rasvumine, insuliini vajadus on tõusnud juba varasest lapsepõlvest. Ülekoormatud β-rakud muutuvad immuunsüsteemile paremini äratuntavateks, provotseerides nii nende vastase autoimmuunsuse teket.


T1D eelsoodumust põhjustavate geenide roll kiirenenud pre- ja postnataalses (ehk sünnieelses ja sünnijärgses) kasvus ei ole selge. Ei ole selge ka lapseea kasvu reguleeriva ühe olulisema faktori ehk insuliini sarnase kasvufaktori I (IGF-I) ja seda veres kandva valgu IGFBP-3 roll. Uuringud on näidanud, et mõlemad võivad olla tähtsad T1D väljakujunemises. Osana suurest rahvusvahelisest projektist DIABIMMUNE, kolmes riigis (Eesti, Soome ja Venemaal Karjala) kontrolliti T1D geneetilise riski suhtes ca 9000 vastsündinud. Uurisime, kas laste sünnikaal ja sünnijärgne kasv sõltub HLA geeni tüüpidest. Geneetilise eelsoodumusega lastel (ca 500) uurisime, kas IGF-I või IGFBP-3 võiksid mõjutada kasvu või β-rakkude vastase autoimmuunsuse tekkimist.


Leidsime, et T1D riski kandvad HLA geenid enamasti ei mõjuta sünnikaalu. Samas, võrreldes lastega, kellel geneetilist riski T1D suhtes ei ole, kasvavad kõrge geneetilise riskiga lapsed kahe aasta vanuseni halvemini ja nende laste IGF-I ja IGFBP-3 tase on oluliselt madalam võrreldes teiste lastega. Autoimmuunse protsessi tunnustega lastel on IGF-I madalam, võrreldes teiste lastega, samas näitas IGFBP-3 olulist juurdekasvu vahetult enne autoimmuunsuse teket. Kokkuvõttes leidsime, et T1D riski kandvad HLA geenid ei mõjuta sünnikaalu, küll aga varajast lapseea kasvu. Oma osa selles võib olla IGF-I ja IGFBP-3, viimastel ka oma roll β-rakkude vastase autoimmuunsuse väljakujunemises.


lk5 Tillmann Vallo TennusProfessor Vallo Tillmann: Aleksandr Peedi doktoritöö baseerub Euroopa Liidu 7. raamprojekti DIABIMMUNE raames kogutud andmetel. Aleksandri vastutada oli väga olulise uuringugrupi, Eesti sünnikohordi, jälgimine. Sellesse gruppi kuulus 343 last kõrgenenud geneetilise riskiga 1. tüüpi diabeedi tekkeks, keda jälgiti 3 esimese eluaasta jooksul. Paralleelselt toimus sarnane uuring ka Helsingis ja Petrozavodskis, Venemaa Karjalas. Kogu uuringut juhtis professor Mikael Knip Helsingi Ülikooli Lastehaiglast, kes oli ka Aleksandri doktoritöö teine juhendaja. Tegemist oli väga töömahuka uuringuga, kus lapsi uuriti vanuses 3, 6, 9, 12, 18, 24 ja 36 kuud. Lisaks laste läbivaatusele võeti neilt igal visiidil ka vereproov, nad täitsid päevikut dieedi, ravimite ja haigestumiste kohta, koguti jooksvalt kümneid roojaproove, aga ka proove rinnapiimast, kodutolmust ja joogiveest. Esimesed lapsed haarati uuringusse septembris 2008 ja viimased lõpetasid oma jälgimise aprillis 2013. Mul on väga hea meel, et selle suure projekti kaks esimest teaduspublikatsiooni olid just Aleksandri doktoritöö 2 artiklit. Nüüd on neile lisandunud jõudsasti lisa. Kõike seda jõudis Aleksandr teha oma kliinilise töö kõrval, mis viimased 3 aastat on olnud väga pingelised, sest tema jälgida on olnud kõik 200 diabeediga last Lõuna-Eestist.


Mis puudutab Aleksandri töö kliinilist tähendust, on minu arvates olulisim töö, kus me näitasime, et vahetult enne diabeedi autoantikehade teket suureneb insuliinisarnase kasvufaktorit siduva valgu (IGFBP-3) kontsentratsioon veres. See on uudne avastus, mida varem ei ole kirjeldatud. Kas sellel võib olla ka praktiline väljund, näitab aeg, kuid teoreetiliselt on võimalik läbi selle mehhanismi mõjutada autoantikehade teket ja seeläbi ka diabeedi teket.

lk8 gripi vaktsineerimineGripihooaeg on algamas ning viimane aeg on end haiguse vastu vaktsineerida, kui seda veel tehtud pole!


Gripp on hingamisteede viirushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas ja mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel levivate piiskade abil. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Gripiviirust levitab nakatunud inimene ka siis, kui tal sümptomeid veel ei esine.


Gripile iseloomulikud kliinilised sümptomid on haiguse järsk algus üldise halva enesetunde, liiges- ja lihas- või peavalu ning palavikuga, millele lisanduvad ägeda respiratoorse haiguse sümptomid (mitteproduktiivne köha, kurguvalu, riniit). Gripp võib põhjustada primaarset viiruslikku kopsupõletikku ning kaasuvate haigusseisundite (näiteks kopsu- ja südamehaigused) ägenemist. Gripp võib tüsistuda bakteriaalse pneumooniaga ja lõppeda letaalselt.


Uuringud näitavad, et tervishoiutöötajad võivad gripiviirusega nakatada eeskätt neid patsiente, kellel on eelsoodumus tüsistuste tekkimiseks. Grippi nakatumist peaks kindlasti vältima väikelastel, vanuritel, immuunpuudulikkuse ja krooniliste haigustega patsientidel.


Parim võimalus enda, oma lähedaste ja patsientide kaitsmiseks gripi vastu on igaaastane vaktsineerimine. Kliinikumi töötajad, kes puutuvad kokku patsientidega, saavad end vaktsineerida tööandja kulul ja vaktsineerimine peaks olema loomulik osa tervishoiutöötajaks olemisest. Gripi vastu võib vaktsineerida alates 6. elukuust ja vaktsineerimine on soovitatav ka rasedatele.


Infektsioonikontrolli teenistus tuletab meelde, et vaktsineerimine on väga vajalik gripiviiruse leviku vältimiseks ja vaktsineerimata personal peab kogu gripihooaja vältel kokkupuutel patsientiga kandma kirurgilist maski. Olulisel kohal on ka kätehügieen. Haigestunud tervishoiutöötajal on soovitav jääda koju.


Küsimuste korral palume pöörduda See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 731 8113.

 

Infektsioonikontrolli teenistus

lk12 Hanna liina vosaKliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpu kontsert on tänavu neljapäeval, 10. detsembril algusega kell 19.00 ülikooli aulas. Kontserdil esineb Hanna-Liina Võsa.


Kontserdile järgneb traditsiooniline vastuvõtt. Sel aastal on vastuvõtt Tartu ülikooli kunstimuuseumis (asub ülikooli peahoone I korrusel).


Pilet maksab 10 eurot, tudengitele 5 eurot. Pileteid müüakse kliinikumi kantseleides (L. Puusepa 1a IV korrusel, L. Puusepa 8, kõrvakliinikus, stomatoloogiakliinikus, lastekliinikus ja psühhiaatriakliinikus ning arstiteaduskonna dekanaadis).

Alates sellest sügisest annab kliinikum välja kuni kaks doktoritöö stipendiumi eesmärgiga soodustada teadustöö tegemist. Doktoritöö stipendiumile saavad kandideerida kliinilistel erialadel arstiteaduskonna doktorantuuris õppivad ja kliinikumis töötavad arst-residendid ja arst-õppejõud ning arstid. Stipendiumi makstakse täiskoormusega õppivale doktorandile kuni töö valmimiseni, ent mitte pikemalt, kui on nominaalne õppeaeg.


Sel korral saavad stipendiumi närvikliiniku arst-õppejõud Kati Toom ning silmakliiniku arst-resident Kalev Nõupuu.


lk2 Kati ToomDr Kati Toom on lõpetanud 2008. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude ning 2014. aastal neuroloogia eriala residentuuri. 2014. aastast töötab ta kliinikumis arst-õppejõuna neuroloogia erialal. Dr Toome doktoritöö teemaks on „Primaarsete peavalude levimus, nende seos levinumate riskifaktoritega ning peavaludega inimeste elukvaliteet Eestis". Peavalu on üks levinumaid rahvastiku terviseprobleeme. Primaarsed peavalud põhjustavad populatsioonis olulist isiklikku kannatust, elukvaliteedi langust ning sotsiaalset ja majanduslikku kahju, kuid omamata täpseid tõenduspõhiseid andmeid probleemi levimuse kohta Eestis on raske muuta hoiakuid ühiskonnas või poliitilisel tasandil, parandada arstiabi ja peavaludega patsientide elukvaliteeti ning vähendada peavaludega seostuvaid otseseid või kaudseid kulusid.


Doktoritöö eesmärgiks on määrata primaarsete peavalude levimus ning nendega seostuvate levinumate riskifaktorite esinemine Eestis, hinnata primaarsete peavaludega inimeste elukvaliteeti, määrata Eestis primaarsete peavaludega inimeste pöördumismäära arstile ning valmidust peavaluga seostuvate raviteenuste eest ise maksta. Prognoosime, et peavalu levimus Eestis on kõrge. Varasemalt on näidatud, et ravimata peavalud on majanduslikult koormavad nii indiviididele kui riigile, samas on struktureeritud peavalualane tervishoiuteenus sellisena, nagu seda näeb ette Euroopa Peavalu Föderatsiooni soovituslik juhis Euroopa Liidu riikide jaoks, majanduslikult piiratud ressursside tingimustes optimaalne. Doktoritöö tulemustele toetudes saab tõenduspõhiselt põhjendada, miks on vajalik ka Eestis välja töötada Euroopa standarditele vastav tervishoiuteenus. Mitte vähem tähtis töö praktiline väljund on avalikkuse tähelepanu tõmbamine temaatikale ning teadlikkuse tõstmine peavaludest ühiskonnas.


Dr Toome töö juhendajaks on dr Mark Braschinsky.

 

 

lk2 Kalev NoupuuDr Kalev Nõupuu on silmakliiniku silmakirurgia arst-resident ja arstiteaduskonna III aasta doktorant. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastal 2010 ning 2013. aastal silmahaiguste residentuuri, mille lõpetamise järgselt sooritas Euroopa silmaarstide kvalifikatsioonieksami ning siirdus seejärel aastaks USAsse Columbia ülikooli silmakliinikusse teadustööle.


Oma doktoritöö raames tegeleb dr Nõupuu silmapõhja (reetina) düstroofiatega, kitsamalt Stargardti tõvega. Haigus on üks sagedasemaid pärilikke reetina düstroofiaid, mis põhjustab nägemislangust juba küllalt varases eas. Varasemalt on näidatud, et Stargardti tõve põhjustavad mutatsioonid ABCA4 geenis. Geen kodeerib fotoretseptorites paiknevat visuaaltsüklis olulist vitamiin A derivaatide transporterit, mistõttu viib geeni defekt visuaaltsükli häirumiseni ja fotoretseptorite kaole. Kalev Nõupuu uurimistöö fookuseks on Stargardti tõve põhjustatud reetina struktuurimuutuste kirjeldamine ning korrelatsiooni leidmine kirjeldatud struktuurimuutuste ja geenimutatsioonide vahel. Teema aktuaalsus on tingitud intensiivsest teadusarendusest geeni- ja tüvirakuteraapia vallas ja seda just Stargardti tõve kontekstis. Geeniteraapia seisukohast on Stargardti tõbi heaks sihtmärgiks, kuna haigust põhjustav geen on teada, seega aitab iga uus teadmine lähemale jõuda ka haiguse ravile.


Dr Nõupuu doktoritöö juhendajateks on dr Kuldar Kaljurand (Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juhataja) ja professor Rando Allikmets (Columbia Ülikooli silmakliiniku teadusdirektor, Acquavella professor).

 

Kliinikumi Leht

lk3 Kadri Tamme 29. novembril 2015 kell 16.00 kaitseb Kadri Tamme A. Linkbergi nim auditooriumis (L. Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „High volume haemodiafiltration in treatment of severe sepsis – impact on pharmacokinetics of antibiotics and inflammatory response" („Suuremahuline hemodiafiltratsioon raske sepsise ravis – toime antibiootikumide farmakokineetikale ning süsteemsele põletikureaktsioonile").

 

Juhendajad professor Joel Starkopf, dr. med. (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik) ja külalisprofessor Hartmut Kern, dr. med. (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik).

Oponent professor Jan J. De Waele, MD, PhD (Dept. of Critical Care Medicine, Ghent University Hospital, Belgium).

 

Kokkuvõte:
Suuremahuline hemodiafiltratsioon raske sepsise ravis – toime antibiootikumide farmakokineetikale ning süsteemsele põletikureaktsioonile.

 

Sepsis – organismi ülepiiriline reaktsioon infektsioonile – ja selle kõige raskemad vormid, raske sepsis ja septiline šokk, on oluline tervishoiuprobleem. Sepsise ravi võtmeküsimusteks on õige antibakteriaalne ravi, kiire infektsioonikolde kontroll ja ülepiirilise põletikureaktsiooni pidurdamine. Põletikureaktsiooni pidurdamiseks on kasutatud mediaatorite kehavälist eemaldamist teatud tüüpi neeruasendusravi – suuremahulise hemodiafiltratsiooni (HVHDF) abil.


Kuigi potentsiaalselt efektiivne põletikureaktsiooni ravis, võib HVHDF organismist eemaldada liigselt antibiootikume, muutes ebaefektiivseks infektsiooni ravi. Käesoleva töö eesmärgiks oli kirjeldada kahe antibiootikumi, doripeneemi ja piperatsilliin/tasobaktaami käitumist HVHDF-i ajal, et leida vajalikud annused, ning kirjeldada selle meetodi toimet patsiendi vereringele ja põletikumediaatorite kontsentratsioonile vereseerumis. Selleks koguti raskes sepsises ja septilises šokis ägeda neerupuudulikkusega patsientidelt 12 vereproovi ühe annuse doripeneemi ja piperatsilliin/tasobaktaami manustamise järgselt ja määrati nende ravimite kontsentratsioonid. Enne ja pärast 10-tunnist HVHDF-i registreeriti patsientide vereringe näitajad ja määrati põletikumediaatorite kontsentratsioonid vereseerumis. Leidsime suured patsientidevahelised erinevused ravimikontsentratsioonides ühesuguse annuse manustamise järgselt. Nii doripeneemi kui piperatsilliin/tasobaktaami keskmine eemaldumine organismist HVHDF-i ajal oli umbes kaks korda aeglasem kui tervetel vabatahtlikel. Raskes sepsises ja septilises šokis ägeda neerupuudulikkusega patsientide raviks HVHDF-i ajal sobivad normaalse neerufunktsiooniga patsientidele soovitatud annused. Suurte patsientidevaheliste erinevuste tõttu on täpsemaks annustamiseks vajalik ravimi kontsentratsioonide jälgimine ravi ajal. Patsientide vereringe paranes HVHDF-i ajal, vereringe paranemine ei olnud tingitud põletikumediaatorite kontsentratsiooni vähenemisest.

 

Professor Joel Starkopf: Kadri Tamme doktoritöö on hea näide siirdemeditsiinilisest lähenemisest kliiniliselt olulise probleemi lahendamiseks. Ravimite manustamine on arstimise lahutamatu osa. Kuigi ravimite kasutusjuhendid kirjeldavad üsna detailselt ravimite kasutamisnäidustusi ning doseerimist, on igapäevases praktikas küllalt sageli situatsioone, kus me ei tea, kas konkreetsele haigele manustatud ravimi doos on õige või mitte. Intensiivravi haigetel on ravimite metabolism ja eliminatsioon üsna erinev situatsioonist tervetel vabatahtlikel, kellel tehtud uuringutest pärinevad enamasti ravimite doseerimissoovitused. Infektsioonhaiguste ravis on ülioluline antibiootikumide piisav kontsentratsioon vereplasmas. Intensiivravihaigel võib seda olulisel määral mõjutada ägeda neerupuudulikkuse tõttu rakendatud dialüüsravi. Dialüüsravi meetodid on detailides oluliste erinevustega ja see komplitseerib olukorda veelgi. Kadri Tamme uuriski oma doktoritöös kahe antibiootikumi farmakokineetikat haigetel, kes septilise šoki ja ägeda neerupuudulikkuse tõttu vajasid dialüüsravi. Uuringutes testisime matemaatilise modelleerimise rakendatavust antibiootikumide doseerimisskeemi leidmiseks selles kriitilises seisundis haigete rühmal. Kuigi uuringute tulemusena saame anda soovitusi kahe antibiootikumi doosi valimiseks antud haigetel, tõdesime üldistusena, et tuleviku arengutee on pigem ravimite plasmakontsentratsiooni mõõtmine ja jälgimine igal üksikul haigel. Matemaatilisel modelleerimisel on kindlasti tähtis roll kliinilises farmakoloogias, kuid intensiivravi haigetel on ravimite metabolism ning eliminatsioon sedavõrd varieeruv, et ideaalselt täpse mudeli leidmine farmakokineetika kirjeldamiseks on keeruline. Kadri Tamme doktoritöös saadud teadmisi oleme rakendanud raviotsuste tegemisel igapäevases praktikas. Seega on tegu olulise uurimistööga, millel on otsene väljund kliinilises meditsiinis.