Alates 12. detsembrist 2013. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige prof Aadu Must. Prof Aadu Must  asendab senist nõukogu liiget emeriitprofessor Ennu Seppa.

aadu mustAadu Must on sündinud 25. märtsil 1951. aastal Pärnus. 1969. aastal lõpetas ta Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976. aastal cum laude ajaloo eriala Tartu Ülikoolis. Samal aastal asus ta TÜ ajaloo osakonna õppejõu kohale. 1986. a. kaitses ajalookandidaadi kraadi teemal "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983".

Aadu Must on Tartu Ülikooli õppejõud alates 1976. aastast ning professor alates 1997. aastast.  Tema teadusliku uurimistöö põhisuunad on Eesti ajaloo allikad ja arhiivindus.

Aadu Must oli aastatel 1999-2007 Tartu Linnavolikogu liige (esimees 2001-2007, 2009-2011, alates 31.oktoober 2013) ja Riigikogu XI ja XII koosseis liige.

Ta on ajakirja „Kleio" (alates 1998. aastast "Ajalooline Ajakiri)" taasasutaja ja peatoimetaja (1989 – 2003). Ta on Akadeemilise Ajalooseltsi, Eesti Arhiivinõukogu, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Arhivaaride Ühingu ning Rotary Tartu Toome Klubi liige.

Aadu Must on raamatute „Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest" (Tartu, 2001); „Eestlaste perekonnaloo allikad" (Tartu, 2000), "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik 1833 –1983" (1985), autor, ta on koostanud ja toimetanud mitmeid ajalooväljaandeid.

Aadu Musta on tunnustatud järgmiste autasudega: Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk, Poola Vabariigi Teeneteordeni rüütlirist, Hollandi Oranje-Nassau ordeni II klass, Tartu Raepreemia.

Aadu Must on abielus ning nelja tütre isa.

Alates 3. septembrist alustab silmaarst Aleks Kree Lõuna-Eesti Haiglas ambulatoorseid vastuvõtte. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes tegeleb silma eesmise osa ning silmapõhja haiguste diagnostika ja raviga. Ta omab kogemusi keerulisemate silmatraumade käsitlemisel. Aleks Kree

 

Dr Aleks Kree vastuvõtt on Lõuna-Eesti haiglas Meegomäel, haiglamaja IV korrusel.

 

Kabinet on varustatud silmahaiguste uuringuteks vajaliku aparatuuriga.

 

Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda telefonil   731 9100 või Lõuna-Eesti haigla registratuuris.

 

Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00 - 16.00.

Novembrikuus lisanduvad täiendavad vastuvõtud, mille kohta saate informatsiooni kliinikumi registratuurist telefonil 7319 100.

 

Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis.

 

Vastuvõtule registreerimine telefonil 7319 100 või Lõuna-Eesti haigla registratuuris.

Reedeti on ERR Vikerraadios eetris vahva saade, kus Ivo Linna juhtimisel saavad lapsed nuputada ja vastuseid otsida väga erinevatele küsimustele. Sel aastal esitas kliinikum Miniturniiri toimetajale Kadri Tiiselile koostööpakkumise, mis lahkelt vastu võeti. Ja nii saime võimaluse esitada igas saates nuputamiseks ühe meditsiiniteemalise küsimuse.

 

Kliinikumi pähklid mõtlesid välja ja valmistasid ette dr Matti Maimets, dr Toomas Kivastik, dr Margus Ulst, dr Kristi Tael ning dr Taavo Seedre.

 

Küsimuste ühe koostaja Kristi Taela sõnul on eesmärk on julgustada lapsi mõtlema meditsiini teemadel. Küsimused puudutavad igapäevaelus tavapäraseid nähtusi ja toiminguid.

 

Saatele järgneval esmaspäeval paneme kliinikumi poolt ettevalmistatud küsimuse meie Facebook lehele. Kuulake Vikerraadiot ja jälgige kliinikumi tegemisi Facebookis!

 

Tänavu kümnendat hooaega eetris Miniturniir on populaarne mälumängusaade uudishimulikele 5.-7. klassi õpilastele. Saate ülesehitus on sarnane Mnemoturniirile, kus mängijaile esitatakse mõtlemiseks – vastamiseks kümme küsimust. Sarnaselt Mnemoturniiriga on ka kuulajail võimalik saates osaleda, sest igas mängus esitatakse üks küsimus ka neile. Hooaja lõpus, maikuus, kohtuvad kahe turniiri meeskonnad - Miniturniiri võitjad ning Mnemoturniiri meeskond, et selgitada välja Maarjamaa parimad mälumängurid. Eelmise hooaja võidukarika tõid Katoliku kooli õpilased Tartusse.

Head nuputamist lastele ja põnevat kaasaelamist lapsevanemaile!

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar

Kadri Tiisel, Miniturniiri toimetaja

Haarasime kliinikumi koostöö-ettepanekust kinni, sest vähemalt osa teie töötajaist on meie saate kuulajad ja kaasaelajad ning seepärast uskusin, et saame head küsimused. Meil on ka varem olnud meditsiiniteemalisi küsimusi. Tervishoid on lai ja oluline teema, sestap tahame seda ka lastele rohkem tutvustada. Kui päris aus olla, siis olid mul endalgi sahtli põhja seekord ka mõned tervishoiualased küsimused varutud.

 

Infoks:

Miniturniir on eetris reedeti kell 9.45, kordusena kell 18.30. Saated on järelkuulatavad ERR kodulehel Internetis www.err.ee

Saatejuht on Ivo Linna, toimetaja Kadri Tiisel, helirežissöör Külliki Valdma.

 

Kliinikumi üks missioon on arendada eestikeelset teaduskeelt. Eestis on vaid üks eestikeelne meditsiiniteaduslik ajakiri, see on Eesti Arst. Toetamaks emakeelset arstiteadust annab kliinikum alates 2011.aastast välja preemia parimale ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklile.

 

Sel aastal pälvivad preemia Merike Jõgiste, Maire Lubi, Aleksander Sipria ja  Tarvo Rajasalu  artikli eest „Mitmepalgeline feokromotsütoom: raske südamepuudulikkusega avaldunud haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade" Eesti Arst 2012; 91(10):556–564

 

Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest selle põhiautorile. Nominente võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul.

 

Väino Sinisalu kommentaar:

Vaino Sinisalu1Mul on hea meel tõdeda, et vaatamata üleilmastumisele ja inglise keele fetišeerimisele on kolleegid tõestanud, et ka eesti keeles on võimalik hea teadusartiklit kirjutada. Hea artikli kirjutamise eelduseks on teema põhjalik valdamine ning oskus oma mõtteid üheselt ja arusaadavalt edastada.

Näen, et tulevik on helge ka eestikeelsele meditsiiniteadusele ja loodan, et tulevikus hakkab kliinikumi toel Eesti Arstile laekuma veelgi enam heatasemelisi kaastöid.

 

 

 

 

 

 

 

Dr Maire Lubi kommentaar:

Maire Lubi1Täname kõiki autoreid, kes on panustanud artikli valmimisse. Selle haigusjuhu loetavalt ja loogiliselt kirjutamiseks tegi suure töö meie seast tänaseks lahkunud dr Tarvo Rajasalu.

 

Eelmänguna Vanasse Anatoomikumi kavandatavale meditsiiniloolisele ekspositsioonile alustab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum oma ruumides arsti- ja loodusteaduste populariseerimist kitsamas võtmes.

 

„Pea asi. Maailm õlgadel" on 2014. aasta kevadel avatav ning külastajaile aastaks tutvumiseks jääv näitus. See vaatleb – nagu pealkirigi vihjab – pead ja selle organeid, nende anatoomiat ja tööd. Kõrvale ei jäeta evolutsiooni küsimusi, seda alates selgrootutest (sest ka loomariik leiab käsitlemist!) ning lõpetades inimese individuaalse arenguga.

 

Erinevate peas asetsevate organite kõrval saavad tähelepanu osaliseks nägu (st – käitumisökoloogia ja isiksusebioloogia valdkonda kuuluvad teemad), samuti pärilikkuse valdkond. Rõhutamist väärib see, et näitus püüab organismi toimimise seletamise kõrval avada ka asjasse puutuvate teaduslike ning terapeutiliste meetodite olemust.

 

Lähtuvalt ülikooli ajaloo muuseumi spetsiifikast leiavad näitusel olulise koha arstiteaduse ajalooga seotud teemad, mh ka ühiskonnaelu mõjutanud teooriad, sellisedki, mille abil vaadelda äärmusesse läinud usku bioloogilisse determineeritusse inimsaatuste puhul.  

 

Juhindudes kaasaja museoloogia prioriteetidest võimaldatakse külastajaile erinevaid interaktiivseid tegevusi. See on keskkond, kus osaletakse tervisehariduse edendamisel. Nii on kavas „väljanäitus" kõikvõimalikest pead ja selle organeid kaitsvatest vahenditest, sealtkaudu omakorda jõutakse ennetamis- ning esmaabiküsimusteni.

Näituse üheks väljundiks on väljapanekud väljaspool muuseumi, sh ülikooli kliinikumi erinevates ruumides. Loodetavasti aitab see populariseerida arstiteadust ning lähendada erinevaid osapooli nii kliinilises töös kui akadeemilises keskkonnas.

 

Ken Kalling

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kuraator

 

16. oktoober 2013 on üle-Euroopaline südame taaskäivitamise päev.

 Kaed paastavad elu

Igal aastal sureb Euroopas  hinnanguliselt 350 000 inimest südame äkksurma, ilma, et nad oleksid jõudnud haiglaravile. Eestis sureb südame äkksurma tõttu aastas hinnanguliselt umbes 800 inimest.

 

Kiirabi statistika näitab, et keskmiselt vaid 30%-l äkksurmajuhtudest oskavad juuresviibijad rakendada elustamisvõtteid enne arstiabi saabumist. Parimates riikides teostakse aga kõrvalseisjate poolt, so enne kiirabi saabumist, elustamist 60%-l juhtudest. Ellujäämise võimalus on aga väiksem kui 10%, kui enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid ei ole rakendatud.

 

SA Tartu Kiirabi eestvedamisel korraldatakse  16.oktoobril Tartus taaselustamise alustamist julgustavaid aktsioone. Taaselustamise võtteid on viimasel viiel aastal lihtsustatud, see aga ei ole veel kodanike teadvusesse jõudnud. Tartu Kiirabi koolitusjuhi Andras Laugametsa sõnul saavad õigeaegse elustamise alustamise takistuseks peamiselt hirm ja teadmatus. „Juuresolijad ei saa aru, et on tekkinud äkksurm, satutakse paanikasse," ütleb Laugamets.

 

Koolituspäeva eesmärk on, et inimesed teadvustaksid, mida teha, kui keegi lähedalviibija kaotab teadvuse:

 

-Kui sinu nähes kaotab keegi teadvuse, pane ta pikali

-Vali hädaabinumber 112

-Kui abivajaja ei hinga normaalselt, alusta vajutustega rindkerele.

 

Tartu Kiirabi saadab linna eri paikadesse viis meeskonda. Igas meeskonnas on vähemalt üks kiirabitöötaja ja iga rühmal on kaasas ka oma mannekeen. Kõik rühmad on läbinud põhimõtteid ühtlustava koolituse SA Tartu Kiirabis. Eesmärk on kutsuda inimesi oma oskusi proovima, arendama ja meelde tuletama mannekeenidel. „Oluline on, et inimesed ei kardaks kriisiolukorras tegutseda, ning et nad ei seaks ennast samal ajal ka ohtu", ütles Andras Laugamets. 

 

Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee usub, et sel aastal toimuvast aktsioonist saab edaspidi traditsioon, mis levib Tartust üle Eesti.

 

 „Tahame kaasa aidata aktiivsete kodanike koolitamisele. Nagu ka logolt võite lugeda – sinu käed päästavad elu!" rääkis Ago Kõrgvee.

 

Idee koolituspäeva korraldamiseks said dr Ago Kõrgvee ja Andras Laugamets Vahemeremaade erakorralise meditsiini konverentsilt, kus paljud riigid tutvustasid oma tegevust elanikkonna koolitamisel. Tartus kolmapäeval, 16.oktoobril toimuvate sündmuste eestvedaja on Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets.

 

Kliinikumi Leht

 

Hannes Danilov on sündinud 2.mail 1954. aastal. 1977. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli keemik-keemiaõpetaja erialal.

 

Danilov11Ta on töötanud Haapsalu Kaugõppekeskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana aastail 1977 – 1982, seejärel Haapsalu Rajooni Täitevkomitee Haridusosakonna juhatajana 1984 – 1989, aastail 1989 – 1993 oli Hannes Danilov Lääne maakonna maasekretär, 1993 – 1994 Haapsalu aselinnapea, Lääne maavanem 1994 – 1999,  Sotsiaalministeeriumi kantsler 1999 – 2002. Hannes Daniklov oli aastatel 2002 – 2012 Eesti Haigekassa juhatuse esimees,  Tallinna Ülikooli kantsler 2012 - 2013.

 

Hannes Danilovil on pikaajalised kogemused tervishoiuvaldkonna juhtimisel. Ta on osalenud eksperdina projektis EU – China Social Security Reform Cooperation (2009 – 2010) ja Eesti – Gruusia tervishoiualases projektis (2010).

 

Hannes Danilov on osalenud täienduskursustel „Leaders in development"  (Harvard J. F. Kennedy School of Government), „Improving the quality of health services", (Harvard School of Public Health), „Health system strengthening and sustainable financing" (WHO Flagship Courses), „Effective Health Care Resource Management Programme" (Riga, Stockholm School of Economics).

 

Hannes Danilov on Noarootsi Gümnaasiumi Hoolekogu liige.

 

Hannes Danilov on pälvinud Päästeameti Kuldristi  (1997), Valgetähe IV järgu (2004) ja Politsei teeneteristi (2005).

 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis järgmiseks 5-aastaseks perioodiks Urmas Siiguri kliinikumi juhatuse esimehe kohale. Juhatuse liikmetena jätkavad Mart Einasto ja Margus Ulst, uueks juhatuse liikmeks valiti Hannes Danilov.

 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kuulutas juhatuse esimehe ja kolme juhatuse liikme konkursi välja seoses juhatuse ametiaja lõppemisega 30.septembril 2013. Uue koosseisu volitused algasid 1. oktoobril 2013.


Tänavu ootame sõeluuringule 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963 aastatel sündinud naisi, kel on kehtiv Eesti Haigekassa kindlustus ning kel viimase 2 aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut teostatud. Eesti Haigekassa saadab neil aastail sündinud naistele ka kutsed uuringule tulemiseks. Kutsed saadetakse Rahvastikuregistris oleva aadressi järgi, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel.


Kliinikumi mammograafiakabinet ootab naisi L. Puusepa 8.

Mammobuss2
Piirkondades, kus puudub mammograafiakabinet, viiakse uuringuid läbi liikuva mammograafiga.
Samas saab uuringuid teha ka arsti poolt antud saatekirja alusel. Uuringule tulemiseks peab ette registreeruma telefonil 7 319 411 tööpäevadel kell 8.00-16.00ni.


Mammograafiabussi graafik 2013. aasta lõpus:
14. oktoober – 25. oktoober – AS Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10 Viljandi, turuplatsil Tervisekeskuse juures
28. oktoober – 30. oktoober - Türi Viljandi 4, Tervisekeskuse hoovis
31.oktoober – 8. november - AS Järvamaa Haigla, Tiigi 8, haigla hoovis
11. november – 13. november – Elva, Kesk 23, Kesklinna apteegi juures

 

Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldab koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusega Tartu linna kõrgkoolides ning kutsehariduskeskuses HIVi ja hepatiitide tasuta ja anonüümse testimise ning nõustamise.

Testimised toimuvad:
4. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Ülikooli peahoones, Ülikooli 18, auditoorium 140.
5. novembril kell 9.00-12.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas, ruum 2A9
6. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Kutsehariduskeskuses, Kopli 1, ruum C164
11. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Ülikooli peahoones, Ülikooli 18, auditoorium 140
14. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Kutsehariduskeskuses, Põllu 11c, kab 5
25. novembril kell 10.00-13.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5, ruum 208
3. detsembril kell 9.00-12.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5, ruum 220

"Alates 2008. aastast oleme igal aastal pakkunud noortele sellist õppeasutuses kohapeal toimuvat tasuta ja anonüümset sugulisel teel levivate haiguste kontrolli. Aktiivse tervisekontrolli eesmärk on tõsta noorte terviseteadlikkust ja julgust ennast testida," ütles tervishoiuosakonna juhtaja Sirje Kree.

Alates teisipäevast, 1. oktoobrist 2013 paigaldatakse L. Puusepa 1a hoones (Maarjamõisa Polikliinikus) ja lastekliinikus N. Lunini 6 uusi röntgenseadmeid.


Uute aparaatide paigaldamise ja seadistamise ajal võivad uuringute ootejärjekorrad ajutiselt pikeneda. Ooteaja lühendamiseks suunatakse mõned patsiendid L. Puusepa 8 (Maarjamõisa Haigla) radioloogia osakonna röntgenkabinetti (L. Puusepa 8 G-korpuse 1.korrusel).


Paari kuu jooksul tehakse lastele röntgeniuuringuid ainult kliinikumi peahoones L. Puusepa 8.


Saatekirjaga uuringule suunatud patsientidel palume pöörduda radioloogiakliiniku registratuuri L. Puusepa 8 G-korpuse 1. korrusel tööpäeviti kell 8-16.


Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööstipendiumi pälvis 2013. aastal dr. Jaak Kalsi juhitav töögrupp uurimistöö eest: „Arterite jäikus ennustab ateroskleroosiga haigetel üld‐ ja kardiovaskulaarset suremust." Töögruppi kuuluvad dr. Jüri Lieberg, dr. Priit Kampus, dr. Maksim Zagura, prof. Jaan Eha ja prof. Mihkel Zilmer.


Kliinikumi teadustööstipendium määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile.


Esmakordselt andis kliinikum teadustööstipendiumi välja 1999. aastal.

Kliinikumi Leht


Laupäeval, 21. septembril kell 15.00 on Emajõel sõuderegatt eriarstid vs tudengid


Võistlusdistants on 3,1 km ning kulgeb Kvissentalist Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi paadisillani.


Eesti esimene arstide sõuderegatt akadeemilistel kaheksapaatidel toimus mullu sügisel, siis finišisseerus esimesena residentide paatkond. Eriarstid esitasid residentidele väljakutse samal alal võistlemiseks aastal 2013.


Mõlemasse paatkonda kuulub 8+1 inimest, sooline, ealine, vanuseline jaotuvus pole kuidagi määratud. Võistluse üheks ja peaaegu ainsaks tingimuseks on, et eriarstide võistkonda saavad kuuluda vaid eriarstidiplomiga (võistluspäeva seisuga) arstid ja residentide võistkonda vaid võistluspäeva seisuga residentuuris õppijad.


Olete oodatud Emajõe äärde omadele kaasa elama!


Võistlus toimub iga ilmaga!


SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu 6. septembril toimunud korralise koosoleku otsusel jätkab Margus Ulst SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikmena järgneval viiel aastal. Margus Ulsti vastutusvaldkonnad on ravi-, õppe- ja teadustegevus.

 

Kolmapäeva, 22. mai õhtul võttis kliinikum kasutusele uue põlvkonna eHL-i ja eLabor-i versioonid. Tänu eelnevale heale koostööle kliinikute ja teenistustega ning mõistvale suhtumisele sujus üleminek üldjoontes rahulikult.
Informaatikateenistus tänab kõiki digitaalsete rakenduste kasutajaid mõistva suhtumise eest ja soovib toreda koostöö jätku.


Informaatikateenistus

 

1. aprillil toimus traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus dr Robert Ihrmani (Rootsi) juhtimisel seminaripäev õlaliigese endoproteesimisest reverse-tüüpi proteesiga.


Seminaril pidas ettekande ning tegi näidisoperatsiooni õlaliigese artroplastikast reverse-tüüpi proteesiga Rootsi Jönköpingu lääni keskhaigla ortopeed Robert Ihrman, kes on oma eriala tunnustatuimad spetsialiste. Järgnenud diskussioonis andsid ülevaate õlaliigese artroplastikast Eestis Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed Alo Kullerkann ja kliinikumi ortopeed Alo Rull.


Dr Ihrman rõhutas, et väga oluline on jälgida patsientide paranemist peale operatsiooni ka mitu kuud hiljem. Rootsis on kasutusel patsiendi hindamiseks nn õla skoor, mis aitab analüüsida operatsiooni tulemusi ning leida järgmistele patsientidele kõige optimaalsemad operatsioonimeetodid.


Lisaks väärtustas dr Ihrman haiglate vahelist koostööd ja kliinikujuhataja dr Aare Märtsoniga arutati kliinikumi ja teiste Eesti haiglate võimalust liituda Rootsi mitmekeskuselise uuringuga.

 

Kliinikumi Leht

 

Prof Tiina Talvik 75  Neve Vendt

26. aprillil tulid juubilari ettekannetega õnnitlema ja tänama tema õpilased ‒ praegused ja endised doktorandid, kellest mõnedel tänaseks juba omakorda akadeemilised lapsed ning lapselapsed. Prof Tiina Talvik ongi pigem emalik kui õppejõu moodi, piiritu innukuse ja utsitamisega on ta kõikidele oma õpilastele teadusteele jaganud nii küsimusi kui vastuseid, aga ka oskust elust rõõmu tunda ning muidugi näpunäiteid toiduvalmistamiseks ja südamlikku külalislahkust. Õnne, tervist ja teravat meelt!

 

Pildil: Prof. emer. Tiina Talvikut õnnitleb kunagine doktorant dr Neve Vendt (kaitses doktorikraadi 2010. aastal)

 

Kliinikumi Leht

 

Vaata juubelipeo pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

Radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõud Toomas Hermlin tegi 6. märtsil esmakordselt Eestis kopsuarteri klapi kateetrikaudse implantatsiooni.

 

Lars Sondergaard Toomas Hermlin


Teatud südamerikete puhul paigaldatakse lapsele esmase südameoperatsiooni käigus parema vatsakese ja kopsuarteri vahele homograft, mille funktsioon aja jooksul häirub ning tekkib vajadus see reoperatsiooni käigus välja vahetada või kateetri kaudu paigaldada uus klapp.


Dr Hermlin implanteeris kahele poisile kopsuarteri klapi; mõlemad protseduurid õnnestusid hästi. Kopenhaageni ülikoolihaigla (Rigshospitalet) arst Lars Søndergaard, kes proktorina mõlema operatsiooni käiku jälgis, jäi nähtuga väga rahule.


"Kõikide kateetermanipulatsioonide eeliseks on vähene invasiivsus võrreldes klassikalise operatsiooniga ja lapsed saab teisel päeval koju lubada," ütleb dr Hermlin. "Samas pole aga ka eksimiseks suurt ruumi, sest manipulatsioonid toimuvad kubemeveenis oleva 6 mm kateetri kaudu."

 

Kliinikumi Leht

 

7.‒8. veebruarini külastasid kliinikumi Helsingi ülikooli kekshaigla lastearstid: günekoloogia ja pediaatria osakonna juhataja Jari Petäjä, lastekardioloogia ja pediaatria osakonna juhataja Eero Jokinen, lastekardioloog Heikki Sairanen, lasteortopeed-traumatoloog Pentti Kallio ja lastekirurg Risto Rintala. Kohtumise eesmärgiks oli arutada lastearstide senist ning edaspidist koostööd.

 

Kliinikumi maketi ümber seisavad (vasakult) Jari Petäjä, Eero Jokinen, Pentti Kallio ja Heikki Sairanen.

Helsingi ylikooli lastearstid kliinikumis

 

Kliinikumi Leht on jõudnud 150. numbrini. Viisteist aastat tagasi ilmavalgust näinud esimeses lehenumbris täheldati, et sedamööda, kuidas muutub kliinikum, uueneb ka Kliinikumi Lehe tegu ja nägu. Nii see tõepoolest on olnud, leht on alati üritanud lugejate ette tuua olulisemad sündmused ja teemad kõikjalt kliinikumist, ehk laenates tsitaati 100. numbrist „olnud meie kliinilise elu päevakajaline peegeldaja."

 

Olen Kliinikumi Lehte teinud vahepausidega kaheksa aastat. See aeg on olnud mulle harukordne võimalus käia kliinikum läbi keldritest pööninguteni, lahanguruumidest sünnitustubadeni, aga mis peamine, saada tuttavaks kõige erilisemate inimestega. Meditsiini-universum on olnud mulle kui väljaspoolttulijale kohati mõistetamatu nagu kosmos, aga tema külgetõmbejõud on mind endasse haaranud. Mulle on antud võimalus näha ja kuulda seda, mida mittemeedikud tavaliselt kunagi teadma ei saa. Olen olnud nagu tsivilist lahinguväljal. Aga teadmist meditsiinist olen ma tänulikult vastu võtnud ning püüdnud omakorda edasi anda.

 

Kuu aega tagasi kirjutas mulle üks kirurg, et talle meeldib Kliinikumi Leht ning ta soovib tervitada kogu lehe meeskonda. Ta tegi seda teadmata, et lehetegijate meeskond on tegelikult tema ise ja kõik need sajad inimesed, kes läbi aegade on lehe kaudu lugejate ette astunud. Tõsi, on üks inimene, kes kõik need 150 numbrit on meieni toonud, jäädes ise alati varju, see on lehekujundaja Indrek Köster. Aitäh talle ja kõikidele teile!

 

Ene Selart

Kliinikumi Lehe toimetaja

 

Kliinikum paigaldas 16. jaanuaril ambulatoorse taastusravi osakonda (L. Puusepa 1 a, I korrus) esimese avalikus ruumis kasutamiseks mõeldud elustamisaparaadi (AED).

Defibrillaatori paigaldamine kliinikumis

 

Automaatne kehaväline defibrillaator (AED) on elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral. AED-aparaati võib kasutada ka erihariduseta inimene, sest aparaat juhendab kasutajat häälkäskluste abil.  Elektroodid asetatakse abivajaja rinnale, aparaat analüüsib südamerütmi ning vajadusel annab elektrišoki. Kindlasti tuleb abi andma asudes kohale kutsuda ka kiirabi. AED-aparaat on videovalve all.

Tartus on avalikud AED-aparaadid veel Tartu Kaubamajas, TÜ spordihoones Ujula tänaval, A. Le Coq spordimajas ja Aura veekeskuses.

Vaata automaatse defibrillaatori kasutamise videot: http://www.elustamine.ee/#!7

 

 

20. novembril kohtus Venemaa noorarstide ühenduse (Содружество молодых врачей) juhatuse liige Dmitri Buletov kliinikumi juhtkonnaga, et arutada koostöövõimalusi kahe maa vahel.

 

Venemaa noorarstide ühendust (CMB) huvitas eeskätt oma liikmetele praktikavõimaluste leidmine välisriikides. Ühendusse kuulub ligi tuhat noorarsti Moskvast ja selle lähiümbrusest. Eesmärkideks on seatud teadustöö edendamine noorte spetsialistide hulgas, et nende uurimistööd leiaksid avaldamist teadusajakirjanduses ning ühtlasi välismaiste meditsiiniuuenduste vahendamine.

 

Dmitri Buletovile jättis kliinikumis kogetu hea mulje. Tema jaoks oli üllatav, et Eestis on võimalik vene keelega hakkama saada. „Kuivõrd võõrkeelte oskus ei ole Venemaal noorte arstide seas väga kõrgel tasemel, siis oleks Eesti praktiseerimiseks sobilik sihtkoht, sest siin oskavad mitte ainult arstid, vaid ka patsiendid vene keeles suhelda," sõnas Buletov.

 

„Eesti on sel aastal juba kuues välisriik, kus olen meie ühendusele praktikabaaside võimaluste leidmiseks reisinud," ütles Dmitri Buletov. „Teie haigla on Euroopa kontekstis täiesti arvestataval tasemel. Olen tänulik dr Mihhail Žarkovskile võimaluse eest näha tema tööd."

 

„Lisaks paelus mind Tartu ülikooli ja arstiteaduskonna ajalugu ning side Venemaaga. Loomulikult käisin vaatamas Nikolai Pirogovi ausammast, sest õpin ju temanimelises ülikoolis [Российский национальный исследовательский медицинский университет имени Н. И. Пирогова – E.S.]."

 

Kas Tartust saab vene noorarstidele silmaringi laiendamise ja kogemuste omandamise koht, näitab tulevik.

 

Lisainfo: http://www.smvr.ru/

 

Ene Selart

 

President Toomas Hendrik Ilves andis 13. detsembril Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadurile ja Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgile Jaak Kalsile üle Vabariigi Kultuurirahastu noore teadlase preemia.

 

"Pingelise kirurgitöö ja aktiivse teadustegevuse ühendamine on esiletõstmist ja eeskuju vääriv. Teie näitate meile, et Eestis on noortel võimalik teha rahvusvaheliselt tugevat teadustööd ning samal ajal olla tubli ning hinnatud arst," ütles president Toomas Hendrik Ilves andes Jaak Kalsile preemia.

 

11. detsembril külastas kliinikumi kaheksaliikmeline Georgia (Gruusia) parlamendi ja tervishoiutöötajate esindus.

 

Kohtumistel kliinikumi ja naistekliiniku juhtkonnaga arutati edasisi koostöövõimalusi kahe riigi vahel. Delegatsiooni juhtis Georgia parlamendi tervisekomitee esimees dr Dimitri Khundadze. Külaliste seas oli dr Kote Bochorishvili, kes on TÜ arstiteaduskonna lõpetanud ja Eestis arstina töötanud.

 

Alates 1. novembrist 2012 kuni 1. novembrini 2016 on Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) Tartu osakonna esinaine ja kliinikumi usaldusisik Egle Sarap-Nöps.

 

Egle Sarap NopsVarasemalt on ta töötanud kliinikumis intensiivraviõena. Tema peamiseks ülesandeks on ETK liikmete esindamine ja huvide kaitsmine kliinikumis ning vabariigi tasandil. Lisaks jätkab ta ETK usaldusisiku kohuste täitmist kliinikumi töörühmades. Senine usaldusiski Iivi Luik tegutseb edasi riiklikul tasandil.

 

Kontakt: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kliinikumi Leht

 

29. oktoobril avati ülemaailmse insuldipäeva puhul veebileht www.insult.ee, kus kõik huvilised saavad infot insuldi kohta.

 

Portaali www.insult.ee on loonud L. Puusepa nim. Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühm. See on eelkõige suunatud patsientidele ja nende lähedastele, samuti leiab sealt infot insuldi põhjuste, ennetamise ning sümptomite kohta.

 

Insuldi töörühm on pidanud oluliseks elanikkonda insuldist teavitada. Mitmel aastal on Tartus läbi viidud teavituskampaaniaid, üritusi on korraldatud ka Tallinnas ja Pärnus. Lisaks on kasutanud avaliku meedia võimalusi niipalju kui vähegi võimalik.

 

Arstidest on portaali koostamisega tegelenud dotsent neuroloog Janika Kõrv ja neuroloog Riina Vibo. Õendusalase infoga on aidanud neuroloogia osakonna õed Ester Vatsk, Kaja Lestsepp, Maria Prostjakov ja Annika Lobrev.

Insuldi infoportaali toetajad on väga teretulnud, sest praegu finantseerib seda ENNS-i insuldi töörühm.

 

Veebilehte täiendatakse pidevalt. Näiteks järelravi võimalused on praegu Tartu-kesksed, aga infot lisatakse jõudumööda. Loodud on ka portaali venekeelne versioon.

 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Kliinikumi Leht