Alates teisipäevast, 1. oktoobrist 2013 paigaldatakse L. Puusepa 1a hoones (Maarjamõisa Polikliinikus) ja lastekliinikus N. Lunini 6 uusi röntgenseadmeid.


Uute aparaatide paigaldamise ja seadistamise ajal võivad uuringute ootejärjekorrad ajutiselt pikeneda. Ooteaja lühendamiseks suunatakse mõned patsiendid L. Puusepa 8 (Maarjamõisa Haigla) radioloogia osakonna röntgenkabinetti (L. Puusepa 8 G-korpuse 1.korrusel).


Paari kuu jooksul tehakse lastele röntgeniuuringuid ainult kliinikumi peahoones L. Puusepa 8.


Saatekirjaga uuringule suunatud patsientidel palume pöörduda radioloogiakliiniku registratuuri L. Puusepa 8 G-korpuse 1. korrusel tööpäeviti kell 8-16.


Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööstipendiumi pälvis 2013. aastal dr. Jaak Kalsi juhitav töögrupp uurimistöö eest: „Arterite jäikus ennustab ateroskleroosiga haigetel üld‐ ja kardiovaskulaarset suremust." Töögruppi kuuluvad dr. Jüri Lieberg, dr. Priit Kampus, dr. Maksim Zagura, prof. Jaan Eha ja prof. Mihkel Zilmer.


Kliinikumi teadustööstipendium määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile.


Esmakordselt andis kliinikum teadustööstipendiumi välja 1999. aastal.

Kliinikumi Leht


Laupäeval, 21. septembril kell 15.00 on Emajõel sõuderegatt eriarstid vs tudengid


Võistlusdistants on 3,1 km ning kulgeb Kvissentalist Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi paadisillani.


Eesti esimene arstide sõuderegatt akadeemilistel kaheksapaatidel toimus mullu sügisel, siis finišisseerus esimesena residentide paatkond. Eriarstid esitasid residentidele väljakutse samal alal võistlemiseks aastal 2013.


Mõlemasse paatkonda kuulub 8+1 inimest, sooline, ealine, vanuseline jaotuvus pole kuidagi määratud. Võistluse üheks ja peaaegu ainsaks tingimuseks on, et eriarstide võistkonda saavad kuuluda vaid eriarstidiplomiga (võistluspäeva seisuga) arstid ja residentide võistkonda vaid võistluspäeva seisuga residentuuris õppijad.


Olete oodatud Emajõe äärde omadele kaasa elama!


Võistlus toimub iga ilmaga!


SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu 6. septembril toimunud korralise koosoleku otsusel jätkab Margus Ulst SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikmena järgneval viiel aastal. Margus Ulsti vastutusvaldkonnad on ravi-, õppe- ja teadustegevus.

 

Kolmapäeva, 22. mai õhtul võttis kliinikum kasutusele uue põlvkonna eHL-i ja eLabor-i versioonid. Tänu eelnevale heale koostööle kliinikute ja teenistustega ning mõistvale suhtumisele sujus üleminek üldjoontes rahulikult.
Informaatikateenistus tänab kõiki digitaalsete rakenduste kasutajaid mõistva suhtumise eest ja soovib toreda koostöö jätku.


Informaatikateenistus

 

1. aprillil toimus traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus dr Robert Ihrmani (Rootsi) juhtimisel seminaripäev õlaliigese endoproteesimisest reverse-tüüpi proteesiga.


Seminaril pidas ettekande ning tegi näidisoperatsiooni õlaliigese artroplastikast reverse-tüüpi proteesiga Rootsi Jönköpingu lääni keskhaigla ortopeed Robert Ihrman, kes on oma eriala tunnustatuimad spetsialiste. Järgnenud diskussioonis andsid ülevaate õlaliigese artroplastikast Eestis Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeed Alo Kullerkann ja kliinikumi ortopeed Alo Rull.


Dr Ihrman rõhutas, et väga oluline on jälgida patsientide paranemist peale operatsiooni ka mitu kuud hiljem. Rootsis on kasutusel patsiendi hindamiseks nn õla skoor, mis aitab analüüsida operatsiooni tulemusi ning leida järgmistele patsientidele kõige optimaalsemad operatsioonimeetodid.


Lisaks väärtustas dr Ihrman haiglate vahelist koostööd ja kliinikujuhataja dr Aare Märtsoniga arutati kliinikumi ja teiste Eesti haiglate võimalust liituda Rootsi mitmekeskuselise uuringuga.

 

Kliinikumi Leht

 

Prof Tiina Talvik 75  Neve Vendt

26. aprillil tulid juubilari ettekannetega õnnitlema ja tänama tema õpilased ‒ praegused ja endised doktorandid, kellest mõnedel tänaseks juba omakorda akadeemilised lapsed ning lapselapsed. Prof Tiina Talvik ongi pigem emalik kui õppejõu moodi, piiritu innukuse ja utsitamisega on ta kõikidele oma õpilastele teadusteele jaganud nii küsimusi kui vastuseid, aga ka oskust elust rõõmu tunda ning muidugi näpunäiteid toiduvalmistamiseks ja südamlikku külalislahkust. Õnne, tervist ja teravat meelt!

 

Pildil: Prof. emer. Tiina Talvikut õnnitleb kunagine doktorant dr Neve Vendt (kaitses doktorikraadi 2010. aastal)

 

Kliinikumi Leht

 

Vaata juubelipeo pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

Radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõud Toomas Hermlin tegi 6. märtsil esmakordselt Eestis kopsuarteri klapi kateetrikaudse implantatsiooni.

 

Lars Sondergaard Toomas Hermlin


Teatud südamerikete puhul paigaldatakse lapsele esmase südameoperatsiooni käigus parema vatsakese ja kopsuarteri vahele homograft, mille funktsioon aja jooksul häirub ning tekkib vajadus see reoperatsiooni käigus välja vahetada või kateetri kaudu paigaldada uus klapp.


Dr Hermlin implanteeris kahele poisile kopsuarteri klapi; mõlemad protseduurid õnnestusid hästi. Kopenhaageni ülikoolihaigla (Rigshospitalet) arst Lars Søndergaard, kes proktorina mõlema operatsiooni käiku jälgis, jäi nähtuga väga rahule.


"Kõikide kateetermanipulatsioonide eeliseks on vähene invasiivsus võrreldes klassikalise operatsiooniga ja lapsed saab teisel päeval koju lubada," ütleb dr Hermlin. "Samas pole aga ka eksimiseks suurt ruumi, sest manipulatsioonid toimuvad kubemeveenis oleva 6 mm kateetri kaudu."

 

Kliinikumi Leht

 

7.‒8. veebruarini külastasid kliinikumi Helsingi ülikooli kekshaigla lastearstid: günekoloogia ja pediaatria osakonna juhataja Jari Petäjä, lastekardioloogia ja pediaatria osakonna juhataja Eero Jokinen, lastekardioloog Heikki Sairanen, lasteortopeed-traumatoloog Pentti Kallio ja lastekirurg Risto Rintala. Kohtumise eesmärgiks oli arutada lastearstide senist ning edaspidist koostööd.

 

Kliinikumi maketi ümber seisavad (vasakult) Jari Petäjä, Eero Jokinen, Pentti Kallio ja Heikki Sairanen.

Helsingi ylikooli lastearstid kliinikumis

 

Kliinikumi Leht on jõudnud 150. numbrini. Viisteist aastat tagasi ilmavalgust näinud esimeses lehenumbris täheldati, et sedamööda, kuidas muutub kliinikum, uueneb ka Kliinikumi Lehe tegu ja nägu. Nii see tõepoolest on olnud, leht on alati üritanud lugejate ette tuua olulisemad sündmused ja teemad kõikjalt kliinikumist, ehk laenates tsitaati 100. numbrist „olnud meie kliinilise elu päevakajaline peegeldaja."

 

Olen Kliinikumi Lehte teinud vahepausidega kaheksa aastat. See aeg on olnud mulle harukordne võimalus käia kliinikum läbi keldritest pööninguteni, lahanguruumidest sünnitustubadeni, aga mis peamine, saada tuttavaks kõige erilisemate inimestega. Meditsiini-universum on olnud mulle kui väljaspoolttulijale kohati mõistetamatu nagu kosmos, aga tema külgetõmbejõud on mind endasse haaranud. Mulle on antud võimalus näha ja kuulda seda, mida mittemeedikud tavaliselt kunagi teadma ei saa. Olen olnud nagu tsivilist lahinguväljal. Aga teadmist meditsiinist olen ma tänulikult vastu võtnud ning püüdnud omakorda edasi anda.

 

Kuu aega tagasi kirjutas mulle üks kirurg, et talle meeldib Kliinikumi Leht ning ta soovib tervitada kogu lehe meeskonda. Ta tegi seda teadmata, et lehetegijate meeskond on tegelikult tema ise ja kõik need sajad inimesed, kes läbi aegade on lehe kaudu lugejate ette astunud. Tõsi, on üks inimene, kes kõik need 150 numbrit on meieni toonud, jäädes ise alati varju, see on lehekujundaja Indrek Köster. Aitäh talle ja kõikidele teile!

 

Ene Selart

Kliinikumi Lehe toimetaja

 

Kliinikum paigaldas 16. jaanuaril ambulatoorse taastusravi osakonda (L. Puusepa 1 a, I korrus) esimese avalikus ruumis kasutamiseks mõeldud elustamisaparaadi (AED).

Defibrillaatori paigaldamine kliinikumis

 

Automaatne kehaväline defibrillaator (AED) on elustamisaparaat, mida kasutatakse inimese elustamiseks südame äkksurma korral. AED-aparaati võib kasutada ka erihariduseta inimene, sest aparaat juhendab kasutajat häälkäskluste abil.  Elektroodid asetatakse abivajaja rinnale, aparaat analüüsib südamerütmi ning vajadusel annab elektrišoki. Kindlasti tuleb abi andma asudes kohale kutsuda ka kiirabi. AED-aparaat on videovalve all.

Tartus on avalikud AED-aparaadid veel Tartu Kaubamajas, TÜ spordihoones Ujula tänaval, A. Le Coq spordimajas ja Aura veekeskuses.

Vaata automaatse defibrillaatori kasutamise videot: http://www.elustamine.ee/#!7

 

 

20. novembril kohtus Venemaa noorarstide ühenduse (Содружество молодых врачей) juhatuse liige Dmitri Buletov kliinikumi juhtkonnaga, et arutada koostöövõimalusi kahe maa vahel.

 

Venemaa noorarstide ühendust (CMB) huvitas eeskätt oma liikmetele praktikavõimaluste leidmine välisriikides. Ühendusse kuulub ligi tuhat noorarsti Moskvast ja selle lähiümbrusest. Eesmärkideks on seatud teadustöö edendamine noorte spetsialistide hulgas, et nende uurimistööd leiaksid avaldamist teadusajakirjanduses ning ühtlasi välismaiste meditsiiniuuenduste vahendamine.

 

Dmitri Buletovile jättis kliinikumis kogetu hea mulje. Tema jaoks oli üllatav, et Eestis on võimalik vene keelega hakkama saada. „Kuivõrd võõrkeelte oskus ei ole Venemaal noorte arstide seas väga kõrgel tasemel, siis oleks Eesti praktiseerimiseks sobilik sihtkoht, sest siin oskavad mitte ainult arstid, vaid ka patsiendid vene keeles suhelda," sõnas Buletov.

 

„Eesti on sel aastal juba kuues välisriik, kus olen meie ühendusele praktikabaaside võimaluste leidmiseks reisinud," ütles Dmitri Buletov. „Teie haigla on Euroopa kontekstis täiesti arvestataval tasemel. Olen tänulik dr Mihhail Žarkovskile võimaluse eest näha tema tööd."

 

„Lisaks paelus mind Tartu ülikooli ja arstiteaduskonna ajalugu ning side Venemaaga. Loomulikult käisin vaatamas Nikolai Pirogovi ausammast, sest õpin ju temanimelises ülikoolis [Российский национальный исследовательский медицинский университет имени Н. И. Пирогова – E.S.]."

 

Kas Tartust saab vene noorarstidele silmaringi laiendamise ja kogemuste omandamise koht, näitab tulevik.

 

Lisainfo: http://www.smvr.ru/

 

Ene Selart

 

President Toomas Hendrik Ilves andis 13. detsembril Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadurile ja Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgile Jaak Kalsile üle Vabariigi Kultuurirahastu noore teadlase preemia.

 

"Pingelise kirurgitöö ja aktiivse teadustegevuse ühendamine on esiletõstmist ja eeskuju vääriv. Teie näitate meile, et Eestis on noortel võimalik teha rahvusvaheliselt tugevat teadustööd ning samal ajal olla tubli ning hinnatud arst," ütles president Toomas Hendrik Ilves andes Jaak Kalsile preemia.

 

11. detsembril külastas kliinikumi kaheksaliikmeline Georgia (Gruusia) parlamendi ja tervishoiutöötajate esindus.

 

Kohtumistel kliinikumi ja naistekliiniku juhtkonnaga arutati edasisi koostöövõimalusi kahe riigi vahel. Delegatsiooni juhtis Georgia parlamendi tervisekomitee esimees dr Dimitri Khundadze. Külaliste seas oli dr Kote Bochorishvili, kes on TÜ arstiteaduskonna lõpetanud ja Eestis arstina töötanud.

 

Alates 1. novembrist 2012 kuni 1. novembrini 2016 on Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) Tartu osakonna esinaine ja kliinikumi usaldusisik Egle Sarap-Nöps.

 

Egle Sarap NopsVarasemalt on ta töötanud kliinikumis intensiivraviõena. Tema peamiseks ülesandeks on ETK liikmete esindamine ja huvide kaitsmine kliinikumis ning vabariigi tasandil. Lisaks jätkab ta ETK usaldusisiku kohuste täitmist kliinikumi töörühmades. Senine usaldusiski Iivi Luik tegutseb edasi riiklikul tasandil.

 

Kontakt: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kliinikumi Leht

 

29. oktoobril avati ülemaailmse insuldipäeva puhul veebileht www.insult.ee, kus kõik huvilised saavad infot insuldi kohta.

 

Portaali www.insult.ee on loonud L. Puusepa nim. Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühm. See on eelkõige suunatud patsientidele ja nende lähedastele, samuti leiab sealt infot insuldi põhjuste, ennetamise ning sümptomite kohta.

 

Insuldi töörühm on pidanud oluliseks elanikkonda insuldist teavitada. Mitmel aastal on Tartus läbi viidud teavituskampaaniaid, üritusi on korraldatud ka Tallinnas ja Pärnus. Lisaks on kasutanud avaliku meedia võimalusi niipalju kui vähegi võimalik.

 

Arstidest on portaali koostamisega tegelenud dotsent neuroloog Janika Kõrv ja neuroloog Riina Vibo. Õendusalase infoga on aidanud neuroloogia osakonna õed Ester Vatsk, Kaja Lestsepp, Maria Prostjakov ja Annika Lobrev.

Insuldi infoportaali toetajad on väga teretulnud, sest praegu finantseerib seda ENNS-i insuldi töörühm.

 

Veebilehte täiendatakse pidevalt. Näiteks järelravi võimalused on praegu Tartu-kesksed, aga infot lisatakse jõudumööda. Loodud on ka portaali venekeelne versioon.

 

Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Kliinikumi Leht


3. oktoobril jäädvustati Tartu Teerajajate Alleele kliinikumi kopsukliiniku arstide Marget Savisaare ja Tanel Laisaare jalajäljed.

 

Tanel Laisaar ja Marget Savisaar



Tartu Teerajajate allee eesmärgiks on tunnustada Tartu linnaga seotud inimesi, kes oma töö või teoga on andnud märkimisväärse panuse Tartu linna arengu, tutvustamise või tunnustamise heaks. Kahel eelmisel aastal on oma jäljed tänavasillutisse jätnud kokku kaheksa tartlast.

Tänavu esitati jäädvustamiseks 21 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja Eesti esimest kopsusiirdamist läbiviinud kliinikumi pulmonoloogi dr Marget Savisaare ja torakaalkirurgi dr Tanel Laisaare. Kolmandaks kandidaadiks valis rahvas kirjanik Tiia Toometi.

Dr Tanel Laisaarel on heameel selle üle, et juba teist aastat järjest otsustati tunnustada arste. „See näitab, et Tartus on arstid olulisel kohal ja Tartu arstide teod on jätnud jälje Eesti meditsiini arengusse. Lisaks on mul rõõm tõdeda, et on aru saadud asjaolust, et meditsiin on meeskonnatöö. Loomulikult ei ole kaks inimest meeskond, vaid ehk ainult ühe meeskonna tuum. Mul on olnud suur rõõm teha koostööd väga paljude meeldivate kolleegidega."

Kliinikumi Leht

 

Koolituskeskus kolib 1. novembriks Raja tänavalt L. Puusepa 2 majja (endine närvikliinik), kus on esimesel korrusel keskuse jaoks renoveeritud ruumid.

 

Koolituskeskuse töötajad

 

Uues asukohas saab õppijate päralt olema üks 60-kohaline auditoorium ja lisaks seminariruum 15 inimesele.

Loodame, et nii lektorid kui ka õppijad võtavad vastremonditud ruumid hästi vastu. Jätkame uute teadmiste jagamist vanas ja väärikas majas.

Kuna praegu koostatakse järgmise aasta õppeplaani, siis on õige ja ühtlasi ka viimane aeg kõik mõtted, ettepanekud ja soovid meile edastada. Helistage ja kirjutage, veel parem kui läbi astute. Meie uksed on alati Teie jaoks lahti!

Lisainfo: http://www.kliinikum.ee/koolituskeskus või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Marina Beljaev
koolitusosakonna juhataja


Eesti I arstide sõuderegatt toimus 22. septembril Tartus Emajõel. Laiemas mõistes on üritus kestnud tunduvalt kauem kui 12 minutit, mis kulus osalejatel võistlusdistantsi läbimiseks.

Lugu sai alguse 2011. aasta lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla väikeses töötajatele mõeldud jõusaalis, kus paikneb sõudeergomeeter Concept 2 ja kus arst-residentidel tekkis mõte esitada eriarstidele väljakutse akadeemilises sõudmises. Väljakutse võeti vastu ning võistluse ettevalmistused võisid alata. Kuna ürituse korraldamisel polnud eesmärgiks võitjate ja kaotajate selgitamine, vaid koos tegutsemine, siis organiseeriti mõlemale osapoolele ühised veetreeningud tutvustamaks sõudmist kui spordiala, varustust ning tehnikat. Esimene veetreening toimus 18. aprillil Tartus ning kõik treeningul osalejad (15 inimest) peale ühe korraldaja olid kaheksapaadis esmakordselt.

Mõne aja jooksul tekkis üsna regulaarselt kohtuv seltskond nii Tallinnas kui Tartus. Need pärastlõunati kaheksakesi veedetud kaks tundi olid tihtilugu just need hetked päevast, kui osalejad päevamured kaldale said jätta ‒ treening ja tehnika lihvimine, värske õhk ja hea seltskond oli peamine.

Võin julgelt väita, et sõudmistreeningud on osalejaile õpetanud meeskonnatöö olulisust, ajaplaneerimise vajalikkust ning respekti kaasvõistlejate suhtes. Akadeemilise kaheksapaadi meeskond on suurepärane näide heast koostööst: täpsus liigutustes ning eessõudja jälgimine on fundamentaalse tähtsusega.

Oli hea meel tõdeda, et võistluspäeval oli Emajõe äärde kogunenud palju kaasaelajaid. Ja veel parem meel on selle üle, et esmakordselt residentidele välja antud rändkarikat soovivad eriarstid järgmisel aastal tagasi võita. Seega kohtab arste kaunil Emajõel kindlasti ka järgmisel hooajal.



Korraldajate ja võistlejate nimel
Raili Ermel

aer nr 2
arst-resident

souderegatt

 

 

 

Võistelnud paatkonnad pärast edukat võistlust:
Vasakult arst-residendid (I koht): Joosep Piirisild, Jaan Laos, Ott Kiens, Hele Eesmaa, Rein Kruusat, Kadri Lillemäe, Timo Rahnel, Raili Ermel, Jaanus Suumann; eriarstid (II koht) Triin Jakobson, Ilmar Kutman, Juri Karjagin, Meelis Jakobson, Arno Ruusalepp, Jaan Sütt, Peeter Saadla, Marju Hein, Aleks Kree.

 

2006. aastal sõlmiti Lõuna-Eesti haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel partnerlusleping, mille eesmärgiks seati koostöö patsientide parema ravi ja heaolu huvides.

Lõuna-Eesti Haigla (LEH) ja kliinikumi koostöö toimub mitmes valdkonnas. Sisekliiniku nefroloogia osakonna 4 voodikohaga Meegomäe dialüüsikabinet asub Lõuna-Eesti haiglas Kubijal. Kliinikumi nefroloog on seal tegev nii hemodialüüsi haigetega kui ka ambulatoorsetel vastuvõttudel. Osa haiglate tegevusvaldkondi on jagatud: LEH ostab kliinikumilt apteegiteenust, kliinikumi ortopeedia osakonna patsiendid saavad järelravi Lõuna-Eesti Haiglas. Arst-residendid saavad osa oma residentuurist läbida Lõuna-Eesti haiglas ning sealsamas ka resideeruda. Kliinikum omakorda pakub LEH arstidele täiendõpet.

Kliinikumi sisekliiniku direktor dr Rein Kermes tunneb eeskätt heameelt ühiste kliiniliste konverentside üle. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja teiste Lõuna-Eesti haiglate soetatud videokonverentsi seade võimaldab korraldada internetipõhiseid kohtumisi korraga mitme osapoole vahel. „Mida paremini on meie kolleegid teistes haiglates kursis kliinikumi sisekliiniku tööga, seda parem on ka koostöö," ütleb dr Kermes. Sisekliiniku iganädalastel hommikukonverentsidel käsitletakse keerulisemaid haigusjuhte ja kaasaegseid sisehaiguste probleeme, millest on õppida ka teiste haiglate kolleegidel.

Rein KermesDr Kermese sõnul on ühest küljest oluline, et kliinikum omaks ülevaadet oma teeninduspiirkonnas toimuvast ning teisest küljest oleksid jälle üldhaiglad kursis, milliste probleemidega patsiente kõrgemasse etappi edasi saata. „Partnerluse mõte seisneb selles, et niimoodi kasutame haigete ravimiseks ressursse efektiivsemalt," lisab ta.

Kliinikumil on partnerluslepingud Ida-Viru keskhaigla ja Lõuna-Eesti haiglaga ning koostöölepingud Põlva haigla, Räpina haigla, Valga haigla ja Viljandi haiglaga.

Ene Selart

 

 

 

Kommentaar

Margus UlstMargus Ulst
kliinikumi ülemarst

Loodusseaduste universaalsust silmas pidades võib väita, et ka haiglad on organismid. Nad alluvad evolutsiooniteooriale ja peavad olelusvõitluses kohanema keskkonnatingimustega. Charles Darwin pidas kohanemise peamiseks tagantlükkavaks jõuks looduslikku valikut. Aga laialt on tuntud ka James Baldwini õpetus orgaanilisest valikust. See on valik, mida organismid (resp. haiglad) teevad ISE oma käitumisviisi, toitu, partnerit jne valides. Baldwini efekt seisneb õppimisvõime kiirendavas mõjus valikule ja evolutsioonile. Lõuna-Eesti haigla on suurepärane kinnitus Baldwini teooriale. Haigla on vabariigi taasiseseisvusaastate jooksul palju õppinud ja arenenud. Õpitud on nii valearvestustest (taastusravikeskuse loomine lootuses, et kliinikumist tuleb piisavalt patsiente järelraviks) kui ka positiivsest hõlvamisest (psühhiaatriaosakonna loomine tegevusareaali laiendamiseks ja sügav sukeldumine õendus-hooldussektorisse). Haigla evolutsioonivõimekust on elus hoidnud värske vereringe (aastaid on vaeva nähtud noortele spetsialistidele normaalsete elutingimuste loomisel ja süstitud neisse optimismi, et see – terve Lõuna-Eesti- haigla annab neile tööd igavesti).

Kõik oleks ju tore, kui poleks seda va urbaniseerumise ja globaliseerumise tonti. Viimase rahvaloenduse andmeil on Võrumaa populatsioon viie aastaga vähenenud 13%. Tartu elanikkond on veidike kasvanud ja Harjumaal on kasv olnud tervenisti 28%. Üleilmastumise ja rahvusvahelise imperialismi vastu ei aita ei Darwini ega Baldwini teooria. Sestap peavad kliinikum ja Lõuna-Eesti haigla kokku hoidma ning olema partnerid kuni jaksavad!!

Kommentaar

Arvi VaskArvi Vask
Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige

Meie koostöö kliinikumiga on ajas järjest süvenenud ja see toob kasu meie patsientidele. Meie partnerlus lähtub eeldusest, et me ei ole omavahel konkurendid ja koostöö toob kasu mõlemale poolele. Partnerluse leping sõlmiti juba 25. mail 2006. aastal ja on raamleping, mis võimaldab koostööd laias ulatuses. Kui esimestel aastatel keskenduti eelkõige personaliga seotud teemadele ja raviprintsiipide ühtlustamisele, siis viimastel aastatel oleme edasi liikunud väga praktiliste teemadega nagu näiteks kliinikumi dialüüsikeskuse rajamine LEH pinnale ja LEH ravimite ostud kliinikumi apteegi vahendusel. Väga kasulikud ja populaarsed on interaktiivsed videoülekanded kliinikumi kliinilistelt konverentsidelt (A. Linkbergi auditooriumist ja Sisekliinikust). Esimesed kaasettekanded on olnud ka juba LEH-i poolt. Ma arvan, et peame jätkama samade valdkondadega ja tulevikku vaadates võiksime koostööd teha uute ärimudelite rakendamise ja Venemaa suunalise teenuste ekspordi arendamise osas.


Sügise saabumisega tuletab infektsioonikontrolli teenistus meelde, et varsti on käes õige aeg iga-aastaseks gripi vastu vaktsineerimiseks.

 

Vaktsineerimine dr Tanel Laisaar


Ka sellel aastal on paljudel kliinikutel võimalik saada tasuta gripivaktsiini.


Töötajate suur gripi vastu vaktsineeritus on kvaliteetse ravikeskkonna tunnus. Kliinikumi töötajate vaktsineerimine on aasta-aastalt suurenenud. 2010. aastal tehti tasuta gripivaktsiini 239 doosi, 2011. aastal aga juba 589 doosi. Kõige rohkem on suurenenud vaktsineerimine südame-, anestesioloogia ja intensiivravi- ning psühhiaatriakliinikus.


Gripp levib piiskadega, mis tekivad aevastamisel, köhimisel, rääkimisel. Võimalik on nakatumine kontaktpindade ja käte vahendusel. Gripp võib kulgeda raskemini teatud riskigruppidel: lapsed, rasedad, krooniliste haigustega patsiendid, immuunsupressiivset ravi saavad patsiendid.


Gripiviirus võib püsida pindadel kuni 48 tundi ja kätel kuni 3 tundi. Ülekannet aitab vältida hoolikas kätepesu. Peiteperiood on 1-7 päeva. Gripi nakkusohtlikkus algab 1 ööpäev enne sümptomite teket, mistõttu võivad viirust levitavad ka näiliselt terved inimesed. Seega on väga oluline, et haiglas, kus on palju vastuvõtlikke patsiente, oleks kõik töötajad gripi vastu vaktsineeritud ning haigestunud töötaja raviks end kodus. Nakkusohtlikkus püsib 5-7 päeva, lastel kauem.


Gripi kõige parem ennetusviis on vaktsineerimine. Gripivaktsiin on ohutu, oluliste kõrvaltoimeteta ning igaaastase vaktsineerimise korral ka väga efektiivne.


Pilleriin Soodla
arst-resident
infektsioonikontrolli teenistus


12. septembril esines Briti Columbia ülikooli prof Andrei Krassioukov Tartu Ülikooli Kliinikumis loenguga „Autonoomsest düsrefleksiast seljaajutrauma järgselt".

Loengus käsitleti seljaaju trauma tagajärjel tekkiva autonoomse düsrefleksia sümptomeid ja ravi. Seljaaju kaelasegmentide kahjustusega patsientidel on tavaliselt vererõhk madalam kui tervetel inimestel ning neil esineb eluohtlikke hüpertensiooniepisoode, mida nimetatakse autonoomseks düsrefleksiaks.

Diagnoosimise kriteeriumiks on süstoolse vererõhu tõus vähemalt 20% koos bradükardia esinemisega. Tavaliselt kaasneb sellega higistamine, peavalu, piloerektsioon, näopunetus, nägemise hägustumine, ninakinnisus. Samas võib vererõhu tõusu episood olla ka subjektiivsete kaebusteta. Kuivõrd seljaaju traumaga patsiendid on harjunud hüpotensiooniga, võivad autonoomse düsrefleksia sümptomid neil avalduda ka kergelt kõrgenenud vererõhuväärtuste juures.

Esmaabina võib patsiendi tõsta istuvasse või püstiasendisse (ortostaatiline hüpotensioon). Kui mittefarmakoloogilised võtted tulemusi ei anna, on järgmiseks valikuks antihüpertensiivsed ravimid, millest enam soovitatud on nitraadid, nifedipiin ja kaptopriil.


Kliinikumi Leht



N. Lunini 16 asuval krundil alustati uue parkla ehitust. Parkla peaks valmima oktoobri lõpuks ja seal saab olema ca 300 parkimiskohta.



Aprillis toimus kliinikumis traditsiooniline patsientide küsitlus, mille eesmärgiks oli saada tagasisidet ambulatoorse arstiabi kohta ja analüüsida varasemate aastate (2008 ja 2010) küsitluste tulemusi.

 

clip image002



Küsitluses osales 5372 patsienti, mis moodustas 31% eriarsti vastuvõtul, uuringul või EMO-s käinud patsientidest.

Vastanutest olid 70% naised ja 30% mehed. Elukoha järgi oli küsitluses osalenutest 64% Tartu linna ja maakonna elanikud, 6% Jõgevamaalt, 6% Ida-Virumaalt, 6% Viljandimaalt, 5% Võrumaalt ja 4% Valgamaalt. Patsientide keskmine vanus oli 42 eluaastat. Võrreldes eelnevate aastatega on suurenenud Ida-Virumaa patsientide osakaal ja vastanute hulgas on rohkem nooremaealisi patsiente.

Patsientide üldine rahulolu on tõusnud, võrreldes 2010. aasta ambulatoorse küsitlusega on üldine rahulolu tõusnud 2% võrra ja võrreldes 2008. aastaga 5%. Väga rahule jäi kliinikumi ambulatoorse teenusega 79% vastanutest ning kõige suurem oli rahulolu tõus lastekliiniku, naistekliiniku, kopsukliiniku ja radioloogiakliiniku patsientide seas.

Patsientide üldist rahulolu ambulatoorse arstiabiga mõjutavad kõige enam:
• arsti suhtumine,
• arsti poolt patsiendile selgituste ja informatsiooni jagamine,
• arsti poolt patsiendile pühendatud aeg.

Arsti suhtumisega jäi väga rahule 80% ja arsti poolt antud selgitustega 72% ankeedi täitjatest. Arsti poolt patsiendile pühendatud aega (vastuvõtu kestust) hindas piisavaks 67% küsitletutest.

Kõige enam on patsientide rahulolu tõusnud vastuvõtul antavate juhistega, kuidas oma haiguse ja probleemidega kodus toime tulla ning vastuvõtule registreerimise lihtsuse ja vastuvõtu privaatsusega.

Jätkuvalt on patsiendid rahulolematud ravi kättesaadavusega. Ooteaja pikkusega oli rahul vaid 43% patsientidest. Samas tuleb rõhutada, et ooteaja pikkus ei sõltu esmajoones kliinikumist, vaid haigekassaga sõlmitud lepingu mahust. 2012. aasta esimese poolaastaga on lepingu maht ületatud ja tehtud on 11 000 ambulatoorset eriarsti vastuvõttu rohkem kui eelmise aasta sama ajaga.

Lisaks küsimustele vastamisele, kirjutasid paljud patsiendid väga konkreetselt, mis neid vastuvõtul häiris või mis võiks kliinikumis paremini korraldatud olla. Kokku saime 1030 kommentaari, millest kliinikumil on edaspidi võimalik lähtuda ambulatoorse töö parandamisel.

Patsientide rahulolu-uuringu tulemuste analüüs jätkub osakondades sügisel ja siis ootame juba kliinikutelt tagasisidet, et leida lahendusi ja võimalusi patsientide rahulolu tõstmiseks.

Vaike Soodla

 

 

 

 


Vaike Soodla
analüüsi-marketingiteenistuse ökonomist


7. juunil toimus kliinikumis Eesti, Läti ja Leedu elundite siirdamise alase rahvusvahelise koostöö seminar. Valdavalt keskenduti kahele teemale – analüüsiti elundidoonorluse ja -siirdamisega seotud teenuste rahastamist ning võimalusi riikidevaheliseks koostööks. Jõuti põhimõttelise kokkuleppeni, et veel sel aastal sõlmitakse kolme riigi ministeeriumide vahel elundivahetust võimaldav raamlepe.