Arstiõppe korraldus

 

Meditsiiniteaduste valdkond on loonud õppetöö ümberkorraldmisega võimalused, et toetada arstiüliõpilaste appiminekut koroonapandeemia tõttu personalipuuduses haiglatele. Dekaan professor Margus Lember rõhutas, et tegelikult väga paljud arstiüliõpilased juba töötavad tervishoiusüsteemis. „Kogu kuues kursus viibib haiglates praktikal, kutsume üles neid jätkama seal ka peale praktika lõppu ning paljud on sellega juba nõustunud. Võimaldame 6. kursusel praktikaplaani muutmist, et haigla sees suunata üliõpilased nendesse osakondadesse, kus on abikäsi kõige rohkem tarvis.“

 

Ka nooremate kursuste osas on ülikool kutsunud üles tudengeid, kes veel ei tööta, panustama haiglate töösse. „Arstiõpe on intensiivne ja selle kõrvalt töötamine ei ole kerge, mistõttu näeme võimalust soodustada arstiüliõpilaste appiminekut läbi õppetöö ümberkorraldamise. Õppetöö ümberplaneerimine ei puuduta kõiki kursuseid, vaid neid, kus on võimalik abijõude veel täiendavalt haiglasse saada,“ rääkis Lember. Ümberplaneerimisega oleks osadel rühmadel neli nädalat õppetööst paus, et töötada haiglas. Ülejäänud õppetöö toimuks intensiivselt kuni kevadsemestri arvestusliku lõpuni.

 

Hariduse maailmatase

Äsja avalikustatud maailma ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2021“ on Tartu Ülikool esindatud 17 erialaga, sh meditsiin, mis on võrreldes eelmise aastaga oma kohta edetabelis parandanud. Kui möödunud aastal oli meditsiin pingereas positsioonil 351-400, siis tänavu on eriala tõusnud positsioonile 301-350.

 

Hambaarstid kolisid

Hambaarstiteaduse instituut kolis Raekoja platsil asunud hoonest äsja renoveeritud ruumidesse Puusepa 1a hoones. Uued ruumid Puusepa 1a hoones toovad üliõpilased nüüdisaegsemasse õppekeskkonda. Tänu instituudi kolimisele muutub meditsiinilinnak terviklikumaks.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Teaduspreemia

Teadustöö teemal „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ tõi inimese füsioloogia professori Eero Vasara juhitavale kollektiivile riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Kollektiivi kuuluvad siirdemeditsiini kaasprofessor Mario Plaas, psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring ja inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips.

 

SARS-CoV-2 antikehade püsivus

Meditsiiniteadlased avaldasid KoroSero-EST-1 järeluuringu tulemusena esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80%-l uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.

 

Narkomaania ravi otsingul

Algas uurimisprojekt, mille tulemused võivad aidata välja töötada ravimsõltuvuse uusi biomarkereid ning avada uue suuna narkomaania ravis. Projekti eesmärk on uurida väliskeskkonna teguritest, psühhostimulantidest ja kannabinoididest põhjustatud epigeneetilisi muutusi inimese leukotsüütides ning hinnata uue ravimikandidaadi, DNA metüültransferaasi (DNMT) inhibiitori ravitoimet.

 

Süljeproov

Katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Terviseameti sõnul ametliku proovivõtmise meetodina seda veel ei kasutata. 

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Konverents „Kliinik 2021“ 

Käimas on registreerimine konverentsile „Kliinik 2021“, mis toimub 2. ja 3. veebruaril veebis. Konverentsil tulevad käsitlemisele teemad: töötajate heaolu ja tervis; Eesti ravijuhendid; 40 aastat müokardiinfarkti reperfusioonravi Eestis; uuem teave farmaatsias; ravimite manustamine; kliinilise teadustöö väljundid praktilises meditsiinis; migreen; ülekaaluline laps ja nooruk; suutervis kui üldtervise lahutamatu osa ning kaasasündinud südamerikked. Registreeru konverentskliinik.ut.ee ja saa täienduspunkte.

 

Koroona pikaajalise mõju uuring 

Teadlased kutsuvad alates veebruarist 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus. Vabatahtlikke hakkavad uuringusse kutsuma perearstid. Lisateave tervis.ut.ee/teadus/coriva.

 

Diabeediandmete korrastamine

Ravimitootjate Liidu toel luuakse meditsiiniteaduste valdkonna juurde diabeediandmete ja -uuringute töörühm, mis aitab tagada Eesti diabeedipatsientide andmete parema kvaliteedi.

 

Koroonaviiruse tüvede otsingul 

Meditsiiniteadlaste projektis KoroGeno-EST-2 tehtud koroonaviiruse täisgenoomide analüüsi tulemusena ei ole siiani Eestis leitud ühtegi nn Inglise (genotüüp B.1.1.7) või Lõuna-Aafrika (genotüüp B.1.351) oletatavalt kiiremini levivat koroonaviiruse tüve. Samuti ei leitud ühelgi viirusel kiirema levikuga seostatud N501Y mutatsiooni. See, et neid tüvesid ei ole leitud, ei tähenda aga, et neid Eestis üldse ei ringleks.

 

Doktoritöö kaitsmine

29. jaanuaril kell 15.00 kaitseb Prakash Lingasamy doktoritööd “Kasvajaid penetreerivate polüspetsiifiliste kullerpeptiidide väljatöötamine.” Kaitsmine toimub videosilla kaudu, mille lingi leiab med.ut.ee.

 

Sisseastumine

1. veebruarist saab SAIS-is esitada avaldusi Tartu Ülikooli magistriõppesse astumiseks. Meditsiiniteaduste valdkonnas saab kandideerida õppima nelja magistriõppekava alusel. Sisseastumistingimused leiab ut.ee/sisseastumine.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Kliinik 2021 

Arste, hambaarste, õdesid, ämmaemandaid, apteekreid ja teisi tervisevaldkonna töötajaid ühendav konverents Kliinik toimub 2. ja 3. veebruaril 2021 veebikonverentsina. Konverentsil osalemine maksab 90 eurot ja see annab 25 täienduspunkti. Registreerimine avatakse jaanuaris 2021. Lisateave: https://konverentskliinik.ut.ee/

 

Mis viib koroonapositiivse haiglasse? 

TÜ teadlaste analüüsist selgus, et peamised põhjused, miks koroonapatsient haiglasse ravile sattus, olid viiruslik kopsupõletik, äge bronhiit, kuseteede infektsioon ja südame isheemiatõbi. Haiglaravi vajas 19% koroonapositiivsetest, sh 5,5% intensiivravi, kus veedeti keskmiselt üheksa päeva.

 

Raviplasma kasutamine 

Kevadsuvel avaldas ligi 500 inimest soovi osaleda TÜ teadlaste uuringus ja loovutada oma vereplasmat, et seda saaks kasutada koroonat põdevate inimeste raviks. Doonoripinki jõudis 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi. Detsembri esimeses pooles oli uuringusse kaasatud kaks raskelt koroonat põdevat patsienti, kes said SARS-CoV-2 antikehadega vereplasma ülekande – üks TÜ Kliinikumist ja teine Ida-Viru Keskhaiglast.

 

Revolutsioon seoses uneapnoega 

Hambaarstiteaduse instituudi teadlased osalevad 15 miljoni euro suuruse mahuga projektis Sleep Revolution, mille eesmärk on muuta põhjalikult obstruktiivse uneapnoe ning sellega seotud häirete uurimist, diagnoosimist ja ravi. Projektis töötatakse mh välja platvorm, mille abil saavad norskamise või uneapnoe all kannatavad patsiendid treenida keele- ja näolihaseid.

 

Meeste suguhaiguste diagnoosimine 

TÜ ja TÜ Kliinikumi teadlased ja arstid hindasid uue revolutsioonilise meetodi, voolutsütomeetria kasutamist Eesti meeste kusitipõletiku diagnoosimisel. Ajakirjas PLOS ONE avaldatud uuringus kinnitasid nad meetodi tõhusust ja näitasid, et peamine kusitipõletiku põhjus on klamüdioos. Kõige tugevamat põletikku tekitas gonorröa.

 

Tunnustused

Meditsiiniteaduste valdkonna aasta programmijuht on arstiteaduse ingliskeelse õppekava programmijuht, lastegastroenteroloogia dotsent Oivi Uibo. Aasta õppejõu tiitliga tunnustasid üliõpilased sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi skeleti-lihassüsteemi lektorit Doris Vahtrikut.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Koroona testimine süljest

 Terviseamet ja Tartu Ülikool alustasid katseuuringut koroona testimiseks süljest. Uuringus hinnatakse haiglapatsientidel süljeproovist saadud tulemuste täpsust võrreldes ninast võetud proovidega ning kas inimesed saavad proovi võtmisega iseseisvalt hakkama. Eduka katseuuringu korral ollakse valmis süljetestimist ulatuslikumalt kasutama.

 

Arst-residentide tagasiside 

Alates 2019. aasta aprillist on Tartu Ülikooli arst-residentidel võimalus anda veebivormi kaudu oma nime alt või anonüümselt dekanaadile residentuuri kohta tagasisidet. Tagasisidekeskkonnas on peamised pöördumised seotud residentuuri osakoormuse, kvaliteedi ja korraldusega.

 

Ülikooli teenetemärgid 

Tartu Ülikool tunnustab 25 meditsiiniteaduste valdkonnaga seotud inimest, nimetades nad Tartu Ülikooli suure medali, Tartu Ülikooli medali, Tartu Ülikooli aumärgi kui ka aumärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ kavaleriks.

 

Maailmatasemel erialad 

Tartu Ülikooli arsti- ja terviseteaduste erialad tõusid mainekas Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300.

 

Doktoritööde kaitsmised 

11.12 kell 14.00 kaitseb Artur Vetkas Biomeedikumis doktoritööd „Aneurüsmaatilise subarahnoidaalse hemorraagia järgne elukvaliteet, emotsionaalne tervis ja nende prognostilised faktorid“.

14.12 kell 14.00 kaitseb Teele Kasepalu Biomeedikumis doktoritööd „Kaugisheemilise eelkohastamise mõju organkahjustusele ja atsüülkarnitiinide metabolismile veresoontekirurgias“.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Emakakaelavähi uuring

Tartu Ülikooli teadlased saadavad juhuse tahtel valitud 4000-le Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal elavale 30–60-aastasele geenidoonorist naisele kutse osaleda emakakaelavähi uuringus kodust lahkumata ja tehes HPV-kodutesti. Sellega soovitakse näha, kuidas kodune testimisviis Eesti naistele sobib ja kas see tõhustaks emakakaelavähi ennetust.

 

Sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri välishindamine 

Sünnitusabi ja günekoloogia residentuuriprogramm sai kolmeaastase akrediteeringu ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikut hinnati kui tugevat residentuuribaasi. Kohandamaks residentuuriprogrammi Euroopas kokkulepitud nõuetega, soovitasid väliseksperdid pikendada residentuuriõpinguid neljalt aastalt viiele.

 

COVID-19 mõju õendusabile

Õendusteaduse õppetooli uurijad juhivad Eestis rahvusvahelist uuringut, milles vaadeldakse COVID-19 mõju kohalikus tervishoiusüsteemis töötavatele õdedele ja õendusabi teenusele ning kutsuvad üles Eesti õdesid uuringu küsimustikku täitma. Seda saab teha 31. oktoobrini eesti ja vene keeles õendusteaduse magistriõppe Facebooki lehel.

 

Sündmused

  • 28.10  kell 16.15 vasoloogia professori Jaak Kalsi inauguratsiooniloeng “Vallatud kurvid ehk miks veresooned ummistuvad?" ülikooli aulas. Otseülekanne www.uttv.ee.
  • 29.10  kursus "Kliinilised uuringud, kliiniliste uuringute head tavad ja reguleerivad õigusaktid", kuhu on oodatud kliiniliste uuringutega tegelevad arstid, meditsiiniõed, residendid ja doktorandid. Lisateave ctm.ee. 
  • 4.11 kell 16.15 kliinilise neuroloogia professori Janika Kõrva inauguratsiooniloeng “Insult eile, täna ja homme" ülikooli aulas. Otseülekanne uttv.ee.
  • 12.11.2020 kell 14.00 kaitseb Ravila 19-1006 Helen Vaher doktoritööd "MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral”.
  • 23.11.2020 kell 15.00 kaitseb Ravila 19-1006 Liisi Raam doktoritööd “Molekulaarsed muutused kahe kroonilise dermatoosi – vitiliigo ja psoriaasi – patogeneesis”.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Välistegurite mõju immunvahendatud haiguste tekkes

Immuunvahendatud haigused moodustavad suure haiguste rühma, kuhu kuulub rohkem kui sadakond diagnoosi. Need haigused on jätkuvalt teadlaste ja arstide uurimisvaldkondadeks üle maailma. Koroonaviiruse kõrval ei saa ühtegi teist meditsiiniprobleemi tähelepanuta jätta, rõhutas Tartu Ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo, kelle poolt juhitav teadusgrupp annab Horisont 2020 suurprojekti HEDIMED kaudu oma panuse immuunvahendatud haiguste tekke uurimisse.

 

Projektis analüüsitakse väliskeskkonnategureid, mis viivad I tüüpi diabeedi, tsöliaakiapuhuse gluteenitalumatuse ja lastel esinevate allergiate, eriti astma tekkeni. Seda tehakse koostöös 22 akadeemilise ja ettevõtluspartneriga nii Euroopast kui USA-st. Projekt kuulub koos kaheksa suurprojektiga Euroopa Liidu eksposoomi-uuringute klastrisse.

 

Kuidas vägivalda ära tunda?

Uuringud on näidanud, et kolmandiku noorte lähisuhted sisaldavad vägivaldseid käitumismustreid, näiteks kaaslase telefoni kontrollimist, sõpradega kohtumise keelamist, hirmutamist ja mõjutamist. Tartu Ülikooli teadlased, eesotsas naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia lektori Kai Pardiga, alustavad veebikoolitustega, et aidata õpetajatel ja seeläbi koolinoortel vägivalla eri vorme võimalikult vara ära tunda ning ennetada kohtingu- ja lähisuhtevägivalla mustreid. Teadlaste eesmärk on jõuda programmi „Terved ja turvalised suhted“ kaudu vägivallateemadega kõikide kooliastmete õpilaste inimese-, perekonnaõpetuse ja psühholoogia tundidesse.

 

Pärilike haiguste täpne diagnoosimine

Kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu viib läbi projekti "Haruldaste haiguste genoomika: eksoomi sekveneerimist täiendavate metoodikate arendamine". Ta arendab ma töös geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus luua Eesti patsientidele täpsemaid, just nende vajadustele vastavaid ravivõimalusi.

 

Toimumas

  • 10 kell 14.00 Kati Braschinsky doktoritöö "Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös" kaitsmine Ravila 19-1006.
  • –16.10 arstiteaduskonna 388. aastapäeva tähistamise sündmused. Lisateave meditsiiniteadused.ut.ee.
  • 10 kell 16.15 vasoloogia professori Jaak Kalsi inauguratsiooniloeng ülikooli aulas.
  • 11 kell 16.15 kliinilise neuroloogia professori Janika Kõrva inauguratsiooniloeng ülikooli aulas.
  • 11 kell 14.00 Helen Vaheri doktoritöö "MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral" kaitsmine Ravila 19-1006.

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Teadusartikkel ajakirjas Nature

Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia uurimisgrupi kaasosalusel avaldati ajakirjas Nature Medicine teadusartikkel „A dynamic COVID-19 immune signature includes associations with poor prognosis“, mis kirjeldab, kuidas SARS-CoV-2 mõjutab COVID-19 raskelt põdevate inimeste immuunsüsteemi.

 

Preeklampsia pärilik eelsoodumus

Tartu Ülikooli inimese geneetika uurimisrühm avaldas ajakirjas Hypertension teadustöö, kus kirjeldati geeni FLT1, milles platsenta (mitte ema) geenivariant 'C' määrab päriliku eelsoodumuse preeklampsia tekkeks raseduse ajal. Geen FLT1 kodeerib kõige olulisemat teadaolevat biomarkerit sFlt-1, millel põhineb enamik praegu kliinikus kasutusel olevaid preeklampsiat prognoosivaid teste. Preeklampsia korral tõuseb sFlt-1 tase veres ja väheneb sellega seonduvate oluliste kasvutegurite osakaal.

 

Koroonaviiruse levimus

Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 tulemused näitavad, et viiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui ütleb ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika. Vaid 20%-l inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehasid, esines mõni viirusele omane sümptom. Alustatud on juba üle-eestilise antikehade uuringuga KoroSero-EST-2, mida juhib Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona.

 

Sõeltest preeklampsia tuvastamiseks

Tartu teadlaste ja arstide koostöös arendatud preeklampsia sõeltest aitab prognoosida haigusriski raseduse kolmanda trimestri alguses 96,5% tõenäosusega. Teadustöö tulemused avaldati ajakirjas The Journal of Applied Laboratory Medicine ja nende põhjal on esitatud Tartu Ülikooli nimel ka patenditaotlus.

 

Doktoritööde kaitsmised

18.09.2020 kell 14.00 Sten Saare "Raske trauma epidemioloogia Eestis", Ravila 19-1006.

25.09.2020 kell 14.15 Mari Urb "DNA metülatsiooni roll kokaiini ravimsõltuvuse väljakujunemises, sõltuvuse avaldumises ja abstinentsis", Ravila 19-0088/0089

 

Inauguratsiooniloengud

17.09 kell 16.15 molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane „Molekulaarmeditsiin täna ja homme“
Ülikooli muuseumi valges saalis.

29.09 kell 16.15 laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht „Ravimite täppisdoseerimine – kuidas liikuda farmakokineetika ja farmakodünaamika võimaluste abil personaalsema meditsiini poole“ Tartu Ülikooli aulas.

 

Virge Ratasepp

Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Vastuvõtt Tartu Ülikooli

Meditsiiniteaduste valdkonna üheksale eestikeelsele õppekavale on oodatud õppima 423 inimest. Ootame kandideerimisavaldusi sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu 2. juuli südaööni. Lisateave ut.ee/et/sisseastumine.

 

Ametivanne anti veebis

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna virtuaalseid aktusi saab www.uttv.ee järele vaadata. Tänavu sai lõpudiplomi 344 inimest. Esimest korda andsid tulevased arstid ja proviisorid ametivande veebi teel.

 

Enim viidatud teadusvaldkond

Ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi Essential Science Indicators uuendatud statistikast nähtub, et seitse meditsiiniteaduste valdkonna uurijat (Mikk Jürisson, Maire Lubi, Toomas Marandi, Margus Punab, Vinay Choubey, Allen Kaasik ja Pärt Peterson) on Tartu Ülikooli enim viidatud teadlaste hulgas ning ülikooli enim viidatud teadusvaldkond on kliiniline meditsiin.

 

Arvatust suurem koroonaviiruse levik

Tartu Ülikooli korraldatav koroonaviiruse antikehade uuring KoroSero-EST on jõudnud poole peale. Kuigi päris lõplikke järeldusi veel teha ei saa, kuna osa vanuserühmi on veel näiteks uurimata, saab öelda, et antikehade põhjal on haiguse levimus suurem, kui näitab riiklik statistika ninaneeluproovi ehk PCR-analüüsi põhjal.

 

Residentuurikomisjoni uus koosseis

TÜ residentuurikomisjoni järgmise kahe aasta põhieesmärgiks on parandada residentuuri kvaliteeti. Selleks sõnastatakse esmakordselt residentuuriprogrammide tsüklite õpiväljundid ja hakatakse korraldama programmide sisehindamisi. 1. juunist kuuluvad komisjoni residentuuri prodekaan Urmas Lepner esimehena, viis eriala üldjuhendajat (Ruth Kalda, Helle Karro, Margus Lember, Anu Susi, Inga Vainumäe), üks üliõpilaste (Triin Olde), üks Eesti Arstide Liidu (Lenne-Triin Kõrgvee) ja üks Eesti Haiglate Liidu (Ralf Allikvee) esindaja. Arst-residentidel on komisjonis nüüd varasema ühe asemel kaks oma valitud esindajat (Joel Lumpre ja Teesi Sepp).

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

 

Seitsmeaastane akrediteering
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur hindas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavu ning andis meditsiini õppekavagrupile seitsmeaastase akrediteeringu. Tunnustust leidis nii õppekavade arendamine kui ka simulatsioonõppemeetodite ja e-õppe võimaluste laialdane kasutamine.


Avatud teeside esitamine
Hiljemalt 25. juuniks saab esitada teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile. Aastapäevasündmused toimuvad 15. ja 16. oktoobril. Teesid saab esitada aadressil ut.ee/en/med-abstracts.

 

Vähemalt kaheksa mutatsiooni
Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid kuuelt eestlaselt võetud koroonaviiruse (SARS-CoV-2) genoomseid järjestusi. Algse Hiinas levinud viirusetüvega võrreldes on Eesti viirusetüvedel avastatud kaheksa mutatsiooni, mida esineb ka mujal maailmas, ja kaks mutatsiooni, mida on seni leitud vaid Eestis.
Kliiniliste uuringute keskus koordineerib mitmeid COVID-19-ga seotud uuringuid, millega saab tutvuda ctm.ee/et/covid-19/. 

 

Doktoritööde kaitsmised
• 9.06.2020 kell 15.00 Maarja Hallik
"Inotroopsete ravimite farmakokineetika ja farmakodünaamika vastsündinutel", Ravila 19-1006 või veebisilla vahendusel.
• 15.06.2020 kell 14.00 Raili Müller
"Kardiometaboolsed riskitegurid ja keha koostise muutused varase reumatoidartriidi haigetel", Ravila 19-1006 või veebisilla vahendusel.
• 16.06.2020 kell 15.00 Sergo Kasvandik
"Inimese endomeetriumi normaalne ja patoloogiline profiil proteoomika vaatevinklist", Ravila 19-1006 või veebisilla vahendusel.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Tartu Ülikooli teadlased töötasid välja SARS-CoV-2 antikehade määramise testi

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased analüüsisid koroonaviirushaigust põdevate inimeste vereplasma proove, mis olid pärit Tartu Ülikooli Kliinikumist. Eetikakomitee loal tehtud uuringus said nad kinnitust, et nende väljatöötatud SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod toimib.

COVID-19-ga nakatunud inimese organismis tekivad 14–28 päevaga antikehad. Testides inimest nende antikehade suhtes, saab kinnitada tema varasema nakatumise ja teha kindlaks, kas tal on tekkinud koroonaviiruse vastu immuunsus.

SARS-CoV-2 antikehade määramise meetod töötati välja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja, molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni juhtimisel. Tema sõnul on uus meetod lihtne ja kiire ning sobiks sadade COVID-19 proovide analüüsimiseks päevas.

 

Tartu Ülikooli teadlased alustavad koroonaviiruse uuringuid

Vabariigi Valitsus toetab Tartu Ülikooli kahte teadusprojekti.

Ühega neist selgitatakse välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele  iga nädal 2000 eestimaalast. Seireuuringu juht, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et praeguse epideemia tingimustes on tervisepoliitilisteks otsusteks vajalikud usaldatavad levimusandmed. Teadlased selgitatavad välja nakkuse leviku nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastiku seas ning erinevates rahvastikurühmades ja regioonides.

Teise, seroepidemioloogilise uuringu KoroSero-EST testuuringuga tuvastatakse, kui suur hulk Saaremaal ja Õismäel elavaid inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritavate arvuks on kokku 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. KoroSero-EST uuringut juhib dr Piia Jõgi, kes on TÜ lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent ja TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Androloogia professor Margus Punab

1. veebruarist on kliinilise meditsiini instituudi androloogia professor Margus Punab, kes on oskuslikult sidunud kliinilise ja akadeemilise töö. Ta on tunnustatud meestearst ja kuulub oma erialal maailma 1% enim viidatud autorite hulka. Viljakusprobleeme uuriva professor Punabi teadustöö keskmes on eesnäärmehaigused, suguelundite arengulised häired ja hüpogonadism. Tema uurimistööd ja kõrgtasemel esinemised rahvusvahelistel konverentsidel on oluliselt mõjutanud androloogia eriala arengut.

 

Ümarlaud arstide järelkasvu üle Saaremaal

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajad käisid 7. veebruaril Kuressaare Haiglas, mis on arstiüliõpilaste seas populaarne praktikakoht. Üheskoos arutati, mis motiveeriks üliõpilasi pärast praktikat ja residentuuri Saaremaale tööle jääma.

 

Eesti südamekirurgia rajajale püstitati mälestuskivi
Eesti südamekirurgia teerajaja kirurgiaprofessori Albert Kliimani sünnist möödub tänavu sada aastat. Tänutäheks hindamatu panuse eest valdkonna arengusse püstitati 7. veebruaril Tartus südamekirurgia konverentsi raames professori hauale mälestuskivi. Konverentsiga tähistati ka meie teise südamekirurgia arendaja, tunnustatud südamekirurgi professor Toomas Sullingu 80. sünnipäeva.

 

Arstiteaduskonna aastapäev 2020
Arstiteaduskonna 388. aastapäeva tähistamise sündmused toimuvad tänavu 15. ja 16. oktoobril.

 

Doktoritööd

06.03.2020 kell 14.00 kaitseb Natalia Lobanovskaya doktoritööd
„PSA-NCAM’i roll võrkkesta ganglionirakkude elulemusele täiskasvanueas". Kaitsmine toimub Ravila 19-1006.

 

02.04.2020 kell 15.00 kaitseb Madis Rahu doktoritööd
„Õlaliigese kapsli tagumis-ülemise piirkonna struktuuri ja verevarustuse uurimistulemuste rakendamine õlaliigese eesmise traumaatilise nihestuse kirurgilises ravis". Kaitsmine toimub Ravila 19-1006.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Rahvatervishoiu päevaküsimusi käsitlev konverents

13. märtsil toimub TÜ raamatukogus tasuta konverents „Teaduspõhine õpe, mis aitab otsustada. Rahvatervishoiu magistriõppe 20 aastat Tartu Ülikoolis“, mille põhiteema on tõendus ja selle tähtsus tervisepoliitika kujundamisel. Kogemusi jagavad tervishoiupraktikud ja teadlased. Lisateave tervis.ut.ee. 

 

Valmis konfliktide vältimise ja lahendamise juhend

Konfliktide vältimise ja lahendamise juhend töötati välja üliõpilaskogu ja dekanaadi koostöös. Juhendmaterjalis on soovitused, mille igapäevane järgimine võiks aidata konfliktide teket vältida. Juhul kui on tekkinud konflikt, on välja toodud konkreetsed sammud probleemi lahendamiseks ning kontaktid, kes aidata saavad.

 

Sissejuhatus ravimimaailma

Farmaatsia instituut korraldab märtsist aprillini tasuta e-kursuse „Ravimitest maakeeli“. Registreeru e-kursusele farmaatsia.ut.ee.

 

Konverents „Kliinik 2020“

4.–6. veebruarini toimub Dorpati konverentsikeskuses täienduskonverents „Kliinik 2020“. Konverentsi teemad puudutavad muu hulgas vaktsineerimist, antibiootikume, seksuaalvägivalda, geneetikat ja personaalmeditsiini, ravimiohutust, bioloogilisi ravimeid ja sünnitanud naiste tervist. Lisateave kliinilinemeditsiin.ut.ee/taiendusope.

 

Simulatsoonikeskus alustab tööd

Uue õppesemestri algusega alustab Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumides tööd kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskus. Keskuse eesmärgiks on arstide, hambaarstide ja füsioterapeutide õpetamiseks ja koolitamiseks vajaliku kaasaegse taristu loomine kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks ja simuleerimiseks.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

 

Registreeru konverentsile “Kliinik 2020”

Avatud on registreerimine 4.–6. veebruarini 2020 Dorpati konverentsikeskuses toimuvale konverentsile „Kliinik 2020“. 12 sessioonis esitavad ettekandeid tunnustatud arstid ja teadlased nii kliinilistelt kui ka prekliinilistelt erialadelt. Tutvu kavaga ja registreeru kliinilinemeditsiin.ut.ee/et/taiendusope.

 

Samm edasi psoriaasi diagnoosimisel

Tartu Ülikooli teadlased uurisid koos kliinikumi nahaarstidega valitud geenide ekspressiooni mõõtmisel põhineva diagnostilise meetodi võimalikkust naastulise psoriaasi diagnoosimisel. Teadustöö eesmärk oli viia edasi biomarkeritel põhineva diagnostika arendamist põletikuliste nahahaiguste valdkonnas. Teadusartikkel avaldati ajakirjas Acta Dermato-Venereologica.

 

Osakoormusega residentuur

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile residentuuri raamnõuete ja korraldamise tingimuste määruse, millega võimaldatakse muu hulgas residentuuri läbimist osakoormusega. Kui määruse muudatused 1. jaanuaril 2020 jõustuvad ja osakoormusega õppimise täpsemad tingimused saavad ülikoolis heaks kiidetud, võib osakoormusega õppimise võimalus avaneda juba tuleval aastal.

 

Aasta õppejõud ja programmijuht

Valdkonna aasta õppejõuks valiti sotsiaalfarmaatsia dotsent Daisy Volmer ja aasta programmijuhiks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava „Hambaarstiteadus“ programmijuht, lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela.

 

Kvaliteetsema viljatusravi poole

Reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa juhtimisel loodud teaduskonsortsium MATER püüab paremini mõista, kuidas inimese embrüo areneb, kuidas toimub embrüo ja ema vaheline suhtlus ning missuguseid meditsiinilisi tehnoloogiaid võiks pakkuda lastetusravi tõhustamiseks.

 

Parimad prekliinilised õppejõud

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu tunnustas 10. detsembril valdkonna ja kliinikumi ühisel jõulupeol meditsiiniteaduste valdkonna 2019. aasta parimaid prekliinilisi õppejõude. Arstiteaduse parim prekliiniline õppejõud on inimese füsioloogia dotsent Jana Kivastik. Hambaarstiteaduse parim prekliiniline õppejõud on inimese füsioloogia dotsent Aavo Lang. Proviisoriõppe parim õppejõud on farmakoloogia dotsent Külli Jaako. Sporditeaduste ja füsioteraapia parim õppejõud on inimese anatoomia assistent Ege Johanson.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Patsiendiohutus kliinilises praktikas

5. detsembril kell 12.45–16.30 toimub TÜ raamatukogus Kodavere auditooriumis koolitus „Patsiendiohutus kliinilises praktikas: patsiendiohutusjuhtumid ja nende ennetamise võimalused“, kus räägitakse patsiendiohutuse olemusest, terminitest ja mõistetest ning antakse ülevaade riskide ja ohtude tuvastamise meetoditest. Osalushuvi korral võtke ühendust See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Uued biomarkerid astma varajaseks diagnoosimiseks

TÜ meditsiiniteadlaste osalusel tuvastati väikelaste uuringus uued biomarkerid, mis suudavad ennustada nendesamade laste vajadust astmaravimite järele mitu aastat hiljem. Uuringu tulemusel saab edasi arendada väikelaste diagnostilist testi, mis aitab astma haigusseisundit täpsemalt prognoosida ja diagnoosida.

 

Ohutud kromosoomimuutused

Pärast kehavälist viljastumist hakkab viljastatud munarakk väga kiiresti arenema ja selle käigus tuleb ette rohkesti geneetilisi kõrvalekaldeid. Neid muutusi põhjustab sageli just kromosomaalne ebastabiilsus. See on tõstatanud küsimuse: kas tegu võib olla geneetilise riskiga ka sündivale lapsele? Biomeditsiini valdkonna tippajakirjas Nature Medicine ilmus TÜ meditsiiniteadlaste juhtimisel valminud artikkel, mis näitab, et kehavälise viljastamise käigus tekkinud geneetiliselt muteerunud rakuliinid ei kandu üle lapsele.

 

Kohtumine U4Society võrgustikuga

Valdkonna esindajad kohtusid Groningeni delegatsiooni liikmetega, et arutada koostöövõimalusi mikrobioloogia, immunoloogia ja sisehaiguste teemal ning andmekogude, pildipanga ning kliiniliste uuringute keskuse suunal. Võrgustikku kuuluvad Genti, Uppsala, Groningeni ja Göttingeni Ülikool. Mullu liitus võrgustikuga Tartu Ülikool.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Arstiteaduskonna medal

Arstiteaduskonna aastapäeval said valdkonna kõrgeima autasu, arstiteaduskonna medali


• Ene Indermitte, keskkonnatervishoiu lektor
• Ivo Laidmäe, farmatseutilise analüüsi lektor ja farmatseutilise nanotehnoloogia vanemteadur
• Heili Varendi, lastehaiguste dotsent

 

Täppisennetuse poole

TÜ ja TÜ Kliinikumi eestvedamisel uuritakse projektis „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“, mil määral rakendatakse rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses personaalmeditsiini põhimõtteid.

 

Eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Mõlemast saab tulevikus perearsti töövahend.

 

Emakakaelavähi vastu tehisintellektiga

Probleeme on nii emakakaelavähi sõeluuringu korralduses kui ka uuringusse kutsutute väikse osalusega. Professor Anneli Uusküla eestvedamisel püütakse uuenduslike lahendustega olukorda mõjutada. Eesmärk on kasutada terviseandmeid ja tehisintellekti selleks, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Lisaks võimaldab tehnoloogiline areng osaleda uuringus kodust lahkumata ja see võiks suurendada naiste osalust emakakaelavähi ennetuses.

 

Spordimeditsiini juubelikonverents

Tänavu täitub 60 aastat spordimeditsiini osakonna avamisest Tartu Ülikoolis. Selle verstaposti tähistamiseks toimub 1. novembril Tartu Ülikooli aulas spordimeditsiini konverents „60 years of Sports Medicine at the University of Tartu.“ Esinevad spordimeditsiini eksperdid Eestist, Inglismaalt, Soomest, Norrast ja Gruusiast. Konverentsi kava sisu.ut.ee/sportsmedicine60. 

 

Kristina Hermann
Meditsiiniteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

lk5 prof Lember

22. oktoobril valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonna uued dekaanid. Meditsiiniteaduste valdkonna dekaanina jätkab professor Margus Lember.


Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 84,66%. Professor Margus Lemberile andis oma hääle 152 valimiskogu liiget. Ruth Kaldale väljendas toetust 121 valimiskogu liiget.


Lemberi jaoks on dekaaniametis viis kõige tähtsamat lahendamist vajavat küsimust interdistsiplinaarsus, koostöö teiste valdkondadega, teaduse baasrahastuse jõudmine teadlasteni, jätkuv töö üliõpilastele kvaliteetse õppe tagamisel ja residentuuri arendamine.

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi uued professorid on Tuuli Metsvaht, Jaak Kals ja Janika Kõrv.


Laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht on oma ala hinnatud arst. Ta on veendunud, et kliinilised ravimiuuringud lastel on vajalikud ravimite ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks. See on ka üks teadusvaldkond, millele Metsvaht pühendnud on.

 

Kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv on terve oma teaduskarjääri pühendanud insuldi uurimisele. See on teinud temast oma ala tunnustatud arsti nii Eestis kui ka väljapool. Tema eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust sagedast neuroloogilisest haigusest ning insuldi saanud inimese abistamisest.

 

Vasoloogia professor Jaak Kals on tunnustatud veresoontekirurg, õppejõud ja teadlane. Ta on sidunud rahvusvahelises teadusruumis nüüdisajal ühe tõsisema kliinilise teemaga teaduseriala (endoteeli-, ateroskleroosiuuringud) ja eduka igapäevatöö veresoontekirurgina.

 

Kliinikumi Leht

Arstiteaduskonna aastapäev
10. oktoobril toimuval teaduskonverentsil tutvustatakse ligi saja valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringu tulemusi. 11. oktoobril toimub teemakonverents „100 aastat personaalset meditsiini“. Teiste seas esinevad juhtivteadur Lili Milani, professor Katrin Õunap, dotsent Peeter Padrik ning vanemteadur Riina Kallikorm.

11. oktoobri õhtul toimub dekaani vastuvõtt ja õhtusöök, kus tunnustatakse teaduskonverentsi parimaid ning antakse üle arstiteaduskonna medalid. Üle antakse stipendiumid ja lõputunnistused suvel ülikooli lõpetanud arst-residentidele. Lisateave ja registreerimine meditsiiniteadused.ut.ee/aastapaev2019.

Farmaatsia rahvusülikoolis
9. oktoobril kell 10 toimub farmaatsia instituudis konverents, mis vaatleb, millised muutused on farmaatsias toimunud 100 aasta jooksul; räägitakse farmaatsia hetkeseisust ja praegustest arengutest farmakognoosias, farmatseutilises analüüsis, ravimite tehnoloogias, sotsiaal- ja kliinilises farmaatsias, füüsikalises farmaatsias ning nanotehnoloogiates. Lisateave ja registreerimine: farmaatsia.ut.ee.

Dekaani valimine
Oktoobris valitakse TÜ neljale valdkonnale dekaanid, kes asuvad ametisse 1. jaanuaril 2020.

Doktoritööd
27.09 kell 14.15 Kattri-Liis Eskla ,,Isheemia reperfusiooni kahjustuse terapeutilised mehhanismid“, Ravila 19-1006
14.10 kell 15.00 Toomas Toomsoo „Transkraniaalne aju ultraheli uuring Eesti Parkinsoni tõve haigetel“, TÜ senati saal

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Eesti esimene patsiendiohutuse uurimiskeskus
Patsiendiohutuse edendamiseks Eestis alustab kliinilise meditsiini instituudi sisekliinik projektiga „Patsiendiohutuse uurimiskeskuse arendamine Tartu Ülikoolis“. Eesmärk on täiustada instituudi patsiendiohutuse alase teadustöö võimekust ning koolitada praeguseid ja tulevasi meditsiinitöötajaid patsiendiohutuse teemadega pädevalt toime tulema. Projekti teadustöösse soovitakse kaasata erinevate kliiniliste erialade noorteadlasi, kes edaspidi juhiksid ja suunaksid patsiendiohutuse alast teadus- ja arendustegevust ülikoolis ja Eestis laiemalt. Lisateave Kaja Põllustelt, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Residentuuriprogrammide välishindamine
Mais välishindamise läbinud sisehaiguste residentuur sai kiitva tagasiside. Eksperdid kinnitasid, et väljaõpe vastab Euroopa Liidu direktiivile ning on võrdväärne teistes Euroopa Liidu riikides toimuva väljaõppega. Hiljemalt aasta lõpus läbib välishindamise ka onkoloogia programm.

 

Arstiteaduskonna päevad
Arstiteaduskonna päevad Biomeedikumis: 10. oktoobril ootame teid teaduskonverentsile ja 11. oktoobril konverentsile „100 aastat personaalset meditsiini“.

 

Doktoritööd
26.08 kell 15.00 Maria Yakoreva „Vermimishäired Eestis“, A. Linkbergi auditoorium (L. Puusepa 8)
30.08 kell 14.00 Kadri Rekker „mikroRNA-de potentsiaalne roll endometrioosi patogeneesis ja diagnostikas“, Ravila 19-1006
3.09 kell 15.00 Ülle Võhma „Paanikahäirega patsientide isikuomaduste ja kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise ravivastusega“, Ravila 19-0088/0089
13.09 kell 14.00 Aet Saar „Äge müokardiinfarkt Eestis 2001–2014: suund riskil põhinevale ennetusele ja ravile“, TÜ senati saal.

 

Virge Ratasepp
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Arst-residentide töötasu ületab 2000 eurot
Arst-residentide brutopalk tõusis 1929,52 eurolt 2085,13 euroni kuus. Suurenes ka nende juhendamise tasu – 170,75 euro asemel saadakse nüüd 186,60 eurot kuus.

 

Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuur pikeneb aasta võrra
Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuriõpe on alates 2019/2020. õppeaastast vastu võetavatele arst-residentidele praeguse kolme aasta asemel neli aastat. Ühe aasta lisandumisel vastab erialane väljaõpe paremini tervishoiukorralduslikele põhimõtetele, aga ka peremeditsiini residentide ootustele.

 

Ülikool ja arst-residentide esindajad seadsid ühtseid sihte
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Eesti Nooremarstide Ühenduse kohtumisel leiti, et välja võiks töötada noorem- ja vanemresidendi süsteemi ning materjali, mis suunab arst-residente oma küsimustes õigete inimeste poole.

 

Endometrioosi uurimisel astuti samm edasi
Endometrioos kimbutab 10–15% viljakas eas naisi. Kuigi haigusele pole siiani ravi leitud, teevad teadlased järjepidevat uurimistööd, et selgitada välja, miks osa naisi haigestub endometrioosi ja milline võiks olla selle ravi. Naistekliiniku ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadlastel valmis uuring, mis aitab jõuda haiguse tekkepõhjuste leidmisele lähemale. TÜ reproduktiivmeditsiini teadur Merli Saare koos kolleegidega avaldasid uuringu ajakirjas Biology of Reproduction.

 

Koostöö Venemaa juhtiva meditsiiniülikooliga
23. mail allkirjastasid meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja Metšnikovi nimelise Riikliku Meditsiiniülikooli rektor professor Sergey A. Sayganov vastastikuse mõistmise memorandumi. Peterburis tegutsev meditsiiniülikool näeb Tartu Ülikooli õppe- ja teaduskoostöö partnerina günekoloogia, farmakoloogia, esmatasandi tervishoiu, kardioloogia, pediaatria ja taastusravi alal.

 

Virge Tamme
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

 

Vilistlaspäeva üritused

 

18. mail toimub Tartu Ülikooli läbi aegade suurim vilistlaste kokkutulek. Võta ühendust vanade kursusekaaslastega ning tule vaata oma silmaga, milline on kunagine arstiteaduskond täna. Mitmed instituudid avavad uksed, toimuvad ekskursioonid, kuulata saab loenguid, osaleda raamatu esitlusel ja näituse avamisel. Tutvu kavaga meditsiiniteadused.ut.ee/et/MV-vilistlaspaev.

 

Esita teesid aastapäeva teaduskonverentsile

Ootame 21. juunini tudengitelt, doktorantidelt, residentidelt, õppejõududelt, teaduritelt ja kõikidelt teistelt teese Arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile. Teeside esitamise vorm asub aadressil: ut.ee/en/med-abstracts. Aastapäeva üritused toimuvad 10. ja 11. oktoobril.

 

Hindamine kinnitas kliiniliste uuringute keskuse olulisust Eestile

Arendamisel oleva kliiniliste uuringute keskuse vahehindamine kinnitas keskuse töö tulemuslikkust terviseuuringute koordineerimisel ning aparatuuri ja taristuga toetamisel. “Keskuse kaudu on loodud kättesaadavad kompetentsid biomeditsiiniliste, kliiniliste ja veterinaarsete uuringute läbiviimiseks,” seisis aruandes.

 

Nanomeditsiin suurendab meditsiini väljavaateid

14. mail kell 16.15 räägib nanomeditsiini professor Tambet Teesalu TÜ aulas inauguratsiooniloengul nanomeditsiini valdkonnast, rakendusviisidest ja lahendamist vajavatest probleemidest. Samuti annab ta ülevaate Tartu Ülikooli vähibioloogia laboratooriumis tehtavast uurimistööst nutikate nanoosakeste väljatöötamisel ja ravimite arendamisel. Kõik huvilised on oodatud kuulama.

 

Virge Tamme
Meditsiiniteaduste valdkonna kommunikatsioonispetsialist

Professor Allen Kaasik pälvis teadustöö riikliku preemia
Bio- ja siirdemeditsiini instituudi farmakoloogia osakonna juhataja, molekulaarse toksikoloogia professor ja farmakoloogia vanemteadur Allen Kaasik pälvis teadustöö riikliku preemia teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest.

 

Valitsus kinnitas Riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse kuulumise teekaardi objektide nimekirja
Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti teadustaristu teekaardi objektide uuendatud loetelu. Eesti teadustaristu teekaardi nimekirja kuulub otsusega jätkuvalt ka Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus (RSKTK). Eesti Teadusagentuur koostab ja uuendab teekaardi nimekirja iga 3-4 aasta järel, tegemist on loeteluga riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. “On hea meel tõdeda, et Eesti vabariigi valitsus väärtustab RSKTK rolli ning tuge meditsiiniteaduse arendamisel. Oleme õigel teel!” kinnitas RSKTK tegevjuht Katrin Kaarna.

 

Eesti ja Soome neurokirurgide tihe koostöö annab patsientidele rohkem võimalusi
Kliinilise meditsiini instituudi närvikliinikut külastasid ligikaudu 20 neurokirurgiaga tegelevat Soome kolleegi, et eestlastega kogemusi vahetada. Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Tarmo Areda sõnul on lasteneurokirurgia üsna kitsas ja spetsiifiline eriala: „Ka Eestist viis korda suuremas Soomes pole ühtki neurokirurgi, kes tegeleks ainult lastega. Seepärast on alates 2010. aastast laste ravimisega tegelevad neurokirurgid iga aasta alguses omavahel kokku saanud, et vahetada kogemusi, tutvustada uuemaid saavutusi ja küsida probleemsemate juhtude kohta kolleegidelt nõu.“ Tänu aktiivsele suhtlusele laieneb aasta-aastalt Eestis tehtavate neurokirurgiliste operatsioonide ampluaa. „Näitena võib esile tuua uitnärvi elektrilise stimulatsiooni raskesti ravile alluva epilepsia korral. Kui varem pidid lapsed minema operatsioonile Soome, siis 2018. aasta mais tehti esimesed operatsioonid Soome kolleegi juhendamisel Eestis. Seejärel on stimulaatori paigaldamise operatsioone tehtud juba Eesti oma jõududega,“ rääkis Areda.

 

Kristina Hermann
Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nõukogu valis 6. veebruaril instituudi juhatajaks taas anestesioloogia ja intensiivravi professori Joel Starkopfi, kes on instituudi tööd juhtinud alates selle loomisest 2016. aastal.

 

lk4 5 Joel Starkopf A.Tennus„Kolm aastat tagasi pidasime arenguseminari, kus sõnastasime instituudi arengueesmärgid. Selle aasta jaanuaris peetud jätkuseminaril tõdesime, et eelseisval kolmel aastal on needsamad tegevussuunad endiselt tähtsal kohal,“ rääkis Starkopf. Samas tõdes ta, et instituudi eduka toimimise peamine eeldus ei ole siiski arengueesmärkide sõnastamine. „Kõige olulisemad on meie inimesed – üliõpilased, doktorandid, residendid, akadeemilised töötajad, mitteakadeemiline personal – ja nende loodud õhkkond. Annan oma parima, et instituudis valitseks soe ja sõbralik, akadeemiliselt loominguline ning avatud õhkkond, mis toetab meie kõigi erialast arengut,“ sõnas Starkopf.

 

Starkopfi sõnul on peatähtis instituudi tegevus kliiniliste erialade arengu suunamisel ja eestvedamisel Eestis. „Parim kliiniline kompetents saab tõusta ainult kõrgetasemelise teadustöö ning sellel põhineva õpetamise ja kliinilise praktika tulemusena. Selleks tuleb hoida ja suurendada instituudi akadeemilist mõjukust Eesti haiglates,“ rääkis Starkopf, lisades, et peab endiselt Eestile parajaks üht, tervet riiki teenindavat ülikoolihaiglat, millel oleks linnak Tartus ja Tallinnas.

 

Erialade kontekstis nõuab Starkopfi arvates tähelepanu residentuuriga seonduv – programmide ajakohastamine, juhendajate koolitamine ja tagasiside kogumine. Samuti vajaks uuendamist ja ühtlustamist diplomieelne arstiõpe. „Oleme kiiduväärset tööd teinud uute õppemetoodikate juurutamisega, näiteks e-loengute kasutuselevõtmisega. Järgmistel aastatel on vaja ette võtta instituudi ainete väljundite läbivaatamine ja ühtlustamine ning kliiniliste ainete eksamite korrastamine,“ kommenteeris Starkopf. Üheks fookusteemaks saab kindlasti ka instituudi doktorantide toetamine nende edasijõudmisel. „Taotleme, et doktoriõpet saaks residentuuriga paindlikumalt siduda, määrates doktorantuuri kestuseks mitte neli aastat, vaid 48 kuud.“

 

Instituudi nõukogu tegi oma otsuse peaaegu ühehäälselt. Starkopfi ametiaeg kliinilise meditsiini instituudi juhina kestab 2019. aasta 1. märtsist 2022. aasta 28. veebruarini.

 

Meditsiiniteaduste valdkond

 

Avati TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi õppehoone ning uuenenud spordikompleks

Jaanuaris avati Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi uus õppe- ja teadushoone ning spordikompleksi laiendus, mis läksid maksma üle 10 miljoni euro.

Instituudi juhataja Priit Kaasiku sõnul paranevad uues hoones füsioteraapia- ja treeneriõppe tingimused ning kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistus, samuti saab lahendatud teadustegevuse ruumiprobleem. Varem olid instituudi õpperuumid ja teaduslaborid kolmes majas üle linna laiali. „Oleme eriti rõõmsad just selle üle, et asume nüüd ühes hoonekompleksis, mis võimaldab tunduvalt paremini arendada nii õppe- kui ka teadustegevust,“ ütles Kaasik. Ta lisas, et eriti tähtis oli nüüdisaegse õppe- ja uurimiskeskkonna kujundamine füsioteraapia õppekavade üliõpilastele ja õppejõududele.

 

Doktoritööde kaitsmised

Mari-Anne Valsi doktoritöö „Kaasasündinud N-glükosüülimise haigused Eestis“ kaitsmine toimub 25. märtsil 2019 kell 15.00 aadressil Ravila 19 – 1006.

Liis Kadastik-Eerme doktoritöö „Parkinsoni tõbi Eestis: epidemioloogia, elukvaliteet, kliinilised karakteristikud ja farmakoteraapia“ kaitsmine toimub 29. märtsil 2019 kell 14.00 TÜ senati saalis (Ülikooli 18).

Hedi Hundi doktoritöö „Intraperitoneaalsete kasvajajate sihtmärgistatud ravi kasutades peptiididega suunatud nanoosakesi“ kaitsmine toimub 18. aprillil 2019 kell 15.00 aadressil Ravila 19 – 1006.

 

Olulised kuupäevad 2019

• 5.-7. veebruar – täienduskonverents „Kliinik 2019“ Dorpati Konverentsikeskuses
• 18. mai – Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulek
• 17. juuni – meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktus kell 15.00 TÜ aulas
• 19. juuni – sporditeaduse ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus kell 10.00 TÜ aulas
• 10.-11. oktoober – arstiteaduskonna aastapäev

 

Kristina Hermann
Meditsiiniteaduste valdkonna turundus- ja kommunikatsioonispetsialist