Lisatud: 26 September 2016

2016/17. õppeaastal alustab Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õpinguid ligi 450 uut tudengit. Kokku õpib sel õppeaastal valdkonnas ligi 2000 üliõpilast. Arst-residentide on ligi 600, kellest sel aastal alustab 140.

Meditsiiniteaduste valdkonna augustikuu nõukogus valiti geriaatria dotsendiks Kai Saks.

Euroopa riikide naistearstide organisatsioone ühendav EBCOG (European Board and College of Obstetrics and Gynaecology) hindas esmakordselt Eestis sünnitusabi ja günekoloogia residentide koolitusprogramme ja tingimusi eriala õpetavates haiglates: SA Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus. Hindamise tulemusena said nii eriala residentuuriprogramm kui kõik kolm raviasutust EBCOG sertifikaadi ja akrediteeringu neljaks aastaks.

Kaitsti doktoritöid:
Kaja-Triin Laisaar kaitses 29. augustil TÜ arstiteaduse erialal doktoritööd „HIV-positiivsed inimesed Eestis: HIVi ravikaskaad ja antiretroviirusravi soostumust ning turvalist seksuaalkäitumist toetavad sekkumised.“ Juhendaja: prof Anneli Uusküla (TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut). Oponent: dotsent Danielle C. Ompad (New Yorki ülikool, USA).

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 13. ja 14. oktoobril.
13. oktoobril toimub teaduskonverents, kus ettekandeid peavad doktorandid, üliõpilased, teadurid, õppejõud jt. Biomeedikumi 1. korruse parema tiiva koridoris saab tutvuda stendiettekannetega. 14. oktoobril toimub konverents “Psühhiaatria ja psühhofarmakoloogia: Emil Kraepelin 160 ja Lembit Allikmets 80“. Täpsem info: meditsiiniteadused.ut.ee/teadus/arstiteaduskonna-aastapaeva-uritused-2016

Kristina Hermann

meditsiiniteaduste valdkonna turunduse ja kommunikatsiooni spetsialist

Lisatud: 24 September 2015

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 8. ja 9. oktoobril. Lisaks 8. oktoobril toimuvale traditsioonilisele doktorantide, üliõpilaste, õppejõudude ja arstide teaduskonverentsile toimub reedel, 9. oktoobril paralleelselt kaks üritust.

Esiteks konverents „Sport ja meditsiin" kell 10.00–15.15 A. Linkbergi nimelises auditooriumis. Konverentsi avab Kuopio spordimeditsiini uurimisinstituudi professor Rainer Rauramaa akadeemiline loeng teemal „Physical Exercise and Cognitive Function in the Elderly".

Biomeedikumi auditooriumis 1006 toimub kell 11.00–17.00 "Farmaatsia teaduspäev – teadusest praktikani". Apteekritel on kuulatud loengute ja ettekannete mahu kohta võimalik saada asjakohane tõend ja täienduspunkte.

Täpsem info http://www.med.ut.ee/et/teadus/arstiteaduskonna-aastapaeva-uritused-2015

Lisatud: 24 August 2015

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna avaaktus toimub esmaspäeval, 31. augustil kell 14.00 A. Linkbergi auditooriumis aadressil L. Puusepa 8.

Lisainfo: Tuuli Ruus, tel 737 5325, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lisatud: 23 Veebruar 2015

Vabariigi Valitsuse istungil 12. veebruaril 2015 määrati riigi teaduspreemia arstiteaduse alal prof Vallo Tillmannile uurimuste tsükli „Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid" eest.

17. veebruaril pidas kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda
inauguratsiooniloengu „Kliiniline farmakoloogia – vana ja uus ravimiteadus"

Arstiteaduskonna nõukogus:
21. jaanuaril valiti anestesioloogia ja intensiivravi dotsendiks Juri Karjagin, epidemioloogia vanemteaduriteks Katrin Lang ja Kersti Pärna
Tartu Ülikooli Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 20. veebruaril tunnustatakse TÜ aumärgiga alljärgnevaid arstiteaduskonna töötajaid:

• arstiteaduskonna dekanaadi õppekorralduse spetsialist Leida Rõivassepp – väga pikaaegse pühendunud ja tulemusliku töö eest;
• naha- ja suguhaiguste dotsent Sirje Kaur – pikaajalise kohusetundliku töö eest dermatoveneroloogia õppejõuna arstiteaduskonnas;
• üldbioloogia assistent Anu Saag – pühendunud töö eest bioloogia õpetamisel arstiteaduskonnas;
• lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela – suure pühendumuse ja vastutustundliku suhtumise eest noorte hambaarstide koolitamisel;
• meditsiinitehnoloogia professor Jyrki Tapio Heinämäki – silmapaistvate tulemuste eest teadustöö edendamisel TÜ farmaatsia instituudis ning rahvusvaheliste koostöökontaktide tihendamisel.

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 22 Jaanuar 2015

TÜ senatis valiti 19. detsembril meditsiinilise metaboloomika professoriks Ursel Soomets.

Arstiteaduskonna nõukogu valis 17. detsembril uroloogia dotsendiks Andres Kotsari.

Täienduskonverents Kliinik 2015 toimub 2.–4. veebruaril 2015 konverentsikeskuses Dorpat. TÜ arstiteaduskonna täienduskeskuse poolt korraldataval konverentsil esinevad ettekannetega paljude erialade juhtivad arstid ja spetsialistid. Sel konverentsil on teemadeks ravijuhendid, sõltuvushäirete ravi, krüptorhism, näokolju piirkonna valud, kliinilise meditsiini doktorikooli teadustööd, osteoporoosi käsitlus uue FRAXi valguses, täppismeditsiin onkoloogias, C-hepatiit ja selle ravi, lasteneuroloogia, soliidorganite transplantatsioon, äge dermatoloogiline haige, neuroloogilised haigused ja autojuhtimine ning funktsioonianomaaliate ravi meeskonnatööna. Kava ja registreerumine www.med.ut.ee/et/uudised/taienduskonverents-kliinik-2015

Kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda inauguratsiooniloeng "Kliiniline farmakoloogia – vana ja uus ravimiteadus" toimub 17. veebruaril 2015 kell 16.15 ülikooli aulas.

Doktoritööde kaitsmised
19. veebruaril 2015 kell 15.00 kaitseb TÜ senati saalis ITK ortopeed Vahur Metsna doktoriväitekirja „Eesmine põlvevalu endoproteesitud põlveliigesega patsientidel: levimus, seos põlvekedra kõhre kahjustusega ja patellofemoraalse kongruentsuse aspektid".
Juhendaja dotsent Aare Märtson (TÜ traumatoloogia ja ortopeedia kliinik)
Oponent professor Christoph H. Lohmann (Magdeburgi Otto von Guericke nim. Ülikool, Saksamaa)

20. veebruaril 2015 kell 14.00 kaitseb Biomeedikumi auditooriumis 1006 ITK onkoloog Marju Kase doktoriväitekirja „Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kasvajavastase ravi efektiivsust".
Juhendajad vanemteadur Jana Jaal (TÜ hematoloogia- ja onkoloogia kliinik) ja professor Toomas Asser (TÜ närvikliinik).
Oponent professor Daniel Zips (Tübingeni Ülikool ja Tübingeni Ülikooli Haigla, Saksamaa)

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 18 Detsember 2014

TÜ senati istungil 28. novembril valiti meditsiinilise mikroobiökoloogia professoriks Reet Mändar ja farmatseutilise nanotehnoloogia professoriks Jyrki Tapio Heinämäki.

Arstiteaduskonna nõukogu koosolekul 19. novembril valiti sünnitusabi ja günekoloogia dotsendiks Kristiina Rull ja biofüüsika dotsendiks Jaak Talts.

Tartu ülikooli 2013/2014. õppeaasta parimaks õppejõuks tunnistati medicina valdkonnas kirurgiakliiniku külalisprofessor Peep Talving. Teaduskonna kolme parima õppejõu seas olid lisaks histoloogia dotsent Marina Aunapuu ja psühhiaatria dotsent Innar Tõru.

Aasta programmijuhtide tunnustuse said arstiteaduskonnast: dotsent Tõnis Karki (bakalaureuse- ja magistriastme integreeritud õppekavade „Arstiteadus" programmijuht) ja dotsent Aavo Lang (doktoriõppekava „Arstiteadus" programmijuht).

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus, arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 20 November 2014

Konverents „Tervisetehnoloogiate hindamine Eestis 2014" – toimus 13. novembril Tartus, Dorpati konverentsikeskuse Struve saalis.

Tervisetehnoloogiate hindamise eesmärk on analüüsida tervishoius kasutatavate sekkumiste ja ravimite potentsiaalseid eeliseid, riske ja kulu ning toetada põhjendatud otsuseid ohutu ja efektiivse tervisepoliitika elluviimiseks.
Seekordse konverentsi keskmes oli Eestis laialdast tähelepanu pälvinud kolorektaalvähi sõeluuringu käivitamise temaatika ja TÜ tervishoiu instituudis äsja valminud kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhususe raport.

Konverentsi väliskülalised MD PhD Johannes Blom ja PhD Mari Nygard tutvustasid kolorektaalvähi sõeluuringu korraldust ja tulemuslikkust Rootsis ning Skandinaavia kogemust registripõhiste sõeluuringute korraldamisega. Lisaks oli kavas sõeluuringute metoodikat ja praktilist korraldust käsitlevad ettekanded tuntud Eesti ekspertidelt.

Doktoritööde kaitsmised
21. novembril kell 14.00 kaitseb Ceith Nikkolo A. Linkbergi nim auditooriumis (Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Alloplastika võrkude mõju kroonilise valu ja võõrkehatunde tekkimisele kubemesonga ravis".
Juhendaja dotsent Urmas Lepner (TÜ kirurgiakliinik).
Oponent professor Hannu Paajanen (Ida-Soome Ülikool).

8. detsembril 2014 kell 15.00 kaitseb Vadim Brjalin A. Linkbergi nim auditooriumis (Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Krooniline C-hepatiit: ravitulemusi prognoosivad tegurid Eesti patsientidel".
Juhendaja dotsent Riina Salupere (TÜ sisekliinik)
Oponent professor Bela Hunyady, MD, Phd, DSc (University of Pecs, Hungary).

Õiendus
Septembrikuu lehes oli Klari Noormetsa doktoritöö juurde eksklikult märgitud vale juhendaja – väitekirja „The development of diabetes mellitus, fertility and energy metabolism disturbances in a WFS1 deficient mouse model of Wolfram syndrome" („Diabeedi kujunemine, fertiilsuse ja energia ainevahetuse häired Wfs1 puudulikkusega hiirel kui Wolframi sündroomi loommudelil") juhendajad olid professor Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja professor Sulev Kõks (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut). Vabandame!

Lisatud: 19 September 2014

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 9. ja 10. oktoobril. Täpsem info http://www.med.ut.ee/et/uudised/arstiteaduskonna-aastapaeva-uritused

Lisaks 9. oktoobril toimuvale traditsioonilisele doktorantide, üliõpilaste, õppejõudude ja arstide teaduskonverentsile toimub reedel, 10. okt kell 10–15 A. Linkbergi nim auditooriumis Eesti Haigekassa ja TÜ arstiteaduskonna ühiskonverents „Tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamine – kas teoreetiline või praktiline vajadus?"

I sessioon: Tervishoiukvaliteedi hindamine Eestis – hetkeseis ja tulevikusuunad
II sessioon: Ravijuhendid ja kliinilised auditid tervishoiu kvaliteedi tagamisel

Doktoritööde kaitsmised
22. oktoobril kell 13.00 kaitseb Klari Noormets A. Linkbergi nim auditooriumis filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Diabeedi kujunemine, fertiilsuse ja energia ainevahetuse häired Wfs1 puudulikkusega hiirel kui Wolframi sündroomi loommudelil".
Juhendaja dotsent Urmas Lepner (TÜ kirurgiakliinik).
Oponent prof Timothy Barrett, (Birminghami Ülikooli lastehaigla (Suurbritannia).

29. oktoobril kell 14.00 kaitseb Liis Toome A. Linkbergi nim auditooriumis filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Väga väikese gestatsioonivanusega enneaegsed lapsed Eestis: ravitulem ja prognostilised tegurid" Juhendajad dotsent Heili Varendi (TÜ lastekliinik) ja vanemteadur Anneli Kolk (TÜ lastekliinik).
Oponent emeriitprof Uwe Ewald, (Uppsala Ülikool, Rootsi).

21. novembril kell 14.00 kaitseb Ceith Nikkolo A. Linkbergi nim auditooriumis filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Alloplastika võrkude mõju kroonilise valu ja võõrkehatunde tekkimisele kubemesonga ravis"
Juhendaja dotsent Urmas Lepner (TÜ kirurgiakliinik).
Oponent prof Hannu Paajanen, (Ida-Soome Ülikool).

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 27 August 2014

Doktoritööde kaitsmised

27. augustil 2014 kell 14.00 kaitseb Maarika Liik A. Linkbergi auditooriumis (Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja ,,Kognitiivsed funktsioonid, tajutud kognitiivne toimimine, subjektiivsed kaebused ja depressiooni sümptomid epilepsiaga inimestel: neuropsühholoogiline hindamine ja SPET aju kuvamisuuring".
Juhendaja: dotsent Sulev Haldre (TÜ närvikliinik).
Oponent: professor Reetta Kälviäinen (Ida-Soome Ülikool)

28. augustil 2014 kell 15.00 kaitseb Kaja Rahu arstiteaduskonna nõukogu saalis (Biomeedikum, Ravila 19-1038) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Baltimaade Tšernobõli veteranide haigestumus ja suremus: registripõhine kohortuuring".
Juhendajad: juhtivteadur Mati Rahu (Tervise Arengu Instituut) ja professor Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut)
Oponent: professor Hajo Zeeb (Leibniz Institute for Prevention Research and Epidemiology, Saksamaa)

Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 27 August 2014

Tänavu toimus ülikooli astumine uuel moel. Muutunud gümnaasiumi riigieksamite valguses tekkis taas vajadus ülikooli sisseastumiseksamiteks. Kõik sisseastujad pidid sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami (30%) ning kas matemaatika (lai) riigieksami või sisseastumiseksami (bioloogias või keemias 70%). Seega ei ole tänavused läbiminevad tulemused enam varasemate aastatega võrreldavad. Varem läks kõigil arvesse 4 riigieksamit, nüüd 2 eksamit. Uus süsteem tõi astujate ridadesse hulgaliselt varem gümnaasiumi lõpetanuid, kes sisseastumiseksamiga lootsid õppima pääseda. Näiteks arstiteaduse erialale oli kandidaate üle 700, sisseastumiseksamit sooritas üle 500. Sissesaanute tase oli endiselt kõrge arstiteaduse (85 palli) ja hambaarstiteaduse erialal (84,7 palli). Vabariikliku olümpiaadi kõrge kohaga tuli arstiteaduskonda 10 uut tudengit, akadeemilise testi tipptulemusega pääses õppima samuti 10 inimest. Samas proviisori erialale viimasena sissesaanu tulemused olid juba ülikooli vastuvõtuks vajaliku miinimumi 66 palli lähedal. Erinevalt teiste teaduskondade paljudest erialadest ei olnud arstiteaduskonnal probleemi õppekavade alatäituvusega.

Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 16 Juuni 2014

29. mail sõlmisid Tartu ülikool ja Põhja-Eesti regionaalhaigla koostööleppe, mille peamine eesmärk on tagada arstkonna järelkasv ning arendada arstiteaduse ja tervishoiu valdkonda Eestis tervikuna.

TÜ senati maikuu istungil
valiti kliinilise farmakoloogia professoriks Anti Kalda, histoloogia ja embrüoloogia professoriks Andres Arend ja meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professoriks Irja Lutsar.

Arstiteaduskonna maikuu nõukogus
valiti spordimeditsiini ja taastusravi dotsendiks Eve Unt ja lasteneuroloogia dotsendiks Inga Talvik.

Kaitsmisele tulid doktoritööd:
11. juunil kell 15.00 kaitses Krista Ress Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19) doktoriväitekirja „Lapseea tsöliaakia Eestis, esinemine atoopilise dermatiidiga lastel ja koosesinemise immunoloogiline iseloomustus".
Juhendajad: prof Raivo Uibo (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja dots Oivi Uibo (TÜ lastekliinik)
Oponent dotsent Petri Kulmala (Oulu Ülikool, Soome).

12. juunil kell 15.00 kaitses Kai Muru A. Linkbergi nim. auditooriumis (Puusepa 8) doktoriväitekirja „Sünnieelsete sõeluuringute strateegiad, kaugtulemused lastel skriiningtestide muutuste korral ja sagedasemad sündroomsed südamerikked Eestis".
Juhendajad: professor Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja dotsent Tiia Reimand (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut, TÜ lastekliinik)
Oponent dotsent Vedran Stefanovic (Helsingi Ülikooli keskhaigla, Soome).

Arstiteaduskonna lõpuaktus toimub 20. juunil kell 12.00 TÜ aulas. Õppejõud on väga oodatud!

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 19 Mai 2014

Tartu ülikooli senati istungil reedel, 25. aprillil 2014 valiti kardioloogia professori ametikohale Jaan Eha ning peremeditsiini professori ametikohale Ruth Kalda.

Arstiteaduskonna nõukogus:
16. aprillil valiti vanemteaduriks Meditsiinilise mikrobioloogia alal kandidaat Epp Sepp ja reproduktiivimmunoloogia alal Kadri Haller-Kikkatalo.

Tartu Ülikooli siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse (EATRIS ERIC infrastruktuur) avamine reedel, 23. mail 2014 kell 16 Tartus Ravila 14b. Siirdemeditsiinikeskus (SIME) arendab välja kompleksseid haigusmudeleid psühhiaatriliste, neurodegeneratiivsete ja immuunpõletikuliste haiguste ning kasvajate uurimiseks ravimiarenduse eesmärgil, kasutades selleks tänapäevase bioloogilise materjali visualiseerimise tehnoloogiaid.

Doktoritööde kaitsmised:
16. mail kell 12.00 kaitseb Liina Tserel arstiteaduskonna nõukogu
ruumis (Biomeedikum, Ravila 19 -1038) doktoriväitekirja "Monotsüütide, monotsüütidest pärinevate makrofaagide ja dendriitrakkude epigeneetilised profiilid".
Juhendaja professor Pärt Peterson (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut)
Oponent professor Ola Winqvist (Karolinska Instituut, Rootsi)

23. mail kell 14.00 kaitseb Irina Kerna arstiteaduskonna nõukogu ruumis (Biomeedikum, Ravila 19-1038) doktoriväitekirja "ADAM12 ja CILP geenide roll põlve osteoartiidi arengus".
Juhendajad professor Agu Tamm (TÜ sisekliinik) ja vanemteadur Kalle Kisand (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut)
Oponent professor Kari Pulkki (Ida-Soome Ülikool)

Loe edasi...

Lisatud: 24 Märts 2014

21. märtsil kell 14.00 kaitseb Triin Eglit A. Linkbergi nim. auditooriumis (L. Puusepa 8) doktoriväitekirja „Rasvumine, glükoosiregulatsiooni häired, metaboolne sündroom ja nende seosed kõrgmolekulaarkaaluga adiponektiini tasemega" .
Juhendajad: professor Margus Lember (TÜ sisekliinik) ja Tarvo Rajasalu (1969-2012).
Oponent professor Sirkka Keinänen-Kiukkaanniemi (Oulu Ülikool, Soome).

3. aprillil kell 15.00 kaitseb Kristo Ausmees A. Linkbergi nim auditooriumis (L. Puusepa 8)
doktoriväitekirja „Keskealiste meeste reproduktiivfunktsioon: seos eesnäärme, elustiili faktorite ja paari viljatusega".
Juhendajad: dotsent Margus Punab (TÜ kirurgiakliinik) ja dotsent Reet Mändar (TÜ mikrobioloogia instituut).
Oponent professor Giuseppe Morgia (Catania Ülikool, Itaalia).

24. aprillil kell 14.00 kaitseb Kristi Huik Ravila 14a-1020 doktoriväitekirja „Inimese geneetiliste faktorite mõju HIV-i ja C-hepatiidi viirusesse nakatumisele".
Juhendajad: professor Irja Lutsar ja dotsent Tõnis Karki (TÜ mikrobioloogia instituut).
Oponent dotsent Marie-Anne Shaw (Leedsi Ülikool, Suurbritannia).

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 24 Märts 2014

Tartu ülikooli arstiteaduskonnast tunnustati EV teaduse 2014. aasta aastapreemiaga arstiteaduse alal prof Aleksandr Žarkovskit uurimuste tsükli „Aju plastilisuse regulatsiooni molekulaarsed mehhanismid" eest.

Arstiteaduskonna nõukogus:
19. veebruaril valiti vanemteaduriks onkoloogia alal Priit Kogerman ja geneetika alal Andres Salumets.

Lisatud: 19 Veebruar 2014

28. veebruaril 2014 kaitseb Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg doktoriväitekirja „Depressioon Eestis: levimus, seotud tegurid ja tervishoiuteenuste kasutamine".

Juhendajad professor Veiko Vasar ja dotsent Anu Aluoja (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik)
Oponent professor Raimo K. R. Salokangas, MD, PhD (Turu Ülikool, Soome).

Lisatud: 19 Veebruar 2014

3.–5. veebruaril 2014 korraldas Tartu ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskus Tartus Dorpati konverentsikeskuses iga-aastast meedikute suurkonverentsi „Kliinik 2014", kus kohtusid üle 670 arsti kõikjalt Eestist. Ettekannetega esinesid paljude erialade tippspetsialistid ning teemad ulatusid arstliku pädevuse küsimusest personaalse meditsiinini.

Konverentsi avasessioonil käsitleti arstliku pädevuse ja selle hindamise temaatikat. „Arstide pädevus on tervishoiu kvaliteedi lahutamatu osa. Pädevushindamist korraldav seadusandlus kehtib Eestis juba piisavalt kaua, et hinnata, kas see täna toimib optimaalselt," leidis Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf avasessiooni teemavalikut kommenteerides. Avasessiooni arutelus osalesid nii erialaseltsid, Eesti Arstide Liit, Tartu ülikooli õppejõud, haiglate liidu, haigekassa ja terviseameti esindajad, kes võtsid tähelepanu alla eri osapoolte rolli ja vastutuse küsimused, pädevushindamise hetkeolukorra ja tulevikuvisioonid. Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon.

Eraldi sessioon oli konverentsil pühendatud personaalse meditsiini ja persoonikeskse meditsiini temaatikale. Ettekannetega astusid üles Tartu ülikooli kliinilise geneetika professor Katrin Õunap, Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, biotehnoloogia professor, akadeemik ja Tartu ülikooli Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu, farmakoloogia vanemteadur Anti Kalda jt.

Lisaks käsitleti olulisi meditsiiniteemasid nagu autoantikehad haiguste diagnostikas ja prognoosis, harvikhaigused kopsus, uuemad ravimeetodid kirurgias, hambakaariese ennetus ja tüsistused, bioloogiline ravi dermatoloogias, valusündroom neuroloogias ja neurokirurgias ja D-vitamiini temaatika.

Kliinilise meditsiini doktorikooli sessioonis esitati ülikooli arstiteaduskonna doktorantide teadustöö tulemusi.

Dotsent Marje Oona
TÜ Arstiteaduskonna täienduskeskuse juhataja

Lisatud: 27 Jaanuar 2014

13. jaanuaril 2014 toimunud esimesel medicina valdkonna nõukogu koosolekul valiti valdkonna nõukogu juhatajaks üheks aastaks arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf.

Arstiteaduskonna nõukogus:
18. detsembril valiti dotsendiks otorinolarüngoloogia erialal Priit Kasenõmm, kirurgiliste haiguste erialal Margot Peetsalu, naha- ja suguhaiguste erialal Sirje Kaur, gastroenteroloogia erialal Riina Salupere, mälumisfüsioloogia erialal Ülle Voog-Oras, ortodontia erialal Triin Jagomägi. Kliinilise psühholoogia vanemteaduriks valiti Maarika Paaver. Tartu Ülikooli senatile tehti ettepanek anda Toomas Välile emeriitdotsendi nimetus.
Arstiteaduskonna põhimääruse pisimuudatuste kinnitamise raames tehti Tartu Ülikooli rektorile ettepanek nimetada polikliinik ümber peremeditsiini kliinikuks.

15. jaanuaril valiti psühhiaatria dotsendiks Innar Tõru ja torakaalkirurgia dotsendiks Tanel Laisaar. Kolmele lastehaiguste vanemteaduri ametikohale valiti Kaja Julge, Heili Varendi ja Tiina Talvik.

Doktoritööde kaitsmised:
19. detsembril 2013. kaitses Kaili Anier doktoriväitekirja ,,DNA metüülimise roll kokaiini poolt põhjustatud käitumusliku sensitisatsiooni kujunemises"
Juhendajad: vanemteadur Anti Kalda (TÜ farmakoloogia osakond) ja professor Aleksander Žarkovski (TÜ farmakoloogia osakond).
Oponent dotsent Markus Mikael Forsberg, PhD (Ida-Soome Ülikool, Soome).

28. veebruaril 2014 kaitseb Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg doktoriväitekirja „Depressioon Eestis: levimus, seotud tegurid ja tervishoiuteenuste kasutamine".
Juhendajad professor Veiko Vasar ja dotsent Anu Aluoja (TÜ psühhiaatriakliinik).
Oponent professor Raimo K. R. Salokangas, MD, PhD (Turu Ülikool, Soome).

Ülevaate koostas:
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 19 Detsember 2013

 27. novembril pidas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag inauguratsiooniloengu „Krooniline parodontiit – kas ainult suuga piirnev probleem?"

Aasta õppejõuks Medicina valdkonnas on sel aastal õppeprorektori korraldusega nimetatud psühhiaatriakliiniku vanemassistent Innar Tõru. Innar Tõru õpetab arstiteaduse eriala üliõpilastele psühhiaatriat ja õigusteaduse üliõpilastele kohtupsühhiaatriat. Aasta õppejõu auhinna statuudi kohaselt selgitati välja ka iga teaduskonna ja kolledži kolm paremat õppejõudu.

2012/2013. õppeaasta arstiteaduskonna kaks parimat õppejõudu lisaks Innar Tõrule on peremeditsiini professor Ruth Kalda ning farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksandr Žarkovski.

Tartu ülikooli senati istungil 29. novembril:

-valiti kohtuarstiteaduse professoriks Marika Väli ja anestesioloogia ja intensiivravi professoriks Joel Starkopf

-otsustati autasustada Tartu ülikooli suure medaliga

anatoomia emeriitprofessorit Arne Leppa,

meditsiinilise biokeemia professorit Mihkel Zilmerit ja

immunoloogia professorit Raivo Uibot.

Arstiteaduskonna nõukogu 20. novembri koosolekul valiti keskkonnatervishoiu dotsendiks Hans Orru.

19. detsembril 2013. kell 13.15. kaitseb Kaili Anier arstiteaduskonna nõukogu saalis  (Ravila 19 – 1038) väitekirja ,,DNA metüülimise roll kokaiini poolt põhjustatud käitumusliku sensitisatsiooni kujunemises"

Juhendajad: vanemteadur Anti Kalda (TÜ farmakoloogia osakond) ja

professor Aleksander Žarkovski (TÜ farmakoloogia osakond).

Oponent dotsent Markus Mikael Forsberg, PhD (Ida-Soome Ülikool, Soome).

Lisatud: 06 Detsember 2013

10.-11. oktoobril tähistas Tartu ülikooli arstiteaduskond 381. aastapäeva teaduskonverentsi ja psühhoneurofarmakoloogia loengupäevaga. Teaduskonverentsil pidas akadeemilise loengu „Molekulaardiagnostika – personaalmeditsiini alus" rakubioloog ja juhtivteadur Toomas Neuman. Reedel antakse üle ka arstiteaduskonna medalid.

TÜ arstiteaduskonna dekaani Joel Starkopfi sõnul arenevad teadus ja teadmised tänapäeval ülikiires tempos: „Arstiteadus ei ole erandiks. Teadusuuringud toovad järjest uusi arusaamu haiguste põhjustest, diagnoosimis- ja raviviisidest. Aastapäeval arstiteaduskonna teadlaste, doktorantide ja üliõpilaste poolt esitatavad 89 originaaluurimustel põhinevat ettekannet annavad tunnistust arstiteaduse jätkuvast elujõust Eestis."

Arstiteaduskonna aastapäeva tähistamist alustatakse 10. oktoobril kell 9.00 biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19) peetava teaduskonverentsiga, kuhu on kõik huvilised oodatud. Konverentsil peab akadeemilise loengu OÜ Protobios juhtivteadur Toomas Neuman. Neuman räägib loengus „Molekulaardiagnostika – personaalmeditsiini alus" personaalmeditsiini olemusest üha kiiremini arenevas inimese bioloogia uurimissuundadel ning personaalmeditsiini ühest olulisemast eesmärgist – haiguste tuvastamisest nende tekke ja arengu varajases järgus.

Starkopf tõdes, et konverentsil on arutluse all mitmed aktuaalsed küsimused: „Personaalmeditsiini olemus ja võimalused Eestis kutsuvad esile tuliseid vaidlusi, neuroteadustes on mitmeid uusi ja huvitavaid arenguid. Arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsil on seeläbi oluline roll teaduspõhiste ravisoovitusteni jõudmisel, mis on tänase kliinilise ja praktilise meditsiini lahutamatu osa."

Reede, 11. oktoober on pühendatud psühhoneurofarmakoloogiale. Loengupäeva „Johann Ernst Oswald Schmiedeberg 175" avab kell 12 Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro loenguga „Ärevushäirete psühhofarmakoloogia Schmiedebergist homseni". Loengupäeval astuvad üles veel dr Peeter Jaanson ning dr Raido Paasma, kes räägivad antidepressantide kasutamisest kliinilises praktikas ja kesknärvisüsteemi toimivate ravimite toksilisusest, TÜ farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksandr Žarkovski kõneleb aju plastilisusest ja neuropsühhiaatrilistest häiretest ning kliinilise farmakoloogia dotsent Anti Kalda peab loengu epigeneetilisi mehhanisme mõjutavatest ainetest psühhiaatrias.

Teaduskonverentsile järgneb kell 18 arstiteaduskonna dekaani Joel Starkopfi vastuvõtt TÜ ajaloo

muuseumi valges saalis. Vastuvõtul antakse kätte arstiteaduskonna medalid. Medalid pälvivad:

·        anatoomia instituudi juhataja professor Andres Arend panuse eest õppekirjanduse kirjastamisel;

·        patoloogilise füsioloogia dotsent Kalju Paju pühendunud töö eest arstiteaduskonna üliõpilaste õpetamisel;

·        patoloogilise füsioloogia vanemassistent Ehte Orlova pühendunud töö eest arstiteaduskonna üliõpilaste õpetamisel.

Tuuli Ruus

arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 05 Detsember 2013

Neinar Seli asutas 2008. a. Tartu Kultuurkapitali juurde meditsiini valdkonna alakapitali eesmärgiga aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele.

Stipendiumile kandideerivad Kliinikumi töötajad oma avaldatud teaduspublikatsioonidega. Konkurss toimub kahes kategoorias:
- enim avaldatud teaduspublikatsioone viimasel aastal.

2012. aasta teaduspublikatsioonide stipendiumi laureaat on geneetikakeskuse juhataja professor Katrin Õunap.
Professor Katrin Õunap on geneetikakeskuse juhataja, 2011.aastal pälvis ta Neinar Seli sihtkapitali poolt välja antud Kliinikumi viimase viie aasta publikatsioonide stipendiumi. Professor Õunap avaldas 2012. aastal 8 artiklit.

- enim avaldatud teaduspublikatsioone viimasel viiel aastal.

Vastavalt statuudile antakse "Kliinikumi viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemia" autorile välja mitte sagedamini kui üks kord viie aasta jooksul. Kuivõrd viimase viie aasta publikatsioonide tabeli kahele esimesele kohale asetunud Margus Punab ja Katrin Õunap on stipendiumi saanud vastavalt 2010 ja 2011 aastal, ei kvalifitseeru nemad sellele käesoleval aastal. Tänavu on viimase viie aasta publikatsioonide stipendiumi laureaat dr Inga Talvik. Dr Inga Talvik on erialalt lasteneuroloog, teadustöö teema keskendub raputatud lapse sündroomile Eestis. Dr Inga Talvik on aastail 2008 – 2012 avaldanud 21 artiklit.

Dr Inga Talviku kommentaar:
Neinar Seli stipendium on väga suur ja oluline tunnustus. See on ainuke preemia, mis tunnustab igapäevase arstitöö kõrval ka teadustööd. Kogu meditsiini arengu eelduseks on oma teadmiste jagamine teistega, eriti oluline on see harvaesinevate haiguste korral, kus informatsioon koguneb sageli üksikute haigusjuhtude kirjelduste kaudu.
Mul on olnud au ja rõõm teha koostööd kolleegidega Tartu Ülikooli ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikust, geneetikakeskusest ja radioloogia kliinikust, samuti kolleegidega Tallinna Lastehaiglast (dr. V. Sander ja H. Põder), Lääne –Tallinna Keskhaiglast– dots. Katrin Gross-Paju, prof. Randell Alexander (USA), prof. Masaya Segawa (Jaapan) ja paljude teistega.

Saadud tunnustus on tähtis meile kõigile, eeskätt eesti lasteneuroloogidele. Suur tänu kõigile!

Lisatud: 26 Märts 2013

Tartu Ülikooli Kliinikumis täna teostatavate androloogiliste teaduuuringute ajalugu ulatub välja 1996. aastani, mil saime eetikakomiteelt loa käivitada uuring „Meeste viljakus ja selle riskitegurid Eestis". Tegemist oli rahvusvahelise uuringuga mille juhtpersooniks oli prof N. E. Skakkebaek Kopenhaageni Ülikoolist.

Usun, et just see koostöö ja selle käigus õpitud teadustöö kultuur on suurimal määral mõjutanud minu edasist arengut teadusuunal. Just Kopenhaagenis mõistsin heade kliiniliste ja bioloogilise materjali andmebaaside väärtust. Täna on selge, et pikka aega kogutud andmestik kompenseerib meie väikesest rahvaarvust tingitud piirangud ja võimaldab meil koos kohalike partneritega teha näiteks suuremahulisi geneetilisi uuringuid, mis teistes Euroopa androloogia keskustes pole täna võimalikud. Kuna androloogiakeskus on põhiolemuses siiski kliinilise töö orientatsiooniga, siis on teiseks oluliseks arenguteguriks olnud väga heade teaduspartnerite leidmine. Meie kõige olulisemad tööd on publitseeritud koostöös dots Reet Mändariga TÜ Mikrobioloogia instituudist ja prof Maris Laanega TÜMRI-st. Androloogiakeskuse kliinilise materjalil abil tehtud uuringute alusel on viimaste aastate jooksul doktorikraadi kaitsnud neli arsti, bioloogi, keemikut. Täna on androloogiakeskusega otse seotud 4 doktoranti.

Kui senimaani on puhast androloogilist teadust rahastatud pea eranditult rahvusvaheliste uurimisgruppide kaudu välismaalt, siis alates 2013. aastast võime täheldada murrangut, kus teadustöö rahastus tuleb põhiosas kohalikest rahastusskeemidest. Käivitumisfaasis on kaks suuremahulist teadusuuringut. Prof Maris Laane poolt juhitud „Happy pregnancy" konsortsiumi raames otsime vastuseid munandi ja teiste mehe suguelundite haiguste (geneetiliste) põhjuste kohta. Viimaste aastate uuringutes oleme leidnud reproduktiivmeditsiini tsentraalse hormooni – FSH – nii geenis kui ka retseptoris paiknevaid polümorfisme, mis mõjutavad otseselt meeste munandimahtu ja munandi hormonaalset regulatsiooni ja seeläbi suure tõenäosusega ka mehe viljakust. Seejuures näitasime FSHB geeni polümorfismi kliinilist väärtust esimesena maailmas ja retseptori polümorfismide puhul lükkasid meie uuringud ümber varasemad väikese uuritavate arvuga publitseeritud uuringute (bioloogilisele loogikaga vastuolus olevad) tulemused. Uue uuringuga planeerime laiendada oma fookust kitsalt lastetuse teemalt ka teiste munandi düsgeneesiga seonduvate suguelundite haiguste suunal nagu munandivähk, krüptorhism, hüpospaadia ja hüpogonadism.

Teiseks uueks programmiks on personaalse uurimistoetuse abil rahastatav uuring „Meeste viljatuse põhjused rõhuasetusega meeste lisasugunäärmete põletikele". Selle raames püüame andmete analüüsi faasi viia ning ka publikatsioonideks vormistada aastaid kogutud viljatuse põhjuste epidemioloogilise uuringu andmestiku, mis sisaldab põhjalikku informatsiooni enam kui 6000 viimase 7 aasta jooksul viljatuse probleemiga meie kliinikut külastanud mehe kohta. Lisaks loodame selle uuringu raames käivitada täiesti uue kvaliteediga spermatosoidide DNA pakkimise laboratoorsed uuringud ja ka uuele kvalitatiivsele tasemele tõsta mehe suguelundite ultraheliuuringud.

Kõigi käigusolevate ja ka uute uuringute kaugemaks eesmärgiks on vähendada vähemalt 10% võrra seni pea 70%-ni ulatuva idiopaatiliste mehepoolse viljatuse osakaalu ja leida uusi tõenduspõhiseid ravimeetodeid mehepoolse viljatuse raviks. Kuigi kõnealuste uuringute kese on Tartus, on mõlema projekti raames juba kaasatud laiaulatuslik rahvusvaheline koostöövõrgustik.

Dots Margus Punab
androloogiakeskuse direktor

Lisatud: 26 Märts 2013

1.-3. märtsini toimus kliinikumis Euroopa Noorte Neuroloogide Talvekool, mille teemaks olid liigutushäired. Talvekool viidi läbi närvikliiniku, rahvusvahelise Movement Disorders Society ja Eesti Liigutushäirete Seltsi koostöös. 40 osalejale 18 riigist jagas teadmisi 15 liigutushäirete tippspetsialisti.

Talvekooli esimene päev oli pühendatud parkinsonismile, teine päev hüperkineesidega kulgevatele haigustele ja kolmas päev spetsiifilistele probleemidele nagu kõnnaku-, une- ja kognitiivsed häired. Unikaalse osana toimusid kursusel ajulahangud, mida viis läbi Londoni Ajupanga patoloogiadirektor professor Tamas Revesz, kes on spetsialiseerunud liigutushäirete patoloogiale.

Talvekooli korraldamise pakkumine oli meile suur tunnustus ja võimaldas tutvustada Eesti meditsiini rahvusvahelistele ekspertidele. Järgmine Movement Disorders Society poolt korraldatav koolitus toimub käesoleva aasta suvel Londonis.

Dots Pille Taba
närvikliiniku vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal

Lisatud: 28 Veebruar 2013

Kliinikumi apteegi kliiniline proviisor Jana Lass kaitses 31. jaanuaril doktoritöö teemal „Ravimikasutuse epidemioloogilised ja kliinilised aspektid Eesti lastel".

Kuna lastel on ravimiuuringuid tehtud oluliselt vähem kui täiskasvanutel, ravitakse lapsi sageli vaid täiskasvanutel uuritud ravimitega. Seetõttu puudub paljudel ravimitel ametlik näidustus lastel kasutamiseks. Siiski ei sobi täiskasvanutele mõeldud ravimid alati laste ravimiseks, kuna laste, ja eriti vastsündinute organismi koostis ja ravimeid metaboliseerivate ensüümide aktiivsus erineb oluliselt täiskasvanute omast.

Ravimvormide koostises kasutatakse suurt hulka erinevaid abiaineid, mis peaksid ideaalis olema mittetoksilised, kuid täiskasvanutele ohutud abiained on põhjustanud lastel kõrvaltoimeid.

Uurimistöö eesmärkideks oli analüüsida ambulatoorset retseptiravimite kasutust lastel ning vastsündinute ravimikasutust haiglas, hinnata näidustuseta/ilma kohaliku müügiloata ravimite kasutuse määra ning seda, kui paljude potentsiaalselt toksiliste abiainetega vastsündinud haiglaravi jooksul kokku puutuvad.

Metoodika: Retseptiravimite kasutuse uurimiseks saime 2007. a lastele välja ostetud retseptide andmed Eesti Haigekassa retseptiravimite andmebaasist ning Rootsi retseptiravimite andmebaasist.

Vastsündinute ravimikasutuse uuringus vaatlesime Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas viibinud vastsündinute ravimikasutust poole aasta jooksul kummaski haiglas ning hindasime vastsündinute kokkupuudet abiainetega. Selleks tuvastasime ravimi infolehelt ravimi koostises olevad abiained ning jaotasime nad võimaliku toksilisuse alusel rühmadesse.

Peamised tulemused: Eesti lastele määrati 2007. a keskmiselt 1,7 retsepti lapse kohta. Kõige sagedamini määrati antibiootikume. Kolmandikul kordadest oli määratud ravim lastele ametliku näidustuseta.

Eesti lastele osteti 2007. a välja poole rohkem antibiootikumide retsepte kui Rootsi lastele, vastavalt 616 vs 353 retsepti 1000 lapse kohta. Kõige sagedamini määrati penitsilliine, Eestis sagedamini laia, Rootsis kitsa toimespektriga penitsilliine.

Uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinust said ravimeid 71%. 97% vastsündinutest said vähemalt ühte ravimit, millel puudus müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks.

Vastsündinud said ravimitega 123 erinevat abiainet, millest kolmandik olid neile potentsiaalselt toksilised. Ravitud vastsündinutest 97% said ravimite koostises vähemalt ühe sellise abiaine. Kasutatud ravimitest 68% sisaldasid vähemalt ühte potentsiaalselt toksilist abiainet.

Jana Lass

kliinikumi apteegi kliiniline proviisor

Kommentaar

Kes siis alati rõõmsameelset ja abivalmis Jana Lassi kliinikumis ei tea. Ilmselt aga pole üldteada, et Jana on esimene kliiniline proviisor ja nüüd ka esimene, kuid kindlasti mitte viimane, meditsiinidoktor kliinikumi apteegis.

Omal ajal tahtis Jana minna Kunstiakadeemiasse, aga saatus juhatas ta Tartusse farmaatsiat õppima. Kas Eesti kunstnike pere ka sellest kaotas on mul väga raske kommenteerida. Seda võin küll aga öelda, et Eesti haiglaapteekrid on Jana niisugusest otsusest kindlasti võitnud. Siiski pole Jana oma armastust joonistamise vastu maha jätnud, tema elegantset joonistamisoskust said nautida kõik need, kellele Jana saatis isiklikud kutsed oma doktoritöö kaitsmisele.

Jana uuris oma doktoritöös ravimite kasutamist lastel ja ennekõike näidustuseta (ingl off label) ja litsentseerimata (ingl unlicensed) ravimite kasutamist. Probleem pole Lääne-Euroopas ega Ameerika Ühendriikides uus, kuid Ida-Euroopas on seda väga vähe kui üldse uuritud. Uuringu tulemused olid üsna sarnased neile, mida on näidatud teistes arenenud riikides – ambulatoorses võrgus on lastele näidustamata ravimeid umbes 20–30%. Hullem on aga olukord hospitaliseeritud vastsündinutega – ainult 10‒15% neist saab ravimeid mida on varem selles eagrupis uuritud. Jana võrdles ka antibiootikumide kasutamist Eestis ja Rootsis ning leidis, et Rootsi lastele kirjutatakse välja kaks korda vähem antibiootikume kui Eesti lastele. Mõlemas riigis on valdavateks antibiootikumideks penitsilliinid, kuid Rootsis kasutatakse peamiselt kitsa toimespektriga preparaate (fenoksümetüülpenitsilliini) samas kui Eestis on penitsilliinidest valdav kasutusel amoksitsilliin. Samuti jäi silma makroliidide ja suukaudsete tsefalosporiinide Rootsiga võrreldes sagedasem kasutamine Eestis. Tuleb aga rõhutada, et Jana oma doktoritöös ei uurinud erineva antibiootikumikasutuse põhjusi kahe riigi vahel, samuti ei saa selle töö põhjal kommenteerida kummas riigis on antibiootikumide kasutamine halvem või kummas parem. Seda peavad näitama järgnevad uuringud. Uudse momendina kirjeldas Jana oma doktoritöös abiainete sisaldust vastsündinutel kasutatavates ravimites. Abiained on kahtlemata olulised komponendid ravimite koostises, kuid viimasel ajal on täheldatud, et mitte alati pole nad täielikult ohutud. On kindlaks tehtud 8 abiainet, mis võivad vastsündinule/väikelapsele ohtlikud olla. Jana näitas oma doktoritöös, et nimetatud 8 abiainet sisaldavad pooled vastsündinutel kasutatavatest ravimitest. Juhiks siiski tähelepanu, et Jana doktoritöö oli pigem kirjeldava iseloomuga osutades kitsaskohtadele laste ravimikasutuses Eestis aga ka üldisemalt. Miks niisugused kitsaskohad esinevad ja kuidas neid likvideerida, peaksid näitama nii käimasolevad kui ka tulevased uuringud.

Jana doktoritöö ei tekkinud tühjale kohale ega pole ka tema viimane, kes sellega tegeleb. Mõned aastad tagasi kaitses oma doktoritöö dr Tuuli Metsvaht, kes näitas olulisi erinevusi penitsilliini farmakokineetikas täiskasvanute/suuremate laste ja vastsündinute vahel. Praegu on doktorantuuris dr Helgi Padari, kes uurib ravimite farmakokineetikat kriitilises seisundis vastsündinutel ja dr Georgi Nellis, kelle doktoritöö peaks selgitama, kuidas võiks ebasoovitavaid abiaineid vastsündinute ravimisel vältida. Kõik nimetatud uuringud toimuvad aastate jooksul kujunenud tihedas rahvusvahelises koostöös.

Minule oli nauding Jana doktoritööd juhendada ning jälgida kuidas kujunes oma ala hästi tundev noor teadlane. Tema edukas kaitsmine näitas, et ta tõesti valdab teemat ja oskab ka rasketele küsimustele adekvaatseid vastuseid pakkuda. Jana edu aluseks oli tema tugev motivatsioon, mida ei vähendanud ka väikese Ruubeni sünd doktoriõpingute ajal.

Jana doktoritöö on hea näide, kuidas doktorant ei tohi oma tööga üksi jääda. Minule teadolevalt on nende viieliikmelisest doktorantide sõpruskonnast neli tänaseks doktoritöö kaitsnud. Erilise tänuga tahaks omalt poolt märkida kliinikumi apteegi töötajaid eesotsas juhataja Irja Uibolehega. Kogu apteegi kollektiiv oli alati moraalselt Jana püüdluste taga ja tegi omalt poolt kõik, et doktoritöö valmimine venima ei jääks. Minu eriline tänu kuulub Jana perekonnale ja eriti tema vanaemale, kes katkematult Janat kõigi nende 5 aasta jooksul toetasid.

Soovin Janale edu ja tean, et ta teadustööd kindlasti unarusse ei jäta. Loodan varsti näha Jana juhendatud tudengeid kas magistri- või doktoritööd kaitsmas.

prof Irja Lutsar

Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja

Lisatud: 31 Detsember 2012

Tartu ülikooli 2011/2012. õppeaasta parimaks õppejõuks tunnistati medicina valdkonnas arstiteaduskonna peremeditsiini professor Ruth Kalda. Uuenenud statuudi kohaselt selgitati välja ka iga teaduskonna ja kolledži kolm paremat õppejõudu. Arstiteaduskonnas olid nendeks lisaks prof Ruth Kaldale meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja neuroloogia teadur Ülla Linnamägi. Arstiteaduskonnas töötab 231 õppejõudu ja 118 teadurit.

Kommentaar

Prof Ruth Kalda

Mis on heaks õpetajaks olemise saladus?

Keerukas öelda, kas siin üldse mingi saladusega tegemist on. Arvan, et heaks arstiks, heaks õpetajaks, heaks mis tahes eriala spetsialistiks olemise võti on sarnane. Kõigepealt peaksid armastama seda, mida teed, olema heas mõttes fanaatik. Säilima peab pidev arenemise ja juurdeõppimise tahe.

Mida arvasite omal ajal arstiks õppides õppejõu rollist? Kes olid Teie lemmikõppejõud ja miks? Kas kujutasite ka ennast õppejõuna ette?

Arstiks õppides ma ei mõelnud veel konkreetselt õppejõu ametist. See, et hilisem elu tõi mind ülikooli tagasi ja peremeditsiini, on paljude heade asjaolude kokkulangemine. Küll aga pean tunnistama, et kuna mu ema oli nooruses õpetaja, siis õpetaja ametist meil ikka peres räägiti. Nüüd on läinud nii, et minus on kokku saanud kaks ametit ‒ arst ja õpetaja ‒ ja mõlemad täiendavad teineteist suurepäraselt.

Lemmikõppejõud olid omal ajal need, kes suunasid mõtlema, juurdlema, avastama ning asjadele vahest ka teise nurga alt vaatama. Tihtipeale osutus olulisimaks see, kui hästi suutsid loengus kõik üles kirjutada ‒ õppejõu teadmised oli olulisimaks informatsiooni allikaks. Täna on õppejõud pigem see, kes peaks tudengi allikateni suunama ning arendama kriitilist, tõenduspõhist mõtlemist.

Kuidas teete oma eriala tudengitele köitvaks?

Praktilised kogemused ja patsiendi lood igapäevapraktikast on alati selline materjal, mis pakub tudengitele huvi. Annan endale aru, et peremeditsiini eriala meeldib mõnele rohkem, mõnele vähem. Kuna peremeditsiin erineb üsna palju mistahes teisest erialast, patsientide käsitlusel on oma spetsiifika ja sellest arusaamiseni tuleb tasapisi jõuda ja tihtipeale alles praktilise kogemuse läbi, siis oleme oma erialal põhirõhu pannud arutlustele. Oma erialal räägime palju ka patsiendikesksusest, arsti elukutsest ja rollist üldse ning suhtlemise olulisusest.

Kommentaar

Dr Ülla Linnamägi

Mis on heaks õpetajaks olemise saladus?

Arvan, et need asjad tulenevad geneetilisest eelsoodumusest. Isapoolsed vanavanemad ja tädi olid õpetajad, kõigepealt pean neid tänama.

Eks teatud määral on ka näitlejaoskusi vaja, selle pisiku sain algkoolis. Esimene esinemiskogemus oli 1. klassis, teadustajana jõulupeol. Laval olen end alati hästi tundnud. Põhiline hobi oligi noorusaastatel teatrikunst.

Rolli võib mängida ka see, et eeskätt pead rääkima asjadest, mis sind ennast tõesti huvitavad ja/või mida sa süvitsi valdad. Põhitõed võivad tudengid saada õpikutest. Olen tähele pannud, et hakkan oma juhendatavaid tudengeid armastama ja nende edule ning ebaõnnestumistele kaasa elama samavõrd kui oma lastele. Kohtlen tudengeid alati kui omasuguseid, unustades nii rolli- kui vanusevahe.

Mida arvasite omal ajal arstiks õppides õppejõu rollist? Kes olid Teie lemmikõppejõud ja miks? Kas kujutasite ka ennast õppejõuna ette?

Juba ülikooli algaastatel küpses soov saada õpetajaks ülikoolis, seda tänu paljudele karismaatilistele õppejõududele, kelle loenguid nautisin.

Esimesed õpetamiskogemused sain dots Liivia Lutsult, prof L. Puusepa tütrelt. Käisin tema juhendatud praktikumides, enne kui julgesin iseseisvalt praktikume anda. Mis huvitav, et sel ja ka varasematel aastatel üheks paremaks arstiteaduskonna õppejõuks hinnatud prof Mihkel Zilmer oli ka mulle tudengipõlves üheks lemmikuks.

Mälus on neuroloogia eriala esindajatest paljude vanemate õppejõudude lähenemistaktika õpetatavale. Prof Ernst Raudamile olime viimane kursus, kellele ta pool aasta loenguid pidas. Olen kuulnud vanematelt kolleegidelt, et tal oli kombeks loengutesse tuua patsiendid reaalelust. Seda põhimõtet püüan ka ise kasutada ja tagasiside alusel salvestub tudengitele kõige paremini meelde just patsientide peal nähtu. Meie professorite Ain-Elmar Kaasiku ja Toomas Asseri loengupidamisstiil on olnud alati nauditav, ükskõik mis teemal nad ka räägivad.

Kuidas teete oma eriala tudengitele köitvaks?

Seda ei oska ise öelda. Oma eriala peab armastama. Tuleb vist lihtsalt endast kõik anda, mis anda suudad ja mis sus hetkel on. Mõnikord tunned loengu lõppedes, et oledki hetkeks päris tühi. Aga energia taastub, kui tudengid loengu lõpul sind tänavad, ja nende pilk ei ole kustunud.

Lisatud: 27 Detsember 2012

20. novembril pidas nahahaiguste kliiniku juhataja professor Külli Kingo Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal „Psoriaas – kaaslane kogu eluks".

Psoriaas on krooniline, mittenakkav, põletikuline nahahaigus, mille esinemissagedus on kõrgeim Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus haigust põeb 2-3% elanikkonnast. Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest.

Psoriaas on haigus, mis ei piirdu ainult lööbega nahal, vaid 10–30%-l psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5–42%-l haigetest psoriaatiline liigesepõletik. Risk haigestuda psoriaatilisse liigespõletikku on kõrgem patsientidel, kellel esineb äge peanaha psoriaas, psoriaas voltides või psoriaatiline küüntekahjustus. Lisaks küünte- ja liigeskahjustusele esineb psoriaasihaigetel sagedamini rasvumist, düslipideemiat, suhkruhaigust ning kõrgvererõhutõbe, mis omakorda tingivad suurenenud riski haigestuda müokardiinfarkti. Psoriaasihaigetel täheldatakse sagedamini pahaloomulisi kasvajaid – uuringud on näidanud suurenenud riski naha T-rakuliste lümfoomide ja pankrease vähi kujunemiseks. Tänu asjaolule, et kaasuvad haigused psoriaasi põdeval inimesel avalduvad väga varases eas, mõjutab psoriaas haige eluiga.

Oma olemuselt on psoriaas päriliku taustaga immunpõletikuline haigus, mille põhjuseks on ebakohane rakulise immuunsüsteemi aktiveerimine. Ajakirjas Nature Genetics 2012. aastal ilmunud uuringus, mille autorite hulgas olid Eestist peale minu veel TÜ füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks ning professor Andres Metspalu ja Tõnu Esko Eesti Geenivaramust, võttis rahvusvaheline konsortsium ette kolme varasema ülegenoomse uuringuga leitud psoriaasi avaldumisega seotud geenivariandid. Analüüsiks kasutati geenikiipi Immunochip ja uuringus osales 10 500 psoriaasihaiget ja 22 000 tervet isikut. Töö tulemusena tuvastati 15 uut geenivarianti, mis on seotud kaasasündinud immuunsusega: T-rakkude regulatsiooni ja rakusiseste signaalmehhanismidega. Seega on tänaseks teada eurooplastel 36 psoriaasi avaldumisega seotud geenilookust. Selgusetuks on aga jäänud, milline autoantigeen psoriaasi vallandab, sest kuigi haigus on tugevalt geneetilise eelsoodumusega, peab siiski lisanduma mingi tegur, mis immuunreaktsiooni käivitab.

Psoriaas on haigus, millest patsient ei tervistu. Arsti eesmärkideks psoriaasihaige ravistrateegia koostamisel on haiguse lööbevabade perioodide saavutamine ja säilitamine, psoriaasiga kaasuvate haiguste varajane diagnoosimine ja ravi ning patsiendi elukvaliteedi parandamine. Kui 20. sajandil põhines psoriaasi ravi valdavalt vaid määritavate antipsoriaatiliste preparaatide ja valgusravimeetodite kombineerimisel, siis tänu psoriaasi tekkes osalevate mehhanismide paremale mõistmisele, iseloomustab psoriaasi ravi 21. sajandil bioloogilise ravi võimalikkus ja suund personaliseeritud meditsiinile. Kahjuks on psoriaasihaiged kogu Euroopas tänaseni jäänud süsteemse ravi (sealhulgas bioloogilise ravi) osas alaravituks ning 82% psoriaasihaigetest on vaid paiksel ravil.

Prof Külli Kingo

nahahaiguste kliiniku juhataja