TÜ maikuu nõukogus
- valiti kliinilise geneetika professoriks Katrin Õunap ja reproduktiivmeditsiini professoriks Andres Salumets.
- nimetati arstiteaduse audoktoriks Helsingi Ülikooli professor Pekka Topias Männistö.

Arstiteaduskonna maikuu nõukogus
- valiti dotsendiks regionaalse ja kliinilise anatoomia alal Ivo Kolts ja inimese anatoomia alal Kersti Kokk.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 21. juunil kell 15 kaitseb Mari- Anne Philips Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Myg1 geeni ja valgu iseloomustamine: ekspressioonimuster, rakuline lokalisatsioon, geeni puudulikkusega hiir ja funktsionaalsed polümorfismid inimesel“. Juh: prof Eero Vasar, PhD ja prof Sulev Kõks, PhD (TÜ füsioloogia instituut). Oponent: prof Scott F. Gilbert, PhD (Swarthmore College, USA).
- 22. juunil kell 12 kaitseb Mark Braschinsky Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Hereditaarse spastilise parapleegia epidemioloogia Eestis, antud haigusega inimeste elukvaliteet ning geen-analüüsi juurutamine närvihaiguste diagnostikas“. Juh: dots Sulev Haldre (TÜ närvikliinik) ja Katrin Gross-Paju, PhD (Lääne-Tallinna Keskhaigla). Oponent: prof Chantal Tallaksen (Ullevåli Ülikool, Oslo, Norra).
- 30. juunil kell 15 kaitseb Kadri Suija arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Ravila 19- 1038) väitekirja „Depressiooniga patsient peremeditsiinis: seonduvad tegurid, kordumine ja mõjutamise võimalused“. Juh: prof.emer. Heidi-Ingrid Maaroos ja prof Ruth Kalda (TÜ polikliinik). Oponent: prof Markku Timonen, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).

Arstiteaduskonna lõpuaktus toimub 21. juunil kell 12 Tartu Ülikooli aulas.

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 7. ja 8. oktoobril. Täpsem info ja konverentsiteeside sisestusvorm: http://www.med.ut.ee/394210

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

2009. aasta mais avaldati ajakirjas The Open Dermatology Journal M. Karelsoni, K. Kingo, T. Salumi, S. Kõksi ja H. Silma teadustöö „An Adult`s Vitiligo in Estonia: Study of 155 Patients“.

Vitiliigo on pigmentainevahetushaigus, mis esineb 0,1- 1,0%-l elanikkonnast ja mida iseloomustab melanotsüütide selektiivsest kahjustusest tingitud pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Depigmentatsiooni paiknemise ja ulatuse alusel eristatakse mitmeid kliinilisi alavorme, haiguse fenotüüp võib aastate jooksul muutuda. Tulenevalt arvamusest, et tegemist on autoimmuunhaigusega, mida kirjeldatakse autoimmuunpolüendokrinopaatia sündroomi (APS) korral, on vitiliigo haigeid uuritud nii kaasnevate haiguste kui ka mitmete seerumis esinevate autoantikehade suhtes.

Antud töö eesmärgiks oli uurida Eestis elavate täiskasvanud vitiliigo patsientide haiguse kliinilisi iseärasusi, kaasnevaid haigusi, haigusi perekonnas ning autoantikehade esinemist seerumis. Vitiliigo diagnoosiga täiskasvanuid kutsuti uuringus osalema ajalehe vahendusel, andmeid koguti aastatel 2005-2008.

Uuringugrupp koosnes 44 mehest ja 111 naisest vanuses 18-82 aastat. Haigestunute keskmine vanus oli 44,9 a, keskmine vanus haigestumisel 28,5 a (2-76 a) ja keskmine haiguse kestus 16,9 a (0,5- 58 a). Kõrgeim haigestumus jäi teise ja kolmandasse elukümnendisse.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 27. mail kell 15.00 kaitseb Tuuli Metsvaht Linkbergi nim auditooriumis väitekirja “Optimaalne antibakteriaalne ravi varase sepsise riskiga vastsündinutel“. Juhendajad prof Irja Lutsar (TÜ mikrobioloogia inst) ja prof. emer Raul Talvik (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik). Oponent dotsent Karel Allegaert, MD, PhD (Leuveni Ülikooli Haigla, Belgia).
- 9. juunil kell 14.00 kaitseb Koit Reimand Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Autoimmuunsus reproduktiivhäirete korral: assotsieeruvate autoantikehade ja autoantigeenide uuring“. Juhendaja prof Raivo Uibo (TÜ ÜMPI). Oponent prof Olli Vainio, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).
- 10. juunil kell 15.00 kaitseb Jaanus Kahu Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Neerusiirdamine: doonori riski faktorid ja immuunsuppressioonravi mükofenalaat- mofetiiliga“ Juhendajad prof Ants Peetsalu (TÜ kirurgiakliinik) ja dots Kaija Salmela (Helsingi Ülikooli kirurgiakliinik, Soome). Oponent dots Heikki Saha, PhD (Tampere Ülikooli kliinik, Soome).
- 15. juunil kell 14.00 kaitseb Mart Kull Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „D-vitamiini ja hüpolaktaasia mõju luu mineraalaine tihedusele: rahvastikupõhine uuring Eestis“. Juhendajad prof Margus Lember ja dots Riina Kallikorm (TÜ sisekliinik). Oponent prof Riitta Korpela, PhD (Helsingi Ülikooli Biomeditsiini Instituut, Soome).

 

2009. aasta septembris ilmus väljaandes Acta Dermato-Venereologica K. Abrami, H. Silma, H.I. Maaroosi ja M. Oona teadusartikkel „Subjective disease perception and symptoms of depression in relationm to healthcare-seeking behaviour in patients with rosacea“.

Rosaatsea on sage krooniline näonaha haigus, mida iseloomustab hootine või püsiv punetus, laienenud veresooned ja (mäda)vistrikud. Võib esineda ka nina suurenemist. Kuigi tegemist ei ole eluohtliku haigusega, arvatakse et rosaatsea halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti ning võib põhjustada depressiooni. Siiski ei pöördu mitte kõik rosaatseahaiged arsti poole ning 1/3 neist isegi ei märka oma haigust.

Artiklis kirjeldatud uuringu eesmärgiks oli hinnata meditsiinilist abi otsinud ning abi mitteotsinud rosaatseahaigete subjektiivset haigustunnetust ja võrrelda depressiivsete sümptoomide esinemist kahe grupi vahel, samuti leida tegureid, mis tingivad arsti juurde pöördumise.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 31. märtsil kell 15.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (BM ruum 1038) Inga Villa meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja "Kardiovaskulaarset tervist mõjutav toitumine, kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus Eestis" kaitsmine. Juh: prof Jaanus Harro (TÜ psühholoogia inst), külalisprofessor Maarike Harro (22.12.1960-16.04.2006). Oponent: vanemteadur Katriina Kukkonen- Harjula, D Med Sc (UKK Tervisedenduse Uuringute Instituut ja Tampere Ülikool, Soome)

- 15. aprillil kell 15.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (BM, ruum 1038) Tõnis Orgi filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Autoimmuunregulaator valgu esimese PHD domeeni molekulaarne funktsioon“ kaitsmine. Juh: prof Pärt Peterson (TÜ ÜMPI). Oponent: prof Rein Aasland, PhD (Bergeni Ülikool).

Tartu Ülikooli märtsikuu nõukogus

- Nimetati emeriitprofessoriks Helgi Silm (nahahaiguste kliiniku juhataja ja professor).

Arstiteaduskonna veebruari ja märtsi nõukogus

- Valiti meditsiinilise biotehnoloogia erakorraliseks juhtivteaduriks prof.emer. Marika Mikelsaar ja hematoloogia vanemteaduriks Alar Aints.

Kliinilise meditsiini doktorikool

on alates 2010. aasta jaanuarist tegutsev TÜ, SA TÜK ja Helsingi Ülikooli vaheline koostööprojekt, kuhu saavad kuuluda kõik arstiteaduse doktoriõppe doktorandid. Doktorikooli eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmine kliinilise meditsiini valdkonnas korraldades interdistsiplinaarseid õppetöövorme ja konverentse, kaasates välislektoreid ja luues rahvusvaheline koostöövõrgustik teoreetilise õppe ja praktilise vajaduse integreerimiseks. Info doktorikoolis toimuvatest üritustest on kättesaadav veebilehel http://www.doktorikool.ut.ee/kmdk

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Arstiteadlased ja –tudengid võtavad arstiteaduskonna traditsioonilisel korvpalliturniiril mõõtu varasemalt välja hõigatud 27. märtsi kuupäeva asemel hoopis 2. aprillil.

 

Üritus saab Turu tn Spordihoones alguse kell 10.00. Täpsem info EAÜSi kodulehelt: www.eays.ee

 

Tule mängima ja kaasa elama!

 

Kaitsesid doktoritööd:

- Kaire Heilman teemal „Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“, juhendajad prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut)

- Kristi Rüütel teemal „HIVepideemia Eestis: süstiv narkomaania ja HIVga elavate inimeste elukvaliteet“, juhendajad professor Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut), Maarike Harro (22.12.1960 - 16.04.2006).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 15. jaanuaril kell 12.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Biomeedikum, Ravila 19-1038) Triin Elleri meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Immuunmarkerid depressiooni ja antidepressantravi korral“ kaitsmine. Juhendajad: prof Veiko Vasar, vanemteadur Eduard Maron(TÜ psühhiaatriakliinik) ja dr med Jakov Šlik (Ottawa Ülikool, Kanada). Oponent: professor Raimo K. R. Salokangas (Turu Ülikool, Soome).

Arstiteaduskonna detsembrikuu nõukogus:

- valiti meditsiinilise mikrobioloogia vanemteaduriks Paul Naaber.

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

17. detsembril kaitses dr Kaire Heilman meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk markers for cardiovascular diseases and low bone mineral density in children with type 1 diabetes“ („Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“). Tööd juhendasid prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut).

1. tüüpi suhkurtõbi (DM1) on autoimmuunhaigus, mis läbi kõhunäärme β-rakkude hävingu viib insuliini tootmise lakkamisele ja hüperglükeemiale. Suhkruhaiguse esinemissagedus suureneb üle maailma ning haigestuvad üha nooremad lapsed. Kuigi on tõestatud, et hea glükeemiline kontroll aitab ennetada hilistüsistusi, ei ole seda alati kerge saavutada. Tänapäevaste ravimeetoditega on õnnestunud vähendada küll mikroangiopaatiate esinemist, kuid mitte oluliselt suurte veresoonte aterosklerootiliste kahjustuste teket DM1 patsientidel. Südame-veresoonkonna haigused on DM1 patsientide peamine surma põhjus täiskasvanueas.

17. detsembril kell 15.00 kaitseb lastekliiniku üldpediaatria osakonna arst-õppejõud Kaire Heilman Linkbergi-nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk markers for cardiovascular diseases and low bone mineral density in children with type 1 diabetes“ („Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“).

Doktoritööd juhendasid prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut). Oponeerib prof Tadej Battelino (Ljubljana Ülikool, Sloveenia).

 

Kliinikumi Leht

 

Meditsiiniinfo keskuse direktor Keiu Saarniit keskuse eelmise juubeli paiku, 2004. aastal. Foto: Jaak Nilson.

1994. aasta jaanuaris loodud kliinikumi meditsiiniinfo keskus on olnud Eesti arstidele ja õdedele partneriks meditsiiniinformatsiooni valdkonnas juba 15 aastat.

Meditsiinis, kus muutused toimuvad tänapäeval väga kiiresti, on 15 aastat pikk aeg. Selle aja jooksul on infokeskus nii mõndagi oma tegevuses ümber vaadanud. Tänasel päeval tuleb tegelda eelkõige sellega, kuidas info kõige uuematest saavutustest meditsiinis ja tervishoius viia kiiresti otse arsti töölauale. Oluline ülesanne medinfo keskuse tegevuses on ka andmebaaside kasutamise õpetamine. Paberkandjatel käsiraamatud aeguvad juba enne, kui nad jõuavad ilmuda, ning seetõttu on arstide eelistus uus informatsioon elektroonilisel kujul kätte saada igati arusaadav.

Medinfo keskus loodi 1994. aastal eesmärgiga välja arendada ülevabariigiline võrgustik meditsiinipersonali varustamiseks erialateabega. Alustasime endise Maarjamõisa Haigla raamatukogu ruumis ühe arvuti, EBSCO Medline`i, hulga venekeelsete käsiraamatute ja kolme raamatukoguhoidjaga, kes seni olid tegelenud klassikalise raamatukogundusega – laenutanud raamatuid ja muretsenud vajadusel uusi. Kõik vajas ümberkorraldamist: ruumid, tehnoloogiline pool ja ka personali koolitus.

Kaitsesid doktoritööd:

- Kaido Kurrikoff teemal „Koletsüstokiniini seotus kroonilise valu mehhanismidega ja endogeense valuvastase süsteemiga", juhendajad prof Eero Vasar ja prof Sulev Kõks, (TÜ füsioloogia instituut).

- Silver Türk teemal „Kroonilise prostatiidi etiopatogeneetilisi aspekte: mükoplasmad, korüneformsed bakterid ja oksüdatiivne stress”, juhendajad dotsent Reet Mändar (TÜ mikrobiologia instituut) ja vanemteadur Tiiu Kullisaar (TÜ biokeemia instituut).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 17. detsembril 2009. a kell 15.00 kaitseb Linkbergi-nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) Kaire Heilman doktoritööd „Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“, juhendajad prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut)

- 18. detsembril 2009. a kell 14.00 Biomeedikumi auditooriumis 1006 kaitseb Kristi Rüütel doktoritööd „HIV-epideemia Eestis: süstiv narkomaania ja HIVga elavate inimeste elukvaliteet“, juhendajad prof Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut), Maarike Harro (22.12.1960 - 16.04.2006).

Valiti professorid, juhtivteadur ja dotsendid:

- Tartu Ülikooli nõukogu valis sisehaiguste propedeutika korraliseks professoriks Margus Lemberi (kordusvalimine).

- Tartu Ülikooli nõukogu valis meditsiinilise metaboloomika korraliseks professoriks Ursel Soometsa (esmavalimine).

- Tartu Ülikooli nõukogu valis peremeditsiini juhtivteaduriks Heidi-Ingrid Maaroosi.

- Arstiteaduskonna nõukogus valiti farmakoloogia dotsendiks Paavo Pokk, kliinilise farmakoloogia dotsendiks Anti Kalda ja torakaalkirurgia dotsendiks Tanel Laisaar.

- Tartu Ülikooli nõukogu nimetas emeriitdotsendiks Anatoli Landõri.

 

Ülevaate koostas Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

25. märtsil kaitses naistekliiniku arst-õppejõud dr Kristiina Rull doktoritöö “Inimese kooriongonadotropiini beeta alaühiku geenide ekspressioon ja varieeruvus ning korduv raseduse iseeneslik katkemine“.

Korduva raseduse katkemise põhjuseid uurivas töös olid põhitähelepanu all geenid, mis määravad inimese kooriongonadotropiini (HCG) beta alaühiku tootmise.

HCG on üks esimesi hormoone, mida loode toodab raseduse ajal ning selle piisav hulk on vajalik raseduse normaalseks kuluks. Raseduse katkemise korral on HCG tase tavapärasest madalam.

Töö tulemusena selgus, et korduva raseduse katkemise korral on madal hormooni tase ema seerumis tingitud hormooni tootvate geenide madalast avaldumise tasemest platsenta koes. Kahes kõige enam HCG beeta alaühikut tootvas geenis, CGB8 ja CGB5, leiti 379 uuritud indiviidi hulgas kokku 71 polümorfismi. Neist kuue geeni harvem esinevaid variante esines oluliselt sagedamini viljakate naiste (n=195) kui korduva raseduse katkemisega patsientide (n=184) hulgas. Harvem esinevate variantide kandjatel oli raseduse korduva katkemise risk kuni 1,8 korda väiksem.