Lisatud: 26 Juuni 2020

22. mail kaitses Roman Balõtšev filosoofiadoktori kraadi (PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders“ ("Immuun- ja metaboolse süsteemi vastastikune mõju skisofreeniaspektri häire erinevates staadiumides").

Juhendajad: vanemteadur Liina Haring (MD, PhD, Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, psühhiaatriakliinik), professor Eero Vasar (MD, PhD, Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, füsioloogia osakond), professor Mihkel Zilmer (dr. med. (meditsiin), Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, biokeemia osakond), Kati Koido (PhD, Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, füsioloogia osakond). 

Oponent: professor Tiina Rekand (MD, PhD, Department of Neurology, Haukeland University Hospital, Bergen, Norway; Department of Clinical Neuroscience, Institute of Neuroscience and Physiology, University of Gothenburg, Göteborg, Sweden).

Kokkuvõte
Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate aju virgatsainete koostoime häiritusega, mida omakorda mõjutab tugevalt üldine keha ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisund.

Käesolev doktoritöö keskendus vereseerumist mõõdetavate põletiku ja ainevahetuslike markerite profiilide nihete uurimisele psühhootilise häirega patsientidel võrreldes kontrollgruppi kuulujatega. Psühhootilise episoodi korral väheneb olulisel määral inimese võimekus adekvaatselt tajuda ümbritsevat maailma, analüüsida enda tundeid, mõtteid, käitumist ning ümbrust. Esmane psühhoosiepisood võib jääda ainsaks haigushooks, kuid enamasti haigus ägeneb ajas korduvalt ning sellisel juhul on tegemist kroonilise psühhootilise häire ehk skisofreeniaspektri häirega.

Uuringus osales 38 esmase episoodiga patsienti, kes kaasati uuringusse enne psühhoosivastase ravi alustamist ja keda jälgiti 7-kuulise perioodi jooksul. Lisaks osales 105 kroonilises haiguse faasis olevat patsienti. Kontrollgruppi kuulus kokku 185 isikut.

Tulemustest selgus, et esmase psühhoosiepisoodi korral esineb patsientide vereseerumis madalatasemelise põletiku olemasolu peegeldavate markerite tasemete tõus, mis 7-kuulise psühhoosivastase ravi toimel taandub. Samas põhjustas 7-kuuline ravi kõrvaltoimena olulise kehakaalu tõusu ning seerumist mõõdetud ainevahetuse tasakaalu kajastavate biomarkerite tasemete nihkumise ebasoodsas suunas. Kroonilise psühhootilise häire ja kestva psühhoosivastase ravi foonil ilmnevad tervikorganismi tasandil püsivad soovimatud ainevahetuslike ja põletikumarkerite tasemete tõusud, mis seonduvad kõrgenenud riskiga haigestuda ainevahetushäiretesse ja südame-veresoonkonna haigustesse.

Tulemusi on edaspidiselt võimalik kliinilises töös kasutada haiguse tõenduspõhisemal diagnoosimisel ning kasutatava psühhoosivastase ravi kõrvaltoimete avaldumise jälgimisel ja vältimisel.

Liina Haring, juhendaja: Roman alustas oma teadustegevust professor Veiko Vasara juhendamisel, kes omas selget visiooni bioloogiliste mehhanismide olulisusest psühhiaatriliste haiguste kujunemisel, püsima jäämisel ja taandumisel. Romani uurimistöö keskendus vereseerumist mõõdetud põletiku- ja metabolismimarkerite profiilide eripärade kirjeldamisele patsientidel, kes omasid skisofreeniaspektri häiret. Töö unikaalsus seisnes asjaolus, et uuring hõlmas nii patsiente, kes olid sattunud raviasutusse esmakordse psühhoosiepisoodiga ning keda sai jälgitud 7 kuu vältel, kui ka patsiente, kelle haigus oli kestnud aastakümneid. Teadustöö tulemused kinnitasid, et kroonilise psühhootilise häire erinevates staadiumides ja antipsühhootilise ravi foonil on täheldatavad biomarkerite profiilide erisused, mis peegeldavad tervikorganismi toimimist. Tänu sedalaadi teadmiste kumuleerumisele on biomarkerite määramise väärtuslikkus vaimse tervise probleemide käsitlemisel jõudmas ka kliinilisse praktikasse. Romani teadustöö valmimine sai võimalikuks tänu tihedale koostööle Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi kolleegide vahel. Minu suured tänusõnad kuuluvad ka doktoritöö teistele juhendajatele professor Eero Vasarale, professor Mihkel Zilmerile ja vanemteadur Kati Koidole.

Lisatud: 18 Mai 2020

Kliinikumile laekus 2019. aastal tagasisidena 627 tänuavaldust, nii tulemusliku ravitöö kui ka meeldiva ja mõistva suhtlemise eest. Enim pälvisid patsientide tänu doktorid Marko Murruste ning Tõnu Rätsep.

Dr Marko Murruste töötab kirurgiakliinikus vanemarst-õppejõuna, aga ka transplantatsioonikeskuses.

• Tahan avaldada enda nimel suurt tänu kogu osakonna personalile. Teenindus oli professionaalne ja üli-inimlik. Intensiivpalatis tundsin hoolitsust nagu ligimese eest ja suurim tänu minu arstile, kirurgile suure algustähega, dr Marko Murrustele, suurepärasele professionaalile ja heale inimesele. Andku Jumal kõigile tervist ja kordaminekuid! Aitäh kõigile!

• Suur tänu kogu osakonna kollektiivile, kes nii hoolivalt suhtuvad patsientidesse! Kõik see kiirendab paranemist. Südamest tänan raviarst dr Marko Murrustet.

• Tänan kogu üldkirurgia osakonna personali hoolitseva suhtumise, kannatlikkuse, tähelepanu eest. Eriline tänu kuulub dr Marko Murrustele, kes eemaldas minu sapikivid. Teete tänuväärset ja rasket tööd. Annate patsientidele tagasi rõõmu ning elutahte! Jõudu teile kõigile!

Dr Marko Murruste: Tänud tunnustuse eest! Üldfilosoofilises mõttes peaks ju arsti jaoks olema patsiendi tänu saavutamine ülilihtne, sest suhtekolmnurgas arst-patsient-haigus, on arst ja patsient õlg-õla kõrval liitlased võitluses haigusega. Ja kui patsient näeb, et see liit toimib, lisaks veel viisakas, puhtas ja optimistlikus õhkkonnas, siis ta ongi tänulik. Mõnevõrra paradoksaalsena ei olegi nii väga tähtis see, milline oli arstiabi magnituud, kas tegu oli igapäevase rutiinse abiga, või oli situatsioon raske ja edu võimalik ainult tänu meeskondlikule tõsisele ponnistusele.

Lisaks ma arvan, et ikka on oluline meelde tuletada seda, et patsiendid vajavad suhtlemist, ja isegi väga! Nad on võõras keskkonnas, häiritud, veidike teadmatuses ja mingil määral hirmul. Kõige pädevamat informatsiooni toimuva ja eelseisva kohta ootavad nad oma arstilt. Me peame sellele aega pühendama, et mõnikord ka okkalisele ja pettunud patsiendile selgeks teha, et pilve taga on ikka päike.

Parafraseerides Juhan Peeglit – kirurg sa võid olla, aga inimene sa pead olema. Õnneks on meile selle juures abiks õed ja paljud muud abilised, kes on patsiendi jaoks kogu aeg olemas ja katavad enamuse suhtlusest patsiendi ja meditsiinisüsteemi vahel. Ma olen mitmel korral näinud hetki, kui patsiendid osakonnast lahkuvad ja kuulnud viimaseid sõnu, mis nad õe lauast möödudes ütlevad – nad on ikka tänulikud!

Dr Tõnu Rätsep ravib patsiente närvikliinikus, töötades seal vanemarst-õppejõuna neurokirurgia erialal.

• Tänan dr Tõnu Rätseppa, kõiki õdesid, hooldajaid ja teisi abistajaid. Olen väga tänulik teile, et aitasite kaasa minu paranemisele. Olen palju viibinud haiglas, kuid sellist hoolitsust pole ma varem saanud.

• Olen saatusele tänulik, mis viis mind suurepärase arsti dr Tõnu Rätsepaga kokku. Ta kinkis mulle võimaluse elada täisväärtuslikku elu. Minu siiras tänu kogu südamest! Samuti tänan õdesid nende tähelepanelikkuse, viisakuse ja hoole eest. Suur tänu teile kõigile!

• Tänu arstide ja õdede jõupingutustele, opereerinud arst dr Tõnu Rätsepale. Kogu operatsioonijärgne tegevus intensiivravi palatis oli vägagi professionaalne, abivalmis ning toetav. Suurimad tänud selle eest!

Dr Tõnu Rätsep: Kliinikum on täis häid arste, mistõttu on selline patsientidepoolne tunnustus mulle üllatuseks, aga kindlasti väga meeldivaks üllatuseks. Mind tänades tänavad patsiendid tegelikult kogu osakonna ja operatsioonitoa töötajaid, sest ilma nende abita ei ole kirurgil võimalik kedagi ravida. Patsientidega suhtlemisel olen püüdnud anda võimalikult objektiivset informatsiooni, aga enamjaolt sisestada positivismi ja vastupidamistahet ka rasketes olukordades. Mida paremini patsienti ravida, seda kergem on seda teha. Operatsioon on patsiendi jaoks raske katsumus ja ausalt võib tunnistada, et ega me sageli isegi päris täpselt tea, millised võivad ajuoperatsiooni tagajärjed olla. Üks kuulsamaid neurokirurge, professor Gazi Yazargil, kes aastaid tagasi ka Tartut külastas, on korduvalt rõhutanud, et ka kirurg peab olema tänulik patsiendile selle usalduse eest, mida patsient üles näitab, kui lubab ennast opereerida. See on tarkus, mida olen alati püüdnud meeles pidada.

Lisatud: 18 Mai 2020

Meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu ehk MVÜK valib igal aastal parima arst-õppejõu ning hambaarst-õppejõu. Parima arst-õppejõu tiitel kuulub seekord anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ametis olevale dr Liivi Maddisonile ning parima hambaarst-õppejõu tiitel stomatoloogia kliinikus töötavale dr Marianne Sootsile.

Tudengite kommentaar: dr Liivi Maddison selgitab teemasid lihtsalt ja loogiliselt. Ta on tudengite hinnangul igati meeldiv inimene, kelle puhul on näha, et ta naudib õpetamist. Tudengid hindavad kõrgelt dr Maddisoni soovi anda põhjalikku tagasisidet – just niimoodi õpibki kõige efektiivsemalt. Tänuväärne on ka see, et dr Maddison rõhutab eriti just neid teemasid, mida üks üldarst peaks kindlasti teadma. Tudengid tänavad!

Dr Liivi Maddison: Parima arst-õppejõu tunnustus tuli mulle täiesti ootamatult keset praegust keerulist aega. Samas pean tunnistama, et see oli ka väga meeldiv üllatus. Tudengite jaoks parima arst-õppejõu tunnustus on ühelt poolt kiitus minu õpetamisele, kuid teisalt ka kohustus enda õppejõu oskusi veelgi parandada.
Hakkasin tudengeid õpetama peale residentuuri lõpetamist 2008. aastal. Kui ma võrdlen oma toonaseid praktikume ja praeguseid, siis praeguseks olen oma õpetamisoskustega oluliselt rohkem rahul. Õpetamise õppimine on paljuski olnud teekond koos tudengitega. Nende emotsioonid ja vahetu tagasiside seminarides on see, mis paneb mind rohkem pingutama. Säravate silmadega ning kaasatöötavad tudengid on parimad minu kui õppejõu motiveerijad. Õnneks on mul ka viimastel aastatel vedanud, olen kokku puutunud enamuses väga kõrge õpimotivatsiooniga noorte kolleegidega. Tänan tudengeid veelkord selle parima arst-õppejõu tagasiside eest ning loodetavasti saame varsti taaskord päriselt kohtuda.

Tudengite kommentaar: Dr Marianne Soots annab tugevad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Ta vastab väga põhjalikult igale küsimusele. Praktikumis igav ei hakka ning aeg möödub lennates. Kõik tudengid saavad praktikumis võimaluse midagi teha ja tudengid osalevad seal hea meelega.

Dr Marianne Soots: Tänan üliõpilasi suure tunnustuse eest. Igale õppejõule, ka minule, on see väga oluline hinnang. Nii nagu ülikooli ja kliinikumi vahel on tihe side, peab iga meditsiini eriala õppejõud tegema ka ravitööd. Peale ülikooli lõpetamist alustasin paralleelselt nii õppe- kui ravitööga. Praegused üliõpilased on targad ja edasipüüdlikud, teavad, mida tulevaselt erialalt ootavad. Tänavune kevad on kõigile erandlik, ka õppetöös on selle tõttu palju asju teistmoodi. Kõik on sellega tublilt hakkama saanud. Soovin üliõpilastele edukat eksamisessiooni ja lõpetajatele tuult tiibadesse!

Lisatud: 18 Mai 2020

Tsütostaatikumid on ohtlikud ravimid ja nendega kokkupuutel peavad töötajad järgima erinõudeid, et ravimite käitlemine oleks ohutu nii tervishoiutöötajatele, patsientidele kui keskkonnale. Rahvusvaheliste nõuete ja kliinikumis kehtestatud korra kohaselt peavad tsütostaatikume käitlevad töötajad olema eelnevalt koolitatud. Regulaarne auditoorsete koolituste korraldamine on väljakutse, eriti praeguses eriolukorras, mis vajab paindlikke ja töötajasõbralikke lahendusi.

Seetõttu otsustati eelmise aasta lõpus luua e-kursus, mis annaks õendustöötajatele baasteadmised tsütostaatikumide ehk keemiaravimite ohutuks käitlemiseks. Kursusel on kaheksa moodulit. Antakse ülevaade, mis on tsütostaatikumid, missuguseid erinõudeid peab järgima tsütostaatikumide ja nendega saastunud vahendite käitlemisel, kuidas valmistada tsütostaatikume ette manustamiseks ja kuidas tegutseda ravimi lekke korral. Viimane, aga kindlasti mitte vähem oluline teema on patsiendiõpetus.

Kursusel on õppematerjalideks kirjalikud juhendid, videoloengud ja õppevideod. Meetod on valitud vastavalt teemale, et see oleks õppijale võimalikult hästi omandatav. Näiteks, üks oluline teema, mida on kirjaliku juhendi kaudu keeruline selgeks saada, on tsütostaatikumide manustamiseks ettevalmistamine. Tavaolukorras valmistab ravimeid ette spetsiaalse väljaõppe saanud ja nõuetele vastavates tingimustes apteegi töötaja, aga võib juhtuda, et seda peab näiteks nädalavahetusel valmistama ette osakonna õendustöötaja. Seetõttu otsustati apteegi ja vähikeskuse töötajate koostöös luua õppevideo. Videos näidatakse, mis vahendeid on ravimite ettevalmistamiseks vaja ja kuidas neid kasutada. Teine oluline praktiline osa on tsütostaatikumide lekke likvideerimine. Ka siin otsustati teha õppevideo, milles näidatakse, kuidas toimida, kui tsütostaatikum on lekkinud: ruumi piiramine, isikukaitsevahendite selga panek ja erinevat tüüpi ravimilekke puhastamine. Kõikide regulaarselt tsütostaatikume käitlevate osakondade töötajad peavad läbima ka praktilise koolituse töökeskkonnas, kuid see video on hea võtete õppemiseks ning hilisemaks meeldetuletamiseks.

Kahes õppevideos osalesid näitlejana radio- ja onkoteraapia osakonna õde Lemme-Liis Aruväli ja apteegi farmatseut Tiina Põldaru. Suureks abiks Moodle vallas oli Tarmo Sulg informaatikateenistusest. Täname juba ette ka koolituskeskust, kes on lubanud aidata koolituse registreerimisel koolituskeskuse programmis. Suur tänu neile ja kõigile teistele, kes nõu ja jõuga aitasid! Sisu ja tehnilise poole osas tegid koostööd Mari Kand ja Marika Saar kliinikumi apteegist ning Mari-Leen Pärn vähikeskusest.

Tsütostaatikumide käitlemise e-kursuse maht on 8 akadeemilist tundi ja see on kliinikumi töötajatele tasuta. Kursusel osalemise kohta saadetakse õendusjuhtidele täpsustav info.

Mari Kand ja Marika Saar
Apteegi proviisorid

Lisatud: 18 Mai 2020

2. aprillil kaitses Madis Rahu filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Structure and blood supply of the postero-superior part of the shoulder joint capsule with implementation of surgical treatment after anterior traumatic dislocation“ („Õlaliigese kapsli tagumis-ülemise piirkonna struktuuri ja verevarustuse uurimistulemuste rakendamine õlaliigese eesmise traumaatilise nihestuse kirurgilises ravis“).

Töö juhendajad olid Ivo Kolts (PhD, TÜ arstiteaduskonna anatoomia instituudi endine dotsent), Kristo Kask (PhD, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku ortopeediakeskuse II ortopeedia osakonna ülemarst-osakonna juhataja), inimese anatoomia lektor Elle Põldoja (PhD (arstiteadus), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja professor Jüri Kartus (PhD, Department of Orthopaedics at Institute of Clinical Sciences, University of Gothenburg, Rootsi).

Oponent: professor Anne Agur (PhD), Division of Anatomy, Department of Surgery, Toronto University, Kanada.

Kokkuvõte
Õlaliigese traumaatiline eesmine nihestus on sagedasim liigese nihestus inimestel ja alla 25 aastastel noorukitel enim korduvalt esinev pärast esmast konservatiivset ravi. Õlaliigese eesmise nihestuse korral nihkub õlavarreluupea üle abaluu liigeseõõnsuse eesmis-alumise serva ja haakub selle serva taga õlavarreluupea tagumis-ülemise pinnaga. Sageli tekib sellise vigastuse käigus õlavarreluupea tagumis-ülemisse osas luudefekt, mida nimetatakse Hill-Sachs´i vigastuseks. Varem laipmaterjalil läbiviidud biomehaanilised uuringud on tõestanud, et liigesesisene õlaliigese kapsli tagumis-ülemise osa läbilõikamine rotaatormanseti kõõluselist osa vigastamata suurendab õlaliigese nihestust ette-alla suunas 45˗˗50%. Õlaliigese eesmise nihestuse mehhanismist lähtuvalt tekkis uurimistöö autoritel küsimused: kas õlaliigese ette-alla nihkumisega kaasnevad ka liigesekapsli tagumis-ülemises osas paiknevate struktuuride vigastused, millised struktuurid saavad vigastada ja missugune kliiniline tähtsus neil on.

Seetõttu oli meie uurimisgrupi esimeseks eesmärgiks õlaliigese tagumis-ülemise kapsli osa anatoomiliste struktuuride ja nende verevarustuse täpsustamine. Makroanatoomilise preparatsiooni käigus leidsime, et õlaliigese kapsli ülemine osa on tihedalt seotud rotaatormansetilihaste kõõlustega, mida liigesekapsli ülemises osas tugevdab kaarjas struktuur nn rotaatorkaabel (lig. semicirculare humeri). Rotaatorkaabli tagumine kinnituskoht on ka kolme rotaatormansetilihase (m. supraspinatus, infraspinatus et teres minor) kõõluseid ühendavaks alaks. Uurimistöö kinnitas ka dr Koltsi poolt 2000. aastal konverentsiteesides kirjeldatud õlaliigese kapsli tagumis-ülemises osas kulgevat anatoomiliselt konstantset sidekoelist struktuuri nn lig. glenocapsulare´t. See kapsli struktuur kinnitub abaluu kaelale ja rotaatorkaabli tagumis-ülemisse ossa ja toetab rotaatormanseti funktsiooni.

Teise aspektina kirjeldasime kliinilise uuringu ajal alla 25 aastastel patsientidel esmase õlaliigese traumaatilise eesmise nihestuse korral esinevaid vigastusi. Operatsiooni käigus leidsime, et erinevalt eelnevalt kirjandusest leitule esines meie uuringul üle 50% patsientidest tagumis-ülemise rotaatormanseti osas vigastusi, enamik neist olid pindmised liigeskapslit haaravad. Eelnevatele kirjandusallikatele toetudes eemaldasime vigastatud liigeskapsli piirkonnas lahtised vigastatud osad ja taastasime eesmis-alumised kapslistruktuurid. Kahe aasta pärast teostatud järelkontroll näitas, et operatsioon tagas samalaadsed tulemused, kui õlaliigese kapsli tagumis-ülemise osa vigastuseta patsientidel.

Arvesse võttes õlaliigese kapsli ja seda piiravate anatoomiliste struktuuride verevarustust ning veresoonte kulgu nendes struktuurides, töötasime välja operatsiooni tehnika haakuva Hill-Sachs´i vigastuste ravimiseks. Turvalise stabiilsuse ja säästmaks verevarustust peaksid kinnitusõmblused kulgema lihaskiududega paralleelselt, haarates lihase (m. infraspinatus) kõõluselist osa ja rotaatorkaabli tagumist kinnituskohta. Analoogset tehnikat soovitame kasutada ka väiksemate mittehaakuvate Hill-Sachs´i vigastuste korral, kus on kahjustatud ka rotaatorkaabli tagumine kinnituskoht.

Doktoritöö tarbeks tehtud uuringuid on plaanis jätkata Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostöös.

Dotsent Ivo Kolts, juhendaja: Madis Rahu doktoritöö baseerub õlaliigese kliinilis-anatoomilistel uuringutel. Anatoomia tähtsust kliinilises töös rõhutab onkoloogiaprofessor Karl Kull oma mälestuste raamatus: „Arstiteaduskonna õpingutesse sukeldusin täie energiaga, eriti suurt huvi tundsin anatoomia vastu, sest lootsin vaikselt, et ehk õnnestub mul saada kirurgiks ja selles valdkonnas on anatoomiaalased teadmised väga vajalikud“. Tutvudes doktoritööga saavad nüüd ortopeedid aru, mis nad oma eelnevate õlaliigese operatsioonide käigus „purustanud“ on, naljatles professor Jüri Toomas Kartus. Mitme aasta jooksul tehtud uurimistöö õlaliigese anatoomia osas muutis täielikult seni eksisteerinud ettekujutuse õlaliigese struktuurist. Uute morfoloogiliste leidude juurutamine kliinilisse praktikasse oli unistus, mille Madis Rahu igapäevase arsti töö kõrvalt oma doktoritööga täide viis.

Lisatud: 18 Mai 2020

12. mail kaitses Hardo Lilleväli filosoofiadoktori kraadi (PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition“ ("Hüperfenüülalanineemiad ja seotud neurofüsioloogilised häired").

Juhendajad: professor Katrin Õunap (MD, PhD, Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, kliinilise geneetika keskus), Kersti Lilleväli (PhD, Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, füsioloogia osakond).

Oponent: professor Johannes Zschocke (MD, PhD, Chair of Human Genetics, Medical University Innsbruck, Austria).

Kokkuvõte
Fenüülketonuuria (FKU) on ainevahetushaigus, mille puhul on fenüülalaniini hüdroksülaasi (PAH) puudulikkuse tõttu häiritud toiduvalgust saadava aminohappe fenüülalaniini (Phe) lagundamine. Kõrge Phe tase ja selle kõrvalsaadused põhjustavad nii vaimseid kui füüsilisi kõrvalekaldeid. Need on välditavad, kui patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos Phe-vaba aminohapete asendusseguga. Seetõttu on haiguse kiire avastamine äärmiselt oluline. FKU sagedus Eestis on 1:6700 sünni kohta. Vastsündinuid sõeluuritakse FKU suhtes Eestis alates 1993. aastast.
Antud uurimustöös leidsime Eestis 17 erinevat PAH geeni patogeenset varianti. Eesti 94 PKU patsiendi seas on kõrge geneetiline homogeensus: 80,4% kõigist haigusega alleelidest on variandiga p.Arg408Trp. Kõrge homogeensus kajastub ka fenotüübis: 87%-l on klassikaline FKU madala Phe taluvusega. Paljude Eesti FKU patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist, rahvusgruppide seas ei erine FKU sagedus ega alleelne jaotus.
Eesti FKU patsientide dieetravi on jälgitav vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse SA TÜ Kliinikumi laboriinfosüsteemis. Enamasti suudavad FKU patsientide pered hoida Phe taset ettenähtud piirides varases lapseeas, kuid algkoolis on juba üle poolte patsientide analüüside mediaanväärtus soovituslikust kõrgem. Murdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on sama tendents.
Phe lagundamise häired võivad tuleneda ka PAH kofaktori tetrahüdrobiopteriini (BH4) puudulikkusest. BH4 häired on PKU-st palju haruldasemad, enamasti raske kuluga ja keerulisemad ravida. Eestis sündis 1991. aastal BH4 taastamise häirega (DHPR puudulikkusega) laps, kuid seni ei õnnestunud tsütogeneetiliselt ega Sanger sekveneerimisega leida haiguse molekulaarset põhjust. Lahenduseni viis genoomi sekveneerimine, mis võimaldas leida DHPR ensüümi tootva geeni katkestava 9,1 Mb suuruse inversiooni. Teadaolevalt pole seni leitud nii suurt haigusseoselist struktuurset varianti genoomis.

Juhendaja, professor Katrin Õunap: Hardo Lilleväljaga alustasin ma koostööd juba 1993. aastal, kui mina alustasin oma doktoritööd fenüülketonuuriast (FKU). Minu ülesandeks oli siis skriiningu juurutamine ja kliiniliste fenotüübi andmete kogumine ning Hardo Lilleväli tegi FKU molekulaargeneetilist analüüsi. Kahjuks jäi tollel ajal tal doktoritöö kaitsmata. Nüüd, 20 aastat hiljem andis see aga Hardo Lilleväljale suurepärase võimaluse teha uus ülevaade Eesti FKU patsientide genotüübi ja fenotüübi andmetest skriiningu eel ja skriiningu järel, patsientide ravisoostumusest ja lahendada ära üks väga ammune haruldane hüperfenüülalanineemia alavormi – DHPR puudulikkuse molekulaarne tekkepõhjus.

Lisatud: 18 Mai 2020

Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikool ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsuvad koroonaviiruse haigusest paranenud inimesi loovutama vereplasmat, et uurida, kui tõhus on paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raskelt põdevate patsientide ravis. Doonoriks soovitakse leida kuni sada 18–60-aastast vabatahtlikku. Sobivust uuringusse hinnatakse nii Tartus kui ka Tallinnas. Sobiva doonori suunab arst Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusesse, kus hinnatakse doonori lõplik sobivus ja toimub vereplasma loovutus.

Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anestesioloogia osakonna juhataja ja vastutav uurija Juri Karjagin rääkis, et praegu pole teada COVID-19-vastast ravimit, mis peataks koroonaviiruse paljunemise. On aga teada, et viirushaigusest paranenud inimese organismis on tekkinud selle viiruse vastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks. „Infektsioonhaigusest taastunud inimese plasma ülekannet on kasutatud samasse haigusesse haigestunud inimeste ravis nii seagripipuhangu kui ka SARS-1 korral. Paranenud inimeste plasma kasutamist on kirjeldatud ka praeguse pandeemia käigus,“ tõi Karjagin näiteid.

Nii kutsuvad arstid ja teadlased COVID-19-st paranenud inimesi loovutama vereplasmat, mis sisaldab antikehasid, et hinnata, kuidas toimib haigusest taastunud inimeste plasma manustamine koroonaviirusega nakatunud patsientide ravikulule ning nende viroloogiliste ja immunoloogiliste näitajate muutustele.

Keda oodatakse doonoriks?
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare sõnul sobivad vereplasmadoonoriks 18–60-aastased koroonaviiruse haigusest paranenud inimesed, kes ei kasuta ühtegi ravimit. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine uuringus osalemist ei takista.

Vereplasmat saab loovutada vabatahtlikkuse alusel ja tasu selle eest ei maksta. „Doonorilt võetakse kuni 720 ml vereplasmat ja protseduur on samasugune nagu tavalisel vereplasma loovutamisel verekeskustes. See on võimalus anda oma panus saatusekaaslaste aitamiseks ning kiiresti leviva infektsiooni tõhusama ravi kasutuselevõtuks,“ rääkis Kaare. Ta lisas, et vereplasma kasutamisest loodetav kasu väljendub selles, et väheneb haiguse süvenemise oht ja intensiivravi vajadus.

Kui te olete 18–60aastat vana, olete paranenud koroonaviiruse haigusest, te ei kasuta ühtegi ravimit (välja arvatud rasestumisvastased vahendid) ja Teil on soov aidata oma saatusekaaslasi, siis palun pöörduge Tartu Ülikooli Kliinikumist dr Ain Kaare poole, kes jagab teile uuringu kohta täpsemat teavet. Ühendust saab telefoni 5331 9562 või e-kirja teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Lisatud: 27 Aprill 2020

13. märtsil rahuldas Terviseamet kliinikumi juhatuse ettepaneku lükata edasi plaaniline ambulatoorne ja statsionaarne ravitöö. Plaanilise ravitöö piiramine andis võimaluse korraldada haiglatöö ümber nii nagu ei kunagi varem.

14. märtsil oli esimeseks ümberkorralduseks mobiilse triaažikabineti sisseseadmine nn vana erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ees, et ennetada viiruse kontrollimatut levikut haiglaruumidesse.

„Tekkinud COVID-19 viiruse epidemioloogilises olukorras on oluline kasutada lisameetmeid, et tagada haiglaravil viibivate patsientide ning haigla töötajate kaitse,“ ütles kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf. Inimeste mittevajalik liikumine tuli viia miinimumini ning vältida nende kogunemist riskitsoonidesse, milleks haigla on. Mobiilsesse kabinetti asusid tööle erakorralise meditsiini osakonna töötajad, kasutades kaitseriietust võimaliku COVID-19 viiruse leviku ennetamiseks.

16. märtsist vähendas kliinikum haigla sissepääsude arvu ning sisenemiseks jäi kasutusele üks, N. Lunini tänava poolne, sissepääs. Meetme eesmärk oli ja on piirata inimeste liikumist riskitsoonis ning vältida kõrvaliste isikute sattumine haiglaruumidesse.

19. märtsil suurendas kliinikum valmisolekut erakorralist haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide jaoks ning laiendas erakorralise meditsiini osakonda.

20. märtsist on kliinikumil võimekus ravida erakorralist abi vajavaid haigeid kahes erinevas osakonnas. Senine erakorralise meditsiini osakond planeeriti vaid COVID-19 haigete jaoks ning täiendav erakorralise meditsiini osakond mitte-COVID-19 haigete jaoks seati sisse senise hematoloogia-onkoloogia kliiniku 1. korrusele.

Sõltumata, kas patsient on COVID-19 haige või mitte, on tal õigus ja võimalus pöörduda mistahes erakorralise abi vajadusel. Mõlemasse osakonda sisenemisel või kiirabiga saabumisel kontrollitakse patsienti COVID-19 osas.

Uus, mitte-COVID-19 haigetele mõeldud EMO (EMO-2) asub J-korpuses, senise hematoloogia-onkoloogia kliiniku ruumides. Hematoloogia-onkoloogia kliiniku päevakirurgia kolis omakorda J-korpuses asuva silmakliiniku pinnale, kus jätkuvad patsientide keemiaravi protseduurid.

Lisaks erakorralise meditsiini osakonnale ja traumapunktile jätkus kliinikumis vältimatu abi osutamine silmakliinikus, kõrvakliinikus, psühhiaatriakliinikus, naistekliinikus, stomatoloogia kliinikus, lastekliinikus. Ühtlasi jätkus ravi, mida ei ole võimalik edasi lükata – näiteks dialüüsravi, vähiravi, sünnitusabi. Jätkus pahaloomuliste kasvajate kirurgiline ravi ning südamekirurgia. Siirdamiste osas lükati plaanilised siirdamised edasi, ent jätkusid erakorralised siirdamised.

EMO kriisistaap 

Lisaks kriisijuhtimismeeskonnale, loodi erakorralist meditsiini puudutava töö ümberkorralduste juhtimiseks ka EMO kriisistaap. Kolmeliikmelisse staapi kuuluvad osakonnajuhataja dr Annika Uue, dr Kuido Nõmm ja dr Sander Poks.

Dr Sander Poks: „Töö on intensiivne, iga päev jätkub hommikust õhtuni tegevust, kaasa arvatud nädalavahetustel. Kriisistaabi töö tulemusena loodi meie praegu toimiv pretriaaži ja kontrollpunktide süsteem, nn puhta EMO töö üle uuele pinnale ning vana EMO pinnale loodi täiesti uus COVID-19 patsientidele mõeldud EMO, mille võimekuses on käsitleda suures mahus raskes seisundis nakkusohtlikke patsiente. Lisaks osaleb EMO kriisistaap aktiivselt kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna töös.“

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 27 Aprill 2020

17. märtsil alustas tööd COVID-19 patsientide jaoks sisse seatud nakkushaiguste osakond senise ortopeedia osakonna pinnal. Esialgne plaan nägi ette kahe tavaosakonna valmidust COVID-19 patsientide jaoks - nakkushaiguste osakond 1 (intensiivravi-eelsed patsiendid) ja nakkushaiguste osakond 2 (intensiivravi-järgne ravi), kuid haigete arv on seni võimaldanud piirduda ühe osakonnaga.

COVID-19 nakkushaiguste osakonna rajamist võimaldas ortopeedia osakonna plaanilise töö lõpetamine 16. märtsist ning vajadusel kirurgilise tegevuse jätkumine koos traumatoloogia osakonnaga. Teise COVID-19 nakkushaiguste osakonna jaoks kolis ka veresoontekirurgia osakond – osakonna erakorralised patsiendid paigutati kirurgiakliiniku pindadele.

COVID-19 nakkushaiguste osakonna moodustamisse panustas dr Kadri Kõivumägi, hiljem määrati osakonna juhataks määrati dr Anne Kallaste ning lisaks senise nakkushaiguste osakonna õdedele andsid ja annavad COVID-19 patsientide ravimisse ka ortopeedia, veresoontekirurgia ja neurokirurgia osakonna õed.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Aprill 2020

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus loodi küll juba aastal 2003, kuid ilmselt ei ole liialdus öelda, et teenistuse roll on olnud COVID-19 puhangu ajal suurem kui kunagi varem.

Infektsionistide ülesanne on olnud jälgida ja kaardistada kogu COVID-19 levikuga seotud teavet, ohu- ja kitsaskohti ning töötada välja parimad lahendused kliinikumi jaoks viiruse levimise ennetamiseks haiglaruumides.

Infektsioonikontrolli teenistuse roll on olnud nõustada ja toetada kogu kliinikumi ravitöö ümberkorraldust eriolukorra ajal. Sama suur väljakutse seisab ka ees – ka plaanilise ravitöö taastamisel on võtmetähtsusega infektsiooninõuete järgmine.

Kommentaar
Dr Matti Maimets, infektsioonikontrolli teenistuse direktor: Alustasin infektsioonikontrolliga Tartu Ülikooli Kliinikumis 2001. aastal. Tuleb tunnistada, et sel ajal ei teadnud ma ise ka ülemäära palju, aga suur tahtmine oli teenistus käima panna. Tagasi vaadates on tunne, et 20 aastat oleme tegelenud enda ja kliinikumi töötajate ette valmistamisega käesolevaks pandeemiaks. Kindlasti ei oleks ma üksi suutnud kõike seda teha. Sügav kummardus kõikidele infektsioonikontrolli teenistuse arstidele ja õdedele!

Lisatud: 27 Aprill 2020

16. märtsil vähendas kliinikum haigla sissepääsude arvu ning sisenemiseks jäi kasutusele üks, N. Lunini tänava poolne, sissepääs.

Sissepääsu juurde rajati kontrollpunkt, mis tuli läbida kõikidel haiglasse sisenejatel. Kontrollpunkti ülesanne oli kontrollida patsientide terviseseisundit, mõõta kehatemperatuuri ning küsitleda sümptomite kohta. COVID-19 kahtlusega patsiendid suunati EMO-1 osakonda, et vältida viiruse levikut haiglaruumidesse.

Kontrollpunkt töötab ööpäevaringselt, tagades kõikide sisenejate kontrolli, sealhulgad kiirabiga saabuvate patsientide puhul. Kontrollpunkti töösse on andnud oma panuse mitmete erinevate struktuuriüksuste õed.

Kommentaar
Ilona Pastarus, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõde: Suurim tänu kontrollpunkti meeskonnale, kes on valvel ööpäevaringselt ning kes muudab inimeste liikumise kliinikumis oluliselt kiiremaks, mugavamaks ja ohutumaks! Kontrollpunkti igapäevane tegevus on koordineeritud silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku poolt ning vajadusel toetatud EMO kriisistaabi poolt.

Lisatud: 27 Aprill 2020

Kliinikumi ühendlabor alustas SARS-Koroonaviirus 2 RNA analüüside tegemisega 10. märtsil. Esialgsest kahest korrast päevas on kujunenud töörutiin, mil analüüse tehakse laboris viiel korral päevas – kell 5:00, 10:00, 14:00, 18:00 ja 23:00.

Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumi analüüsidele, testib ühendlabor ka Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva ja Lõuna-Eesti haiglast saadetud ning Tartu Kiirabi võetud proovimaterjale. Keskmiselt analüüsitakse päevas 40-100 SARS-Koroonaviirus 2 RNA testi, millest keskmiselt 5,7% on osutunud positiivseks.

Kommentaar
Dr Anu Tamm, ühendlabori juhataja: Labori jaoks oli väljakutseks võimalikult kiiresti sisse viia ja verifitseerida täiesti uus analüüs ning korraldada praktiliselt 24/7 töö osakonnas, mis senini töötas vaid tööpäeviti. Koolitasime kiiresti juurde spetsialiste teistest osakondadest ning tagasime valve. Kuna tegemist on ka diagnostikumide tootjate jaoks uue ja suure nõudlusega testiga, on olnud probleeme reaktiivide hankimisega nii RNA eraldamiseks kui PCR testiks. Tekkida võib ka reaktsioonide läbiviimiseks vajaliku plastiku defitsiit. Samas, praeguseks on tarnimine stabiilsem ning piisav varu laboris olemas. Lisaks on Tartus väikefirma Solis Biodyne, kes toodab PCR reaktsiooniks vajalikku õiget ensüümi ning on valmis varustama ka teiste reagentidega. See lisab veelgi kindlustunnet, et saame hakkama.

Lisatud: 27 Aprill 2020

COVID-19 levik on toonud kliinikumi töösse suuri ümberkorraldusi ning kliinikumi töötajad on andnud suure panuse nii haiglatöö ümberkorraldustesse kui ka patsientide ravimisse.

Paralleelselt osakondades plaanilise ravitöö piiramisega, avati samal ajal mitmeid uusi osakondi ning COVID-19 patsientide raviga tegelevad osakonnad vajasid lisajõudu. Selleks, et võimalikku lisaressurssi kaardistada, moodustati kliinikumi töötajast nn vabatahtlike nimekiri, kes olid valmis töötama väljaspool oma struktuuriüksust. Valmisolekut kinnitasid ligi 200 töötajat, kelle hulgas on arste, residente, õdesid, füsioterapeute, laboritöötajaid, põetajaid ja hooldajaid ning teisi töötajaid. Lisaks töötab kliinikumis COVID-19 oludes ka vabatahtlikke, kes vastasid perearstide seltsi algatatud üleskutsele.

Paljud vabatahtlikest on läinud appi EMO, intensiivravi ja nakkushaiguste osakondadesse, desinfektsioonimeeskonda ja kontrollpunkti. Lisaks sellele pakuvad kliinikumi psühholoogid ja hingehoidjad kriisinõustamist ja vaimse tervise tuge kliinikumi töötajatele ja patsientidele.

Kommentaar
Tiina Freimann, Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemõde: „COVID-19 pandeemia on kliinikumi tööpere pannud täiesti uude olukorda. Inimesed on pidanud kiiresti kohanema uute töökohtade, meeskondade ja töökorraldusega. Paljud seisid tavapärase töö piiramise tõttu ootamatute valikute ees. Hoolimata ebakindlusest, olid inimesed väga mõistvad ja leppivad. Olen siiralt hämmastunud, kui kiiresti meie inimesed kohanesid ohtliku olukorraga ja võtsid omaks uued töövõtted.
Suur tänu teile kõigile! Austan ja imetlen inimesi, kellel oli kandev roll osakondade ja ruumide ümberpaigutamisel, töö ümberkorraldamisel, töötajate värbamisel ja õpetamisel. Palju tänu kõikidele kliinikumi töötajatele, kes on valmis töötama eesliinil mistahes töökohal või ülesannetes! Kriisiolukord on välja toonud meie inimeste parimad omadused, sealhulgas oskuse ja pühendumuse töötada ühtses võimekas meeskonnas.

Lisatud: 27 Aprill 2020

17. märtsist seati sisse töötervishoiu arsti ruumides N. Lunini 6 majas spetsiaalselt kliinikumi töötajatele mõeldud COVID-19 analüüside võtmise ja nõustamise punkt, kus tööd jätkas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku personal, aidates ellu viia kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna seisukohta, mille järgi oli ja on äärmiselt olulise tähtsusega takistada COVID-19 levikut haiglaruumides.

N. Lunini kabinetti saab pöörduda ka kliinikumi töötaja lähedane, kui sellest sõltub töötaja tööle tulemine/mitte-tulemine. Töötajate COVID-19 testid analüüsitakse kliinikumi ühendlaboris.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Aprill 2020

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse poolt välja töötatud infektsioonivolinike koolituse eesmärk on õpetada nõuetekohast kätehügieeni ja isikukaitsevahendite kasutamist, sh paigaldamist ja eemaldamist. Lisaks COVID-19 isolatsiooni põhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist COVID-19 nakkusohu piirkonnas ning jäätmekäitluse nõuete rakendamist COVID-19 nakkusohu piirkonnas.

Koolitus toimub e-õppena Moodle keskkonna toel. Iseseisvale materjalide läbitöötamisele järgneb praktiline õpe ning koolitusmaterjale toetavad videokonsultatsioonid Zoomi vahendusel.

Kursus on vaba juurdepääsuga, kuid tunnistuse saavad vaid kursusele registreerunud tervishoiutöötajad.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Aprill 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus moodustas 13. märtsil kriisijuhtimismeeskonna, kelle eesmärgiks seati töötada välja juhised üleriigilise eriolukorra tingimustes tavapärase ja erakorralise töö korraldamiseks kliinikumis. Kriisijuhtimismeeskonna juhiks nimetati professor Joel Starkopf ning aseesimeheks Marek Seer.

Kriisijuhtimiskomisjonis omakorda moodustati alakomisjonid valdkonniti:

a. Kaitsevahendid ja ravimid – dr Matti Maimets ja dr Irja Uiboleht.
b. Haiglasisene patsientide logistika ja voodikohad – dr Ago Kõrgvee, dr Veronika Reinhard ja dr Annika Uue.
c. Covid-19 ravi ja diagnoos – dr Pilleriin Soodla; dr Rain Lehtme, dr Veronika Reinhard.
d. Personali kaitse ja koolitus –Tiina Freimann, Ilona Pastarus, Tiina Teder.
e. Infoliikumine – Helen Kaju.

Kriisijuhtimismeeskonna koosolekud toimusid esialgu igapäevaselt eesmärgiga kaardistada kogu COVID-19 levikuga seotud informatsioon ning seda arvesse võttes teha parimad võimalikud otsused ravitöö ohutuks korraldamiseks kliinikumis. Osakondade töö korraldati ümber, loodi uus haigete logistika, jälgiti hoolikalt isikukaitsevahendite kasutamist ja vajadust, koolitati välja personal, kes oli valmis töötama väljaspool enda struktuuriüksust, loodi arvukalt uusi nii ravi- kui töökorralduse juhendeid ning töötati välja COVID-19 infot koondav alajaotus kliinikumi veebilehel. Prioriteediks oli ennetada COVID-19 haiglasisest levikut, mis kriisijuhtimismeeskonnal ka õnnestus.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 02 Märts 2020

Hematoloogia-onkoloogia kliinik ja vähikeskus tajusid juba mõned aastad tagasi, et uute õendustöötajate väljakoolitamine ei ole jätkusuutlik: stažööri programmi käigus omandatud informatsioon ei ole alati piisav ja kiiresti kättesaadav. Spetsiaalseid onkoloogia ning tsütostaatikumide käitlemise teemalisi, aga ka muid kohanemiseks vajalikke koolitusi iga uue töötaja jaoks korraldada ei olnud võimalik. Nii teiste riikide haiglate kogemus kui ka isiklikud kogemused õppijana andsid julguse proovida e-kursuse formaati. Noorte õendustöötajate arvuti kasutamisoskused on väga head, lisaks annab e-kursus võimaluse töötajal endal valida info saamise aeg ja koht, mis on tänapäeval muutunud väga oluliseks. Sellest ajendatuna alustas hematoloogia-onkoloogia kliinik 2019. aastal uutele radio- ja onkoteraapia osakonna õendustöötajatele e-kursuse ettevalmistamisega.

E-kursuse jaoks kasutatakse kliinikumi Moodle keskkonda. Kursuse ettevalmistamiseks ja materjalide koostamiseks loodi töörühm: õde Heleri-Mall Roosmäe, radio- ja onkoteraapia osakonna vanemõde Katrin Tähepõld, hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde Kaire Jugar ja vähikeskuse kvaliteedijuht Mari-Leen Pärn. Alustati teemade kaardistamisega. Selleks toimusid arutelud õdedega, kellel oli erinev tööstaaž. Vestlustest selgus, millist informatsiooni oleksid õed värskelt tööle asudes soovinud või vajanud. Lisasime praktiseeriva õe ning õendusjuhtide poolse nägemuse, mida uus õde peaks tööle asudes esmajärjekorras omandama.

Seejärel pandi paika e-kursuse struktuur ning kursuse loojate vahel jaotati teemad ära. Kokku on kursusel 12 alateemat. Teemad hõlmavad nii vähiravis kasutatavaid ravimeetodeid ja enamlevinud kõrvaltoimeid, tsütostaatikumide käitlemist kui ka elustamist ja infektsioonide vältimist ning samas ka üldinfot kliinikumis kehtivate juhendite ning töökorralduse kohta. Materjalide koostamisel abistasid töötajad ka teistest üksustest. Näiteks koostöös apteegi proviisorite Marika Saare ja Mari Kannaga tehti videoloengud ja ka õppevideod tsütostaatikumide käitlemise teemadel, milles näitlejatena osalesid radio- ja onkoteraapia osakonna õde Lemme-Liis Aruväli ja apteegi farmatseut Tiina Põldaru. Elustamise peatükis andis oma sisendi kliinikumi elustamiskoolituste läbiviija Eneli Rosin, kiiritusravi konspekti koostasid radioloogiatehnikud Siret Kivistik ja Liis Randle. Suur tänu neile kõigile selle eest.

Iga teema lõpus on e-kursuse läbijatele enesekontrolli test, et motiveerida osalejaid materjale mõttega lugema-vaatama. Testi on võimalik sooritada mitmeid kordi, sest eesmärgiks ei ole kogu kursuse informatsiooni pähe õppimine, vaid teemadest ülevaate saamine, kõige olulisema teabe mõistmine ning teadmine, kust vajadusel oma küsimustele vastused leida.

Esimene tagasiside andmine e-kursusele toimus töörühma liikmete vahel: loeti üksteise koostatud materjale ja teste ning korrigeeriti kursuse sisu. Seejärel läbisid kursuse kaks osakonna õde, kelle kasulikud ja asjalikud ettepanekud aitasid kursust veelgi täiendada.

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna uued õendustöötajad saavad alustada e-kursuse läbimisega 2020. aastast. Positiivne on see, et e-kursuse formaat võimaldab töötajal läbida kursuse ettenähtud nelja kuu jooksul endale sobival ajal ning kiirusega. Edasi on plaanis koostada e-kursus ka hematoloogia-onkoloogia kliiniku teiste osakondade uutele õendustöötajatele ning miks mitte teha ka täiendkursus juba kogenud õdedele, kes võiksid omandada onkoloogiaalaseid teadmisi sügavamalt.

Hiljuti tutvustati hematoloogia-onkoloogia kliiniku loodud e-kursust ka teiste kliinikute õendusjuhtidele ning teadaolevalt on Moodle´s toimetama asunud näiteks nii anestesioloogia-intensiivravi kliinik kui ka naistekliinik, huvi on näidanud üles ka mitmed teised kliinikud. Lisaks, Moodle´sse luuakse Tiina Freimanni eestvedamisel e-kursus kliinikumi praktikale saabuvatele üliõpilastele.

Mari-Leen Pärn
Vähikeskuse kvaliteedijuht

Lisatud: 02 Märts 2020

Töötajate rahulolu-uuringud annavad väärtuslikku infot organisatsiooni kohta. Oluline on teada töötajate arvamusi, kas meie organisatsioon on parim koht töötamiseks ning millised valdkonnad vajavad muutmist või täiendamist (juhtimine, motivatsioon, kommunikatsioon jne). Selleks, et oma töötajaid hoida, on vaja teada põhjuseid, miks inimesed meil töötada tahavad ja mis motiveerib neid seda tegema.

Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates viidi läbi töötajate rahulolu uuring 2019. aasta novembris-detsembris. Kõigil töötajatel oli võimalus osaleda, vastates veebiküsitlusele (haigla kasutajatunnusega töötajatele saadeti meilile küsitluse link) või täites paberankeedi (täidetud ankeedid koguti kinnisesse kogumiskasti). Küsitluse läbiviimine ja andmeanalüüs oli anonüümne. Lõuna-Eesti Haigla küsitlusankeet erines veidi ülejäänutest, mistõttu ei kajastu andmed viimases parendusmeetmete tabelis.

Uuringus käsitleti nelja teemavaldkonda – üldine rahulolu tööga seotud erinevate teguritega, tööelu ja töökorraldus, vahetu juhtimine ning töökiusamine. Töötajatel oli võimalus anda ka täiendavat tagasisidet, teha ettepanekuid ja kommenteerida igat teemavaldkonda vaba tekstina ning seda kasutas suur osa vastajatest.

Kokku osales uuringus 1 770 töötajat, kliinikumist 1 379 ehk 29% töötajatest, Põlva haiglast 175, Valga haiglast 106 ja Lõuna-Eesti haiglast 110 töötajat.

Töötajate üldine rahulolu
Uuringu tulemused näitasid, et töötajate rahulolu ja pühendumine tööle on suhteliselt kõrge, kliinikumis oli väga rahul või pigem rahul 95%, Põlva- ja Lõuna-Eesti haiglas 92% ning Valga haiglas 91% töötajatest, kusjuures Valga haiglas oli väga rahul olevate töötajate osakaal kõige kõrgem, 36%.

Töötajate ametigruppide (arstid, õed-ämmaemandad, hooldajad, muud spetsialistid, tugipersonal) lõikes olid kliinikumis kõige kõrgema rahuloluga tugipersonal (99% väga rahul või pigem rahul), hooldajad (97%) ja õed-ämmaemandad (96%). Arstide rahulolu töötamisega ametigruppide lõikes oli veidi madalam, 87%.

Töötajate rahulolu töötamisega mõjutavad paljud tegurid: töö sisu (ülesanded, kohustused), erialase arengu- ja koolituse võimalused, juhtimine, suhted kolleegidega, töökeskkond, töötasu, täiendavad hüvitised ning ka töötaja enda ootused. Uuringust selgus, et töötajad olid kõige rohkem rahul oma töö sisuga. Kliinikumis oli oma töö sisuga rahul (väga rahul või pigem rahul) 88%, Lõuna-Eesti Haiglas 85%, Põlva Haiglas ja Valga Haiglas 83% küsitletutest. Samuti oli rahulolu kõrgem kliinikumi juhtimisega ja informeeritusega eesmärkidest ning tulemustest. Rahulolu oli mõnevõrra madalam aga töökeskkonnaga, töö tasustamisega ning täiendava heaoluga. Töötajatele korraldatud üritustega, spordivõimalustega ja muude toetustega oli rahul 41% kliinikumi, 46% Valga haigla ja 49% Põlva haigla küsitluses osalejatest.

Töötasuga oli kliinikumis väga rahul ja pigem rahul 59% vastajatest, kusjuures kliinikute lõikes ja töötajate grupiti (arstid, õed, hooldajad, jm spetsialistid, tugipersonal) olid vastamises suured erinevused. Oli ka üksuseid, kus kõik vastajad olid töötasuga rahul ning ka neid, kus rahulolematus oli suurem.

Tagasiside kommentaarid tõid välja, et tööandja peab töötajate motiveerimiseks pöörama lisaks töötingimustele ja -tasule oluliselt rohkem tähelepanu nii-öelda pehmetele väärtustele nagu näiteks sporditoetused ja ühisüritused.

• Puudub spordi tegemise võimalus ja puudub ka sporditoetus. Palun hakake töötajate sportimist ja aktiivset eluviisi toetama!
• Ootaks rohkem ühisüritusi, kuhu on kaasatud mitte ainult arstid vaid ka hoolduspersonal. See liidab ühtseks meeskonnaks, kellel on ühine eesmärk
• Kliinikum, kes peaks olema tervise edendaja ja suuna näitaja, peaks toetama oma töötajaid ja kompenseerima spordiga tegelemise
• Parkimine peaks olema töötajatele korraldatud soodustingimustel. Mingi eelis võiks ikka töötajatel parkimise suhtes olla.
Suhteline rahulolu erinevate tegurite osas oli kõigis kliinikumi haiglates sarnane, st näitajate omavaheline paremusjärjestus rahulolu taseme järgi oli peaaegu sama, mis kliinikumis.

Tööelu ja -korraldus
Uuringu tulemused kinnitasid, et enamus töötajaid teavad täpselt oma tööülesandeid, saavad tööl oma oskuseid ja teadmisi rakendada, saavad tööks vajalikku informatsiooni ning tulevad tööle hea meelega. Hea meelega tuleb kindlasti tööle 42% Valga haigla, 35% kliinikumi, 34% Lõuna-Eesti haigla ja 31% Põlva haigla töötajatest.

Rahulolu oli madalam ja parandamist vajab aga koostöö nii üksuste-siseselt kui ka üksuste-vaheliselt. Kliinikumi ja tütarhaiglate vahelist koostööd hinnati üldiselt hästi, väga rahul oli 12% ja pigem rahul 70%, kuid ka selles osas on arenguruumi.

Kommentaarid töötajatelt:
• Tööle tulemise teeb väga meeldivaks suurepärane kollektiiv ja hea tiimitöö ning õhkkond osakonnas
• Enamus kolleege on toredad ja töö huvitav, see motiveerib igal hommikul taas tulema
• Kliinikusiseselt võiks olla rohkem koostööd ja üksteise toetamist
• Kliinikute ja teenistuste vahel on endiselt tunda, et igaüks toimetab oma eesmärkide ja tegevuste kallal
• Arstidel on pidevalt mujal väljaspool osakonda kohustusi ja lisatöökohad, mis segavad osakonna tööd ja jätavad patsiendid tihtipeale unarusse, lisaks suurendab see õdede töökohustusi
• Arusaamad, mis ühes kliinikus on iseenesest mõistetavad on teises kliinikus arusaamatud. Tööülesanded peaks olema selgelt sõnastatud ja kõigil samasugused

Loe edasi...

Lisatud: 02 Märts 2020

12. veebruaril sai projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ Eesti Haigekassa toetuse.

Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe kinnitab, et kliinikumis on projekti väljatöötamises osalenud ravitöö parimad praktikud. „Kliinikumi insuldiprojekt on ambitsioonikas, mille valmimisele on andnud oma olulise panuse mitmed kliinikumi välised institutsioonid, et ehitada sildasid eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna töökorralduse vahel. Mul on usku sellesse, et suudame seniseid praktikaid oluliselt muuta,“ ütles juhatuse esimees.

Kliinikumi koostööpartneriteks projektis on Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.

Arvukate partnerite koostööd koordineerib projektijuht Liina Pääbo.

Miks on insuldikäsitluse projekt oluline?
Seetõttu, et esmakordselt lähenetakse tervishoiusüsteemis patsiendi ravile selle teekonna põhiselt ning kogu protsessi juhitakse patsiendivaatest lähtuvalt. Selline lähenemine saab patsiendi ravimisel teoks alles siis, kui ravi on kvaliteetne ning tervishoiusüsteemi üldine tase on hea. Insuldi akuutravi on meil väga kõrge kvaliteediga, ent hilisemate ravietappide terviklikku ülevaadet saab parandada.

Raviteekond on vaja muuta patsiendi jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks ning nii patsientide kui ka lähedaste ootustele tuleb tähelepanu. Seetõttu tehakse insuldiprojekti raames koostööd ka kliinikumi patsientide nõukojaga.

Raviteekonna planeerimisele aitab kaasa tervishoiutöötajate ühtse inforuumi loomine – et erinevate ravietappide töötajad teaksid, kuidas nende patsientide taastumine edeneb. Raviteekonna-põhise insuldikäsitluse korral on neil võimalus jälgida patsienti ja veenduda, et saavutatud ravitulemus ei halvene.

Mille poolest erineb raviteekonna-põhine insuldikäsitlus praegusest?
See on terviklik vaade insuldipatsiendi ravile. Koostöövõrgustikus lepime kokku, kuidas raviteekondi kõige mõistlikumalt juhtida ja suunata. Osad reeglid on ka praegu olemas, kuid kriitiline koht on seisundi jälgimine ja ühtsetel alustel hindamine. Ühtsetes kriteeriumites kokku leppimine ja nende kommunikeerimine on abiks nii patsiendile ja tema lähedastele kui ka raviasutuste töötajatele.

Raviteekonna-põhise käsitluse puhul lisandub praegusele ravimeeskonnale veel koordinaator, kes on patsiendile toeks ja peamiseks infoallikaks. Koordinaator võib olla sotsiaaltöötaja või õe taustaga, kes läbib vajaliku täiendkoolituse. Kui patsiendil on meditsiinilisi küsimusi, saab neile lisaks raviarstile vastata insuldiõde.

Raviteekonnapõhise käsitluse puhul ei tohiks olla regionaalseid erinevusi, iga inimene peaks saama sama kvaliteetset abi, sõltumata sellest, millisesse partnerhaiglasse ta satub. Tahame, et patsiendile ja lähedastele suunatud infomaterjalid on kokku koondatud, kaasajastatud ning lihtsasti arusaadavad. Ka töötajatele on abiks head toetavad materjalid.

Kliinikumi insuldikeskus alustas septembris ning kõik ägedad insuldipatsiendid tuuakse Lõuna-Eesti piirkonnast nüüd Tartusse. See on toonud kaasa töökoormuse hüppelise ja suure kasvu, võrreldes 2018. aastaga oli 2019. aasta viimastel kuudel kliinikumis ravil 52% rohkem insuldipatsiente.

Koos patsientide arvu kasvuga on nüüd õige aeg uuesti läbi mõelda patsientide liikumine ning ka erinevate patsiente vastu võtvate haiglate võimekus. Statsionaarne taastusravi Lõuna-Eesti patsientidele toimub Tartus ja Põlvas. Kõigis partnerhaiglates on järelravi, statsionaarse õendusabi ja ambulatoorse taastusravi võimalus.

Mis muutusi veel insuldiprojektiga kaasneb?
Need patsiendid, kes osalevad pilootprojektis, saavad endale koordinaatori, võimaluse täiendavateks lisategevusteks ning patsienti jälgitakse pikema perioodi vältel. Katsetame erinevaid lisateenuseid – videokonsultatsiooni, insuldiprogrammi, koduteenuseid, ravimsoostumuse ja kõne toetamise digilahendust. Lisaks piloodis osalevatele patsientidele on kõikide patsientide jaoks avatud vestlusringid ning kogemusnõustamise grupid. Patsientidega tegelesid ka varasemalt õendusabis tegevusjuhendajad ja -terapeudid.

Loe edasi...

Lisatud: 02 Märts 2020

L. Puusepa 8 hoone A-, B- ja E-korpuste, sealjuures ka kohvik-söökla, renoveerimine on jõudmas etapini, mil kohvik-söökla peab uuenemiseks sulgema uksed. Eeldatav aeg, mil kohvik-sööklas tehakse kaasajastamise ja laiendamise eesmärgil ehitustöid, on 2. märts–30. juuni 2020.

Sel perioodil korraldab toitlustusteenistus kliinikumi töötajate ja tudengite toitlustamise F-korpuse 0. korrusel. Ruumis F018 on võimalik tööpäeviti kell 8:30–15:00 osta toitu kaasa, kuna kohapeal söömise võimalus puudub. Töötajad on väga oodatud ostma toitu ka enda nõudesse, et vähendada plastiktarvikute kasutamist.

Ümberkorralduste ajaks paigaldatakse L. Puusepa 8 majja ka suunavad viidad.

Uuendatud kohvik-sööklas, kus paranevad nii toitlustusteenistuse töötajate töö- ja olmetingimused kui ka klientide tingimused, on kokku 154 istekohta, kahepoolne teeninduslett ning toidu kaasa ostmise võimalus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Detsembris osalesid dr Terje Arak ja dr Madis Rahu kliinikumi arendusfondi toel Marseille’s regeneratiivset meditsiini ja kirurgiat hõlmaval teoreetilisel kursusel ning sellele järgneval teaduskonverentsil 17th Annual IFATS (International Federation for Adipose Therapeutics and Science). Esimene rahvusvaheline IFATS konverents toimus 2003. aastal ning on iga-aastase üritusena kaasanud üha arvukamalt nii klinitsiste kui teadlasi. Sel aastal oli osalejaid 39 riigist.

Tänavusel konverentsil anti ülevaade arengutest nii laboriuuringute kui ka kliiniliste protseduuride valdkonnas ning tutvustati ravitulemusi rasvkoe ja selle fraktsioonide siirdamisel erinevate diagnooside korral.
Töörühmade sessioonil oli kõigil osalejatel võimalus valida enim oma huvidele vastav töögrupp. Dr Arak keskendus näo ja labakäe piirkonna pehmete kudede deformatsioonide ravivõimalustele.

Hetkel kasutatakse rasvkoe siirdamist kliinikumis plastikakirurgias nii pehmekoe defektide mahu korrigeerimiseks kui erinevate koemuutuste regeneratsiooni parandamiseks, sh erineva etioloogiaga armid, pehmekoe kontraktuurid, neurotroofilised haavandid, kiirituskahjustused, pehmekoe fistlid jne. Lõviosa lipofillingu patsientidest pöördub plastikakirurgi vastuvõtule rindade rekonstruktsiooniks ja rindade arenguhäirete raviks. Kogemus on olemas Dupuytren` i kontraktuuri ravis. Esimesed sammud on tehtud kroonilise valu ravis. Tehakse koostööd näo- ja lõualuude kirurgia, veresoontekirurgia ja onkoloogia osakondadega. Esimene rasvasiirdamine regeneratiivsel eesmärgil tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis 2012. aastal. Seoses uute tarvikute lisandumisega on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik kasutada nii milli-, mikro- kui nanorasva.

„Kliinikumi sporditraumatoloogias rasvkoe siirdamist hetkel veel ei kasutata, seega oli konverents heaks võimaluseks neid rakendusvõimalusi uurida,“ kommenteeris Madis Rahu. „Näiteks võiks see ravimeetod olla abiks liikumisaparaadi pehmekoe vigastuste ja degeneratsiooni puhul.“

Ettekandeid rasvkoe siirdamisest oli peaaegu igas meditsiini valdkonnas – neuroloogia (karpaalkanali haigused, seljaaju vigastused, postherpeetiline neuralgia, parkinsonism, autism jne.), ortopeedia (reumatoidartriit, osteoartriit), südame-veresoontekirurgia (südamelihase infarkt, perifeerne isheemia jne.), günekoloogia jt. Paljulubavad tulemused on saadud Renault’ tõve, sklerodermia, Sclerosis Multiplexi ning vulvo-vaginaalsete probleemide korral. „Konverents andis lühikese aja jooksul tervikliku, tänapäevase ja kompaktse info valdkonnas toimuvast,“ kirjeldas konverentsi rolli dr Arak.

Loodud kontaktid on vajalikud edasiste uuringute läbiviimisel ning informatsiooni vahetamisel kolleegidega Belgiast, Taanist, Soomest ja Saksamaalt.

Järgmise sammuna plaanib Tartu töögrupp, kuhu kuulub lisaks ortopeedile ja plastikakirurgile ka rakubioloog ning näo- ja lõualuude kirurg, Eesti-sisese laboriuuringu läbiviimist, mis hindaks kindlate rasvkoe fraktsioonide toimimist ja mõju. „Maailmas on aastaid proovitud protseduure standardiseerida ning leida vastused sellele, millised fraktsioonid millistel puhkudel aitavad ja miks,“ selgitas dr Arak. „Püüame oma uuringud läbi viia üksikute kindlate fraktsioonide osas nii laboratooriumis kui kliinilises meditsiinis. Samuti on plaanis uurida fraktsioonide kombineerimist ja koostoimet.“ „Tahame uurida seda, milliseid fraktsioone saaks üldse kasutada. Rasvkude on hästi mitmekesine, erinevate haiguste raviks kasutatakse erinevaid fraktsioone,“ täiendas dr Rahu. 

Uuringute esimeseks järguks taotletakse riiklikku rahastust. Järgmises etapis, kui uuringud jõuavad kliiniliste katseteni, on plaanis kindlasti kaasata rahvusvahelisi partnereid.

Dr Terje Araku ja dr Madis Rahuga vestles Liina Raju

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Jaanuaris toimus Eesti haigekassa eestvedamisel elundidoonorluse kampaania, et tutvustada elundidoonorlust.

Dr Tanel Laisaar on rindkerekirurg, kes 2010. aastal viis läbi esimese kopsusiirdamise Eestis, avades sellega uue peatüki Eesti meditsiini ajaloos. Dr Laisaare sõnul teatakse Eestis elundidoonorlusest vähe ja seepärast on oluline seda teemat inimestele laiemalt tutvustada. „Inimesed peavad omavahel sellest rääkima, sest me ei tea kunagi, mis meie enda või meie lähedasega juhtuda võib,“ sõnab dr Laisaar.

Kuidas toimub siirdamine Eestis?
Siirdamiseks on vaja elundidoonorit. Eestis on põhilisteks doonoriteks ajusurmas inimesed, teatud juhtudel kasutatakse neerusiirdamiseks ka elusdoonoreid. Neeru saab aga doonor loovutada vaid inimesele, kellega tal on geneetiline või emotsionaalne side. Elusdoonorilt neeru eemaldamine on võimalik ilma tema tervist kahjustamata. Kõigi teiste organite siirdamiste, ja ka lõviosa neerusiirdamiste puhul, kasutakse Eestis siiski ajusurmas doonori elundeid.

Mis on ajusurm?
Ajusurm on kindlatele kriteeriumitele vastav seisund, mis võrdub inimese surmaga. Seda diagnoosivad intensiivraviarst ja neuroloog vähemalt kahekesi. Alles pärast ajusurma diagnoosimist kerkib esile elundite loovutamise küsimus. Sellisel juhul tuleb arvestada lahkunu eluajal tehtud otsusega. Kuna lahkunu käest küsida ei saa, siis tavaliselt on ainus võimalus küsida seda lähedastelt. Kuigi olemas on doonorikaardid ja patsiendiportaalis www.digilugu.ee saab anda allkirjastatud nõusoleku oma organite surmajärgseks loovutamiseks, kasutavad neid võimalusi väga vähesed. See tähendab, et enamasti meil lahkunu otsuse kohta info puudub ja lähedased ei tea, mida lahkunu oleks soovinud. Seepärast ongi kõige kindlam oma soovidest lähedastele rääkida ja täita patsiendiportaalis allkirjastatud avaldus.

Aga miks ei ole inimesed doonoriks olemisega nõus?
See on väga keeruline temaatika ja ühest vastust sellele ei ole. Põhjuseid on erinevaid, aga üks olulisimaid on kindlasti see, et suurem osa neist surmadest on väga ootamatud. Lähedastel tuleb lisaks leinale tegeleda ka doonorluse teemaga, mis on ilmselgelt neile liiast. Tekib eitamine ning organite eemaldamisest võidakse keelduda. Kindlasti on väga suur roll inimesel, kes lahkunu lähedastega räägib. See on tavaliselt patsiendiga enne ajusurma diagnoosimist tegelenud intensiivraviarsti töö.
Nii kaua, kuni inimene on elus, teevad arstid kõik, et teda päästa. Kui on selge, et tegu on ajusurma seisundiga, tuleb see fikseerida kindlate kriteeriumite põhjal ja alles seejärel kerkib üles elundite loovutamise teema. Kui keegi peaks nüüd kartma, et pärast tahteavalduse täitmist teda haiglas hiljem ei ravita, vaid vaadatakse kui elundidoonorit, siis nii see kindlasti ei ole. See on Eestis täielikult välistatud.

Loe edasi...

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Tartu Ülikooli Kliinikum kutsub patsiente, nende lähedasi ning kõiki teisi huvilisi vestlusringidesse, kus jagatakse infot ja tuge haigusest taastumisel ning haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientidepoolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus.

Veebruar

11. veebruar 14.00–15.00 Räägime elust koos vähiga ja diagnoosiga kohanemisest
11. veebruar 15.00–16.00 Füüsiline aktiivsus vähiravi ajal

25. veebruar 14.00–15.00 Kuidas hinnata südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid?
25. veebruar 15.00–16.00 Mida tasub teada südamehaigel oma füüsilise aktiivsuse planeerimisel?

27. veebruar 15.00–16.00 Peavalud – kuidas ennast aidata?

Vestlusringid toimuvad L. Puusepa 8 majas E-korpuse patsiendiinfo ruumis nr 108 (lillepoe kõrval).

Vestlusringid on tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine telefonil 731 8178 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

2019. aastal käis Tartu Ülikooli Kliinikumis rinnavähi sõeluuringul 12 988 naist (67,5% kutsututest). Neist 9400 mammograafiabussis ja 3588 haiglaruumides. 2019. aasta viimase päeva seisuga oli neist rinnavähk avastatud 53 naisel. 83% juhtudest oli tegemist varases staadiumis rinnavähiga.

Rinnavähi sõeluuringud jätkuvad ka sel aastal ja on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi vanuses 50–69. 2020. aastal kutsutakse sõeluuringule ravikindlustatuid naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970.

Neil aastail sündinud naistele saadetakse rahvastikuregistris oleva aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel. Seega võib ka julgesti kutset ootamata uuringule registreeruda. Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naistele tasuta.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.

Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00. Samas saab uuringuid teha ka arsti poolt antud saatekirja alusel.

TARTU
06.01–10.01 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1

JÕGEVAMAA
13.01–22.01 Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi 1

SAAREMAA
23.01–24.01 Muhu, Liiva küla, COOP kaupluse parkla

JÕGEVAMAA
27.01–07.02 Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia 6
10.02–12.02 Mustvee Tervise hoovis, Kastani 40

Loe edasi...

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Kõik e-kursused toimuvad Moodle’i keskkonnas. Kursustel tutvustatakse meditsiinialaseid internetiallikaid ja antakse teadmisi ning praktilisi oskusi meditsiinialase teadusinformatsiooni otsimiseks.

„Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõisted“
2. märts – 13. aprill, 6 moodulit

• Ülevaade infoallikatest. Kliinikumi andmebaasid, e-ajakirjad ja e-raamatud.
• Tartu Ülikooli raamatukogu infoallikad
• Infokirjaoskuse põhimõisted. Infootsingu oskuste omandamine andmebaasides (päringu koostamine, märksõnaotsing, võtmesõnaotsing, otsingutulemuste hindamine ja korrastamine)
• Andmebaaside tutvustused. OVID Medline, IBM MicroMedex HealthCare Information Systems, Care Notes, StatRef Medical Library, UpToDate, EBSCO. Evidence Based Medicine Reviews Collection
• PICO-meetodi tutvustus
• Vaba juurdepääsuga PubMed ja tema võimalused
• Viitehaldustarkvarad Zotero ja Mendeley
• Kliinikumi infoallikate kasutamine terminalserveri kaudu

„Abivahendid parema otsistrateegia ülesehitamiseks ja eelkontrollimiseks"
6. aprill – 3. mai, 5 moodulit

1. Otsiterminite määratlemine
Küsimuse mõisteteks eraldamine (PICO-meetod ja selle edasiarendused)
Otsingu terminite määratlemine: traditsioonilised meetodid, tekstianalüüsi ja teksti visualiseerimise tööriistad
2. Olemasoleva kirjanduse mahu ja kättesaadavuse hindamine
Kuidas seda teha. Epistemonikos
3. Otsingustrateegia eelkontrollimine
PRESS 2015 projekt ja kontrollküsimustik
4. Vead otsingute tegemisel
Kuidas leida üles tagasivõetud artiklid, ilmunud artiklites tehtud parandused, kommentaarid jms
5. Otsingu tulemuste uuendamine
Erinevad kuupäevaväljad PubMedi näitel

„Otsingu strateegia ülesehitamine meditsiinialase teaduskirjanduse andmebaasides“
6. aprill – 3. mai, 5 moodulit

• Infopäringu ülesehitamiseks vajalike otsiterminite valimine. Olulise osa otsingustrateegia ülesehitamisel moodustab meditsiiniterminite tesaurus-sõnastik MeSH (Medical Subject Headings) - kursuse läbinud tunnevad selle põhimõtteid ja oskavad seda kasutada.
• Terminite kasutamise võimalused (kärpimine, otsing metamärgiga jts). Boole'i loogikaoperaatoreid AND, OR ja NOT.
• Probleemid, mis võivad ette tulla, kui infopäring on juba sooritatud, ja mida sellistel puhkudel ette võtta.
• Enamiku teemade juures tuuakse näiteid, milliste kriteeriumite järgi toimuvad otsingud andmebaasi Medline kasutajaliideses PubMed.
• Leitud tulemuste analüüsimine, otsingustrateegia kontrollimine, otsingute dokumenteerimine.

Lisateave See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefonil 731 8185.