Jüri Saarma24. oktoobril möödub 90 aastat silmapaistva psühhiaatri ja Eesti teenelise arsti prof Jüri Saarma sünnist.

 

Ta suurt töövõimet ja pühendumust psüühikahäirete ravile näitavad tema sulest ilmunud 8 teaduslikku ja 11 aimelist monograafiat, 416 artiklit ning 20 õppevahendit üliõpilastele. J. Saarma juhendamisel on kaitstud 20 kandidaadi ja doktori väitekirja, neist 4 tema initsiatiivil 1952. a psühhiaatriakliinikusse loodud originaalse metoodikaga kõrgema- ja vegetatiivse närvitegevuse uurimise laboratooriumi baasil, kus valmis ka 28 üliõpilaste teaduslikku võistlustööd. 1975. a määrati J. Saarmale koos 7 kolleegiga psühhofarmakonide kliinilis-eksperimentaalsete uuringute eest Nõukogude Eesti Preemia. Olles 1968-1978. a Eesti tervishoiuministeeriumi peapsühhiaater ja 1975.-1983. a psühhiaatria kateedri juhataja, on tema teeneks kõikides maakondades psühhiaatria kabinettide loomine, samuti lastepsühhiaatria arendamine Eestis. J. Saarma tegevus leidis tunnustust paljude rahvusvaheliste erialaseltside ja ülikoolide poolt, mille tegev- või auliikmeks ta valiti. 1972-1983 oli ta Maailma Psühhiaatrite Assotsiatsiooni kõrgema närvitegevuse sektsiooni ase-esimees, hiljem esimees, 1974. a Nõukogude Liidu Meditsiiniakadeemia korrespondentliige. J. Saarma teaduslik ja praktiline tegevus õppejõuna, samuti organisatoorne töö psühhiaatrilise abi tõhustamisel on olulisel määral mõjutanud kogu psühhiaatria arengut ja mainet Eestis.

 

Dr Jüri Liivamägi

TÜ emeriitdotsent

 

16. - 21. juulini toimus Pariisis ülemaailmne Alzheimeri tõve Assotsiatsiooni (International Alz Association) konverents.


Tegemist on suurima omataolise konverentsiga, mis tõi kokku Alzheimeri tõvega tegelevaid teadlasi ja arste üle kogu maailma. Tänavu osales ligikaudu 5700 inimest ja kavas olid esindatud kõik tähtsamad Alzheimeri tõbe puudutavad uurimissuunad. Minu jaoks oli tegemist esimese erialase rahvusvahelise konverentsiga ning sealt saadud kogemused ja teadmised andsid mulle suuniseid edaspidises töös neuroloogina.Sandra_Ytt_pisi
Konverentsil pidasin ettekande Alzheimeri tõvega haigete psüühika- ja käitumishäirete mõjust hooldajate koormatusele ja vaimsele tervisele. Teistest ettekannetest pakkusid huvi eriti need, mis käsitlesid käitumis- ja psüühikahäireid ning seostusid enda uurimistööga.
Kõige sagedasemateks käitumis- ja psüühikahäireteks olid meie uuritud haigetegrupil apaatia, depressioon ning ärevus. Nimetatud häired võivad ilmneda juba aastaid enne mäluhäirete avaldumist. Oma töös kasutasin patsientide neuropsühhiaatrilise ja kognitiivse seisundi kirjeldamiseks rahvusvaheliselt aktsepteeritud teste: neuropsühhiaatriline intervjuu, Zariti koormatuse intervjuu ja vaimse seisundi miniuuring. Hooldajate vaimset seisundit hindasin Eestis valideeritud Emotsionaalse Enesetunde Küsimustikku versiooni 2 abil. Skooride omavahelisel võrdlemisel selgus, et hooldaja koormatus korreleerub tugevalt hooldaja enda ärevuse ja meeleoluhäiretega, kuid mitte patsiendi dementsuse raskusastmega.
Mitmes konverentsiettekandes rõhutati, et võrreldes kognitsioonihäiretega pööratakse käitumis- ja psüühikahäiretele vähe tähelepanu. Samas viitab viimaste esinemine Alzheimeri tõve kiiremini arenevale vormile.
Käitumis- ning psüühikahäiretel on hooldaja koormatuse põhjustajana võtmeroll. Koormatuse leevendamiseks ei soovitata farmakonide kasutamist, vaid hooldajale häire olemuse selgitamist ja nõustamist. Eestis spetsiaalne nõustamissüsteem veel puudub, kuid on astutud esimesi samme selle väljaarendamiseks.

 

Sandra Ütt
närvikliiniku 2. aasta arst-resident


Kliinikumi meditsiininfo keskuse üks olulisemaid tööülesandeid on Eesti arstiteadlaste publikatsioonide andmebaasi koostamine ja haldamine.


Andmeid kogume andmebaasidest ISI Web of Science, Medline (OVID), Pubmed ja EBSCO. Lisaks vaatame läbi ajakirjad „Eesti Arst" ja „Lege Artis" ning kirjeldame nendes leiduvaid teadusartikleid ja ravijuhiseid oma andmebaasis. Üldjuhul me oma andmebaasis ajalehtede ja populaarteaduslike ajakirjade artikleid ei kirjelda.
Esimese sammuna uue informatsiooni edastamisel infotarbijale paneme infokeskuse kodulehele üles informatsiooni kõige uuemate rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud Eesti arstiteadlaste artiklite kohta. Informatsioon uueneb kodulehel üks kord kvartalis. Aasta lõpus täiendame Eesti arstiteadlaste publikatsioonide andmebaasi andmetega, mis on aasta jooksul lisandunud rahvusvahelistesse andmebaasidesse või mida oleme ilmunud trükiste kohta mujalt saanud.
Meie andmebaasi alusel antakse kliinikumis juba mitmendat aastat välja Neinar Seli nimelist stipendiumi kõige produktiivsemale autorile eelmisel aastal ja samuti autorile, kelle teadustegevus viimase viie aasta jooksul on kõige tulemusrikkam. Preemia väljaandmisel arvestatakse publikatsioonide arvu, viitamisi ja h-indeksit. Arvesse võetakse vaid ETIS-e klassifikaatoritele 1.1, 1.2, 1.3, 2.1 ja 3.1 vastavaid artikleid. Autori kõikide artiklite tsiteeringute arvud summeeritakse. Tsiteeritavuse ja h-indeksi puhul lähtutakse ISI Web of Science andmetest. Preemia määramisel on väga oluliseks kriteeriumiks see, et autor on märkinud artiklis oma töökohana Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Viimastel aastatel on kõige produktiivsemateks kliinikuteks trükiste avaldamisel olnud lastekliinik, ühendlabor, sisekliinik ja naistekliinik. See on ka arusaadav, sest need on töötajate arvu poolest suured kliinikud.
2010. aastal avaldas märkimisväärse arvu teadustöid (18 artiklit ) androloogiakeskuse direktor dr Margus Punab, kes pälvis ka Neinar Seli stipendiumi. Viimase viie aasta teadustegevuse eest sai Neinar Seli stipendiumi prof Katrin Õunap.
Mitu kliinikumi töötajat on publikatsioonide arvu poolest küll esimese kümne seas, kuid kahjuks pole artiklis märgitud autori töökohana kliinikumi ja seetõttu jäid nad stipendiumi kandidaatide nimekirjast välja.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse tegevusega ja arstiteadlaste publikatsioonidega saate täpsemalt tutvuda aadressil:

www.kliinikum.ee/infokeskus

 

Keiu Saarniit
meditsiiniinfo keskuse direktor

 

Viitamised kliinikumi arstide teadusartiklitele ISI põhjal 1980 – 2010.*

 

Edetabel viitamiste järgi

 

Koht

Nimi

Viidete arv

1.

Jaan Eha

1059

2.

Kaja Julge

838

3.

Alan Altraja

612

4.

Vallo Volke

606

5.

Vallo Tillmann

596

6.

Rain Jõgi

587

7.

Tiina Talvik

580

8.

Margus Punab

555

9.

Maire Vasar

467

10.

Veiko Vasar

455

 

 

 

Kliinikumi arstide edetabel h-indeksi järgi*

 

Koht

Nimi

h-indeks

1.

Rain Jõgi

16

2.

Vallo Volke

15

3. – 4..

Veiko Vasar

13

 

Joel Starkopf

13

5.- 7.

Kaja Julge

12

 

Margus Punab

12

 

Vallo Tillmann

12

8.

Tiina Talvik

11

9. – 10.

Katrin Õunap

10

 

Alan Altraja

10

 

* Andmed on võetud ISI Web of Science andmebaasist seisuga märts 2011.

 

Kliinikumi arstide edetabel ilmunud artiklite arvu järgi 2010. a.**

Koht

Nimi

Artikkel

1.

Margus Punab

18

2.

Paul Korrovits

15

3.

Veiko Vasar

11

4.- 5.

Helgi Silm

8

 

Katrin Õunap

8

6.- 9.

Külli Kingo

7

 

Jana Jaal

7

 

Tiina Talvik

7

 

Anneli Uusküla

7

10.- 11.

Inga Talvik

6

 

Tiia Reimand

6

 

Kliinikumi arstide edetabel artiklite arvu järgi 2006 – 2010.**

Koht

Nimi

Artiklite arv

1.

Margus Punab

47

2.

Tiina Talvik

40

3.

Helle Karro

33

4.

Vallo Tillmann

32

5.

Anneli Uusküla

31

6.-7.

Veiko Vasar

28

 

Paul Korrovits

28

8.-9.

Katrin Õunap

27

 

Margus Lember

27

10.-11.

Helgi Silm

24

 

Joel Starkopf

24

 

** Andmed on võetud kliinikumi meditsiiniinfo keskuse publikatsioonide andmebaasist ja võrreldud ISI Web of Science andmebaasidega seisuga märts 2011. Arvesse on võetud ainult need artiklid, mis liigitatakse ETIS-e klassifikaatorite 1.1., 1.2., 1.3., 2.1. ja 3.1. alla ning autori töökohaks on märgitud TÜ Kliinikum või Tartu Ülikool.

 

 

 

24. - 25. mail 2011 käisid Soome Punase Risti Vereteenistuse Luuüdi Doonorite Registris hematoloogia-onkoloogia kliiniku õed Natalja Luppova ja Siiri Telling ning vanemarst-õppejõud Ain Kaare. Täpsustati Eesti elanike Soome Luuüdi Doonorite Registriga liitumise üksikasju ja andmete liikumise logistikat.

 

Kliinikumi ja Soome Luuüdi Doonorite Registri koostöö sai alguse juba 2005. aastal. Väga paljude vereloome ja lümfisüsteemi kasvajate ravikompleksi kuulub ka vereloome tüvirakkude siirdamine, paraku õdede-vendade seast doonori leidmise tõenäosus on vaid 25%, mistõttu tekibki vajadus vabatahtlike abile, kes on liitunud doonorite registritega. Enamus doonorite registreid maailmas on liitunud ühtseks võrgustikuks - Bone Marrow Donors Worldwide (BMDW) -, mis tagab patsiendile sobiva doonori leidmise ka juhul, kui retsipiendi ja doonori elukohad on erinevates riikides. Käesoleva aasta 15. mai seisuga on BMDW andmebaasis 17 594 241 vabatahtliku doonori andmed. Tänaseks on 46 Eesti patsienti saanud siirdamiseks vajalikud tüvirakud Soome Luuüdi Doonorite Registri vahendusel.
Selle koostöö loogiliseks jätkuks oli saada ainult saajast ka andjaks ning 2010. aasta sügisel sõlmisid Soome Punase Risti Vereteenistus ja Tartu Ülikooli Kliinikum koostööleppe, mille sisuks oli Eesti elanikele liitumise võimaluse loomine Soome Luuüdi Doonorite Registriga. Sellega avanes Eesti doonoritel võimalus aidata abivajajaid erinevates maailma riikides. Registriga liituda soovijad saavad seda teha Eestis, hetkel Tartu Ülikooli Kliinikumis Puusepa 8 kabinet A115 ja Verekeskuses, Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuses ja DoonorForumis. Esialgsed kokkulepped liitumisvõimaluste loomiseks on sõlmitud ka Pärnu ja Ida-Viru haiglate vereteenistustega.
Kutsun kõiki alla 40-aasta vanuseid kliinikumi töötajaid ühinema vereloome tüvirakkude doonorite registriga. Rohkem informatsiooni leiate veebileheküljelt www.kliinikum.ee/luuydi ja www.veripalvelu.fi

 

Ain Kaare
hematoloogia-onkoloogia kliiniku
vanemarst-õppejõud hematoloogia erialal

 

Hokilahing arstitudengite ja arstide vahel

 

28. aprillil toimus Lõunakeskuse jäähallis hokivõistlus, kus pistsid rinda arstiteaduskonna tudengid ning peamiselt kliinikumi arstidega mehitatud Veskioru pullid. Veskioru pullide ridades võistlesid prof Joel Starkopf, dr Peeter Tähepõld, dr Arno Ruusalepp, dr Indrek Aus, dr Urmas Kuum, dr Ando Vaher ja dr Arvi Vask (Lõuna-Eesti Haigla). Tudengite meeskonna liider oli Eduard Rumjantsev (VI kursus), kes tuli sel aastal Tartu Kalev/Välk meeskonna koosseisus Eesti meistriks. Märkimisväärne on asjaolu, et tudengite tiimis oli ka paar õrnema soo esindajat! Mäng lõppes seisuga 5:4 ja võidu viisid seekord koju arstiteaduskonna tudengid. Väravavahtide hea sooritus tõi lõpptulemuseks tasavägise seisu. Ehk oli Veskioru Pullide tänavuse kaotuse põhjuseks ka prof Ants Peetsalu puudumine vigastuse tõttu.

 

 

Arstiteaduskonna jalgpalliturniir

 

14. mail leidis aset TÜ staadionil arstiteaduskonna jalgpalliturniir, kus lisaks kõikide kursuste esindustele osalesid oma meeskonnaga ka kliinikumi arstid ja residendid. Omavahel võtsid mõõtu nii mees- kui naiskonnad. Meeste finaalis võitis 3. kursus kuldse väravaga lisaajal.

Arstiteaduskonna jalgpalliturniiril 2011 osales 96 tudengit-residenti-arsti-õppejõudu. Meeste võistkondi oli 9 ja naiste võistkondi 3.

 

Naisteturniiri tulemused:

1. koht - III kursus koosseisus: Anni Tolk, Erika Piirsoo, Anna-Liisa Viltrop, Ann Starkopf, Liisa Vipp, Kerli Saar, Kadi Tomson ja Eva Piirsalu
2. koht - II kursus koosseisus: Liis Ott, Maria Alesma, Ksenija Rožina, Tiina Veskioja, Laura Järvpõld, Brita Kroosmann, Elina Floria, Hanna Rätsepp
3. koht - VI kursus koosseisus: Eva Antsov, Kadri Lillemäe, Maarjaliis Paavo, Kadri Kalvo, Kadi Ristal, Kaili Sarapuu, Eliise Annus, Karmen Püvi, Mari Muldmaa

 

Meesteturniiri tulemused:

1. koht - III kursus koosseisus: Taaniel Laisk, Ott Lauer, Kaarel Mägi, Hardo Toim, Mart Sameli, Märt Raud, Aleksei Detotšenko
2. koht - I kursus koosseisus: Siim Rinken, Andres Lasn, Alo-Rainer Leheste, Danel Mugur, Taavi Teder, Tõnis Tein, Siim Tõnisson, Hendrik Koorits
3. koht - Proviisorid koosseisus: Artjom Beresnev, Vitali Sologubov, Margus Mänd, Henri Lepp, Kristian Semjonov, Ivo Laidmäe, Ott Laius, Sander Sepp, Tarmo Kirotar
Kliinikum jäi jagama 8-9. kohta.

 

 

Jalgpallimatš itaalia arstidega

 

2. juunil toimub Modenas eesti arstide maavõistlus itaalia kolleegidega. Sõpruskohtumiste ajalugu ulatub tagasi 1994. aastasse, kui Eesti Jalgpalliliidu kaudu võttis meie meedikutega kontakti dr Rodolfo Gallo, kes on Itaalia Arstide (Meedikute) Jalgpalli Assotsiatsiooni juht. Mängud korraldatakse põhimõtte järgi, et itaalia arstide koondis kohtub nende riikide arstide koondistega, kellega Euroopa meistrivõistluste valiksarjas mängib Itaalia rahvuskoondis. Ka nüüd on Eesti ja Itaalia rahvuskoondised loositud samasse alagruppi ja taaskord seisab ees sõpruskohtumine. Hoiame omadele pöialt!

 

Dr Peeter Tähepõld
südamekliiniku kardiokirurgia osakond

 

bilateraalne_operatsioon_31andreshaabu_pisi

 

Kõrvakliiniku kirurg Maris Suurna tegi 20. aprillil Baltimaade esimese bilateraalse sisekõrva implantatsiooni.

 

Praegu on Eestis 105 sisekõrva implantaadiga patsienti, neist 86 on lapsed. Sel kevadel viidi esmakordselt läbi operatsioon, kus korraga paigaldati ühele lapsele kaks implantaati. Varem on eri aegadel kaks implantaati saanud 10 last (vahe kahe operatsiooni vahel 14 kuud kuni 8 aastat). Kõikide nende operatsioonide taga on olnud kõrvakliiniku arst-õppejõud Maris Suurna.

Bilateraalse implantatsiooni kasuteguriteks patsiendile on kahepoolne auditiivne areng ning kiirem kõne ja keele omandamine. Samuti võib ühe kõneprotsessori rikkiminekul toetuda teisele ja väheneb oluliselt patsiendi haiglas viibimise aeg.

Dr Maris Suurna sõnul on bilateraalse implantatsiooni tegemisel üks probleem ajafaktor. Ühe poole tegemine võtab keskmiselt aega umbes kaks tundi. Käesolev kahepoolne lõikus kestis kokku 3 tundi ja 15 minutit. Tegutseda tuleb maksimaalselt kiiresti, sest pikema lõikusajaga muutuvad probleemiks üldnarkoosi mõjud lapsele ning suurem on ka verekaotus. Emotsionaalselt väsitab asjaolu, et lõpetades pea ühel küljel, tuleb teisel pool kogu protsess uuesti algusest peale läbi teha. Aga kõik korvab patsiendi heaolu.

Käesolev lõikus tehti 1 a ja 1 k vanusele lapsele, kehakaaluga 10 kilo. Lapse anatoomia polnud opereerimiseks soodne, sest kolju oli õhuke ja seeläbi kirurgi puurimisnurk ebasoodne ning nähtavus halb. Kirurgile tähendab kolmetunnine implantatsioon staatilist asendit pidevalt mikroskoobiga töötades, kus lisaks muule on väga olulised kontsentreerumisvõime ja täpsus.

Intervjuu lõpetuseks lisab dr Suurna sooja naeratusega: „Kui saan midagi inimesele tagasi anda, siis on see minu jaoks suurim rõõm!".

 

Dr Maris Suurnaga vestles Ene Selart

 

2010. aastal diagnoositi Eestis kuulmislangus 26 lapsel, neist 7 on kurdid.
Sisekõrvaimplantaadi said 4 last.


Katrin_Silla_Nilson_pisi

Kliinikumi ettepanekute ja kaebuste süsteem (EKS) on toiminud juba kümme aastat. Selle eesmärgiks on koguda informatsiooni osutatud teenuste kvaliteedi kohta ning tagada patsientide, nende omaste ja kliinikumi külastajate rahulolu.

EKS-i põhiülesanded on avalduste registreerimine; kaebuste ja ettepanekute lahendamine struktuuriüksustes ning tagasiside andmine parandusmeetmete rakendamisest ja probleemide lahendamise käigust. Kõik kliinikumi saabunud ettepanekud, kaebused ja tänuavaldused registreeritakse EKS-i registrisse ning edastatakse asjaosalistele. Tänuavaldused avaldatakse kliinikumi sisevõrgu rubriigis „Tänuavaldused".

Süsteemi põhiprintsiip on see, et patsient võib iga oma mure või tähelepanekuga kliinikumi poole pöörduda. Vastame kõikidele kaebustele ja ettepanekutele, kui selleks on soovi avaldatud. Vajadusel moodustatakse juhtumi uurimiseks erikomisjon. 2010. aastal esitatud avaldustest kolmandikule vastati kirjalikult, teistel juhtudel võeti avalduse sisu teadmiseks ja lahendamiseks.

Möödunud aastal loodi kliinikumi kodulehele võimalus avalduste elektroonseks esitamiseks. 2010. aastal laekus kokku 56 elektroonset avaldust.

Kümne tegevusaasta jooksul on EKS-i pidevalt täiendatud. Avalduste hulk on aastatega neljakordistunud (2010. aastal registreeriti 772 pöördumist). 2010. aasta pöördumistest 66% olid tänuavaldused, 23% kaebused ja 11% ettepanekud. Kõige rohkem avaldusi sai naistekliinik, psühhiaatriakliinik ning traumatoloogia- ja ortopeediakliinik. Teenistuste kohta laekus arvamusi enim toitlustusteenistusele ja analüüsi-marketingiteenistusele.

Aastatega on kõige rohkem kasvanud tänuavalduste arv. 2010. aastal esitati 506 tänuavaldust. Enamus tänamistest on seotud suhtlemisega, kuid kiideti ka tulemuslikku ravitöö kvaliteeti ning toitlustamist. Kõige rohkem tänuavaldusi laekus naistekliinikule (95), traumatoloogia- ja ortopeediakliinikule (51) ja psühhiaatriakliinikule (47).

2010. aastal esitati kokku 179 kaebust, mis on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Kõige rohkem kaebusi esitati analüüsi-marketingiteenistusele (21), anestesioloogia- ja intensiivravikliinikule (17) ning psühhiaatriakliinikule (16).

Tublisti üle kolmandiku kaebustest (38%) oli suhtlemise kohta, järgnesid kaebused tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravitöö kvaliteedi kohta. Läbi aastate on patsientide jaoks olnud kõige olulisemad valdkonnad ravitöö kvaliteet, suhtlemine ja tervishoiuteenuse kättesaadavus.

Ettepanekuid esitati 2010. aastal kokku 87, neist 63 kliinikutele ning 24 teenistustele. 2010. aasta kokkuvõtteid tehes selgus, et kliinikud ja teenistused on väga kiirelt reageerinud kriitilistele märkustele ning kõiki avaldustes esitatud ettepanekuid on põhjalikult arutatud ja tehtud märkimisväärseid pingutusi nende ellu rakendamiseks. Kahjuks ei ole ettepanekud alati teostatavad kas ressursside puudusel või on peetud nende rakendamist ebaotstarbekaks.

„Tere!Kliinikumi haiglaõpetajad (vasakult): Katre Kandimaa, Hele Täär, Hilda Looper, Ene Kallaste ning Anja Männiksaar. Foto: erakogu. Olen haiglaõpetaja. Tulin vaatama, kuidas Sul läheb ja kas saan Sind õppimise juures aidata. Haiglas viibitav aeg möödub õppides-tegutsedes kiiremini ning paranedes on Sul lihtsam kooli tagasi minna, sest ees ei oota nii palju tegema töid...”

Umbes selliste sõnadega pöördub haiglasse sattunud lapse poole juba esimesel päeval haiglaõpetaja. Usaldusliku kontakti loomine on eduka koostöö aluseks. Reeglina ei räägita omavahel haigusest ning lapsesse suhtutakse kui tavalisse õpilasse, kelle normaalse elu oluliseks osaks on just areng ja õppimine. Vestlusele järgneb tegevuse planeerimine ning seejärel juba konkreetne õppetöö lapsele sobival ajal. Alati tuleb arvestada ka sellega, et tegemist on raviasutusega, kus põhirõhk on siiski meditsiinilise abi osutamisel.

TÜ Kliinikumi haiglaõpetajad
Kliinikumis tegutseb meid kokku viis (pildidl vasakult): Katre Kandimaa ja Hele Täär (psühhiaatriakliiniku lasteosakond), Hilda Looper (lastekliiniku neuroloogia ja üldpediaatria osakond), Ene Kallaste (psühhiaatriakliiniku lasteosakond) ning Anja Männiksaar (hematoloogia osakond).

Oleme ühtehoidev meeskond: jagame kogemusi, vahetame muljeid ja julgustame-toetame üksteist. On ju haiglaõpetaja amet sellegi poolest eriline, et meid on Eestis kokku väga väike hulk (täiskohaga töötavaid õpetajaid alla 10).

Ametlikult on haiglaõpetaja hoopis koolitöötaja, sest ollakse teatud konkreetse õppeasutuse, meie näiteks Tartu Veeriku Kooli töötajate nimekirjas, ning töötasugi tuleb sealt. Samas toimub haiglaõpetajate igapäevane töö siiski haiglas ning õpetatavaid kooliealisi lapsigi on üle Eesti.

21. jaanuaril andis Lastefond lastekliinikule üle neli uut jälgimismonitori ning ühe 24t vererõhuanalüsaatori, mis on soetatud Selveri, Fittesti ja Kanada eestlaste toel.

Neljast jälgimismonitorist kaks on osteti Selveri mündikogumisprojekti ja „Koos on kergem" heategevuskampaania abiga kogutud 16 300 euro ehk ligi 255 000 krooni eest. Kuna mündikogumiskampaania osutus üle ootuste edukas, sai lisaks kahele jälgimismonitorile soetada veel ühe vajaliku aparaadi – 24t vererõhuanalüsaator, mille maksumus on ligi 1900 eurot (30 tuhat krooni). Ülejäänud summa – umbes 8300 eurot (130 tuhat krooni) – suunatakse Lastefondi insuliinipumpade kampaaniasse.

Üks jälgimismonitor muretseti koostöös Fittesti spordiklubiga. Kolme toimunud Heategevusliku treeningpäeva raames Tartus, Tallinnas ja Pärnus koguti 1654 eurot (26 tuhat krooni) ning Tartu Fittest annetas iga 2010. aasta jooksul müüdud joogipudeli pealt veel krooni jälgimismonitori ostuks. Kokku koguti Fittesti toel annetusi 1974 euro ulatuses (31 tuhat krooni).

Neljas jälgimismonitor on ostetud Kanada väliseesti ühenduste juubelite raames korraldatud peol kogutud 3270 euro ehk 51 tuhande krooni eest. 20. novembril Toronto Eesti Majas toimunud kaluriküla stiilis heategevusliku rannapeo korraldasid Akadeemilised Kanada Eesti Naised (AKEN), Estonian Ecumenical Relief Organization (EERO) ja Etnograafia Ring Kanadas (EERK). Jälgimismonitori ostmise toetuseks viidi läbi söögiturg, oksjon ning kunsti müük ja -näitus.

Pidulik jälgimismonitoride üleandmine toimus 21. jaanuaril lastekliinikus.

 

Lastefond

Eestis vähelevinud hingehoidlik kogemusnõustamine on alates jaanuarist kliinikumi lastekliinikus enneaegsete laste peredele pidevalt kättesaadav.

Igal aastal sünnib Tartus paarsada enneaegset last, kelle kaal on alla 2 kg ning kel diagnoositakse arenguprobleemid. Kogemusnõustamine toetab perekonda emotsionaalselt ja sotsiaalselt, aidates hakkama saada pidevat hoolt ja tähelepanu vajava uue ilmakodanikuga.

Varasemalt on enneaegsete laste emasid toetanud Tartu Teoloogia Akadeemia tudengid hingehoiu praktika raames, kuid vajadus pideva nõustamiskabineti järele on olemas. Praegu on kliinikumis üks palgaline nõustaja, kes kahjuks aga ei jõua kõikidesse osakondadesse, sh lastekliinikusse, nii tihti, kui vaja.

Hingehoidlikku kogemusnõustamist viivad lastekliinikus nüüdsest läbi kaks ema, kes teavad täpselt, mida tähendab enneaegse kroonilise haigusega lapse kasvatamine. Esialgu nõustavad nad abivajajaid kahe tunni vältel kahel korral nädalas. Nõustamise eesmärk ongi läbi nõustaja enda kogemuse teisi toetada, neid kuulata ning neid vaimse tasakaalu saavutamisel aidata. Nii luuakse enneaegsetena sündinud laste emadele ja peredele parimad võimalused saamaks vajadusel kohest nõustamist teistelt vastava väljaõppe saanud sarnase kogemusega emadelt.

Projekte pidevaks kogemusnõustamiseks lastekliinikus kirjutati päris mitmeid, enne kui pöörduti Lastefondi poole. Ühiselt otsiti võimalusi selle elluviimiseks: pöörduti nii linnavalitsuse kui Swedbanki poole. Novembri lõpul saabuski rõõmus uudis – emade kogemusnõustamine valiti üheks Swedbanki annetuskeskkonna projektiks. Detsembri jooksul annetati kogemusnõustamise toetuseks 3200 eurot (pisut üle 50 tuhande krooni).

Praeguseks on allkirjastatud kolmepoolne leping lastekliiniku, Lastefondi ja nõustajate vahel. Lastekliinik annab kogemusnõustamiseks kasutada tasuta ruume ning fond katab vajalikud kulud.

 

Kertu-Kätlin Käis
SA TÜK Lastefondi meediaspetsialist

Veidi vähem kui kaks kuud on kliinikumis tegutsenud transplantatsioonikeskus, mis rajati juhatuse otsusega 2010. aasta lõpupäevil. „Keskuse peamiseks eesmärgiks on kliinikumi kõigi doonormaterjali käitlemise ja siirdamisega seotud valdkondade organisatoorne koondamine, tegevuste ühtlustamine ja standardimine ning kliinikumi ja teiste Eesti haiglate transplantatsiooni-alase töö integreerimine," ütles avatud konkursil vastloodud üksuse direktoriks valitud Virge Pall, kes seni töötas kliinikumi turundusosakonna juhatajana.

Direktori kõrval vastutab transplantatsioonikeskuse eesmärgipärase toimimise eest ka 9-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad kudede ja elundite käitlemisega seotud isikud erinevatest kliinikumi struktuurüksustest ning üks esindaja ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.
Nõukogu esimeheks valiti dr Tanel Laisaar.

Keskuse esialgsetest sihtidest ja lähteülesannetest rääkides, tunnistas direktor Virge Pall, et esmaseks prioriteedikson saada võimalikult põhjalik ülevaade kogu selle hästi spetsiifilise valdkonna tegemistest nii kliinikumis, Eestis kui naaberriikides. „Nii ongi keskuse esimeseks tööks olnud valdkonnaga seotud inimeste ja dokumentatsiooniga tutvumine ning keskuse tutvustamine ja koostöösuhete loomine erinevatel tasanditel, sh kliinikumi struktuuriüksused, EV Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Ravimiamet,
Eesti Haiglate Liit, 3 Balti riigi töögrupp, Eurotransplant jt," rääkis ta.

Detsembri keskel avati sclerosis multiplexi käsitlev veebikeskkond sclerosismultiplex.ee, mille valmimisse on oma panuse andnud ka närvikliiniku erialaspetsialistid eesotsas dotsentide Sulev Haldre ja Pille Tabaga.

Eeskätt haigust põdejatele, aga ka nende lähedastele ja teemast huvitatutele suunatud online-keskkonna eesmärgiks on koondada erisugust sclerosis multiplexi puudutavat infot, alustades meedias ilmunud artiklitega ning lõpetades uusimate meditsiiniliste uuringute tulemuste ja arstide nõuannetega.

Dots Haldre sõnul pakub seesugune kaasaegne keskkond võimalusi, mis potentsiaalselt parandavad meditsiinikeskkonna ja patsientide kontakte ning populatsiooni teadlikkust haiguse ja tervise osas. „Tegemist on veebilehega, mis pidevalt areneb ja uueneb ning kus mitte üksnes ei kirjeldata haigust, vaid antakse kanõu, kuidas hulgiskleroosiga normaalset elu elada, millised on värskeimate meditsiiniliste uuringute tulemused ning kuidas teised inimesed oma haigusega toime tulevad."

Närvikliinik on SMaken nime kandva veebilehe loomise juures olnud nii erialaseks konsultandiks kui pakkunud ka moraalset tuge. „Tulevikku vaadates on Tartu Ülikooli närvikliinik märgitud lehe haldaja ja täiendajana," rääkis dots Sulev Haldre.

 

Kliinikumi Leht

Jaanuaris valmisid Eesti Nefroloogide Seltsi ja Eesti Haigekassa koostööna kaks kroonilist neeruhaigust käsitlevat patsiendijuhendit, mida on juba tutvustatud Tartu ja Tallinna patsientidele ning neeruhaigetega tegelevale meditsiinipersonalile. Perearstidele esitletakse nii eesti kui vene keeles välja antud juhendeid rahvusvahelisel neerupäeval, 10. märtsil Dorpati konverentsikeskuses.

Kuna krooniline neeruhaigus on sageli aastaid ilma vaevusteta kulgev tervisehäire, on oluline, et just arstid teavitaksid sellest inimesi, kellel on risk neeruhaiguse süvenemiseks. Nefroloogide ja perearstide levitada olev lisamaterjal patsiendijuhise näol „Krooniline neeruhaigus – vaikne ja salajane haigus" (16 lk) on kroonilist neeruhaigust põdejate ja nende pereliikmete jaoks vajalik abimaterjal, sest selles kirjeldatakse haiguse sümtomeid ja ravivõimalusi. Juhendi loomise protsessist võtsid kliinikumi arstidest osa sisekliiniku arst-õppejõud dr Mai Rosenberg, dr Külli Kõlvald ning residendid Jana Uhlinova ja Leelo Järv.

Teine vastvalminud patsiendijuhis aga keskendub üksikasjalikumalt neeruhaigete toitumisele. 24-leheküljeline juhend „Toitumissoovitused kroonilise neeruhaiguse süvenemise ennetamisel" on koostatud kliinikumi arstide Liidia Kiisa ja Mai Rosenbergi poolt ning seda jagab neeruarst või -õde.

Patsiendijuhendite toimetaja, sisekliiniku nefroloogi dr Mai Rosenbergi sõnul tingis uute toimimisõpetuste loomise vajadus rohkemate neeruhaigetele suunatud juhendmaterjalide järele. „Eeskätt valitses just toitumist käsitlevate suuniste puudus," ütles ta ning lisas, et sarnaseid juhendeid oleks tarvis veelgi. „Momendil ei ole ühtegi uut juhist küll veel valmimas, kuid kindlasti on neid plaanis ka edaspidi välja töötada."

 

Kliinikumi Leht

HIV-i/AIDS-i levik maailmas on haaranud kõiki riike ja kontinente. Vältimaks nakkuse plahvatuslikku levikut Eestis, tuleb keskenduda profülaktikale. Ühe ennetustöö baasina alustas 7 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2004 kliinikumi nakkushaiguste osakonna allüksusena tööd AIDS-i anonüümne nõustamiskabinet, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest (STLH) ning vähendada riskikäitumist.

Kabineti igapäevane tegevus hõlmab patsientide konsulteerimist nii suguhaiguste, turvaseksi kui uimastite tarvitamise ohtude teemal; pöördujate julgustamist oma riskikäitumist muutma ning temaatiliste infomaterjalide ja kaitsevahendite jagamist. Lisaks teostatakse HIV-i ning B- ja C-hepatiidi testimiseks vajalikke analüüse ning vajadusel suunatakse patsient edasi sisekliiniku nakkushaiguste ambulatoorse osakonna nakkuskabinetti. „Töötame selle nimel, et vältida HIV-i/AIDS-i levimist Eestis ning viia nakatumine sugulisel teel levivatesse haigustesse miinimumi," võtab nakkushaiguste osakonna vanemõde Marju Veedla pakutavad teenused kokku.

Viimase kahe aasta jooksul on ühe tegevusvaldkonnana lisandunud ka Tartu linna kõrgkoolide väisamine sugulisel teel levivate haiguste, eeskätt HIV-i alase teadlikkuse tõstmise eesmärgil. „Eelmise aasta lõpus külastasime kolm korda Eesti Maaülikooli, kaks korda Tartu Ülikooli, ühe korra Tartu Tervishoiukõrgkooli ning kahte kutsehariduskooli. Kokku testiti 228 õpilast," rääkis Veedla. Kõigil testitutel ja teistelgi oli külastuste käigus võimalus ka personaalseks nõustamiseks.

Samuti oli AIDS-i nõustamiskabinet kohal möödunud kevadel Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Tartu kesklinnas aset leidnud üritusel „Hooli endast, tule testima!". Aktsiooni raames testiti 435 inimest (224 meest ja 211 naist).

Kõiki teenuseid pakub kabinet täiesti tasuta ning kogu tegevuse käigus jääb nõustamiskabinetti pöörduja anonüümseks, st et temalt ei küsita isikut tuvastada võimaldavaid andmeid (nime, isikukoodi jne). Analüüside vastused tehakse patsiendile teatavaks talle visiidi käigus määratud järjekorranumbri alusel keskmiselt 1,5 päeva jooksul. Nõustamiskabinetis võtavad igal tööpäeval patsiente kordamööda vastu neli nakkushaiguste osakonna õde: Meeli Luik, Helbe Näpping, Külli Parts ja vanemõde Marju Veedla.

Õed Erli Vain ja Tiina Torma valmistavad Silverit uneuuriguks ette. Foto: Kõrvakliiniku erakogu2003. aasta juunis loodi prof Mart Kulli ja dr Marlit Veldi algatusel kõrvakliinikusse unehäirete diagnostikale ja ravile spetsialiseerunud unekeskus. Lisaks kõrgetasemelise uuringu- ja raviteenuse pakkumisele on keskuse eesmärgiks tagada läbi õppe- ja teadustöö Eesti unemeditsiini jätkusuutlik areng.

Unekeskuse kaasaegne aparatuur võimaldab teostada nii ambulatoorseid (unelämbustõve skriininguuring) kui statsionaarseid uuringuid (polüsomnograafia) erinevate unehäirete diagnostikaks ning raviks. Seda nii täiskasvanutele kui lastele ning nii Tartus kui ka poolteist aastat tagasi loodud Pärnu Unekabinetis. Polüsomnograafilise uuringu abil on lisaks standardlülitustele (EEG, EOG, EMG, EKG, hingamiskanalid) võimalik registreerida ka kehatemperatuuri ning mao ja söögitoru happesust. Patsientide päevase unisuse ja väsimuse hindamine toimub autojuhtimise simulatsiooni teel.

Unekeskuse masinaparki on aasta-aastalt täiendatud, möödunud aastal soetatud uus uneuuringu aparatuur võimaldab veelgi täpsemat kardiaalsete häirete diagnostikat. Lisaks nimetatud meetoditele on keskuse igapäevatöös kasutusel rahvusvaheliselt väljatöötatud unehäirete küsimustikud.

Enamus keskusesse vastuvõtule pöördujaist kannatab uneaegsete hingamishäirete all. Samuti esineb unetuse, liigunisuse, une- ja ärkveloleku rütmi ning uneaegsete liigutushäiretega haigeid. Väljaõpe Põhjamaade ja Saksamaa unekeskustes on andnud keskuse spetsialistidele hea teadmistepagasi uneaegsete hingamishäirete mittekirurgiliseks raviks – ravijärgset üldist elukvaliteedi ja töövõime paranemist kirjeldavad mitmesajad CPAP-ravil olevad unekeskuse patsiendid. Ravivajajate arv oleks kordades suuremgi, kuid CPAP-ravi kättesaadavusele seab piirid haigekassapoolne teenuse rahastamine.

Et vähendada kroonilisest hingamisteede haigusest tingitud sümptomeid ning vältida riskifaktorite kõrvaldamise läbi haiguse arenemist ja progresseerumist, töötab kopsukliinikus kaks füsioterapeuti.

Just nende õlul lasub ambulatoorses ja statsionaarses ravis patsientide ning pre- ja postoperatiivses perioodis haigete füüsilise võimekuse ja kopsufunktsiooni säilitamine ning parandamine.

Aastatega on aktiivravi haigete kontingent muutunud: patsiendid on enamasti eakad ja lamajad ning vajavad palju abistamist. Krooniliste haigete puhul võib täheldada pikaldasest haigusseisundist tingitud väsimust ja nende hooldusprotsessist osavõtvate omakeste kurnatust.

Olles aastaid tegutsenud koduse hapnikraviõena ning kokku puutunud paljude kroonilise hingamispuudulikkusega haigetega, on alati jutuks tulnud ka haiglates viibitud aeg. Enamasti on füsioterapeutide tööga väga rahule jäädud ning püütud neilt haiglas saadud nõuandeid koduski järgida. Siiski on ka patsiente, kes kodusele ravile naastes füsioterapeutilistest menetlustest (hingamisharjutused, hingamisteede puhastamise tehnikad jne) loobusid. Põhjuseks sunduse ja seni haiglas käepärast olnud meditsiinipersonali läheduse puudus.

Perekooli koordinaator Anne Ilves septembris loengut pidamas. Foto: Jaak Nilson.

Alates 1. oktoobrist tuleb rasedatel ja nende saatjatel naistekliiniku perekooli loengu eest maksta 50 krooni suurust osalustasu.

Perekooli koordinaatori Anne Ilvese sõnul korraldati senine tasuta teenus ümber tasuliseks, et kindlustada registreerunute osavõtt loengutest. „Harvad polnud juhused, kus 18-st nimekirjas olevast osalejast tuli kohale vaid kaks. Samal ajal aga jäid teised soovijad seetõttu osalemisvõimalusest ilma," selgitas ta. „Seega tekkis meil vajadus inimesi kuidagi distsiplineerida."

Kahe kuu pikkuse praktika põhjal tuleb tõdeda, et loengute tasuliseks muutmine vähendas oluliselt inimeste huvi teenuse vastu, millest tingituna langes ka tegelik külastatavus ca 39% võrra. Keskmine ühe loengu auditooriumi hulk kahanes 14,5-lt 7,5-le ning ühe kuu jooksul perekoolis osalejate arv eelnevate kuude keskmisest 503-lt 180-le oktoobris ja 208-le novembris. Ning kui varasematel kuudel oli iga päev mitu loengut, siis nüüd toimub neid keskmiselt kuus korda nädalas. „Huvitaval kombel vähenes ka osakonna tutvustustest osavõtjate arv, kuigi see teenus on jätkuvalt tasuta," avaldas ämmaemand imestust.

Samas näitas novembrikuu jooksul läbi viidud tagasisideküsitlus, et külastajate rahulolu perekooli loengutega on jätkuvalt kõrge ega ole pärast nende tasuliseks muutumist langenud. „Muidugi tahetakse nüüd väljakäidud raha eest saada tootenäidiseid, tasuta parkimist, komplekshinda koos partneriga tulijatele ja igasugused muid soodustusi," muigab Anne Ilves ning tõdeb, et kuigi külastajatele ei ole kahjuks võimalik seda kõike pakkuda, on kaalumisel süsteemi sisseseadmine, kus iga kahe loengu külastamise järel on kolmas juba tasuta.

Foto: lastekliiniku erakogu.

Detsember on jõulukuu ja seostub ikka kingituste jagamisega. Seetõttu oli suur rõõm kogeda inimeste entusiastlikkust ning andmisrõõmu, mis ühel või teisel moel meieni jõudis.

Kuu aja jooksul oli kõikidel patsientidel ja töötajatel võimalik nautida Koidu Lauri vaibanäitust „Villast võlutet". Autor on oma töödesse sisse viltinud palju rõõmsaid mõtteid, soove, unistusi ning veidi vigurit ja mõistujuttu.

Sama liigutav oli Tartu Teatri näitlejate Romero Tamre, Tess Pauskari ning Algis Astmäe soov tuua haiglas viibivate lasteni meeleolukas lavastus „Vahva rätsep".

Peale selle pakkusid jõulukuul lastele erinevaid tegevusi meisterdamiste, mängude ja laulude näol Tartu Tervishoiu Kõrgkooli I kursuse ämmaemandad, korporatsiooni Filiae Patriae liikmed ja Laeva Põhikooli lapsed õpetaja Triin Napa juhendamisel.Lastefondi vabatahtlikud eesotsas Kaisa Söödiga täiendasid meie mängutubasid uute mänguasjadega.

Samuti hoolitses Tartu Tarbijate Kooperatiiv koostöös Lastefondiga nende laste eest, kes jõuluõhtu haiglas pidid veetma. Igale kommikotile lisas Peep Sooman omalt poolt raamatu "Tapeedipoiss Tambet" ning kingitusi käis lastele üle andmas jõuluvana isiklikult.

Suur aitäh kõikidele pühendatud aja ning heade tegude eest!

 

Evelyn Evert
lastekliiniku ülemõde

Infektsiooniriski maandamisega on kliinikumis tegeletud juba ca 10 aastat, millest seitse viimast spetsialiseerunud teenistusena. Üle-ülemöödunud murranguline, 2008. aasta tõi uue ravikorpuse valmimise näol kaasa muutusi ka infektsioonikontrolli teenistuse igapäevatöös.

Ümberkorraldustest kõneledes toovad infektsionistid ühe peamise plussina esile, et kliinikute koondumine ühe katuse alla lõi soodsa pinnase ühtsete mängureeglite tekkeks. „Kui varem olid ehk erinevates struktuuriüksustes ajaloolistel põhjustel kehtinud mõneti erisugused normid, siis ühte majja kokku tooduna on inimesed üksteisele lähemal, kommunikeeruvad rohkem ning see tagab sellise hea sünergia," sõnab infektsiooniarst Vivika Adamson. „Seda ka eeskirjade osas."

Lisaks on maja kompaktsuse tõttu struktuuriüksuste tegevus nüüd paremini jälgitav ning infektsiooniteenistus neile kergemini kättesaadav. „Nii et majade ühendamine on mõlemat pidi kasuks tulnud," leiab Adamson. Ka õppetegevust ning erinevad ühisüritusi, loenguid ja koolitusi on teenistusel uutes tingimustes mugavam ja lihtsam läbi viia ning korraldada.

Kuna uue korpuse valmimise käigus sai põhjalikult ümber ehitatud ka vana haiglaosa sissepääs ning fuajee, kuhu rajati infektsioonikontrolli teenistuse uued ametiruumid, paranesid oluliselt üksuse enda töötingimusedki. Oma tegevuse algperioodil 7 aastat tagasi tuli teenistusel hakkama saada keldrikorruse ruumides, seejärel tegutseti pikalt L.Puusepa 8 II korrusel nn remondipiirkonnas. „Toimetasime seal koos remondimeestega," muigab Vivika Adamson. „Nii et sellega võrreldes, vaadake siia!"

23.-24. septembrini toimus Hollandis Leidenis Eurotransplanti (ET) iga-aastane kohtumine, kus siirdamismeeskonnad üle Euroopa jagasid kogemusi ja arutlesid koostöö arendamise võimaluste üle.

Kliinikumist osalesid rahvusvahelisel koosviibimisel neerusiirdajad dr Peeter Dmitriev ja dr Aleksander Lõhmus, immuunanalüüsi osakonna koesobivuslabori spetsialist Astra Västrik ja transplantatsiooni koordinaator Anni Küüsvek. Üritusest ei saanud osa võtta dr Toomas Väli, kes Tartust lahkumise asemel siirdas koos oma meeskonnaga urgentsele patsiendile maksa.

Kohtumine algas transplantatsiooni koordinaatorite koosolekuga, mille avas ET peadirektor Arie Oosterlee, kes on varasemalt väga kaua koordinaatorina töötanud. Üheks peamiseks arutlusteemaks oli keeleprobleem. Nimelt on ET ametlikuks töökeeleks inglise keel, st kogu info doonori seisundi kohta tuleks ET infosüsteemi kanda inglise keeles, kuid väga sageli on näiteks röntgeni ja ultraheli kirjeldused edastatud kohalikus keeles. Selles osas on tublimad olnud just ET-ga hiljem liitunud väiksemad riigid, samas kui Saksamaa annab doonoriinfo peaaegu 100% juhtudest edasi saksa keeles. Osalejate lõbustamiseks loeti ette mõned doonori raportid hollandi, horvaatia ja sloveenia keeles.

Foto: Liis Veede erakogu.Kliinikumi stomatoloogia kliiniku arst-õppejõud dr Tiia Tamme ja dr Liis Veede osalesid 6.-7. septembrini Innsbruckis koolitusel
pealkirjaga "AOCMF Advanced Course Neck Dissections" ("Kaelapiirkonna dissektsioonkursus edasijõudnutele").

Arstide sõnul oli rahvusvahelise näo- ja lõualuudekirurgia spetsialistide ühenduse AOCMF-i poolt organiseeritud kursus väga kasulik, sest andis kiire meeldetuletuse nii kaela topograafilisest ja süsteemsest anatoomiast kui kasvajatega seotud kirurgilise ravi põhimõtetest. Koolituse suure plussina toodi esile ka võimalust prepareerida tunnustatud õppejõududekirurgide käe all. „Nii oli alati keegi sinu kõrval valmis demonstreerima operatsioonitehnikaid "laibamaterjalil" või lihtsalt aitama üles leida mingit kindlat närvi või veresoont," kirjeldas dr Tamme.

Kursuse korraldust ja päevakava ülesehitust hindavad osalenud samuti heaks: teoreetilisele teemakäsitlusele järgnes koheselt käeline tegevus, mis aitas äsjaomandatud teadmisi praktika läbi kinnistada. Koolitus lõppes ümarlauaga, kus osavõtjatel oli võimalus diskuteerida komplikatsioonide üle, mis võivad tekkida eelkõige pahaloomuliste kasvajate ravis.

Kursusest võtsid osa kolleegid seitsmest erinevast riigist, lektoritena astusid üles Euroopas tunnustatud kirurgid Müncheni Ülikooli näo-lõualuukirurgia kliinikust ning Innsbrucki Meditsiini Ülikoolist.

Stomatoloogia kliiniku kirurgide osalemine koolitusel sai võimalikuks tänu Baltrade OÜ ja TÜ Kliinikumi Arendusfondi toetusele.

 

Kliinikumi Leht

Dermatoloog Külli Paasik teostamas lasereemaldusprotseduuri varem kliinikus kasutusel olnud aparaadiga aastal 2007.Ajendatuna üha suuremast nõudlusest kosmeetilise protseduurina tätoveeringute eemaldamise järele lisati vastav teenus 1. septembrist nahahaiguste kliiniku tasuliste teenuste nimekirja.

Tätoveeringute lasereemaldusega tegeleva dermatoloogi dr Külli Paasiku sõnul on nahahaiguste kliinikus tätoveeringuid eemaldatud tegelikult juba aastaid. „Seni tasus selle eest haigekassa, kelle hinnakirjas on tätoveering haigusena kodeeritud," rääkis arst.

Kliiniku ülemõde Tiiu Kõrran täpsustas, et kuna teenuse vastu huvitundjate seas aga suurenes järjest isiklikel põhjustel tätoveeringut eemaldada soovivate patsientide osakaal, kellel puudus selleks meditsiiniline näidustus, siis saigi teenus tasulisse hinnakirja lülitatud. „Sellisel juhul läheneme me tätoveeringu eemaldamisele nüüdsest kui kosmeetilisele protseduurile," ütles ta.

Teenuse eest tuleb inimestel olenevalt nahamaalingu suurusest tasuda 350-450 krooni laserisessiooni kohta: kuni 30 cm² üldpinnaga tätoveeringu eest vähem ning sellest suurema eest rohkem. „Kokku tuleks protseduuri teostada 6-10 korda ning keskeltläbi iga kolme nädala tagant," sõnas dr Paasik. See, kui heledaks tätoveeringu

lasereemaldusega muuta saab, sõltub aga lisaks korduste arvust ka värvainest, millega kujutis on tehtud, kui sügavasse nahakihti see on tehtud ning sellest, millises keha piirkonnas see paikneb. „Milline lõpptulemus jääb, oleneb paljudest teguritest," selgitas Külli Paasik. Veel rõhutas tohter, et kindlasti on välistatud igasugune tätoveeringute ümberkujundamine või osaline eemaldamine, heledamaks saab teha siiski kogu kujutist korraga.

Mis on see võlumasin?
Tätoveeringute eemaldamiseks kasutatakse laserit, millega on nahaprobleemidega inimesi kliinikus aidatud juba neli aastat. Aparaat MedArt 740, mille lainepikkuseks on 532 nanomeetrit ning võimsuseks 5 vatti, koosneb kahest osast: portatiivsest laserist ning jahutusmasinast. Koos toimides tagavad need, et protseduur oleks patsiendile võimalikult vähe ebameeldiv. „See on nagu hambaarsti juures, et kui hammas välja tõmmatakse, siis tehakse tuimestav süst," toob dr Paasik näite kolleegide varal. „Siin on täpselt samamoodi, ainult see tuimestus saavutatakse temperatuuride vahega – külmaga vähendatakse kuumast laserikiirest tekkivat valuaistingut."

Foto: sisekliiniku erakogu.22.-23. oktoobril oli kliinikumi töötajatel võimalus rahvusvahelise osteoporoosinädala raames sisekliinikus oma luutihedust mõõta ning reumatoloogidega osteoporoosi teemal konsulteerida.

Sisekliiniku arst-õppejõu dr Mari-Ann Kalderi sõnul ajendas seesugust üritust läbi viima kolleegide vähene osalus luutiheduse uuringutel: „Ühel hommikul densitomeetria kabinetis uuringuvastuseid kirjutades, astus sinna sisse üks meie maja töötaja ja ütles, et talle pole elu sees densitomeetriat tehtud," rääkis reumatoloog. „Ometi oli ta selles eas, kus see uuring oleks võinud olla ammu teostatud." Sellest innustatuna võetigi koos dr Riina Kallikormiga vastu otsus korraldada haigekassa ja sponsorite abiga oma töötajatele suunatud vastuvõtt.

Dr Kalderi sõnul oli kolleegide osalusaktiivsus äärmiselt suur, mistõttu oldi sunnitud vastuvõetavate arvu etteregistreerimisega piirama. „Aparaat lihtsalt ei jõua protseduuri kiiremini teha – selle läbilaskvus on 6 inimest tunnis," selgitas ta. Siiski on arst veendunud, et üritus kulges edukalt – töötajad olid sellise võimaluse eest väga tänulikud ning tänu kontrollile avastati ka päris palju hälbelisi leide: „14-l inimesel tuvastasime osteopeenia ning osteoporoos sai esmakordselt diagnoositud viiel kolleegil." Kokku käis konsultatsioonil ligi 60 kaastöötajat.

Loo peakangelased Kasahstani pealinnas Astanas - suurepärase arhitektuuriga linnas, mis loodud 7 aastaga. Foto: Aivar Pintsaare erakogu. Alates 2008. aasta kevadest on traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku tohtrid Aivar Pintsaar ja Toomas Saluse käinud erialaseid õpetusi jagamas juba nii Kasahstanis, Aserbaidžaanis kui Ungaris. Lähiajal ootavad eeldatavalt ees veel ka Malta, Sankt-Peterburg, Gruusia ning Praha.

Arvukate õpetamisreiside taga on rahvusvaheline organisatsioon AO Trauma, mis ühendab lihasluukonna traumaatiliste vigastustega tegelevaid arste üle maailma ning mille Eesti ortopeede ühendava alaseltsi aktiivsete liikmetena dr Pintsaar ja dr Saluse tegevad on. Nii kohaliku kui ülemaailmse ühenduse peamiseks tegevusvaldkonnaks on ortopeedia-alase täiendkoolituse organiseerimine oma liikmetele.

Koolitatavatest koolitajateks
Seltsi tegusate liikmetena on Aivar Pintsaar ja Toomas Saluse eelnevalt aastate jooksul ise hulga erineva Näidisoperatsioon sääreluu ebaliigese korral. Foto: Aivar Pintsaare erakogu.tasemega spetsiaalseid kursuseid läbinud, mistõttu peetakse neid täna juba rahvusvaheliselt hinnatud spetsialistideks. „Kuivõrd kõik toimekad Eesti ortopeedid on saanud küllaltki hea koolituse ning nende töö kvaliteet on kõrgel arvestataval Euroopa tasemel, on hakatud meid koolitusprogrammidesse kaasama mitte enam ainult kuulajate, vaid juba ka lektorite ja praktiliste töölaudade instruktoritena," täpsustab Pintsaar.

Kuna paljudes riikides ei räägi arstkond peale oma emaja vene keele ühtegi teist keelt ning vene keele oskusega lektoreid AO Traumal napib, on Eesti arstid oma ajaloolisest taustast tuleneva keeleoskuse tõttu haaratud kursuste läbiviimisse eeskätt just võõr- või emakeelena vene keelt rääkivates riikides. See tähendab peaasjalikult endiseid idapoolseid Nõukogude Liidu maid.

10 aastat tagasi, 2. oktoobril 2000 alustas tegevust kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna statsionaar. Sellest, millega tegeletakse üksuses täna ning kuidas on edenenud aastatetagused unistused osakonna tegevusbaasi laiendamisest, sh vastsündinute kuulmise skriiningu käivitamisest, räägivad osakonna arst-õppejõud Katrin Kruustük ja kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm.

Implantatsioonimeeskonna arst dr Katrin Kruustük ning geneetik Rita Teek pisikest patsienti konsulteerimas. Foto: kliinikumi arhiiv.

Kui nüüd tagasi mõelda, siis mis põhjusel sai kuulmise ja kõnestamise osakonnastatsionaar loodud?

Priit Kasenõmm (PK): Paljuski ajendatuna väikelaste kuulmislanguse diagnostika ja rehabilitatsiooni, eeskätt sisekõrva implantatsiooni tõhustamise vajadusest.

Katrin Kruustük (KK): Peamist rolli mängis see, et 10 aastat tagasi diagnoositi lastel kuulmispuue väga hilja, mistõttu hilines rehabilitatsioon. Keskmine diagnoosimise vanus oli siis 3,5 aastat ja rehabilitatsiooniga alustamisel 4-5 aastat. Isegi, kui diagnoosini jõuti varakult, tekkis küsimus, mis nende lastega edasi teha. Väikelaste kuulmislanguse rehabilitatsioonis oli kogu maailmas selleks ajaks jõuliselt esile kerkinud sisekõrva implantatsioon ning kõnealune osakond loodigi just sellega haakuvate vajaduste rahuldamiseks
Veidi hiljem algasid ka läbirääkimised haigekassaga, et käivitada laste kuulmisskriining. Ennekõike ikka selleks, et kuulmislanguse diagnoosini jõutaks võimalikult vara.

PK: Kusjuures tänavu kevadel täitus ka 10 aastat esimesest sisekõrva implantatsioonist Eestis. Ühtlasi paigaldati kõrvakliinikus 100. implantaat.

KK: Statsionaarse osakonna vajadus tulenes ka sellest, et väikelaste kuulmislanguse diagnostika nõuab enamasti aega ja põhjalikku lähenemist. Samuti oli vaja luua koht kuulmispuudega laste vanemate väljaõppeks ning tingimused, kus teostada hilisemat implantaadi programmeerimist. See kõik ei saa toimuda pooletunnisel vastuvõtul.