lk11 ammaemandadTartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku ämmaemandad osalesid 14.–17. novembril Veneetsias ülemaailmsel sünnituse kongressil Birth Congress Clinical Challenges in Labour and Delivery. Koolitusreisi toetas Lastefond.


Kongressil käsitleti tänapäeva sünnitusabis aktuaalseid teemasid. Naistekliiniku vanemämmaemand Sirje Kõvermägi toob välja, et koolitus on väga oluline, et hoida ja parandada ämmaemandate kompetentsi sünnitusel. “Kuivõrd täna on ca 40% sünnitustest ämmaemanda juhtimisel ja vastutusel, on selline rahvusvaheline koolitus vajalik kaasaegsete suundadega kursis olemiseks ja sünnitusabi kvaliteedi tagamiseks,” selgitab ta.


Välikoolituse järgselt on plaanis korraldada naistekliiniku sünnitusosakonnas ka koolituspäev, et saadud teadmisi ja uudiseid jagada ka teiste ämmaemandatega.


Kliinikumi Leht

lk2 J Tiigimae SaarL.Strandberg12. novembril kaitses Janne Tiigimäe-Saar filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Botulinum neurotoxin type A treatment for sialorrhea in central nervous system diseases“ („Kesknärvisüsteemi haigusest tingitud sialorröa ravi botulismitoksiiniga“).


Doktoritöö juhendajad olid dotsent Tiia Tamme (dr. med. (arstiteadus)), TÜ hambaarstiteaduse instituut ja professor Pille Taba (dr. med.), TÜ kliinilise meditsiini instituut.
Oponendiks dotsent Merete Bakke (PhD), Department of Odontology, Faculty of Health and Medical Sciences, Kopenhaageni Ülikool, Taani.

 

Kokkuvõte
Sialorröad ehk liigset süljevoolust defineeritakse kui keha võimetust kontrollida suuneelu kogunenud sekreeti, mille tulemuseks on liigne sülje voolamine. Sialorröa võib esineda nii lastel kui täiskasvanutel krooniliste neuroloogiliste haiguste korral, nagu laste tserebraalparalüüs, amüotroofne lateraalskleroos ja Parkinsoni tõbi. Probleem ei ole tingitud mitte niivõrd süljeerituse rohkusest, vaid neelamisreflekside langusest, lihaste nõrkusest ja koordineerimatust tegevusest.


Botulismitoksiin A (BNT-A) on kasutusel olnud mitmete kesknärvisüsteemi häirete (düstooniad, spastilisus) ravis mitmekümne aasta jooksul; uue näidustusena on lisandunud liigse süljevooluse vähendamine. BNT-A süstimine süljenäärmetesse vähendab süljeeritust, seega kergeneb väiksema süljekoguse alla neelamine. Sülje ja suuõõne mikrofloora muutused võivad põhjustada häireid suuõõne tervises, mille oluline komponent on sülje puhastav ja antibakteriaalne toime.


Käesoleva töö eesmärk oli uurida BNT-A ravi efektiivsust ja ohutust süljenäärmete süstimisel sialorröa ravis kesknärvisüsteemi haigustega patsientidel. Peale ravimi toimeefekti oli uuringuküsimuseks muutused suuõõne mikroflooras ja sülje omadustes, mis võivad olla mõjutatud BNT-A süstimise tagajärjel tekkinud süljekoguse vähenemisest.


Uuringu tulemused näitasid, et süljevoolus vähenes ravi käigus statistiliselt olulisel määral. Hambumushäire mõjutas tserebraalparalüüsiga patsientidel süljeerituse intensiivsust. Sialorröad esines rohkem Parkinsoni tõvega haigetel, kelle domineeriv häire oli bradükineesia – liigutuste aeglus ja kohmakus –, ja vähem treemordominantse kliinilise alatüübi korral. Sülje koostises ja S. mutans’i hulgas muutust ei esinenud, kuid laktobatsillide kogus näitas statistiliselt olulist tõusu.


Süljevooluse ravi BNT-A süstidega on efektiivne, kuid võib viia suuõõne isepuhastumisvõime langusele.

 

Dr Tiia Tamme, juhendaja: Doktoritöö teema kasvas välja kliinilise töö käigus. Lasteneuroloog Anneli Kolk palus abi väikesele patsiendile, kel oli tõsine probleem hüpersalivatsiooniga. Esimesele patsiendile järgnesid teised ja nii kogunes materjal esimeseks artikliks. Kliinilise töö käigus selgus, et botulismitoksiini süste oli kasutatud kümmekond aastat, kuid oli mitmeid vastuseta küsimusi, näiteks, milline on optimaalne doos, et saavutada raviefekt? Puudulik oli ka valdkond botulismitoksiini süstide mõjust suuõõne tervishoiule. Nii formuleerusid kliinilise töö küsimused doktoritöö uuritavateks eesmärkideks. Oluline on märkida, et tegemist on Euroopa Liidu kliiniliste uuringute registris registreeritud uuringuga (EudraCT). Selles, et dissertatsioon käsitles just neid aktuaalseid ravi- ja teadusküsimusi, on suur roll ka doktoritöö teisel juhendajal prof Pille Tabal.


Dr Janne Tiigimäe-Saar on äärmiselt meeldiv, töökas noor kolleeg, kes on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna hambaarstiteaduse eriala lõpetatud cum laude ning kelle doktoritöö jõudis kaitsmisele nominaalajaga.

19.–30. novembril toimub kliinikumis töötajate rahulolu-uuring, et koguda tagasisidet tööelu puudutavate nüansside kohta. Info enim tähelepanu vajavate valdkondade kohta aitab planeerida kliinikumi edasisi tegevusi.


Kõik kliinikumi töötajad on väga oodatud küsitlusest osa võtma. Seekord on küsitlus varasemaga võrreldes mõnevõrra lühem ning selle täitmiseks kulub kõigest viis minutit. Küsitlus on anonüümne ja viiakse läbi rahvusvaheliselt kasutatava auditeeritud, taadeldud ja avaliku tarkvaraga Limesurvey. Küsitlusankeedis on 17 küsimust ning lisaväljad ettepanekute ja arvamuste lisamiseks. Kliinikumi töötajad on oodatud vastama võimalikult objektiivselt ja ausalt ning ka vabas vormis ettepanekud ning kommentaarid on väga teretulnud.

 

Elektroonilise küsitlusankeedi link saadeti töötajate tööalase e-posti aadressidele 19. novembril ning seda on võimalik täita 30. novembrini. Töötajatele, kes ei kasuta elektroonset infosüsteemi, saatis personaliteenistus paberil küsitlusankeedid struktuuriüksustesse. Täidetud ankeedid tuleb töötajatel viia hiljemalt 30. novembriks kantseleides asuvatesse kogumiskastidesse.


Rahuloluküsitluse üldistatud tulemusi tutvustatakse 2019. aaasta jaanuari jooksul.

 

Rahulolu-uuringu link asub aadressil: https://uuring.kliinikum.ee/index.php?r=survey/index&sid=639148&lang=et.


Iga töötaja arvamus on oluline!


Kliinikumi Leht

lk4 Naatan Haamer Scanpix Aldo LuudTartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise eetika komiteel on septembrikuust uus esimees – Naatan Haamer, kes on olnud kliinikumiga seotud juba üle kakskümmend aasta. Komiteesse kuuluvad lisaks uuele esimehele emeriitprofessor Tiina Talvik, doktorid Ain Kaare, Katrin Elmet, Tuuli Metsvaht, Tiia Reimand, ülemõde Tiina Freimann, ämmaemand Margit Luiga, Liina Lokko Otepää Ravikeskusest ja Kadri Simm Tartu Ülikoolist.


Kliinilise eetika komitee muutunud koosseisu kooskäimise aeg on jäänud samaks – endiselt iga kalendrikuu esimesel esmaspäeval. Muu töö ja kiiremad küsimused lahendatakse jooksvalt kokku leppides. Kliinikumi Leht uuris uuelt esimehelt komitee tegevuse kohta.


Millised teemad või olukorrad kuuluvad kliinilise eetika komitee valdkonda?
Kindlasti ei saa eristada ühte-kahte kindlat teemat või valdkonda. Kliinilise eetika komitee tegeleb kõiksuguste probleemide lahendamisega. Näiteks suhtlemisprobleemidega nii patsiendi ja meediku vahel kui ka personali omavaheliste suhtlemisprobleemidega. Teine oluline teema on keerulised raviotsused, millega seoses võiks olla rohkem pöördumisi eetika komitee poole. Komitee mitmekesine vaade saab aidata leida keeruliste otsuste puhul paremaid lahendusi.

 

FOTO: Scanpix/Aldo Luud

 

Kes võivad pöörduda kliinilise eetika komitee poole?
Meie poole on oodatud pöörduma kõik kliinikumi töötajad, kes tunnevad, et vajavad abi mõne olukorra lahendamisel. Niisamuti võivad kliinilise eetika komitee poole pöörduda patsiendid. Siinkohal kutsungi üles kliinikumi personali ka patsiente teavitama ja julgustama eetika küsimustes komiteega ühendust võtma. Eetika komitee võiks olla vahend, millega lahendada probleeme eos ning ennetada meedia- või kohtuteed. Meil ei ole olemas võluvitsa, mis konfliktid või arusaamatused olematuks teeb, ent meie komitee ülesanne on aidata jõuda teineteise mõistmiseni ning kokkulepeteni, mis aitaks olukorras edasi liikuda.

 

Kuidas eetika komitee enda otsuseid teeb? Kas komiteel on n-ö täidesaatev võim?
Komitee ei ole kohe kindlasti karistusorgan. Eesmärk on jõuda mõlemat osapoolt rahuldava lahenduseni ning aidata kaasa keeruliste otsuste langetamisel. Ning pean ka täpsustama, et komitee ei tee otsuseid kellegi teise eest. Meie ülesanne on aidata otsuseni jõuda. Komitee on kui kaasamõtleja, arutleja ja nõuandja. Kui vaja, kaasame protsessi ka teisi eksperte. Meditsiinitöötajatel võib olla keeruline teinekord teha otsuseid, mis muudavad patsiendi elu ning see ongi koht, kus eetika komitee saab erinevate vaatenurkade andmisega toetada otsuse protsessi.


Kas uuenenud komitee koosseis toob ka töös muutusi?
Eetika komitee laiem ja pikaajalisem eesmärk on ravikvaliteedi tõstmine. Et kliinikumis oleks hea töötada ning et siin oleks hea ravil käia. Tööatmosfäär peab olema hea ja julgustav ning siinkohal võin küll märkida, et inimeste hoiakud on aastatega muutunud. Vähenenud on hierarhiline mõtlemine, muutunud on suhtlus patsientidega ning paranenud on tööõhkkond kogu kliinikumis.
Muutuste osas arvan, et kui eetika komitee 1997. aastal emeriitprofessor Tiina Talviku eestvedamisel loodi, olid meil veidi teised rõhuasetused. Teemad ja olukorrad olid sarnased tänasele, ent muutunud on viis, kuidas me neid vaatlesime.

 

Kliinikumi Leht

lk3 Mengel Eva12. oktoobril kaitses füsioterapeut Eva Mengel filosoofiadoktori kraadi (PhD (liikumis- ja sporditeadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Longitudinal changes in bone mineral characteristics in boys with obesity and with different body mass index gain during pubertal maturation: associations withbody composition and inflammatory biomarkers“ („Muutused luutiheduse näitajates erineva kehamassiindeksi tõusuga ülekaalulistel ja rasvunud poistel puberteediperioodis: seosed keha koostise ja põletiku biomarkeritega“).


Doktoritöö juhendajateks olid professor Jaak Jürimäe (TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituut) ja professor Vallo Tillmann (TÜ Kliinilise meditsiini instituut). Oponendiks dr Luis Gracia Marco, PhD, Granada Ülikool, Hispaania.

 

Kokkuvõte
Rasvumine lapse- ja noorukieas on tõsine terviserisk, mis toob kaasa erinevaid tervisehäireid. Murdeiga on periood inimese elukaares, mil toimuvad märgatavad muutused kehakaalus, pikkuskasvus ning keha koostises. Just kehakaalu liigne lisandumine selle kriitilise perioodi jooksul võib olla põhjuseks, miks erinevad tervisehäired tekivad. Enam seostatakse rasvumisega südame-veresoonkonna häireid, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka luustikku. Rasvunud lastel esineb rohkem luumurde võrreldes tervete eakaaslastega, mis viitab luutiheduse ja rasvumise vahelisele seosele. 40% luumassist moodustub murdeeas, mistõttu on see oluline arenguperiood luu tervise seisukohast. Kui ühelt poolt on levinud teadmine, et suurema keha kandmiseks on vaja tugevamaid luid, siis teisalt on välja toodud, et liigne rasvkude hakkab sellele vastu töötama. Rasvkude toodab aktiivselt erinevaid hormoone ja valke (tsütokiine), mis muudavad rasvunud nooruki keha justkui laboriks, kus toimub pidev alaägeda põletiku tootmine, mis koormab immuunsüsteemi ja mõjutab tervist. Teadaolevalt pole varem uuritud murdeea jooksul toimuvaid muutusi ja seoseid keha koostise, sh luukoe ning vereseerumi põletikunäitajate vahel erineva kehamassiindeksi tõusuga rasvunud poistel. Kolme aasta jooksul läbi viidud uuringus selgus, et kuigi rasvunud poiste vereseerumis leidub tõusnud põletikunäitajaid võrreldes tervete eakaaslastega, siis murdeeas võib täheldada mõnede langust. Leiti, et rasvunud poiste vereseerumis leidub põletikunäitajaid, mis võivad aidata tuvastada neid rasvunud poisse, kes on ohustatud edasisest suuremast kehakaalu tõusust murdeea jooksul. Uuring kinnitas varasemaid teadmisi, et rasvunud noorukite luutiheduse näitajad suurenevad rohkem võrreldes normaalkaalus eakaaslastega. Ometi selgus, et kehamassiindeksi lisandumine üle teatud kriitilise piiri ei toonud murdeeas rasvunud poiste luutiheduse näitajatele täiendavat kasu. Uuring tuvastas neli põletikumarkerit, mis potentsiaalselt kahandavad või soodustavad luukoe moodustumist erineva kehamassiindeksiga poistel murdeeas.

 

Juhendaja professor Vallo Tillmann: Eva Mengeli doktoritöö baseerub 3 artiklil, kus uuriti rasvunud poiste luutiheduse kasvu murdeeas ja neid mõjutavaid tegureid. Tegemist oli longitudinaalse uuringuga, mille käigus selgus, et kuigi rasvumisega poistel oli suurem luudtihedus, siis kehamassiindeksi liiga kiire tõusuga murdeeas ei kaasunud luutiheduse näitajate täiendavat tõusu. Lisaks leiti spetsiifilised põletikumarkerid, mis aitavad välja selgitada neid poisse, kes on ohustatud edasisest suuremast kehakaalu tõusust murdeea jooksul. Eva on üks väheseid kliinilise eriala doktorante, kes jõudis doktoritöö kaitsmisele normaalaja ehk 4 aasta sees. Selle aja sisse mahub ka 2 toreda tütre sünnitamine. Need faktid räägivad enda eest. Avaldatuid artiklite kvaliteet (kõik 3 artiklit on avaldatud selle ala tippajakirjades) ja suurepärane esinemine kaitsmisel näitavad, et Evast on sirgunud iseseisev teadlane, kes on suuteline viima edasi oma eriala, füsioteraapia, arengut nii Tartu Ülikooli Kliinikumis, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kui ka Tartu Ülikoolis. Selleks palju jõudu ja jaksu.

 

lk5 M.PunabTartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuses on käimas projekt, mille eesmärk on pakkuda nõustamist kuni 26-aastastele noormeestele nii Tartu kui Tallinna keskustes. Projekti rahastab Eesti Haigekassa ning vastuvõtud on noormeestele tasuta.


Projekti eesmärk on juurutada kuni 26-aastaste noormeeste seas haigusi ennetavat käitumist ning tõsta noorte terviseteadlikkust. Meestekliiniku juhataja dr Margus Punabi sõnul väga oluline pöörata tähelepanu meeste tervisele läbi soospetsiifilise ennetusprojekti. „Kõik meesterahvad peaksid enda tervist kontrollima vahetus puberteedijärgses perioodis, vanuses 16–18“, rõhutab dr Punab.


Vastuvõttudel on fookuses meestele omased soolise ja kehalise arengu teemad, aga ka suguhaiguste varane avastamine ning ravi.


Lisaks sellele, et vastuvõtud on ilma visiiditasuta, on Tartus võimalik vastuvõtule pöörduda lausa ilma ette registreerimata. Tartu keskus ootab noormehi tööpäevadel kell 8:30–11:40 ning 13:00–15:40. Kolmapäeviti toimub Tartu keskuses noormeeste nõustamine koguni kella 19:00ni. Tallinna keskusesse pöördumiseks on vajalik eelnev registreerimine kliinikumi kodulehel või e-posti teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..


Kliinikumi Leht

lk7 rasvkudeJuunikuus osalesid kirurgiakliiniku plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala arst-õppejõud Terje Arak ja operatsiooniõde Kadri Õnnis Berliinis rekonstruktiivkirurgia kursusel Reconstruction by Lipotransfer.


Põhjus, miks dr Terje Arak ja Kadri Õnnis just sellele koolitusele läksid, on lihtne – taastava kirurgia eriala on viimase aastakümnega teinud rasvkoe tüvirakkude siirdamist arvestades suure praktilise arenguhüppe, millele teaduslikud uuringud ja tõenduspõhisus pole veel järele jõudnud.


Esimene teadaolev rasvasiirdamine tehti 1893. aastal Gustav Neuberi poolt, kuid rasvkoe tüvirakud (ADSCs) avastati alles 2001. aastal (Zuk jt). 2007. aastal jõuti avastuseni, et autoloogse rasvkoe siirdel on lisaks ka regeneratiivne ehk raviefekt (Rigotti jt). Viis aastat hiljem, 2012. aastal, tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis sel eesmärgil esimene rasvasiirdamine. „Lisaks sellele, et rasvasiirdamisega saab teha lihtsalt mahu täitmist, suudavad rasvkoe tüvirakud diferentseeruda erinevateks rakkudeks, samuti sekreteerima angiogeenseid ja põletikuvastaseid mediaatoreid. Rasvkoe tüvirakud on tegelikult multipotentsed, neist saab edasi arendada erinevat tüüpi rakke (luu, kõhre, närvi, naha, südamelihase jt), kuid hetkel ei osata seda veel teha ja protsessi soovitud suunas juhtida,“ selgitab dr Arak. Ent ta on kindel, et see pole enam kauge tulevik, kui laboris kasvatatud rakud suudetakse inimeste tervise heaks kasutusele võtta parandamaks haigestunud kudesid.


Berliini kursus oli mitmetahuline, kattes nii rasvasiirdamise tehnoloogia, rakukeemia spetsiifika kui ka rasvasiirdamise kasutusvaldkonnad. Dr Terje Arak rõhutab, et rasvasiirdamise kasutusvaldkonnad laienevad pidevalt. Praegu kasutatakse rasvkoe siirdamist sagedamini armide raviks, koedefektide täitmiseks ning noorendusprotseduuridena. Oma koha on tehnika leidnud ka käekirurgias ja stomatoloogias ning paljulubav on tulevik ortopeedias. Ent rasvkoe siirdamist saaks potentsiaalselt ravi eesmärgil kasutada insuldi, häälepaelte pareesi, traumaatilise ajukahjustuse, Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, Sclerosis Multiplexi, seljaaju vigastuste, nägemishäirete, kurtuse, amüotroofse lateraalskleroosi, müokardiinfarkti, lihasatroofia, diabeedi, alajäseme isheemia ja Chohni tõve korral. Kuna rasvsiirde regeneratiivse funktsiooni täpne mehhanism on välja selgitamata, on vähemalt poolte nimetatud diagnooside puhul käimas raviuuringuid.


Dr Araku sõnul on autoloogse rasvkoe siirdamise puhul tegemist suhteliselt ohutu ja hästi talutava operatsiooniga, mille käigus siiratakse patsiendi enda rasvkude kahjustunud piirkonda. Kliinikumis rasvkoe siirdamiseks olemasolev aparatuur sai tänu Berliini kursusele ka täiendust – edaspidi väheneb lõikuse ja narkoosi aeg ning uued aparatuuri lisad on varasemast käepärasemad nii arstile kui õele.


Rasvkoe siirdamise meetod on uus ning selle siirdamise protseduur ei ole lõpuni standardiseeritud. Eestis tasub haigekassa selle protseduuri eest vaid rinnavähi patsientide puhul, kui patsiendile siiratakse rinna täieliku või osalise kaotuse puhul mahutäiteks tema enda rasvkudet. Ent nii dr Arak kui operatsiooniõde Kadri Õnnis kinnitavad, et nõudlus n-ö tulevikuprotseduuri järele on tõusutendentsiga ja seda muuhulgas ka tasulise teenusena.


Kliinikumi Leht

lk9 Kaidi Liis Nomm16. oktoober on maailmas pühendatud südame taaskäivitamisele, et juhtida tähelepanu kõrvalseisjate esmaabi olulisusele südame äkksurma korral. Nagu juba traditsiooniks saanud, viis ka sel aastal Tartu Kiirabi kliinikumi hoonetes läbi elustamiskoolituse „Kõik kodanikud suudavad päästa elu“. Elustamise õpe toimus nii L. Puusepa 1a hoones, L. Puusepa 8 aatriumis kui ka L. Puusepa tänava poolses fuajees.


Euroopas sureb äkksurma igal aastal 400 000 inimest. Eestis täpne statistika puudub, aga on ligikaudu teada, et südame äkksurm tabab aastas 700 inimest. Eesti haiglaväliste äkksurmade elustamisstatistika näitab, et enne kiirabi saabumist tehakse elustamisvõtteid 35% juhtudest ning ellu jääb 10%. Riikides, kus südame äkksurma puhul kasutatakse enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid 70% juhtudel, jäävad ellu rohkem kui 20% elustatutest.


Südame äkksurmade puhul on peamiseks probleemiks kõrvalseisjate oskamatus ning puudulik julgus elustamisvõtete kasutamiseks. Seetõttu oligi kliinikumi töötajatel, patsientidel ja teistel linnakodanikel võimalik läbida individuaalne elustamiskoolitus mannekeenidel, mis kestis umbes viis minutit inimese kohta.


Praktilise koolituse läbiviijateks olid vabatahtlikud Tartu Kiirabist, Eesti Punasest Ristist, erinevatest tervishoiuasutustest ning tervishoiukõrgkoolide tudengid.

 

Kliinikumi Leht

 

Kliinikumi juhatus andis üle tänukirjad endistele juhatuse nõunikele Malle Keisile ja Margus Ulstile, tänades neid pikaajalise panuse eest Tartu Ülikooli Kliinikumi arendamisel ja kujundamisel.


Alates 15. oktoobrist ei ole juhatuse juures enam nõuniku ega haldusnõuniku ametikohta ning töö korraldatakse ümber nii, et juhatuse vahetuteks nõuandjateks on kliinikumi struktuuriüksuste töötajad vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja töötajate ametijuhenditele.

 

Kliinikumi Leht

Gripiviiruse puhul saab alati öelda, et see tuleb igal aastal, ainuke küsimus on, et millisel hetkel täpsemalt.


Gripp on hingamisteede viirushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. See on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp võib põhjustada primaarset viiruslikku kopsupõletikku ning kaasuvate haigusseisundite (näiteks kopsu- ja südamehaigused) ägenemist. Gripp võib tüsistuda bakteriaalse pneumooniaga ja lõppeda letaalselt.


Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel levivate piiskade abil. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Gripiviirust levitab nakatunud inimene ka siis, kui tal sümptomeid veel ei esine. Uuringud näitavad, et tervishoiutöötajad võivad gripiviirusega nakatada eeskätt neid patsiente, kellel on eelsoodumus tüsistuste tekkimiseks.


Terviseameti andmetel haigestus 2017/2018 hooajal hinnanguliselt 55 000–60 000 inimest grippi, mis oli 7–10% enam võrreldes eelnevate perioodidega. Haiglaravi vajas gripi tõttu 1946 patsienti, neist intensiivravi omakorda 212 patsienti, kellest 86% olid vanuses üle 65 eluaasta. Gripiga seotud surmajuhtumeid oli 94, kellest 95% olid vanuses üle 65 eluaasta.


Parim võimalus enda, oma lähedaste ja patsientide kaitsmiseks gripi vastu on iga-aastane vaktsineerimine. Kliinikumi töötajad, kes puutuvad kokku patsientidega, saavad end vaktsineerida tööandja kulul. Igal aastal kasvab kliinikumis personali teadlikkus vaktsineerimise osas ning vaktsineeritute arv näitab tõusutrendi. Hea näitena saab tuua arste, kellest 2017. aastal oli 75% vaktsineeritud ning õdesid, kes olid 60% ulatuses vaktsineeritud. Tervishoiutöötajate vaktsineeritus on kindlasti üheks ravikvaliteedi näitajaks. Samas on heameel, et ka tervishoiumeeskonna teised liikmed vaktsineerivad end aktiivselt ning tänaseks on meie organisatsioonis tugistruktuure, kus töötajate vaktsineerituse tase on peaaegu 100%.


Enne uut gripi hooaega saavad kõik kliinikumi töötajad enda vaktsineerida neljavalentse vaktsiini Vaxigrip Tetra´ga, mis sisaldab kahte A gripiviiruse tüve ja kahte B gripiviiruse tüve. Personali, kes puutub kokku patsientidega, vaktsineeritakse tööandja kulul. Kui Teil tekib küsimusi, pöörduge palun julgelt infektsioonikontrolliteenistuse poole.

 

Vaktsineerime ja oleme hoitud!
Infektsioonikontrolliteenistus

22. novembril tähistab 2. intensiivravi osakond oma 60. tegutsemisaastat juubelikonverentsiga Eesti Rahva Muuseumis. Konverentsile on oodatud kõik endised töötajad ning koostööpartnerid, aga ka lihtsalt intensiivravist huvitatud kuulajad.


Konverentsi kava:
11.00–11.45 Registreerumine ja kerge lõunaamps vanade tuttavatega
11.45–12.20 „Hingamiskeskuse ajalugu“, prof. emer. Arvo Tikk
12.20–12.40 „Alguses oli mikroob…“, Vivika Adamson, Piret Mitt
12.40–13.00 „Kümme kuldset aastat: kolimisest dialüüsi, ECMO, ägeda kõhu ja dekompressiivse kraniotoomiani“, Veronika Reinhard
13.00–13.20 „89–96“, Toomas Toomsoo
13.20–13.40 „Elu AITIs tänapäeval“, Kristiina Bamberg
13.40–14.00 „Hea aju vajab tugevat südant“, Olavi Maasikas
14.00–14.20 „Neuroloogilise haige toitmine“, Liivi Maddison


14.20–15.00 Juttu jätkub kauemaks tee- või kohvikruusi taga


15.00–15.20 „Kopsude mehaaniline ventilatsioon läbi aegade“, prof Joel Starkopf
15.20–15.40 „Füsioteraapia teenuse arendamine intensiivravis: kogemus Guy’s ja St Thomas haiglast Londonis“, Hedi Kähär
15.40–16.00 „Hiline isheemiline ajukahjustus aneurüsmaatilise SAHi järgselt: tekkepõhjused ja ravivõimalused“, Tõnu Rätsep
16.00–16.20 „Kui aju enam ei tööta…“, Anneli Ellervee
16.20–16.40 „Eetilised küsimused intensiivravis“, Katrin Elmet

 

Konverentsil kõlab ka tervitus kliinikumi naiskoorilt, dirigeerib Nele Valdru.

 

Osalemiseks tuleks saata e-kiri sekretär Ave Tammele See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

lk2 joonis

Kliinikumi üks pikaajalistest strateegilistest eesmärkidest on olnud aktiivravi koondamine Maarjamõisa väljale ning ravi- ja õppetingimuste kaasajastamine. Kuigi kahel viimasel aastakümnel tehtu on olnud märkimisväärne, tuleb eesolevatel aastatel lõpuni viia mitmed suured infrastruktuuri projektid. Nendega kaasnevad tegevused, aga ka tulemused saavad mõjutama otseselt või kaudselt kõiki nii kliinikumi töötajaid kui ka partnereid ja patsiente. Järgnev on ülevaade juba alustatud projektidest ning nendega kaasnevatest majadevahelistest liikumistest. Projektide koondajakava on esitatud eraldi joonisel.

lk2 ehituse graafik


L. Puusepa 1a (Maarjamõisa polikliinik) kapitaalremont
Projekti tulemusena rajatakse kaasaegne tervisekeskus 20 perearsti praksisele („TÜ Kliinikumi tervisekeskuse rajamine“, europrojekt nr 2014-2020.2.04.17-0046). Lisaks koondatakse Maarjamõisa väljale Tartu ülikooli hambaarstiteaduste instituudi ja kliinikumi stomatoloogiakliiniku ruumid, tuues üle kõik tegevused Raekoja plats 6 hoone rendipinnalt. Samuti laiendatakse Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õpperuume. Projekti käigus uuendatakse ka kogu maja tehnosüsteemid. Ehitustööd toimuvad kahes etapis.
Projekti seis: ehitushange on läbi viidud ja leping on sõlmimisel.


Remondi I etapp: oktoober 2018–oktoober 2019
Remonditakse täielikult III korrus ja I–IV korruse hoone Lembitu tänava poolne külg, kus paiknesid hambaarstiteaduse instituudi ja stomatoloogiakliiniku ruumid ning IV korruse endised kirurgiakliiniku ambulatoorse osa ruumid. Viiendale korrusele ehitatakse välja hambaarstiteaduse instituudi tööruumid.


Selleks:
- hambaproteesi laborid ja üks õppeklass viiakse ajutiselt L. Puusepa 8 B-korpuse 0 korrusele endistesse apteegi ruumidesse;
- stomatoloogiakliiniku hambaravi osa viiakse II korruselt Raekoja plats 6 hoonesse;
- III ja IV korrusel töötavad perearstid viiakse ajutiselt L. Puusepa 6 hoone vabadesse ruumidesse;
- rentnik Kaitseressursside Amet viiakse L. Puusepa 8 F-korpuse I korrusele.


Pärast I etapi valmimist:
- osa L. Puusepa 1a II korrusel ja L. Puusepa 6 majas töötavatest perearstidest asuvad L. Puusepa 1a remonditud III korrusele;
- peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut liigub II korruselt III korrusele;
- androloogiakeskus liigub IV korruselt II korrusele endistesse stomatoloogiakliiniku ruumidesse Lembitu tänava poolses küljes;
- hambaproteesi laborid ja õppeklass liiguvad L. Puusepa 8 hoonest tagasi L. Puusepa 1a III korrusele;
- ülikooli perearstikeskus liigub I korruselt III korrusele;
- kaitseressursside amet liigub L. Puusepa 8 hoonest tagasi L. Puusepa 1a I korrusele ülikooli perearstikeskuse ruumidesse.


Remondi II etapp: oktoober 2019–mai 2020
Tehakse 0–IV korrusel need tööd, mida I etapi käigus ei olnud võimalik läbi viia – remonditakse I korruse registratuur, II korruse tervisekeskuse ruumid, IV korruse remontimata pind ja lõpetatakse tehnosüsteemide rekonstrueerimine.


Selleks:
- ambulatoorne kardioloogia liigub L. Puusepa 1a hoonest L. Puusepa 8 hoone F-korpuse I korrusele;
- administratsioon liigub L. Puusepa 1a hoonest L. Puusepa 8 hoone A-korpuse II korrusele;
- II korruse perearstid liiguvad ajutistele asenduspindadele.


Pärast II etapi valmimist:
- hambaarstiteaduste instituut ja stomatoloogiakliinik liiguvad Raekoja plats 6 hoonest L. Puusepa 1a hoone IV ja V korrusele;
- perearstid liiguvad asenduspindadelt tagasi L. Puusepa 1a tervisekeskusesse.

 

L. Puusepa 8 A-korpuse 0, V, VI ja VII (tehniline korrus) rekonstrueerimine: jaanuar 2019–jaanuar 2020
V ja VI korrus rekonstrueeritakse tänapäevastele nõuetele vastavateks palatiplokkideks, tegevused 0 ja VII korrusel on seotud tehnosüsteemidega uuendamisega.
Projekti seis: ehitushanke aluseks olev põhiprojekt on valmimas.

Enne remonti ümberpaiknemisi ei toimu, kuna A-korpuse V ja VI korrus on praegu kasutuseta.


Üksuste ümberpaigutused pärast remondi valmimist:
- lastekirurgia osakond liigub F-korpuse III korruselt tagasi A-korpuse VI korrusele kuni uue lastekliiniku valmimiseni;
- pulmonoloogia osakond laieneb osaliselt A-korpuse VI korrusele;
- traumatoloogia osakond liigub A-korpuse II korruselt A-korpuse V korrusele;
- kliinikumi administratsioon liigub L. Puusepa 1a hoonest L. Puusepa 8 A-korpuse II korrusele.


L. Puusepa 8 B-korpuse I korruse ümberehitus: juuli 2018–aprill 2019
B-korpuse esimese korruse paremasse poolde (nn vana radioloogia) rajatakse ruumid südameklliiniku kliinilise füsioloogia osakonnale, mis praegu paikneb F-korpuse II korrusel väga kitsukestes tingimustes. Projekti lõppedes laieneb praeguse kliinilise füsioloogia pinnale südamekliiniku rütmihäirete osakond.
Projekti seis: ümberehitus käib.


L. Puusepa 8 söökla ja köögi laiendamine: märts 2019–veebruar 2020
Kuna töötajate arv on eelnevate uute korpuste (G, H, J, K, L) lisandumisega oluliselt kasvanud ning suureneb lastekliiniku ning kõrvakliiniku lisandudes veelgi, on vaja oluliselt parandada personali söökla suutlikkust. Olemasolevat sööklat laiendatakse juurdeehitusega B-korpuse (vana opiplokk) suunas. Selle tulemusena suureneb istekohtade arv 150-ni ning korraga saab rakendada kahte teenindusletti. Kahtlemata häirib ehitustegevus söökla toimimist ning teatud perioodiks tuleb see suisa sulgeda, kuid toitlustusteenistus töötab välja ajutised lahendused.
Projekti seis: ehitushanke aluseks olev põhiprojekt on valmimas.


Parkimismaja: märts 2019–jaanuar 2020
Täiendavate patsiendivoogude ning personali lisandumine tingib vajaduse parkimiskohtade arvu suurendamiseks. Vastavalt detailplaneeringule on selleks lahenduseks parkimismaja 432 autole viie maapealse ning ühe maa-aluse korrusega. Parkimismaja asukoht on N. Lunini 16 kinnistul, uue peasissekäigu vastas.

Projekti seis: hange on lõppenud, leping hoonestajaga on sõlmimisel.


Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapp: jaanuar 2020–juuni 2022
Kolmandas ehitusjärgus ehitatakse L. Puusepa 8 kompleksile juurdeehitused lastekliinikule (M-korpus) ja kõrvakliinikule, naistekliiniku perekeskusele ning päevakirurgia plokile (uus C-korpus), kokku ligi 34 000 m2. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (projekt nr 2014-2020.2.04.17-0071).
Projekti seis: ehitustööde riigihanke aluseks olev põhiprojekt peab valmima 2019. aasta juunis, ehituse algus on planeeritud 2020. aasta algusesse.


Ehituse alguses lammutatakse praegune C-korpus. Seal paiknevad närvikliiniku ambulatoorse vastuvõtu kabinetid viiakse üle A- ja L-korpuse pinnale, südamekliiniku ning anestesioloogia ja intensiivravikliiniku ruumid (endoteelilabor, valuravi kabinet jt) viiakse C-korpusest B-korpuse 0 korrusele, töötajate garderoobid G1-korpuse 0 korrusele). Naistekliiniku perekeskus liigub asenduspinnale.
Ehituse valmides kolib lastekliinik N. Lunini 6 hoonest M-korpusesse ja samasse kolib ka lastekirurgia osakond. Kopsukliinik laieneb A-korpuse VI korrusel lastekirurgiast vabanenud pinnale. Kõrvakliinik kolib J. Kuperjanovi 1 hoonest uude C-korpusesse, samasse kolib ka päevakirurgia vanast opiplokist. Naistekliiniku perekeskus kolib L. Puusepa 6 hoonest uue C-korpuse esimesele korrusele, samuti kolivad sinna B-korpuse 0 korruselt anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku valuravi kabinetid.

 

A-korpuse II–IV korruse ning F-korpuse rekonstrueerimise kavad täpsustuvad pärast meditsiinilinnaku kolmanda ehitusjärgu maksumuse selgumist (peale ehitushanke läbiviimist) orienteeruvalt 2019. aasta lõpuks.

 

Kliinikumi Leht

 

22. detsembril saab 20 aastat SA Tartu Ülikooli Kliinikumi asutamisest. Kahekümne aasta jooksul on juurdunud mitmed märkimisväärsed traditsioonid, millest Kliinikumi Leht ülevaate teeb.


lk8 konverents2004Kliinikumi konverents
Kliinikumi kevadkonverentsil võetakse luubi alla tervishoiukorralduse aktuaalseid küsimusi. Arutletud on võrgustamisest, eetikast, innovatsioonist, haigekassa hinnastamisest kui paljudel muudel teemadel. See on sündmus, mis tavapäraselt koondab Tartusse tervishoiukorralduse võtmeisikud.
Kliinikumi konverents on traditsiooniliselt toimunud maikuus, mil tähistatakse kliinikumi eelkäija esmamainimist.


Kliinikumi preemia
Kliinikumi preemiaga tunnustatakse väljapaistvaid eesti arstiteadlasi, kes on andnud olulise panuse oma eriala arengusse (koolkonna loomine, arstkonna koolitus, uute ravi-diagnostikameetodite loomine ja kasutuselevõtmine, väljapaistvad saavutused arstiteaduse valdkonnas), kaasa aidanud eesti tervishoiu üldisele arengule, selle maine tõstmisele üldsuse silmis, eesti inimese tervise parandamisse ning olnud ühiskonna aktiivne liige kodanikuna.
Traditsiooniliselt antakse kliinikumi preemia laureaadile üle kliinikumi kevadkonverentsil. Kliinikumi preemia anti esmakordselt välja 1998. aastal.


Ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima teadusartikli preemia
Tartu Ülikooli Kliinikum peab oluliseks ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikkuse toetamist ning eestikeelse teaduskeele arendamist, mistõttu premeerib igal aastal parimat teadusartiklit ajakirjas Eesti Arst. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest. Preemia määrab kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetus-kolleegiumi ettepanekul.
Preemia antakse laureaadile üle kliinikumi kevadkonverentsil.


Neinar Seli stipendiumid
6. märtsil 2008. aastal asutas Neinar Seli omanimelise sihtkapitali juurde meditsiini valdkonna alakapitali, soovides kaasa aidata Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiumide määramisel tuginetakse kliinikumi meditsiiniinfo keskuse poolt koostatud artiklite analüüsile.
Neinar Seli stipendiumid antakse laureaatidele üle kliinikumi kevadkonverentsil.


Enim patsientide tänusõnu pälvinud arstid
Kliinikum kogub patsientidelt nii tähelepanekuid igapäevase töö parandamiseks, kaebusi kui ka tänuavaldusi. Kord aastas tehakse patsientide poolt kirjutatud tänuavaldustest kokkuvõte ning enim patsientide tänuavaldusi saanud arstid saavad tunnustuse kliinikumi traditsioonilisel kevadkonverentsil.

Tartu ülikooli arstiteaduse tudengite poolt valitud parim arst-õppejõud ja parim hambaarst-õppejõud
Meditsiiniteaduste valdkonna Üliõpilaskogu (MVÜK) tunnustab igal kevadel parimaid õppejõude, kes juhendavad tudengeid kliinikumis.
Tunnustused antakse laureaatidele üle kliinikumi kevadkonverentsil.


Parimad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste praktikajuhendajad kliinikumis
Et selgitada välja ja tunnustada parimaid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste praktikajuhendajaid kliinikumis, viiakse üliõpilaste seas läbi küsitlus.
Tunnustused antakse laureaatidele üle kliinikumi kevadkonverentsil.


Parimad õendus- ja hooldustöötajad
Maikuus tunnustatakse õendus-, hooldus- ja sotsiaaltöötajaid tänukirjaga kutsealase aktiivsuse ja edusammude eest. Struktuuriüksuste õendusjuhid esitavad tänukirja kandidaadid. Aasta lõpus valitakse struktuuriüksustes aasta parimad õendus- ja hooldustöötajad. Kliinikutes on valmisprotseduur pisut erinev, kuid valimistel saavad osaleda enamasti kõik töötajad. Valiku kriteeriumiteks on peamiselt professionaalsed oskused ja võimed ning meeldiv suhtlemine patsientide, nende omaste ja kolleegidega.


Kliinikumi teadustööpreemia
Kliinikumi teadustööpreemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Preemiat antakse välja alates 1999. aastast.


Kliinikumi arendusfond
Kliinikumi arendusfond on moodustatud juhatuse koolituskulude eelarve osana täiendavate võimaluste pakkumiseks kliinikumi töötajate arendamiseks. Arendusfondi suuruse otsustab juhatus ja kinnitab nõukogu.
Arendusfondi vahenditest finantseeritakse eelkõige kliinikumi põhitegevusega seotud pikemaajalise tegevuskavaga või kalendriaastaks määratud eelistatud valdkondade kulusid.

 

Teadustööks vaba aja võimaldamine
Arst-õppejõud ja arstid saavad vastavalt tööandja juures kehtestatud korrale viie aasta jooksul kuni viis kuud järjest vaba aega, et pühenduda ainult teadus- või õppe- ja teadustööle, eelkõige väitekirja kirjutamiseks või välismaal stažeerimiseks. Kollektiivlepingu järgi säilitatakse selle aja eest keskmine töötasu.

 

Doktoritöö kaitsnud kliinikumi töötajad
Alates 2003. aastast tunnustab kliinikum doktoritöö kaitsnud kolleege rahalise preemiaga.


Doktorandistipendium
2015. aasta sügisest annab Tartu Ülikooli Kliinikum iga õppeaasta alguses välja kuni kaks doktoritöö stipendiumi. Stipendiumi eesmärk on soodustada teadustöö tegemist ning seda saavad taotleda kliinilistel erialadel arstiteaduskonna doktorantuuris õppivad ja kliinikumis töötavad arst-residendid ja arst-õppejõud ning arstid. Täiskoormusega õppiv doktorant saab stipendiumi kuni töö valmimiseni, ent mitte kauem, kui on nominaalne õppeaeg.


Parim kolleeglk9 kolleegipreemia
Toomaks esile häid arstide vahelisi kollegiaalseid suhteid asutas kliinikum eetikakomitee eestvedamisel 2016. aastal Parima Kolleegi preemia. Preemiad antakse üle kliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühisel aastalõpu kontserdil. Preemia väljaandmise idee sai alguse kliinikumi eetikakomiteesse kuuluvalt dr Ain Kaare ettepanekust, mistõttu valis esimesed parimad kolleegid just eetikakomitee. Edaspidi nimetavad laureaadid ise järgmised parima kolleegi tiitli saajad.
Parima kolleegi tunnustus antakse üle kliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühisel aastalõpu kontserdil.

Kliinikumi ja teaduskonna ühine aastavahetuse kontsert
Jõulude eel detsembrikuus toimub kliinikumi ja meditsiiniteaduste valdkonna ühine aastalõpu kontsert, kus lisaks muusikalisele elamusele antakse üle erinevaid tunnustusi ja vaadatakse kolleegidega tagasi mööduvale aastale.

 

Kliinikumi Leht
Üksteist korda aastas ilmub kliinikumi häälekandja – Kliinikumi Leht. Üheteistkümne numbri seas tuleb eritähelepanu pöörata aprillilehele, mis on naljakuule omaselt vimkadega.


Mälestusraamatute sari
Kliinikumi elulugude sarjas on ilmunud prof Ants Rulli, prof Arvo Tiku, prof Karl Kulli ja dr Heino Noore elulood.

lk7 Kai JoemetsHematoloogia-onkoloogiakliinikus 2017–2018 magistritöö raames läbi viidud uuringust selgus, et emotsionaalselt rasketes olukordades vajab meditsiinipersonal aeg-ajalt kõrvalist tuge. Eriti oluliseks peetakse seda just laste ja noorte haiguse või surma puhul, ehk olukordades, kus elu tundub väga ebaõiglane. Uuringust selgus, et personalil on vajadus rääkida emotsionaalselt rasketel teemadel ning tegeleda ilmnenud tunnetega. Väga oluliseks peeti kolleegide ja lähedaste toetust.


Emotsionaalselt on kõige raskem surmateema. Surmaga ei tulda tihti toime ning erinevatel põhjustel kardetakse sellest rääkida. Vahel arvatakse, et surmast rääkimine võtab ära lootuse. Eriti rasked on juhtumid, kui sureb noor patsient või laps. Pole vahet, kas surm saabub traumajärgselt või raske haiguse tõttu. Need juhtumid tekitavad alati tohutu tunnete laviini, põhjustades vähemal või rohkemal määral leina ka personalis. Personal peab toetama surija lähedasi ja samal ajal toime tulema oma tunnetega, mis mõnikord võib vallandada tugeva kriisi.


Personali toevajadus on ilmnenud ka keeruliste töösituatsioonide ja konfliktsete olukordade puhul. Iga läbi töötamata kriis tekitab töötajas pingeid ja lahendamata pinged võivad lõpuks viia täieliku läbipõlemiseni.


Personali emotsionaalseks toetamiseks ja läbipõlemise vältimiseks on erinevaid võimalusi. Tänavu toimunud haiglakaplanite konverentsil (15th Consultation of the ENHCC "Nurturing Spirituality in Healthcare Chaplaincy") tõi kaplan Gudrun Rosén näite Uppsala ülikooli haiglast, kus haigla kaplanaat korraldab personalile regulaarselt individuaalseid ja rühmanõustamisi emotsionaalselt raskete juhtumitega toimetulekuks. Roséni sõnul aitavad nõustamised personalil näha rasket olukorda erinevatest vaatenurkadest ning selle abil maandada tööstressi. Hingehoidlik tugi aitab vältida personali läbipõlemist, mis omakorda avaldab mõju patsientide ravikvaliteedile.


Eelmise aasta novembrikuust alates on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendi info- ja tugikeskuses toimunud regulaarsed rühmanõustamised surma ja kriisi teemadel. Tänavu alustati individuaalse ja juhtumipõhise rühmanõustamise pakkumist ka personalile. Nõustamisi viib läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi sotsiaaltöötaja ja hingehoidja Kai Jõemets. Sobivaid aegu on võimalik kokku leppida e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja telefoni teel: +372 5331 8604. Hingehoidja poole võib alati pöörduda ka isikliku murega.


Kai Jõemets

lk7 Marko TreierTartu linn korraldab koos kliinikumiga täiskasvanutele välitreeninguid, et aidata tartlastel muuta oma tervisekäitumist sportlikumaks ning julgustada neid kasutama kodulähedasi treenimisvõimalusi linna rajatud spordiväljakutel. Treeninguid viib läbi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku füsioterapeut Marko Treier, kes ootab huvilisi kuni 15. oktoobrini igal esmaspäeval kell 18.30–20.00 Anne kanali äärsel välijõusaali platsil. Välitreeningud on linnarahvale tasuta.


Kliinikumi Leht uuris treeningute kohta lähemalt.


Kuidas teile tundub, kas linna korraldatud välitreeningud on spordihuviliste seas oma koha leidnud?
Hea meel on tõdeda, et on välja kujunenud püsikäijad. Enamasti on treeninggrupi suurus umbes 10 inimest.


Kuidas on välitreening üles ehitatud ehk mida te pooleteise tunni sees teete?
Alustame soojenduseks dünaamiliste venituste ning aktivatsiooniharjutustega. Põhiosaks on jõuharjutuste ringtreening, eraldi ka väike kehatüveharjutuste plokk ning lõpetuseks venitus- ning lõdvestusharjutused.


Kes on treeningutele oodatud?
Treeningutele on oodatud kõik!


Kas erineva ettevalmistuse ja tasemega treenijad ei hakka teineteist segama?
Treeningu põhiosa on üles ehitatud nii, et igaüks saab seda teha omas tempos, ning algajad saavad kindlasti rohkem juhendamist.


Millised on tartlaste lemmikharjutused?
Lemmikharjutused kipuvad olema ikka, mis on juba tuttavad varasemast nagu näiteks kätekõverdused. Omalt poolt julgustan inimesi tegema mitmeid harjutusi, mis sageli jätavad liiga raske mulje ning mida omal käel ei proovita, näiteks lõuatõmbed. Kõik muidugi kohandatud kujul vastavalt treenija võimekusele.


Kuidas sattusite just teie tartlasi treenima?
Pakkumine tuli kliinikumi poolt. Kuna olin ise mitmeid aastaid välijõusaale kasutanud, tekkis huvi ka juhendada.


Mis spordiala teile endale kõige südamelähedasem on?
Olen ise kergejõustiku ja tantsu taustaga, kuid hetkel võib öelda, et mulle meeldivad eelkõige jõu- ja osavustreeningud.


Kui peaksite nimetama 3 nõuannet, mida inimesed saaksid enda tervise heaks teha, siis mis need oleksid?
Piisav ja regulaarselt uni (7–9h), mitmekülgne tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ning jõukohane treening. Usun, et kui neid punkte natukenegi jälgida, on võimalik enda tervislikku seisundit oluliselt parandada.

lk8 AmsterdamKliinikumi arendusfondi toel avanes allakirjutajal suurepärane võimalus osaleda 27.–29. juunil Amsterdamis toimunud koolitusel „Developmental Neuropathology“.


Sel teemal koolitusi eriti palju ei korraldata, seda enam oli rõõm sellel osaleda. Kolm päeva kestnud ning peamiselt arengulist neuropatoloogiat hõlmava koolituse moodustasid seminarid ja praktiline töö histoloogiliste preparaatidega. Kursusel osales 36 inimest, kes olid kokku tulnud praktiliselt igast maailma nurgast. Kursuse väiksus andis suurepärase võimaluse tihedaks suhtluseks lektorite ja osalejate vahel. Samuti olid igapäevased erilisemate juhtude arutelud väikestes gruppides kasutades mitmepealist mikroskoopi.


Õppejõududeks arengulise nauropatoloogia tunnustatud eestvedajad – Homa Adle-Biassette; Annie Laquerriere, Jeffrey A. Golden, Hans H. Goebel jt. Iga kursusel osaleja sai põhjaliku kokkuvõtte erinevatest haigusjuhtudest kui ka raamatu „Developmental Neuropathology“ teise trükki, mille koostamisel osalesid ka kursuse peamised lektorid (dr H. Adle.Biassette, dr J. A. Golden jt.).


Teemade valik hõlmas peamiselt normaalset aju arengut, neuraaltoru defekte, keskjoone defekte ning ajutüve ja väikeaju arengurikkeid, vähemal määral ka rakkude migratsioonihäireid, demüeliniseerivaid haiguseid, metaboolseid haiguseid ning traumasid.


Lisaks teoreetilisele poolele arutati praktilise tööga seonduvat: kuidas parandada fiksatsiooni? Milliseid erivärvinguid kasutada? Milline oleks ikkagi parim väljalõiketehnika? Millal on materjali piisavalt? Millal saata referentskeskusesse? jne.


Peab tõdema, et üldiselt on patoloogiateenistuses püütud aju malformatsioonide puhul ka praegu jälgida võimalikult palju suure kogemustega keskuste soovitusi, mida edaspidi jätkame. Kuna loodete aju puhul on fikseerimine üheks aeganõudvaks ja probleeme tekitavaks osaks, siis kindlasti leiab proovimist kursusel saadud fikseerimissoovitus. Samuti andis tuge arusaam, et diagnostiliste probleemidega maadlevad ka tippkeskused ning haruldaste malformatsioonide käsitlus vajab aega ja erinevate osapoolte (klinitsist, geneetik, radioloog, patoloog) koostööd, mis meil toimib küllaltki hästi.

 

Liis Salumäe
Patoloogiateenistus

Tartu Ülikooli Kliinikum on alates 1. maist 2015 tubakavaba haigla, soovides kujundada nii tervislikku ravi- ja töökeskkonda. Tänaseks on üle kolme aasta olnud kliinikumi ruumides ja territooriumil hoonetest 30 meetri raadiuses suitsetamine keelatud (keeld kehtib ka e-sigarettide kohta). Suitsuvaba keskkonna kehtestamisel on kliinikum võtnud vastutuse selle eest, et edendada tervist ja ennetada haigusi.


suitsetajate osakaal tootajate seasKuuludes Ülemaailmse Tubakavabade Tervishoiuteenuste Võrgustikku (Global Network for Tobacco Free Healthcare Services, GNTH), on kliinikumi üheks ülesandeks hinnata suitsetamise levimust oma haigla töötajate seas. Selle aasta kevadel (28.03–18.04.2018) läbi viidud uuringu tulemused andsid põhjust olla uhke suitsetamise levimuse vähenemise üle kliinikumi töötajate seas. Küsitluses koguti andmeid suitsetajate ja teiste tubakatoodete (sh e-sigarettide) kasutamise kohta töö ajal ning selles osales 17 kliinikut ning 21 teenistust. Tulemusi võrreldi 4 aastat varem (2014. a) läbi viidud küsitlusega, mil suitsetamine ei olnud veel kliinikumis ametlikult keelatud.

 

suitsetajad ametiryhmade kaupaKüsitluse tulemusi analüüsis tubakavaba haiglakeskkonna töörühm kliinikumis, kuhu kuuluvad dr Ülle Ani, dr Tiia Piho, Carine Gross, Evelyn Evert, Marju Meus, Riina Tiido, Margarita Milihhina ning Jane Freimann. Tulemuslikkus (92% kliinikumi töötajatest on mittesuitsetajad, vt joonis) andis töögrupile positiivset ja julgustavat tagasisidet, et kliinikum saaks võtta veelgi suurema rolli tubakavaba ravi- ja töökeskkonna edendamisel. 

 


Tubakavaba haigla kuldtase ja üle-eestilise tubakavaba haiglakeskkonna koordineerimine
Tartu Ülikooli Kliinikum kuulub Maailma Terviseorganisatsiooni poolt ellu kutsutud rahvusvahelisse võrgustikku (International Network of Health Promoting Hospitals (HPH)), mille üheks suunaks on tubavakavaba haiglakeskkonna loomine. Alates 2017. aastast on Tartu Ülikooli Kliinikum üle-eestlilise töörühma „Tubakavaba haiglakeskkonna loomine“ koordinaator.


Tubakavaba haiglakeskkonna loomiseks on väljatöötatud nii strateegiad, tegevuskavad kui ka mõõdikud. Edusammude mõõtmiseks eristatakse kolme taset – kuld, hõbe ning pronks. Kliinikumile on omistatud hõbetase, ent kevadisi uuringutulemusi arvesse võttes on kliinikum võtnud eesmärgi taotleda tubakavaba haigla kuldtaset.


Töörühma kuuluvate Jane Freimanni ja Margarita Milihhina sõnul on püstitud eesmärk saavutatav ning tegevused selle nimel juba alanud. „Juunikuus toimunud rahvusvahelisel HPH konverentsil käies saime kinnitust, et oleme liikumas õiges suunas ning kuldtasemele jõudmine ei ole võimatu,“ selgitavad Jane ja Margarita. Üks põhilistest muudatustest, mis kliinikumi kuldtasemest lahutab, on suitsuvaba territooriumi laienemine ka parklatesse. Jane ja Margarita toonitavad ka, et kuldtaseme saavutamine ei tähenda, et võib loorberitele puhkama jääda. Kuldtaseme saavutanud haiglad tegelevad igapäevaselt suitsetamisest loobumise alase teavitustööga. Näiteks kaasatakse parklatesse vabatahtlikud või tudengid, kes viivad järjepidevalt teavet suitsetajani – haigla juures olevast tubakatoodete keelutsoonist, tervisekahjudest ning loobumisvõimalustest.


Kliinikumis on olemas tugivõrgustik neile, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Töötajatel on lisaks nõustamisteenusele võimalik pöörduda ka kopsuarsti vastuvõtule, kus vajadusel määratakse sobiv toetusravim, mille kulud katab kliinikum. Kuna nõustamisteenus on praegu kättesaadav ainult kopsukliinikus, on töörühma poolt tehtud ettepanek korraldada suitsetamisest loobumise rühmanõustamisi töötajatele ka L. Puusepa 8 patsiendiinfo ruumis.


Tubakavaba haiglakeskkonna töörühm on lisaks töötajate toetamisele seadnud eesmärgiks informeerida rohkem ka patsiente suitsetamisest loobumise vajadusest. Eriline fookus seatakse plaanilistele operatsioonidele tulijatele, et toetada nende loobumist vähemalt 6–8 nädalat enne operatsiooni ja vähendada sellega tüsistuste esinemise võimalust.

 

Kliinikumi Leht



Jane Freimann, Tubakavabade Haiglate Võrgustiku koordinaator Eestis: Tervishoiuasutustel on suurepärane võimalus võtta endale suurem roll nii töötajate kui ka elanikkonna tervise edendamisel. Eestis on oluline suurendada tubakavaba normi ning teha sellealast teavitus- ja ennetustööd. Lisaks teistele sihtgruppidele on oluline jõuda laste ja noorteni, et nemad ei alustaks tubakatoodete tarvitamisega. Tubakavaba haiglakeskkonna saavutamises ja ennetustöös on peamised töövahendid mitte keelamine, vaid teavitamine, positiivsete näidete esiletoomine ja edusammude tunnustamine.

04.-05.06.18 toimus Londonis allergiateemaline Imperial College of Science Technology & Medicine poolt korraldatud kursus.


Käsitleti ravimallergiate nahaväljendusi, fotodermatoose, urtikaariat, mastotsütoose, kontaktdermatiiti, toiduallergiaid, ekseemi, hereditaarsete ja omandatud angioödeemide käsitlust ja ravi ning atoopia silma- ja lauväljenduse käsitlust ning ravi.


Eesti väikese populatsiooni tingimustes jääb harvaesinevate dermatooside diagnostika- ja ravikogemus väheseks, suuremad riigid saavad endale lubada diagnoosipõhiseid keskusi ja uurimisgruppe, mistõttu osalemine sarnastel kursustel on igati arendav.


Laiemat lugejaskonda puudutav teema on tõenäoliselt ravimallergiate nahaväljendused.


I tüüpi reaktsioonidena on tuntud urtikaaria, angioödeem, anafülaksia.


IV tüüpi reaktsioonide hulka kuuluvad makulopapulaarne eksanteem, kontaktdermatiit, Steven Johnson (SJS) sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), fikseeritud ravimlööve ja akuutne generaliseerunud pustuloos.


Kõige sagedasemateks on IV a tüübi reaktsioonid: kontaktdermatiidid, mis avalduvad allergeeni otsesel kontaktil nahale (näiteks parabeenid kreemide koostisosana jne). Järgnevad fikseeritud ravimlööbed, mis avalduvad ümara piirdunud roosakaspruunika laigu/laikudena, mille pinnal võib mõnikord esineda ka ville. Fikseeritud ravimlöövete peamised põhjused on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, antikonvulsandid, antibiootikumid, kontratseptiivid.


IV b reaktsioonina on tuntud makulopapulaarne eksanteem koos eosinofiiliaga.


Tõsiste allergiliste reaktsioonide kõrge riski kõige sagedasemad ravimid on antikonvulsandid, allopurinool, sulfoonamiid/sulfasalasiin, dapsoon, antibiootikumidest tsiprofloksatsiin ja amoksitsilliin ning mittesteroidsetest põletikuvastastest ravimitest diklofenak.


DRESS (Drug Rash Eosinophilic Systemic Symptoms), mille sagedus on 1/100…1/1000 aasta kohta, suremus küündib kuni 15%-ni. Reaktsioon algab 1–6 nädalat ravi alustamisest palavikuga üle 38.5 C, lümfisõlmede suurenemise ja eosinofiiliaga. Iseloomulik on näo turse ning rohke ja ulatuslik papuloos-urtikariaalne lööve, mõnikord ka purpura. Kaasneda võivad maksa, neerude, südame ja kopsude tüsistused. DRESS ravis on siiani vastakad soovitused süsteemse steroidi kasutamisel. Põhjuseks hepatiidi relapsi oht steroidi annuse langetamisel.


IV d reaktsioonina tuntud AGEP (Acute Generalised Exanthematous Pustulosis) algab samuti febriilse palavikuga ning ulatusliku erüteemiga, mille foonil on mittefollikulaarsed peened steriilsed pustulid. Pustulite deskvamatsioon toimub 4–10 päevaga. Iseloomulik on leukotsütoos ja neutrofiilia. Limaskestade haaratus kas puudub või on minimaalne ning siseorganite kahjustust ei kaasne.


Stevens Johnson sündroom hinnatakse ümber toksiliseks epidermaalseks nekrolüüsiks, kui nahapinna haaratus on üle 30%. Tegemist on kõrge suremusega (arvutatakse SCORTEN severity-of-illness score alusel) harva esineva mukokutaanse lööbega koos hilisema epiteeli irdumisega.


Stevens Johnson/TEN diagnoosimine reeglina raskusi ei valmista, kuid lööbega ja üldsümptomitega patsientide puhul peaks mõtlema diferentsiaaldiagnostiliselt ka DRESS (tagasihoidlikuma väljenduse korral nn mini DRESS) ja AGEP võimalusele.

 

Heli Raudsepp
Arst-õppejõud dermatoveneroloogia erialal
Nahahaiguste kliinik

6. september, Kirjanduse otsingu strateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine
13. september, Kirjanduse otsing kliinikumi tõenduspõhise meditsiini andmebaaside põhjal (EBM Reviews, Medline OVID, PubMed Clinical Queries)
20. september, Hea uurimisküsimuse moodustamine
4. oktoober, Baaskoolitus kliinikumi andmebaaside kasutamiseks ja tõenduspõhise meditsiini informatsiooni leidmiseks ning hindamiseks
17. oktoober, Mis on infokirjaoskus? Põhimõisted ja päringu (infootsingu küsimuse) ülesehitamine ning teostamine erinevate andmebaaside näitel
18. oktoober, Kuidas hinnata teadusuuringuid? Ülevaade metoodikast
24. oktoober, PICO küsimuse koostamine ja kirjanduse otsing erinevates andmebaasides. Tulemuste tõenduspõhisuse hindamine
7. november, Baaskoolitus kliinikumi andmebaaside kasutamiseks ja tõenduspõhise meditsiini informatsiooni leidmiseks ning hindamiseks
14. november, Ovid MD
20. november, Micromedex. CareNotes System (patsiendiinfo andmekogu)
28. november, UpToDate
29. november, Viitehaldustarkvarad – Zotero, Mendeley, Endnote
4. detsember, Vabatarkvara PubMed
5. detsember, OVID andmebaasid Medline, EBM Collection, OvidMD, LWW ajakirjad ja raamatud

Koolitused toimuvad meditsiiniinfo keskuses L. Puusepa 2 ruum 123.


E-kursused:
1. oktoober–23. november, E-kursus "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõisted"
1. oktoober–2. november, E-kursus "Abivahendid parema otsistrateegia ülesehitamiseks ja eelkontrollimiseks"
1. oktoober–2. november, E-kursus "Otsingu strateegia ülesehitamine meditsiinialase teaduskirjanduse andmebaasides"


Kursustele registreerimine See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 731 8185
Lisateave kursuste kohta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 731 8186
http://www.kliinikum.ee/infokeskus


Meditsiiniinfo keskus

lk6 Reimand Tiia TennusMaikuu esimestel päevadel kohtusid Reykjavíkis Põhjamaade Lootemeditsiini Võrgustikku kuuluvad eriala spetsialistid. Kliinikumist osalesid kohtumisel arendusfondi toel doktorid Kai Muru, Tiia Reimand, Eve Vaidla ja Elvira Kurvinen. Veel osalesid kliinikumist günekoloogid Kristiina Rull, Eva-Liina Ustav ja Ele Hanson. Nimetatud võrgustik loodi 2014. aastal koostöö arendamiseks Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island) ning Baltimaade (Eesti, Läti ja Leedu) vahel. Riikidevahelise koostöövõrgustiku eesmärk on tuua günekolooge, meditsiinigeneetikuid, neonatolooge, lastekirurge, lastekardiolooge, radiolooge ja nende teadmisi teineteisele lähemale. 


lk6 Muru Kai TennusSeekordse õppekogunemise põhiteemadeks olid mitte-invasiivne sünnieelne skriining ja diagnostika, genoomi analüüsid sünnieelses diagnostikas, preeklampsia ja üsasisese kasvupeetuse skriining ja jälgimine raseduse ajal, preeklampsia geneetika, eetilised aspektid sünnieelsetest uuringutest lähtuvalt ning teadusuuringute koordineerimine erinevate riikide vahel.


Dr Kai Muru sõnul, kes on osalenud juba mitmel õppekogunemisel enda doktoritöö oponendi kutsel, on lootemeditsiin väga kiiresti arenev eriala, sest diagnostika võimalused pole kunagi varem olnud nii head. Seetõttu peab tema sõnul ka erialaseid teadmisi ühendama ning mõtlema nii eriala õpetamise kui ka erialakeskuste loomise peale. „Kuna Eesti on rahvaarvult väike ning sünnieelsetel uuringutel ilmnevaid geneetilisi haigusi ja arengurikkeid, mida oleks võimalik üsasiseselt ravida, on ikkagi vähe, on naaberriikide koostöö väga oluline,“ lisab dr Tiia Reimand. Tema sõnul on mõni haigus nii haruldane, et selle ravimine olekski mõttekas näiteks vaid ühes Põhjamaade Lootemeditsiini Võrgustiku riigis.


Dr Reimand kinnitab, et võrgustikus võetakse Eestit kui võrdset partnerit ning kliinikumi lootemeditsiin on samal tasemel Põhjamaadega: „Oleme oma geneetiliste uuringute võimalustega võrdsed näiteks Taaniga. Samas ei eelda meist suuremad Põhjamaad, et hakkame pakkuma ekspertkeskuse teenust.“


Küsimuse peale, mil määral saab loodet emaüsas ravida, vastab dr Kristiina Rull, tegelikult tehakse loodetele juba ka üsasiseseid operatsioone. „Eestis sellele perspektiivi ei ole, aga Euroopas on erinevaid keskuseid, kus vastavalt diagnoosile tõepoolest saab juba ka loodet opereerida,“ selgitab dr Rull. Ka Põhjamaades tehakse vaid teatud loote operatsioone, näiteks nii kopsu kui ka põie šuntimisi.


Kliinikumi lootemeditsiini keskus
Kuna lootemeditsiin ei hõlma ainult loodet, vaid sinna kuulub ka ema ning kaudselt ka nii pere kui ka ühiskond, on kliinikumis soov luua multidistsiplinaarne keskus, kus toimuks nii diagnostika, loote ravimine, nõustamine kui ka ema diagnoosi ja raviga tegelemine.


Doktorid Reimand, Muru ja Rull on ühel meelel, et arengu- või geneetilise häire ilmnedes on kõige olulisem kommunikatsioon. „Selleks ongi vaja keskust, kus tulevased vanemad istuvad laua taga koos kõigi eriala esindajatega, mitte ei pea käima mitmel vastuvõtul ning kuulma informatsiooni erinevatest allikatest. Me peame hoolitsema selle eest, et patsiendid mõistaksid diagnoosi, ravivõimalusi ning oskaksid edasisi otsuseid teha parimal viisil nii enda kui ühiskonna suhtes. Näiteks, kui sünnieelselt diagnoositakse oodataval lapsel arenguhäire või geneetiline haigus, peab vanem saama võimaluste piires info prognoosist, milliseks kujuneb lapse vaimne ja füüsiline tervis, ravivõimalustest ja -kulust ning mida haige lapse hooldamine toob kaasa perele,“ rõhutab dr Reimand. „Lisaks saame me koostöösuhete kaudu suunata edaspidi vajadusel ka enda patsiente ravile võrgustikuriikidesse. Ehk et me ei ole enam üksi haruldaste geneetiliste haigustega,“ lisavad doktorid.


Üks nii kliinikumi kui ka terve võrgustiku eesmärke on uuringud. Dr Kristiina Rulli sõnul on esmatähtis osaleda Põhjamaade võrgustiku ühisuuringutes, sest isegi naaberriikides ei ole uuringute jaoks piisava arvu patoloogiatega looteid ega emasid.


Patsientide omavaheline suhtlemine Põhjamaade Lootemeditsiini Võrgustiku üleselt võiks olla samuti üks tulevikueesmärke. See võimaldaks arenguhäire või geneetilise haiguse diagnoosi saanud vanematel omavahel suhelda ja kogemusi vahetada. Sagedasemate geneetiliste haiguste puhul selline perede kogemusnõustamine on Eestis igapäevapraktikas juba levinud.


Järgmine Põhjamaade Lootemeditsiini Võrgustiku õppekogunemine toimub 2019. aastal Norras ning võib juhtuda, et lähiaastatel tuleb ka Eestil lootemeditsiini tippspetsialiste võõrustada.

 

Helen Kaju

lk3 kompuutertomograaflk3 rontgenaparaat

27. juuni oli radioloogiakliiniku jaoks erilise tähtsusega, kuna sel päeval avas tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christoph Eichhorn erakorralise meditsiini osakonnas kaks uut ja innovaatilist seadet – kompuutertomograafi ja röntgenaparaadi. Seni erakorralise meditsiini osakonnas töötanud röntgenaparaat seati sisse omakorda kopsukliinikus, mis tähendab, et nüüdsest on kõik kliinikumi röntgeniseadmed digitaalsed ning analoogaparaatide ajastu on lõppenud.


Alustades otsast peale, tuleb esmalt esile tõsta erakorralise meditsiini osakonna uue kompuutertomograafi Siemens Somatom Force ostu. Tegemist on Põhjamaade kõige kiirema kompuutertomograafiga, näiteks teeb see vähem kui poole sekundiga tiiru ümber patsiendi ning protseduuri tulemusel luuakse pilt kogu töötavast südamest. Kuna masinal on kasutusel parim kaasaegne tarkvara, on pilt selge ja täpne. Teiseks tähendab uue aparaadi kiirem ülesvõtte tegemise aeg madalamat kiirgusdoosi ning ka kontrastaine väiksemat kogust. „Lisaks sellele, et patsiendi jaoks muutub diagnostika protsess kiiremaks, on sel edaspidi vähem kõrvalmõjusid, mis paraku kontrastaine kasutamisega kaasnevad,“ selgitas radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves.


Teine seade, mida minister Riina Sikkut avama tuli, oli erakorralise meditsiini osakonna uus röntgenaparaat, mille kõige suurem uudsus seisneb selles, et võimaldab teha 3D-röntgenpilte neile traumahaigetele, kellel tavapiltidel murdu nähtavale ei tule. Baltikumis on see seade esimene ning Soomes on selline aparaat töös olnud paar nädalat. Radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilvese sõnul on sellises konfiguratsioonis röntgeniaparaat, nagu see on kliinikumis, aga esimene Baltikumis ja ka Soomes. „Suurim muutus, mida uus seade võimaldab, on röntgenülesvõtte tegemine patsiendile tavaasendis, mis lisaks patsiendi mugavusele, annab arstidele infot luude ja liigeste asendist koormuse all, näiteks seistes,“ tutvustas Pilvi Ilves. Ta lisas, et korraga saab teha suuremahulise ülesvõtte, näiteks piki jalga või seljast, sest väikesed ülesvõtted liidetakse tervikuks kokku. Ühtlasi on võimalik ülesvõte liigestest või luudest kohe töödelda ka 3D-kujutiseks,“ selgitas dr Ilves. „Kindlasti ei hakata seda tegema kõikidele patsientidele, 3D-kujutisega vastuseid on vaja ennekõike keeruliste haigusjuhtude ravimiseks. Uuel aparaadil on ka läbivalgustusfunktsioon, mida on vaja kasutada juhtudel, kui erakorralisel patsiendil on näiteks neelamishäired. Maakonnahaiglatesse selliseid aparaate enam soetatud ei ole,“ rääkis radioloogiakliiniku juhataja. Uus röntgenaparaat on varustatud ka UPS seadmega, mis välistab tööseisakud elektrikatkestuste ajal.


Lisaks uuele kompuutertomograafile ning röntgenaparaadile, vahetas radioloogiakliinik ka erakorralise meditsiini osakonna ultraheliaparaadid välja kaasaegsemate vastu. Uue, E9 ultraheliaparaadiga tehakse edaspidi kõik erakorralised uuringud erakorralise meditsiini osakonnas. Lisaks soetati uus mobiilne ultraheliaparaat, millega minnakse vastavalt vajadusele kas osakondadesse, intensiivravipalatitesse või operatsioonituppa.


Küsimuse peale, kuidas kogu uus tehnika erakorralise meditsiini osakonda ära mahub, tõi radioloogiakliiniku füüsik Andrus Aavik välja, et koostöö EMOga on olnud äärmiselt meeldiv ja lahendustele orienteeritud. „Tegelikult leidis osakond meile ruumi juurde ning viimased kaks kuud on möödunud remonttööde tähe all,“ ütles Andrus Aavik.


Avamise päevaks oli remont lõpetatud, seadmed paigaldatud, personal koolitatud. Pilvi Ilvese sõnul võidavad ennekõike patsiendid, kuna protseduuride tegemise aeg kiireneb, kujutised on selgemad ja täpsemad, mis omakorda on kvaliteetsemate ja täpsemate diagnooside aluseks. Intervjuu lõppedes rõhutasid nii kliiniku juhataja kui ka Andrus Aavik, et on tänulikud tehnika- ja majandusteenistusele, erakorralise meditsiini osakonnale, kes muutused ellu viia aitasid, ja kliinikumi juhatusele, kes on julgenud panustada uude tehnoloogiasse. Nüüd on uuendatud kõik erakorralise meditsiini osakonnas kasutusel olevad radioloogilised seadmed.

 

Kliinikumi Leht

lk5 EuroEchoTartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise füsioloogia osakonna arstid dr Külliki Karu ja dr Marion Ploovits ning õed Liis Valkonen ja Liina Männiksaar võtsid 6.–9. detsembrini osa Lissabonis toimunud kongressist „EuroEcho – Imaging 2017“. See on Euroopa Kardiovaskulaarse Piltdiagnostika Ühenduse aastakongress (EACVI), mille sihtrühmaks on nii arstid kui ka ehhotehnikud/õed.


Kongressil oli võimalus osaleda mitmetes paralleelselt toimuvates praktikumides, loengutes, presentatsioonidel, aruteludes ja sümpoosiumides. Näitusealal demonstreeriti uudset tehnoloogiat, näiteks uuringute salvestamise tehnikat. Kõikidel päevadel oli võimalik valida mitmete eri loengute vahel. Igapäevaselt ehhokardiograafia pilte salvestavate õdedena keskendusime peamiselt õppesessioonile, kus räägiti kvaliteetsete piltide salvestamisest ja diagnostika interpreteerimisest.


Ehhokardiograafias on oluline osata salvestada kvaliteetseid pilte, kust saaks täpset infot patsiendi südame seisukorrast. Seetõttu osalesime ka loengutes, kus õpetati klapipatoloogiate, vatsakeste ja kodade piltide salvestamist ning mõõtmist. Südame parameetrite normid muutuvad seoses tehnoloogia arengu ja pideva teadustöö tulemusena, mistõttu peavadki spetsialistid end pidevalt täiendama.


Saime uusi teadmisi järjest enam kasutusele võetava müokardi deformatsiooni analüüsi (Strain) kohta, mis võimaldab mitteinvasiivselt hinnata vasaku vatsakese müokardi funktsiooni ja intraventrikulaarset asünkroonsust. Strain tunneb ära vasaku vatsakese seina aktiivse ja passiivse osa, mis ei ole visuaalselt hinnatav. Igapäevatööd tehes kasutame Strain uuringut hematoloogiliste patsientide südamefunktsiooni hindamiseks enne ja pärast kardiotoksilist keemiaravi.


Populaarseteks sessioonideks olid ka viktoriinid. Suurima publikumenu sai portugallasest peakorraldaja, kes seostas südamehaiguseid maalikunsti meistriteostega. Küsimustele sai vastata reaalajas oma nutitelefoniga ja vastajate tulemused ilmusid suurele ekraanile.


Kongressil osales üle kolme tuhande delegaadi. Eestis nii suurejoonelisi, aga samas ka spetsiifilisi koolitusi ei korraldata. Kliinilise füsioloogia osakonna õed said kongressil osaleda tänu kliinikumi arendusfondi rahastusele.


Täname kliinikumi arendusfondi, et saime osaleda meile olulisel koolitusel!

 

Liis Valkonen, Liina Männiksaar
Südamekliinik
Kliinilise füsioloogia osakond

lk8 Liidia KiiskKuhu edasi – normaalne/tervislik toitumine ja ravitoitlustus/kliiniline toitmine?


Ravitoitlustus ehk kliiniline toitmine (ingl clinical nutrition) on interdistsiplinaarne eriala ja üks oluline ravi osa, mis hõlmab igapäevast koostööd meditsiinipersonali ja toitlustaja vahel. Viimastel aastatel on Eestis kutsekoja andmetel väga erinevate tasemetega toitumisnõustajaid, kes tegelevad elanikkonna nn tervisliku toitumisega (public health or community dietitian), kuid ei määra haiguspuhuseid dieete. Seega mitte-meditsiinilise haridusega toitumisnõustajatel ei ole pädevust krooniliste haigete nõustamiseks. Ravitoitlustamisega on tegelenud ja peavad tegelema raviarstid, kes vajadusel konsulteerivad/suunavad patsiendi eriettevalmistuse saanud dietoloogile.


Multimorbiidse haige käsitluses omab kliiniline toitmine olulist osa, kus ravitoitlustamise spetsialistid aitavad igakülgselt kaasa krooniliste haigete individuaalsel nõustamisel (1). Haiguspuhuse ravitoitlustamise organiseerimine raviasutuses on dieetõdede ja -arstide igapäevatöö, mille kõrval on vajalik tegeleda lisaks ka toitumuse ja toitumise uurimisega. Paljudes haiglates on loodud vastavad ekspertgrupid, kuhu kuuluvad ülalnimetatud tegevuste läbiviimiseks nii erialaspetsialistid kui ka kliinikute ja toitlustamisteenust osutavate üksuste dieetõed ja -arstid (clinical dietitian and food service dietitian).


Epidemioloogilistes uuringutes on leitud, et täiskasvanud elanikkonna hulgas on pooltel inimestest üks või mitu kroonilist haigust. Kardiovaskulaarhaigused ja vähkkasvajad moodustavad 46% kõikidest kroonilistest haigustest ning lisaks suureneb elanikkonna hulgas diabeedi, adipoossuse ja kroonilise neeruhaiguse levimus (2). Need muutused tingivad üha suurema vajaduse adekvaatse toitumisnõustamise järele (3).lk8 joonis


Vajadus moodustada ravitoitlustamise ekspertgrupp on kerkinud päevakorda ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Tänapäeval ei jõua suures haiglas enam üks inimene katta individuaalse ravitoitlustamise vajadust ja seetõttu on olnud suureks abiks paljude kliinikute dieetõed, logopeedid ja ravitoitlustamise erihuviga arstid, kes muretsevad patsientide ravikvaliteedi pärast. Need kolleegid erinevatest kliinikutest on olnud Ravitoitlustamise Ekspertgrupi (RTEG) initsiaatoriteks. RTEG liikmed aitavad kaasaegse, meile sobiva patsientide individuaalse ravitoitlustamise organiseerimise täiustamisel (joonis nr 1).


Kroonilise haigusega patsiendid soovivad üha enam saada põhjalikku infot ja juhiseid oma toitumise kohta statsionaaris raviarstilt või osakonna meditsiiniõelt ja hiljem kodus – selleks on vaja kindlasti erialaspetsiifilisi juhiseid. Ravitoitlustamine baseerub rahvusvaheliselt tunnustatud ja diagnoosipõhistel juhenditel, mis on aluseks dieetravi akadeemilise taseme säilitamisel ja edasiarendamisel (4; 5). Ravitoitlustamisel on meil olnud eeskujuks eelkõige Põhjamaade akadeemiliste ühenduste tegevus (https://ncpt.webauthor.com), samuti oleme kasutanud ESPEN-i ravijuhendeid (The European Society for Clinical Nutrition and Metabolism, diagnostic criteria. http://www.espen.org/education/espen-guidelines).


Ühtlustamist ja edasiarendamist vajavad dietoloogia individuaalse nõustamise protsessi kirjeldus, terminoloogia, toitumuse monitoorimine, mõõtmiste metoodika, andmete hindamine, kogumine ja analüüsimine statsionaarses ja ambulatoorses ravitegevuses (statement by the European Federation of the Associations of Dietitians, www.efad.org). RTEG liikmed saavad kaasa aidata ravitoitlustamise-alaste tegevuste koordineerimisel, milleks on kliinikumis välja töötatud ja raviasutustes kasutusel oleva dieetide süsteemi kaasajastamine, patsientide ambulatoorse ja statsionaarse nõustamise toetamine, meditsiinipersonali järjepidev nõustamine ja koolitus, kliinikute ja toitlustusteenistuse vaheline koostöö. Ravitoitlustuse infomaterjalide ja juhiste koostamine ning kinnitamine vajab edasist koostööd erialaspetsialistidega.


Kokkuvõte
Kliinikumi ravitoitlustamise strateegia järjepideval arendamisel ja koordineerimisel tuleb abiks interdistsiplinaarne ravitoitlustamise ekspertgrupp. Struktuuriüksuste personali ravitoitlustuse ja tervisliku toitumise alase teadlikkuse tõstmine toetab omakorda erinevate haigusjuhtude lahendamisel ratsionaalsete valikute tegemist, tagades patsiendi heaolu ja tervisele maksimaalse kasuliku ja minimaalse riskiga tervishoiuteenuse.


Kirjandus
1. Ryan KJ et al. The effect of intensive nutrition interventions on weight gain after kidney transplantation: protocol of a randomised controlled trial. BMC Nephrol 2014.
2. Centers for Disease Control and Prevention. Leading causes of death and numbers of deaths, by sex, race, and Hispanic origin: United States, 1980 and 2014. Health, United States 2015.
3. Gomes F et al. ESPEN guidelines on nutritional support for polymorbid internal medicine patients. Clin Nutr 2018.
4. Correia MI, Waitzberg DL. The impact of malnutrition on morbidity, mortality, length of hospital stay and costs evaluated through a multivariate model analysis. Clin Nutr 2003.
5. Porter J et al. Exploring issues influencing the use of the Malnutrition Universal Screening Tool by nurses in two Australian hospitals. J Hum Nutr Diet 2009.

 

tervextervex2

Maikuus toimus Eesti taasiseseisvumise aja suurim sõjaline õppus Siil 2018. 5. mail viidi suurõppuse raames läbi ka kriisiõppus Tervex, mille käigus harjutati masskannatanutega olukordade lahendamist Tartus.


tervex3tervex4

Õppuse stsenaariumi järgi toodi kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda Tartu, Võru ja Valga kiirabi ning kaitseväe sõidukitega pea 100 väga erineva raskusastme vigastusega õppuse patsienti. Õppuse eesmärk oli harjutada EMO ja kogu kliinikumi toimetulekut masskannatanute situatsioonis. Ühtlasi oli praktiline õppus vajalik kriisiplaanide ja reageerimisvõimekuse hindamiseks. 


Õppusel osalesid nii kliinikumi arstid kui õed, aga ka Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid.

 

Kliinikumi Leht

lk12 medinfo

 

 

Meditsiiniinfo keskuse raamatukogu on täienenud uue raamatuga ortopeedia-alasest jätkväljaandest „Instructional Course Lectures vol 67".
Ootame huvilisi tutvuma L. Puusepa 2–123.

 

 

Meditsiiniinfo keskus