Järvamaa ekskursiooni käigus külastati ka Roosna-Alliku mõisa. Foto: Tartu AL.Meeldivaks traditsiooniks saanud kevadväljasõit, seekord juba kolmeteistkümnes, viis meid seekord Järvamaale.

Esmajärjekorras külastasime rohelust täis, hoolitsetud ning kaunite kodude ja tänavatega Türi linna. Põnevusega sisenesime Eesti Ringhäälingu muuseumisse, kus ootas meid noor ja pühendunud giid Tarmo Kannik, et vaadata üle ringhäälingu ajalugu esimestest saatekatsetest kuni tänapäevani. Üle sai kuulatud hääl, mida teeb vana „kõvasträäkija", vaadatud, kuidas tegi reportaaži raadio-onu Felix Moor, käivitada eetrisegajat, proovida saatejuhi tööd ning panna pilti näitama Nipkowi kattega televiisor. Ajanappuses jäi lavastamata ühine kuuldemäng, mida oleks saanud kodus Interneti teel kuulata. Paljudki meist aga lubasid muuseumisse omal käel tagasi minna, et siis juba koos pere või sõpradega kuuldemäng sisse lugeda.

Eriliselt väärib Türi linnas vaatamist ja imetlemist Roosna-Alliku mõis, mis tänasel päeval toimib aktiivse koolimajana. Pikalt von Stackelbergidele kuulunud mõisa suurimaks väärtuseks on nn roosa ja sinine saal, kus seinu ehivad stukist modelleeritud trofeekimbud ning draperiiga kaunistatud medaljonid allegooriliste putofiguuridega.

 

Järvamaa ekskursiooni käigus külastati ka Roosna-Alliku mõisa. Foto: Tartu AL.Esialgse reisiplaani kohaselt olime nõus läbi kõndima Kodru rabamatkaraja, kuid otsustasime siiski rohketele sääskedele end söödaks mitte pakkuda. Matka asenduseks otsustasime üle vaadata Eesti Piimandusmuuseumi Imaveres. Piimanduse arengut läbi aegade ilmestasid taludes kasutusel olnud puidust piimatöötlemisseadmed, aga ka hiljem kasutusele võetud metallist koorelahutajad ja võimasinad. Reisiseltskonna erilise kiituse osaliseks said muuseumiõue müürimaalid, mis kujutasid piima teekonda saja aasta taguses Eesti talus.

Kuna päike oli alles kõrgelmtaevas ja koju sõita veel ei igatsetud, tuli ootamatu mõte külastada Ründo Mültsi. Paide Ühisgümnaasiumi viimases klassis õppivat poissi, keda EV president 2008. aastal Päinurme koduloomuuseumi rajamise eest tunnustas. Noormees hakkas juba 16-aastaselt koguma vanavara ja eakate inimeste mälestusi koduküla ja Päinurme kohta. Ründo Mülts on Eesti noorim eramuuseumi omanik.

Järvamaa on tõepoolest kena koht oma pika ajaloo, rohkete ürituste ja toredate inimestega. Neil, kes ei saanud või ei jõudnud liidu poolt korraldatud väljasõiduga ühineda, soovitame kindlasti seda kanti külastada.


Tartu AL eestseisus