Meditsiiniuuringute eesmärk on töötada välja uusi ravivõtteid, eriti ravimeid, meditsiinilist aparatuuri ning kirurgilisi tehnikaid. Tänapäeval on meditsiiniuuring asendamatu võimalus paljudele küsimustele vastuse leidmiseks. Vaatamata senisaavutatud edule on endiselt hulgaliselt teemasid, mis vajavad uurimist, näiteks haiguste põhjused ja ravi.

Uurimiseetika aluseks on kindlalt juurdunud põhiprintsiibid. 1964. a võeti vastu Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsioon, mis sätestab eetilised küsimused seoses inimestel tehtavate meditsiiniuuringute läbiviimisega. Meditsiinieetiliste arusaamade muutumine aja jooksul on tinginud vajaduse dokument muuta, viimane versioon kinnitati 2008. a.^₁

Kõikide tänapäeval läbiviidavate meditsiiniliste uuringute korral tuleb hinnata uuringu eetilisi aspekte. Uuringuprotokoll peab olema heaks kiidetud inimuuringute eetikakomitee poolt (http://www.ut.ee/et/teadus/eetikakomitee). Kui tegemist on ravimi kliinilise uuringuga, siis vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 23 "Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord", tuleb taotleda luba Ravimiametilt. Tartu Ülikooli Kliinikumis läbiviidavad uuringud tuleb kooskõlastada kliinikumi kliiniliste uuringute koordinaatoriga.

Inimestel läbiviidavate meditsiiniuuringute oluliseks osaks on patsiendi/uuritava informeerimine. Igat uuringus osalejat tuleb eelnevalt informeerida uuringu eesmärkidest, läbiviimise metoodikast, kaasnevatest ebamugavustest, riskidest ja kasust. Uuritava osavõtt uuringust peab olema vabatahtlik. Uuritava nõusolek tuleb fikseerida kirjalikult ning kui see pole tema seisundi tõttu võimalik, siis suuliselt, kuid nõuetekohaselt dokumenteeritud. Teovõimetu isiku (laps, teadvuseta isik) kaasamise korral küsitakse nõusolekut uuritava esindajalt (lapsevanem, abikaasa, lähisugulane, hooldaja).

Uuritavalt informeeritud nõusoleku võtmine on ühelt poolt vajalik, et järgida meditsiiniuuringute eetika põhiprintsiipe, teiselt poolt võimaldab teadlik koostöö uuritavaga olulisel määral parandada kogutavate andmete kvaliteeti (fokuseeritud anamnees, ajastatud visiidid, ravijärgimus jm).

Igalt Tartu Ülikooli Kliinikumi ravile tulevalt patsiendilt küsitakse hospitaliseerimisel nõusolekut tema terviseandmete kasutamiseks teadus- ja uurimistöö eesmärgil. Kui patsiendile tehakse täiendavaid uuringuid või kogutakse lisaandmeid, mida kliiniline tavapraktika ette ei näe, on kindlasti vajalik küsida konkreetses kliinilises uuringus osalemiseks täiendav nõusolek.

Nii patsiendi kui ka arsti/uurija poolt mõjutavad uuringuga nõustumist mitmed tegurid:

Uuritava nõusolekut mõjutavad aspektid:

• uuringus osalemisega kaasnevad lisavisiidid ja protseduurid (ühekordne, mitmed visiidid ja uuringud, nende invasiivsus);

• loodetav kasu uuringus osalemisest (uus ravim, rohkem ja põhjalikumad uuringud, pidev kontakt arstiga);

• soov aidata teisi patsiente, anda panus teaduse arengusse;

• vastutulek arstile või uurijale, kes teda uuringusse kutsus ja uuringust informeeris.

Kõige olulisem tegur, mis mõjutab uuritava otsust uuringus osalemiseks, on arsti või uurija suhtumine uuritavasse. Määrava tähtsusega on see, kuidas toimub informeerimine ning milline on arsti- patsiendi suhe.

Arsti/uurija poolselt mõjutab uuritava kaasamist uuringusse ja uuringu läbiviimist:

• motiveeritus uuritavat uuringusse kaasata: soov anda patsiendile uut ravimit, teha põhjalikumaid instrumentaalseid uuringuid; teaduslik huvi ja entusiasm, töötasu/-hüvitus, jm;

• potentsiaalse uuritava vastavus uuringu kriteeriumitele ja eeldatav koostöövalmidus;

• aeg ja uuringu läbiviimise keerukus.

Andmete kogumine (anamnees, kliiniline leid, bioloogiline materjal) on kõige olulisem uuringuetapp. Laboratoorseid teste ja statistilist analüüsi saab vajadusel korrata, kuid uusi algandmeid ja uut materjali on sageli võimatu saada uuritava seisundi muutumise või kordusanalüüside ja -protseduuride mitteteostatavuse või -nõustumise tõttu.

Hästi ettevalmistatud uuring vähendab uurija tööd uuringu ajal ning võimaldab saada kvaliteetseid ja usaldusväärseid andmeid. Lisaks väldime konflikte, mis võivad tekkida patsiendiga suhtlemisel, uuringu läbiviimisel, tulemuste analüüsil ning avaldamisel.

Kristiina Rull

naistekliiniku arst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal

¹Maailma Arstide Liidu (WMA) Helsingi deklaratsioon. Eesti Arst 2011; 90(7):344–346;

Inglise keeles: WMA Declaration of Helsinki- Ethical Principles for Medical Reseasrch Involving Human Subjects: http://www.wma.net/en/30publications/10policies/b3/index.html

2011. aastal algatati Tartu Ülikooli Kliinikumis 122 teadusuuringut.

2011. aastal algatati kõige rohkem teadusuuringuid:

• Lastekliinikus
• Hematoloogia-onkoloogia kliinikus
• Kopsukliinikus
• Anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus
• Sisekliinikus