Aprillis toimus kliinikumis järjekordne statsionaarsete patsientide rahulolu küsitlus. Sel perioodil haiglast lahkunud 3235-st patsiendist täitsid ankeedi 1721 patsienti ehk 53%. Küsitluses osalenute keskmine vanus oli 49 aastat ja naiste osakaal oli 55%.
Võrreldes eelnevate statsionaarsete uuringutega on jätkunud patsientide üldise rahulolu tõus. Haiglaraviga jäi väga rahule 76% vastanutest (võrdluseks 2011.a 69%, 2013.a 72% ja 2015.a 74%).
Kliinikumis tõusis patsientide üldine rahulolu haiglaraviga võrreldes 2015. aastaga 2,3 protsendipunkti võrra. See tulenes patsientide rahulolu tõusust järgmiste rahuloluteguritega:
• asjaajamise selgus ja kiirus haiglasse vastuvõtul,
• õdede viisakus,
• õdede usaldusväärsus ja oskused,
• ruumide puhtus,
• patsientide murede ja soovide mõistmine õdede poolt.
Võrreldes 2015. aastaga on patsientide rahulolu tõusnud kõige rohkem sisekliinikus, see on ka arusaadav, sest sisekliinik kolis uude majja. Patsientide rahulolu on tõusnud ka stomatoloogia kliinikus, traumatoloogia ja ortopeediakliinikus, lastekliinikus, nahahaiguste kliinikus ja hematoloogia-onkoloogia kliinikus.
Vaike Soodla
Analüüsi-marketingiteenistuse vanemspetsialist
Kommentaarid
Marina Beljaev, traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ülemõe kohusetäitja: Rahulolu tõus teeb meile heameelt, sest peame oma kliinikus patsiente kõige tähtsamaks – ei oleks ju ilma patsientideta meil kellelgi põhjust tööle tulla.
Patsiendi jaoks on olulisim õnnestunud operatsioon, sellest sõltub tema edaspidine elu. Meie ortopeedid on kogenud oma eriala spetsialistid, kes annavad igal juhul endast parima.
Et patsient ennast hästi tunneks, ootab ta meeldivat suhtlemist. Suhtlemine saab alguse iga üksiku töötaja suhtumisest. Kui töötaja tunneb ennast kollektiivis hästi, kandub positiivsus üle ka patsiendini. Professionaalse ja üksmeelse kollektiivi tagamiseks korraldame regulaarselt sisekoolitusi ja seminare.
Püüame võimaluse piires arvestada kõikide patsientide soovidega ning suurim rõõm tööst on paranev patsient. Meie kliiniku töötajad saavad sageli head tagasisidet otse patsiendilt ning see motiveerib tegema tööd hästi. Loomulikult pole meie kliinikus kõik ainult positiivne, probleeme jagub omajagu. Tegeleme nendega, aga päris ära ei kao need kunagi. Kitsaskohtade leidmine ja märkamine on aga edasiviiv jõud.
Tiiu Kõrran, nahahaiguste kliiniku ülemõde: 2017. aastal nahahaiguste kliinikus patsientide hulgas läbiviidud rahulolu küsitluse tulemustel ilmnes, et rahulolu tõusis võrreldes eelneva perioodi küsitlusega 3% (2015 – 79%; 2017 – 82%).
Saame kinnitada, et ankeedi täitsid kõik patsiendid, kes hindamisperioodi jooksul haiglas viibisid. Selle tulemuse saavutamisele aitasid kaasa eelinfo edastamine personalile uuringu läbiviimise eesmärkidest ja personali osavõtlikkus/tähelepanelikkus, et patsiendi lahkumisel haiglast antaks ankeet vähemalt eelmisel päeval patsiendile kätte, et patsiendil oleks aega küsimustesse süveneda ja rahulikult täita. Adekvaatse tulemuse saamisel on väga tähtis, et oma arvamushinnangu on andnud kõik patsiendid.
Rahulolu tõusule on kindlasti kaasa aidanud personali hooliv, sõbralik, abivalmis, asjatundlik, viisakas suhtumine abivajajasse/patsienti, mis loob patsiendisõbraliku haigla keskkonna. Seda kõike on korduvalt tunnustatud ja väärtustatud ka patsientide poolses tagasisides personalile.
Mitte vähem oluline ei ole ka patsientide/abivajajate (vajadusel ka pereliikmete) terviseabi vajadustest lähtuv võrdne kohtlemine, toeks olemine, kuulamine, nõustamine, õpetamine, mis kindlasti aitab kaasa patsiendil paremini hakkama saada haiglaravi järgsel perioodil.
Töökas ja oma tööd südamega tegev personal – see ongi võtmesõna, ilma milleta ei kujutagi tervishoiuteenuse osutajat ette. Meil see nii on.
Rein Kermes, sisekliiniku direktor: Tahaksin rõhutada, et rahuloluprotsentide tõus meie kliinikus ei tulene kindlasti mitte ainult kolimisest ja uuest keskkonnast. Esiteks olen veendunud, et patsient on kõige rahulolevam siis, kui temaga suheldakse piisavalt. Kaebuste tekkimisel tuleb otsida põhjuseid ebapiisavast kommunikatsioonist. Siinkohal tuleb esile tõsta sisekliiniku osakonnajuhatajaid ja vanemõdesid, kellel on olnud suur roll oskusliku kommunikatsiooni õpetamisel ja eeskujuks olemisel meie õendus- ja hooldustöötajatele. Just õendus- ja hooldustöötajate olulisust tõstsid ka patsiendid oma vastustes enim esile.
Teiseks, rahulolev patsient on rahuloleva töötaja peegeldus. Meie kliiniku voodihõive oli pikka aega 100% ja üle selle. Kui lisandus voodikohti ning samal ajal ka mõned uued õe ja hooldustöötajate ametikohad, saavutasime kliinikus stressilanguse. Kui töökeskkond on vähem stressitekitav, on töötajad rahulikumad ning loovad parema ja professionaalsema keskkonna ka patsientidele. Ühtlasi toimub osakondades pidev töökorralduse analüüs, hinnatakse tehtut ning otsitakse parandamist vajavaid kitsaskohti.
Kolmandaks on aidanud rahulolu tõusule kaasa sisekliiniku uus keskkond, kuna eelmise küsitluse ajal töötasime asenduspinnal. Oleme õnnelikud, et saame pakkuda professionaalset raviteenust kaasaegsetes spetsiaalselt meie töö spetsiifikat arvestavates haiglaruumides.
Lõpetuseks, oleme rõhutanud küsimustiku olulisust ning palunud patsientidel seda aktiivselt täita. Huvitav on see, et aktiivse kaasamise korral on tagasiside positiivsem kui muidu. Ehk siis alguse juurde tagasi jõudes – patsient on rahulolev siis, kui ta on kaasatud ning kommunikatsioon on piisav.
Evelyn Evert, lastekliiniku ülemõde: Usun, et rahuolu tõusu põhjuseks on meie lastekliiniku inimesed, kes teevad oma tööd pühendunult ja südamega. Väikeste patsientide ravimisel on väga oluline roll vanemate kaasamisel, nende informeerimisel ja õpetamisel.
Me analüüsime iga lastekliiniku kohta saadud tagasisideankeeti ning parandame võimaluste piirides enda töökorraldust ja haiglakeskkonda. Mistõttu on heameel tõdeda, et seda on märganud ja kogenud ka meie patsiendid ning see kajastub üldises rahulolu tõusus. Soovime igale lapsele ja vanemale tagada parima võimaliku haiglaravi kogemuse.