Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond tähistab sellel aastal oma 50ndat tegevusaastat eraldiseisva üksusena. 10 aastat tagasi said kõik soovijad Kliinikumi Lehe kaudu põhjaliku ülevaate meie ajaloost ja algusaastatest, mistõttu keskendub tänane kirjatükk peamiselt käesoleval sajandil toimunule.
Eesti kontekstist alustades on 2014. aasta algusest senisest kardiovaskulaarkirugia erialast saanud eraldi vaskulaarkirurgia ja kardiokirurgia. Lahkuminek toimus vastastikusel sõbralikul kokkuleppel edasise arengu huvides. Peamiselt mõjutab mainitud muutus küll noori kolleege, kes alles alustavad oma tuleviku ning residentuuri valikute tegemist, saades seega keskenduda ühele erialale.
Suuremalt jaolt on kõik uus ja innovatiivne, mis veresoontekirurgias toimub, tihedalt seotud eelkõige endovaskulaarsete tehnikate arenguga, kohalikes tingimustes angiograafia kabinetiga. Meie osakonna igapäevatöös on eriti tuntav kõhuõõne avamist vajavate ning patsiendile suure traumaga kulgevate lõikuste hulga vähenemine. Kõik niude-, mesenteriaal- ja neeruarterite kroonilised aterosklerootilised kahjustused suunduvad esmase valikuna just angiograafiakabinetti ning õnnestunud protseduuri korral ei kulu haiglasviibimisele kauem kui 3 päeva varasema 7–10 asemel. Loomulikult aitab ravi planeerimisel palju kaasa eelnev diagnostika kompuuter-tomograafilise angiograafia näol, mille teostamise võimalused on olemas kõikides kesk- ja mitmetes maakonnahaiglates.
Aordi aneurüsmide, dissekatsioonide ning traumaatiliste vigastuste ravis astuti suur samm edasi endovaskulaarsete stentgraftide (EVAR, TEVAR) paigaldamise alustamisega.
See võimaldab vältida kirurgilist lisatraumat raskete patoloogiate korral ning aidata selliseid patsiente, keda varasemalt mitmetel erinevatel põhjustel poleks üldse olnud võimalik ravida.
Viimaste aastate jooksul suureneb meil püsivalt ka allpool kubemeligamenti asetsevatel arteritel teostatavate endovaskulaarsete protseduuride arv, mida toetab igati tehniliste vahendite areng ning kättesaadavuse paranemine. Avatud kirurgial on siin piirkonnas oma koht siiski säilinud. Pigem kasvab patsientide hulk, kelle arterite kahjustus on mitmetasandiline ning vajab kombineeritud ravi (endovaskulaarne + avatud kirurgia), mõnikord lausa ühe-etapilisena e hübriidproteduurina. Mainitud ravimeetodi sissetöötamise võimalus avaneb meil peagi uue ja piisavalt hea angiograafia funktsiooniga arkoskoobi saabumisel. Selle järgselt saaks edasi unistada ainult hübriidoperatsioonitoa rajamisest.
Avatud kirurgia jääb aga kindlalt soonesisesele tegevusele alla sääre- ning labajala piirkonna peente arterite töötlusel. Õnneks on meie haiglaski võimalus aidata kaasa nende patsientide (peamiselt diabeetikud) jäsemete säilimisele, mis varasemalt oleks kiirelt lõppenud jala amputatsiooni ning patsiendi invaliidistamisega.
Intraarteriaalse kateeterjuhitud trombolüüsi kasutuselevõtt võimaldab paljudel juhtudel vältida tüsilikke ja tehniliselt keerukamaid kordusoperatsioone ning aidata patsiente shuntide tromboseerumise või siis esmaselt tekkinud jäseme ägeda isheemia korral. Ka vastupidisel juhul, st verejooksude või pseudoaneurüsmide korral ei pea enam alati noaga täiendavat traumat tekitama, vaid abi saab koilimisest, stentgrafidest, trombiini süstetest.
Unearterite stenooside ravis ei ole aga endovaskulaarne lähenemine senini kirurgiat seljatada suutnud. Kõik rahvusvaheliselt tunnustatud ravijuhised soovitavad esmaselt just avatud operatsiooni sümptomaatilise kahjustuse korral (transitoorse ajuisheemia atakid, kergekujulise neuroloogilise defitsiidiga ajuinfarkt). Unearterite kirurgias oleme hakanud aasta-aastalt rohkem kasutama aju verevarustust kindlustavat ajutist shunti endarterektoomia teostamise ajal, mis kindlasti vähendab perioperatiivseid raskeid neuroloogilisi tüsistusi miinimumini ja muudab karotiidstenoosi kirurgilist ravi ohutumaks. Üritame püsivalt jälgida ka oma kvaliteedinäitajate vastavust ravijuhistele.
Veresoontekirurgide kaasabil toimub juba mitmendat aastat üliraske hingamispuudulikkusega patsientidele ekstrakorporaalse toetava vereringe (ECMO) paigaldamine, mis pooltel juhtudel on haiguskulule positiivse lõpptulemuse andnud.
Transplantoloogia areng Tartu Ülikooli Kliinikumis võimaldab samuti arterite patoloogiaga patsientide ravi parandada. Kadaveerset veenimaterjali saame kasutada rekonstruktiivseks operatsioonideks juhul, kui haigel enesel sobilik materjal puudub või on tekkinud varasemate lõikuste infektsioossed tüsistused. Mitmetel juhtudel oleme juba edukalt kasutanud doonor-aorte suppureerunud aorto-bifemoraalsete shuntide väljavahetamiseks. Lisaks püüame vajadusel omapoolsete oskustega igati kaasa aidata organtransplantatsioonide õnnestumisele.
Patsientide vanuse kasv, mitmete kaasuvate haiguste koosesinemine ning meditsiini areng soosib edaspidigi aina tihenevat koostööd erinevate erialade vahel, millesse veresoontekirurgia osakondki püüab parima panuse anda.
Täname omalt poolt kõiki, kes meiega 50 aasta jooksul ning edaspidi seda kõike jagavad!
Veresoontekirurgia osakonna juubeliüritus toimub 2. oktoobril Dorpati konverentsikeskuses.
Heli Järve
Arst-õppejõud kardiovaskulaarkirugia eriaalal