Kliinikumi ja Lõuna-Eesti haigla õendusjuhid Tiina Freimann, Külli Uibo, Angelika Lall, Kadri Piir, Lilia Leppsaar, Tiia Toots ja Hille Vaht külastasid 5. septembril Helsingi ülikooli haiglat, et tutvuda OLKA tegevusega.
Nimi OLKA (sm õlg) sümboliseerib õla ja toe pakkumist. OLKA on tegutsenud Helsingi haiglate juures viis aastat eesmärgiga koordineerida patsiendiühenduste ja vabatahtlike tööd haiglas. Ühendusse kuulub hetkel 150 vabatahtlikku, kelle tegevust koordineerib kaks palgalist töötajat. 2017. aastal käisid vabatahtlikud patsientide juures 13 000 korda. OLKA tööd finantseerib nii tervishoiu sektor kui ka vabatahtlikku tegevust sponsorluse/annetuste abil rahastav organisatsioon. Helsingi ülikooli haigla palgal on OLKA projektijuht ja üks koordinaator.
OLKA pakub kolme liiki erinevaid teenuseid: infoteenused (teemapäevad, kirjalik infomaterjal, patsiendiühenduste info); tugiteenused (kogemustoetajad, haiglatöö vabatahtlikud); vabatahtlik tegevus (fuajee abistaja, vestluskaaslane, mängukaaslane, esineja jm).
Ühendusse kuuluv vabatahtlik peab olema vähemalt 18-aastane, taktitundeline ja hea kuulaja. Ta peab olema kriminaalselt karistamata (lastega töötamisel teeb OLKA väljavõtte karistusregistrist) ning teatud vaktsineerimised peavad olema tehtud (nt gripp). Ühendusse vabatahtlike värbamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid, näiteks teavitustöö läbi kodulehe, Facebooki, korraldatakse infopäevi ja üritusi haiglas ning suheldakse otse patsiendiorganisatsioonidega. Kui vabatahtlikud on OLKA liikmeks astunud, peavad nad läbima ettevalmistuse. Õppe käigus tutvustatakse haiglat, vabatahtlike süsteemi, haiglahügieeni juhendeid, käsitletakse vabatahtlike õigusi ja vastutust haiglas ning räägitakse vaikimiskohustusest. Vabatahtlike koordinaator viib vabatahtlikega läbi ka intervjuud, kus selgitatakse välja, millised tööülesanded võiksid vabatahtlikule enim sobida ning sõlmitakse kirjalik leping, milles on toodud ka vaikimiskohustus. Eraldi sõlmitakse ka õnnetusjuhtumite kindlustusleping.
Vabatahtliku tööga kohanemiseks tehakse esimesed patsiendi külastused koos mentoriga. Peamised vabatahtlike tegevusvaldkonnad on:
• kogemustoe pakkumine (vabatahtlikud pakuvad oma kogemuse põhjal tuge samas olukorras või sama haigusega/vigastusega patsientidele/lähedastele),
• fuajee abistaja (juhendaja, majasisene saatja, abistab liikumisel haigla osakondades, aitab leida vajalikke kabinette jne),
• patsiendi vestluskaaslane,
• laste osakonnas lapse mängukaaslane,
• esinemine (teemapäevadel esinemine, muusikalised ettekanded jmt),
• muud tegevused, nt juttude kirjutamine OLKA teabekanalitesse.
Vabatahtlikud ei sekku ravi ja hooldusega seonduvasse ning ei anna soovitusi ega vii läbi füüsilist abistamist. Vabatahtlike tegevuse eesmärk on pakkuda lootust ja tuge.
Vabatahtlikku tööd teevad OLKAs arstid, õed, tudengid, töötud, töövõimetud ja pensionärid. Kõige suurema osa moodustavad siiski pensionärid. Haigla pakub omalt poolt vahatahtlikele õnnetusjuhtumi kindlustust, kohvi ja saiakest pärast igat vahetust, vabatahtliku tööriietust ja selle pesemist. Kogemustoetajad saavad tuge ja abi vabatahtliku tegevuse koordinaatoritelt ja OLKA asjatundjalt. Lisaks vabatahtlike kokkusaamistele ja vestlusringidele on soovi korral võimalik saada tuge ja nõustamist ka haigla pastorilt.
OLKA koordinaatori Petra Saarineni sõnul motiveerib vabatahtlikke tänuavaldused patsiendi ja asutuse poolt, seltskond ehk suhtlemine ja kogemuste vahetamine teiste vabatahtlikega. Noori motiveerib huvi meditsiini edasi õppida ning kogemustoetajaid teiste psühholoogiline abistamine.
Kliinikumi Leht
Tiina Freimann, kliinikumi ülemõde: OLKA külastuse eesmärk oli kasutada selle ühenduse viieaastast kogemust samalaadse tegevuse arendamiseks kliinikumis ja kliinikumiga võrgustunud haiglates. OLKA kogemustoetajate tegevus jättis väga sümpaatse mulje. Saime teada, et patsient, saades teada ehmatava diagnoosi või oodates keerulist lõikust, saab soovi korral tuge vabatahtlikult, kellel on sama diagnoos või lõikus seljataga. Kui viis aastat tagasi suhtuti Helsingi ülikooli haiglates kogemustoe pakkumisse umbusuga, siis praegu võetakse seda kui väärtuslikku lisa patsiendi terviklikule ravile. Järgimist väärib ka OLKA koostöö eriala- ja patsiendiühendustega, millest saadakse mitmekülgset tuge patsientidele, nende omastele ja kohalikele elanikele. Suur tänu OLKA asiatundjale Anu Toijale ja koordinaatorile Petra Saarinenile huvitava programmi eest!