1. Me soovime kaitsta oma patsiente, lähedasi ja kolleege. Arstitudengid liiguvad kliinilises õppes igapäevaselt haiglas ringi ja kohtuvad erinevate patsientidega. Kuna patsientidel võib palju haigusi olla, on alati risk, et arstitudeng on tulnud mõne haige patsiendi juurest, kellel on gripp. Ei saa eeldada, et kõik patsiendid on vaktsineeritud ja vaktsineerides iseennast, saame vähendada kandlust ühelt patsiendilt teisele või patsientidelt koju oma lähedastele.
2. Arstitudengite õppes on iga seminar ja tund oluline ning puudumisi kergekäeliselt ei lubata. Nii käivad paljud arstitudengid haigena koolis, teades, et haigena õppides on tähelepanu- ja keskendumisvõime vähenenud. Gripiviiruse korral on põhilisteks sümptomiteks kõrge palavik, väsimus, halb enesetunne, pea-, liigese- ja lihasvalud – sümptomid, millega soovitame igal patsiendil koju jääda.
3. Usume vaktsiini toimesse ja selle ohutusse. Gripiviiruse vastu vaktsineerides ei hoia me ära tavapärast külmetumist ja nohuga mööduvaid haigusi, vaid kaitseme ennast 3-4 gripiviiruse tüve eest, mille korral on tüsistused kõige raskemad. Gripi tüsistustesse suri eelmine aasta ligi 100 inimest ja raskeimad gripitüsistused on eakate ja väikelaste hulgas. Samas levinumad kõrvaltoimed on süstekoha valu ja hellus, samuti võib esineda palavikku, väsimust ja lihasvalu. Tõsiseid kõrvaltoimeid tekib väga harva ja neist kõige raskem on anafülaktiline šokk. Seetõttu soovimegi, et vaktsineerimine toimuks meditsiiniasutuses või apteegis, kus on võimalus šoki sümptomite esinemisel adrenaliini manustada.
4. Haiguse kõige parem ravi on selle ennetus. WHO hinnangul on vaktsineerimine kõige efektiivsem nakkushaiguste ennetusviis. Gripiviirusesse haigestumise vältimiseks tuleb vaktsiini korrata iga aasta, sest viirus on muutmisvõimeline ja eelmise aasta vaktsiin ei pruugi see aasta enam töötada.
5. Tahame olla eeskujuks oma patsientidele ja lähedastele. Ennast vaktsineerides, seda sotsiaalmeedia kampaaniaga #minavaktsineerin esile tuues ja ühiselt kandes märke „vaktsineeritud“, saame julgustada oma patsiente. Näitame, et vaktsiin on ohutu, seda tasub iga-aastaselt teha ja see kaitseb meid ennast ning meie lähedasi.
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) ja Meditsiiniteaduse valdkonna üliõpilaskogu (MVÜK) on ühiselt üritanud tagada, et arstitudengil oleks võimalus ennast vaktsineerida võimalikult mugavalt ja soodsalt. Meie eesmärk on, et arstitudengil ei jääks vaktsiin tegemata, kuna võib juhtuda, et kiire elutempo juures ei jõuta sellega tegeleda või otsustati viimase 10€ eest bussipilet koju osta. Loodame, et võimaldades ühiselt vaktsineerida 50% soodsama hinnaga, tekitame tudengites harjumuse ennast oktoobris-novembris vaktsineerida ja tänu sellele ka tulevastes tervishoiutöötajates.
EAÜSi vaktsineerimise töögrupp vaktsineeris see aasta 340 arstitudengit tänu Meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi toetusele ning kliinikumi nakkushaiguste osakonna abile. Eelmine aasta vaktsineerisime 308 tudengit, eelisjärjekorras kliinilise õppe tudengeid. 70% neist vaktsineerisid end EAÜSi ja MVÜKi korraldatud vaktsineerimisel. Iga aasta avaldab üle 400 tudengi soovi osaleda ühisvaktsineerimises ja enamustele vaktsiini doosidele registreerutakse esimese 48 tunni jooksul. Meil on ka hea meel näha, et iga kursusega on vaktsineerimise hõlmatus kasvanud. Küsitluse tulemustest lähtuvalt vaktsineeris ennast eelmisel aastal 1. Kursuse tudengitest 42%, 5. kursuse üliõpilastest vaktsineeris juba 96%.
EAÜSi vaktsineerimisgrupi järgmise aasta eesmärgiks on, et riik pakuks kõigile arstitudengitele tasuta vaktsineerimise võimalust, et meil ei jääks keegi soovijatest vaktsineerimata. Lisaks on murekohaks Eestisse toodavate vaktsiinidooside väiksed kogused, mistõttu kõik sooviavaldajad ei saa ennast vaktsineerida. Toetame riigi ettepanekut pakkuda järgmise gripihooaja alguses vanematele inimestele tasuta gripi vastu vaktsineerimist ja loodame, et seeläbi vaktsineerimise hõlmatus Eestis tõuseb ning surmade arv väheneb.
Anu Parvelo
EAÜSi vaktsineerimisgrupi liige