Dr Martin Reim osales novembri lõpus suulise ettekandega rahvusvahelisel kongressil, Radiological Society of North America Scientific Assembly and Annual Meeting 2018 (RSNA), mis toimus USAs, Chicagos. Tema teadustöö „Correlation between CT-Based Liver Injury Severity Scoring, Contrast Extravasation and Subsequent Management“ valiti kogu kongressi parima 200 abstrakti hulka. Töö juhendajateks olid dotsent Pilvi Ilves ja professor Peep Talving. Kaasautoriteks dr Andrus Lomp, dr Vladislav Mihnovitš, dr Sten Saar ja professor Urmas Lepner. Uurimistöö esimest etappi esitas dr Reim suulise ettekandena ka Euroopa Radioloogia Kongressil Viinis (kevad 2018).
UURINGUST
Tegemist oli retrospektiivse uuringuga, mis analüüsis Eesti populatsiooni baasil maksatraumade kliinilist käsitlust, raskusastet ning radioloogilisi vigastuse tunnuseid. Töö eesmärgiks oli uurida võimalikku seost kompuutertomograafia (KT) leiu alusel määratud maksa traumaatilise vigastuse skaala, aktiivse verejooksu tunnuste ning kliinilise käsitluse otsuste vahel.
SISSEJUHATUS
Kirjanduse andmetel on tömbi maksatrauma suremus 4–12% ning maksatrauma on juhtivaks surma põhjuseks kõhuõõne organite vigastuste korral. Seega on oluline, et analüüsiksime Eesti senist praktikat ning otsiksime võimalusi ravitöö jätkuvaks parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks.
VALIM JA DEMOGRAAFILISED ANDMED
Uurimistöös analüüsisime maksatraumasid vahemikus 2009–2013. Kogu valimi suuruseks oli 150 patsienti, kellest 81 patsienti vastasid kõigile seatud kriteeriumitele. 73% juhtumitest oli tegemist meessoost patsientidega, kelle keskmine vanus oli 31,5 aastat (SD +/- 12,2). 25% juhtumitest oli tegemist penetreeriva vigastusega. Kõige sagedasem vigastuse põhjus oli mootorsõiduki avarii.
TULEMUSED
KT uuring teostati 81 patsiendile. Kasutasime vigastuse raskusastme hindamiseks Ameerika traumakirurgide assotsiatsiooni organvigastuse skaalat (AAST), mis jaotab vigastused raskusastme järgi kuute kategooriasse (I-III kerge/keskmine maksatrauma ja IV-VI raske maksatrauma). Uuringu kohordist (n=81) 70-l oli KT alusel tegemist kerge või keskmise raskusastmega maksatraumaga ning 11-l raske maksatraumaga. Isoleeritud maksatrauma esines 13-l patsiendil. Kõige sagedasemad kaasuvad vigastused haarasid rindkereseina, kopse või alumisi roideid. Aktiivse verejooksu tunnused tuvastati 20-l patsiendil, kellest 6 opereeriti ja 2 said ravi interventsionaalse radioloogia protseduuri abil. Kogu kohordist (n=81) raviti operatiivselt 14 patsienti (17,3%) ja konservatiivselt 67 patsienti (82,7%).
Võrreldes operatiivset raviotsust erinevate maksavigastuse skoori astmetega (kerge/keskmine vs raske maksatrauma) ei esinenud statiliselt olulist erinevust (p=0,392). Samuti ei esinenud statiliselt olulist erinevust aktiivse verejooksu tunnustega ja aktiivse verejooksu tunnusteta patsientide käsitluse võrdlusel (p=0,09), kuid kui viimasele võrdlusele lisada interventsionaalse radioloogia raviprotseduurid, siis muutus erinevus statistilselt oluliseks. Uuringu kohordi (n=81) suremus oli 2,5 %.
Kokkuvõttes saab järeldada, et maksatraumade käsitluse, raskusastmete ning aktiivse verejooksu tunnuste vahelised seosed on multifaktoriaalsed ja lõplike järelduste tegemiseks on vajalikud täiendavad uuringud.
TAGASISIDE
Ettekande sessiooni moderaatorid rõhutasid samuti, et tegemist on vigastustega, mille hindamine on nii radioloogiliselt kui ka kliiniliselt äärmiselt kompleksne. Täpsete juhiste väljatöötamiseks on vajalikud täiendavad uuringud ja eri riikide kogemuste võrdlemine. Antud rahvusvahelisel konverentsil osalemine oli heaks võimaluseks võrrelda antud teemal Eesti tulemusi ja praktikat Põhja-Ameerika keskuste tulemustega. Olgugi, et leidus teatavaid erinevusi praktikas ning maksatraumade profiilis, siis tekkinud elav diskussioon, loodud kontaktid ja positiivne tagasiside on heaks stiimuliks uurimistööga publikatsiooni suunas edasi liikuda.
MIS EDASI?
Toimiv riiklik traumaregister, jätkuv koostöö Tartu Ülikooli erakorralise kirurgia teadusgrupi, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku ja teiste Eesti keskuste vahel on kindlasti heaks kasvulavaks edaspidisteks teadusuuringuteks. See on omakorda potentsiaalseks aluseks meie kliinilise praktika arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.
*RSNA kohtumise näol on tegemist üle 100 aasta vanuse traditsiooniga, mis koondab üle maailma juhtivaid radioloogia eriala spetsialiste.
*RSNA on maailma suurim radioloogia erialane kongress, kus osalejate arv küündib üle 50 000 inimese ning konkurss abstraktide vastuvõtul on erakordselt pingeline.