2018. aastal vaktsineeris end Tartu Ülikooli Kliinikumis gripi vastu 70% töötajatest. Seitsme aastal jooksul on see number peaaegu kahekordistunud. Eesti kontekstis on kliinikum tervishoiutöötajate vaktsineerituse poolest esirinnas.
Ent head tulemused ei ole sündinud iseenesest. Infektsioonikontrolli teenistuse õe Tiina Tederi sõnul tuli esimestel aastatel teha töötajate seas väga palju teavitustööd. Lisaks hakkas 2011. aastal infektsioonikontrolliteenistus eest vedama kampaaniad, mis olid suunatud kliinikumi töötajatele gripivaktsiini tegemiseks. Siis oli vaktsineerijate hulk umbes 40% tervishoiutöötajatest, olgugi, et esimesel kampaaniafotol oli nõus ühise eesmärgi nimel poseerima professor Joel Starkopf isiklikult. „2011. aastast on kliinikum taganud kõikidele patsientidega kokku puutuvatele kolleegidele vaktsiini tööandja kulul,“ lausub infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Vivika Adamson. Ta lisab, et väga oluline nüanss on ka vaktsineerimise mugavus töökohal, niisamuti vaktsiini kättesaadavus. Lisaks enda töötajate kulude katmisele on kliinikum panustanud ka arstitudengite vaktsineerimise toetamisse, sest ka tudengid puutuvad ravil olevate patsientidega kokku ning peavad täitma patsiendiohutuse nõudeid.
Aastatel 2014–2015 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt läbi viidud uuringu andmetel oli Euroopas keskmine tervishoiutöötajate vaktsineeritus vaid 25%. Numbrid on kõnekad ning kinnitavad, et kliinikumi tervishoiutöötajate hoiakud ja tervisekäitumine on muutunud. Infektsioonikontrolliteenistuse töötajate sõnul peetakse lausa kollegiaalseks otsuseks vaktsineerida end gripi vastu. „Üks asi on tervishoiutöötaja enda tervise kaitsmine, teisalt aga tahame ju ravida parimal ja ohutumal moel ka patsiente. Kliinikum soovib olla eeskujuks ning pealegi, kui tervishoiutöötaja otsustab end gripi vastu vaktsineerida, oskab ja julgeb ta seda soovitada ka enda patsientidele,“ lisas arst-õppejõud Piret Mitt. Harvad pole ka juhud, mil tervishoiutöötajad kasutavad võimalust tellida vaktsiine ühtlasi enda lähedastele.
Lisaks kliinikumi heade näitajatele rõõmustavad infektsioonikontrolli teenistuse töötajad selle üle, et hoiakud hakkavad tasapisi muutuma ka ühiskonnas. Näiteks eraettevõtetes, kes ei soovi talvisesse perioode massilisi töötajate haigestumisi ning on nii sel kui ka eelnevatel aastatel pöördunud küsimusega, millist gripivaktsiini ettevõtte töötajatele pakkuda.
Kliinikumis tegi 2018. aastal vaktsineerimise näitaja tubli tõusu just õendus-hooldus personali hulgas. Kogu Eesti elanikkonnast aga on vaktsineeritud vaid 3,2%. See teeb infektsioonikontrolli teenistuse töötajad murelikuks: „Gripp on väga raske haigus ning paraku see viirus liigub talvel kõikjal. Paljud gripisurmad on välditavad,“ toonitab dr Adamson. Ta lisab, et olenemata sellest, et väikesed lapsed ja vanurid on eriti ohustatud, võib ka tugeva ja hea tervisega inimene grippi haigestuda.
Olgugi, et tervishoiutöötajate vaktsineerituse protsent on kliinikumis kõrge, soovib infektsioonikontrolli teenistus selle tõusu, sest ECDC soovituse järgi võiks tervishoiutöötajate vaktsineeritus olla vähemalt 75%. See on ka infektsioonikontrolli teenistuse eesmärk kliinikumis. Ühtlasi loodavad nad sama suurepärasele koostööle nagu on olnud seni kliinikumi juhatuse, apteegi ja teiste kolleegidega.
Kliinikumi Leht