Olen sündinud ja kasvanud Tartus. Tartu Ülikooli Kliinikumi tulin tööle 2013. aastal, mil mu esimeseks töökohaks oli toitlustusteenistus. 2015. aastast olen 1. intensiivravi osakonna põetaja. Töö põetajana tähendab peamiselt haigete hügieeni eest hoolitsemist ja nende transportimist uuringutele ja protseduuridele. Olenevalt päevast ja patsientide arvust, võivad mu päevad olla väga intensiivsed ning omaette väljakutse on öised vahetused. Ütleksin, et põetaja töö on üsnagi pingeline.

Oma iseloomult olen empaatiavõimeline, hooliv ning suhtun oma töösse ja tööülesannetesse täie tõsidusega. Mulle meeldib inimesi aidata ja siin ametikohal saan seda teha – aidata inimesi, kes enamasti ennast ise aidata ei saa. Rutiini tekkimist osakonnas pole vaja karta, kuna patsiendid vahetuvad pidevalt. See eeldab minult ka head kohanemisvõimet – iga inimene on ju eriline ja väärib head kohtlemist.

Üksinda pole kahjuks võimalik head tulemust saavutada, nii on ka meie osakonnas väga oluline roll kaastöötajatel ja toetaval õhkkonnal. Abivalmite ja toredate kolleegide seltskonnas on lausa lust töötada.

Vabal ajal tegelen oma lapsega, samuti meeldib mulle teha sporti.

Liina Raal, 1. intensiivravi osakonna vanemõde: Olenemata lühikesest tööstaažist 1. intensiivravi osakonnas, on Mari- Anne omandanud head teadmised hooldustöös. Ta on kohusetundlik, tunneb oma tööd ning on võimeline tegutsema ka kriisiolukorras. Mari-Anne on hea suhtleja, koostööaldis ning kolleegide seas on ta hinnatud analüüsivõime ja meeskonnatöö oskuse poolest.