Olen sündinud Tartus, kuid paariaastaselt kolisime perega Jõgevale. Lapsena veetsin palju vaba aega erinevates haiglaruumides, sest mu ema töötab õena. Pärast Jõgeva Gümnaasiumi lõpetamist tundus ainuõige valik meditsiin. Õppisin arstiteaduskonnas aastatel 2004–2010 ning tundsin algusest peale huvi kirurgia vastu. Sellele kutsumusele sain kinnitust töötades õpingute kõrvalt hooldajana operatsiooniplokis ja hiljem abiõena intensiivravi osakonnas. Arstitudengina tundus kirurgiatsükkel IV kursusel kõige ägedam, õigem ja loogilisem.

Tudengina tegelesin ka teadustööga – tegin tihedat koostööd Tartu Ülikooli histoloogidega, kelle juhendamisel valmis rida publikatsioone ning isegi biomeditsiini magistritöö, mille kaitsesin augustis 2010.

Alustasin õpinguid residentuuris lastekirurgia erialal, kuid saatuse tahtel lõpetasin residentuuri torakaalkirurgina. Suur tänu selles osas kuulub erakordselt motiveerivale osakonnajuhatajale ja väga toredale inimesele dots Tanel Laisaarele. Olen äärmiselt rahul oma eriala valikuga ja proovin nüüd naiseliku vaistuga tasakaalustada meie maskuliinset kollektiivi.

Arstiteaduskonnas tutvusin ka oma abikaasaga ja mul on kaks imearmast poega, kellega jätkub kuhjaga tegemisi igaks päevaks.

Dr Tanel Laisaar, kopsukliinik: Kui arstid jagada sisearstideks ja kirurgideks, siis Piret on kindlasti kirurg, olles samas väga empaatiline ja paljudest kirurgidest erinevalt ka väga hea suhtleja. Talle ei valmista mingit probleemi leida head kontakti nii “tädi Maaliga” kui ka maailmakuulsa professoriga.

Lisaks kirurgilistele oskustele on Piretil ka teisi andeid, näiteks tunneb ta ennast suurepäraselt kokakunsti vallas või vähemalt tunneme meie tema kolleegidena ennast suurepäraselt, kui ta mõne oma kulinaarse šedöövri vahel tööle kaasa võtab.