Seekordne reis, mida imeilus kevadilm igati soosis, viis meid Eesti vanimasse ja suurimasse rahvusparki – Lahemaa Rahvusparki (asutatud 1. juunil 1971), mis laiub ligi 74 800 hektaril. Kolmandik rahvuspargi pindalast kuulub merelahtedele Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaarte vahel – siit on Lahemaa oma nime saanud. Meie jõudsime tutvuda neist kahe viimasega.
Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses Palmses vaatasime kõigepealt 17-minutilist slaidiprogrammi “Loodus ja inimene”, mille heli on kuulatav ka inglise keeles, lisaks vajadusel subtiitrid veel neljas keeles. Külastuskeskuse näitus – purjelaevade koopiad ja lood sinna juurde, kuulsad kaptenid, kaart-makett suurtest rändrahnudest metsas ja meres, igaühel nimi ja oma legend – kõik see oli põnev.
Järgmine sihtkoht oli Käsmu, mis on Eesti ainus tugeva merekultuuriga küla. Praegu on püsielanikke ligemale sada, aga oli aeg, kus neid oli üle viiesaja. 1884–1931 tegutses Käsmus merekool, kus õppis kokku 1664 õpilast. Käsmu meremuuseumi “hing” Aarne Vaik tutvustas meile legendaarse küla ajalugu, meremuuseumis pidasime ka virgutava kohvipausi. Meremuuseumi rikkalik ekspositsioon peegeldab kõike merega seotut: kalapüüki, meresõitu, kuulsaid meremehi, salakaubavedu ja merd kui looduse osa. Tegime veel ringi Käsmu Kabelimäel ja kalmistul, kus on teiste hulgas Käsmu külale kuulsust toonud 70 kapteni hauad. Siin asub ka Eesti üks ilusamaid hauamonumente põlvitava noore neiu figuuriga, püstitatud kaugesõidukapten Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre mälestuseks. Monumendi autor on skulptor Juhan Raudsepp.
Edasi sõitsime Altjasse ja Oandu looduskeskusesse. Altja neeme lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas räägib, et Altja küla kõik lapsed olla selle kivi tagant pärit. Kui lapsed endale õde või venda soovinud, käinud nad kivile koputamas. Peagi olla laste soov täitunud. Seetõttu kutsutakse kivi ka Titekiviks. Altja küla Kõrve kalurimajast on pärit Eesti tuntud maalikunstnik Richard Uutmaa, kelle maalid peegeldavad suures osas koduranniku vaateid ja rannatöid. Just praegu on Tartu Kunstimuuseumis augusti keskpaigani võimalik näha teiste hulgas ka tema maale näitusel nimega Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist.
Altjalt suundusime Oandu looduskeskusesse, seejärel sõime kosutava lõuna Palmse endises viinavabrikus. Palmse ka muidu ülimalt tuntud mõisa kohta saime teada veel seda, et mõisnik Carl Magnus von der Pahlen oli asutanud kooli ja nõudis, et talurahvas saadaks oma lapsed kooli. Koolist ühe päeva puudumise eest olevat olnud trahv, mis võrdus mõisa pargi koristaja ühe päeva arvestusliku töötasuga.
Järgmiseks uudistasime Sagadi mõisat, mille ajalugu ulatub 500 aasta taha. Viimane omanik, Ernst von Fock, lahkus Saksamaale 1939. aastal. Peahoones tegutses kuni 1974. aastani kool. Nüüd on mõisakeskus Riigi Metsamajandamise Keskuse valduses, samuti ka metsamuuseum, looduskool, hotell, restoran ja hostel. Sagadi mõis on Eesti maakohtadest üks enim kasutatud filmimise paiku – siin on valminud “Tuulepealse maa”, “Näkimadalate” ja mitmete teiste telefilmide/-sarjade kaadrid.
Päev oli ülimalt muljeterohke. Meie giid Anne Kurepalu, kes jagas oma põhjalikke teadmisi ja nakatavat Lahemaa-vaimustust, kurvastas ja ka me ise kurvastasime, et olime Lahemaal vaid üheks päevaks. Kaalume jätkata tutvumist Lahemaaga.
Milvi Topmann, Ene Ora