lk11 TALTartu Arstide Liidu sügisene väljasõit algas 28. septembri varahommikul, et jõuda hommikukohvi ajaks Keilasse. Kuigi ilmaprognoos oli ennustanud vihmast ilma, oli kogu päeva jooksul saatjaks mõnus sügisene päike ja nii võib meie väljasõitu nimetada ka kuldseks sügisreisiks. Seekordne väljasõit oli juba 29. kord.


Keilas liitus meiega kogenud giid Arne Timm, kes rääkis huvitavalt kohtadest, mida külastasime. Peatusime esmalt Keila linna vanal laadaplatsil ja imetlesime Keila Miikaeli kirikut, mis on nime saanud püha Miikaeli järgi ja kelle auks on 29. september nimetatud mihklipäevaks. Kirikuõuel kohtasime sakslasest kirikuõpetajat A. M. Burghardtit, kes selges eesti keeles kutsus meid kirikut külastama.


Edasi sõitsime Kumna rüütlimõisa juurde, mis osutus kauniks, väikeseks, kuid samas kompaktseks ehitiseks. Vastuvõtjaks ja giidiks mõisas oli Raivo Kalve. Saime teada, et mõisa sünnipäevaks võib pidada 10. juunit 1627, mil Eestimaa kuberner J. de la Gardie määras kindlaks Kumna piirid. Mõisa esimeseks omanikuks sai Tallinna Niguliste kiriku pastor J. Knopius. Aastast 1838 on mõis Meyendorffide valduses. Kuni 1949. a detsembrini seisis mõisa maadel maantee ääres M. Lutheri pronkskuju. Lutheri monumendi tellijaks oli 1862. a G. von Meyendorff, kes oli tollal Ülevenemaalise Evangeelse-Luterliku Konsistooriumi president. Olles keiser Aleksander II ülemtallmeister ja tema perekonnas “oma” inimene, on tema teeneid Peterburi Jaani kiriku rajamisloa saamisel ja ehitamisel raske üle hinnata. Tema poeg T. von Meyendorff oli üks Venemaa Olümpiakomitee asutajaid ja selle esimene auesimees.


Järgnev peatus oli Arvo Pärdi Keskuses, (mis oli veel kaunim ja õhulisem kui telerist nähtu), mille asutas helilooja perekond 2010. a Laulasmaal. Keskuse kodulehel on kirjas: Esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas, mis kandis nime Aliina. See on nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Just klaveripalast „Aliinale” sai 1976. a alguse tintinnabuli-muusika. Selleks, et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserttegevusega, tuli ehitada uus, senisest märksa suurem hoone. Sobivaima lahenduse leidmiseks kuulutati 2013. a välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid F. Nieto ja E. Sobejano Hispaaniast. Uue keskusehoone ehitus algas 2017. a märtsis ning Arvo Pärdi Keskus avas uksed külastajatele 17. oktoobril 2018. Selles ühegi täisnurgata ning mitme sisehooviga majas asuvad lisaks arhiivi- ja tööruumidele raamatukogu, 150-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Ehitusmaterjalidena on kasutatud looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni. Arvo Pärdi Keskus on koht, mida kindlasti võiks igaüks oma silmaga vaadata ja kuulata seal väga head muusikat, kuna kontserte toimub keskuses palju.


Lõunatasime kaunil mererannal asuvas Lohusalu sadama pubis. Päike, meri ja kaunis vaade Lohusalu sadamale said paljude poolt fotodele jäädvustatud.


Edasi viis buss meid Suurupi tuletornide poole. Suurupi ülemine ja alumine tuletorn on ainulaadsed terves Eestis. Ülemine kivist tuletorn valmis 1760. a. Tornist avaneb vaade Viimsist Paldiskini. Alumine tuletorn, mis on ehitatud 1859.a, on ainus Eestis töötav puidust tuletorn. Praegu on nende tuletornide aiad täis kauneid roose ja juba mitmes põlvkond töötab seal Karese perest pärit inimesi. Ka meie giid oli selle pere liige.


Soovitame kindlasti reisida Loode-Eestis, kus oli palju vaatamis- ja külastamisväärseid kohti. Tore, et meil leidub selliseid inimesi, kes järjest uusi tähelepanuväärseid kohti leiavad ja meile meeldejäävaid reise korraldavad. Tänud neile.

 

Kai Tamm
Pediaater/vanaema kohustustes