Avaleht
Nahahaiguste kliiniku uus juhataja on Külli Kingo Prindi
Neljapäev, 26 Jaanuar 2012 15:59

Külli Kingo 

Alates 1. jaanuarist 2012 on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Külli Kingo.

 

Milliste tunnetega võtate ameti vastu (miks otsustasite kandideerida)?

Kuna tegemist on väga väikese kliinikuga ja alates 2010. aastast olen ma Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku juhataja, siis nii kliiniku kui ka õppetooli arengut silmas pidades on kindlasti oluline, et nimetatud üksusi juhiks üks juht.

 

Mis on see eelkäijate pärand, mida väärtustada, alal hoida ja edasi arendada?

Väga tugev on olnud õppetooli ja kliiniku integratsioon, mis ühelt poolt on oluline nii õppe- kui ka teadustöö läbiviimiseks, samas aitab kaasa ravikvaliteedi tõstmisele.

Prof Helgi Silma pärandina on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus kasutusel ravivõimalused, mis on kättesaadavad Eestis vaid kliinikumis, näiteks PUVA ravi krooniliste dermatooside raviks. Tänu sellele oleme suutnud hoida väga kõrget voodihõivet ning oleme voodikohtade arvult suurim statsionaarset tervishoiuteenust osutav kliinik Eestis. Lisaks on prof Silma juhtimisel loodud kliinikus päevaraviosakond, kus tehakse dermatokirurgilisi protseduure, toimub haavanditega ja krooniliste dermatoosidega haigete ravi ja nõustamine. Kindlasti on dermatokirurgia suund, mida on vaja tugevalt arendada, kuna tänu rahvastiku vananemisele ja reisiharjumuste muutumisele (nn „päikesereisid"), on tõusnud haigestumine naha hea- ja pahaloomulistesse kasvajatesse. Selle eesmärgi täitmiseks on 2010. aastal ostetud kliinikusse digitaalne dermatoskoop, mis on kõige kaasaegsem vahend nahakasvajate diagnoosimiseks ja pigmentsünnimärkide jälgimiseks. Lisaks on kliinikus kättesaadavad kõik fototeraapia ravimeetodid, mida kasutatakse väga laialdaselt erinevate krooniliste põletikuliste nahahaiguste ja vitiliigo raviks. Kliinikus on värvilaser, mida kasutatakse rosaatsea, nahaveresoonte patoloogiate ja pigmentatsioonihäirete raviks. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et prof Silma pärandina on kliinikus olemas uusimad nahapatoloogiate diagnoosi- ja ravivõimalused, mis tagavad meie statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse kõrge kvaliteedi ning arvuka patsientuuri.

 
Aasta lõppes, teine algab Prindi
Esmaspäev, 19 Detsember 2011 12:28

 

Kuidas möödus 2011. aasta, milline võiks tulla järgmine, mida soovida oma töötajatele – sõna on seekord kliinikujuhatajatel.

 

Üheks oluliseks saavutuseks oli epiluminestsentsmikroskoobi ja uue UVA aparaadi töösse rakendamine. Meie väikese eriala puhul on meeldiv tõdeda, et üha rohkem arst-õppejõude on huvitatud teadustööst (viiel arstil on teaduslik kraad ja neli õpib doktorantuuris), möödunud aastal ilmus 66 artiklit (neist 16 CC).

Kuna lõppev aasta jääb mulle kliinikujuhatajana viimaseks, siis tahan kõigepealt soovida uuele juhatajale jõudu kliiniku ees seisvate ülesannete lahendamiseks, kogu kollektiivile õnne, jõudu ning jätkuvat tööindu.

prof Helgi Silm

nahahaiguste kliiniku juhataja

 

 

Aasta lõpuks lubatagu kolm mõtet seoses kaksikutega. Käesolev aasta oli edukas, tuues sisekliinikule selge plaani meie tulevasest paiknemisest ehitatavas Kliinikumi kaksiktornis. Tahaks

 
Teadustöö preemia said ajukasvaja uurijad Prindi
Reede, 25 November 2011 07:58

teadustoo preemia pisi
 

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööpreemia pälvis tänavu autorite kollektiiv – dr Marju Kase, füüsik Markus Vardja, dr Agu Lipping, prof Toomas Asser ja dr Jana Jaal uurimustöö eest „Impact of DNA repair enzymes on survival in patients with glioblastoma multiforme". ("DNA reparatsiooni ensüümide ekspressiooni mõju multiformse glioblastoomi haigete elulemusele").

Kliinikumi teadustööpreemia määratakse parimale Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimunud õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatud kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Esmakordselt anti preemia välja 1999. aastal.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar


Multiformne glioblastoom (MGB) on kõige agressiivsem aju pahaloomuline kasvaja, kuna enamus patsientidest sureb ligikaudu 12 kuu jooksul pärast haiguse diagnoosimist. Alates 1978. aastast on MGB standardraviks olnud kasvaja kirurgiline eemaldamine koos sellele järgneva postoperatiivse kiiritusraviga. Kiiritusraviga on paraku võimalik saavutada ainult haiguse lühiajaline stabilisatsioon, sest enamusel patsientidest (99%) tekib eelnevalt kiiritatud piirkonnas retsidiiv. Põhjused, miks MGB on radioresistente ehk kiiritusravile vähetundlik, ei ole teada.

Preemia pälvinud töö raames näidati, et üheks radioresistentsuse ja seeläbi haigete lühema elulemuse põhjuseks on kasvajakoe suurem DNA-reparatsiooni ensüümi DNA-PK tase. DNA-PK on ensüüm, mis parandab DNA letaalseid kahjustusi (DNA kaksikahela murde). MGB koe suurema DNA-PK ekspressiooni tõttu parandatakse ravist tingitud kahjustused ning seetõttu ei oma kiiritusravi sellist toimet, kui teiste pahaloomuliste kasvajate puhul.

Vaatamata aastakümneid kestnud uurimistöödele ei ole MGB haigete elulemust suudetud märkimisväärselt pikendada. Käesoleva uuringu andmete alusel võiks kiiritusraviga samaaegselt manustatav DNA-PK inhibiitor selleks potentsiaali omada.

Töö on valminud ETF grandi „Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kiiritus- ja keemiaravi efektiivsust" (grandihoidja dr Jana Jaal) ning dr Marju Kase doktoritöö raames (juhendajad dr Jana Jaal, prof Toomas Asser).

 

Jana Jaal

hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud onkoloogia erialal

 
Prof Jorma Lauharanta: Eesti-Soome koostöö võiks kasvada Prindi
Teisipäev, 18 Oktoober 2011 08:28
Jorma_Lauharanta

Kliinikumi külastas septembrikuu keskel Helsingi Ülikooli keskhaigla ning Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna kõrgetasemeline delegatsioon. Helsingi Ülikooli keskhaigla ülemarst prof Jorma Lauharanta andis Kliinikumi Lehele intervjuu.


Käisite viimati Tartus kümme aastat tagasi – mis on selle ajaga muutunud, mis üllatas kõige enam?

Võrreldes eelmise külaskäiguga, olete vahepeal läbi teinud mitmes mõttes tohutu arengu. Teil on uus, hästifunktsioneeriv haiglahoone; moodne varustus ja tehnoloogia ning entusiastlik tööõhkkond. Need kõik on olulised edufaktorid. Ma olin nii kiiretest muutustest üllatunud.

 

Tervishoiu rahastamine ning -süsteem on Soomes ja Eestis täiesti erinevad. Samas tegeleb Soome pidevalt juhtimisreformidega, et suurendada produktiivsust. Millised on olnud peamised suunad ja suuremad saavutused selles vallas ja mida neist soovitaksite ka meile?

Viimastel aastatel oleme olnud edukad võitluses kasvavate kuludega ja oleme ka teistest ülikoolihaiglatest enam produktiivsust tõstnud. Põhilised meetodid on olnud muudatused organisatsioonis ja juhtimises ning kliinilisel tasandil toimunud reformid. Oluline samm oli erinevates Helsingi piirkondades asunud ülikoolihaigla struktuuriüksuste liitmine 2006. aastal, mis võimaldas kattuvad teenistused kaotada ja koondada ravitegevus ühte-kahte keskusesse. Aga juba enne seda oli erinevaid kliinikuid liidetud suuremateks administratiivüksusteks.
Varem oli meil nagu praegu teilgi suur hulk erialakliinikuid. Nüüd on Helsingi Ülikooli keskhaiglas neli struktuuriüksust: kirurgia-, sise-, naiste-laste- ning psühhiaatriaüksus, mis koondavad kõiki viljeletavaid erialasid. Suuremad üksused on andnud meile varasemast parema juhtimisstruktuuri. Kliiniliste üksuste juhtimist toetatakse mitmel viisil, juhtidele antakse tagasisidet majandustulemuste, kvaliteedi ja produktiivsuse kohta.
Tugiteenuste osutamiseks (nt labor, radioloogia) on moodustatud eraldi ettevõtted, mis müüvad teenust nii maja sees kui väljaspoole. Nad on tulemuslikumad, ning samal ajal on paranenud ka dialoog teenuse osutajate ja tellijate vahel.
Mida teile soovitada? Kliinikum on praegu hoopis teises organisatsioonilises arengufaasis kui meie. Ilmselt jääb teil ka edaspidi finantseerimine napiks, mis samaaegselt kasvavate nõudmistega tekitab vajaduse organisatsiooni ja juhtimise reformideks. Raske on soovitada ühtegi mudelit, mis oleks kõikidele probleemidele lahenduseks. Eesmärk peaks olema patsiendikeskne, kõrgekvaliteetne ja kuluefektiivne ravi ning hea ligipääs arstiabile. Soovitan teile kõike, mis seda kava toetab.
Koostöö erinevate kliinikute vahel on väga oluline, tagamaks sujuvat raviprotsessi patsiendi liikumisel erinevate üksuste vahel. Paremate lõpptulemuste saavutamiseks on oluline toetada kliinilist juhtimist, maksimaalselt tagasisidestada erinevaid tasemeid ning kasutada erinevaid motivaatoreid.

 

Paari viimase aastakümne jooksul on toimunud intensiivne Soome-Eesti koostöö tervishoiu vallas. Millisena näete edasisi arenguid ja uusi võimalusi ühistegevuseks?


Rohkem võiks kasutada mõlema riigi ekspertkogemust keerulisemate haigusjuhtude puhul, nt siirdamiste, südame- ja neurokirurgia vallas. Eriti teretulnud oleksid ühised uurimisprojektid, samuti õppeprogrammid, mis sisaldaksid ka juhtimisalast õpet. Tänu meeldivale kogemusele Tartus ongi järgmiseks suveks plaanitud uus haiglajuhtimis-alane kohtumine Helsingis.

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

Fakte Helsingi Ülikooli keskhaigla kohta (2010. a)
haiglavoodeid 2070
kirurgilisi operatsioone 67 600
ambulatoorseid visiite 1 136 000
statsionaarsed ravijuhud 464 000
siirdamisi 273
sünnitusi 15 000

 
Suurim kingitus on elu Prindi
Reede, 16 September 2011 11:01

siirdamine2_pisi

Käesolev aasta on pakkunud kliinikumi transplantoloogidele mitmeid väljakutseid. Kuigi üldised numbrid on ootuspärased – kokku on 2011. aastal kliinikumis siiratud 26 neeru, 4 maksa ja 1 kopsud, siis on uue organi siirdamisest abi saanud järjest nooremad inimesed.


Nii vajas oma elu teist doonormaksa 14-aastane Saaremaa koolitüdruk. Tegemist oli esimese korraga kliinikumi praktikas, mil võeti ette korduv maksasiirdamine. Siirdamine leidis dr Toomas Väli juhtimisel aset juuli lõpus. Lapse edasist ravi lastekliinikus korraldasid lastearstid Tiina Rägo ja Inga Vainumäe ning augusti lõpupäevi sai tüdruk nautida taas kodus oma pere keskel.

 

Alates 2009. aastast toimunud kahepoolse koostöö jätkuna siirdasid Viini Ülikoolihaigla rindkerekirurgia osakonna kirurgid tänavu 27. juulil 19-aastasele Lääne-Virumaalt pärit noormehele kopsud ja südame. Juhtum on Eestis ainulaadne, varem ei ole Eesti patsiendile korraga mitu erinevat organit siiratud. Noormehe esmane operatsioonijärgne taastumine Viinis ja sellele järgnenud ravi Tartus kliinikumi arstide Marget Savisaare ja Tanel Laisaare juhtimisel kulges plaanipäraselt. Hetkel on patsient juba kodus.

 

Samas on neerusiirdamismeeskonna jaoks 20 - 30-aastased raske neerupuudulikkusega patsiendid muutunud viimastel aastatel juba üsna tavapärasteks. Tänavu on uue neeru saanud nii 19-aastane Võrumaa neiu kui 21-aastane Läänemaa noormees. Hetkel on ootelehel veel kolm patsienti, kel eluaastaid vähem kui 20, neist noorim on alles 8-aastane.

 

Dr Virge Pall
transplantatsioonikeskuse direktor

 

Kommentaar

 

Kopsusiirdamisprogrammi alustades ei kujutanud küll ette, milliste raskustega tuleb sellel teel kokku puutuda. Siiski võime nüüdseks öelda, et hulgaliselt ootuspäraseid ja ootamatuid tõkkeid on ületatud ning Eesti patsientidele on kopsusiirdamine kättesaadav. Meie senine kogemus on küll väike, kuid esialgsete tulemustega võib rahul olla. Eestis on siirdatud kopsud kahele patsiendile ning Viinis samuti kahele Eesti patsiendile, sealhulgas ühel juhul on tehtud kopsu-südame siirdamine. Nimetatud kahe organi üheaegne siirdamine on muutunud kogu maailmas võrdlemisi haruldaseks, sest esiteks on kitsamaks muutunud siirdamise näidustused ja teiseks on raskendatud organite kättesaadavus. Ka meie raske kaasasündinud südamerikke ja pulmonaalhüpertensiooniga patsient oli ootelehel üle aasta. Lõpuks sai aga siirdamine tänavu 27. juulil teoks, mis on jällegi oluliseks verstapostiks siirdamiste ajaloos.
Kõigil meie haigetel on olnud mitmeid kaasuvaid haigusi ja siirdamisega seotud riskitegureid. Pulmonoloog Marget Savisaare ennastunustav töö on olnud üks olulisi edu pante, sest sedavõrd põhjalikku haigete käsitlust nii enne kui ka pärast siirdamist annab ületada. Kopsusiirdamisprogrammi raames on olnud siiras heameel töötada koos paljude suurepäraste spetsialistidega. Kopsuintensiivravi arst Pille Parm on kolinud peale meie siirdamisi nädalaks-paariks elama intensiivravi osakonda, et kõigel isiklikult silm peal hoida; anestesioloog Alar Sõrmus koos Urmas Kuuma ja teiste kolleegidega on suutnud tagada suurepärase anesteesia. Kogu operatsioonitoa personal eesotsas operatsiooniõdedega on olnud igati tasemel. Organsiirdamise koordinatsioon ja organdoonori käsitlus oli see, mille arendusse sai kohe programmi algul panustatud ja tuleb tõdeda, et need lülid on ka hästi toiminud. Eriti sujuv on olnud koostöö meie neurointensiivravi osakonnaga.
Seega võib öelda, et entusiasm ei ole veel täielikult Eesti meditsiinist kadunud, sest just tänu paljudele entusiastidele on senitehtu teoks saanud.

 

Dots Tanel Laisaar
kopsukliiniku vanemarst-õppejõud torakaalkirurgia erialal

 

 

Kommentaar


On väga tore, et meie transplantoloogid on koostöövalmis ja altid läbi viima siirdamisi ka lastel. Kuna lastele vajaliku/sobiva doonororgani leidmine Eestis võib osutuda keeruliseks, siis on rahvusvaheline elundivahetuse programm väga oodatud võimalus.
Varem on näiteks meie kirurgid siirdanud neeru üheksa-aastasele poisile ja 14-aastasele tüdrukule. Kuna lapseeas on kroonilise neerupuudulikkuse kõige sagedasemaks põhjuseks kaasasündinud neeruväärarendid, siis sellistel juhtudel võib neeruasendusravi ja sealhulgas neerusiirdamine olla vajalik juba varases lapseeas. Samuti esineb patsiente, kellel erinevate krooniliste haiguste tulemusena (näiteks tsüstiline fibroos, Wilsoni tõbi) võib lapseeas kujuneda lõpp-staadiumis maksapuudulikkus ja kellele maksasiirdamine on elupäästev operatsioon. Harv, kuid täiesti reaalne on võimalus, et Eestis sünnib sapiteede atreesiaga laps, kes juba esimestel eluaastatel vajab maksasiirikut, sealhulgas maksasagara või -lõigu siirdamist.

 

Dr Inga Vainumäe
lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria erialal

 

 

Kommentaar


Visiooni elustumine

 

Kolleegid, kes mõtlevad pigem oma tööle ja patsientidele, pole ehk tähelegi pannud, et kliinikumi algusaastate loosungmissioon: "Kliinikum on Eesti meditsiini lipulaev" on tahaplaanile nihkunud. Nüüdseks on Euroopa Liit meie igapäevaseks tegelikkuseks saanud ja sellega seoses ka organisatsiooni eesmärgid muutunud. Kliinikumi visioon on nüüd olla euroopalik ülikoolihaigla, mis tegutseb efektiivselt, lähtub tõenduspõhisusest ja on tihedalt integreeritud teaduse ning innovatsiooniga. Mis saab seda visiooni veel paremini ilmestada, kui mitmekesine organsiirdamise programm, millest kolleegid juuresolevalt ülevaate annavad. Skeptikud on muidugi seisukohal, et Eesti on liiga väike, et nii ambitsioonikaid asju ette võtta. Tõsi ta on, et meie kogemus ei saa kunagi olema võrreldav suurte transplantatsioonikeskuste omaga. Seda enam tuleb pingutada ja loota kolleegide professionaalsele heatahtlikkusele ning koostööle. Seda nii Eestis kui ka välismaal. Maikuus toimusid organsiirdamise teemal konstruktiivsed konsultatsioonid PERHi kolleegidega. Koostöö Viini transplantatsioonikeskusega päädis sel suvel esmakordse südame-kopsu siirdamisega Eesti patsiendile. Eurokoostöö tiheneb veelgi kliinikumi võimalikul liitumisel Eurotransplandiga. Aga nagu reklaamiski öeldakse: "Ja see pole veel kõik!". Käimas on ettevalmistused südame ja kõhunäärme siirdamiseks (projektijuhtideks dr Arno Ruusalepp ja dr Marko Murruste). Erinevate kliinikumi siirdamisprojektide koostoimest on oodata lisavõimendust, sest asjakorraldus ja -toimetus (võõrkeeles logistics ja case-management) on sarnased. Tahaks loota, et see positiivne lisavõimendus mõjutab kogu kliinikumi diagnostika ja ravitöö kvaliteeti. Oleks ju pentsik, kui haiglas, kus siirdatakse organeid, ravitaks kehvalt näiteks luumurde või kopsupõletikku.

 

Margus Ulst
ülemarst

 
Uuenduslik argitöö gastroenteroloogias Prindi
Esmaspäev, 15 August 2011 12:41
Dr Riina SalupereSisekliiniku gastroenteroloogidel on kaks uudist, mis on mõlemad seotud endoskoopiakeskusega.

 

Esimeseks uudiseks on peensoole endoskoopia (videoenteroskoopia ehk balloonenteroskoopia) kasutuselevõtt endoskoopiakeskuses. Balloonenteroskoop koos kõrgresolutsioonikujutise (HDTV) ning kitsa valgusspektri kujutisele ümberlülitusvõimalusega (NBI) võimaldab uurida peensoolt kogu ulatuses ja võtta koeproove ning vajadusel teha endoskoopilisi raviprotseduure. Balloonenteroskoopia kasutuselevõtuga on sisekliinikus loodud võimalused rahvusvaheliseks teadustööks peensoole haiguste valdkonnas. Juba paar aastat on endoskoopiakeskuses kasutusel peensoole uurimisel kapselendoskoopia, mis nüüd koos balloonenteroskoopiaga moodustab ideaalse uuringupaari – kapselendoskoopia sobib hästi peensoole haiguste eelnevaks skriininguks, kui aga selgub koeproovi või raviprotseduuri vajadus, on balloonenteroskoopia ideaalseks lahenduseks. Selleks, et alustada peensoole endoskoopiatega, oli vaja lisaks olemasolevaile endoskoopiatubadele sisustada uus endoskoopiatuba. Lahenduse leidis ka balloonenteroskoopia rahastamine – nüüd on see haigekassa tervishoiuteenuste loetelus.

koos_M-VTeiseks uudiseks on üldanesteesia kasutuselevõtt seedetrakti endoskoopiate tegemisel. Üldanesteesia on vajalik balloonenteroskoobiga peensoole uurimisel. Samuti on see osutunud vajalikuks teiste seedetrakti endoskoopiate, näiteks gastroskoopia, koloskoopia või retrograatse kolangio-pankreatograafia tegemisel. Alates selle aasta märtsist on kolmapäev endoskoopiakeskuses anesteesiapäev.

Raske on ülehinnata Tartu Ülikooli osa innovaatilise uuringuaparatuuri ostmisel - balloonenteroskoobi ja endoskoopiakeskuse ostu rahastas Tartu Ülikool alameetme „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames" abil. Eraldi äramärkimist väärib anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku koostöövalmidus uute uuringuvõimaluste arendamisel sisekliinikus ning anestesioloogide ja anesteesiaõdede ladus, mõistev ja hästitoimiv koostöö gastroenteroloogide ja endoskoopiaõdedega.

 

Dr Riina Salupere
sisekliiniku
endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonna juhataja

 
Kliinikumi konverents Prindi
Kolmapäev, 15 Juuni 2011 13:05

 

Kliinikumi_preemia_Tiit_Haviko_pisiArvult kolmeteistkümnes kliinikumi konverents toimus kõikenägeva ja -teadva murfoloogia teaduse valguses.

 

Teemal „Murphy seadused meditsiinis" esinesid ettekannetega prof Joel Starkopf, dr Matti Maimets, kliinikumi ülemarst Margus Ulst,

prof Raul-Allan Kiivet, perearst Urmas Takker, Medicumi nõukogu esimees Kalev Karu, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme ja vandeadvokaat Ants Nõmper.

Tänavuse kliinikumi preemia pälvis professor Tiit Haviko, kes on töötanud Tartu Ülikoolis ja kliinikumis 35 aastat. Neist kaks kümnendit on ta juhatanud traumatoloogia ja ortopeedia kliinikut. Prof Haviko on üks Eesti tuntumaid ja tunnustatumaid ortopeede. Jätkuvalt tegeleb ta teadustööga ning on ka aktiivne kirurg. Tema uuringuteemad on olnud luuregeneratsioon ja jäsemepikendus, lisaks on ta tegelenud osteoartroosi ja reumatoidartriidi kirurgiaga. Tema teene on ka liigeste endoproteesimise süstemaatiline kasutuselevõtt Eestis, ta on uurinud osteoporoosi ja algatanud luutiheduse uurimise kliinikumis.

Kliinikumi nõukogu liige Neinar Seli andis üle omanimelised stipendiumid: viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest sai autasu

prof Katrin Õunap ja viimase aasta teaduspublikatsioonide eest androloogiakeskuse direktor dr Margus Punab. Ajakirja „Eesti Arst" esmakordselt välja antud parima teadusartikli preemia sai dr Heili Varendi.

 

Vaata konverentsi pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

Konverentsilt: „Iga mõte sünnitab uusi mõtteid"

 

Mulle on saatus pakkunud võimaluse olla Eesti tervishoiu reformiprotsessides kaasalööja kohe päris algusest peale. Sobib vist öelda, et rohujuure tasandilt. Murphy seaduste tundmaõppimisest on sealjuures päris palju abi olnud. Seega, konverentsi teema oli väga sobilik ja kestvalt ajakohane.

Täna julgen väita, et eestlaste peamiseks nõrkuseks pole kindlasti algatusvõime puudumine. Seda on meil küllaga. Probleemiks on hoopis koostöövõime ja suutlikus korrektselt asju lõpuni viia. Inimesed, kes seda oskavad on kulda väärt!

„Miski pole võimatu inimese jaoks, kes seda ise tegema ei pea – mentaliteedi" vastu seismine on ka täna Eesti Haiglate Liidu üks olulisemaid prioriteete. Selle ülesandega hakkama saamine nõuab aga paljude erinevate inimeste tahet ja oskust koostööd teha. Samas, vaid nii on võimalik tagada sektori evolutsiooniline areng. Olen seisukohal, et meie edu pole oluline ainult tervisesektori töötajatele ja abivajajatele, vaid ka riigile tervikuna.

Urmas Sule
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

 

 

Konverentsilt jäi eredalt meelde tuntud tõde Murphy seaduste arsenalist: „Miski pole võimatu inimesele, kes ei pea seda ise tegema."

Tarmo Bakler
Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees

 

 

Prof Joel Starkopfi ettekandest jäi meelde kliinikumi intensiivravi osakondade ravitöö head kvaliteedinäitajad, mis on samal tasemel kui Soomes või Bernis, aga saavutatud 3-5 korda odavamalt. Sooviks sellist rahvusvahelist võrdlust ka meie lastekliinikule, mida seni, alates 2006. aastast, oleme teinud vaid Tallinna Lastehaiglaga.

prof Vallo Tillmann
Kliinikumi lastekliiniku juhataja

 

 

Tegelikult oli väga hea konverents ja kõik ettekanded olid omamoodi huvitavad. Häid mõtteid oli kõigil esinejatel. Sain prof Raul-Allan Kiiveti ettekandest veelkord kinnitust, et: „Mida rohkem tervishoiuteenust osutatakse, seda rohkem on seda inimestel vaja." Seda näitas väga selgelt haigekassa kümneaastase andmebaasi statistiline uuring. Tulemus on see, et inimesed elavad kauem ja elukvaliteet on parem, raha aga kulub igal juhul rohkem.

Arvi Vask
Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige

 

 

Olen käinud kliinikumi konverentsidel üle kümne aasta ja see on alati olnud rõõm. Seekord oli väga hea ettekanne prof Raul-Allan Kiivetil. See võiks meie kirjutavale-rääkivale pressile lausa kohustuslik lugemismaterjal olla, et meditsiiniprobleeme käsitletaks reaalsuse tasemel ja ei võrreldaks võrreldamatuid. Dr Matti Maimetsa on alati nauding kuulata, ta oskab kuulajaid ärkvel hoida. Lisaks sellele sain dr Maimetsa ettekandest vastuse ühe hambaravi kohta esitatud kaebusele. Selleks, et mingisugune infektsioon avalduks, peab see olema olnud organismis vähemalt 48 tundi. Seega eile hambaarstil käies ja täna haigestudes ei saa olla süüdi hambaarst. Lõpetuseks - las kliinikum ikka korraldab oma iga aastast kevadkonverentsi!

Peeter Mardna
Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor

 

 

Mulle jäi kõige rohkem meelde dr Matti Maimetsa ettekanne ja seda päris mitmest aspektist – Murphy parafraseering, et keerulistele küsimustele on olemas lihtsad, kergesti mõistetavad valed vastused; tõlgendus, et inimesed on 90% bakterid ja erialasest vaatenurgast kommentaar, et infektsioonikontrolli teenistus peaks kuuluma transplantatsioonikeskusesse.

Virge Pall
Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor

 

 

Murfoloogiliselt asjale vaadates võib peaaegu alati väita, et meditsiinis on väga palju asju, mida on võimatu ette teada - sest neid asju on võimatu teada. Samas me teame, et meditsiinis toimuva kvaliteeti saab ja tuleb parandada ning see töö tuleb meil endil ära teha. Kuid otsustamiseks vajame usaldusväärset ülevaadet oma tööst, et enda tulemusi hinnata ja teistega võrrelda.

Prof Toomas Asser
Kliinikumi närvikliiniku juhataja

 

 

Kliinikumi konverents oli sel aastal pühendatud tervishoiu kvaliteedi temaatikale, mis oli väga tervitatav. Kvaliteet tervishoius ei ole väga lihtsalt defineeritav ega ka mõõdetav, alati sisaldub tulemuses subjektiivne hinnang. Siiski peavad süsteemis olema korrad, mille eelduseks on arstliku tegevuse kvaliteetsemaks muutumine. Täna ei ole Eestis kvaliteeditemaatika, kvaliteedi monitoorimine ja arendamine süstemaatiliselt lahendatud. Tegevus on episoodiline ning vajab riigiüleselt korraldamist.

Hannes Danilov
Eesti Haigekassa juhatuse esimees

 

 

Kvaliteet tähendab kõrgeid nõudmisi ja nendele vastavust. Ja seda me ootame ka meditsiinilt. Tihti ollakse aga dilemma ees, sest kvaliteet võib olla eri osapooltele pisut erineva tähendusega. Keeruline on leida just seda ühte masinat, tegurit või näitajat, millega oleks kvaliteeti kõige parem üheselt mõõta. Ettekannetest jäi minu jaoks kumama mõte, et kvaliteet algab sellest, kuidas igaüks püüab oma tööd kõige paremini teha, vastavalt juhistele ning metoodikale. Kuid selleks, et kvaliteet oleks arengule orienteeritud, on vaja süsteemseid otsuseid, mis jäävad tervishoiu korraldajate kanda. Kindlasti on kvaliteet meditsiinis ka märksõna lähitulevikus, millest meedikud ei saa ümber ei igapäevatöös ega laiemas käsitluses.

Eli Lilles
Med24 toimetaja

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 8 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Professor Jaan Eha valiti akadeemikuks

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.


Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.


Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.


Kliinikumi Leht

 
Kliinikumi nõukogul on kaks uut liiget

Detsembrikuust kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Maris Jesse ja Igor Abarenkov.


Maris Jesse on lõpetanud 1993. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Ta omab magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.


Maris Jesse oli aastatel 2008–2016 Tervise Arengu Instituudi direktor, 2005–2007 Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga (Maailmapank) tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on olnud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütik. Aastast 1996 töötas ta haigekassas, alates 1997. aastast Keskhaigekassa direktorina. 1995–1996 töötas Maris Jesse sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonnas peaspetsialistina, 1994 Maailmapanga konsultandina ja 1993–1994 töötas ta Riigikantselei referendina.


Alates 2016. aastast on ta ÜRO peasekretäri komisjoni „Tervisesektori tööhõive ja majanduskasv“ liige. Varem, 2015–2016, on Maris Jesse olnud Maailma terviseorganisatsiooni valitsemisreformi töörühma liige (Euroopa Liidu liikmesriikide esindaja); 2013–2015 Rahvusvahelise Rahvatervise Instituudi Assotsiatsiooni (IANPHI) nõukogu liige; 2013–2014 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni maastrateegia töörühma liige; 2009–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige, sh Euroopa Liidu ühisseisukohtade eestkõneleja 2011–2012 ning aastatel 2011–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni alalise komitee vaatlejaliige.


Alates 2008. Aastast võtab Maris Jesse osa Maailma Terviseorganisatsiooni valitsemisorganite (Terviseassamblee Täitevkogu, Regionaalkomitee, Alaline komitee) tööst Eesti delegatsiooni liikmena ja juhina.


Maris Jesse on Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna peremeditsiini ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, Tallinna ülikooli kuratooriumi liige, Vabariigi Valitsuse uimastiploiitika komisjoni liige. Maris Jesse on Tartu ülikooli tervishoiuinstituudis külalislektor.


Kliinikumi Leht

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.