Avaleht
Riiklikud autasud pälvisid dr Tanel Laisaar ja kliinikumi verekeskuse doonorid Prindi
Kolmapäev, 22 Veebruar 2012 17:37

 

Tänavu autasustati Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku vanemarst-õppejõudu Tanel Laisaart ja Eesti Punase Risti V klassi teenetemärkidega kauaaegseid Tartu Verekeskuse doonoreid Vambola Seppa ja Heiki Valdekit. Teenetemärkidega tänatakse ja tunnustatakse inimesi, kelle pühendumus erinevatel elualadel on olnud paljudele teistele julgustuseks ja innustuseks.


tanel laisaar nilson pisiKommentaar

Tanel Laisaar

kopsukliiniku vanemarst-õppejõud torakaalkirurgia erialal

Raske on kommenteerida, milline on see minu panus Eesti meditsiini, mis teenetemärgiga tunnustamist leidis. Seda võiks vast keegi kõrvaltvaataja teha. Ma ei arva, et see panus on ainult kopsusiirdamise juurutamine, aga eks see äramärkimine tuli arvatavasti just selle viimase eest. Nii see paraku on, et mõned suured asjad, mis välja paistavad leiavad vahel ka tunnustamist, samas arsti igapäevane töö ning pidev eriala arendamine ja uuenduste juurutamine jääb laiemale avalikkusele ja tihti isegi kliinikumi siseselt märkamata.

Tunded teenetemärki saades olid muidugi ülevad. Kõigepealt üllatus, siis rõõm ja tegelikult peamiselt piinlikkus, et ainult mind üksi kogu suurest meeskonnast ära märgiti. Kindlasti vääriksid paljud teised seda teenetemärki samamoodi. Dr Marget Savisaar, kelle pühendumus haigetega tegelemisel on ületamatu; dr Pille Parm, kes sisuliselt elas intensiivravi osakonnas ja suutis säilitada töövõime 24 tundi ööpäevas kuu aega jutti; dr Alar Sõrmus, kes on viperusteta viinud läbi kõik siirdamiste anesteesiad jne, jne. Väga paljud arstid, õed, füsioterapeudid, hooldajad, siirdamiskoordinaatorid, kes on oma panuse andnud nende kopsusiirdamiste õnnestumisse. Eks tänu neile kõigile see teenetemärk ka mulle anti.

 

Kommentaar

Heiki Valdek

verekeskuse doonor

loovutanud verd üle 105 korra

1983. aastal käisin esimest korda verd andmas ühe trauma järgselt. Alates sellest ajast olen iga aasta mitu korda verd loovutanud. Nõukogude ajal koguni viis või kuus korda aastas. Enamasti käin ise ja eraldi kutsumist ei oota. Vereloovutamine annab hea enesetunde, nii füüsiliselt kui vaimselt. Soovitan kõigile vereandmise ära proovida, see ei pruugi igaühele sobida, aga tasub vähemalt ära käia. Mulle on vereloovutamisest saanud väga tore harjumus.

 

Kommentaar

Vambola Sepp

verekeskuse doonor

loovutanud verd üle 100 korra

Esimest korda käisin verd andmas 18-aastaselt, töötasin apteegi laos ja läksime kogu kollektiiviga. Ilmselt olen olnud heaks eeskujuks ka oma kolmele lapsele, sest ka nemad on veredoonorid. Ma ei osanud arvatagi, et ma nii palju kordi olen verd loovutamas käinud, sest ise ma selle üle arvet ei pea. Neile, kes kõhklevad, kas minna või mitte, võin enda näitel ütelda: „Kui inimene ka sada korda verd annab, ei juhtu temaga midagi!"

 
Nahahaiguste kliiniku uus juhataja on Külli Kingo Prindi
Neljapäev, 26 Jaanuar 2012 15:59

Külli Kingo 

Alates 1. jaanuarist 2012 on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Külli Kingo.

 

Milliste tunnetega võtate ameti vastu (miks otsustasite kandideerida)?

Kuna tegemist on väga väikese kliinikuga ja alates 2010. aastast olen ma Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku juhataja, siis nii kliiniku kui ka õppetooli arengut silmas pidades on kindlasti oluline, et nimetatud üksusi juhiks üks juht.

 

Mis on see eelkäijate pärand, mida väärtustada, alal hoida ja edasi arendada?

Väga tugev on olnud õppetooli ja kliiniku integratsioon, mis ühelt poolt on oluline nii õppe- kui ka teadustöö läbiviimiseks, samas aitab kaasa ravikvaliteedi tõstmisele.

Prof Helgi Silma pärandina on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus kasutusel ravivõimalused, mis on kättesaadavad Eestis vaid kliinikumis, näiteks PUVA ravi krooniliste dermatooside raviks. Tänu sellele oleme suutnud hoida väga kõrget voodihõivet ning oleme voodikohtade arvult suurim statsionaarset tervishoiuteenust osutav kliinik Eestis. Lisaks on prof Silma juhtimisel loodud kliinikus päevaraviosakond, kus tehakse dermatokirurgilisi protseduure, toimub haavanditega ja krooniliste dermatoosidega haigete ravi ja nõustamine. Kindlasti on dermatokirurgia suund, mida on vaja tugevalt arendada, kuna tänu rahvastiku vananemisele ja reisiharjumuste muutumisele (nn „päikesereisid"), on tõusnud haigestumine naha hea- ja pahaloomulistesse kasvajatesse. Selle eesmärgi täitmiseks on 2010. aastal ostetud kliinikusse digitaalne dermatoskoop, mis on kõige kaasaegsem vahend nahakasvajate diagnoosimiseks ja pigmentsünnimärkide jälgimiseks. Lisaks on kliinikus kättesaadavad kõik fototeraapia ravimeetodid, mida kasutatakse väga laialdaselt erinevate krooniliste põletikuliste nahahaiguste ja vitiliigo raviks. Kliinikus on värvilaser, mida kasutatakse rosaatsea, nahaveresoonte patoloogiate ja pigmentatsioonihäirete raviks. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et prof Silma pärandina on kliinikus olemas uusimad nahapatoloogiate diagnoosi- ja ravivõimalused, mis tagavad meie statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse kõrge kvaliteedi ning arvuka patsientuuri.

 
Aasta lõppes, teine algab Prindi
Esmaspäev, 19 Detsember 2011 12:28

 

Kuidas möödus 2011. aasta, milline võiks tulla järgmine, mida soovida oma töötajatele – sõna on seekord kliinikujuhatajatel.

 

Üheks oluliseks saavutuseks oli epiluminestsentsmikroskoobi ja uue UVA aparaadi töösse rakendamine. Meie väikese eriala puhul on meeldiv tõdeda, et üha rohkem arst-õppejõude on huvitatud teadustööst (viiel arstil on teaduslik kraad ja neli õpib doktorantuuris), möödunud aastal ilmus 66 artiklit (neist 16 CC).

Kuna lõppev aasta jääb mulle kliinikujuhatajana viimaseks, siis tahan kõigepealt soovida uuele juhatajale jõudu kliiniku ees seisvate ülesannete lahendamiseks, kogu kollektiivile õnne, jõudu ning jätkuvat tööindu.

prof Helgi Silm

nahahaiguste kliiniku juhataja

 

 

Aasta lõpuks lubatagu kolm mõtet seoses kaksikutega. Käesolev aasta oli edukas, tuues sisekliinikule selge plaani meie tulevasest paiknemisest ehitatavas Kliinikumi kaksiktornis. Tahaks

 
Teadustöö preemia said ajukasvaja uurijad Prindi
Reede, 25 November 2011 07:58

teadustoo preemia pisi
 

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööpreemia pälvis tänavu autorite kollektiiv – dr Marju Kase, füüsik Markus Vardja, dr Agu Lipping, prof Toomas Asser ja dr Jana Jaal uurimustöö eest „Impact of DNA repair enzymes on survival in patients with glioblastoma multiforme". ("DNA reparatsiooni ensüümide ekspressiooni mõju multiformse glioblastoomi haigete elulemusele").

Kliinikumi teadustööpreemia määratakse parimale Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimunud õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatud kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Esmakordselt anti preemia välja 1999. aastal.

 

Kliinikumi Leht

 

Kommentaar


Multiformne glioblastoom (MGB) on kõige agressiivsem aju pahaloomuline kasvaja, kuna enamus patsientidest sureb ligikaudu 12 kuu jooksul pärast haiguse diagnoosimist. Alates 1978. aastast on MGB standardraviks olnud kasvaja kirurgiline eemaldamine koos sellele järgneva postoperatiivse kiiritusraviga. Kiiritusraviga on paraku võimalik saavutada ainult haiguse lühiajaline stabilisatsioon, sest enamusel patsientidest (99%) tekib eelnevalt kiiritatud piirkonnas retsidiiv. Põhjused, miks MGB on radioresistente ehk kiiritusravile vähetundlik, ei ole teada.

Preemia pälvinud töö raames näidati, et üheks radioresistentsuse ja seeläbi haigete lühema elulemuse põhjuseks on kasvajakoe suurem DNA-reparatsiooni ensüümi DNA-PK tase. DNA-PK on ensüüm, mis parandab DNA letaalseid kahjustusi (DNA kaksikahela murde). MGB koe suurema DNA-PK ekspressiooni tõttu parandatakse ravist tingitud kahjustused ning seetõttu ei oma kiiritusravi sellist toimet, kui teiste pahaloomuliste kasvajate puhul.

Vaatamata aastakümneid kestnud uurimistöödele ei ole MGB haigete elulemust suudetud märkimisväärselt pikendada. Käesoleva uuringu andmete alusel võiks kiiritusraviga samaaegselt manustatav DNA-PK inhibiitor selleks potentsiaali omada.

Töö on valminud ETF grandi „Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kiiritus- ja keemiaravi efektiivsust" (grandihoidja dr Jana Jaal) ning dr Marju Kase doktoritöö raames (juhendajad dr Jana Jaal, prof Toomas Asser).

 

Jana Jaal

hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud onkoloogia erialal

 
Prof Jorma Lauharanta: Eesti-Soome koostöö võiks kasvada Prindi
Teisipäev, 18 Oktoober 2011 08:28
Jorma_Lauharanta

Kliinikumi külastas septembrikuu keskel Helsingi Ülikooli keskhaigla ning Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna kõrgetasemeline delegatsioon. Helsingi Ülikooli keskhaigla ülemarst prof Jorma Lauharanta andis Kliinikumi Lehele intervjuu.


Käisite viimati Tartus kümme aastat tagasi – mis on selle ajaga muutunud, mis üllatas kõige enam?

Võrreldes eelmise külaskäiguga, olete vahepeal läbi teinud mitmes mõttes tohutu arengu. Teil on uus, hästifunktsioneeriv haiglahoone; moodne varustus ja tehnoloogia ning entusiastlik tööõhkkond. Need kõik on olulised edufaktorid. Ma olin nii kiiretest muutustest üllatunud.

 

Tervishoiu rahastamine ning -süsteem on Soomes ja Eestis täiesti erinevad. Samas tegeleb Soome pidevalt juhtimisreformidega, et suurendada produktiivsust. Millised on olnud peamised suunad ja suuremad saavutused selles vallas ja mida neist soovitaksite ka meile?

Viimastel aastatel oleme olnud edukad võitluses kasvavate kuludega ja oleme ka teistest ülikoolihaiglatest enam produktiivsust tõstnud. Põhilised meetodid on olnud muudatused organisatsioonis ja juhtimises ning kliinilisel tasandil toimunud reformid. Oluline samm oli erinevates Helsingi piirkondades asunud ülikoolihaigla struktuuriüksuste liitmine 2006. aastal, mis võimaldas kattuvad teenistused kaotada ja koondada ravitegevus ühte-kahte keskusesse. Aga juba enne seda oli erinevaid kliinikuid liidetud suuremateks administratiivüksusteks.
Varem oli meil nagu praegu teilgi suur hulk erialakliinikuid. Nüüd on Helsingi Ülikooli keskhaiglas neli struktuuriüksust: kirurgia-, sise-, naiste-laste- ning psühhiaatriaüksus, mis koondavad kõiki viljeletavaid erialasid. Suuremad üksused on andnud meile varasemast parema juhtimisstruktuuri. Kliiniliste üksuste juhtimist toetatakse mitmel viisil, juhtidele antakse tagasisidet majandustulemuste, kvaliteedi ja produktiivsuse kohta.
Tugiteenuste osutamiseks (nt labor, radioloogia) on moodustatud eraldi ettevõtted, mis müüvad teenust nii maja sees kui väljaspoole. Nad on tulemuslikumad, ning samal ajal on paranenud ka dialoog teenuse osutajate ja tellijate vahel.
Mida teile soovitada? Kliinikum on praegu hoopis teises organisatsioonilises arengufaasis kui meie. Ilmselt jääb teil ka edaspidi finantseerimine napiks, mis samaaegselt kasvavate nõudmistega tekitab vajaduse organisatsiooni ja juhtimise reformideks. Raske on soovitada ühtegi mudelit, mis oleks kõikidele probleemidele lahenduseks. Eesmärk peaks olema patsiendikeskne, kõrgekvaliteetne ja kuluefektiivne ravi ning hea ligipääs arstiabile. Soovitan teile kõike, mis seda kava toetab.
Koostöö erinevate kliinikute vahel on väga oluline, tagamaks sujuvat raviprotsessi patsiendi liikumisel erinevate üksuste vahel. Paremate lõpptulemuste saavutamiseks on oluline toetada kliinilist juhtimist, maksimaalselt tagasisidestada erinevaid tasemeid ning kasutada erinevaid motivaatoreid.

 

Paari viimase aastakümne jooksul on toimunud intensiivne Soome-Eesti koostöö tervishoiu vallas. Millisena näete edasisi arenguid ja uusi võimalusi ühistegevuseks?


Rohkem võiks kasutada mõlema riigi ekspertkogemust keerulisemate haigusjuhtude puhul, nt siirdamiste, südame- ja neurokirurgia vallas. Eriti teretulnud oleksid ühised uurimisprojektid, samuti õppeprogrammid, mis sisaldaksid ka juhtimisalast õpet. Tänu meeldivale kogemusele Tartus ongi järgmiseks suveks plaanitud uus haiglajuhtimis-alane kohtumine Helsingis.

 

Kliinikumi Leht

 

 

 

Fakte Helsingi Ülikooli keskhaigla kohta (2010. a)
haiglavoodeid 2070
kirurgilisi operatsioone 67 600
ambulatoorseid visiite 1 136 000
statsionaarsed ravijuhud 464 000
siirdamisi 273
sünnitusi 15 000

 
Suurim kingitus on elu Prindi
Reede, 16 September 2011 11:01

siirdamine2_pisi

Käesolev aasta on pakkunud kliinikumi transplantoloogidele mitmeid väljakutseid. Kuigi üldised numbrid on ootuspärased – kokku on 2011. aastal kliinikumis siiratud 26 neeru, 4 maksa ja 1 kopsud, siis on uue organi siirdamisest abi saanud järjest nooremad inimesed.


Nii vajas oma elu teist doonormaksa 14-aastane Saaremaa koolitüdruk. Tegemist oli esimese korraga kliinikumi praktikas, mil võeti ette korduv maksasiirdamine. Siirdamine leidis dr Toomas Väli juhtimisel aset juuli lõpus. Lapse edasist ravi lastekliinikus korraldasid lastearstid Tiina Rägo ja Inga Vainumäe ning augusti lõpupäevi sai tüdruk nautida taas kodus oma pere keskel.

 

Alates 2009. aastast toimunud kahepoolse koostöö jätkuna siirdasid Viini Ülikoolihaigla rindkerekirurgia osakonna kirurgid tänavu 27. juulil 19-aastasele Lääne-Virumaalt pärit noormehele kopsud ja südame. Juhtum on Eestis ainulaadne, varem ei ole Eesti patsiendile korraga mitu erinevat organit siiratud. Noormehe esmane operatsioonijärgne taastumine Viinis ja sellele järgnenud ravi Tartus kliinikumi arstide Marget Savisaare ja Tanel Laisaare juhtimisel kulges plaanipäraselt. Hetkel on patsient juba kodus.

 

Samas on neerusiirdamismeeskonna jaoks 20 - 30-aastased raske neerupuudulikkusega patsiendid muutunud viimastel aastatel juba üsna tavapärasteks. Tänavu on uue neeru saanud nii 19-aastane Võrumaa neiu kui 21-aastane Läänemaa noormees. Hetkel on ootelehel veel kolm patsienti, kel eluaastaid vähem kui 20, neist noorim on alles 8-aastane.

 

Dr Virge Pall
transplantatsioonikeskuse direktor

 

Kommentaar

 

Kopsusiirdamisprogrammi alustades ei kujutanud küll ette, milliste raskustega tuleb sellel teel kokku puutuda. Siiski võime nüüdseks öelda, et hulgaliselt ootuspäraseid ja ootamatuid tõkkeid on ületatud ning Eesti patsientidele on kopsusiirdamine kättesaadav. Meie senine kogemus on küll väike, kuid esialgsete tulemustega võib rahul olla. Eestis on siirdatud kopsud kahele patsiendile ning Viinis samuti kahele Eesti patsiendile, sealhulgas ühel juhul on tehtud kopsu-südame siirdamine. Nimetatud kahe organi üheaegne siirdamine on muutunud kogu maailmas võrdlemisi haruldaseks, sest esiteks on kitsamaks muutunud siirdamise näidustused ja teiseks on raskendatud organite kättesaadavus. Ka meie raske kaasasündinud südamerikke ja pulmonaalhüpertensiooniga patsient oli ootelehel üle aasta. Lõpuks sai aga siirdamine tänavu 27. juulil teoks, mis on jällegi oluliseks verstapostiks siirdamiste ajaloos.
Kõigil meie haigetel on olnud mitmeid kaasuvaid haigusi ja siirdamisega seotud riskitegureid. Pulmonoloog Marget Savisaare ennastunustav töö on olnud üks olulisi edu pante, sest sedavõrd põhjalikku haigete käsitlust nii enne kui ka pärast siirdamist annab ületada. Kopsusiirdamisprogrammi raames on olnud siiras heameel töötada koos paljude suurepäraste spetsialistidega. Kopsuintensiivravi arst Pille Parm on kolinud peale meie siirdamisi nädalaks-paariks elama intensiivravi osakonda, et kõigel isiklikult silm peal hoida; anestesioloog Alar Sõrmus koos Urmas Kuuma ja teiste kolleegidega on suutnud tagada suurepärase anesteesia. Kogu operatsioonitoa personal eesotsas operatsiooniõdedega on olnud igati tasemel. Organsiirdamise koordinatsioon ja organdoonori käsitlus oli see, mille arendusse sai kohe programmi algul panustatud ja tuleb tõdeda, et need lülid on ka hästi toiminud. Eriti sujuv on olnud koostöö meie neurointensiivravi osakonnaga.
Seega võib öelda, et entusiasm ei ole veel täielikult Eesti meditsiinist kadunud, sest just tänu paljudele entusiastidele on senitehtu teoks saanud.

 

Dots Tanel Laisaar
kopsukliiniku vanemarst-õppejõud torakaalkirurgia erialal

 

 

Kommentaar


On väga tore, et meie transplantoloogid on koostöövalmis ja altid läbi viima siirdamisi ka lastel. Kuna lastele vajaliku/sobiva doonororgani leidmine Eestis võib osutuda keeruliseks, siis on rahvusvaheline elundivahetuse programm väga oodatud võimalus.
Varem on näiteks meie kirurgid siirdanud neeru üheksa-aastasele poisile ja 14-aastasele tüdrukule. Kuna lapseeas on kroonilise neerupuudulikkuse kõige sagedasemaks põhjuseks kaasasündinud neeruväärarendid, siis sellistel juhtudel võib neeruasendusravi ja sealhulgas neerusiirdamine olla vajalik juba varases lapseeas. Samuti esineb patsiente, kellel erinevate krooniliste haiguste tulemusena (näiteks tsüstiline fibroos, Wilsoni tõbi) võib lapseeas kujuneda lõpp-staadiumis maksapuudulikkus ja kellele maksasiirdamine on elupäästev operatsioon. Harv, kuid täiesti reaalne on võimalus, et Eestis sünnib sapiteede atreesiaga laps, kes juba esimestel eluaastatel vajab maksasiirikut, sealhulgas maksasagara või -lõigu siirdamist.

 

Dr Inga Vainumäe
lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria erialal

 

 

Kommentaar


Visiooni elustumine

 

Kolleegid, kes mõtlevad pigem oma tööle ja patsientidele, pole ehk tähelegi pannud, et kliinikumi algusaastate loosungmissioon: "Kliinikum on Eesti meditsiini lipulaev" on tahaplaanile nihkunud. Nüüdseks on Euroopa Liit meie igapäevaseks tegelikkuseks saanud ja sellega seoses ka organisatsiooni eesmärgid muutunud. Kliinikumi visioon on nüüd olla euroopalik ülikoolihaigla, mis tegutseb efektiivselt, lähtub tõenduspõhisusest ja on tihedalt integreeritud teaduse ning innovatsiooniga. Mis saab seda visiooni veel paremini ilmestada, kui mitmekesine organsiirdamise programm, millest kolleegid juuresolevalt ülevaate annavad. Skeptikud on muidugi seisukohal, et Eesti on liiga väike, et nii ambitsioonikaid asju ette võtta. Tõsi ta on, et meie kogemus ei saa kunagi olema võrreldav suurte transplantatsioonikeskuste omaga. Seda enam tuleb pingutada ja loota kolleegide professionaalsele heatahtlikkusele ning koostööle. Seda nii Eestis kui ka välismaal. Maikuus toimusid organsiirdamise teemal konstruktiivsed konsultatsioonid PERHi kolleegidega. Koostöö Viini transplantatsioonikeskusega päädis sel suvel esmakordse südame-kopsu siirdamisega Eesti patsiendile. Eurokoostöö tiheneb veelgi kliinikumi võimalikul liitumisel Eurotransplandiga. Aga nagu reklaamiski öeldakse: "Ja see pole veel kõik!". Käimas on ettevalmistused südame ja kõhunäärme siirdamiseks (projektijuhtideks dr Arno Ruusalepp ja dr Marko Murruste). Erinevate kliinikumi siirdamisprojektide koostoimest on oodata lisavõimendust, sest asjakorraldus ja -toimetus (võõrkeeles logistics ja case-management) on sarnased. Tahaks loota, et see positiivne lisavõimendus mõjutab kogu kliinikumi diagnostika ja ravitöö kvaliteeti. Oleks ju pentsik, kui haiglas, kus siirdatakse organeid, ravitaks kehvalt näiteks luumurde või kopsupõletikku.

 

Margus Ulst
ülemarst

 
Uuenduslik argitöö gastroenteroloogias Prindi
Esmaspäev, 15 August 2011 12:41
Dr Riina SalupereSisekliiniku gastroenteroloogidel on kaks uudist, mis on mõlemad seotud endoskoopiakeskusega.

 

Esimeseks uudiseks on peensoole endoskoopia (videoenteroskoopia ehk balloonenteroskoopia) kasutuselevõtt endoskoopiakeskuses. Balloonenteroskoop koos kõrgresolutsioonikujutise (HDTV) ning kitsa valgusspektri kujutisele ümberlülitusvõimalusega (NBI) võimaldab uurida peensoolt kogu ulatuses ja võtta koeproove ning vajadusel teha endoskoopilisi raviprotseduure. Balloonenteroskoopia kasutuselevõtuga on sisekliinikus loodud võimalused rahvusvaheliseks teadustööks peensoole haiguste valdkonnas. Juba paar aastat on endoskoopiakeskuses kasutusel peensoole uurimisel kapselendoskoopia, mis nüüd koos balloonenteroskoopiaga moodustab ideaalse uuringupaari – kapselendoskoopia sobib hästi peensoole haiguste eelnevaks skriininguks, kui aga selgub koeproovi või raviprotseduuri vajadus, on balloonenteroskoopia ideaalseks lahenduseks. Selleks, et alustada peensoole endoskoopiatega, oli vaja lisaks olemasolevaile endoskoopiatubadele sisustada uus endoskoopiatuba. Lahenduse leidis ka balloonenteroskoopia rahastamine – nüüd on see haigekassa tervishoiuteenuste loetelus.

koos_M-VTeiseks uudiseks on üldanesteesia kasutuselevõtt seedetrakti endoskoopiate tegemisel. Üldanesteesia on vajalik balloonenteroskoobiga peensoole uurimisel. Samuti on see osutunud vajalikuks teiste seedetrakti endoskoopiate, näiteks gastroskoopia, koloskoopia või retrograatse kolangio-pankreatograafia tegemisel. Alates selle aasta märtsist on kolmapäev endoskoopiakeskuses anesteesiapäev.

Raske on ülehinnata Tartu Ülikooli osa innovaatilise uuringuaparatuuri ostmisel - balloonenteroskoobi ja endoskoopiakeskuse ostu rahastas Tartu Ülikool alameetme „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames" abil. Eraldi äramärkimist väärib anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku koostöövalmidus uute uuringuvõimaluste arendamisel sisekliinikus ning anestesioloogide ja anesteesiaõdede ladus, mõistev ja hästitoimiv koostöö gastroenteroloogide ja endoskoopiaõdedega.

 

Dr Riina Salupere
sisekliiniku
endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonna juhataja

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 8 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Uus ravivõimalus stress-inkontinentsi põdevatele meestele

2016. aasta sügisel külastas kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonda dr Peter Rehder, et viia läbi lingusüsteemi paigaldamise õppelõikused meesterahvastel. Tema operatsioonimeeskonda kuulusid dr Roomet Ots, arst-resident Rauno Okas ning operatsiooniõde Katrin Vaasna. Edaspidi paigaldab kliinikumis kusepõie lingusüsteemi meesterahvastele uroloog Roomet Ots.


Põhjus, miks dr Rehder just nüüd kliinikumi külastas, peitub Eesti Haigekassa uues hinnakirjas, mille järgi rahastatakse 2016. aastast ka meesterahvaste kusepõie lingusüsteemi paigaldamist. AdVance meeste lingusüsteem on mõeldud kerge ja mõõduka stress-uriinipidamatuse raviks. „Dr Peter Rehder on Austria kirurg, kes on olnud ise üks selle sama lingusüsteemi väljatöötajatest. Tal on laiapõhjaline kogemus nii rekonstruktiivse uroloogilise kirurgia osas kui ka uroloogiliste traumade ravimisel, olles aastaid praktiseerinud Lõuna-Aafrikas, kus ka uroloogilisi traumasid esineb oluliselt rohkem kui Euroopas,“ selgitab uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar. Dr Kotsar lisab, et kliinikumis koguneb sellist lõikust vajavaid patsiente aastas kuni 10.

 

Meestel võib tekkida stress-uriinipidamatus eesnäärmevähi raviks sooritatud radikaalse prostatektoomia operatsiooni järgselt. Eesnäärmevähk on meestel Eestis sagedaseim pahaloomuline kasvajavorm, mistõttu kasvab pidevalt ka vajadus eesnäärmekirurgia järele. Samuti võib stress-inkontinents tekkida ka transuretraalse eesnäärme resektsiooni komplikatsioonina prostata healoomulise hüperplaasia kirurgilise ravi korral. Stress-uriinipidamatust ravitakse esmalt konservatiivselt, ent kui aasta jooksul ei anna see tulemust, on näidustatud kirurgiline ravi.

 

Dr Peter Rehderi päevaplaani kuulus viis lõikust, millest esimese tegi ta ise ning iga järgnevaga suurenes dr Roomet Otsa osalus kuni ta viimase ehk viienda lõikuse teostas algusest lõpuni ise.

 

Kliinikumi Leht

 
Professor Jaan Eha valiti akadeemikuks

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.


Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.


Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.


Kliinikumi Leht

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.