Avaleht
Kliinikumi konverents Prindi
Kolmapäev, 15 Juuni 2011 13:05

 

Kliinikumi_preemia_Tiit_Haviko_pisiArvult kolmeteistkümnes kliinikumi konverents toimus kõikenägeva ja -teadva murfoloogia teaduse valguses.

 

Teemal „Murphy seadused meditsiinis" esinesid ettekannetega prof Joel Starkopf, dr Matti Maimets, kliinikumi ülemarst Margus Ulst,

prof Raul-Allan Kiivet, perearst Urmas Takker, Medicumi nõukogu esimees Kalev Karu, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov, vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme ja vandeadvokaat Ants Nõmper.

Tänavuse kliinikumi preemia pälvis professor Tiit Haviko, kes on töötanud Tartu Ülikoolis ja kliinikumis 35 aastat. Neist kaks kümnendit on ta juhatanud traumatoloogia ja ortopeedia kliinikut. Prof Haviko on üks Eesti tuntumaid ja tunnustatumaid ortopeede. Jätkuvalt tegeleb ta teadustööga ning on ka aktiivne kirurg. Tema uuringuteemad on olnud luuregeneratsioon ja jäsemepikendus, lisaks on ta tegelenud osteoartroosi ja reumatoidartriidi kirurgiaga. Tema teene on ka liigeste endoproteesimise süstemaatiline kasutuselevõtt Eestis, ta on uurinud osteoporoosi ja algatanud luutiheduse uurimise kliinikumis.

Kliinikumi nõukogu liige Neinar Seli andis üle omanimelised stipendiumid: viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest sai autasu

prof Katrin Õunap ja viimase aasta teaduspublikatsioonide eest androloogiakeskuse direktor dr Margus Punab. Ajakirja „Eesti Arst" esmakordselt välja antud parima teadusartikli preemia sai dr Heili Varendi.

 

Vaata konverentsi pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

Konverentsilt: „Iga mõte sünnitab uusi mõtteid"

 

Mulle on saatus pakkunud võimaluse olla Eesti tervishoiu reformiprotsessides kaasalööja kohe päris algusest peale. Sobib vist öelda, et rohujuure tasandilt. Murphy seaduste tundmaõppimisest on sealjuures päris palju abi olnud. Seega, konverentsi teema oli väga sobilik ja kestvalt ajakohane.

Täna julgen väita, et eestlaste peamiseks nõrkuseks pole kindlasti algatusvõime puudumine. Seda on meil küllaga. Probleemiks on hoopis koostöövõime ja suutlikus korrektselt asju lõpuni viia. Inimesed, kes seda oskavad on kulda väärt!

„Miski pole võimatu inimese jaoks, kes seda ise tegema ei pea – mentaliteedi" vastu seismine on ka täna Eesti Haiglate Liidu üks olulisemaid prioriteete. Selle ülesandega hakkama saamine nõuab aga paljude erinevate inimeste tahet ja oskust koostööd teha. Samas, vaid nii on võimalik tagada sektori evolutsiooniline areng. Olen seisukohal, et meie edu pole oluline ainult tervisesektori töötajatele ja abivajajatele, vaid ka riigile tervikuna.

Urmas Sule
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees

 

 

Konverentsilt jäi eredalt meelde tuntud tõde Murphy seaduste arsenalist: „Miski pole võimatu inimesele, kes ei pea seda ise tegema."

Tarmo Bakler
Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees

 

 

Prof Joel Starkopfi ettekandest jäi meelde kliinikumi intensiivravi osakondade ravitöö head kvaliteedinäitajad, mis on samal tasemel kui Soomes või Bernis, aga saavutatud 3-5 korda odavamalt. Sooviks sellist rahvusvahelist võrdlust ka meie lastekliinikule, mida seni, alates 2006. aastast, oleme teinud vaid Tallinna Lastehaiglaga.

prof Vallo Tillmann
Kliinikumi lastekliiniku juhataja

 

 

Tegelikult oli väga hea konverents ja kõik ettekanded olid omamoodi huvitavad. Häid mõtteid oli kõigil esinejatel. Sain prof Raul-Allan Kiiveti ettekandest veelkord kinnitust, et: „Mida rohkem tervishoiuteenust osutatakse, seda rohkem on seda inimestel vaja." Seda näitas väga selgelt haigekassa kümneaastase andmebaasi statistiline uuring. Tulemus on see, et inimesed elavad kauem ja elukvaliteet on parem, raha aga kulub igal juhul rohkem.

Arvi Vask
Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige

 

 

Olen käinud kliinikumi konverentsidel üle kümne aasta ja see on alati olnud rõõm. Seekord oli väga hea ettekanne prof Raul-Allan Kiivetil. See võiks meie kirjutavale-rääkivale pressile lausa kohustuslik lugemismaterjal olla, et meditsiiniprobleeme käsitletaks reaalsuse tasemel ja ei võrreldaks võrreldamatuid. Dr Matti Maimetsa on alati nauding kuulata, ta oskab kuulajaid ärkvel hoida. Lisaks sellele sain dr Maimetsa ettekandest vastuse ühe hambaravi kohta esitatud kaebusele. Selleks, et mingisugune infektsioon avalduks, peab see olema olnud organismis vähemalt 48 tundi. Seega eile hambaarstil käies ja täna haigestudes ei saa olla süüdi hambaarst. Lõpetuseks - las kliinikum ikka korraldab oma iga aastast kevadkonverentsi!

Peeter Mardna
Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor

 

 

Mulle jäi kõige rohkem meelde dr Matti Maimetsa ettekanne ja seda päris mitmest aspektist – Murphy parafraseering, et keerulistele küsimustele on olemas lihtsad, kergesti mõistetavad valed vastused; tõlgendus, et inimesed on 90% bakterid ja erialasest vaatenurgast kommentaar, et infektsioonikontrolli teenistus peaks kuuluma transplantatsioonikeskusesse.

Virge Pall
Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor

 

 

Murfoloogiliselt asjale vaadates võib peaaegu alati väita, et meditsiinis on väga palju asju, mida on võimatu ette teada - sest neid asju on võimatu teada. Samas me teame, et meditsiinis toimuva kvaliteeti saab ja tuleb parandada ning see töö tuleb meil endil ära teha. Kuid otsustamiseks vajame usaldusväärset ülevaadet oma tööst, et enda tulemusi hinnata ja teistega võrrelda.

Prof Toomas Asser
Kliinikumi närvikliiniku juhataja

 

 

Kliinikumi konverents oli sel aastal pühendatud tervishoiu kvaliteedi temaatikale, mis oli väga tervitatav. Kvaliteet tervishoius ei ole väga lihtsalt defineeritav ega ka mõõdetav, alati sisaldub tulemuses subjektiivne hinnang. Siiski peavad süsteemis olema korrad, mille eelduseks on arstliku tegevuse kvaliteetsemaks muutumine. Täna ei ole Eestis kvaliteeditemaatika, kvaliteedi monitoorimine ja arendamine süstemaatiliselt lahendatud. Tegevus on episoodiline ning vajab riigiüleselt korraldamist.

Hannes Danilov
Eesti Haigekassa juhatuse esimees

 

 

Kvaliteet tähendab kõrgeid nõudmisi ja nendele vastavust. Ja seda me ootame ka meditsiinilt. Tihti ollakse aga dilemma ees, sest kvaliteet võib olla eri osapooltele pisut erineva tähendusega. Keeruline on leida just seda ühte masinat, tegurit või näitajat, millega oleks kvaliteeti kõige parem üheselt mõõta. Ettekannetest jäi minu jaoks kumama mõte, et kvaliteet algab sellest, kuidas igaüks püüab oma tööd kõige paremini teha, vastavalt juhistele ning metoodikale. Kuid selleks, et kvaliteet oleks arengule orienteeritud, on vaja süsteemseid otsuseid, mis jäävad tervishoiu korraldajate kanda. Kindlasti on kvaliteet meditsiinis ka märksõna lähitulevikus, millest meedikud ei saa ümber ei igapäevatöös ega laiemas käsitluses.

Eli Lilles
Med24 toimetaja

 
Kliinikum 2010 Prindi
Laupäev, 21 Mai 2011 14:24

 

15. aprillil kinnitas Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu 2010. aasta majandusaasta aruande, millest alljärgnevalt esitame lühikese ülevaate.

 

Kliinikumi töötulemuste taga on kompetente ja kõrge kvalifikatsiooniga personal. Täidetud ametikohtade arv oli 2010. aasta lõpu seisuga 3180, neist 75% oli otseselt seotud tervishoiuteenuste osutamisega. Tööjõu voolavus väga väike. Kliinikumis töötab 118 meditsiinidoktori ja sellele vastava kraadi omajat, 3 bioloogiadoktorit ning 59 magistrit.

Kliinikumi koosseisus on 17 kliinikut, sh 43 statsionaarset osakonda 935 voodikohaga ning 8 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust.

Kliinikumi struktuuri lisandus eelmisel aastal uus üksus - transplantatsioonikeskus. Uue keskuse eesmärk on doonormaterjali käitlemise ja siirdamisega seotud tegevuste organisatoorne koondamine ning kliinikumi ja teiste Eesti haiglate transplantatsioonialase töö integreerimine.

Ambulatoorne arstiabi hõlmab kliinikumis nii ambulatoorset vältimatut kui ka plaanilist ravitegevust kõikidel eriarstiabi erialadel. Haigekassa selgeks eelistuseks 2010. aasta lepingute sõlmimisel olid ambulatoorsed ja päevaravi tervishoiuteenused ning nimetatud teenuste kättesaadavuse parandamine, mis avaldas mõju ka kliinikumi tulemustele.

2010. aastal oli eriarsti vastuvõtte kokku 435 792, millest 13% moodustas esmane vältimatu arstiabi ja 87% plaaniline arstiabi konsultatiivses polikliinikus. Võrreldes 2009. aastaga kasvas ambulatoorse ravitöö maht 10 300 vastuvõtu ehk 2% võrra.

Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) toodi kiirabi poolt või pöördus ise 40 861 patsienti, neist 33 411 (82%) said ambulatoorset arstiabi ja 7 450 (18%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 112 haigele. EMOsse pöördunute arv on kasvanud 700 patsiendi võrra (2%) ning seda eelkõige mittetraumaatiliste haigustega pöördujate võrra.

Päevaravis, sh päevakirurgias raviti kokku 11 193 patsienti, nendest opereeriti 85%. Kokku tehti 11 304 kirurgilist protseduuri. Päevaravi patsientide arv kasvas 426 patsiendi võrra, seda peamiselt günekoloogia, silmahaiguste, nahahaiguste ja lastehaiguste osas.

Möödunud sügisel avati endise operatsiooniploki (L. Puusepa 8) pinnal päevaravikeskus, kuhu koondati üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, traumatoloogia-ortopeedia ja onkokirurgia päevakirurgiline tegevus. Tegemist on esimese sammuga päevaravikeskuse loomiseks. Ravi koondamine päevaravikeskusesse võimaldab efektiivsemalt ära kasutada ruumi- ja tööjõuressurssi.

Kliinikumi statsionaaris ravitud haiged on väga erinevate haigustega, sageli raskete või mitmete kaasuvate haigustega. Keerukaid uuringuid, kirurgilist ravi või kõrgema etapi intensiivravi vajavad haiged toodi sageli üle teistest haiglatest. 2010. aastal viibis statsionaarsel haiglaravil 42 336 patsienti, neist 39 471 akuutravi osakondades ja 3 259 pikaravi osakondades (tuberkuloos, psühhiaatria, taastusravi ja hooldusravi). Võrreldes 2009. aastaga vähenes haigete arv 542 patsiendi võrra ehk 1,3%. Erakorraliselt ravitud haigete osakaal oli 76%. Haiglaravil suri 759 haiget, letaalsuskordaja oli 1,8%. Väga raskete haigete osas (anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku täiskasvanute III astme intensiivravis) on letaalsus oluliselt langenud (12,8%lt 9,1%le), samas lasteintensiivravis ja südamekliiniku erakorralises kardioloogias natukene tõusnud. Patoanatoomilises korras lahati 200 ja kohtuarstlikult 44 surnut, lahangute üldine protsent oli 32%. Ülekliinikumilistel kliinilis-patoanatoomilistel konverentsidel arutati 4 haigusjuhtu.

Raskete ja pikemat haiglaravi vajavate haigete osa 2010. aastal tõusis. Voodipäevade arv kasvas 3 669 päeva võrra ehk 1,4%. Sellest tulenevalt oli keskmine ravikestus kõikides osakondades kokku 6,3 päeva, aktiivraviosakondades 5,2 päeva.

Statsionaaris opereeriti 19 285 haiget. Opereeritud haigete arv võrreldes 2009. aastaga ei ole oluliselt muutunud. Kirurgiline aktiivsus kirurgilistes osakondades oli 78%, ka see näitaja on jäänud samaks. Erakorraliste operatsioonide osakaal mõnevõrra kasvas. Operatsioonijärgselt suri 100 haiget st operatsioonijärgne letaalsus oli 0,5%.

2010. aastal jätkus aktiivne tegevus organdoonorluse ja kudede transplantatsiooni arendamise vallas. Kokku siirati kliinikumis 39 neeru, 3 maksa ja 1 paar kopse.

Lisaks eelnimetatule on aasta-aastalt kasvanud vereloome tüvirakkude siirdamiste arv, viimasel aastal tehti kokku 28 tüviraku siirdamist. Sugurakkude ja embrüote siirdamise mahud sõltuvad otseselt Eesti Haigekassa lepingust. 2010. aastal teostati kokku 454 embrüo siirdamist, kliinilisi rasedusi tekkis 27%.

Naistekliinikus registreeriti 2 598 sünnitust, viimase kahe aastaga (uude hoonesse kolimise järgselt) on sünnituste arv kasvanud 334 sünnituse võrra. Kliinikumi suunatakse sünnitama enamus Lõuna-Eestis elavatest kõrge riskiga rasedatest. Keisrilõike teel sünnitusi oli 21%, millest kaks kolmandikku erakorralised.

Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine on kliinikumis arstiabi osutamise lahutamatu osa. Kliinikutes ja osakondades on igapäevatöö osaks suured visiidid ning multidistsiplinaarsed konsiiliumid. Keerulisi, tüsistunud ja/või surmaga lõppenud haigusjuhte analüüsitakse mitmel tasandil, konkreetse juhtumi lõppedes, kliinikute ühisnõupidamistel ja kliinikute tegevusaruannete raames. Traditsiooniks on kliinikumi kliinilis-patoanatoomilised konverentsid, kus arutatakse ja analüüsitakse valitud probleemseid või harvaesinevaid haigusjuhte.

Infektsioonikontrolli alane tegevus on kaasaegse haigla üks lahutamatu ja oluline osa. Hospitaalinfektsioonide (HI) esinemissagedus kliinikumis väheneb. Täiskasvanute intensiivravis registreeriti 2010. a. 95 HI juhtu. Möödunud aasta mais läbi viidud HI levimusuuring hõlmas 645 patsienti, hospitaalinfektsiooniga patsientide osakaal uuringu tulemustes on püsinud aastaid 4-5% vahel, põhiprobleemiks lokalisatsiooni järgi oli nosokomiaalne pneumoonia.

Antibiootikumide kasutus kliinikumis on võrreldav antibiootikumide kasutamisega teistes Eesti haiglates ja Euroopa ülikoolihaiglates. Järelevalve selles osas toimub kliinikumis tervikuna kvartaalselt osakondade ja ravimite kaupa. Antibiootikumide kasutus 2010. aastal kasvas 10%.

Kliinikumi ühendlabori poolt tehtavatest uuringutest on suurem osa akrediteeritud vastavalt ISO 15189:2008 standardi "Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded meditsiinilaboritele" nõuetele. Toimub laboratoorsete uuringute regulaarne sisemine ja välimine kvaliteedi kontroll. Esimese ja ainsana Eestis osales kliinikumi ühendlabor rahvusvahelises kvaliteedi indikaatorite projektis „Model of Quality Indicator".

Kliinikumi verekeskus osaleb Labquality välises kvaliteedi kontrolli programmis ning on samuti ohutu teenuse osutamise nimel välja töötanud mitmeid kvaliteedi tagamise kontrollsüsteeme.

Õendusabi probleemjuhtumeid registreeritakse juba mitu aastat eesmärgiga teada saada kõrvalekalletest patsiendi raviprotsessis, et tagada ohutu ja kvaliteetne ravi. Õendusabi probleemjuhtumitena käsitletakse õendustegevuses ilmnenud eksimusi, tüsistusi või takistusi. Kokku registreeriti 277 ravikvaliteeti ja patsiendi turvalisust ohustavat juhtumit.

Patsientide rahulolu kliinikumi ambulatoorse arstiabi osas on kasvanud. Väga rahul oli kliinikumi tervishoiuteenustega 76,5% patsientidest ning valmisolek uuesti tulekuks oli 91%.

Teadustegevuses oli 2010. aasta suurepäraste tulemustega - rahvusvahelistes ajakirjades avaldati 143 artiklit ja ajakirjas Eesti Arst 77 artiklit. Enim artikleid oli lastekliinikul, ühendlaboril ja naistekliinikul. Edukas oli aasta ka doktoritööde lõpetamise osas, kokku kaitsti 10 doktoriväitekirja. Teadusgrante lõpetati 11, töö jätkub 47 grandiga, milles osaleb kokku 138 arst-õppejõudu ja mitmeid teisi kliinikumi spetsialiste.

Ravi- ja diagnostikatöös võeti kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid:
• esmakordselt kliinikumis läbiviidud meetodeid lisandus 23
• esmakordselt Eestis läbiviidud meetodeid 30
Eraldi väljatoomist väärib sügisel kliinikumi kopsukliinikus tehtud Eesti esimene kopsusiirdamine. Selleni jõuti mitme aasta pikkuse sihipärase ettevalmistusega ja väga hästi toimiva meeskonnatööga, mida juhtis kliinikumi rindkerekirurg dr Tanel Laisaar.

Diplomieelse õppetööga oli seotud 374 arst-õppejõudu ja 617 õde/laboranti ning diplomijärgse õppetööga 432 arst-õppejõudu ja 132 õde/laboranti.

Kokkuvõtteks. Vaatamata viimaste aastate turbulentsetele majandamistingimustele võib tõdeda, et kliinikum on oma tööga päris edukalt hakkama saanud, nii ka aastal 2010. Kliinikum on nii töömahult kui majandusnäitajatelt Eesti suurim haigla ning igati jätkusuutlik täitma oma unikaalset missiooni Eesti ainsa ülikoolihaiglana.

Vaata tegevusaruannet www.kliinikum.ee

Merje Tikk
analüüsi-marketingi teenistuse direktor

 
Naistenõuandlas alustas tegevust perekeskus Prindi
Esmaspäev, 21 Veebruar 2011 23:00

Ämmaemandad Häli Viilukas (laua taga) ja Moonika Pedosk (seljaga) äsjaavatud Perekeskuse vastuvõtukabinetis. Foto: naistekliiniku erakogu.10. jaanuaril avati endise traumapunkti ruumides L.Puusepa 8 hoone C-korpuses naistenõuandla perekeskus, kus nüüdsest viiakse läbi ämmaemandate iseseisvat vastuvõttu.

Kuigi ämmaemandatel on ilma arsti juuresolekuta ambulatoorse töötamise õigus juba 2010. aasta aprillist ning seda võimalust on naistekliinikus varemgi osaliselt rakendatud, seadis ämmaemandate täielikule iseseisvale vastuvõtule seni piirid nii seadusandlus kui ruumipuudus. Kliinikumi naistearstide Ursula Klaari ja Pille Vaasi sõnul on perekeskuse loomine suur samm edasi pakkumaks rasedatele ja sünnitanutele paremat meditsiiniteenust.

„2011. aastast läks normaalselt kulgeva rasedusega naiste sünnieelne jälgimine ja nõustamine üle valdavalt ämmaemandatele ning naine, kes soovib end rasedusega arvele võtta, saab pöörduda nii naistearsti kui ämmaemanda vastuvõtule,“ valgustab dr Pille Vaas. Kuna madala riskiga kulgeva raseduse jälgimine toimub edaspidi aga peamiselt ämmaemanda juures, siis tekkis vajadus spetsiaalsete ruumide järele, mis nüüd perekeskuse näol olemas on.

Dr Klaar täpsustab, et käesoleva aasta algusest on just ämmaemand see, kes määrab vajalikud uuringud ja suunab konsultatsioonidele, tal on õiguskirjutada välja teatud ravimeid ning väljastada haiguslehti, tõendeid ja sünnituspuhkuse lehte. Kõiki rasedaid konsulteerib vähemalt kaks korda raseduse jooksul ka naistearst. Kui raseduse kulus ilmnevad probleemid või kõrvalekalded, läheb raseda jälgimine tarvidusel, kas mingiks perioodiks või kuni sünnituseni, üle naistearstile.

 
Uuel aastal uue hoo ja lootustega Prindi
Esmaspäev, 03 Jaanuar 2011 11:28

Foto: Arne Maasik.

Üks aasta on taas igavikku saadetud. Kuusk on viidud toast, verivorsti- ja piparkoogilõhngi läinud. Esimene eurouhkus, ehmatus ja -pohmelus läbi põetud. On paras hetk kaeda korraks nii tagasi möödunule, kui kiigata tulevikku.

2010. aasta ei olnud kergete killast. Aasta algas kaunis radikaalsete eelarvekärbetega. Kuigi raha oli kõigil ridadel vähem, ei olnud mingil juhul tegu virelemise aastaga. Vaatamata surutisele suurenes töömaht päris mitmel erialal ning 2010. aasta ei jää ajalukku kindlasti mitte kärbete, vaid saavutuste aastana. Olgu ehk silmapaistvamana nimetatud esimene kopsusiirdamine Eestis. Kokkuvõttes võib öelda, et aasta kujunes tunduvalt paremaks, kui me kartsime. Ka tuludkulud said aasta lõpuks palju paremasse tasakaalu, kui oli esialgne prognoos. See omakorda võimaldas kõigile töötajatele ka üle mitme aasta detsembris aasta-lisatasu
maksta.

2011. aasta ei saa kindlasti ka mitte roosamannaline olema. Kuigi nii Eesti kui maailmamajandus ilmutab selgeid toibumise märke, võib tee üldiste tööhõivenäitajate ja palkade tõusuni ning sealtkaudu tervishoiu rahastamise paranemiseni olla vägagi pikk. Majanduskasvuga kaasneb ka inflatioonitempo kiirenemine, mida juba möödunud aastal selgelt tunda oli. Siiski usun ma, et kui eelmine aasta sai parem, kui kartsime, siis alanud aasta saab olema edukam, kui praegu loota oskame.

Olgu teil tuba soe, lapsed terved ja rahu hinges.

 

Urmas Siigur. Foto: Pille-Riin Pregel.
Urmas Siigur
juhatuse esimees

 
Kopsusiirdamise edu võtmeks oli hea ettevalmistus ja toimiv meeskonnatöö Prindi
Kolmapäev, 17 November 2010 11:46

Kopsusiirdamise operatsioon kliinikumis 7. oktoobril 2010. Foto: kopsukliiniku erakogu.Oktoobri alguses kliinikumis Eesti esimese kopsusiirdamise läbi teinud patsiendi seisund paraneb iga päevaga, mis annab alust operatsiooni õnnestunuks pidada. Siirdamisprotsessi juhtinud rindkerekirurg dr Tanel Laisaar on veendunud, et selle juures ei ole võimalik ülehinnata ühegi meeskonnaliikme panust.

„On terve pikk nimekiri olulistest inimestest, kes kõik selle protsessiga rohkem või vähem seotud on," tõdeb ta, et tegemist oli kogu kliinikumi haarava projektiga, kuhu olid kaasatud spetsialistid väga paljudest erinevatest struktuuriüksustest. Eriti tänuväärseks peab Laisaar kogu selle mitmekesise seltskonna valmisolekut projektis kaasa lüüa, kuna otsene kohustus neil selleks puudus. „Kuivõrd ma olen selles asjas natukene justkui projektijuht olnud, siis ega keegi nendest inimestest minule konkreetselt ei allu. See on olnud puhtalt nende isiklik entusiasm, et nad on selle plaaniga kaasa tulnud," leiab ta. „Ning muidugi on hea meel selle üle, et kliinikumi juhatusel on algusest peale projekti õnnestumisse usku olnud, mida ei saa kahjuks öelda mitmete kolleegide kohta."

Siirdamise edu aspektist ei ole dr Laisaare meelest vähemtähtis ka pikaajaline ühistegevus prof Walter Klepetko juhitud kopsusiirdamise keskusega Viini ülikooli kliinikus, kellega koos on juba mitu aastat siirdamisprojektiga tegeletud. „Just Viini haigla juures oleme me kõik vastava koolituse suuresti saanud ja tänu sealsetele väga koostöövalmitele kolleegidele ongi kogu see projekt paljuski võimalikuks osutunud," nendib ta.

 

Loe ka pikemat intervjuud dr Laisaarega ning teiste asjaosaliste kommentaare!

 

Kliinikumi Leht

 
Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla ühine sügiskonverents läks korda Prindi
Esmaspäev, 18 Oktoober 2010 07:28

Konverentsilt võttis osa 250 Ida- ja Lääne-Virumaa tervishoiutöötajat, sealhulgas Narva ja Rakvere haigla ning Ida-Virumaa kiirabi esindajad. Foto: Ida-Viru Keskhaigla erakogu.

Septembrikuu viimasel päeval kogunesid Virumaa arstid Jõhvi kontserdimajja, et Tartu kolleegide osavõtul erialaseid teadmisi vahetada.

Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuhi ning ürituse ühe korraldaja Koit Luusi sõnul võib konverentsi igati õnnestunuks pidada – erinevalt tagasihoidlikest prognoosidest ületas osalenute hulk korraldajate ootuseid ning ka ürituse sisulise poolega jäi auditoorium rahule. „Tagasiside ankeetides kiideti väga huvitavat teemade ja esinejate valikut," rõõmustas Luus.

Konverentsipäev oli jagatud kahte temaatilisse sektsiooni, mida täitsid vastavalt sise- või kirurgilistele haigustele keskenduvad ettekanded. Kokku võtsid sügiskonverentsil sõna 12 lektorit: Tatjana Vinogradova, Svetlana Matjus, Riina Kallikorm, Sirje Kõvask, Terje Arak, Rein Kolk, Jüri Lieberg, Toomas Tikk ja Tanel Muul Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Helen Uibopuu, Georgi Zjablov ja Stanislav Krumgolts Ida-Viru Keskhaiglast.

Sügiskonverentsi kutsed saadeti kõigile Ida- ja Lääne- Virumaa perearstidele, mõlema maakonna haiglatele ja Ida-Virumaa kiirabile. „Kuna Ida-Viru Keskhaigla jaoks oli tegemist esimese nii laiahaardelise ürituse korraldamisega, siis lootsime esialgu konverentsile 100 osalejat," nentis Luus. „Huvi aga osutus üllatavalt suureks ning konverentsile registreeris 250 inimest". Üritus oli populaarne ka ravimifirmade seas – paljud neist olid oma väljapanekutega esindatud.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata kõigist kõhklustest ja kahtlustest, mis paratamatult esimese ürituse korraldamist saadavad, hindasid osalejad päeva kasulikuks ja konverentsi korraldust ladusaks," tõdes Koit Luus.

 

Kliinikumi Leht

 

 

Kommentaar:

Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühisel sügiskonverentsil viibitud pikast ja sisukast päevast jäi väga hea mulje. Päeva alguses oli palju põhjalikke ja keerukamaid ettekandeid, mis sisaldasid mitmeid kasulikke näpunäiteid perearstidele haiguste kiiremaks diagnostikaks. Veelgi huvitavamateks ning tähelepanu köitvamateks osutusid minu jaoks aga konverentsi lõpuesitlused nagu näiteks dr Tiku loeng bariaatrilisest kirurgiast ning selle abil saavutatavatest muutustest. Tänu hästi läbimõeldud päevaplaanile ning paljudele väga headele lektoritele, möödus konverentsipäev ülimalt kaasahaaravalt ja meeldejäävalt.

 

Helen Uibopuu. Foto: Ida-Viru Keskhaigla erakogu.

Helen Uibopuu
Ida-Viru Keskhaigla laboriteenistuse direktor (kt)

 
Endises operatsiooniplokis alustas tööd päevakirurgia keskus Prindi
Neljapäev, 16 September 2010 07:40

Uues keskuses on rakendatud Eestis ainulaadset mitmeastmelise recovery süsteemi. Pildil selle teine etapp ehk operatsioonijärgse taastumise ruum. Foto: Toomas Ellervee.

Alates 6. septembrist ei teostata närvi-, kirurgia-, trauma-ortopeedia- ja hemato-onkoloogiakliinikute päevakirurgiat enam erinevates hoonetes ja korpustes, vaid kliinikumi peamaja (L. Puusepa 8) endises operatsiooniplokis asuvas ühtses keskuses.

Operatsiooniteenistuse direktori Toomas Ellervee sõnul on selline keskus Eestis esimene ning selle avamine oli kliinikumi edaspidist arengut silmas pidades vajalik ja täiesti plaanipärane: „Kuna järgmise ehitusetapi algus venib ja reaalne vajadus erinevates korpustes asuvate üksuste koondamiseks on väga aktuaalne, siis oli seni jõude seisnud vana operatsiooniploki esialgne kohandamine päevakirurgia keskuseks igati loogiline samm."

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 9 / 10

Kliinikumi leht


Esilehe uudis

Uus ravivõimalus stress-inkontinentsi põdevatele meestele

2016. aasta sügisel külastas kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonda dr Peter Rehder, et viia läbi lingusüsteemi paigaldamise õppelõikused meesterahvastel. Tema operatsioonimeeskonda kuulusid dr Roomet Ots, arst-resident Rauno Okas ning operatsiooniõde Katrin Vaasna. Edaspidi paigaldab kliinikumis kusepõie lingusüsteemi meesterahvastele uroloog Roomet Ots.


Põhjus, miks dr Rehder just nüüd kliinikumi külastas, peitub Eesti Haigekassa uues hinnakirjas, mille järgi rahastatakse 2016. aastast ka meesterahvaste kusepõie lingusüsteemi paigaldamist. AdVance meeste lingusüsteem on mõeldud kerge ja mõõduka stress-uriinipidamatuse raviks. „Dr Peter Rehder on Austria kirurg, kes on olnud ise üks selle sama lingusüsteemi väljatöötajatest. Tal on laiapõhjaline kogemus nii rekonstruktiivse uroloogilise kirurgia osas kui ka uroloogiliste traumade ravimisel, olles aastaid praktiseerinud Lõuna-Aafrikas, kus ka uroloogilisi traumasid esineb oluliselt rohkem kui Euroopas,“ selgitab uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar. Dr Kotsar lisab, et kliinikumis koguneb sellist lõikust vajavaid patsiente aastas kuni 10.

 

Meestel võib tekkida stress-uriinipidamatus eesnäärmevähi raviks sooritatud radikaalse prostatektoomia operatsiooni järgselt. Eesnäärmevähk on meestel Eestis sagedaseim pahaloomuline kasvajavorm, mistõttu kasvab pidevalt ka vajadus eesnäärmekirurgia järele. Samuti võib stress-inkontinents tekkida ka transuretraalse eesnäärme resektsiooni komplikatsioonina prostata healoomulise hüperplaasia kirurgilise ravi korral. Stress-uriinipidamatust ravitakse esmalt konservatiivselt, ent kui aasta jooksul ei anna see tulemust, on näidustatud kirurgiline ravi.

 

Dr Peter Rehderi päevaplaani kuulus viis lõikust, millest esimese tegi ta ise ning iga järgnevaga suurenes dr Roomet Otsa osalus kuni ta viimase ehk viienda lõikuse teostas algusest lõpuni ise.

 

Kliinikumi Leht

 
Professor Jaan Eha valiti akadeemikuks

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.


Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.


Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.


Kliinikumi Leht

 

Numbriuudis

Üle 300 000

euro kogus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 2013. aastal

 
25

 

aastat Tartu Arstide Liitu.

 
63

 

Venemaa sünnitajat naistekliinikus 2012. aastal.

 
3

 

tudengit esimesest sessist.

 
10 aastat

 

õenduskvaliteedi rühma loomisest.

 
1:10532

 

Praderi-Willi sündroomi levimus Eestis.

 
4

 

arvamust streigi kohta.

 

 
2

 

doktoritöö kaitsmist.

 
8

 

abiarsti kliinikumis.

 
11.

 

klass käis kliinikumiga tutvumas.

 
4 x 40

 

tööaastat kliinikumis.

 
685

 

tänuavaldust kliinikumile 2011. aastal.

 
9

 

aastat kaasaegset jäätmekäitlust.

 
2

 

meditsiinitehnika tootjat tutvustavad ennast.

 
5

uut töötajat patoloogiateenistuses.

 
§ 766

 võlaõigusseaduses sätestab, kuidas teavitada patsienti.

 
6.

 

päev arstiks õppimas.

 
1.
Eesti arst valiti Kuningliku Arstide Kolleegiumi liikmeks.
 
10
aastat ettepanekute ja kaebuste süsteemi.