Lisatud: 26 Oktoober 2015

Moldova pealinnas Chişinăus 23.–25. septembril peetud kirurgiaalasel kongressil (XII National Surgical Congress) oli kutsutud üheks peaesinejaks kliinikumi kirurgiakliiniku arst-konsultant professor Peep Talving. Kolmepäevane programm keskendus nii onko-, abdominaal-, kardio-, laste-, veresoonte-, ja plastikakirurgiale kui ka siirdamisalastele teemadele ja erakorralisele kirurgiale.

Professor Talving pidas kaks ettekannet: "Teravate veresoonte vigastuste käsitlus" ja "Erakorraline kirurgia: aeg uueks üldkirurgia erialaks?" Kliinikumi Leht küsis professori käest muljeid.

Moldova on suuruselt väiksem kui Eesti, elanikkond aga mitu korda suurem. Järelikult on ka traumajuhtumeid rohkem. Millises seisus on Moldova traumakirurgia?
Moldova tundus kontrastne, nii nende eluolu kui ka meditsiin. Näiteks on nad tänaseks teinud 15 maksasiirdamist, kuid traumade ja erakorralise kirurgilise ravi aspektist on pealinn Chişinău investeerinud vähesel määral erakorralisusesse. Valvekorras teenindab õhtu- ja öötundidel 700 000 elanikuga linna üks erakorralise kirurgia haigla, mille infrastruktuur ei ole Euroopa Liidu tasemel. Trauma- ja erakorralise kirurgilise haige ravis on oluline kiire diagnostika, ent seal on päris keeruline saada haigele kompuuter- või magnetresonantstomograafilist uuringut. Peaaegu kõik pimesoolepõletikud opereeritakse avatud meetodil, veresoonte proteesmaterjali avalikes haiglates kasutusel ei ole. Keeruline on öelda traumajuhtumite arvu kohta, tõenäoliselt on neid rohkem kui Eestis, aga seda statistikat on raske leida.

Lähtudes ettekande pealkirjast – kas erakorraline kirurgia võiks olla üldkirurgia uus eriala?
Minu ettekanne Moldovas andis ülevaate Põhja-Ameerika ja Euroopa kogemusest erakorralise kirurgia arengute kohta. Erakorraline kirurgia on saanud USAs üldkirurgia üheks erialaks ja need arengud on ka toimumas Euroopas, kus eesmärkideks on pandud erakorralise kirurgia arengukava loomine, diagnooside defineerimine ja tulemusmõõdikute ning koolitusvajaduste rajamine. Samuti peab eriala jätkusuutlikuks arenguks publitseerima teaduskirjandust, korraldama seminare ning looma ka erakorralise kirurgia "kaubamärgi". Teaduslikud raportid on näidanud selgelt, et erakorralise kirurgia struktuuri rajamisega on võimalik parandada ravitulemusi. Järgmisel aastal seisab ees väga huvitav kogemuste jagamine Euroopas, see on ECTES Congress 2016, kus ma pean loengu erakorralise kirurgia arengutest ja praktikast Euroopas.

Kas vajadus erakorralise kirurgia järgi võib tuleneda sellest, et EMOsse pöördub või tuuakse aastas isegi veidi rohkem patsiente, kui viibib aasta jooksul haiglaravil?
Tänapäeval peame arvestama faktiga, et kõige rohkem avalike haiglate kirurgiaravi voodikohti hõivavad globaalses dimensioonis erakorralised haiged. Lisaks peab arvestama vananevat elanikkonda, aastaks 2050 on üle 20% populatsioonist vanurid, mis lisab kompleksseid väljakutseid erakorralises ravis. Fakt, et EMOsse pöördub suur hulk erakorralisi haigeid, sõltub ülalmainitud asjaoludest ja ka sellest, et tänased ravimahud ei võimalda alati plaanilises korras tagada kirurgilist ravi ning ühel ajahetkel muutub seisund erakorraliseks. Keskmine OECD riikide investeering sisekoguproduktist tervishoiule on 8,9%, kuid Eesti investeerib tervishoiule 6,0%, st pea 3% vähem.

Kui erakorraline kirurgia oleks eraldi eriala, siis mida see muutus endaga kaasa tooks mõeldes õppetööle ja praktikale?

Loe edasi...

Lisatud: 26 Oktoober 2015

Meditsiiniinfo keskus kutsub kõiki asjast huvitatuid osa võtma uuest koolitusest „Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingustrateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine".

Koolitusel antakse ülevaade erinevatest infootsingu võimalustest, alustades uuringuküsimuse püstitamisest, otsingu terminite valikust kuni erinevate otsinguvõimalusteni andmebaasides.

Koolitus toimub neljapäeval, 29. oktoobril kell 15.00 meditsiiniinfo keskuses (L. Puusepa 2, ruum 123). Koolitusele saab registreeruda aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8185. Lisateave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8186, 5331 8186.

Meditsiiniinfo keskus

Lisatud: 26 Oktoober 2015

August 2015, ühendlabor
Sooviksime tänada Mariann Rebast ja Anneli Saarepuud väga meeldiva ja abivalmi suhtumise eest probleemi lahendamisel!
Üldkirurgia ja plastikakirurgia osakond

August 2015, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
Käin põlvega võimlemas. Tund Dmitriga oli hästi tore – ta oskas meeleolu luua oma isiksusega, oli rõõmsameelne, naeratas, tegi nalja, julgustas, kiitis, ergutas, abistas ja jälgis igaüht individuaalselt (mitte ei tuhninud paberites!), oli tähelepanelik (et oma kordused läbi teeks), andis nõu. Pani mängima muusika (väike asi, aga loeb palju!). Tundi alustas ja lõpetas harjutustega ja iga tund oli eelmisest erinev. Aitäh Dmitri Valiulinile kogu rühma poolt!

August 2015, radioloogiakliinik
Radioloogiaõde Maie Kuusman – väga meeldiv teenindus. Selliseid õdesid peaks meil rohkem olema.

August 2015, sisekliinik
Lp prof Riina Kallikorm, soovin avaldada tänu arstidele, õdedele ja kõigile neile, kes teenindavad palatit nr 3. Hoidke oma personali. Minu eriline tänu dr Peeter Saadlale, kes on minu raviarst.

August 2015, kirurgilise onkoloogia osakond
Täname osakonna personali väga hooliva suhtumise eest ravil oleku ajal. Jäime rahule ka toitlustamise ning ruumide ja pesu puhtusega. Eriline tänu dr Evelyn Eelmaale, õde Annika Ämarikule ja põetaja Mariannele.

August 2015, närvikliinik
Suur tänu dr Mark Braschinskyle hea ravi eest. Tänan kõiki õdesid, sanitare meeldiva suhtumise eest. Kõik on olnud väga hoolivad ja abistavad. Toidud on maitsvad ja portsjonid suured. Tänu ka kokkadele.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Oktoober 2015

20.–25.septembril toimus üleeuroopaline Teadlaste ÖÖ Festival (www.teadlasteoo.ee), mille raames kutsuti meid külla Kanepi Gümnaasiumisse ja Türi Ühisgümnaasiumisse. Rääkisime elundite ja kudede doonorlusest ning andsime ülevaate Eestis tehtavatest siirdamisest. Tutvustasime kodulehekülge www.elundidoonorlus.ee ja võimalust oma tahet väljendada patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Mõlemas koolis andsime kaks loengut. Kuulajate hulgas olid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased, õpetajad ning lapsevanemad. Kuulajatel paluti anda ka tagasisidet, peamiselt oli see positiivne.

Siin mõned nopped tagasiside ankeetidest:
- Lihtsalt seletatud, seega lihtne aru saada. Mõistetav oli, miks sellest üldse rääkima peaks.
- Doonorlus ei seondu ainult suuremate organitega.
- Jäin rahule loenguga, muutsin oma arvamust sellest teemast.
- Eelkõige jäid meelde näited elust enesest.
- Väga vajalik, väga keeruline teema.

Hele Nurme ja Anni Küüsvek
transplantatsiooni koordinaatorid
Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskus
www.elundidoonorlus.ee

Lisatud: 24 September 2015

Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond tähistab sellel aastal oma 50ndat tegevusaastat eraldiseisva üksusena. 10 aastat tagasi said kõik soovijad Kliinikumi Lehe kaudu põhjaliku ülevaate meie ajaloost ja algusaastatest, mistõttu keskendub tänane kirjatükk peamiselt käesoleval sajandil toimunule.

Eesti kontekstist alustades on 2014. aasta algusest senisest kardiovaskulaarkirugia erialast saanud eraldi vaskulaarkirurgia ja kardiokirurgia. Lahkuminek toimus vastastikusel sõbralikul kokkuleppel edasise arengu huvides. Peamiselt mõjutab mainitud muutus küll noori kolleege, kes alles alustavad oma tuleviku ning residentuuri valikute tegemist, saades seega keskenduda ühele erialale.

Suuremalt jaolt on kõik uus ja innovatiivne, mis veresoontekirurgias toimub, tihedalt seotud eelkõige endovaskulaarsete tehnikate arenguga, kohalikes tingimustes angiograafia kabinetiga. Meie osakonna igapäevatöös on eriti tuntav kõhuõõne avamist vajavate ning patsiendile suure traumaga kulgevate lõikuste hulga vähenemine. Kõik niude-, mesenteriaal- ja neeruarterite kroonilised aterosklerootilised kahjustused suunduvad esmase valikuna just angiograafiakabinetti ning õnnestunud protseduuri korral ei kulu haiglasviibimisele kauem kui 3 päeva varasema 7–10 asemel. Loomulikult aitab ravi planeerimisel palju kaasa eelnev diagnostika kompuuter-tomograafilise angiograafia näol, mille teostamise võimalused on olemas kõikides kesk- ja mitmetes maakonnahaiglates.

Aordi aneurüsmide, dissekatsioonide ning traumaatiliste vigastuste ravis astuti suur samm edasi endovaskulaarsete stentgraftide (EVAR, TEVAR) paigaldamise alustamisega.

Loe edasi...

Lisatud: 24 September 2015

Augustikuuga jõudis lõpusirgele Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja synlab Eesti OÜ koostööprojekt "Mitte-invasiivsete biomarkerite arendamine reproduktiivtervise molekulaardiagnostikas". Uurimisprojekt lühinimetusega "Õnnelik rasedus" (Happy Pregnancy) keskendus peamiselt kahele suunale – rasedusele ning ema ja lapse tervisele ning teiseks reproduktiivfunktsioonile laiemalt ehk mis määrab nii mehe kui naise viljakuse.

Uuring käivitus 2012. aasta. lõpus, esimesed uuritavad kliinikumist liitusid uuringuga 2013. aasta varakevadel. Rasedate uuringusuunda kaasasime üle 2300 tulevase ema raseduse alguses ning jälgisime raseduse kulgu kuni sünnituseni. Kogusime detailset infot raseda eluviisi, harjumuste, kaasuvate ja raseduse jooksul tekkinud haiguste, tarvitatud vitamiinide ja ravimite kohta. Raseduse ajal antud vere- ja uriiniproovid säilitati ning nüüdseks on külmikutes arhiveeritud juba üle 8000 vere- ja uriiniproovi. Lisaks on säilitatud platsentaproovid, mis võimaldavad teha nii RNA kui DNA põhiseid uuringuid.

Viljakusega seotud uuringusse kaasasime erinevate munandifunktsiooni häiretega (oligospermia, munandi arenguhäire, munandivähk, hüpogonadism jt) mehi androloogiakeskuse Tartu, Tallinna ja Pärnu osakondadest ning nii viljatuse probleemiga kui ka terveid naisi Tartu naistekliinikust. Kokku on üle 3000 uuritavalt samuti kogutud põhjalik anamnees ja kliiniline andmestik koos vereanalüüsidega.

Uuringu raames toimunud andmete ja bioloogilise materjali kogumine ja arhiveerimine on olnud väga mahukas. Kaasatud on olnud üle 120 arsti, ämmaemanda, meditsiiniõe, hooldaja naiste- ja meestekliinikust, geneetikakeskusest, ühendlaborist. Abikäe on ulatanud ka kliinikumi mitmed teised teenistused (finantsteenistus, personaliteenistus, informaatikateenistus, tehnikateenistus).

Suurem töö kogutud materjaliga seisab alles ees, kuid esimesed tulemused on ka juba rakenduses. Praktikasse on jõudnud folliikuleid stimuleeriva hormooni beeta alaühiku geeni promotooralas paikneva polümorfismi c.-211G>T määramine kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuses. Koostöös Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi inimese molekulaargeneetika uurimisgrupiga on näidatud, et kui mees kannab kaht eeltoodud polümorfismi minoorset alleeli (TT), on tal kuni poole madalam FSH tase, väiksem munandi maht ja suurem tõenäosus viljatuseks. Hüpogonadismi täpsem diagnostika võimaldab välja valida just need mehed, kellel on FSH sisaldavatest preparaatidest kõige enam kasu viljatuse ravis.

Loe edasi...

Lisatud: 24 September 2015

Osalesin Kliinikumi arengufondi toel Euroopa Oftalmoloogide Juhtimise Arenguprogrammis (European Leadership Development Programme (EuLDP)), mida korraldab Euroopa Oftalmoloogide Selts (European Society of Ophthalmology (SOE)). SOE alustas selle programmiga 2005. aastal USAs edukalt toiminud programmi eeskujul. Hiljem on sarnased programmid loodud ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika oftalmoloogide seltsi poolt ning Aasia regioonis.

Programmi eesmärgiks on omavahel tutvustada ning koolitada silmaarste, kes on oma riigi erialaseltsi juhatuses. Tegemist ei ole otseselt oftalmoloogia meditsiinilisele poolele keskendunud kavaga, vaid tegeletakse pigem eriala administratiivse/poliitilise poolega – teemadega, mida enamikus riikides tavaliselt arstidele ei õpetata, kuid millega tuleb eriala arendamisel tegeleda. Seega on tegemist eriala arendamise strateegilise programmiga. Paljudes riikides on programmis osaleda soovivate inimeste hulk suur, kuid osalejate arv on piiratud igast riigist 1-2 erialaseltsi poolt väljavalitud arstiga.

Mulle avanes esimese eestlasena võimalus programmis osaleda ning olin seekord ka ainus Baltimaade esindajana. Kokku osales minu lennus 29 inimest valdavalt Euroopast, aga ka kaks osalejat Egiptusest, kaks Türgist ning kaks Jordaaniast. Tegemist on kaheaastase programmiga, milles on kokku neli moodulit. Igal osalejal on vaja programmi jooksul välja mõelda ning teostada erialaseltsi või kliiniku seisukohast oluline projekt ning selle tulemused programmi lõpus ka teistele ette kanda.

Esimene moodul toimus juulis 2013 Kopenhaagenis Euroopa Silmaarstide Ühingu aastakonverentsi raames. Tutvustati programmi ennast, selle eesmärke, Euroopa Silmaarstide Seltsi struktuuri, eesmärke ja juhte. Koos Ameerika Oftalmoloogide Seltsi presidendi ning mitmete nende seltsi juhatuse liikmetega diskuteeriti paljudes riikides esinevate ühiste probleemide üle nagu näiteks tööjaotus optometristidega, tööjõu nappus ning vananevast ühiskonnast tulenev kasvav vajadus oftalmoloogilise abi järele. Meie lennu esimene kokkusaamine oli ka samas programmi lõpetava eelmise lennu lõpumooduliks ning kuulasime ära nende ettekanded oma projektide kohta.

Teine moodul toimus veebruaris 2014 Innsbruckis Austrias. Kolmel tiheda programmiga päeval rääkisid erinevad kohaliku ülikooli majanduse õppetooli juhtimiskoolitajad erinevatel organisatsiooni juhtimisega seotud teemadel. Saksamaa silmaarstide seltsi tegevjuht selgitas organisatsiooni ülesehitust ja toimimist. Kohal oli ka Euroopa silmaarstide seltsi president, kes rääkis oma kogemustest ja probleemidest selle üsna suure organisatsiooni juhtimisel. Kutsutud oli ka muid silmapaistvaid inimesi nagu näiteks tuntud Austria mägironija, kes juhtis esimest alpinistide gruppi, kes jõudis Mount Everesti tippu ilma lisahapniku kasutama. Tema rääkis rasketes oludes meeskonna juhtimisest ning motiveerimisest. Oma kogemustest eduka luksuslike mägihotellide keti ülesehitamisel rääkis kohalik ettevõtja. Lisaks eelnevale olid kavas ka grupitööd ning sotsiaalsed üritused osalejatevaheliste suhete loomiseks.

Kolmas moodul toimus jaanuaris 2015 San Franciscos USAs koos Ameerika ja Lõuna- ning Kesk-Ameerika programmidest osavõtjatega. Valdavalt olid lektorid USAst ning räägiti meediaga suhtlemisest, efektiivsest ettekannete pidamisest, koosoleku juhatamisest, poliitikutega suhtlemisest jms. Lektorid olid kõrgetasemelised ning suurte kogemustega koolitajad, kes nõustavad igapäevaselt maailma tippettevõtete juhte. Ameerika Silmaarstide Seltsi president selgitas organisatsiooni toimimist ning tutvustas seltsi hoonet ning tööruume. Paljud seminarid toimusid rühmatöö vormis ning muidugi oli ka mitmeid sotsiaalseid üritusi, mis andis võimaluse tutvuda oftalmoloogidega ka väljastpoolt Euroopat.

Programmi neljas moodul toimus jällegi Euroopa Silmaarstide Seltsi konverentsi raames, mis toimus seekord Viinis Austrias. Osalejad kandsid ette oma projektid, mis olid üsna erinevad. Näiteks seadis üks Šveitsi arst oma kliinikus sisse aastase stipendiumi Euroopa silmaarstidele, kes soovivad tulla ja silmapõhja kirurgiat õppida. Egiptuse arst alustas oma kliinikus sarvkesta siirdamistega. Ise tegin Eesti silmaarstide seas küsitluse nende töökoormuse, erinevatel töökohtadel ning erinevate tööandjate juures töötamise kohta.

Kokkvõttes oli huvitav ning kasulik koolitus, mis andis palju infot teemade kohta, mida arstiõppe raames tavaliselt ei käsitleta. Samas on vähemalt sama olulised isiklikud sidemed, mis tekkisid teiste riikide oftalmoloogidega.

Dr Mikk Pauklin
Silmakliinik

Lisatud: 24 September 2015

Augusti lõpus kohtusid Tartus 20ndat aastat järjest erinevate maade tuberkuloosi valdkonna spetsialistid, et osaleda viimast korda rahvusvahelisel tuberkuloosikontrolli alasel täienduskursusel (International Training Course on Tuberculosis Control). Dr Manfed Danilovitš selgitas Kliinikumi Lehele, mis 20 aasta jooksul muutunud on ning miks kursust viimast korda peeti.

Tuberkuloosi olukord 20 aastat tagasi
„Esimene rahvusvaheline kursus toimus Tartus 20 aastat tagasi 1996. aastal, mõte selle korraldamisest tekkis prof emer Heinart Sillastul aga juba paar aastat varem. Eks selle tingis tuberkuloosi olukorra halvenemine Baltimaades ja meid ümbritsevtes riikides ning sellest tulenev vajadus koolituskeskuse moodustamseks. „Kui tuua numbriline võrdlus, siis kursuse algusaegadel, aastatel 1996–2000 oli tuberkuloosi haigestumine Eestis 50/100 000 elaniku kohta (~700 uut haiget aastas), tänaseks on need arvud vastavalt 18/100 000, mis teeb 200 patsienti aastas," selgitab dr Danilovitš.

Eestis oli siis periood, kus aktivsemad kopsuarstid koos mitmete teiste erialainimestega valmistasid ette tegevuskava tuberkuloosiga (TB) võitlemiseks. „Riiklik Tuberkuloosititõrje programm sai valitsuse heaskiidu 1997. aasta lõpus," meenutab dr Danilovitš. Tema sõnul oli prof emer Sillastu veendunud, et Balti riikide jaoks on vajalik korraldada tuberkuloosikontrolli alane koolitus Tartus, kuhu tuleks kaasata ka Venemaa ja Kesk-Aasia riigid ning see peaks olema venekeelne. Venekeelseks kursus ka jäi, praktiliseks õppebaasiks sai kopsukliinik, ainult et ajaga suurenes nii osalejate kui ka riikide arv. Dr Manfred Danilovitši sõnul võttis 20-aastase perioodi vältel kursusest osa 486 osavõtjat 22-st erinevast riigist. „Pean märkimisväärseks, et osalenud on 54 Eesti pulmonoloogi ning ka üle 15 lektori on olnud Eestist – nii Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Tervise Arengu Instituudist kui ka Ida-Virumaalt," lausub dr Danilovitš. Lisaks Eesti lektoritele esinesid loengutega üle 30 Baltimaade, Soome, WHO, Rahvusvahelise Kopsuhaiguste ja Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Ühingu (UNION) ning mitmete teiste tuntud organisatsioonide eksperdid. Erinevate riikide lektorite poolt toodi koju kätte kaasaegse tuberkuloosikontrolli uuemad seisukohad, tutvustati uusi diagnostika- ja ravivõimalusi. Algusaastate temaatika keskendus peamiselt tavatuberkuloosile, hiljem ravimresistentse tuberkuloosi probleemidele ning tuberkuloosi ja HIV nakkuse koosesinemisele, samuti tuberkuloosi seostele alkoholismi ja narkomaaniaga."

Lisaks kliinilistele küsimustele, käsitleti kõigil koolitustel infektsioonikontrolli tähtsust, seda nii haiglasise nakkuse leviku kui personali kaitse osas. Külastati ka haiglaid ja tutvuti Eesti tervishoiu korraldusliku poolega. Dr Danilovitši sõnul said osavõtjad ideid, kuidas enda riigis midagi muuta ja seda nii arstide vaatevinklist kui ka õdede töö suhtes. „Pean väga oluliseks seda, et alates 2001. aastast toimusid 10 aasta jooksul koolitused ka paralleelselt õdedele," märgib doktor.

Eesti ja Soome koostöö
Tuberkuloosi kursuse korraldamisel on olnud suurim tugi just meie naaberriigil Soomel. Kõigil aastatel koordineeriti kursust nii Eesti kui Soome poolt. Eestist aastatel 1996–2006 prof emer Heinart Sillastu ning 2007–2015 tuberkuloosi osakonna juhataja dr Manfred Danilovitš. Soomepoolne koordinaator oli Filha (Hengitys ja Terveyse/Finnish Lung Health Association), kelle poolt lisaks sisulistele teadmistele oli ka märkimisväärne organisatoorne ja rahaline toetus. „Hiljem, kui Eesti astus Euroopa Liitu ning rahastamisallikad ja –võimalused muutud, panid kursuse toimumisele õla alla osalevate riikide tuberkuloosi kontrolliga tegelevad sponsororganisatsioonid, kuigi Filha jäi alati põhipartneriks," räägib dr Danilovitš.

Kursuse rahvusvaheline mõju
„Meie kursus polnud kunagi poliitiline, olenemata ümbritsevast olukorrast. Keskendusime meditsiinile ning mitmete Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Venemaa arstide arusaamu tuli pidevalt muuta." Dr Danilovitši möönab, et eriti just õetöö osas – näiteks pole just lihtne panna „idapoolsete riikide" tunnustatud arste kohanema sellega, et õde ei ole pelgalt käsutäitja, vaid saab mitmed protseduurid, küsitlused ning lihtsamad raviotsused ära teha ise.

Loe edasi...

Lisatud: 24 September 2015

Ajendatuna „Happy Pregnany" uuringust ja vajadusest jätkata aktiivset interdistsiplinaarset mõttevahetust hakkavad igal kuul toimuma „Happy Pregnancy" reproduktiivse biomeditsiini seminarid. Seminaride eesmärk on lähendada kliinilist ja baasteadust, meeste ja naiste reprodutkiivset biomeditsiini, edendada kliinilist ja teadulikku koostööd.

Teemad on vaheldumisi kas meeste või naiste reproduktiivmeditsiini kesksed. Samas on väljakutsena igal meeste-teemalisel seminaril üks ettekanne naiste analoogsest haigusseisundist või raseduse puhul mehe faktori võimalikust rollist vastavate rasedustüsistuste tekkes.

Seminar on avatud teadlastele, tudengitele, arstidele, residentidele. Osavõtutasu ei ole, hetkel veel õppe- ega täienduspunkte ei anta, kellel on aega, tuleb, kuulab ja saab lihtsalt targemaks.

Esimene seminar toimus 10. septembril ning keskendus teemale "Meeste hüpogonadism (kliiniline heterogeensus, geneetilised aspektid)".

Sügissemestri järgmised seminarid
09. oktoober "Korduvad raseduse katkemised (kliiniline osa, geneetika, biomarkerid)"
12. november "Mehepoolne viljatus ja viljakus (kliiniline osa, geneetika/genoomika)"
10. detsember "Rasedustüsistused: preeklampsia (kliiniline, geneetika, biomarkerid)"

Algusaeg on kõigil seminaridel 14.00.

Kevadsemestri teemad: Naisepoolne viljatus ja seos rasedusekatkemistega; viljatusega seotud metaboolsed häired nii naistel kui meestel ja seos ülekaaluga; krüptorhism ja interseksuaalsus; rasedustüsistuste kaugem mõju nii emale kui lapsele.

Korraldajad: Margus Punab, Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskus; Kristiina Rull, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik; Maris Laan, TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut.

Lisatud: 24 September 2015

Meditsiiniinfo keskus kutsub kõiki asjast huvitatuid osa võtma uuest koolitusest „Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingustrateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine". Kursusel antakse ülevaade erinevatest infootsingu võimalustest, alustades uuringuküsimuse püstitamisest, otsingu terminite valikust kuni erinevate otsinguvõimalusteni andmebaasides.

Esimene kursus toimub 30. septembril, kuid see rühm on juba komplekteeritud. Kui on veel soovijaid, siis palume endast teada anda See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8185. Järgmise koolituse täpne aeg selgub hiljem.

E-kursus "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõtted. EBM ja PICO meetod" algab 5. oktoobril.

Vaata kursuse kirjeldust: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/kursused

Piisava arvu soovijate korral toimub kursus ka vene keeles.

E-kursusele saab registreeruda aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Lisateave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 731 8186, 5331 8186

Meditsiiniinfo keskus

Lisatud: 24 August 2015

Patsientide rahulolu mõõtmine on tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise ja parandamise üheks osaks. Patsientide poolt haiglas kogetu teadasaamiseks on parim võimalus patsientide küsitlemine, see aitab määratleda raviprotsessi parandamist vajavad valdkonnad ja nende hulgast esile tuua olulisemad, et rakendada meetmeid patsientide rahulolu parandamiseks.

Kliinikumis toimuvad regulaarselt nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide rahulolu uuringud. 2015. aasta aprillis toimus haiglaravil ehk statsionaaris viibinud patsientide küsitlus. Küsitlusele vastas 1753 patsienti, mis moodustas haiglaravil viibinute arvust 45%, mida võib pidada väga heaks tulemuseks. Peaaegu pooled patsiendid olid pärit Tartumaalt (44%), järgnesid Ida-Virumaa (12%), Jõgevamaa (8%), Viljandimaa (8%) ja Valgamaa (7%) patsiendid. Ankeedi tagastanutest olid 58% naised ja 42% mehed, vastajate keskmine vanus oli 46 aastat.

Võrreldes eelneva kolme statsionaarse uuringuga üldine rahulolu on jätkuvalt suurenenud: haiglaraviga jäi väga rahule 74% (2013. a 72%, 2011. a 69% ja 2009. a 68%) vastanutest. Vajadusel tuleks kindlasti taas kliinikumi ravile 88% küsitluses osalenutest. See näitab, et kliinikutes patsientide rahulolu tõstmiseks rakendatud meetmed on olnud tulemuslikud.

Võrreldes 2013. aasta uuringuga tõusis kõige rohkem patsientide rahulolu õdede selgitustega kodus toimetuleku kohta ja võimalusega olla omaette palatis. Rahulolu vähenes teguritega, mis puudutasid teavet erinevate ravivõimaluste kohta, rahulolu haiglatoiduga, teavet ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta ja ravile pääsemise ooteaja pikkust.

Patsientide üldist rahulolu haiglaraviga mõjutavad kõige tugevamini arstide ja õdede usaldusväärsus ja oskused ning arstide poolt patsientide küsimustele antud vastuste arusaadavus. Oluliselt mõjutas rahulolu ka õdede poolt uuringute ja protseduuride kohta jagatud teave ja arstidega piisavad suhtlemisvõimalused ning arstide ja õdede viisakus. Oluline on ka õdede poolt patsientide murede ja soovide mõistmine.

Millised on raviasutuse võimalused patsientide rahulolu parandamiseks?
2015. aasta uuring näitas, et rahulolu aitaks parandada haiglasse vastuvõtu parem korraldus, pikem arstiga suhtlemise aeg, mil arst jagaks rohkem informatsiooni ja leiaks enam aega patsiendi küsimustele vastamiseks, samuti kui õed annaksid rohkem selgitusi uuringute ja protseduuride kohta.

Joonisel 1 on võrreldud patsientide rahulolu muutust haiglaravi erinevate valdkondadega aastatel 2009–2015. Sel perioodil toimunud neljas statsionaarsete patsientide rahulolu küsitluses osales kokku 6080 patsienti. Kõigis valdkondades (väljaarvatud ooteaja pikkus) näeme positiivset arengutrendi, patsientide rahulolu on aastatega tõusnud. Võrreldes väga rahul olevate patsientide osakaalu, siis arstide viisakusega oli 2009. aastal väga rahul 85% patsientidest, 2015. aastal 89%. Õdede selgitustega koduseks toimetulekuks oli 2009. aastal väga rahul 51% ja 2015. aaastal juba 70% küsitluses osalenud patsientidest. Võrdlus näitab ka, et valdkondades, kus esimese aasta tase oli suhteliselt kõrge, on rahulolu kasv väiksem ja kus algtase on olnud madalam, on saavutatud rahulolu kasv kõrgem.

Joonis 1.Patsientide rahulolu haiglaravi erinevate valdkondadega 2009–2015

Küsitlusele vastajatel oli võimalus täiendavalt esitada vabas vormis arvamusi, mis näitavad veelgi konkreetsemalt, mida patsiendid peale kliinilise ravi haiglas olles vajavad. Patsientide teadlikkus ja ootused on kasvanud – patsiendid soovivad saada rohkem informatsiooni ja selgitusi, et olla kaasatud raviprotsessi. Nad ootavad raviasutuse personalilt hoolivat suhtumist, võimalust valida haiglatoitu ja rohkem meelelahutust haiglasoleku ajal (nt televiisor palatis).

Võib öelda, et raviprotsessi kvaliteedi parandamise meetmed, mis on suunatud patsientide küsitlusega tuvastatud probleemsetele valdkondadele, toovad kaasa patsientide rahulolu tõusu. Ent arenguruumi patsiendikeskse tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks on kõigis valdkondades.

Vaike Soodla
Analüüsi-marketingiteenistus
ökonomist

Lisatud: 24 August 2015

22. mail kaitses Paula Reemann filosoofiadoktori kraadi (PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „The effects of microenvironment on skin cells" („Mikrokeskkonna mõju naharakkudele").

Väitekirja juhendajateks olid professor Sulev Kõks (PhD, TÜ patofüsioloogia osakond), professor Külli Kingo (PhD, TÜ nahahaiguste kliinik), vanemteadur Viljar Jaks (PhD, TÜ rakubioloogia õppetool) ja dr Olavi Vasar (MD, Taastava kirurgia kliinik). Oponendiks dotsent Esko Kankuri, MD, PhD, Helsingi Ülikool

Kokkuvõte
Mikrokeskkonna mõju naharakkudele

Peamised rakud inimese nahakoes on keratinotsüüdid, melanotsüüdid ja fibroblastid. Kõigil kolmel rakutüübil on oma spetsiifiline ülesanne nahakoes: tihedalt mitmekihilise struktuurina paiknevad keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide eest; pigmendisünteesi eest vastutavad melanotsüüdid; ning fibroblastid, mis on peamised rakuväliste valkude tootjateks. Kuid ülesandeid, mida naharakud peavad täitma, on kordades rohkem ning paljud neist pole veel teada või vajavad täiendavaid uuringuid.

Selleks, et rakud oma spetsiifilisi funktsioone täita saaksid, on vajalik koele omase võrkja tugisüsteemi – rakuvälise maatriksi olemasolu. Väga oluline on rakkude õige funktsioneerimine tagada tehiskude arendamisel.
Vajadus nahakoe siirdamiste järele on maailmas üha suurenemas. Biotehnoloogilisel teel saadud nahakoest soovitakse leida abi nii suurte põletuste, krooniliste haavandite kui ka kaasasündinud ja omandatud nahadefektide ravis.

Käesoleva uurimistöö laiemaks eesmärgiks oli töötada välja nahale iseloomulike keemiliste ja füüsikaliste omadustega struktuurne materjal, mis võimalikult hästi imiteeriks füsioloogilist rakuvälist maatriksit. Selleks, et eelnevalt teada saada rakkude võimalikud ülesanded, tegime kindlaks rakkudes ekspresseeruvad geenid kogu transkriptoomi tasemel. Arendasime välja biosobivad materjalid ning hindasime neil kasvatatud naharakkude bioloogilisi omadusi – elulemust, paljunemist, morfoloogiat.

Kokkuvõtteks, rakuvälise keskkonna omadused mõjutavad oluliselt rakkude kasvu, paljunemist ning morfoloogiat. Selleks, et saavutada füsioloogilisele nahale võimalikult sarnaselt funktsioneeriv nahaanaloog on lisaks keemilistele omadustele ülioluline saavutada ka koele iseloomulik struktuursus ja mehaanilised omadused.

Lisatud: 26 Juuni 2015

12. veebruaril 2015 sai Tartu Ülikooli Kliinikum Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI – Organisation of European Cancer Institutes) akrediteeringu kui OECI kvaliteedistandarditele vastav kliiniline vähikeskus (vt ka Kliinikumi Leht Esmaspäev, 23 Märts 2015: Kliinikum sai Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni akrediteeringu).

Vähem on juttu olnud, et akrediteerimistegevusega kaasnes ka vähiravi, õppe- ja teadustöö alase parendusplaani loomine, et kliinikumi tegevuste kvaliteet antud valdkonnas viia süsteemselt kaardistatud võimaluste alusel järgmisele tasandile. Parendusplaani tegevused tulenevad otseselt akrediteerimise käigus välja toodud arenguvõimalustest. Üheks esimeseks oluliseks parendusplaani tegevuseks on pahaloomuliste kasvajate alase tegevuse parem ja formaliseeritum koordinatsioon kliinikumis. OECI akrediteerimise kokkuvõttes on kliinikumi kohta toodud ära:
"Without a formal and well identified Cancer Centre structure with the responsibility and the authority for organizing, harmonizing and controlling all aspects of oncology care, further development of quality oncology activities is hardly possible. Such a structure would support more adequately and more efficiently the multidisciplinary and therefore the required interdepartmental collaboration. All aspects of cancer care would thus be covered and organized with a higher guarantee of quality insurance and comprehensiveness."

Asja tuum on selles, et tänapäevane vähiravi on väga kompleksne ja multidistsiplinaarne tegevus, mis hõlmab paljusid meditsiinierialasid, aga ka hulgaliselt tugiteenuseid. Kvaliteetse vähktõve diagnostika ja ravi arenguks on vajalikud nii erialade sisesed arendustegevused kui ka koordineeritud organisatoorne tegevus, et kõik need erialad ja ka tugiteenused koos võimalikult efektiivselt toimiks. Väljavõte raportist: "Oncology care requires a global quality management. In the current setup of Tartu University Hospital, it is hardly manageable to create a quality system that covers all aspects of oncology. The creation of a formal cancer centre structure gives an opportunity to create a comprehensive quality system dedicated to oncology. "

Pärast põhjalikke arutelusid ongi ühe esmase parendustegevusena 1. maist 2015 formaalselt loodud ja alustanud tööd kliinikumi vähikeskus.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Juuni 2015

18. juunil andis MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) kliinikumi onkoloogia-hematoloogia kliinikule üle Pardiralli raames kogutud 30 000 eurot, mille eest ostetakse jälgimismonitorid vähihaigete laste tarbeks hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna palatitesse.

Jälgimismonitoride ja nende tsentraalse süsteemi abil saab vähipatsiente ööpäevaringselt jälgida ilma, et oleks tarvis teha palatites haigete laste seisundi kontrolli. See on eriti oluline patsientide puhul, kellele on äsja tehtud siirdamisi, sest iga palatisse sisenemisega võib kaasneda infektsioonioht.

Pardiralli toimus 13. juunil, kõik 10 000 ralliparti leidsid omaniku läbi Pardiralli veebilehe annetuskeskkonna ja lõpuürituse kohapealse müügi. Lisaks tehti Pardirallile annetusi ka peale rallipartide müügi lõppu. Annetuskampaania käigus koguti raha EVLVL tugikeskusele ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vähihaigete laste jaoks jälgimismonitoride soetamiseks. Annetustega koguti muljetavaldav summa – 110 551, 80 eurot.

Kogutud raha kasutatakse täies ulatuses tugiteenuste rahastamiseks ja jälgimismonitoride ostu toetamiseks. Perepäeva korralduskulud katsid arvukad toetajad ja sponsorid, kogu meeskond töötas vabatahtlikkuse alusel.

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit tänab kõiki toetajaid, annetajaid ja vabatahtlikke, kelle abiga sai 2015. aasta Pardiralli annetuskampaania väärika punkti ning võimalikuks 13. juunil Kadrioru pargis toimunud meeleolukas perepäev ja rallipartide võistu-ujumine. Kõik rallil osalenud pardid naudivad mõnda aega ausalt väljateenitud puhkust, et võimalusel aasta pärast uuesti oma võimed proovile panna.

Südamest kogu Pardiralli meeskonna nimel tänades
Märt Avandi
EVLVL juhatuse esimees

Ragnar Põllukivi
Pardiralli projektijuht

Lisatud: 26 Juuni 2015

Maikuu alguspäevil külastasid kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm, dr Katrin Kruustük ja programmeerija Piret Zimmer Suurbritanniat. Lisaks tutvusid Manchesteri Ülikooli audioloogia magistriprogrammiga ka Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president dr Marek Metsmaa ja dr Liina Luht Eesti Audioloogia Seltsi juhatusest. Audiere juhatust esindasid Anne Maisvee ja Sirle Karu.

Piret Zimmeri sõnul oli peamine eesmärk tutvuda audioloogia eriala korraldusega nii õppe kui ka praktilise töö poole pealt. „Nõukogude ajal oli meil Eestis erialana surdoloogia, mis taasiseseisvumise järgselt kadus. Seejärel tegeleti küll edasi kuulmise ja tasakaaluprobleemidega, kuid audioloogiaalast väljaõpet hetkel Eestis ei eksisteeri ning kõrva-nina-kurgu arstid, meditsiiniõed ja implantaatide programmeerija täiendavad ennast iseseisvalt või välisriikides nn tööpaigakoolitustel."

Dr Katrin Kruustüki sõnul oli väga huvitav visiit Liverpooli Alder Hey Hospitali, kuna tema tegevusvaldkonda kuuluvad just väikesed, kuulmispuuetega patsiendid. „Tegemist on ühe suurima lastehaiglaga Euroopas, kus teenindatakse üle 200 000 lapse aastas. Haigla ühendab 20 eriala, olles samas ka õppeasutuseks 550-le arstitudengile ja 400-le keskmeditsiinitudengile aastas. Eraldi üksusena tegutseb laste audioloogia ja audiovestibulaarne osakond, kus patsientideks on lapsed sünnist kuni 19. eluaastani," kirjeldas dr Kruustük. „Saime mõtteid laste kuulmisuuringute läbiviimiseks ja ka kuuldeaparaatide sobitamiseks. Väga huvitav oli video head impulse test, mida kasutatakse laste tasakaaluprobleemide diagnoosimiseks."

Dr Kruustüki sõnul kõneleb tehniliste võimaluste areng audioloogide vajalikkusest ise:

Loe edasi...

Lisatud: 26 Juuni 2015

Oktoobris kirjutas Kliinikumi Leht olulisest täiendusest osteoporootilise luumurru tekkeriski hindamisel – Eesti FRAX mudelist. Nüüd, kui valem on olnud kättesaadav pea üheksa kuud, küsis Kliinikumi Leht reumatoloogia arst-õppejõult Mart Kullilt, kuidas Eesti enda FRAX mudel on vastu võetud.

Seni kasutasid Eesti reumatoloogid teistes maades väljatöötatud valemeid. Nüüd, kui meil on Eesti enda andmete põhjal välja töötatud FRAX, siis mis on muutunud või muutumas?
Ennekõike on muutunud see, et alates oktoobrist 2014 on perearstidel ja teiste erialade klinitsistidel võimalik lisaks luu mineraalsele tihedusele inimese luumurruriski hindamisel kasutada Eesti murruandmeid arvestavat riskikalkulaatorit. FRAX tänasel kujul aitab leida neid inimesi, kes vajaksid täpsemat käsitlust (kõrge riski puhul näiteks DXA-le suunamist) ning teiseks edastada luumurruriski patsiendile mõistetavamal (10 a tõenäosus murda mõni luu) kujul, kui seda võimaldab DXA uuring. Viimane väljastab vastuse T-skoorina, mis tavainimesele harva midagi tähendab.

Üks ootus, mis oli reumatoloogidel FRAX-i kasutusele võtuga, oli ravisoostumise suurenemine. Kas näete selles valdkonnas juba edusamme?
Ravisoostumuse hindamine on väga mahukas ja kallis ettevõtmine. Ainuüksi haigekassa andmebaasidele toetudes ei ole paraku võimalik FRAX-i mõju ravisoostumusele hinnata. Andmebaasid ei sisalda informatsiooni, kas ravi määramise otsuse teostamisel on toetutud FRAX-i riskihindamisele. Sellise uuringu tegemine on kindlasti vajalik, aga jääb esialgu tulevikku, mil oleme välja töötanud FRAX-i põhised interventsiooni lävendid ja on tekkinud veendumus, et perearstid julgevad FRAX mudelit raviotsuse tegemisel kasutada.
Küll aga võime öelda, et kasutame ise osteoporoosi kabinetis patsientide informeerimiseks ja murruriski määra arusaadavamaks edastamiseks regulaarselt FRAX-i arvutatud murruriski vastuseid. Kuna aga patsiendid käivad kontrollis 1,5–2 aasta tagant, on ka meie enda patsientidel ravisoostumust hinnata vara, sest mudel on kättesaadav olnud alles 9 kuud.

Osteoporoosist tingitud luumurru ravi on tagajärje ravi nagu on öelnud professor Riina Kallikorm. Haigusseisundi ennetamiseks on vaja head koostööd perearstiga. Kuidas on perearstid FRAX mudeli vastu võtnud?

Loe edasi...

Lisatud: 26 Juuni 2015

Apteegil on valmis saanud kodulehekülg, mille eesmärgiks on nii info jagamine n-ö apteegikaupade ehk ravimite, desinfitseerivate ainete ja meditsiiniseadmete kohta kui ka kajastada apteegi tegevust.

Haiglaapteegi roll on viimase aastakümnega oluliselt muutunud ja ravimite käitlemine on vaid üks osa teenustest. Üha enam püütakse jagada oma teadmisi apteegist välja, tehes koostööd osakondadega, et tõsta ravimite kasutamise kvaliteeti ja patsiendiohutust. Kõikidest nendest tegevustest on võimalik täpsemalt lugeda apteegi kodulehelt.

Kodulehel olev info on teemade kaupa jagatud rubriikidesse. Rubriigi „Apteegikaubad" alla on koondatud kõik, mis puudutab ravimite jm kauba tellimist ja käitlemist.

Rubriigis „Ravimiinfo" jagame olulist infot konkreetsete ravimite või ravimrühmade kohta. Eestis registreeritud ravimite info on kättesaadav Ravimiameti kodulehelt Humaanravimite registrist. Eestis registreerimata ravimite kohta on infot leida sageli keeruline ja aeganõudev. Seetõttu oleme nende ravimite kohta kättesaadava info koondanud oma kodulehele.

Rubriigis „Dokumendid" on toodud ära kõik ravimite käitlemist puudutavad dokumendid – juhendid, protseduurid, teatmestud ja vormid, aga ka olulisemad riiklikud seadused ja määrused.

Kuivõrd Tartu Ülikooli Kliinikum ja seega ka apteek on tihedalt seotud õppe- ja teadustegevusega, on kodulehele püütud koondada ka selle kohta käiv info. Näiteks on kodulehel toodud nimekiri valdkondadest, mille osas on võimalik meditsiinipersonalil koolitusi tellida. Iga kliinik või osakond saab ise otsustada, kas soovivad meid kutsuda üheks loenguks või koos meiega kokku panna terve koolituspäeva.

Kliinikumi apteegi koduleht asub aadressil http://www.kliinikum.ee/haiglaapteek/

Kersti Teder
proviisor

Lisatud: 26 Juuni 2015

Alates 1. juunist on täiselektroonne ka soetuste dokumentatsioon. Lõpliku tõuke andis selleks riikliku e-riigihangete keskkonnas hangete korraldamise kohustus ning pakkumuste esitamine registri kaudu, st et oluline osa dokumentatsioonist oli digitaalsel kujul olemas. Viisime elektroonseks ka ülejäänud protsessidokumendid ning koondasime kogu hanget puudutava olulise informatsiooni soetuse taotluse kaardile.

Ühtses haldussüsteemis on koos erinevate tasemete soetuste – nii riigihangete, lihthangete kui alla lihthanke piirmäära jäävate ostude dokumenteerimine.

Kuna riigihanke protsessis osalevad osapooled ka väljastpoolt kliinikumi, on erinevalt paljudest sisedokumentidest, hankedokumentatsioon vaja digitaalselt allkirjastada. Kõigil hankekomisjonides osalevatelt töötajatelt palume valmisolekut digitaalallkirja andmiseks ID-kaardi või mobiil-ID-ga.

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 26 Juuni 2015

Alates 6. maist toimub töölähetuste ja koolituste kuludokumentide esitamine dokumendihaldussüsteemis elektroonsel kujul. Aruande koostaja peab dokumendifailid lähetuse aruande juurde üles laadima. Kui dokument on juba elektroonsel kujul olemas, tuleb lisada olemasolev fail. Paberkandjal olevad dokumendid tuleb skaneerida või üles pildistada ning seejärel aruande juurde üles laadida. Dokumentide paberkandjal originaale tuleks hoida töökohas kuni 1 kuu, et need oleks vajadusel võimalik uuesti digiteerida. Hiljem tuleb dokumendid kohapeal turvaliselt hävitada.

Erandiks on EL-i poolt rahastatud projektid, mille dokumendid esitatakse endiselt paberkandjal.

Dokumentide täitmisest:
Kuludokumendid peavad olema väljastatud kliinikumi nimele ja aadressiks märgitud juriidiline aadress L. Puusepa 1a, Tartu. Välislähetuste puhul tuleb lisada dokument, mis tõendab Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise kuupäeva ja kellaaega (sõidudokumendi koopia). Kui lähetuses käiakse isikliku sõiduautoga või tellitud bussiga, kinnitab lähetatu ise, mis kell ta minnes ja tulles riigipiiri ületas.
Juhised käskkirja ja aruande koostamiseks on olemas DHS-i avalehel uudiste plokis ning igakordselt dokumendi koostamise kuval.

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 26 Juuni 2015

Seoses puhkuste perioodi algusega tuletame meelde, et selleks, et dokumentide läbivaatamine, kooskõlastamine ja kinnitamine seisma ei jääks, on DHS-is võimalus anda teada oma eemalolekust ning määrata endale asendaja. Vastavate toimingute aktiveerimist kirjeldavad juhendid on kättesaadavad DHS-i avalehel.

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 22 Mai 2015

Neinar Seli asutas 2008. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde meditsiini valdkonna alakapitali, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiumile kandideerivad kliinikumi töötajad oma avaldatud teaduspublikatsioonidega. Konkurss toimub kahes kategoorias, arvestatakse viimase kalendriaasta jooksul avaldatud publikatsioonide arvu ning viimase viie kalendriaasta jooksul enim avaldatud teaduspublikatsioone.

Viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest pälvis Neinar Seli stipendiumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoloogia eriala vanemarst-õppejõud dr Jana Jaal. Dr Jaal on ametis ka Tartu ülikoolis hematoloogia-onkoloogia õppetooli juures vanemteadurina ning on mitmete erialaseltside liige. Kliinikumi konverentsil üleantava stipendiumi suurus on 4000 eurot ning vastavalt statuudile antakse viimase viie aasta teaduspublikatsioonide stipendium autorile välja mitte sagedamini kui üks kord viie aasta jooksul.

Vanemarst-õppejõud Jana Jaal: „On äärmiselt meeldiv, et kliinikum tunnustab Neinar Seli sihtkapitali stipendiumifondi abil inimesi, kes lisaks tavatööle jõuavad tegeleda ka teadustööga ning publikatsioonide avaldamisega. Kui vaadata viimasele viiele aastale (2010–2014) tagasi, siis peab tõdema, et sellesse perioodi jääb minu jaoks palju olulisi teadustöid alates loomkatsetest vähiravist tingitud kõrvaltoimete patogeneesi selgitamiseks kuni kogu Euroopat hõlmanud harva esinevate kasvajate epidemioloogiliste ja kiiritusravi kättesaadavust puudutavate uuringuteni. Väga olulise osa moodustavad ka minu esimese juhendatud doktoritööga (Marju Kase „Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kasvajavastase ravi efektiivsust", kaitstud 20.02.15) seotud publikatsioonid ning Eesti Arsti erinumbris „Noored ja vähk" ilmunud Eesti noorte vähki haigestumust kajastanud eestikeelsed teadusartiklid. Tänan kõiki kaasautoreid ning tööandjat motiveeriva tunnustuse eest!"

Teise stipendiumi, mille suurus on 2000 eurot, pälvis 2014. aastal avaldatud teaduspublikatsioonide eest professor Katrin Õunap. Professor Õunap töötab ühendlabori geneetikakeskuse juhatajana, Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kliinilise geneetika professorina ning on tegev mitmete erialaseltside nõukogudes ja juhatustes.

Professor Katrin Õunap: „Mul on väga hea meel olla Neinar Seli stipendiumi laureaat 2014. aasta publikatsioonide eest. 2014. aastal sain ma Eesti teadusagentuurilt personaalse uurimistoetuse "Haruldaste haiguste avastamine lastel" ning kogu möödunud aasta teadustegevus kulges selle projekti käivitamise tähe all.

Möödunul aastal avaldasime me mitmeid artikleid huvitavatest haruldastest geneetilistest haigusjuhtudest nii koostöös väliskolleegidega kui ka oma Eesti töögrupiga. Haruldaste haiguste kirjeldamine ja oma kogemuse jagamine on väga oluline kliinilises geneetikas, kuna see annab võimaluse paremini mõista nende haiguste olemust ja patogeneesi. Oleme korduvalt puutunud kokku situatsiooniga, kus diagnoosime patsiendil päriliku haiguse, mida on kirjeldatud varasemalt ainult ühes või paaris publikatsioonis, ning seal olev info on olnud väga väärtuslik nõustamaks seda konkreetset patsienti."

Neinar Seli sihtkapitali stipendiumid antakse üle 22. mail kliinikumi kevadkonverentsil Dorpati konverentsikeskuses.

Lisatud: 22 Mai 2015

2014. aastal laekus kliinikumi 634 avaldust. Avaldused on jagunevad tänuavaldusteks, kaebusteks ja ettepanekuteks ning kõik kolm kategooriat võivad esineda ka ühes avalduses. 634 avalduse peale oli võimalik eristada 492 tänuavaldust, 112 ettepanekut ning 196 kaebust.

Kliinikumi 2014. aasta tänuavalduste põhjal avaldasid patsiendid enim tänu dr Priit Tammjärvele ning dr Arno Uppinile.

Dr Priit Tammjärv, südamekliiniku kardiokirurgia osakonna arst-õppejõud oli tagasisidest liigutatud: „Olen väga meeldivalt üllatunud kuuldes sellisest positiivse tagasiside hulgast. Kiire elu- ja töötempo tõttu kipuvad osad jutud ju vahel rääkimata jääma. On selleks siis piiratud vastuvõtuaeg või toimetamised osakonnas. Sellele vaatamata pean ma õigeks püüdlust leida hetki, et arutada nii raviküsimusi kui ka lihtsaid elulisi tegemisi. On ju lihtne küsida, kas kartul kasvab sel aastal jõudsalt, kuidas elavad jahimehed või kuidas ilm tervist mõjutab? Sellised inimlikud momendid spetsiifilise ravitöö kõrval on patsiendi jaoks tegelikult olulised. Mulle osaks saanud positiivne tagasiside on hea põhjus jätkata oma tööd samamoodi või veelgi paremini."

• „Olen liigutatud sellest, kui põhjalikult ja igakülgselt uuriti ja raviti minu haigust. Tänan raviarsti dr Priit Tammjärve, kirurgi, kes mind opereeris, füsioterapeuti, õdesid ja põetajaid."
• „Suured tänud dr Priit Tammjärvele minu ravi korraldamisel ja ravi edukusel!"
• „Dr Priit Tammjärv – enesekindel (vahel isegi naeratas), kuulab alati – arst, keda õppisin usaldama nii nagu oleks ta ainuke. Aitäh!"

Dr Arno Uppin, hematoloogia-onkoloogia kliiniku kirurgilise onkoloogia osakonna arst-õppejõud kommenteeris tunnustust nii: „Olen meeldivalt üllatunud niisugust tagasisidet saades. Tänan kõiki oma patsiente selle eest, et nad on rahul minu töö ja tegemistega. Ühtlasi soovin neile jõudu ja tugevat tervist!"

• „Tänan südamest dr Arno Uppinit, kes tegi mulle operatsiooni. Kõik parimad kiidusõnad kuuluvad talle. Juba tema nägemine ja ilmumine palatisse annab haigele jõudu ja usku."
• „Septembri hommikul toimus operatsioon, mille sooritas suurepäraselt dr Arno Uppin. Avaldan tänu doktorile ja kogu osakonna personalile, kelle abi ja hoolega õnnestus mul taastuda raskest operatsioonist ühe nädalaga."

Professor Hele Everaus, hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja: „On väga hea meel patsientidepoolse tagasiside üle – dr Arno Uppin on oma tegevusega lisaks tublidele ravitulemustele võitnud ka patsientide usalduse. Viimane on arsti professionaalsuse aspektist väga oluline."

Lisatud: 21 Mai 2015

2015. aasta riikliku arstiteaduse teaduspreemia laureaadiks valiti kliinikumi lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann. Teaduspreemia vääriliseks hinnati professori teadus- ja arendustöö „Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid". Kliinikumi Leht küsis professor Tillmanni käest kolm küsimust.

Professor Vallo Tillmann, pälvisite 2015. aasta riikliku teaduspreemia meditsiini valdkonnas oma uurimuse eest. Palju õnne! Mida see tunnustus teile tähendab?
See on eeskätt tunnustus rahvusvahelisele teadusprojektile DIABIMMUNE ja seal osalenud lastekliiniku 12-liikmelise meeskonna tublile tööle.

Teie uurimistöö kannab nime „Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid". Mida või keda te täpsemalt uurisite?
Peamiseks eesmärgiks oli uurida hügieeni hüpoteesi paikapidavust 1. tüüpi diabeedi (1TD) tekkes. Nimelt on 1TD esinemisageduse tõusu üheks põhjuseks peetud elukeskkonna standardite ja hügieeni paranemist. Kliinikum osales 2008–2014 Helsingi Ülikooli lastehaigla professor Mikael Knipi poolt juhitud projektis DIABIMMUNE, kus uuriti lapsi Soomest, Eestist ja Venemaa Karjalast. Neis riikides erineb 1TD haigestumus kuni 6 korda (kõrgeim Soomes, madalaim Karjalas). Projektis oli 2 uuringurühma. Esimese moodustasid vastsündinud, kellel oli kõrgenenud geneetiline risk 1TD tekkeks. Selleks määrati HLA II klassi geenid ligi 9000 vastsündinul, kes sündisid Tartu, Espoo ja Petrozavodski linna sünnitusmajades ajavahemikus 2008–2010. Naistekliinikus juhtis seda tööd Pille Teesalu, kes sellega suurepäraselt hakkama sai. Suured tänud kõigile ämmaemandatele, kes uuringus osalesid. Jälgimisuuringusse haarati 343 last Tartust, 418 last Espoost ja 122 last Petrozavodskist, keda jälgiti kuni 3. eluaastani. Seda tööd vedasid Tartus dr Aleksandr Peet ja lasteõde Irina Apevalova. Lisaks läbivaatusele võeti lastelt igal visiidil ka vereproov, nad täitsid päevikut dieedi, ravimite ja haigestumiste kohta, koguti jooksvalt kümneid roojaproove, aga ka proove rinnapiimast, kodutolmust ja joogiveest. Teise uuringurühma moodustasid 1575 3-aastast last Espoost, 1681 last Lõuna-Eestist ja 323 last Petrozavodskist, keda uuriti ka 5-aastaselt. Selle uuringu peamised läbiviijad Tartus olid lasteõed Arle Urbola ja Karin Tammik.
Tegemist oli väga mahuka uuringuga, kus ainuüksi Eestis tehti kliinikusse kokku üle 5500 uuringuvisiidi. See oli meie lastekliiniku meeskonnale, kuhu lisaks ülalmainitutele, kuulusid veel dr Anne Ormisson, Sille Vahtra, Maarja Lombiots, Ene Täht, Hele Rüga, Juta Ernits ja Pille Kool, tõeline väljakutse, millega saadi suurepäraselt hakkama. Tunnustamist väärivad kindlasti ka need 2024 Eesti peret, kes uuringus osalesid. Minu sügav kummardus ja tänu kõikidele neile!

Kui lühidalt kokku võtta, siis mis olid peamised tulemused?
Varasemalt näidatud seos kõrgenenud geneetilise riski ja suurema sünnikaalu vahel selles uuringus kinnitust ei leidnud, kuid kõrgeima riskiga lapsed kasvasid kahel esimesel eluaastal oluliselt aeglasemalt, seda eriti Eestis. Seega on diabeedi väljakujunemiseks neutraalse või kaitsva genotüübiga lastel vajalik suurem insuliiniresistentsus kui lastel, kelle geneetiline risk on suur. Samuti leidsime, et vahetult enne diabeedi autoantikehade teket suureneb IGFBP-3 kontsentratsioon veres, mis loob uusi võimalusi nende tekke mõjutamiseks Sellel teemal on valmimas dr Aleksandr Peedil doktoritöö. DIABIMMUNE projekti raames kogutud andmete põhjal leiti, et nabaväädiverest võetud genoomi transkriptoom erines Eesti ja Soome lastel oluliselt Karjala omast. Nimelt esines Karjalas sagedamini kokkupuudet ligandidega, mis seostuvad toll-like retseptoritega, mistõttu on Karjala vastsündinute immuunsüsteem rohkem välja arenenud kui Eesti ja Soome lastel ning kinnitab hügieeni hüpoteesi 1TD tekkes juba üsasiseselt. Eesti lastel, võrreldes Soome omadega, oli veres madalam D-vitamiini tase, kuid see ei mõjutanud diabeedi autoantikehade tekkimist ega FOXP3 ekspressiooni. Samuti leiti, et Th17 rakkude suurem plastilisus oli soetud pankrease β-rakkude kiirenenud destruktsiooniga, mis annab alust kasutada seda haiguse progresseerumise markerina. DIABIMMUNE uuritavate kaasabil leiti, et lastel, kelle kodu 2–5 km raadiuses oli rohkem metsa ja põllumaid, esines vähem atoopilist sensibiliseerumist. Seos avaldub tõenäoliselt läbi keskkonna mikrobioomi toime inimese naha mikrofloorale, eeskätt Proteobacteria osakaalule, ja seeläbi immuuntolerantsusele. Seega on väga oluline, et laps puutuks juba varakult kokku nn rohelise keskkonnaga. Minu arvates kõige huvitavam seni avaldatud tulemustest selgus koostööst professor Xavieri töörühmaga Broad instituudist USA-s. Nimelt, ajaperioodil, mis jäi esimeste diabeedi autoantikehade ilmumise ja haiguse avaldumise vahele, vähenes neil lastel, kellel tekkis diabeet, oluliselt soolemikroobide liigirikkus. Selle foonil esinesid aga infektsioone soodustavate mikroobiliikide arvu lühiajalised tõusud. Need tulemused kinnitavad, et soole mikroflooral on oluline roll diabeedi väljakujunemisel ja mõjutades soole mikrofloorat, saame haiguse avaldumist edasi lükata.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Mai 2015

Aprillikuus olid L. Puusepa 6 maja renoveerimistööd jõudnud nii kaugele, et ka kunstnikud Peeter Krosmann ja tema kaasautor Nadežda Tšernobai said kunstihanke võidutööga „Aed" algust teha.

Ennekõike teeb kunstitöö eriliseks sgrafiito tehnika – maali tehnika, kus seina peale kantakse üksteise peale mitu kihti erinevat värvi krohvikihti ning seejärel kraabitakse kavandatud kujutis kuni soovitud värvikihini. L. Puusepa 6 hoones on maal kavandatud rohelistes ja naturaalsetes mullatoonides, mõjudes rahuliku ja helgena. Teos koosneb aluskrohvist, mustast krohvikihist, seejärel rohelisest ning kõige viimasena valgest kihist. „Krohvikihte me ise peale ei kanna, selleks on meil abiks suurepärane maaler Irina Gritsai, kes on valmis kõike katsetama ja proovima," kiidab oma meeskonda Peeter Krosmann. Kuna üks krohvikiht on 5–8 mm paks, siis kulub selle kuivamiseks umbes kaks nädalat, kuid lõpptulemusena jääb lubjakrohv väga tugev. Värviline krohv säilib hästi ega nõua erilist hooldust – näiteks vanimad säilinud sgrafiito maalid on üle tuhande aasta vanad. Kunstnike sõnul on ka L. Puusepa 6 hoonesse valitud sgrafiito tehnika seetõttu, et rõhutada hoone ajaloolist ja arhitektuurilist väärtust. „Selles tehnikas loodud tööd on võrreldes tahvelmaaliga monumentaalsemad, nad on ajas püsivad ja pisut ruumilised. Kuigi sgrafiito teostamise ajamahukuse ja kõrge hinna tõttu on seda tehnikat viimasel ajal vähe kasutatud," selgitab Peeter Krosmann. „Eestis on mõttekas teha sgrafiitot sisetingimustesse, kuigi see püsiks ka välitingimustes 10–15 aastat ning rikastaks tänavapilti," arvab kunstnik.

Valmivad sgrafiito maalid kannavad nimetust „Aed". Töö on inspireeritud Eedeni aiast, mis oma liikide paljususe ja maastiku iluga on looduse ülima hetke jäädvustus. Lõplikult peaksid kunstitööd valmima mai lõpuks.

Lisatud: 21 Mai 2015

Viimastel aastatel on erakorralise meditsiini osakonna (EMO) külastatavus stabiilselt suurenenud. Samuti on kasvanud patsientide osakaal, kes on saabunud EMO-sse osalt sotsiaalsetel näidustustel või kelle iseseisvus on vähenenud krooniliste haiguste ägenemise tõttu. Tihti ei vajata mitte aktiiv-, vaid kodu või kohaliku haigla tasemel järel- või õendusabi teenust. Mõnel juhul võib ilmneda vajadus hooldekodusse paigutamiseks.

Probleemiks on osutunud patsiendi transportimine koju tagasi või hoolekandeasutusse õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel. Ametlikult ei osuta ükski ettevõte patsientide transporditeenust ööpäevaringselt. Erinevad eraettevõtted on väljendanud vastavalt vajadusele valmisolekut seda teenust pakkuda, kuid praktikas on see probleemseks osutunud. Samuti on osutunud keerukaks meditsiinilise transpordi eest tasumine.

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Eve Sarja, erakorralise meditsiini arst-õppejõud Kuido Nõmm ja sotsiaaltöötaja Kaia Kingo kohtusid 04.03.2015 Tartu Maavalitsuse ja Tartu maakonna omavalitsuste sotsiaalnõunikega, et alustada lahenduse otsimist inimeste EMO-st koju saamise küsimusele. Kokkusaamise tulemusena edastasid kõigi Tartu maakonna omavalitsuste sotsiaalnõunikud EMO-le kasutamiseks telefoninumbrid, kust saab ööpäevaringselt vahetada infot kirjeldatud küsimustes.

Kohalike omavalitsuste sotsiaalnõunike ja EMO töötajate vahel tehti kokkulepe jätkata olukordade lahendamist juhtumipõhiselt. Samuti otsustati koguda andmeid kõnealuste juhtumite esinemissageduse ja põhiprobleemi kohta, et välja töötada toimiv süsteem lahenduste leidmiseks.

EMO koostöös kliinikumi sotsiaaltöötajate, kohalike omavalitsuste ning hoolekandeasutustega jätkab patisentidele vajalike mitte aktiivravi võimaluste otsimist.

Dr Kuido Nõmm, erakorralise meditsiini eriala arst-õppejõud
Eve Sarja, erakorralise meditsiini osakonna vanemõde
Kaia Kingo, sotsiaaltöötaja