Lisatud: 20 November 2014

Sporditraumatoloogia keskuse ortopeed dr Leho Rips ja ambulatoorse taastusravi osakonna füsioterapeudid Tauno Koovit ja Mihkel Luik käisid kliinikumi arengufondi toel ennast täiendamas Brasiilias. Kliinikumi Leht küsis dr Leho Ripsilt, millise mulje maakera teispool käimine jättis.

Miks te otsustasite just Brasiiliasse sõita?
Brasiilia oli sihtkohaks seetõttu, et iga-aastane ISHA (International Society for Hip Arthroscopy) teaduskonverents toimus sel aastal 9.–11. oktoobril Brasiilias Rio de Janeiros. Järgmisel aastal toimub see näiteks Suurbritannias, ülejärgmisel aastal Ameerika Ühendriikides San Franciscos.
Olgugi, et Brasiilia sihtkohana on kaugel ning puusaliigese artroskoopia valdkond ise üsna kitsas, oli üle maailma kohale tulnud osalejaid ligikaudu 250. Lisaks sellele, et terve konverentsi seltskond olid oma ala tugevad spetsialistid, olid kohale sõitnud ka kaks selle valdkonna vaimset guru – dr Michael Dienst Saksamaalt ning dr Marc Philippon Ameerika Ühendriikidest.

Kuidas oli konverentsi kava kokku pandud – esmalt teooria, siis praktika?
Terve konverents keskendus ühele valdkonnale – puusaliigese artroskoopiale, samuti artroskoopia kui assisteeritud ravimeetodi praktiseerimisele. Teemad ning ettekanded olid väga mitmekülgsed ja suurepäraselt nii ette valmistatud kui ka ette kantud. Kõlama jäi asjaolu, et valdav enamus puusapatoloogiatest on artroskoopiliselt ravitavad. Kõik ettekanded kokku andsid laialdase ülevaate erinevatest puusaliigese artroskoopia ravivõimalustest. Kusjuures ka vähem kogenud ortopeedid said sealt kindlasti suurepärase ülevaate ravipõhimõtetest. Meie päevad olid äärmiselt sisutihedad ning pikad – päevas peeti keskmiselt 35 ettekannet koos arutlustega.
Lisaks teoreetilisele poolele kuulusid kolme päeva sisse ka praktika ravisessioonid. See tähendas kõikide protsesside läbimist – patsiendi hindamist, diagnostikat (radioloogia, magnetresonantstomograafia ja kompuuteruuringud) ja kõige selle interpreteerimist.

Kas ISHA ettekanded ja praktika tekitasid mõtteid ja soove viia sisse muudatusi ka sporditraumatoloogia keskuses?
Oleme realistlikud, meie keskus on 1,5 aastat vana ning üle öö ei tehta suuri tegusid. Kuigi jah, konverents andis selles mõttes väga hea ülevaate, et positsioneerida, kus meie keskus puusaliigese artroskoopia valdkonnas asub. Kindlasti saab õpitut ja kogetut ka kohe praktikasse rakendada, näiteks mis puudutab probleemi diagnoosimist ja ülevaadet, ent ravivõimaluste parandamine võtab lihtsalt aega. Mina isiklikult tahtsingi näha seda, kus me maailma mõistes asume, kuhu poole peaksime liikuma. Ortopeedidel, kellel on teadmised artroskoopiast ja õlaliigese kirurgiast, on märksa lihtsam liikuda edasi puusaliigese peale, kuna sarnasusi õlaga on palju. Lisaks oli hea tõdeda, et päevakirurgia ei ole puusaliigese artroskoopiale vastunäidustuseks.

Meil oma keskuses võiks järgmine väljakutse olla liikuda veel praktilisema poole peale, täpsemalt „cadaver koolituste" peale.

Pärast ISHA konverentsi ei pöördunud te koju tagasi, vaid veetsite nädala Sao Paolos – miks?

Loe edasi...

Lisatud: 20 November 2014

Töö pealkirjaks oli "Diabeedi kujunemine, fertiilsuse ja energia ainevahetuse häired Wfs1 puudulikkusega hiirel kui Wolframi sündroomi loommudelil".

Wolframi sündroom (WS) on autosoom-retsessiivse pärandumismustriga neurodegeneratiivne haigus, mille peamisteks kliinilisteks avaldusteks on varases lapseeas algav insuliinsõltuv diabeet, nägemisnärvi atroofia, magediabeet ja sensorineuraalne kuulmislangus. Lisaks võivad esineda ka urotrakti väärarendid, mitmed erinevad neuroloogilised ning psühhiaatrilised probleemid.

Wolframi sündroomi põhjuseks on mutatsioon WFS1 geenis, mis paikneb 4. kromosoomi lühikeses õlas (4p16).

Esimeseks kliiniliseks avalduseks WS korral on diabeet. Diabeet tekib WS haigetel keskmiselt 6-aastaselt, poistel pisut varem kui tüdrukutel. Võrreldes 1. tüüpi diabeediga esineb Wolframi sündroomiga patsientidel vähem mikrovaskulaarseid komplikatsioone, ketoatsidoosi ja ka insuliini vajadus on väiksem. Täpne diabeedi tekkemehhanism WS korral ei ole teada.

Sageli kaasub WS-ga lühike kasv, mille üheks põhjuseks on leitud kasvuhormooni puudulikkus. Siiani puudub info WS-ga patsientide fertiilsusest. Meile teadaolevalt ei ole siiani uuritud WFS1 geeni rolli fertiilsuse mõjutamisel. Puuduvad ka andmed WS patsientide kilpnäärme funktsiooni ja energia ainevahetuse kohta.

Meie eesmärgiks oli uurida diabeedi kujunemist ja selle võimalikke patofüsioloogilisi põhjuseid WS loommudelil – Wfs1 puudulikkusega hiirel. Samuti soovisime anda ülevaate isasloomade viljakusest ning leida võiamaliku viljatuse põhjuseid.

Leidsime et, Wfs1KO isashiirte viljakus, võrreldes wt (ingl wild type) isashiirtega, on langenud. See on tingitud muutustest sperma ja testiste morfoloogias. Wfs1KO isashiirte spermidel on vähem proksimaalselt keerdunud sabasid ja ebaharilikke päid, mis mõlemad seostuvad madalama viljastumisvõimega. Wfs1KO isashiirte seemnetorukestel puudub tavapärane epiteel ning esineb spermatogoonide ja Sertoli rakkude vähenemine, mis võib põhjustada langenud sperma produktsiooni.

Kasvuhäire ja diabeedi kujunemisel esinevad tõsised sugudevahelised erinevused. Kasvuhäire on Wfs1KO isashiirtel väljendunud juba sünnil, kusjuures emashiirtel kujuneb see alles esimeste elukuude jooksul. Mõlemast soost Wfs1KO hiirtel esineb väljendunud glükoosi tolerantsuse häire, kuid väljendunud diabeet koos madala plasma insuliini tasemega kujuneb ainult isashiirtel.

Kirjeldasime esmakordselt, et üheks põhjuseks, miks Wfs1KO isashiirtel kujuneb diabeet, ei ole primaarsena mitte insuliini defitsiitsus, kuivõrd võimetus konverteerida mitteaktiivset proinsuliini aktiivseks insuliiniks. Selle leiu kinnituseks on ka hiljem teiste uurimisgruppide poolt avaldatud andmed tõusnud proinsuliini/insuliini tasemete kohta.

Energia ainevahetuses ei esine olulisi erinevusi Wfs1KO ja wt hiirte vahel. Küll aga leidsime, et emastel hiirtel, nii Wfs1KO kui ka wt grupis, on madalam plasma türoksiini tase kui isashiirtel. Meie tulemused viitavad ka võimalikule leptiini resistentsusele Wfs1KO emasloomadel, mille tõestamine vajab aga täiendavaid uuringuid.

Professor Vallo Tillmann, lastekliiniku juhataja: „Kõige suurem rahulolu on sellest, et loodetavasti asub järgmise aasta sügisel, mil Klari lõpetab lasteneuroloogia residentuuri, lastekliinikusse tööle arst-õppejõud, kel on eksperimentaalse uurimistöö kogemus. See annab võimaluse tal edaspidi uurida kliinilises töös tekkinud küsimusi ka laboris. Mõnikord on see parim ja kiireim viis vastus saada. Loodan väga, et Klari liitumisega lastekliinikuga laieneb meie kliinikus kasutatavate erinevate uurimismetoodikate arv. Samuti loodan, et Klari tehtud doktoritöö loommudelil julgustab ka teisi tegelema eksperimentaalse uurimistööga. See doktoritöö sai võimalikuks tänu heale koostööle Tartu erinevate uurimisgruppide vahel, eeskätt tänu professor Sulev Kõksile ja tema meeskonnale, kuhu kuulub rida noori ja väga võimekaid teadlasi.

Mis puudutab praktilist tähendust Wolfram sündroomi põdevatele patsientidele, on minu arvates oluliseim töö, kus me näitasime esmakordselt (hiljem on teised uurmisgrupid seda kinnitanud), et selle sündroomi korral on häirunud proinsuliini konventeerimine insuliiniks. See võiks olla üheks sihtmärgiks ravimi väljatöötamisel Wolfram sündroomi raviks".

Lisatud: 20 November 2014

Esimene Balti Radioloogia Kongress (BCR) toimus 2006 aastal Kaunases. Järgnevalt on BCR-i korraldatud iga kahe aasta tagant järgemööda kõigis Balti riikides. Eestis toimus kongress viimati 2008 aastal Tartus. Sel aastal, 10.–11. oktoobril, toimus BCR esmakordselt Eesti Radioloogia Ühingu ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu ühiste jõupingutuste tulemusena ühiselt nii radioloogidele kui radioloogiatehnikutele. Kongressil oli 443 osavõtjat, neist radiolooge 173, radioloogiatehnikuid 137, residente ning tudengeid 86. Koos lektoritega oli osavõtjaid koguni 13 riigist.

_{Vasakult paremale: professor Sergei Nazarenko, dr Jaanika Kumm,}

_{dotsent Pilvi Ilves, radioloogiatehnik Maare-Liis Kriisa,}

_{radioloogiatehnik Piret Vahtramäe, dr Aadu Simisker.}

Kongressi juhatas sisse eelneval päeval toimunud Radioloogia Kool. Radioloogia Kooli idee autorid on Leedu radioloogid, kelle eestvedamisel toimus kool esmakordselt kaks aastat tagasi Vilniuses. Radioloogia Kool on eeskätt residentidele, nooremradioloogidele ning teiste erialade arstidele suunatud praktilisi teadmisi jagav kursus. Sel aastal oli kooli teemaks onkoradioloogia ning õpetust jagasid tunnustatud lektorid USA-st ja Venemaalt.

Käesoleva aasta kongressi eripäraks oli süvendatud suunitlus praktiliste, uudsete ja teaduslike saavutuste tutvustamisele onkoloogiliste haiguste radioloogilises diagnostikas. Plenaarsessiooni avas professor Hele Everaus arutledes teemal, miks on nii raske võidelda kasvajaliste haigustega. Seejärel tutvustas Uppsala Ülikooli professor Elna-Marie Larsson difusioonkujutiste ja perfusioon-magentresonantstomograafiliste uuringute rolli kaasajal ajutuumorite diagnostikas ja ravivastuse hindamisel. Tartu Ülikooli Kliinikumi Radioloogiakliinikust esitati dotsent Pilvi Ilvese juhendamisel valminud teaduslikke ettekandeid maailmas alles viimastel aastatel kasutusele tulnud uudsetest neuroradioloogilistest meetoditest nagu aju mahulised uuringud ning rahuoleku funktsiooniuuringud. Nimetatud teaduslikke uurimusi on tehtud koostöös kliinikumi lasteneuroloogia osakonna, psühhiaatria- ja närvikliiniku kolleegidega. Radioloogiakliiniku tööd äratasid huvi Leedu ja Läti kolleegide seas, kes sarnaseid meetodeid oma töös veel ei kasuta.

Muskuloskeletaalse radioloogia sessioonis kuulsime Läti lektori Mara Epermane aastatagustest kogemustest Riias kaupluse varingu alla jäänud patsientide radioloogilisest käsitlusest kriisisituatsioonis. Spetsiaalne sessioon oli pühendatud ohutuskultuurile radioloogias. Helsingi ülikooli lektor Raija Seuri käsitles kompuutertomograafiliste uuringute kiirgusdooside optimeerimist lastel ning lektor Sloveeniast lahkas MRT-uuringute ohutuskultuuri. Põhjalikku käsitlust leidis kontrastainete ohutusega seotud probleemistik. European Society of Urogenital Radiology (ESUR) kontrastainete kasutusjuhistele pühendatud sümpoosiumil jagati praktilisi näpunäiteid kontrastainetega uuringute planeerimiseks, kõrvaltoimete ning organkahjustuse vältimiseks.

Kõige muu seas andis kongress suurepärase võimaluse Balti riikide doktorantidele oma teadustöö tulemuste tutvustamiseks arvukale kuulasjakonnale.

Jaanika Kumm
Radioloogiakliiniku radioloog
BCR 2014 president

Lisatud: 20 November 2014

05. novembril jõudis lõpule aasta tagasi tekkinud ideest alguse saanud projekt. Kliinikumi lasteintensiivravi osakonnale kingiti osakonnas ravil viibivate laste tarbeks valmistatud kudumid. Projektis osales väga suur hulk kudumishuvilisi inimesi. Heategevuslik aktsioon on ainulaadne selle poolest, et mõeldi ka suuremate laste peale – valmisid suured tekid, sokid, kindad ja ka mütsid (transporti vajavatele patsientidele). On väga liigutav, et ka meie suuremaid patsiente märgatakse!

Lasteintensiivravi nimel
Evelin Kostabi

Lisatud: 20 November 2014

Et erialased meditsiiniajakirjad oleksid meie arstidele ja õdedele veelgi lihtsamini ligipääsetavad, on meditsiiniinfo keskus alustanud erinevate meditsiiniajakirjade temaatiliste loendite avaldamist kodulehel.

Praeguseks on loodud kirurgia- ja otolarüngoloogia ajakirjade kollektsioonid. Neile pääseb ligi meditsiiniinfo keskuse kodulehelt (http://www.kliinikum.ee/infokeskus/ajakirjade-nimekirjad).
Ajakirjade nimekirju saab kasutada ka vastavate kliinikute (kõrvakliinik, kirurgiakliinik) kodulehtedel viidete rubriigis.

Praegu on töös traumatoloogia-ortopeedia ja onkoloogia-hematoloogia ajakirjade loetelude koostamine. Kui mõni kliinik soovib kiiremini oma eriala ajakirjade loetelule juurde pääseda, siis palun teada anda meditsiiniinfo keskusele. Kliinikud oleme valinud seni nii, nagu meile on soovi avaldatud.

Meditsiiniinfo keskus ootab oma praeguseid ja uusi kliente aadressil L. Puusepa 2-123 (avatud E–R 8.30–16.30, tel 731 8185) ning külastama meie kodulehekülge http://www.kliinikum.ee/infokeskus.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

Kevadel töösse läinud Tartu Ülikooli Kliinikumi elu kajastava doksarja „Haiglalood" võtted on peale kuuma suve uue hooga käima läinud – nüüdseks on võtteid tehtud elundisiirdamisest, oldud sisekliinikus, närvikliinikus, spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus. Oleme käinud doktor kloun Triibuga lapsi rõõmustamas ja jälginud peavalukabinetis patsientide nõustamist. Palju võtteid seisab veel ees. Sarja autor Vahur Laiapea ootab ka kliinikutepoolseid ideepakkumisi meilile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Haigused ja hädad hüüavad juba enne tulemist. Mina olen oma seljaga aastaid hädas olnud – teismelisena lõhkusin seda spordiga ja noorest peast lubamatult suurte raskuste tõstmisega. Joogaharjutused on kenasti elada lasknud, aga aiamaa kaevamisest ei tule enam midagi välja ja kui keegi palub appi pesumasinat viiendale korrusele viima, ütlen viisakalt ära.

Mõned nädalad tagasi jõudsin „Haiglalugude" filmimise järjega närvikliiniku juhataja professor Toomas Asseri juurde. Kui tööjutud suures jaos räägitud, kaebasin hetkeolukorda ära kasutades isiklikku muret – juba mitu kuud on kestnud tugevad valud puusas ja alaseljas. Professor võttis aega raiskamata internetis lahti mu alaselja röntgenülesvõtte ja suunas mu kohe edasistele uuringutele – magnetresonantstomograafiasse.

30. septembri hommikul olen radioloogiakliinikus kohal ja täidan hoolega küsimustikku. Mida kõike seal teada ei taheta – kas mees või naine ja ega juhuslikult või sihilikult rase ei ole. Ja veel – ega mingeid metallitükke organismis ei ole. Tuli meelde, et on – nii umbes 23 aastat tagasi tagusin suure raudvasaraga kirka pihta ja väike metallikild lendas kõhulihasesse. Sinna see jäi ja pole selle kohal isegi Moskva lennujaama metallidetektor piuksu teinud. Aga kirja ma küsimustikku selle panin ja radioloogidele on see murekoht – tugev magnetväli võib uuringu ajal metallitüki liikuma panna.

Uuringule mind siiski võetakse. Olen juba selili alusel, kui noor ametimees veel üle küsib, kas oli ikka peauuring plaanis. Kinnitan talle, et minu andmetel tuleks alaselga uurida. Ja mõtlen endamisi, et kas mulle peale vaadates tundub tõesti pea kõige nõrgema kohana.

Alaselg saab uuritud ja patsiendist paarikümne minuti pärast jälle filmimees. Lähen neurokirurgia osakonda filmima lõikust, mille käigus doktor Tõnu Rätsep ja professor Toomas Asser paigaldavad Parkinsoni tõvega meespatsiendile ajustimulaatori. Selle kokkuvõtva lause kirjutamiseks kulub kümmekond sekundit. Lõikus ise kestab ligi kuus tundi ja selle teostamisel on patsient teadvusel – et anda arstidele tagasisidet, millise stimulatsiooni juures on käe liikumisfunktsiooni taastumine kõige efektiivsem. Nonii, üritan siin ka meditsiinilist terminoloogiat kasutada. Tegelikkuses näeb see minu jaoks välja nii, et doktor Rätsep liigutab mingi peenmehhaanilise kruvimehhanismi abil ajusse sisestatud elektroode. Professor Asser palub patsiendil käsi liigutada, oma kätt pigistada ning jälgib arvutist, millise voolutugevuse ja elektroodide asetuse juures toimib stimulaator kõige paremini. Kui elektroodid on paigaldatud, suletakse patsiendi kolju ja doktor Rätsep hakkab tema rinnale paigaldama stimulaatori toiteplokki. Ja siis viiakse peast toiteploki asukohani naha alt ka juhtmed. Kui lihtsalt see kõik kõlab... Selle toimingu ajaks viivad anestesioloogid patsiendi narkoosi. Toiteploki akust piisavat viieks-kuueks aastaks.

Professor Asser leiab opitoas hetke, et võtta arvutis lahti minu hommikuse alaselja uuringu tulemused. Nimmekanali ahenemine ehk stenoos neljanda ja viienda lüli kohal, ütleb ta kohe, kui pilti näeb. Lõikus annab sellisel juhul hea efekti. Paneme aja paika. Kui kõik sujub plaanipäraselt, olen 4. detsembri hommikul opilaual ja professor Asser hakkab mind opereerima. Võib-olla panen kaamera enne seda jala peale filmima, aga võib-olla ei pane ka. Seniks krõbistan valuvaigisteid ja käin iga nädal kliinikumis „Haiglalugusid" filmimas.

Vahur Laiapea
filmimees

Lisatud: 27 Oktoober 2014

Septembrikuu viimastel päevadel külastasid kliinikumi naistekliinikut Gruusia ämmaemandad Natalia Khachidze ja Irma Modebadze. Visiidi eesmärk oli tutvuda meie ämmaemandate töö sisu, kultuuri ja rakendusliku kõrghariduse õppekavaga. Tartu ringkäigule eelnes Euroopa Ämmaemandate Assotsiatsiooni koosolek 26–27. septembril Tallinnas, kus osalesid ämmaemandad 30st erinevast ühingust, kokku 25st erinevast riigist. Gruusia kolleegid olid seekord veel vaatleja rollis, ent plaan on teha järgmisel aastal taotlus Euroopa ühingusse astumiseks.

Natalia Khachidze sõnul, kes on ühtlasi Gruusia ämmaemandate ühingu president, on nende Eesti reis olnud väga õpetlik, tore ja meeleolukas. Kõige enam üllatas grusiine see, kui iseseisev on Eesti ämmaemand – iseseisev vastuvõtt, iseseisvad otsused, osade retseptide kirjutamise õigus ning sünnitusjärgsed koduvisiidid. Gruusias ei oleks see hetkel võimalik juba ainuüksi ämmaemanda õppe tõttu – kui Eestis õpitakse ämmaemandaks 4,5 aastat rakenduskõrghariduse tasemel, siis Gruusias lõpetatakse õe õppekava, asutakse hooldajana sünnitusmajja tööle ning ämmaemandaks saadakse sealse töö kõrvalt õppides. Eesti mõistes praktikaõpet ei toimu ning õpet viivad läbi ainult arstid. Tbilisi ülikooli juures on küll avatud kolme-aastane õppekava, kuid huvi selle vastu on minimaalne, kursusel õpib vaid 2–5 üliõpilast.

Viia Gruusia ämmaemandate õppesse sisse tasemeõpe, on siin käinud külaliste suur soov. Plaan on välja töötada Euroopa nõuetele vastav õppekava. Tasemeõpe tõstaks sealsete ämmaemandate kvalifikatsiooni ning võimaldaks pikemas perspektiivis ämmaemandal iseseisvamalt töötada.

Gruusia ämmaemandad märkisid, et Eestis on raseda nõustamine väga heal tasemel: „Meil on tõusnud keisrilõigete arv. Emaks saavate naiste teadvust tuleks tõsta ja pakkuda nõustamist. Noored naised kardavad valu ja sünnitust ning paluvad keisrilõiget. Neid hirme ja otsuseid saaks muuta kvaliteetse nõustamisteenuse ja alternatiivsete võimaluste tutvustamise kaudu," arvas Natalia Khachidze.

Kliinikumi ämmaemandate tööd, olusid ning põhimõtteid tutvustasid Gruusia kolleegidele Pille Teesalu, Siiri Põllumaa ja Taissia Pahhomova. Taissia Pahhomova on üks neist ämmaemandatest, kes tegeleb rasedaga esimesest kohtumisest, rasedusaegsest jälgimisest kuni koduvisiidini välja. „Mul on väga hea meel anda meie kogemust edasi. Kui saan jagada oma tööalaseid teadmisi, on see hea tunne ning arendab kindlasti ka mind ennast. See on vastastikune protsess. Lisaks, meil on, mida jagada, Eesti ämmaemandus on viimaste aastate jooksul palju muutunud ja arenenud," lausus Taissia Pahhomova.

Eesti Ämmaemandate Ühingu president Pille Teesalu lisas, et on ju meidki aidatud: „Mäletan hästi, kui umbes 20 aastat tagasi käisime Soomes, Rootsis ja Taanis „ahhaa-elamusi" saamas ning kogemusi ja teadmisi omandamas. Miks mitte olla nüüd ise kasulik mõnele teisele riigile."

Pärast ringkäiku kliinikumis suundusid ämmaemandad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, et arutada Siiri Põllumaa ja Marge Mahlaga õppekava arendamise võimalusi süvitsi.

Eesti ja Gruusia ämmaemandate organisatsioonide vahel allkirjastati ka ühiste huvide memorandum, mis saab õppekava arendamise protsessi aluseks.

Kliinikumi ämmaemandate koostöö teiste riikidega jätkub juba lähitulevikus, kui kaheksateist Kesk-Aasia ämmaemandat tulevad 1.–5. novembril Eestisse õppereisile.

Helen Kaju

Lisatud: 27 Oktoober 2014

Ilmad on muutunud külmemaks ning algamas on tavapärane sügis-talvine viirusinfektsioonide hooaeg. Gripp on äge hingamisteede viirushaigus, millele on iseloomulik kõrge palavik, lihas- ja liigesvalu, peavalu, üldine nõrkus ja jõuetus ning kuiv köha/nohu. Raske haiguskulu korral võib lisanduda kopsupõletik. Tüsistuste tekke risk on suurem krooniliste kaasuvate haigustega, eakatel, aga ka lastel ja rasedatel. Gripi peiteperiood on 3–7 päeva, viirusega nakatunud inimene hakkab viirust eritama 1–2 päeva enne sümptomite teket.

Parima võimaluse kaitsta end gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripiviiruste suure muutlikkuse tõttu on vajalik igal aastal uuesti vaktsineerida. Igal aastal muudetakse gripivaktsiini koostist vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni gripiviiruste seire tulemustele. Sel hooajal kasutusel olevate vaktsiinidega saab tutvuda Ravimiameti koduleheküljel – www.sam.ee.

Kõikidel kliinikumi töötajatel on võimalus ka käesoleval aastal vaktsineerida end gripi vastu tööandja kulul. Vaktsiini saamiseks tuleb oma soovist teada anda osakonna vanemõele, kes edastab osakonna tellimuse apteegile.
Infektsioonikontrolli teenistus aitab korraldada töötajate gripivastast vaktsineerimist nendele osakondadele ja teenistustele, kel puudub võimalus vaktsineerimiseks. Selleks palume pöörduda infektsioonikontrolli õdede Ljudmila Linniku või Krista Piirisilla poole telefonil 731 8493 või saata e-kiri.

Kutsume üles kõiki kliinikumi töötajaid vaktsineerima end gripi vastu, et näidata hoolivust iseenda, oma lähedaste ning patsientide vastu!
Infektsioonikontrolli teenistus

Gripi ennetamine

Infektsioonikontrolli teenistuse 5 soovitust gripi leviku tõkestamiseks kliinikumis.
1. Parim võimalus gripi vältimiseks on vaktsineerimine. Lisaks lähedastele inimestele on oluline kaitsta ka oma töökaaslasi ja patsiente.
2. Kui sul on gripilaadsed haigusnähud – jää võimalusel töölt koju! Nii väldid viiruse edasist levikut.
3. Aevastades või köhides kata oma nina ja suu pabertaskurätikuga. Selle puudumisel kasuta varrukat.
4. Järgi hoolikalt käte hügieeni reegleid! Vajadusel tutvusta neid patsientidele ja nende külalistele. Vt Käte hügieeni juhend.
5. Kokkupuutel gripilaadsete haigusnähtudega patsientidega jälgi piiskisolatsiooni reegleid! Vt Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhend.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

2.–15. augustil toimus esmakordselt Nijmegeni Radboudi Ülikooli (Holland) poolt korraldatud suveülikool. Valdkondi, milles ennast täiendada võis, oli kuus: kunst ja keeled, aju ja käitumine, majandus ja ökonoomika, tervishoid, teadus ning sotsiaalteadused. Kokku viidi Radboudi Üilkooli ja Radboudi Ülikooli Meditsiinikeskuse teadlaste poolt läbi üle 30 kursuse ligikaudu 270 kursuslasele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Arengufondi toetusel võttis kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse arst Tiina Kahre osa tervishoiu valdkonna personaalgenoomika kursusest „Personalized Genomics: The future is now".

Dr Tiina Kahre: Tegemist oli viiepäevase kursusega, mis keskendus diagnostiliste eksoomi sekveneerimise analüüside tulemuste interpretatsioonile. Lähemalt vaadeldi kolme suuremat haiguste rühma: juhtivalt intellektipuudega haigused, geneetilised lihashaigused pärilike spastiliste parapleegiate näitel ja kardiomüopaatiad. Antud haiguste uurimiseks olid Radboudi Ülikooli geneetikakeskuse teadlased välja töötanud 200-300 geenist koosnevad geenipaneelid, millede sekveneerimise toorandmeid pidid kõik kursuslased analüüsima. Kõik osalejad said endale lahendamiseks kolm haigusjuhtu. Kasutades erinevaid arvutiprogramme, pidi leidma kõige tõenäosema haigusseoselise geenimuutuse, iseloomustama leitud muutuse nii bioloogilist kui kliinilist mõju, andma soovitused geneetiliseks konsultatsiooniks, jälgimiseks, raviks ja hindama kordusriski pereliikmetele. Kõigi haigusjuhtude kohta oli vajalik teha lühiettekanne. Kursuse viimasel päeval keskenduti suuremahuliste geneetiliste testimiste läbiviimise eetilistele aspektidele ning seda nii sünnieelsete kui ka sünnijärgsete uuringute osas.

Uue põlvkonna sekveneerimise (NGS) platvormide laialdasem kasutamine geneetiliste haiguste diagnostikas algas 5–6 aastat tagasi ning on nüüdseks kandunud tavapraktikasse kõigis meditsiinivaldkondades. Sellest aastast on NGS kasutusel ka Eesti meditsiinis ja eksoomi sekveneerimine on rahastatav Eesti Haigekassa poolt. Alates 2014. aasta teisest poolest on geneetikakeskuses olnud võimalus kasutada onkogeneetika paneeli (Trusight Cancer Sequencing Panel, Illumina) päriliku rinna-ja munasarjavähi patsientide diagnostikas. Lisaks teadatuntud kõrge riskiga BRCA1 ja BRCA2 geenide analüüsimisele, on paneelil veel 92 keskmise või väiksema vähiriskiga seostatud geeni. Hetkel on paneeliga uuritud Eestis vaid paarkümmend patsienti, seega on kursusel omandatud teadmised koheselt rakendatavad igapäevases geneetilises diagnostikas.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

20. septembril toimunud sõuderegati, kus 3,1 km distantsil võtsid mõõtu eriarstide ja residentide paatkonnad, võitis seekord residentide meeskond. Aastate lõikes on seis nüüd 2:1 residentide kasuks.

Residentide paatkonda kuulusid: Indrek Benno, Anna-Helena Kase, Karl-Gunnar Isand, Timo Rahnel, Ott Kiens, Kimm Semjonov, Jaan Laos, Joosep Piirisild, Hele Eesmaa.

Eriarstide paatkonda kuulusid: Jaan Sütt, Marko Pastak, Juri Karjagin, Peeter Saadla, Aleks Kree, Jaanus Suumann, Marju Hein, Arno Ruusalepp, Pille Kallas.

Lisatud: 19 September 2014

Euroopa Veresoontekirurgia Selts omistas üleeuroopalise konkursi tulemusena 20 400 euro suuruse teadusgrandi veresoontekirurgia-alaseks teadusuuringuks kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgile ja Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadurile Jaak Kalsile.

Kalsi uurimus on seotud röntgenkontrastainest tingitud nefropaatia uuringutega. „Kui inimesele manustatakse veresoonte uuringute käigus röntgenkontrastainet, siis see kahjustab paratamatult neerusid. Uuringu eesmärk on selgitada, millist süsteemsemat mõju kontrastaine manustamine avaldab," rääkis Kals. Uuringu kestvuseks on kaks aastat.

Euroopa Veresoontekirurgia Selts jagab teadusgrante kord aastas. Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sõnul on see suur tunnustus noore kolleegi senisele panusele siirdemeditsiini-alastesse uuringutesse bio- ja siirdemeditsiini instituudi, Endoteeli uuringute keskuse (südamekliinik ja BSI biokeemia osakond) ja kirurgiakliiniku teadustöö raames.

Dr Jaak Kals: „Oma tegevuseks materiaalsete vahendite otsimine kuulub paratamatult teadustöö juurde. Rahalisest summast, mis pole ju teab mis suur, olulisem on, et meie teaduse kvaliteeti hinnatakse ka rahvusvahelisel tasemel. Kuid kindlasti hõlbustab see ka praktilises mõttes meie pooleliolevaid antud temaatikaga seotud uurimusi."

Lisatud: 19 September 2014

Viimastel kuudel on psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas kasutusel uudne neuropsühhiaatriline arvutipõhine test aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite hindamiseks. Antud test on olnud juba mõnda aega kasutusel Viljandi haiglas, seega pole see moodne vahend Eestis uudne. Praeguseks on test kasutusel juba 10 erinevas riigis (nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides). Seda on tõlgitud 8 erinevasse keelde ning katsetatud üle maailma 150 000 inimese peal.

Tegemist on järjepideval sooritusel põhineva ülesandega (Continuous Performance Task), millele on lisatud kõrgresolutsiooniline liikumist mõõtev süsteem (liikumist mõõdetakse infrapuna kaamera abil). Test mõõdab ATH-e kolme põhisümptomit: hüperaktiivsus, tähelepanuprobleemid ja impulsiivsus. Antud testi saab kasutada lastel vanuses 6–12 aastat ning noorukitel ja täiskasvanutel vanuses 12–60 aastat. Eristatakse kahte erinevat kognitiivsel võimekusel põhinevat ülesannet: lasteversioon põhineb go/no-go paradigmal ning noorukite ja täiskasvanute versioon põhineb tingimatute identsete paaride paradigmal. Samaaegselt tähelepanuvõime mõõtmisega, analüüsitakse ka aktiivsuse taset liikumisanduri abil. Testitava tulemused saadakse võrdluses normgrupiga, mis esitatakse raportitena. Raportites on aktiivsuse ja impulsiivsuse tasemed näha graafiliselt ning tähelepanuvõime kogu testi vältel. Nii saab esitada testitulemusi objektiivselt nii patsientidele endile kui ka nende lähedastele. Visuaalne pilt aitab sageli ka vanematele näidata, millised raskused lapsel tegelikult on.

Testi eeliseks on see, et seda võib läbi viia korduvalt lühikese aja jooksul, mistõttu saab selle abil hinnata raviefekti ATH sümptomaatikale. Nii saame objektiivset infot ravi mõjust sümptomitele. Testi kasutakse kliinilises töös ka ravimi doosi korrigeerimiseks.

Patsiendi seisundi hindamine on keeruline ning ei ole olemas ühtegi kindlat testi või mõõdikut, mis annaks meile vastuse diagnoosi olemasolu või puudumise kohta. Qb-Testi puhul on tegemist psühhodiagnostilise abivahendiga, mis annab objektiivset teavet oluliste sümptomite kohta ning koos muu infoga aitab see meil paremini aru saada indiviidi raskustest ja probleemidest.

Ingrid Vachtel
psühhiaatrikliiniku lasteosakonna kliiniline psühholoog

Lisatud: 19 September 2014

Septembrikuu esimesel nädalal pani kliinikumi verekeskus juba seitsmendat aastat järjest Raekoja platsi üles doonoritelgi. Verd sai loovutada 03. ja 04. septembril. Kliinikumi verekeskuse juhataja dr Helve Köningi sõnul püstitati sel aastal kõigi aegade Tartu doonoritelgi rekord. „Esimesel päeval külastas meid telgis 144 inimest. Neist verd loovutas 113 doonorit. Teisel päeval oli külastajaid 151 inimest, verd loovutas neist 127 doonorit. Kahel päeval kokki loovutas verd 240 doonorit, kellest elus esmakordselt 86 inimest. Külastusi oli kokku 295, " tõi välja dr Helve Köning.

Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa teater Vanemuine teatripiletitega, AS A. Le Coq karastavate jookidega ning Oriflame kosmeetikaalase nõuga. Punase Risti Tartumaa Selts abistas väga oskuslikult doonorite teenindamisel ja andis vajadusel ka esmaabi, telgid aitas püstitada Kaitseliit.

Kliinikumi verekeskus tänab kõiki vereloovutajaid, osavõtjaid ja toetajaid!

Lisatud: 19 September 2014

10.–11. oktoobril toimub Pärnus Strand Conference & Spa hotellis Balti Radioloogia Kongress (Baltic Congress of Radiology, BCR).

Kongressil esinevad lisaks Balti lektoritele mitmed välislektorid Soomest, Rootsist, Hollandist, Suurbritanniast, Horvaatiast, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

Kongress jagab laialdast uudset teavet neuro-, muskuloskeletaal-, torakaal-, abdominaal-, urogenitaal-, ja rinnaradioloogia valdkonnast. Käesoleva aasta kongressi eripäraks on süvendatud suunitlus onkoloogiliste haiguste radioloogilisele diagnostikale. Kongressile eelneval päeval (09.10) toimub onkoradioloogiale pühendatud Radioloogia Kool, kuhu on oodatud eeskätt residendid, nooremradioloogid ning ka teiste erialade arstid. Süvendatud käsitlust leiab radioloogias kasutatavate kontrastainete ohutusega seotud probleemistik. Kongressi kavas on European Society of Urogenital Radiology (ESUR) kontrastainete kasutusjuhistele pühendatud sümpoosium ning sessioon „Safety Culture in Radiology".

Kongressi korraldajateks on Eesti Radioloogia Ühing ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühing.
Lisainformatsiooni leiate kongressi kodulehelt: www.balticradiology.com

Jaanika Kumm
radioloog
kongressi president

Lisatud: 19 September 2014

06.10.2014–30.11.2014 toimub tasuta e-kursus "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõtted. EBM ja PICO meetod"
Vaata kursuse kirjeldust: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/kursused

Piisava arvu soovijate korral toimub kursus ka vene keeles. Kursusele saab registreeruda aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lisateave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 731 8186, 5331 8186

Piret Truu
Medinfo keskus

Lisatud: 19 September 2014

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakond on juba üle poole aasta vedanud projekti „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine". Projekt on peamiselt mõeldud lastele vanuses 0-18 eluaastat, aga ka nende vanematele/hooldajatele.

Projekti eesmärgiks on parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust – selleks rajati mitmed vaimse tervise keskused just maakonnahaiglate juurde. Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ehitatakse projekti raames 12-kohaline noorukite statsionaarne palatiplokk.

Loe edasi...

Lisatud: 27 August 2014

Artiklit ette valmistades sain aru, et käekirurgiat lihtsalt defineerida pole võimalik. Meditsiinidoktor Mati Merila, keda Kliinikumi Lehel oli võimalus ka küsitleda, on näiteks kirurgiakliiniku traumatoloogiakliiniku töötajate ridades. Dr Andrus Metsa aga hoopiski kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonnas.

Eesti Käekirurgia Selts defineerib eriala nii: „Käekirurgia on multidistsiplinaarne eriala, mille eesmärgiks on diagnoosida ja ravida käe vigastusi, kaasasündinud ja omandatud haigusi ning deformatsioone, et taastada käe funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus. Käekirurgia hõlmab ortopeedilise, vaskulaar-, üld- ja neurokirurgia ning plastika-rekonstruktiivkirurgia erialade baasteadmisi ja ravimeetodeid."

Dr Mati Merila, te sooritasite juulikuus Pariisis käekirurgia eksami. Mis eksam see täpsemalt oli ning miks see oli oluline?
Tegemist oli Euroopa Käekirurgia Seltside Assotsiatsiooni poolt igal aastal läbi viidava erialaeksamiga, mille esimene kirjalik osa viiakse testi kujul läbi märtsikuus üheaegselt kaheksas kuni kümnes erinevas Euroopa riigis, suuremate ülikooliga seotud erialakeskuste juures. Test koosneb 60st küsimusest, millel on kokku 300 vastusevarianti ning aega testi soorituseks on kaks tundi. Testi edukalt läbinud pääsevad teise, kaheosalisse suulisesse vooru, mis toimub tavaliselt mais-juunis, kahel eraldi päeval, vahetult enne iga-aastast eelpool nimetatud organisatsiooni kongressi. Suulises voorus antakse lahendamiseks kümme kliinilist juhtu üle kogu materjali. Edukas eksami sooritus annab juriidilise õiguse töötada kõikides Euroopa Liidu maades ning on ühtlasi suureks tunnustuseks kõigile eksami läbinutele. Minul õnnestus jõuda teise, suulisesse vooru ja saada „pilet" järgmise aasta suulise vooru kordamiseks.

Eksam toimus Pariisis – miks just seal? Kas Prantsusmaal on käekirurgia kui eriala rohkem arenenud?
Pariisis toimus seekordne assotsiatsiooni aastakongress, kuid käekirurgia eriala on väga heal tasemel enamikes Euroopa Liidu riikides.

Kas Eestis on üldse võimalik residentuuris spetsialiseeruda käekirurgiale? Või tulebki selle eriala esindajatel otsida koolitusvõimalusi mujalt maailmast?
Käekirurgia eriala, või täpsemalt läbi ortopeedia residentuuri planeeritav lisaeriala, hetkel Eestis omandamise võimalusena registreeritud veel ei ole. 2009. aastal loodud Eesti Käekirurgia Seltsis on välja töötatud käekirurgia eriala omandamise kriteeriumid, mis peavad realiseeruma läbi vastava residentuuri programmi. Eriarvamused selles osas näitavad, et see vajab küpsemiseks veel aega, kuid usun, et see saab tehtud varem või hiljem. Välismaise koolituse osa residentuuris saab olema üks mahukamaid Eesti väiksuse tõttu. Meil on olemas kontaktid suurte käekirugia keskustega, kes pakuvad võimalusi ka meie kolleegide koolituseks.

Kuidas te defineeriksite, mis on käekirurgia?
Käekirurgia tegeleb käe kui terviku probleemiga. Käe erinevate kudede üheaegne käsitlemine ja nende rolli mõistmine raviprotsessis annab patsiendile parima tulemuse. Kes meist tahaks poolikut ravi või jooksutamist mitme erineva spetsialisti vahel, kes üksteise eriala täpsemaid nüansse ei tunne ega mõista käe tervikliku toimimise keerukaid mehhanisme? Sellest tuleneb selle eriala vajadus kaasaegses meditsiinis.

Kas käekirurgia peaks erialana saama rohkem tähelepanu?
Eesti ühiskond on küll väike, kuid piisavalt suur selleks, et ka käekirurgiasse rohkem investeerida.

Meil on olemas näiteks unekeskus ja sporditraumatoloogia keskus. Kui mõelda, kui multidistsiplinaarne valdkond on käekirurgia, siis kas võiks eraldi üksusena tegutseda ka käekirurgiakeskus?
Tõepoolest, Eesti mastaape arvestades võiks heatahtliku irooniaga lisada – nüüd on kombeks nimetada keskuseks kasvõi ühe ruumi, inimese ja aparaadi keskkonda! Tunnustan omalt poolt meie olemasolevaid ja elujõudu koguvaid keskusi! Keskuse loomine on reaalne, kuna meil on ka olemas kolleegidest meeskond, kelle õlul on püsinud juba 2,5 aastat ülevabariiklik erakorraline käekirurgia valveteenistus. Minu nägemuses on siin üheks eeltingimuseks sihtotstarbeline rahastus haigekassalt, kelle huvides on ravikvaliteedi tagamine mitte ainult ülikooli haiglas, vaid kogu vabariigis tervikuna. Ainult „õhinapõhine" tegevus jätkusuutlik ei ole.

Kui käekirurg on oma töö ära teinud, järgneb taastumine, mis on samuti paranemisprotsessis väga oluline. Kas tänaseks on olemas kätele spetsialiseerunud füsioterapeudid?
Käeteraapia ja taastusravi on vältimatu osa enamiku käeprobleemide ravis. Käekirurgia ei toimi ilma sellele järgneva taastusravita. Näiteks vigastatud sõrmede painutajakõõluse õmblemisele järgnev võimlemine, õige lahastamine ja füüsikaline ravi on kriitilise tähtsusega. Meil tegeleb käeteraapiaga füsioterapeut Liis Lamson, kes lisaks Šveitsi tuntud käekirurgia keskuse St. Gallen-i kogemustele on omandanud oma erialadiplomi ka Lundi Ülikoolis. Liis on meie esimene käeterapeut Tartus, tänu kellele on paljud meie haiged saanud kaasaegset käeteraapiat ja lõikuste järelravi. Teiste riikide meditsiinipraktikas on käe füsioterapeudid esindatud arvuliselt võrdses suurusjärgus käekirurgidega. Siin on meil üksjagu arenguruumi.

Loe edasi...

Lisatud: 27 August 2014

Tartus Vanemuise kontserdimajas 26. septembril 2014.

Mitmete haiguste koosesinemine on täiskasvanutel muutumas üha tavalisemaks. Paljude kaasuvate haigustega arvestamine ja nende koos ravimine nõuab arstidelt märksa enam kui pelgalt haige põhiprobleemi lahendamist. Ühelt poolt tähendab see patsiendi käsitlusse rohkemate kitsa eriala spetsialistide kaasamist, teisalt suurendab see vajadust meditsiini laiuti tundvate arstide järele. Konverentsile on oodatud kõik arstid, kellele pakub nimetatud teema huvi, eeskätt sisemeditsiiniga tegelevate erialade arstid ja perearstid.

Käesoleva aasta konverentsi eripäraks on välislektorid Euroopa erinevatest riikidest. Et Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni (European Federation of Internal Medicine) Nõukogu peab tänavu oma korralise koosoleku 27. Septembril Tartus, on selle organisatsiooni juhid andnud nõusoleku konverentsil esinemiseks.

Konverentsi korraldajateks on Tartu Ülikooli Sisekliinik, Eesti Sisearstide Selts ja Eesti Sisearstide Ühendus.

Konverentsile registreerumiseks palume täita registreerimisvorm, mis asub aadressil www.esy.ee

Kohtumiseni konverentsil!

Programm
10.00–10.30 Registreerimine, saabumiskohv
10.30–12.45
Margus Lember: konverentsi avamine
Sotsiaalministeeriumi sõnavõtt
Mari Mathiesen, Eesti Haigekassa juhatuse liige
Ramon Pujol (Hispaania): Multimorbidity and ageing: Epidemiology of a new global epidemic
Maria Dominica Capellini (Itaalia): Anaemia as widely spread co-morbidity in internal medicine
Pedro Conthe (Hispaania): Impact of chronic diseases on cardiovascular risk
12.45–13.45 Lõuna
13.45–16.00
Kimmo Kontula (Soome): Genomics of hypertension: What does it give to a clinician?
Serhat Unal (Türgi): Adult immunization
Luboš Kotik (Tšehhi): Overdiagnosis and overtreatment of polymorbid internal medicine patients?
Frank Bosch (Holland): Treatment limitations

Lisatud: 27 August 2014

Juunikuus viibis spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus Moldova State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu" (SUMPh) kaheliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid dr Alina Bacalu (spordiarst) ja dr Georgeta Mihalache (kardioloog).

Moldova kolleegid külastasid Tartut seoses Eesti välisministeeriumi poolt rahastatava arengukoostöö projektiga „Eesti-Moldova koostöö spordimeditsiini eriala õppekavade edendamiseks meditsiinihariduses vastavalt Euroopa standarditele", mille eesmärgiks on SUMPh-s spordimeditsiini õppekava ettevalmistamine ja rakendamine. Käesoleva hetke seisuga puudub Moldova meditsiinihariduses võimalus omandada spordiarsti eriala.
Tulenevalt Moldova vajadustest (rahvatervise valdkond, harrastus- ja saavutussport jne) on ülimalt oluline nende arstide ettevalmistamisel arendada spordimeditsiini eriala õpetamist nii diplomieelses kui ka –järgses (residentuur) õppes.

Projekti esimeses etapis keskendutakse spordimeditsiini kõrvaleriala residentuuri õppekavale. Dr A. Bacalu ja dr G. Mihalache said visiidi käigus põhjaliku ülevaate Tartu ülikooli ja kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravi eriala õppekavast ning õppebaasidest. Lisaks toimusid praktilised koolitused sportlaste perioodiliste terviseuuringute (sh koormusEKG, kardiopulmonaalne koormustest) ja kardioloogiliste haigete taastusravi teemal. Kolleegidele tutvustati ka spordimeditsiinis rakendatavaid diagnostika- ja ravivõimalusi.

Moldova Vabariigis toimub arstide ettevalmistus ainult ühes ülikoolis – „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu". Ülikoolis õpib kokku ligikaudu 6000 üliõpilast Moldovast ja lisaks 26-st välisriigist. Arstiteaduskonnas õpib ligikaudu 700 üliõpilast. Õpetamine toimub bakalaureuse, residentuuri ja doktorantuuri tasemel.

Tartu ülikoolis on spordimeditsiini õpetatud alates 1959. aastast. Spordiarstide ettevalmistus iseseisva erialana lõpetati Tartu Ülikoolis 1992. aastal. Aastast 2012 on aga Tartu Ülikoolis avatud spordimeditsiini residentuur füsiaatria ja taastusravi kõrvalerialana. „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu"-s avati spordimeditsiini osakond algselt arstiteaduskonna juures 1986. aastal, kuid 1989. aastal liideti see kehakultuuriteaduskonna füsioloogia õppetooliga. Restruktureerimise käigus on spordimeditsiini arstlik eriala hääbunud.

Samal ajal suureneb Moldovas pidevalt spordimeditsiinilise järelvalve vajadus mitmete spordialaliitude poolt, kuid selle jaoks vajalikud spordiarstid puuduvad. Olukorra muutmiseks on „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu" teinud olulisi uuendusi rahvatervise valdkonna õpetamisel, pöörates sealhulgas olulist tähelepanu spordimeditsiini eriala taastamisele.

Projekt lõpeb mais 2015. 

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

Lisatud: 17 Juuni 2014

Maikuu kahele viimasele päevale oli planeeritud Eesti Radioloogiaühingu aruande- ja valimiskoosolek Kihnu saarel.

Plaane arutades tekkis mõte, et külla minnes tuleks ka omalt poolt võõrustajatele midagi pakkuda. Otsustasime pakkuda seda, mis meil on – võtsime kaasa mammograafiabussi, portatiivse digiröntgeni ning ultraheliaparaadi ja insenerid, kes seadmed ja kohapealse võrguühenduse üles seadsid ja nende hea töö tagasid.
Praam tundus esmapilgul väike, kuid mahutas ära nii mammobussi kui ka järelhaagisel kaasa võetud muud aparaadid. Merereis läks viperusteta ja sadamas oli meid vastu võtmas kohalike esindaja Käthlin. Panime masinad üles Kihnu perearsti- ja tervisekeskusesse, mammobussi jaoks oli loodud spetsiaalne vooluühendus. 

Järgmisel hommikul olid eelnevalt registreerunud kihnlased juba varakult kohal, saatekirjad kaasas. Kohati jäi mulje, et uuringutele on saabunud rahvatantsurühm – kõik Kihnu naised kannavad kodust välja tulles alati körti (triibulist seelikut), selle peal põlle ja peas rätikut.

Kohalike huvi meie vastu oli sedavõrd suur, et need, kel saatekirja polnud, olid valmis ka tasulisteks uuringuteks. Mõned kihnlased tulid terve perega, et end uurida lasta – milleks sõita mandrile, kui võimalus tuleb koju kätte!
Mammogramme tegime 25 naisele, neist 11 sobisid skriining-gruppi. Röntgenis käis 14 patsienti, kellele tehti kokku 29 uuringut. Ultraheliuuringul käis 14 inimest. Õhku jäi kohalike poolt esitatud küsimus: „Kas te tulete tuleval aastal jälle?"

Kui tööpäev oli seljataga, jätkus päev Eesti Radioloogiaühingu koosoleku ja õhtuse külasimmaniga. Järgmisel päeval toimus Kihnu kultuurireis: saime veoautokastidesse paigutatult sõita ringi, külastada muuseumi, kirikut ja majakat (mida eelmisel päeval oli majaka 150. juubeli tõttu külastanud Inglise suursaadik) ning nautida kohalikku loodust.

Kevadine Kihnu oli imeilus ja lõhnav – talud olid ümbritsetud õitsvatest sirelihekkidest, metsa all õitsesid piibelehed ja männimetsa aroom oli võrratu.

Anu Leht
Radioloogiakliinik

Luule Aav, Kihnu pereõde: „30. lehekuu päeväl oli kihnlastõl aruldanõ võemalus maesõmualõ sõitmata tehä terviseuuringusi oma kodosuarõl. Tartu Ülikuõli Kliinikum tõi Kihhnu mammograafiabussi (Vähiliidu mammograafiabussi). Kontrollitud said suurõma osa suarõ sõeluuringuiäliste naestõ rjõnnad , aga vasta võeti kua perearsti suatõkirja alusõl ning inimese oma raha iest. Uvilisi oli ette paelu.
Võemalus oli kohapeal tehä viel ultraheli- ning röntgeniuuringusi (kopso- ning teisi piltä). Ette populaarnõ oli rahva siäs ultraheliuuring, sedä sai teha kua jõlma saatõkirjata oma raha iest. Kahju muedugi, et kõik tahtjad ei mahuss – lihtsalt aega oli vähävõitu. Jääb luõtus, et tulõva või ületulõva aasta ond kihnlastõl jälle siokõ iä võemalus oma tervist kohapiäl kontrolli, mõnõl ond ljõnna suamisegä üsä tegemist.
Kihnu rahvas ond ette tänulik uuringutõ tegijätele ning selle iä asja organiseerijätele!"

Andrus Aavik, radioloogiakliinik: „Tahaks siinkohal siiralt kiita meie kollektiivi – just sellise meeskonnaga suudame teostada projekte, mida teised ei suuda või ei saa. Ligikaudu 500 kg kaaluva röntgeni, 120 kg kaaluva ultraheliseadme ja kiirguskaitsesirmi saime haagisele, sealt maha Kihnu Tervisekeskusesse ja tagasi Tartusse eriliselt hästi toimiva meeskonna ühistegevuse tulemusel. Kliinikumi mobiilne tehniline võimekus on kahtlemata Eestis parimal tasemel! Tagasiside Kihnust on olnud väga positiivne, pärast kokkuvõtete tegemist peame mõtlema, kas ja kuidas saame tuleval aastal taas kihnlastele abiks olla."

Lisatud: 17 Juuni 2014

Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. Osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Garage48 toimub skeemi järgi, kus mitukümmend osalejat kogunevad reede õhtul, igaühel oma idee. Ideed korjatakse kokku ja nendest valitakse välja parimad ning jagatakse projektirühmadele elluviimiseks. Seekordsel Garage48 esitati 15 ideed, mida hakati arendama. Pärast 48 tundi arendust kuulutati võitjaks rakendus nimega DonateIT.

DonateIT on mobiilirakendus, mis kutsub inimesi üles verd annetama ja teeb selle doonorile võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks. Idee autor on 22-aastane Renna Reemet, kes tuli sellele verekeskuse kodulehte külastades. Reemet leidis, et koduleht paistab aegunud ning lihtsate muudatustega annaks veredoonorlust atraktiivsemaks teha. Meeskonda kuulusid veel Vitali Pavlov, Rene Rumberg, Eva Harak, Martin Verrev, Kai Isand, Janis Pauls, Mike Nelson, Peter Poolsaar ja Sander Paas. Töörühm suutis 48h jooksul arendada valmis töötava prototüübi iOS ja Windows Phone rakenduse, mille abil saab kasutajat informeerida, kui äheduses oleval verekeskusel on vaja just kasutaja veregrupi verd". Lisaks saab rakendusse salvestada kõik verekeskuse külastused.

DonateIT turundusjuhi Rene Rumbergi sõnul hakkab rakendus olema suhtluskanaliks doonori ja verekeskuse vahel. „Rakendus kuvab kasutajale statistikat nagu näiteks, et kui palju on verd annetatud mingi kindla perioodi jooksul, peab ajalugu möödunud vereloovutamise kordadest ja kohtadest ning toob ka võrdluseks välja, et mitu inimelu on veredoonorlusega päästetud. Lisaks loeb rakendus päevi, mis tuletab kasutajale meelde, et millal võib jälle verd annetama minna. Kui doonor on käinud annetamas verd tänu DonateIT rakendusele, saab ta selle eest rakendusesisese "rinnamärgi" või "saavutuse", mis peaks muutma rakenduse sotsiaalselt populaarseks, sest inimestele meeldib oma saavutusi näidata." Ta lisab, et rakenduse kasutajal on võimalik luua endale isiklik profiil, kus hoitakse andmeid tema veregrupi ja doonorluse ajaloo kohta. Rakendus kuvab kaardil ära inimesele kõige lähemal asuva doonoripunkti ja võimaldab paari nupuvajutusega registreerida ka aja.

Eva Harak, kliinikumi informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik: „Teadsin üritusest Garage48 tänu oma tuttavatele, kes olid seal osalenud, aga ise polnud enne osa võtnud. Sel korral, kui teemaks oli tervis, otsustasin osaleda. Kui aus olla, siis sellist sorti ettevõtmised ei ole mitte ainult põnevad ja meelelahutuslikud, vaid nõuavad ka mugavustsoonist lahkumist: inglise keele meeldetuletamist, enda kurssi viimist moodsaimate lahendustega jne. Suureks väljakutseks taolistel üritustel on kindlasti esitada oma idee geniaalne lühitutvustus. Tutvustuseks on aega niikaua, kui lift sõidab kõige alumiselt korruselt kõige kõrgemale korrusele investori kontorisse – elevator pitch ehk pitch. Pärast kõikide lühitutvustuste ärakuulamist oli selge: minu lemmikuks osutus idee, mis oli üheaegselt lihtne ja geniaalne, seotud meditsiiniga – äpp DonateIT. Mind võeti rõõmuga kohe tiimi.
DonateIT on kättesaadav lähiajal kõikidele, kes kasutavad Android, Windows Phone või iOS mobiilseid seadmeid või arvuti veebilehitsejat. Rakendus hakkab olema doonoritele tasuta. Hetkel teeme koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusega, väga hästi võeti meid vastu ka siinses Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses. Pärnu Haigla veretalitust ning Ida-Viru Keskhaigla vereteenistust plaanime külastada lähiajal."

Verekeskuse direktor Helve König: „Leian, et see on väga tore ettevõtmine ja eelkõige hästi noortepärane. Praegusel hetkel suhtleb verekeskus doonoritega eelkõige e-mailide ja maakondadega ka kirja teel. Kindlasti on meile abiks iga reklaam, et jõuda uute potentsiaalsete doonoriteni ning kõige parem doonorluse propageerija on ju doonor ise. Ootame põnevusega, et see äpp rakenduks!"

Helen Kaju

Lisatud: 17 Juuni 2014

19. mail, kui heategevusfond Aitan Lapsi tähistas Teatri Kodus oma sünnipäeva, anti lastekliinikule üle kaheksa raamatukarusselli.

Raamatukarussellide projekt sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja heategevusfondi Aitan Lapsi koostöös. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul küpses mõte raamatukarussellidest 2013. aastal: „Uskusime, et raamatulood ja -pildid aitavad kaasa laste tervenemisele, vähendavad haiglas viibimisega kaasnevat stressi ning loovad hea tuju. Nii võtsime ühendust Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. Tahtsime noortelt disaineritelt saada ideekavandit, kuidas viia raamatud ja mängud nende lasteni, kes haigla mängutuba külastada ei saa. Mõttest haarasid kinni I kursuse sisearhitektuuri tudengid ning tänase raamatukarusselli disaini looja on noor kunstnik Kätlin Pesur." Ettevõtmisele panid õla alla proua Evelin Ilves ja heategevusfond Aitan Lapsi. „Karussellid valmistas sponsorluse korras firma Plaat Detail ning raamatute ja mängude ostmist rahastas heategevusfond Aitan Lapsi. Raamatute valiku pani kokku Eesti Lastekirjanduse Keskus," selgitas Triin Soone.

Karusselli kõrgus on 75 cm, lähtuvalt sellest, et ka väikesed lapsed selle pealt raamatuid ja raamat-mänguasju kätte saaksid. Karussell on rõõmsavärviline ja pilkupüüdev, raamatud ja ka lauamängud paiknevad selle peal ja külgedel asuvates lahtrites. See on kergesti liigutatav ruumist ruumi ehk palatist palatisse, liikumise takistamiseks ka lukustatav ning kergesti puhastatav.
Lastekliinikule anti üle kaheksa karusselli, viis neist paigutati lastekliinikusse, üks psühhiaatriakliiniku lasteosakonda, üks kirurgiakliiniku lastekirurgia osakonda ja üks kardiokirurgia osakonda.

Marika Metsoja, lastekliiniku ülemõe kt: „Lastekliinikusse saabunud raamatukarussellid meelitavad oma värvikirevusega ligi nii haiglas viibivaid lapsi kui ka nende vanemaid. Hea, et nendel karussellidel on suur valik erinevaid lasteraamatuid ja huvitavaid lauamänge. Lai valik annab lastele võimaluse leida just neile meelepärast lugemist. Väiksemad patsiendid leiavad lauamängude valikust mänge, mida koos vanematega mängida. Loodame väga, et raamatukarussellide olemasolu lastekliinikus aitab suunata lapsi rohkem raamatute ja lugemise juurde. Täname väga Triin Soone´t lastekirjanduse keskusest, kes on selle projekti üks algatajatest ja kõiki sponsoreid, kelle kaasabil need rõõmsavärvilised raamatukarussellid meie kliinikusse saabusid!"

Lisatud: 19 Mai 2014

2. mail 2014 alustab lastekliinikus tööd lasteõde/kontinentsusnõustaja Elbe Hade. Vastuvõtu eesmärgiks on pakkuda teadmisi, tuge ja ravi lastele, kellel on öised voodimärgamise probleemid. Vastuvõtu sihtgrupiks on lapsed alates 5. eluaastast, aga ka nende laste vanemad.

Lasteõe Elbe Hade sõnul võib öine enurees olla mitmete erinevate tekkepõhjustega, näiteks pärilik eelsoodumus, öine polüuuria, puudulik ärkamisreaktsioon täitunud põiele ja sügav uni, väike öine põiemaht jne. „Enurees on sageli esinev probleem lapseeas ning ravi on soovitav alustada alates 5. eluaastast, et ära hoida võimalike psühhosotsiaalsete probleemide, nagu stress, enesehinnangu langus ja vanemate pahameel, teket," selgitab Elbe Hade. Ta lisab, et ravi määramisel tuleb nõu pidada lapse ja tema perega ning valida mõlemaid osapooli rahuldav ravimeetod. Ravivalikud on mitte-ravimitel põhinevad (enureesipäeviku pidamine ja positiivne motiveerimine, joogi– ja urineerimisrežiimi muutmine, äratussüsteem) ja ravimitel põhinevad (desmopressiin, tritsüklilised antidepsessandid, antikolinergikud).

Lasteõe vastuvõtul alustatakse voodimärgamise põhjuste välja selgitamisest. Selleks on vaja saada ülevaade lapse joomis- ja toitumisharjumustest ning WC- ja päevarežiimist. Perele selgitatakse enureesi olemust ning kontrollitakse lapse tervisenäitajaid. Samuti saab soovitusi mitte-ravimitel põhinevate ravivõtete kohta ning nende mittetoimimisel on võimalik suunata patsient edasi nefroloogi vastuvõtule. "Öine enurees on nii lapsele kui ka tema vanematele stressitekitav probleem ja selle ravi on sageli kauakestev. Õde saab selles pikas raviprotsessis olla toeks, mil emotsionaalset tuge ja julgustamist vajavad nii laps kui ka tema pere," sõnab Elbe Hade.

Vastuvõtt ja telefoninõustamine
• Enureesiga patsiente oodatakse vastuvõtule alates 2. maist, reedeti kell 13.00–15.00.
• Vastuvõtt toimub lastekliinikus aadressil N. Lunini 6, B-korpuses, kabinetis nr 312.
• Esmasel visiidil on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.
• Eelnevalt peab olema tehtud uriinianalüüs.
• Vastuvõtule tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 731 9100.
• Reedeti enne vastuvõttu, kell 12.00–13.00, toimuvad ka lasteõe telefonikonsultatsioonid, helistada saab telefonil 731 9575.

Lisatud: 19 Mai 2014

Reedel 11. aprillil implanteerisid kliinikumi südamekirurgid Eestis esmakordselt kehasisese südame vasakut vatsakest toetava seadme. Patsient on 35-aastane naine, kel on 14 aasta jooksul süvenenud dilatatiivne kardiomüopaatia. Naine on aasta algusest vajanud pidevat haiglaravi südamepuudulikkuse ägenemise tõttu.

Operatsiooni viis läbi dr Arno Ruusalepa juhitav meeskond. Dr Arno Ruusalepa sõnul on seda tüüpi pumba paigaldamise operatsioon Eestis esmakordne (3 aastat tagasi on Tallinnas paigaldatud kehaväline pulsatiilne vatsakest toetav seade). Kehasisene pideva vooluga vatsakest toetav seade (ingl k Left ventricular assist device, LVAD) toetab vasaku vatsakese puudulikku funktsiooni. Dr Ruusalepa sõnul on esimesed operatsioonijärgsed päevad möödunud ootuspäraselt.

Kliinikumi südamepuudulikkuse ravi meeskonna kardioloogide poolse eestvedaja dr Märt Elmeti sõnul saab patsient operatsioonist taastumise järgselt naasta oma igapäevaste toimetuste juurde. Dr Elmet lisas, et paigaldatud seade võimaldab küll jätkata igapäevast elu, kuid pikemas perspektiivis ootab naist südamesiirdamine.

Kliinikumi ülemarsti Margus Ulsti sõnul on südamekliiniku arstide tegevus näide väga heast meeskonnatööst, kus osalevad südamearstid ja -kirurgid, anestesioloogid, õed ja teised spetsialistid. „Hea meel on näha, et dr Ruusalepa ja dr Elmeti juhitav südamearstide meeskond teeb maailmatasemel tööd," sõnas Ulst.

Lisatud: 26 Märts 2014

Märtsi alguses allkirjastas Tartu ülikooli kliinikum lepingu filmistuudioga Ikoon, et anda oma nõusolek uue dokumentaalsarja „Haiglalood" filmimiseks kliinikumis. Sari „Haiglalood" jõuab televaatajateni Kanal 2 vahendusel. Kliinikumi Leht esitas filmistuudio juhatuse liikmele, sarja autorile Vahur Laiapeale mõned küsimused.

„Haiglalood" on Eesti telemaastikul juba olnud, kliinikumis käisite filmimas selle sarja tarbeks 2003. aastal. Miks otsustasite seda sarja uuesti tootma hakata?
Kümme aastat tagasi tehtud sari osutus üllatavalt populaarseks ja kogus Kanal 2 eetris päris suuri vaatajanumbreid. Seega nüüd filmides ei alusta me päris nullist, meil on olemas arvestatav kogemus koostööst kliinikumi meedikutega, mis oli 100% positiivne ja nii ilmselt ka televaatajate mälestus kümne aasta tagusest sarjast. See, et jätkame tootmist just nüüd, mitte varem, on olnud pigem kliinikumi juhatuse otsus – omalt poolt oleksime olnud valmis koostööd jätkama ka varasematel aastatel. Kõik kümne aasta taguse sarja episoodid on alles ja sellest on saanud arvestatav osa mitte ainult kliinikumi, vaid kogu Eesti meditsiini ajaloost. Saatesari, mida nüüd tegema hakkame, on samuti ühel hetkel ajalugu – oluline lisaväärtus sellele, et vaataja saab kaasaegse meditsiini ja selle osapooltega lähedase kontakti. Kindlasti tahan rõhutada, et me ei tee ajakirjanduslikku saadet, vaid dokfilmiliku lähenemisega sarja inimeste ja meditsiini suhetest ja ka inimsuhetest meditsiinis.

Dokumentaalsari tuleb meditsiini valdkonnast. Kas see tähendab suuri vaatajanumbreid?
Oleks tänamatu hetkel vaatajanumbreid ennustama hakata, aga muidugi tahaksime telemaastikul heas mõttes silma jääda – nii numbrite kui ka sisuga.

Millal algavad esimesed võtted?
Juba eeloleval nädalal (märtsi teine nädal – Toim.) kohtun mitmete kliinikute juhtidega, et täpsemaid võtteplaane ja võtete sisu paika panna. Märtsi teises pooles teeme võtetega kindlasti algust.

Loe edasi...