Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) antakse aasta jooksul abi rohkem kui 40 000 patsiendile, mistõttu peegeldub siin ehedalt ühiskonnas valitsev olukord ja probleemistik. Viimasel ajal on EMO-ski üha enam märgata erinevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide süvenemist – üleriigiline masu on mõjutanud meid kõiki. Osasid siiski rohkem kui teisi. 5%-line palgakärbe ei ole võrreldav elamisega tänaval, mis on elu hammasrataste vahele jäänud kaaskodanike jaoks tihtipeale igapäevane reaalsus.

Tänavune karm ja lumerohke talv oli kodututele äärmiselt raske. Külmaperioodil sattus EMO-sse ligikaudu 30 alajahtunud inimest, kellest suur osa nimetas oma elukoha aadressiks Lubja 7. Tekib küsimus, mis kohaga on tegu ja kui palju asukaid selle maja katuse alla mahub?

Aadressil Lubja 7 asub Tartu koduta inimeste varjupaik, mis avati 1999. aastal. Talvel kasutab asutuse teenust igapäevaselt umbes 65 inimest, suvel 40. Varjupaigas on võimalik kasutada dušši, pesta pesu ja teha süüa ning seal jagatakse ka riideabi. Maja on avatud õhtust hommikuni, päevasel ajal on abivajajatel võimalik viibida samas hoones asuvas päevakeskuses.

Vasakult: EMO põetaja Maie Teder ja ülemõde Svetlana Paderina, varjupaiga sotsiaaltöötaja Maivi Vassila ning kliinikumi sotsiaaltöötaja Terje Tätte. Foto: erakogu.

16. aprillil külastasid EMO õed koos kliinikumi sotsiaaltöötaja Terje Tättega juba kolmandat aastat järjest Lubja tänava varjupaika. Eesmärgiks parendada koostööd ning anda oma panus heategevuseks. Külaskäigu eel kutsuti kõiki kliinikumi töötajaid üles riideid annetama, et panustada varjupaiga elanike aitamisse. Kolleegid reageerisid üleskutsele aktiivselt ja lühikese aja jooksul kogunes EMO-sse suur hulk riideabi. Täname abivajajate nimel kõiki heategijaid!

12 . mail, rahvusvahelisel õdede päeval toimus kliinikumi õendustöötajate teabepäev, kus tunnustati tublisid õendus ja -sotsiaalala töötajaid ning laborante. Tunnustuse olulise panuse eest pälvisid:

Õendusabi kvaliteedi arendamisel
Anita Priks
Tatjana Oolo
Jane Freimann
Maarit Maimets
Svetlana Kalmaznina
Külli Uibo
Pille Mee
Marika Metsoja

Patsiendiõpetuse arendamisel
Piret Vider
Marika Kukk
Signe Koort
Kersti Jüriado
Reet Tohvre
Karina Lõhmus
Inga Lepp
Galina Treimut
Alla Astrahantseva

Ämmaemand Ilme Pärn iseseisva vastvõtu käigus patsienti konsulteerimas. Foto: erakogu.Ämmaemandate iseseisvaid vastuvõtte hakati kliinikumis teostama 1999. aastal. Esialgu toimusid need ruumipuuduse tõttu vaid üks kord nädalas ja günekoloogi vabadel päevadel.

Uude majja kolides sai naistekliinik ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude jaoks aga kaks eraldi kabinetti. Ruumiprobleemi lahenemise tagajärjel suurenes ka iseseisvate vastuvõttude arv – iga naistenõuandla ämmaemand võtab vastu kaks korda nädalas.

Iseseisvalt tegeletakse rasedate arvelevõtmisega, normaalrasedusaegse juhendamise ja nõustamisega ning vajalike dokumentide vormistamisega. 1. aprillil jõustunud seadusega laiendati ämmaemandate õiguseid: kui siiani tuli rasedatel haigus- ja sünnituslehtede ning retseptide väljastamiseks pöörduda naistearsti vastuvõtule, siis möödunud kuu algusest on samu toiminguid võimalik teostada ka ämmaemandal.

7. mail toimus Tartus rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverents „Õed ennetamas pikaajalisi terviseprobleeme: mis on kallim, kas tervis või haigus?“.

Traditsiooniline Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkondliku ühenduse korraldatud konverents keskendus käesoleval aastal kroonilistele haigustele ja nende ennetamisele, inimeste teadlikkuse ja vastutuse suurendamisele ning õdede rolli selgitamisele haigusi ennetavas tegevuses.

Rahvusvaheline Õdede Nõukogu on 2010. aasta õdede päeva teemaks nimetanud: „Pakkudes kvaliteeti, teenides kogukondi: õed korraldamas pikaajalist õendusabi“. Krooniliste haiguste tõusulaine mõjutab kõiki maailma riike ning õdede võimalused elanikkonna tervise parendamisse panustada ei ole kunagi olnud suuremad – kõigis maades vajab aina rohkem krooniliste haigustega inimesi pikaajalist õendusabi. Kahjuks on ka eestlaste elustiil ja harjumused soodsaks kasvupinnaseks kroonilistele haigustele.

Puutudes oma igapäevatöös pidevalt kokku krooniliste haiguste ja nendest tingitud probleemidega, keskendub õdede tegevus siiski sageli traditsiooniliselt pigem kannatuste leevendamisele kui ärahoidmisele. Ometi on kõigi krooniliste haiguste puhul nende ennetamise võimalused ning õdede roll selles juba hästi teada. Lähtudes õenduses küll patsiendikesksusest, jääb patsient haigena sageli siiski passiivse abisaaja rolli tunnetamata enda vastutust oma tervise ees.

Eesti Õdede Liit panustab jätkuvalt oma liikmete koolitamisse: lisaks EÕL-i Tartumaa piirkondliku ühenduse poolt korraldatud kursustele ja infopäevadele, on kõigil õdede liidu liikmetel võimalik osaleda ka EÕL-i erialaseltsingute poolt korraldatud teabe- ja koolituspäevadel, mille toimumiste kohta 2010. aastal saab infot erialaseltsingute koolituskalendrist www.ena.ee.

Alates käesolevast aastast on erialaseltsingute üritustel võimalik osaleda kõigil EÕL-i liikmetel, ka neil, kes ei ole erialaseltsingu liikmed. Sõltumata koolituse toimumiskohast tagab EÕL-i Tartumaa piirkondlik ühendus oma liikmetele ka tasuta transpordi sõiduks üritusele ja tagasi.

Täpsem info juba iga konkreetse teabe- või koolituspäeva kohta õdede liidu kliinikumi usaldusisikult.

 

Gerli Usberg.
Gerli Usberg
EÕL-i usaldusisik

Võistkond Õdede liidus oli 2009. aasta kuulutatud terviseaastaks „Õde – liigutav eeskuju“. Aasta hakkab lõpule jõudma ja kokkuvõtted on tehtud ka terviseaastal toimunust. Pole mingit kahtlust, et kõige terviseteadlikumad õed elavad Tartus ja töötavad kliinikumis!

„Liigutavad õed“ Eesti erinevaist paigust kohtusid kokku viiel suurüritusel ning kokku võttis neist osa 81 kolmeliikmelist võistkonda. Tartu piirkond oli esindatud 30 võistkonnaga. Nii esimesele kui teisele kohale võistkondadevahelises heitluses tulidki just kliinikumi õdedest ja nende kaaskondsetest koosnevad võistkonnad koosseisus: Janika Pael, Ere Jaagu ja Katrin Roomets psühhiaatriakliinikust ning Kaja Hurt, Katrin Zaranek ja Simo Jarek Zaranek kopsukliinikust. Ka EÕL piirkondade vahel toimunud võistluse võidu napsas endale Tartu piirkond.

Oma tervisest hoolitakse ka väljaspool suuremõõtmelisi ettevõtmisi – anesteesia-intensiivravikliiniku õed näiteks korraldasid endale ja oma kolleegidele kepikõnni-kampaania „Hakkame käima!“, mille raames läbisid võitjavõistkonna liikmed Liina Raal ja Merle Jakobson kahepeale aukartustäratava distantsi – 1118,48 km.

Mis kõige tähtsam – kõnni, kepikõnni või ükskõik, millise muu sportliku tegevusega pidevast tegelemisest on teateid väga paljude õdede liidu liikmete seast. Nii et õde on tõepoolest üks liigutav eeskuju!

Terviseaasta raames toimunud ürituste kohta saab rohkem infot ka EÕL-i kodulehelt www.ena.ee

 

Gerli Usberg.
Gerli Usberg
EÕL-i usaldusisik kliinikumis

Kliinikumi õendustöötajate ja laborantide professionaalse tegevuse ja arengu regulaarne hindamine esitatud dokumentide ja kvalifikatsiooninõuete alusel sai alguse 2002. aastal seoses riikliku atesteerimise lõppemisega. Üleminekul lähtuti eesmärgist toetada töötajate professionaalset arengut ja diferentseerida põhipalku vastavalt kvalifikatsioonile. Samas oodatakse kõrgema kvalifikatsiooni ja palgaga töötajatelt suuremat tööalast panust ja aktiivsemat arendustegevust.

Tööelu arengutest lähtuvalt vajab atesteerimise kord aeg-ajalt uuendamist ning tänavu sai valmis vastava juhendi viies versioon. Uus versioon sai täpsem, lihtsam ja lühem. Enam ei ole vaja koostada atesteerimisdokumente II kvalifikatsiooniastme taotlemisel. Piisab töötaja vahetu juhi kirjalikust hinnangust töötaja katseaja tulemustele. I ja kõrgema astme taotlemisel tuleb aga täpselt järgida atesteerimise juhendit.

Muutunud on kvalifikatsiooninõuded ja täienduspunktide arvestus. Näiteks pool aastase täienduskoolituse mahust saab koguda osakonnasisestelt koolitustelt. Töötaja võib ennast täiendada vastavalt vajadusele oma osakonnas või teistes osakondades. Sel aastal käisid kardiokirurgia õed lisaoskusi õppimas anestesioloogia-intensiivravi kliiniku osakondades ja psühhiaatriakliinikus, silmakliiniku õed üldanestesioloogia osakonnas, levinud on ka õpieesmärgil roteerumine oma kliiniku piires.

13. novembril toimus Paide kultuurikeskuses Eesti Operatsiooniõdede Ühingu järjekordne koolituspäev.

 

Käsitletud teemade ringi kuulusid nii väga põletavad teemad kui ka üldiselt harivad valdkonnad. Nii rääkis Andrzej Karaskiewicz (Ecolab) H1N1 viirusest ja sellest hoidumisest ning Andres Võrk (Praxis) andis ülevaate Eesti tervishoiu rahastamise hetkeseisust ning selle võimalikust mõjust õdede palkadele. Dr Marko Murruste (TÜK) rääkis kaasaegsest songakirurgiast ning Anneli Kalk (Celestis OÜ) viis läbi praktilise koolituse, kuidas tulla toime tööstressiga.

 

Lisaks tutvustati kahte magistritööd: Tiiu Tiiveli magistritöö käsitles Eesti kirurgide ja operatsiooniõdede töömotivatsiooni ja rahulolu ning Annika Kristi magistritöö operatsiooniõdede organisatsioonile pühendumist ja töö-pere konflikti.

 

Üritusel jagati ka informatsiooni kevadel toimunud Euroopa operatsiooniõdede assotsiatsiooni kongressist Kopenhaagenis. Koolituspäeva materjalid on kõigile huvilistele tutvumiseks kättesaadavad Eesti Operatsiooniõdede Ühingu kodulehel www.estorna.ee.

 

Täname kõiki toetajad ja tervishoiuasutusi, kes võimaldasid operatsiooniõdede osalemist koolitusel.

 

 

 

Catline Võrk
operatsiooniteenistuse operatsiooniõde, Eesti Operatsiooniõdede Ühingu juhatuse liige