Lisatud: 29 November 2018

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Citypark Eesti OÜ sõlmisid 26. oktoobril 2018 kontsessioonilepingu N. Lunini 16 kinnistule hoonestusõiguse alusel parkimismaja ehitamiseks ja parkimisteenuse korraldamiseks. Sellega seoses muutub kinnistul parkimine tasuliseks, ent kliinikumi töötajatele kehtib erihind ning võimalik on valida kahe tasumisviisi vahel.

1. detsembrist 2018 kehtib N. Lunini 16 kinnistul tasuline parkimiskorraldus parkimisalal CP106 kõikidel nädalapäevadel ööpäevaringselt hinnaga 1 euro ühe parkimistunni eest. Täpsed parkimisreeglid on leitavad www.citypark.ee või CP106 parkimisalale sissesõidul.

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatele kehtestab Citypark Eesti N. Lunini 16 kinnistul parkimiseks erihinna. Esimene võimalus on osta parkimine üheks kalendrikuuks, mis maksab 30 eurot. Soodushinnaga parkimist saab vormistada Citypark Eesti veebilehel. Olgugi, et uues, üle 400-kohalises parkimismajas ei tohiks olla ruumipuudust, ei garanteeri kuutasu personaalseid parkimiskohti.

Teine võimalus on tasuda parkimise eest päevatasuna. Üks ööpäev (24 tundi) parkimist kliinikumi töötajatele maksab 1.50 eurot. Päevatasu eest tasumine toimub läbi SMSi ning erihinnaga parkimine rakendub kliinikumi töötajate sõidukite registreerimismärgi alusel. Tasulisel alal parkimist alustades tuleb saata parkimise algust tähistav sõnum koos registreerimisnumbriga telefonile 1902 (autonumber, tsooni tähis). Soodushinnaga päevatasu rakendub ainult kliinikumi töötajatele, mistõttu tuleb töötajatel edastada sõidukite registreerimisnumbrid kliinikute vanemõdedele. Need töötajad, kes kasutavad kliinikumi telefoninumbreid, peavad kinnitama kirjalikult ka enda nõusoleku parkimistasude kinnipidamiseks töötasust.

Parkimise muudatus on seotud 24. juulil 2018 juhatuse poolt kinnitatud riigihanke tulemusega. „Riigihanke eesmärk oli parkimismaja ehitamiseks ja edasiseks parkimisteenuse korraldamiseks leida pakkuja kontsessiooni korras. Edukaks tunnistati Citypark Eesti poolt esitatud pakkumus,“ selgitab juhatuse liige Marek Seer.

Uus, ehitatav parkimismaja on kuuekorruseline, selle brutopind on 12 000m2, mahutades ära vähemalt 432 märgistatud parkimiskohta. Parkimismaja ehitus saab alguse 2019. aasta kevadel, mis on omakorda ettevalmistus Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapi ehitustöödega alustamiseks 2020. aastal. Tasuliseks muutuva parkimisala kõrval, N. Lunini 14 ja Ravila 19 kinnistutel, on parkimine jätkuvalt tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 November 2018

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.

Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

JAANUAR
2.–5. jaanuar Narva, Haigla 5
9.–11. jaanuar Rakvere, Lõuna Põik 1 (EMO sissepääsu ees)
14.–15. jaanuar Haapsalu, Vaba 6
16.–18. jaanuar Hiiumaa, Rahu 2
21.–26. jaanuar Kuressaare, Aia 25
28.–29. jaanuar Viljandi, Turu 8/10
30. jaanuar Võru, Jüri 19A

VEEBRUAR
1. veebruar Võru, Jüri 19A
5.–7. veebruar Valga, Peetri 2
11.–12. veebruar Rapla, Alu tee 1
13.–15. veebruar Rakvere, Lõuna Põik 1
18.–22. veebruar Ahtme, Ilmajaama 14
25.–28. veebruar Narva, Haigla 5

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 November 2018

16. novembril tegi kliinikumi juhatus külaskäigu Valga haiglasse, kohtudes nii juhatuse esimehe Margus Ulsti kui ka nõukogu esindajate Külliki Siilaku ja Margus Lepikuga. Üheskoos arutati koostöökohtade ja eesootava tegevuskava koostamise üle.

Muuhulgas toimus ka töökoosolek, kuna Valga haigla liitub alates 14. detsembrist kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga.

Aitäh Valga haiglale sooja vastuvõtu eest!

Lisatud: 29 November 2018

12. novembril kohtusid Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatused Tallinnas, et arutada koostööplaane. Infotehnoloogia-alase koostöö raames sõlmiti kahe haigla vahel oktoobri lõpus konsortsiumileping, mille eesmärk on teha koostööd vereinfosüsteemi arendamisel.

Regionaalhaigla ja kliinikumi vahel sõlmitud lepingu eesmärk on uuendada ühiselt verekeskuste ja verekabinettide tarkvara. Tänane verekeskuste ja verekabinettide tarkvara on pea 20-aastane. Kahe haigla vahelise koostöö esimeseks sammuks on nõuete ühtlustamine ning analüüsi läbiviimine 2019. aastal, lisaks eelarve kavandamine ja rahastusallikate leidmine. Eestis on neli verekeskust ning uus tarkvara peab vastama kõigi keskuste nõudmistele.

Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul võimaldab loodav süsteem teha suure sammu edasi veretoodete käitlemise kvaliteedis ja tagab parema jälgitavuse doonorist retsipiendini, mis on väga oluline patsiendi ohutuse tagamisel. „Uus süsteem peab võimaldama ka operatiivset infovahetust verekeskuste vahel, mis loob täiendava võimaluse kulude optimeerimiseks ja patsiendi ohutuse tagamiseks,“ kommenteerib Priit Eelmäe.

Nii kliinikum kui regionaalhaigla rõhutavad koostöö olulisust. „Haiglad peavad infotehnoloogialahenduste osas tegema koostööd ning seekaudu vähendama topelt tööd, sest vajadused on haiglatel ju sarnased,“ ütles regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. „Loodame, et see projekt on edukas ning on aluseks tervishoiuteenuste e-lahenduste harmoniseerimisele kahes suurhaiglas,“ lisas Peedu.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 November 2018

Novembrikuu esimesel päeval tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus külaskäigu Põlva kolleegide juurde. Pärast põhjalikku haiglaga tutvumist arutati kohtumisel edaspidiste koostöökohtade ning haiglate tegevuskavade ja eesmärkide üle.

Kliinikumi juhatus tänab Põlva haiglat sooja vastuvõtu eest!

Lisatud: 30 Oktoober 2018

15. oktoobril alustati L. Puusepa 1a hoone ehk Maarjamõisa polikliiniku rekonstrueerimistööde I etapiga. Lammutustööd said alguse 3. korruselt.

Remondi esimene etapp on planeeritud ajavahemikku oktoober 2018–detsember 2019, mille käigus valmivad tervisekeskuse ruumid 1.–3. korrusel. Ehituse perioodiks kolitakse 3. ja 4. korruse perearstid ümber L. Puusepa 6 hoone vabadesse ruumidesse.

Perearstid
Doktorid Tiiu Tootsi, Aino Liba, Liivika Born ja Merike Värv võtavad patsiente vastu alates 22. oktoobrist ning doktor Ruth Ladva alates 23. oktoobrist L. Puusepa 6 majas.

Vastuvõtukabinetid on järgmised:
Kabinet 103 dr Ruth Ladva
Kabinet 108 dr Tiiu Tootsi
Kabinet 113 dr Aino Liba, dr Liivika Born
Kabinet 115 dr Merike Värv

Patsientide sissekäik asub L. Puusepa 6 hoone taga ning on märgistatud suunavate viitadega. Lapsevankrite ja ratastoolide jaoks on patsientidel võimalik kasutada lifti nr 2, mis asub L. Puusepa 6 hoone erakorralise meditsiini osakonna (EMO) poolses küljes.

L. Puusepa 1a 2. korrusel töötavad perearstid jäävad praegusesse asukohta ning liiguvad pärast 3. korruse valmimist selle korruse uutesse kabinettidesse.

Hambaproteesikeskus
L. Puusepa 1a rekonstrueerimine toob muudatused ka hambaarstide vastuvõttudes.

Alates 3. septembrist võtavad doktorid Karin Rosin, Külli Jõesaar, Merike Vanjuk, Mairi Roosi, Alla Dudina, Marija Gromova patsiente vastu aadressil Raekoja plats 6, 3. korrusel. Infot vastuvõttude kohta saab telefonil 731 9282.

Doktorid Priit Niibo, Reelika Jõeveer, Mirjam Metslang võtavad alates 3. septembrist patsiente vastu L. Puusepa 8 hoone J-korpuse 1. korrusel ruumis 32. Infot vastuvõttude kohta saab telefonil 731 9282.

Hambaproteesikeskuse labor asub ajutiselt L. Puusepa 8 B-korpuse 0. korrusel. Infot saab vanemtehnikult Talvi Paaksilt telefonil 731 9385.

Hambaproteesi valvearstide vastuvõtt toimub Raekoja plats 6 hoone 3. korrusel kell 8:00–12:00. Täpsem info stomatoloogia kliiniku kodulehel.

Vereproovide võtmine
Kliinikumi ühendlabori vereproovide vastuvõtmise kabinet kolib L. Puusepa 1a maja 3. korruselt 1. korrusele ruumi nr 1159.

Spordiarsti vastuvõtu kabinet
Spordimeditsiini ja taastusravikliinikumi spordiarsti vastuvõtukabinett, mis siiani asus L. Puusepa 1a maja 3. korrusel kolib L. Puusepa 6 majja ruumi 141. Vastuvõtule minnes tuleb siseneda L. Puusepa 6 maja vasakpoolse külje pealt (koduõenduse ukse kaudu).

Peremeditsiini õppetool
Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini õppetooli töö- ja õpperuumid kolitakse detsembrikuus L. Puusepa 1a majast ajutiselt, uute ruumide valmimiseni, L. Puusepa 8 hoonesse.

Finantsteenistus
Finantsteenistuse töötajad kolivad L. Puusepa 1a 4. korruselt L. Puusepa 2 majja.

Sisekontrolliteenistus

Sisekontrolliteenistuse töötajad asuvad alates 5. novembrist L. Puusepa 8 maja C-korpuses ruumis C233.

Juhime tähelepanu, et südamekliiniku ambulatoorsed vastuvõtud ning androloogiakeskuse vastuvõtud toimuvad endiselt L. Puusepa 1a majas 4. korrusel. 

Kogu L. Puusepa 1a hoone rekonstrueerimistööd kestavad 2020. aasta septembrini. Rekonstrueerimisprojekti tulemusena rajatakse kaasaegne tervisekeskus 20 perearsti praksisele („TÜ Kliinikumi tervisekeskuse rajamine“, europrojekt nr 2014-2020.2.04.17-0046). Maarjamõisa väljale koondatakse Tartu ülikooli hambaarstiteaduste instituudi ja kliinikumi stomatoloogiakliiniku ruumid, lisaks kaasajastatakse androloogiakeskuse ruume ning laiendatakse peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õpperuume. Projekti käigus uuendatakse ka kogu maja tehnosüsteemid.

Kuna lammutustöödega kaasneb tolm ja müra, palume nii patsientidelt kui töötajatelt mõistvat suhtumist.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Oktoober 2018

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tehakse pea 95% vajaminevatest uuringutest ning patsient ei pea sõitma Tartusse uuringutele. Mobiilse kabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht.

Haigekassa tingimustel meestearsti vastuvõtule pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

November
5.–6. november Rapla, Alu tee 1
7.–8. november Haapsalu, Vaba 6
12.–16. november Kuressaare, Aia 25
19.–20. november Viljandi, Turu 8/10
21.–22. november Rakvere, Lõuna põik 1
26.–29. november Narva, Haigla 5

Detsember
3.–6. detsember Ahtme, Ilmajaama 14
7. ja 10. detsember Võru, Jüri 19a
11.–12. detsember Valga, Peetri 2

 
Nahahaiguste mobiilne diagnoosikabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Nahahaiguste mobiilse kabineti vastuvõtud Eesti erinevates keskustes kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel.

Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann. Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel. Internetibroneeringul tuleb eriala juures täpsustada asukoht, kuhu minna soovitakse.
Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

November
1. november Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
8. november Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi
15. november Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee
22. november Jõgeva Haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures
29. november Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12

Detsember
6. detsember Otepää kiirabi juures, Tartu mnt 1B, Otepää
13. detsember Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla
20. detsember Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Oktoober 2018

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus tegi 18. oktoobril visiidi Lõuna-Eesti haiglasse Meegomäel. Kohtumisel arutati üheskoos haiglate tulevikusuundade ja koostöövõimaluste üle ning sõlmiti kokkulepe panustada ühiselt ka arengukavade valmimisse.

Kliinikum tänab Lõuna-Eesti haiglat konstruktiivse arutelu ning sooja vastuvõtu eest!

Lisatud: 30 Oktoober 2018

 Vladimir Šokman on sündinud 26. aprillil 1948 Võrus. Ta on lõpetanud 1966. aastal Tartu 7. Keskkooli, 1971. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis kehakultuuri eriala ning kümme aastat hiljem, 1981. aastal, ka psühholoogia eriala. Hiljem on Vladimir Šokman täiendanud end nii kutsehariduse, sotsiaalvaldkonna kui ka koolijuhthimise alastel koolitustel.

Vladimir Šokman oli aastatel 1973–1978 Tartu ekskursioonibüroo direktor; 1978–1983 EKP Tartu linnakomitee tervishoiu- ja spordivaldkonna asutuste instruktor ning 1981–1983 oli ta ametis Tartu Tööstuskooli direktorina. Vladimir Šokman on olnud aastatel 2001–2011 ja november 2013–aprill 2015 Tartu abilinnapea. Aprill-mai 2011, aprill 2015–oktoober 2017 oli ta Tartu Linnavolikogu esimees, 2018. aastal linnavolikogu liige.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2018

Oktoobrikuu esimesel päeval alustab tööd nõukogu poolt valitud kliinikumi uus juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Eelmäe, ravijuht dr Andres Kotsar, haldusjuht Marek Seer, finantsjuht Maret Tark ja infotehnoloogiajuht Kati Korm.

Priit Eelmäe on lõpetanud Tartu 5. keskkooli ja Tartu Ülikooli 1994. aastal liikumis- ja sporditeaduste erialal ning kaitsnud 1997. aastal samas teadusmagistri kraadi füsioteraapia valdkonnas. Eelmäe on töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppeprodekaani, Tartu Ülikooli füsioteraapia- ja terviseedenduse õppetooli lektori ning juhatajana, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži terviseedenduse- ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravi valdkonna juhina. 2008. aastast on Eelmäe SA Haapsalu Rehabilitatsioonikeskus juhatuse esimees ning arendanud välja Eesti meditsiinis olulise valdkonna. Eelmäe on olnud Eesti Haiglate Liidu liige ning Eesti Füsioterapeutide Liidu president.

Dr Andres Kotsar on sündinud 20. jaanuaril 1974. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal 1998. aastal, mille järel internatuuri ning uroloogia eriala residentuuri 2004. aastal. Ajavahemikul 2004–2014 töötas ta uroloogina Tampere haiglas ning aastatel 2004–2009 läbis ta Tampere Ülikoolis doktorantuuri, mille lõppedes 2009. aastal kaitses doktoridissertatsiooni teemal A Biodegradable Urethral Stent with New Braided Configuration and Drug-eluting Properties. Dr Andres Kotsar töötab alates 2015. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhatajana ning samast ajast ka Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudi uroloogia dotsendina. Dr Kotsar on avaldanud 14 teadusartiklit uroloogia valdkonnast.

Marek Seer on sündinud 25. oktoobril 1975. aastal Tõrvas. Ta lõpetaa Tallinna meditsiinikooli õeteaduse erialal 2002. aastal ning on Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrant. Marek Seer on töötanud aastail 2005–2008 Tervishoiuametis erakorralise meditsiini osakonna juhatajana ning aastast 2008 on Marek Seer Valga haigla juht.

Maret Tark on sündinud 23. detsembril 1959. aastal Tartus. Ta lõpetas Eesti Maaülikooli ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala aastal 1987. Maret Tark oli aastail 1980–1990 Tartu Informatsiooni ja Arvutuskeskuse insener. Seejärel, aastatel 1995–1998 Tartu Maarjamõisa haigla peaökonomist, 1999–2003 Tartu Ülikooli Kliinikumi ökonoomikateenistuse direktor ning alates 2004. aastast finantsteenistuse direktor. Maret Tark oli aastail 2009–2017 SA Eesti Tervishoiu Pildipanga nõukogu liige, alates 2003. aastast on ta SA Tartu Kiirabi nõukogu liige.

Kati Korm on sündinud 22. juunil 1972. aastal. Ta lõpetas 1995. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna. Kati Korm on kliinikumis töötanud alates aastast 2003: informaatikateenistuse projektijuhina, süsteemianalüütikuna ning alates aastast 2005 arendusosakonna juhatajana.

Kliinikumi nõukogu esimees Tartu linnapea Urmas Klaas sõnul on Priit Eelmäe meeskonna ees suur väljakutse. „Tartu Ülikooli Kliinikumil on Eesti ainukese ülikoolihaiglana väga suur vastutus Eesti meditsiini arengus. Tipptasemel kliinikum peab tegema head koostööd nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, olema meditsiinis patsiendikeskse mudeli järjekindel elluviija ning ihaldatud töökoht arstidele, õdedele ja teistele tervishoiuvaldkonna spetsialistidele,“ ütles Urmas Klaas.

Kliinikumi praeguse juhatuse volitused lõppevad 30. septembril ning uue juhatuse volitused algavad 1. oktoobril ning kestavad viis aastat.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2018

Ida-Viru piirkonna vähihaiged saavad nüüdsest tänu kliinikumi toele keemiaravi kodule lähedal.

Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid, nii hematoloogid kui onkoloogid, nõustavad patsiente kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru keskhaiglas neljal päeval nädalas. Vähiravi on kombineeritud, koosnedes sageli kirurgilisest ravist, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikud uuringud tehakse edaspidi kas Ida-Viru keskhaiglas või kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetatakse alati konsiiliumi korras Tartu Ülikooli Kliinikumis ning nende kirurgiline ja kiiritusravi toimub Ida-Viru piirkonnas elavaile patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuurid tehakse nüüdsest Ida-Viru keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on erinevatel patsientidel, olenevalt haigusest, väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul veelgi kauem.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on see hea näide kahe haigla koostööst: „Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne. Nüüd saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi, tuues selle ambulatoorse osa nende elukohale lähemale,“ lisas Siigur.

Kliinikum toob ravi elukohale lähemale hinnanguliselt sadadele Ida-Virumaa patsientidele. Näiteks eelmisel aastal käis kliinikumis ambulatoorsel ravil enam kui 220 inimest kokku pea 1300-l korral.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja dr Peeter Padriku sõnul on tegemist olulise sammuga vähiravi arendamisel patsiendikesksemaks. „Uus rakendatav töökorraldus võimaldab patsientidel saada ravi kodule lähemal, samas säilitades ülikoolihaigla ravikvaliteedi ja seotuse kasvajate multidistsiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Väga oluline on sealjuures ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla hea koostöö,“ lisas dr Padrik.

Ida-Viru keskhaigla ravijuht Aime Keis on vähidiagnoosiga Ida-Virumaa patsientidele keemiaravi lähemale toomise üle väga rõõmus: “Mul on väga hea meel, et lõpuks saab teoks keemiaravi osutamise alustamine Ida-Virumaal. Olen seda projekti vedanud ja juba mitu aastat tagasi öelnud, et keemiaravi saab teoks Ida-Virumaa elanikele. Tänan südamest kliinikumi eesotsas Urmas Siiguri ja Peeter Padrikuga. Nad on usaldanud meie haiglas töötavaid inimesi ja uskunud, et saame hakkama. Ja me saamegi. Ei olnud raske leida inimesi, kes hakkavad tegelema Ida-Viru keskhaiglas keemiaravi osutamisega.”

Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, sestap on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostööprojekt tähendabki kompetentsi jagamist. Keemiaravi tegemiseks rajas Ida-Viru keskhaigla spetsiaalse steriilsete ja tsütotoksiliste ravimite lahustamise keskuse. Kasvajavastased ravimid vajavad enne patsientidele manustamist eeltöötlust ning selleks on tarvis erilisi, ülikõrgetele nõuetele vastavaid ruume. Niisuguses keskuses on ravimid ühelt poolt kaitstud saastumise eest ning teisalt on tagatud ka personali turvalisus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2018

Oktoobrist avab Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik Põlva värskelt renoveeritud tervisekeskuses silmaarsti vastuvõtud. Kuna senine Põlva silmaarsti praksis lõpetab tegevuse, soovib kliinikum tagada kvaliteetse oftalmoloogilise raviteenuse kättesaadavuse Põlvamaal. Silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul hakkavad vastuvõtud toimuma viiel päeval nädalas.

Kui vastuvõtugraafikud on koostatud, tuleb silmaarsti vastuvõtule pöördumiseks aeg broneerida kliinikumi etteregistreerimise telefonil 731 9100 või portaali ePatsient kaudu https://epatsient.kliinikum.ee/web/pp/avaleht. Silmaarstile pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 August 2018

Mai lõpus osalesid Eesti uroloogid Riias EAU (European Association of Urology) Baltic Meeting 2018 konverentsil, kus peeti ettekandeid uroloogias aktuaalsetel teemadel. Parimaks loenguks ja ettekandjaks Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene uroloogide seast nimetas Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni sõltumatu komitee dr Taavi Põdramäe. Kirurgiakliiniku uroloogia- ja neerusiirdamise osakonnas töötav arst-resident Taavi Põdramäe ettekanne kandis pealkirja “Upper Tract Urothelial Carcinoma: Is it possible to save the kidney?”

Dr Taavi Põdramägi: Minu loeng käsitles ülemiste kuseteede (neeruvaagen ja kusejuha) pahaloomuliste kasvajate ravi, kus põhiline sõnum seisnes selles, et madala riskiga kasvajate korral on võimalik vältida radikaalset nefroureterektoomiat (neeru eemaldamist koos kusejuha ning osaga põiest). Antud hetkel on Eestis ning valdavalt meie regioonis tervikuna levinud ravivõtteks ikkagi nefroureterektoomia sõltumata kasvaja riski astmest. Kasutades madala riskiga kasvajate korral endouroloogilisi ravivõtteid, on võimalik säilitada patsiendil neer ning tagada võrdväärne onkoloogiline ravitulemus klassikalise raviga.

Ülemiste kuseteede pahaloomuliste kasvajate ravi on maailmas aktuaalne, vaatamata sellele, et võrreldes kusepõie-, neeru- või eesnäärmevähiga, on tegemist suhteliselt harvaesineva kasvajapaikmega onkouroloogias.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 August 2018

Androloogia mobiilses diagnoosikabinetis tegeletakse kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.

Dr Margus Punabi sõnul on oluline, et pea 95% vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal, nii ei pea patsient sõitma Tartusse ka uuringuteks. Mobiilses kabinetis on käinud erinevate probleemidega mehed, kelle tervis on nõudnud väga kiiret arstide tähelepanu: „Munandivähk nõuab väga kiiret sekkumist, mitmed põletikulised haigused on vajanud kiiret sekkumist“.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada kabineti asukoht. Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

September
3.–7. september Kuressaare, Aia 25
10.–14. september Narva, Haigla 5
17.–20. september Ahtme, Ilmajaama 14
24.–25. september Viljandi, Turu 8/10
26.–27. september Võru, Jüri 19a

Oktoober
1.–4. oktoober Rakvere, Lõuna põik 1
5. oktoober Ahtme, Ilmajaama 14
8.-–9. oktoober Ahtme, Ilmajaama 14
10.–12. oktoober Narva, Haigla 5
15.–16. oktoober Võru, Jüri 19a
17.–18 . oktoober Valga, Peetri 2

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 August 2018

Alates 8. augustist kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor Ennu Sepp.

Ennu Sepp on sündinud 13. novembril 1938 Ida-Virumaal. 1964. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Samal aastal alustas ta tööd assistendina TÜ teaduskonnakirurgia, operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia kateedris, töötades samaaegselt kirurgina veresoontekirurgia osakonnas. 1967. a kaitses Ennu Sepp kandidaadidissertatsiooni, 1972. a doktoridissertatsiooni. 1976. a kinnitati Ennu Sepa professori kutse ning ta valiti operatiivkirurgia, topograafilise anatoomia ja ortopeedia kateedri juhatajaks.

1983–1992 töötas Ennu Epp operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia ning uroloogia kateedri juhatajana, 1992. aastast kirurgilise anatoomia õppetooli juhatajana. 2003. a sügisel valiti Ennu Sepp emeriitprofessoriks.

Aastatel 1979–1986 oli ta tervishoiuministeeriumi teadusliku meditsiininõukogu kirurgia probleemkomisjoni liige. 1986–1990 Tartu Ülikooli doktori kaitsmisnõukogu esimehe asetäitja kirurgia erialal. 1987–1993 tervishoiuministeeriumi juures oleva kirurgide atesteerimiskomisjoni liige ning 1978–1990 TÜ arstiteaduskonna teadusprodekaan.

Emeriitprofessor Ennu Sepp on ligi 40 aastat töötanud veresoonte- ja üldkirurgina ning õpetanud arst-õppejõuna inimese anatoomiat, operatiivkirurgiat, topograafilist anatoomiat, kirurgilist ja kliinilist anatoomiat arstiteaduskonna üliõpilastele, residentidele ning kirurgia eriala täienduskursuslastele.

Ta oli 1980. a alguses üks esimesi veenilaiendite skleroseeriva ravi kasutuselevõtjaid Eestis. Ta on avaldanud monograafia „Inimese topoanatoomia“ ja 217 trükist veresoonte rekonstruktiivse kirurgia, kirurgilise gastroenteroloogia, ortopeedia ning uroloogia alal. Ta on juhendanud ühte kandidaadidissertatsiooni, ühte koostöölepingut ja olnud kahe grandi hoidja.

1983. a omistati talle uurimiskollektiivi liikmena teaduse alal uurimistsükli “Veresoontekirurgia arendamine ja juurutamine Eesti NSV-s“ eest Eesti NSV riiklik preemia. Ta on Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni ja Tartu Kirurgide Seltsi liige ning oli aastatel 1985–1995 ka seltsi esimees. Ennu Sepp on aastast 1982. Prantsusmaa Fleboloogia Seltsi ning aastast 1995 Saksamaa Kirurgide Seltsi ja New Yorki Teaduste Akadeemia liige. 2011–2013 oli emeriitprofessor SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Juuni 2018

2018. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Mammograafia sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.

Sõeluuringule palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00. Ootame naiste aktiivset osavõttu!

JÄRVAMAA
25.06–26.06 Aravete, kaupluse „Meie pood“ juures
27.06–28.06 Järva-Jaani vallamaja parklas
29.06–13.07 Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8, Paide

TARTUMAA
21.08–31.08 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu
03.09–07.09 Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

SÜGIS
10.09–14.09 Jõgeva Vallavalitsuse ees, Suur 5, Jõgeva
17.09–21.09 Põlva Haigla juures, Uus 2, Põlva
24.09–05.10 Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a, Võru
08.10–12.10 Valga Haigla ees, Peetri 2, Valga
15.10–26.10 Viljandi turu parkimisplatsil
29.10–09.11 Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8, Paide

TARTUMAA
12.11–23.11 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu
10.12–21.12 Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1, Tartu

ÜRITUSED
Talupäevad Jänedal 28.07–29.07
Merepäevad Kuressaares 09.08–10.08
Hauka Laat (Antsla) 11.08–12.08
Küüslaugufestival Kuremaal 25.08
Tallinna Tervisemess 22.09

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Juuni 2018

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel. Palun pange tähele, et internetis broneerides tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse.

Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Nahakabineti graafik
28. juuni Valga Haigla, Peetri 2, Valga
5. juuli Põlva Haigla, Uus 2, Kiirabi sissepääsu juures
12. juuli Rakvere Haigla, Lõuna-põik 1

16. august Värska, Vallamaja juures
23.–24.august Pärnu Haigla, Ristiku 1, Kiirabi sissepääsu juures
6.–7.september Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 14, Kohtla-Järve

20.–21.september Narva Haigla, Haigla 7, Narva

4. oktoober Põltsamaa Tervisekesluse hoovis
11. oktoober Valga Haigla, Peetri 2, Valga
25. oktoober Järvamaa Haigla, Tiigi 8, Paide

1. november Räpina Haigla, Võru 1, Räpina
8. november Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi
15. november Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee
22. november Jõgeva Haigla, Piiri 2, Kiirabi sissepääsu juures
29. november Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12

13. detsember Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla
20. detsember Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Juuni 2018

Professor Raul-Allan Kiiveti asemel kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku professor Margus Lember. Professor Lember õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1979–1985 ja lõpetas selle cum laude. 1990. aastal kaitses ta enda esimese doktoritöö Tartu ülikoolis teemal „Laktoosi malabsortsiooni diagnostika kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes uriini galaktoosi kontsentratsiooni põhjal“. Teise, „Implementing modern general practice in Estonia“, aga Tampere ülikoolis aastal 1998.

Alates 2000. aastast on ta kliinikumi sisekliiniku juhataja ning ühtlasi Tartu ülikooli sisekliiniku juhataja ning sisehaiguste propedeutika korraline professor. 2016. aastast on ta ka meditsiiniteaduse valdkonna dekaan.

Professor Lember on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna nõukogu esimees, sotsiaalministeeriumi erialanõunik sisehaiguste alal, ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi liige, Eesti Sisearstide Seltsi juhatuse liige, ajakirja European Journal of Internal medicine kolleegiumi liige ning ajakirjade British Journal of General Practice, Education for Health, International Journal for Quality in Health Care, International Journal for Health Planning and Management ja BMC Publi Health retsensent.

1995. aastal tunnustati professor Margus Lemberit riigi teaduspreemiaga.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Mai 2018

Nahakasvajate diagnoosikabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.

Tartumaa
24. mai Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee

Viljandimaa
31. mai Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi

Saaremaa
5.–7. juuni Kuressaare Haigla, Aia 25, Saaremaa

Valgamaa
28. juuni Valga Haigla, Peetri 2, Valga

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Androloogia diagnoosikabinetis tegelevad meestearstid kõigi meestele eriomaste haigustega.

Mai
21.–23. mai Viljandi, Turu 8/10
24.–25. mai Valga, Peetri 2
28.–29. mai Võru, Jüri 19
30.-31. mai Ahtme, Ilmajaama 14

JUUNI
4.–6. juuni Rakvere, Lõuna põik 1
7.–8. juuni Rapla, Alu tee 1
11.–15. juuni Narva, Haigla 5
18.–19. juuni Viljandi, Turu 8/10
20.–21. juuni Võru, Jüri 19
25.–26. juuni Valga, Peetri 2

JUULI
9.–11. juuli Ahtme, Ilmajaama 14
12.–13. juuli Haapsalu, Vaba 6
16.–17. juuli Kärdla, Rahu 2
18.–21. juuli Kuressaare, Aia 25
30.–31. juuli Viljandi, Turu 8/10

Androloogia diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse. Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

Lisatud: 02 Aprill 2018

Eesti Haigekassa ja Põlva Haigla otsustasid tänavu oktoobrist sulgeda Põlva sünnitusosakonna, ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks sai ka Valga Haigla, sünnitajad suunatakse edaspidi Lõuna-Eesti Haiglasse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Sünnitusosakondade sulgemine on olnud väikese sünnituste arvu tõttu kõne all aastaid. Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on Lõuna-Eestis kolm haiglat, kus on sünnitusi aastas alla 300, Eesti Naistearstide Seltsi hinnangul on aga teenuse arenguks vajalik vähemalt 500 juhtu aastas. Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle – mullu oli Valgas vastavalt 138 ja Põlvas 245 sünnitust.

Kliinikumis on tipptasemel abi nii emadele kui beebidele. Alles jääb ka Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakond, mis võtab osa Põlvamaa sünnitajaist oma hoolde, on ju Põlva ja Võru vahemaa vaid 27 km. Juhul, kui Valga Haigla nõukogu haigekassa ettepaneku sünnitusosakonna sulgemiseks heaks kiidab, hakkavad Valgamaa naised käima sünnitamas valdavalt 86 km kaugusel Tartus. Lõuna-Eesti Haigla ülemarst Agnes Aart ütles, et põlvalastele jääb sünnitusabi piisavalt kodu lähedale. „Valga ja Tartu vahemaa on pikem, aga Läänemaal suleti sünnitusosakond juba 2001. aastal,“ lausus ta. „Naised käivad sünnitamas Tallinnas ja probleeme pole tekkinud.“

Kiirabi on alati käepärast
Aarti sõnul viiakse patsiendid vajadusel sünnitama kiirabiga. „Alati võib minna haiglasse ise, ent kutsuda saab ka kiirabi. Kiireloomulise sünnituse puhul on ka kohapeal pädev personal.“

Põlva Haigla juhatuse esimees Koit Jostov ütles, et piirkonna inimesed saavad alates oktoobrist sünnitusabi Lõuna-Eesti Haiglast ja Tartu Ülikooli kliinikumist. „Inimesed valivad edaspidi koos arsti ja ämmaemandaga, kuhu sünnitama minna,“ lausus ta.

Sünnituseelne abi jääb Põlvasse ja Valka alles, pealekauba jätab haigekassa haiglatele alles ka raha, mis on plaanitud tänavu ja tuleval aastal sünnitusosakondade käigus hoidmisele – haiglad saavad suunata selle raha teistele teenustele.

Maivi Parv ütles, et osa Põlva sünnitajaist läheb edaspidi kindlasti Lõuna-Eesti Haiglasse, mis tagab viimasele parema jätkusuutlikkuse. „Naised teavad ju sünnituse toimumise aega, nn riskirasedad lähevad haiglasse plaanitud ajal,“ lausus ta. „Tähtis on, et inimene teaks, millal tuleb hakata haigla poole liikuma; vajadusel on olemas ka kiirabi. Sünnitusabi andmine on lõpetatud nii Läänemaal, Raplas kui Jõgeval ning haiglate juhid ja günekoloogid seda otsust ei kahetse.“

Parve hinnangul peavad Lõuna-Eesti Haigla ja kliinikum tegema mõningaid töökorralduslikke muudatusi, et olla paindlikum kaugemalt tulnud sünnitajatele. „Kui inimene tuleb Valgast Tartusse sünnitama pisut liiga vara, peab mõtlema, et ehk on mõistlik jätta ta haiglasse, mitte saata tagasi Valka.“

Sünnitusosakondade sulgemise põhjus on Parve kinnitusel sünnituste väike arv ja paraku ei näita prognoosid lähitulevikuks ka kasvu. „Haiglate juhid probleeme ei eita,“ lausus ta. „Seda otsust on aastaid edasi lükatud.“ Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakonna säilitamise poolt rääkis nii Võru geograafiline asukoht kui ka kolmest haiglast parim intensiivravi võimekus.

Üle jääv raha kulub teistele teenustele
Kliinikumi juhatuse liige ja kõigi kolme Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Mart Einasto sõnul on sünnitusabi ümberkorraldamiseks Põlvas pool aastat, eelkõige tuleb näha vaeva, et pakkuda praegustele töötajatele väärikat tööd.

Valga Haigla juhi Marek Seeri sõnul on laual haigekassa ettepanek sünnitusosakonna sulgemiseks, haigla nõukogu on seda arutanud ning arutab veel ühes haigekassaga. „Sellise sünnituste hulgaga sünnitusosakond ära ei majanda. Samas ei saa tervishoius olla alati majanduslikult otstarbekaid lahendusi,“ sõnas Seer. Tema sõnul on tänuväärne haigekassa pakkumine, et haigla saaks kasutada sünnitusosakonnale suunatud raha teiste teenuste osutamiseks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2018

6. märtsil kogunesid Tartu Ülikooli Kliinikumis lastearstid, naistearstid, kohtuarstid, aga ka politsei, prokuratuuri ja kohtuekspertide esindajaid, et osaleda koolitusel „Laste genitaalide vigastuste hindamine“. Sellise fookusega koolitus oli Eestis esmakordne.

Koolituse ellukutsujaks ja kuraatoriks oli kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-õppejõud Kai Part, kes kasutas eestikeelse koolituse väljatöötamisel ideid ja teadmisi, mida ta omandas aastatel 2016–2017, mil õppis Manchesteri Seksuaalvägivalla keskuses (pikem lugu 2016. aasta jaanuarikuu Kliinikumi Lehes: https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes-teenistustes/1024-dr-kai-part-osaleb-manchesteri-uelikooli-seksuaalvaegivallakeskuse-kursusel). „Olen väga tänulik, et kliinikumi arendusfond minu koolitust otsustas toetada, kuna laste seksuaalvägivalla teema vajab kindlasti suuremat tähelepanu ning Manchesteris õpitud teadmised annavad selleks suurepärase võimaluse,“ lausus dr Kai Part. Teema olulisust tõendab ka asjaolu, et 2017. aastal avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tervishoiusüsteemile mõeldud juhise seksuaalvägivalla kahtlusega laste käsitluse kohta.

Kliinikumis toimunud koolitusel osalesid lektoritena dr Kai Part, kes andis ülevaate laste ja noorte vastu suunatud vägivalla levimusest, vormidest ja mõjust ning tutvustas suguelundite läbivaatuse asendeid ja tehnikaid. Professor Anneli Uusküla, kes töötab kliinikumi nahahaiguste kliinikus, keskendus naha haiguslikele seisunditele laste genitaalidel ning seksuaalsel teel infektsioonidele lastel. Naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere andis ülevaate tüdrukutel sagedamini esinevatest seisunditest genitaalidel ning tutvustas ka anogenitaalsete kondüloomidega lapse käsitlust. Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst dr Jana Tuusov tegi ettekande laste suguelundite traumade põhjustest ja iseloomulikest tunnustest ning seksuaalvägivallale viitavatest anogenitaalsetest vigastustest. Koolituse lõpetas dr Kai Part, kes esitles Maailma Terviseorganisatsiooni 2017. aasta juhendile tuginedes seksuaalvägivalda kogenud või selle kahtlusega lapse ja noore käsitlust meditsiinisüsteemis.

Dr Kai Part toob välja, et juhise järgi vajavad ka seksuaalvägivalda kogenud alaealised, lisaks esmasele psühholoogilisele ja tundlikule käsitlusele, meditsiinilisele läbivaatusele ja kohtumeditsiiniliste tõendite kogumisele, mõnikord ka HIV ennetavat ravi, soovimatu raseduse ärahoidmist, suguhaiguste testimist. Hetkel on selline abi kättesaadav nii täiskasvanud kui alaealistele seksuaalvägivalla üleelanutele neljas seksuaalvägivalla keskuses Eestis (Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas, vt ka https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/projekt-seksuaalvagivalda-kogenud-ohvri-kompleksteenus-tervishoiuasutustes). Dr Kai Pardi sõnul võivad mõnikord seksuaalvägivalla kahtlusega lapsed vajada ka spetsiaalset intervjueerimist, selleks on riiklikul tasandil plaanis luua nn Lastemajad. Oluline on, et last ei vaadataks läbi mitu korda, vaid et spetsialistid teeksid vajadusel ühe, nn jagatud läbivaatuse koos kohtumeedikuga. Tõhusat koostööd on vaja siin kõigi lastega kokkupuutuvate spetsialistidega, sh lastekaitsetöötajate, politsei ja vaimse tervise spetsialistidega.

Ta rõhutab, et koolituse eesmärk oli tõsta meedikute teadlikkust laste seksuaalvägivalla teemal. „Meedikud peaksid lisaks abi andmisele oskama ära tunda seksuaalvägivallale viitavaid märke ning leidu dokumenteerida,“ toonitab dr Kai Part.

Sama ülesehitusega ja teemakäsitlusega koolitus toimub ka 16. mail Tallinnas (huvi korral tuleb ühendust võtta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2018

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

Kliinikumi preemia antakse tänavu välja kahekümnendat korda, eelnevatel aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer Arvo Tikk, prof. emer Endel Tünder, prof. emer Vello Salupere, prof. emer Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer Lembit Allikmets, prof. emer Karl Kull, prof. emer Rein Teesalu, dots. emer Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer Ants Peetsalu, dots. emer Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer Tiina Talvik ja prof. emer Heidi-Ingrid Maaroos.

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2018 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2018

22. veebruaril toimus sisekliiniku ednoskoopiakeskuses ultraheliendoskoopiale pühendatud koolitusseminar „EUS in Estonia today and tomorrow“. Seminaril osalesid kliinikumi arstid, kolleegid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, endoskoopiaõed, aga ka dr Perttu Arkkila Helsingi Ülikooli Haiglast.

Olgugi, et ultraheliendoskoop on sisekliinikus kasutusel juba 2016. aastast, oli sellele meetodile pühendatud erialapäev uudne. Uudne oli ka ultraheliendoskoobiga metallstendi paigaldamine pankrease tsüsti vahele, mille viisid läbi dr Toomas Ümarik Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja dr Marko Malvik kliinikumist. Kuna Eestis oli metallstendi Hot Axios, mis on tootjafirma poolt patenteeritud, paigaldamine esmakordne, oli külalislektoriks ja -juhendajaks tulnud dr Perttu Arkkila Helsingi Ülikooli Haiglast. Meetodi uudsuse ja kalliduse tõttu on ka põhjanaabrid ühemomentselt paigaldatavat stenti kasutanud vaid neljal korral.

Küsimuse peale, miks just dr Perttu Arkkila Eesti kolleege juhendama tuli, vastas dr Marko Malvik, et esiteks on Helsingi meile kõige lähim suur ultraheliendoskoopia keskus. Teiseks on kliinikumi arstid varem kahel korral käinud dr Arkkila juures Helsingis õppereisidel ning dr Arkkila äärmiselt sõbraliku ja koostööalti suhtumise tõttu oli just tema väga oodatud ultraheliendoskoopiale pühendatud päevale lektoriks.

Dr Marko Malviku sõnul on ultraheliendoskoopia parim meetod kõhunäärme haiguste hindamiseks. Lisaprotseduuridena on ultraheliendoskoobiga võimalik võtta biopsiad, misjuures on kasvaja levitamise risk väga väike ning teha elastograafiat, mis annab täiendavat infot hea- ja pahaloomuliste kasvajate eristamisel. Tulevikuplaan on teha ultraheliendoskoopiat ka kontrastainega.

Hetkel tehakse sisekliinikus ultraheliendoskoopiad umbes üks protseduur päevas. Helsingi Ülikooli Haiglas tehakse aastas 300 protseduuri, uuringute arv on aasta-aastalt suurenenud ning see trend jätkub, kuna suurtes keskustes kasvab vajadus EUS-uuringu järele uute näidustuste ning biopsia- ja protseduurivõimaluste avardumisega. Dr Malviku hinnangul võiks Eestis jääda protseduuri arv aastas 100–150 vahele. Ultraheliendoskoopiale suunab eriarst, sageli tellivad uuringut lisaks sisekliiniku arstidele ka onkoloogid ja kirurgid.

Dr Marko Malviku sõnul on selliseid erialaspetsiifilisi koolituspäevi väga vaja: „Oli äärmiselt meeldiv, et gastroenteroloogide ja kirurgide vahel tekkis töine multidistsiplinaarne arutelu patsientide ravi üle. See on väga hea näide kahe suurhaigla vahelisest koostööst ning väliseksperdi, dr Arkkila, kaasamisest.“

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2018

15. aprillil on rahvusvaheline bioanalüütikute päev. Päeva hakati tähistama 1996. aastal ülemaailmse bioanalüütikute ühingu IFBLS (The International Federation of Biomedical Laboratory Science) eestvõttel, kusjuures eesmärgiks on suurendada teadlikkust biomeditsiini valdkonnas ning tähtsustada bioanalüütiku osa tervishoius. Bioanalüütiku põhitööks on viia läbi tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid ning töö on tihedalt seotud kvaliteediarenduse, uurimis-, arendus- ja rahvatervise valdkondadega. Bioanalüütikud on suur tervishoiutöötajate rühm, kuid meie rolli meditsiinis teatakse üsna vähe, seda nii kogukonna, kui teiste tervishoiutöötajate seas. Oleme nn „peidetud tiim“: töötame 24/7, aga jääme küllaltki märkamatuks.

Eestis saab bioanalüütikuks õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Juba 20 aastat on olnud võimalik omandada rakenduskõrghariduse baasil oleval õppekaval bioanalüütiku eriala. Õppe kestvus on kolm ja pool aastat (120 EAP), õppekava on rahvusvaheliselt akrediteeritud ning stuudium lõpeb lõputööga, mis üldjuhul on empiiriline. Kõrgkoolil on head sidemed rahvusvahelise assotsiatsiooniga EPBS (European Association for Professions in Biomedical Science), tänu millele on bioanalüütiku õpe kooskõlas rahvusvaheliste arengusuundadega. Ühendlabor teeb Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga tihedat koostööd, olles suurim ja hinnatuim praktikabaas bioanalüütiku õppekava tudengitele ning üha enam ka välistudengitele.

Bioanalüütikute päeva tähistatakse erinevate üritustega üle Eesti. Eesti Bioanalüütikute Ühing (EBÜ) korraldab koolituspäevi bioanalüütikutele, tutvustatakse eriala noortele ning teistele tervishoiutöötajatele. 16. märtsil korraldasid Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja EBÜ laborialase ühisseminari. Suunatud oli see just õdedele aga osalesid ka bioanalüütikud ja teised tervishoiutöötajad. Teabepäeva eesmärgiks oli anda ülevaade aktuaalsetest teemadest laboris. Näiteks: „Hemolüüs – olulisemaid interfereerijaid kliinilises keemias“, kuna hemolüüs võib tugevalt mõjutada uuringu tulemusi ja selle vältimine väga oluline preanalüütilises faasis. Veel käsitleti sooleinfektsioonide NAT diagnostikat, D-vitamiini määramist ja tõlgendamist ning teisi huvipakkuvaid teemasid.

Ajaloolise järjepidevusena on Kliinikumi laborites vastava ametikoha nimetuseks laborant. Ühendlaboris teeb laborandi tööd 98 inimest ja paljud neist omavad bioanalüütiku kutset. Lähiajal soovime seda olukorda muuta ning tulevikus leiate laboris laborantide kõrval töötamas ka bioanalüütikuid.

Pille Mee
Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori ülemlaborant
EBÜ koolituste koordinaator

Kommentaar
Anu Tamm, ühendlabori direktor: Olgu laborant või bioanalüütik, need on inimesed, kes oskavad töötada keeruliste analüsaatoritega, orienteeruvad erinevates infosüsteemides ning on võimelised pipeteerima imeväikseid vedelikukoguseid õigel ajal õiges järjekorras. Rõõm on töötada koos nii korrektsete ja tublide kaaslastega!

Lisatud: 22 Veebruar 2018

15. veebruaril nimetas Tartu linnavolikogu Tartu aukodanikud ja Tartu Tähe teenetemärgi kavalerid. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku emeriitprofessor Tiina Talvik pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Tartu linna aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.

Tiina Talvik on põline tartlane, ta on siin sündinud, koolis käinud ning lõpetanud arstiteaduskonna 1962. aastal. 1963. aastal läbis ta esimese lasteneuroloogia-alase täienduse ning aasta hiljem sai temast lasteneuroloog, kes hakkas huvituma geneetikast. Emeriitprofessor Tiina Talviku töö tulemusena arenes lasteneuroloogia Eestis iseseisvaks meditsiinierialaks. Kui Tartusse loodi geneetikakabinet, töötas prof. emer selle juhatajana ja ainsa arstina. Lisaks lasteneuroloogia arendamisele sai temast ka meditsiinilis-geneetilise nõustamise rajaja Eestis.

Emeriitprofessor Talvik on olnud aastatel 1968–1991 vabariigi pealasteneuroloog ning 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige. Tema kandidaaditöö “Vaimselt alaarenenud laste tsütogeneetiline uuring ja meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni küsimused” valmis 1973 ning oli üks esimesi meditsiinilis-geneetilise konsultatsiooni alaseid töid kogu N. Liidus, mida hiljem palju tsiteeriti. Doktoritöö kaitses ta 1992. aastal teemal ”Hypoxic-ischemic brain damage in neonates (clinical, biochemical and brain computed tomogrphical investigation)”. Pärast töö kaitsmist on ta töötanud kuni tänaseni ka Tartu Ülikoolis, mistõttu on kujunenud välja nn tema koolkond – kõik tänased lasteneuroloogid on õppinud emeriitprofessori käe all. Tiina Talvik on olnud 18 doktoritöö ja 1 ühe magistritöö juhendaja.

Emeriitprofessori algatusel loodi 1990. aastal Balti Lasteneuroloogide Assotsiatsioon, mille esimene ja pikaaegne president ta oli. Ta on Eesti Lastearstide Seltsi ja Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi auliige ja Eesti Lasteneuroloogide Seltsi aupresident.

Lisaks emeriitprofessor Tiina Talvikule pälvisid Tartu aukodaniku tiitli kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus ning kauaaegne Tartu Pauluse koguduse õpetaja, EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets.

Aukodaniku nimetused koos sellega kaasneva Tartu Suurtähega ja Tartu Tähed anti üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud aktusel Vanemuise kontserdimajas.

Emeriitprofessor Tiina Talvik, palju õnne Tartu aukodaniku tiitli puhul! Te olete oma elus pälvinud mitmeid tiitleid ja tunnustusi, mis tundeid teis tekitab aga kodulinna Tartu aukodanikuks olemine?
Olla Tartu aukodanik on väga suur au, eriti minule, kuna olen põline tartlane ja pean oma kodulinna väga tähtsaks ja armsaks. Kõik minule olulised sündmused on seotud Tartuga

Loe edasi...