Tegemist ei ole aprillinaljaga ega järjega Uno Lahe romaanile. Mõte radioloogiakliiniku loomisest on sama vana, kui selle likvideerimine prof Jüri Haldre surma järel ja liitmine Tartu Onkoloogia Dispanseriga 1951. aastal. Kliiniku taasloomisest on aastaid rääkinud nii prof Erich Kuus kui tema järelkäijad. Paraku tulutult. Ikka on olnud probleemiks akadeemilise juhtfiguuri puudumine.

Arstiteaduskonna dekaan Toomas Asser on viimasel kümnendil korranud kui mantrat, et radioloogia ja patoloogia on akadeemilises mõttes väljasuremisohus olevad erialad ja neid tuleb eriliselt toetada. Nüüd ollakse jõudmas tegudeni. Arstiteaduskonnas on ettevalmistamisel radioloogia professuuri ja kliiniku loomise dokumendid ning organisatsioonilisteks muudatusteks ollakse valmis ka kliinikumis. Oma nõusoleku kandideerimaks akadeemilise juhi kohale on andnud dotsent Pilvi Ilves, kelle käe all on viimastel aastatel algatatud mitmed edukad teadusprojektid.

Tehnikateenistuse direktor Tõnu Kirsberg - nõudlik, kuid kolleegidesse mõistvalt suhtuv juht. Foto: Pille-Riin Pregel.4. aprillil tähistas oma 55. juubelit tehnikateenistuse direktor Tõnu Kirsberg. Tähtsa päeva puhul panid töökaaslasega seotud meenutusi paberile Tõnu Kirsbergi lähedasemad kolleegid tehnikateenistusest ja uue ravikorpuse ehituse juurest.

„Uskumatu!“ oleks Tõnust rääkides ohanud üks Tallinna raehärradest. „Miks uskumatu?!“ oleks siis kindlasti hüüdnud teine. „On ju ammu teada, et Kirsberg on suurmeister nii õhus, elektris kui ka vees!“…

Ma tean seda, sest olen saanud koos Tõnuga tegutseda kliinikumi uue maja päris algusest saati ehk siis vähemalt ajast, mil me alustasime projekteerija jaoks lähteülesande koostamist. Ma olen näinud ka seda, et ta teab, mida ta ei tea, ja saab aru, millest ta aru ei saa. Seetõttu tundub mulle, et teab kõike. Ilma Tõnuta poleks see maja kerkinud. Või oleks tulnud palju hiljem ja halvem.

Ükskord saab Tõnust grand old man – siis kui ta kunagi vanaks saab.

 

Toomas Kivastik.

Toomas Kivastik
Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht

1. septembril 2008 asus statsionaarse taastusravi osakonna tegevusterapeudina tööle Mariliis Romandi.

Mariliis Romandi.

Mariliis Romandi iseendast:

2008. aasta suvel lõpetasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusteraapia eriala. Kuigi jõudsin selle valdkonnani juhuslikult, sain ruttu aru, et see eriala on minu jaoks.

Tegevusterapeudi töövaldkonnad võivad olla väga erinevad, kuid mulle on haigla töökeskkonnana alati huvi pakkunud. Seetõttu otsustasin juba õpingute ajal, et peale lõpetamist püüan leida tööd haiglasse.

6. mail kell 16.00 algab Tartu Ülikooli aulas 10. Balti Lasteneuroloogide Assotsiatsiooni (BCNA) rahvusvaheline konverents.

Kolmepäevase konverentsi põhiteemadeks on muu hulgas epilepsia, ajutrauma, vastsündinute neuroloogia, degeneratiivsed närvisüsteemi haigused, ajuinsult lapseeas ning neurogeneetika. Esinevad paljud rahvusvaheliselt tunnustatud lasteneuroloogid ning -arstid USAst, Soomest, Saksamaalt, Rootsist, Norrast, Belgiast ja mujalt ning üks sessioon on pühendatud ka BCNA suure sõbra, rahvusvaheliselt tunnustatud neuronaalsete lipofuskinooside uurija prof Pirkko Santavuori mälestusele.

Konverentsi eesmärgiks on pakkuda tipptasemel õpetust ning ajakohast informatsiooni. Lisaks aitab üritus elavdada teaduslikku koostööd ja tugevdada rahvusvahelisi sidemeid.

Üle aasta erinevates Balti riikides aset leidva konverentsi traditsioon sai alguse 1991. aastal Tartus.

Konverentsile saab registreeruda 6. maini aadressil www.kliinikum.ee/bcna.

 

Kliinikumi Leht

Insuldi töörühma juht dr Janika Kõrv rõhutab, et insulti on võimalik tervislike eluviiside ning insuldi riskitegurite ohjamisega ennetada, kuid paremate ravitulemuste saamiseks on vaja haiguse sümptomid ära tunda ja viivitamatult kiirabi kutsuda. Foto: Pille-Riin Pregel.13.-19. aprillini toimus Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühma eestvedamisel insuldinädal, mille raames korraldati teavitusüritusi nii Tartus kui Tallinnas.

Ürituse ühe korraldaja, insuldi töörühma juhi neuroloog Janika Kõrva sõnul oli Eestis esmakordselt toimuva insuldinädala peamiseks eesmärgiks elanikkonna tähelepanu juhtimine haiguse tõsidusele. „Suurimaks probleemiks on see, et inimesed ei tunne insuldi sümptomeid ära ja ei tea, et tegemist on ägeda haigusega, mille puhul peab kiiresti tegutsema ning esmajoones kiirabi kutsuma. Sageli jäädakse koju ootama ja helistatakse perearstile või hoopis mõnele sugulasele,“ rääkis dr Kõrv ning rõhutas, et üritusega soovitigi inimesi insuldist ja selle sümptomitest ning riskiteguritest teavitada.

lf_logo_pisiKui sul seisab tööl või kodus kasutult vana töökorras arvuti, mille jaoks sul enam ruumi pole, kuid mida sa päris niisama ära visata ka ei raatsi, siis too see SA TÜK Lastefondi ja tee head!

Nimelt viib Lastefond läbi annetuskampaania kogumaks TÜ Kliinikumi lastehaiglale vanu kasutuskõlbulikke arvuteid, mis aitaksid pisikeste patsientide ravilviibimist veidikenegi mugavamaks ja rõõmsamaks muuta. Sinu jaoks ebapraktiline, aga täiesti funktsioneeriv arvuti võimaldaks haiglas olevatel lastel ja nende vanematel suurepäraselt oma aega veeta ning vahelduseks väljapoole palatiseinu „näha“.

Siinkohal on küll üks tingimus – annetatav arvuti peaks olema mõistlikul kiirusel interneti kasutamiseks minimaalsete parameetritega:

  • protsessor alates 1500 Mhz
  • mälu alates 384 MB
  • kõvaketas alates 10 GB
  • litsents Windows XP
  • võrgukaart 100Mbit
  • töötav CD-seade
  • monitor vähemalt 1024x768 resolutsiooniga 85Hz, 17 tolli diagonaaliga
  • eesti keelne (Eesti paigutusega) klaviatuur
  • hiir

Mis sinu jaoks mõttetu kola, võib kellegi teise jaoks olla aken maailma!

Oma panuse andmiseks võta ühendust Lastefondiga telefonil 524 6580 või e-maili aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

kllike_saar_pisi

Küllike Saar

SA TÜK Lastefondi tegevjuht

Veebruari Kliinikumi Lehes küsisime, kes on juubilar ja kes teda õnnitleb?

Õige vastus on: 50. juubelit tähistavat ortopeed Helli Kelku õnnitleb prof. emer. Tiit Haviko. Õigesti vastanute seast tõmbas fortuuna välja traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ning radioloogiateenistuse õe Galina Friki nime. Palju õnne!

 

Kommentaar:

Tõenäoliselt on tegu dr Helli Kelgu esimese juubeli tähistamisega traumaosakonnas 1984. aastal. Helli Kelk on alati olnud särav ja šarmantne. Mäletan teda sellisena juba oma üliõpilaspõlvest ja hiljem arstina iga päev koos töötades. Ka erialaliselt oli ta väga tugev. Õnne ja jätkuvat sära ka järgnevateks juubeliteks!

 

Prof. emer. Tiit Haviko.
Prof. emer. Tiit Haviko
traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku arst-konsultant

Kes saadab klaveril?

Vastus saata hiljemalt 10. aprilliks aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus koju.

• Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all

• Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot. Nüüd on peas helisevast muusikast nii kõrini, et üritas enesetappu

• Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme

• Patsient on 78-aastane naine, kes tütrega rääkides nikastas lõualuu

• Hommikul hakkasid huuled alla vajuma

• Saabumise põhjus: uriinilõhn hingeõhus, pea tundub tobe

• Omal käel umbes 10 tundi tagasi peksa saanud

• Täna hommikul läks patsient vetsu. Siis tekkis kummaline tunne, et on seal ka varem käinud

Eesti Vähiliidu uus mammograafiabuss alustab oma Lõuna-Eesti ringkäiku Jõgevalt.Radioloogiateenistuse direktor Aadu Simisker, vanemradioloogiaõde Ele Virolainen ja radioloog Sulev Ulp mammograafiabussi kättesaamisel Tallinnas Estonia teatri ees. Foto: Andrus Aavik.

16. märtsist kuni 17. aprillini ootame Jõgevamaa naisi tööpäeviti rinnavähi sõeluuringule mammograafiabussi, mis seisab Jõgeva Haigla juures. Tänavu on uuringule oodatud kõik 1947, 1950, 1953, 1954, 1955, 1957 ja 1959 aastal sündinud naised, kellel on kehtiv Eesti Haigekassa kindlustus ja kellel ei ole viimase 2 aasta jooksul teostatud mammograafilist uuringut. Naistele saadetakse koju ka personaalsed kutsed, mida aga ei ole vaja ilmtingimata ootama jääda – kontrolli võib tulla ka varem! Nõutav on eelnev registreerumine telefonil 7319411. Võimalusel võetakse uuringule kohalikke naisi ka mammograafia saatekirjadega (tuleb pöörduda otse mammograafibussi).

Edasi töötab mammograafiabuss Põlvas (24. aprillist kuni 15. maini), Võrus (18. maist kuni 26. juunini), Valgas (29. juunist kuni 7. augustini), Viljandis (10. augustist kuni 9. oktoobrini) ja Paides (12. oktoobrist kuni 20. novembrini). Info mammograafiabussi paiknemise kohta avaldatakse kohalikus ajakirjanduses. Ootame naiste aktiivset osalemist sõeluuringul!

 

Dr Sulev Ulp
radioloogiateenistuse radioloog,
rinnavähi sõeluuringu Lõuna-Eesti projektijuht

Märtsi alguses lõpetas informaatikateenistus eHL-i abimaterjalide kodulehe (http://ehlabi. kliinikum.ee) toimetamise, mille käigus värskendati kujundust ning uuendati sisu.

eHL ABI koduleht on suunatud kõikidele eHL-i kasutavatele kliinikumi töötajatele ning selle eesmärgiks on jagada täiendavat informatsiooni eHL-i kohta, koguda ettepanekuid rakenduse paremaks muutmiseks ning abistada eHL-i kasutamisel esile kerkivate probleemide korral. Veebilehelt on leitavad ka eHL-i demoja live-versioon, kasutusjuhendid ning kasutajatunnuse taotlus.

 

Kliinikumi Leht

Kuidas eHLi paremaks muuta?

Dr Mark Braschinsky.Olen varasemalt kokku puutunud teist laadi elektrooniliste haiguslugudega ja võin öelda, et eHL on neist kõige õnnestunum. Kuid tavakasutajana on mul siiski silma jäänud ka kitsaskohti, mille kõrvaldamisega saaks programmi veelgi kasutajasõbralikumaks muuta.

Näiteks analüüside dünaamika vaatlemisel on risttabel kindlasti hea lahendus. Küll aga kerkivad probleemid siis, kui tekib vajadus analüüse välja trükkida: minu teada ei võimalda eHL seda risttabelina teha, mis aga oleks lugejale märkimisväärselt mugavam ning ülevaatlikum kui praegune lahendus, mille korral analüüsid tulevad ühe pika veeruna.

Informaatikateenistuse töötajatel on võimalik eHL-i tekitada igale struktuuriüksusele vastavalt vajadusele eripäraseid dokumendivorme. Iga dokumendi loomise võimalikkus ja otstarbekus otsustatakse vastavalt dokumendi sisule ja tekkinud andmete edasise kasutamise vajadusele.

Arvestama peab, et loodud dokumentides kirja pandut ei saa väljade kaupa salvestada muudesse andmeväljadesse andmebaasis. Samuti puuduvad versioonide tekitamise ja korduvalt samade andmete tabelina sisestamise funktsionaalsus. Need asjaolud seavad teatud piirangud dokumendivormide loomisele.

Veebruari lõpp möödus närvikliiniku personalil kolimissagina tähe all: asju pakkides, kaste tassides ja end uutes ruumides sisse sättides. Alates 2. märtsist asub kliinik L. Puusepa 8 hoone H, A ja G2 korpustes.

H-korpuse III ja IV korrusel seadsid end sisse neuroloogia ja neurokirurgia statsionaarsed osakonnad, neurointensiivravi osakond asub nüüdsest G2 korpuses ning närvikliiniku ambulatoorne vastuvõtt toimub A-korpuse I korrusel.

 

Kliinikumi Leht

Maarjamõisa haigla peasissepääs. Foto: Tarmo Sulg.

Et seni on uue ravikorpuse teemaline arutelu Kliinikumi Lehes piirdunud peamiselt kliinikute juhtkondade arvamuste ja muljete vahendamisega, siis pidas lehetoimetus asjakohaseks kaasata mõttevahetusse ka patsiendid kui uue hoone „tarbijad“. Kliinikumi Leht esitas kuuele patsiendile kolm küsimust, et välja selgitada nende arvamus uue maja kohta.

1. Kuidas uue haiglakorpusega rahule jäite? Millised on esmased muljed?

2. Mis eriliselt üllatas või mõtteid-tundeid tekitas?

3. Kas olete ka varem Maarjamõisa haiglas olnud või sama osakonda vanades ruumides külastanud? Kui jah, siis kuidas kahte kogemust omavahel võrdleksite?

 

EVE, 34, sünnitusjärgne osakond (vastab koos abikaasaga)

1. Tuleb tunnistada, et miljööväärtust uuel hoonel pole, tegemist on tüüpilise „eurohoonega“. Samas, ei olegi sünnitushaigla koht, kust seda miljööväärtust otsima tulla. Siin loevad muud väärtused palju enam. Esiteks kindlasti olmesituatsioon. Siin on mugav ja mõnus, kõik vajalik on olemas. Näiteks sünnitajale ja sünnitanule ääretult oluline tualettruum on palatis olemas.

25. märtsil kell 14.00 kaitseb naistekliiniku arstõppejõud Kristiina Rull A. Linkbergi nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) doktoritööd „Inimese kooriongonadotropiini beeta alaühiku geenide ekspressioon ja varieeruvus ning korduv raseduse iseeneslik katkemine“ (“Human chorionic gonadotropin beta genes and recurrent miscarriage: expression and variation study“).

Töö keskendub inimese koorion gonadotropiini (HCG) beeta alaühiku geenide ekspressiooni ja varieeruvuse rolli selgitamisele korduva raseduse katkemise patogeneesis.

Doktoritööd juhendasid TÜ naistekliiniku professor Helle Karro ning TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi erakorraline professor Maris Laan. Oponeerib professor Marek Zygmunt Greifswaldi Ernst-Moritz-Arndti nimelise ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kliinikust.

 

Kliinikumi Leht

Möödunud aasta oktoobris ilmus ajakirjas Thoracic & Cardiovascular Surgeon kopsukliiniku torakaalkirurgide Tanel Laisaare ja Tõnu Voodri ning TÜ matemaatik-statistiku Triin Umbleja koostöös valminud teadusartikkel „Kasvajaanamneesiga patsientidele ümarkolde tõttu teostatud torakoskoopiline kopsuresektsioon“ („Thoracoscopic resection of a solitary pulmonary nodule in patients with a known history of malignancy“) (Thorac Cardiovasc Surg 2008; 56: 418-421).

Ümarvari kopsus on sage diagnostiline probleem, sealhulgas patsientidel, kellel on anamneesis pahaloomuline kasvaja. Tegemist võib olla kopsumetastaasiga, aga ka primaarse kopsuvähiga või hoopis healoomulise haiguskoldega. Kõigil neil juhtudel on ravitaktika kardinaalselt erinev. Vaatamata radioloogia arengule jääb ka tänapäeval tihti definitiivseks diagnostikameetodiks torakoskoopiline ekstsisioonbiopsia.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada erinevate haiguste osakaalu kasvajaanamneesiga patsientidelt torakoskoopiliselt eemaldatud üksikute ümarkollete puhul, samuti hinnata kopsumetastaaside korral haigete elulemust just torakoskoopilise kopsuresektsiooni järgselt.

Uus hambaravikmikroskoop teeb raviprotseduurid kergemaks nii patsientidele kui ka arstidele. Foto: Jaak Nilson.

31. jaanuaril seati stomatoloogiakliinikus üles 400 000 krooni maksnud hambaravimikroskoop OPMI Pico, mis võimaldab paljusid hambaraviprotseduure teostada senisest märksa efektiivsemalt. Uuest masinast ning hambaravist mikroskoobiga rääkis Kliinikumi Lehele lähemalt stomatoloogiakliiniku juhataja dots Taavo Seedre.

 

Kas hambaravimikroskoop on stomatoloogiakliinikule täiesti uus asi?

Päris uus ei ole. Varasemalt oli olemas ülikoolile kuuluv mikroskoop, mis maksis küll vähem, kuid pole seetõttu ka uue masinaga võrdväärne. Tal puuduvad erinevad lisavõimalused, mida uus aparaat pakub.

 

Milliseid võimalusi üldse hambaravimikroskoop hammaste ravis pakub?

Üldine põhimõte on selline, et ravida saab seda, mida on näha. Mikroskoobiga aga saab silmale vähemnähtavat suurendada. Kahekordsel suurendamisel tuleb informatsiooni juurde neljakordselt, kolm korda suurendades saame juba 9 korda rohkem infot jne. See konkreetne mikroskoop võimaldab vaadata isegi 20-kordse suurendusega, mis tähendab tohutut infohulga kasvu. Seega, kuna me näeme mikroskoobiga rohkemat, saame me selle abil palju enamat ja efektiivsemalt ravida.

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku täna algav kolimine on mitmes jaos ette võetav ja kaks nädalat kestev protsess, mis lõpeb 4. märtsil. Esimesena kolivad Vallikraavi tänav 10 hoones asuv kirurgilise onkoloogia osakond ja Lunini 6 lastekliiniku majas paiknev hematoloogia osakond.

16.02.2009, Tartu Postimees. „Vähikliinik koondub meditsiinilinnakusse“

 

„Eesti Vähiliidu uues mammograafiabussis hakatakse läbi viima sõeluuringuid koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga,“ märkis Eesti Vähiliidu juhatuse esimees dr Vahur Valvere /…/.

17.02.2009, Terviseleht. „Uue mammograafiabussiga rinnavähi vastu“

 

Mäekülje sees olevasse kiirendikanjonisse sätitaksegi just praegu üles Rootsist saabunud uut kiiritusraviaparaati – 35 miljonit krooni maksnud lineaarkiirendit.

17.02.2009, Tartu Postimees. „Vähikliinik timmib uut lineaarkiirendit“

Juba 127 aastat tagasi avastas saksa teadlane Robert Koch tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosise ning tuberkuloosivastased ravimid on olnud kättesaadavad üle 50 aasta. Kuid tänase päevani on tuberkuloos jäänud üheks teravamaks globaalseks rahvatervishoiu probleemiks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 1/3 kogu maailma täiskasvanud elanikkonnast nakatunud tuberkuloosi ning 5- 10% nakatunutest haigestub tuberkuloosi hilisema elu jooksul. Seniajani on tuberkuloos nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal.

Taasiseseisvumise järel toimus Eestis tuberkuloosi haigestumise sagenemine ning 1998. aastal diagnoositi tuberkuloos 776 patsiendil, haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta oli 56. Alates 2000. aastast on tuberkuloosi haigestumine stabiilselt langenud. Esialgsetel andmetel diagnoositi 2008. aastal tuberkuloos 413 patsiendil ning haigestumuskordaja oli 26,3 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti eripäraks on kõrge multiravimresistentsete tuberkuloosijuhtude arv, rohkem kui 10% meie esmastest haigetest on multiravimresistentse haigusvormiga. On üldiselt teada, et HIV-infektsioon suurendab tuberkuloosi haigestumise tõenäosust nakatumise järgselt 30-100 korda. Seoses HIVinfitseeritute hulga suurenemisega Eestis, on tõusnud ka HIV-positiivsete patsientide hulk, kes on haigestunud tuberkuloosi. Viimastel aastatel on 10% tuberkuloosi haigetest olnud HIV-positiivsed.