Ühel möödunud aasta päikeselisel septembripäeval potsatas kolmanda kursuse arstitudeng Pii Mülleri mailboxi arstitudengite listi kaudu saadetud kiri, milles SA TÜK Lastefond palus häid inimesi appi lastehaiglasse fondi tutvustavat seinalehte tegema. Neiule pakkus asi huvi ning ta otsustas vastata.

Pii vabatahtlik tegevus ei piirdu vaid Lastefondiga. Neiu lööb volontäärina kaasa ka Klubi Tartu Maratoni korraldusmeeskonnas. Foto: Tarmo Haud.

Sellest ajast saati on Pii Müller erinevates Lastefondi ettevõtmistes vabatahtlikuna kaasa löönud ning ühest väikesest projektiplaanist on välja kasvanud pikemaajaline koostöö. Kusjuures kõige iroonilisem on siinjuures see, et seinalehe projekt, millest kõik alguse sai, plaaniks ka jäi. „Kui nüüd ausalt öelda, siis seinalehest pole isegi mitte kavandit, kuid tehtud on seevastu kõike muud ja tunduvalt suuremas mahus, kui ma listikirjale vastates eales ette kujutada oskasin,“ muigab Pii. Ta käib võimalust mööda lastekliinikus lastega mängimas, kogub pisikestele patsientidele mitmesuguste algatuste näol mängimis- ja meisterdamisvahendeid ning aitab fondil organiseerida erinevaid üritusi, mille tulu läheb lastekliinikule vajalike raviaparaatide soetamiseks.

Kuid mis paneb ühe noore tudengineiu hoolimata niigi tihedast päevakavast killukese oma väärtuslikku vaba aega teiste abistamise nimel loovutama? Käib ju Pii tudeerimise kõrvalt ka poole kohaga tööl, praktiseerides omandatud teadmisi anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikus intensiivravipõetajana. Pii ise leiab, et õppimise ja muu tegevuse vahel tuleb leida tasakaal ning vabatahtlikkusega tegelemine on üheks viisiks, kuidas seda teha. „Õppetöö arstiteaduskonnas on piisavalt pingeline ning kuidagi peab ju oma patareisid laadima,“ selgitab ääretult optimistliku ellusuhtumisega tütarlaps.

Möödunud aasta mais liitus spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku õendushoolduse osakonnaga hingehoidja Evi Eedla.

Evi Eedla.

Evi Eedla iseendast:

Õpin Tartu Teoloogia Akadeemias (TTA) hingehoiu erialal. Minu jaoks tähendab kliinikumis hingehoidjaks olemine haiguse käes kannatavale inimesele ja tema lähedastele vaimse toe pakkumist. Kannatusi kohtab selles ametis sageli – surmahirmu, ahastust ja üksildust. Nende teemadega tuleb tegeleda ja aidata patsiendil saavutada hingeline ja emotsionaalne tasakaal. Lisaks psühholoogilisele ja sotsiaalsele mõõtmele tegeleb hingehoidja teoloogina ka religioosse mõõtmega.

ISI Web of Science`i ja Eesti Teadusinfosüsteemi andmetel on Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja prof Jaan Eha aastail 1999-2009 üks kahekümnest Eesti tsiteerituimast teadlasest.

Eesti populaarteadusliku ajakirja Tarkade Klubi märtsi numbris avaldatud tabelis asus prof Jaan Eha 11 artikli ja 786 tsiteeringuga 17. kohal.

 

Kliinikumi Leht

20. veebruaril tunnustas Tartu Ülikool oma tublimaid töötajaid aumärkide jagamisega.

Silmapaistvate töösaavutuste eest pälvisid ülikooli aumärgi teiste seas ka lastehaiguste dotsent ning Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria osakonna vanemarst-õppejõud Heli Grünberg, reumatoloogia dotsent ja kliinikumi sisekliiniku reumatoloogiasisehaiguste osakonna vanemarst-õppejõud Riina Kallikorm ning kirurgiliste haiguste vanemassistent ja kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna vanemarst-õppejõud Toomas Väli.

 

Kliinikumi Leht

Foto: Pille-Riin Pregel.3. märtsil toimus lastekliiniku auditooriumis viieaastase vaheaja järel taas kliiniku arstide teadustöid käsitlev konverents, millega taaselustati 1998. aastal prof.emer. Tiina Talviku poolt algatatud traditsioon.

Ürituse korraldaja, lastekliiniku arst-õppejõud dr Chris Pruunsilla sõnul tutvustati teaduskonverentsil kliiniku arstidest, residentidest ja üliõpilastest ning kliinikumi juhatuse esindajatest koosnevale auditooriumile möödunud aastal lastekliiniku arstide poolt rahvusvahelistel konverentsidel esitatud suulisi ja posterettekandeid. „2008. aastal esinesid lastekliiniku arstid rahvusvaheliselt 14 teadustööga, millest seitse tulid ka konverentsil ettekandmisele,“ rääkis dr Pruunsild.

Foto: Pille-Riin Pregel

Laupäeval, 21. märtsil kell 10.00 leiab Turu Spordihoones aset arstiteaduskonna traditsiooniline korvpalliturniir, kus osalevad parimad pallivõlurid nii arstide kui tudengite seast. Tule osale sinagi!

Täpsem info: www.eays.ee

 

Kes on juubilar ja kes õnnitleja?

Vastus saata hiljemalt 10. märtsiks aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus koju.

Jaanuarikuu Kliinikumi Lehes küsisime, kes on pildil vasakult teine ja milline oli tema tollane ametikoht? Õige vastus on närvikliiniku neurokirurgia osakonna arst-konsultant dr Väino Sinisalu, kes oli sellal ÜMPI juhataja ja neuroloogia osakonna arst.

Seekord vastas õigesti (nii isiku kui ameti) vaid radioloog Tiiu Pikk. Palju õnne!

 

Kommentaar:

Pilt on üles võetud 1977. aastal igakevadisel Maarjamõisa ballil, kus esines tol ajal väga populaarne bänd „Apelsin“. Eeldan, et mina võisin olla üks peo koordineerijaid. Minu kõrval on pildil veel kaks tähtsat tegelast: mikrofoni taga tollane peaarst Laur Karu ning minust vasakul selleaegne arstiteaduskonna dekaan Lembit Allikmets. Ise olin ma tookord ametis ÜMPI juhatajana ning närvikliinikus neurokirurgina.

 

Dr Väino Sinisalu.

Dr Väino Sinisalu
närvikliiniku neurokirurgia osakonna arstkonsultant

 

Foto: Jaak Nilson.

12. jaanuaril naistekliiniku uutes ruumides aset leidnud meeleolukal autasustamisüritusel andis internetiportaali www.arst.ee toimetaja Eero Merilind naistekliiniku direktorile dr Ehrenbergile aasta arsti tiitli puhul pidulikult üle klaasikunstnik Ivo Lille klaasskulptuuri.

Dr Aivar Ehrenbergi kolleegid aga esitasid päevakangelase auks helilooja Friedrich Saebelmanni loodud viisi ja dr Pille Soplepmanni koostatud sõnadega laulu „Kaunimad laulud“.

Kliinikumi spordipäev 2005. Foto: Jaak Nilson.14. märtsil kell 11.00-15.00 toimub A Le Coqi Spordimajas heategevuslik tervisepäev „Energiasüst 2009“, kus treeninguid juhendab Eesti aeroobikatreenerite eliit. Üritusel tutvustatakse erinevaid treeningstiile alustades rahulikust joogast ning lõpetades tantsulise bailatinoga.

Tervisepäevale on oodatud igas vanuses spordisõbrad: tegemist jätkub nii vanematele inimestele – judosaalides, kus toimuvad eelkõige keha ja vaimu tasakaalule suunatud treeningud kui ka noorematele harrastajatele – pallisaalides, kus saab proovida erinevaid tantsulisi ja jõu arendamisele suunatud stiile.

Lisaks on kohal Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmed, kes jagavad nõuandeid tervisliku toitumise ja liikumise kohta ning mõõdavad keha rasvasisaldust.

eHL – valikuvabadus või lisakohustus?

Dr Ando Vaher.

Iga uus vorm tekitab alguses pisut segadust, nii ka üleminek paberkaantelt virtuaalsesse keskkonda. On üsna tavapärane kõigele uuele ja harjumatule negatiivselt reageerida.

Loomulikult on uute asjade rakendamisel häiritud meie tavapärane töörutiin, mis omakorda tekitab tunde justkui me oleksime kohustatud tegema midagi tavapärasele lisaks. Aega kulub rohkem, vaat` et tuleb isegi mingeid uusi oskusi juurde õppida. Loomulikult on kõiges selles halvas, mis digitaliseerimise uuendustega kaasneb, süüdi halb arvuti, veel halvem digitaalne töökeskkond ja lõppkokkuvõttes kõik need IT arendajad, kes eHL-iga seotud on.

Kuid kas ei ole õigem otsida vastust iseenesest, oma suhtumisest uuendustesse? eHL on meie kõigi uus töökeskkond ning mida rutem see omaks võtta, ära õppida ja harjuda, seda vähem halle karvu, seda vähem frustratsiooni ja liigset ajakulu.

Ehkki arstiõppe pikkuseks on kuus akadeemilist aastat, mis esmakursuslasele tundub kohutavalt pikk aeg, tuleb umbes kolmanda-neljanda õppeaasta vältel nentida tõsiasja, et pigem on see üks suur sissejuhatus järgnevaks erialaseks valikuks.

Sestap küsitakse arstitudengi käest üsna tihti – millal sinust see „päris arst“ saab ja millisel erialal? Küllap paljud vastavad kohmetult, et nad veel mõtlevad ja vaatavad ning vaid mõned üksikud teavad seda nende jaoks ainuõiget eriala.

Kuidas leida päris õiget ja päris oma eriala? Sellele küsimusele vastavad igal aastal mitmed meditsiinitudengid ning mitte ainult siin Eestis, vaid kogu maailmas. Valikuraskuste tunnistuseks on ehk mitmed raamatumõõtu väljaanded, mille üheks näiteks on „The Ultimate Guide to Choosing a Medical Specialty“ (Brian Freeman). Selles tutvustatakse erinevaid residentuuriprogramme ning erinevaid asjaolusid, mida peaks valiku tegemisel arvesse võtma. Nendeks kriteeriumiteks on eriala sobivus inimese elustiili ja isiksusega, eriala maine, palganumber, residentuuri läbimiseks kuluv aeg, töötundide jaotus, otsustamisvõime kiirus, karjäärivõimalused ning palju muud.

Pisipatsient hapnikukontsentraatoriga. Foto: autori erakogu.

Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismipoolset hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Püsiv raske hingamispuudulikkus on haigetele väga kurnav. Haigusseisundi järk-järguline progresseerumine ja kannatused, mida krooniline hüpokseemia põhjustab võivad muuta haiged psüühiliselt labiilseteks. Abitus igapäevaste toimingute tegemisel ja liikumispiirang, mis on tingitud madalast füüsilisest sooritusvõimest, seab sellised patsiendid hooldatavate rolli. Selle mittemõistmine on aeg-ajalt tekitanud arusaamatusi sotsiaalhoolekandes, tervishoiusüsteemis ja ka kaasinimestes.

Patsientide elukvaliteedi ja elulemuse parandamise tulemuslik võte on pikaajaline hapnikravi, millega vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Koduse hapnikravi eesmärk on aeglustada kroonilisest hingamispuudulikkusest tingitud haigusseisundi progresseerumist. Kõige paremad on olnud tulemused kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest põhjustatud kroonilise hüpokseemia ravis, kus pikaajalise hapnikraviga on saavutatud haigete keskmise eluea pikenemine (6-7 a) koos elukvaliteedi tõusuga. Samaaegselt väheneb hospitaliseerimiste sagedus ja sellega hoitakse kokku tervishoiu kulutusi.

Võistkond Vaimsed Kehad. Foto: autori erakogu.

Kui paljud meist andsid uusaastaööl endale lubaduse hakata regulaarselt trennis käima, viis kilo alla võtta või hakata lihtsalt tervislikumalt toituma? Õdede liit on otsustanud tervisekäitumise edendamiseks oma liikmeskonnale abikäe ulatada, et tervishoiutöötajatena oskaksime ja suudaksime ka ise paremini oma tervist hoida ja teistele eeskujuks olla. 2009 on Eesti Õdede Liidus terviseaasta, mille moto on “Õde – liigutav eeskuju”.

Õdedel on esmatasandi tervishoiuteenuseid osutades oluline roll patsientide tervisekäitumise mõjutamisel. Paraku ei erine õed oma tervisekäitumiselt olulisel määral ülejäänud elanikkonnast. Õdede liit on otsustanud 2009. aastal suunata põhitähelepanu õdede tervisekäitumise edendamiseks, sest valikute tegemiseks ja eeskuju andmiseks peame ise tundma tervisliku eluviisi põhialuseid ja erinevaid võimalusi.

Reedel Hollandi tehasest teele asunud magnetresonantstomograaf saabus eile konteinerautoga kliinikumi uute hoonete kõrvale, kust see kraananoka otsas sujuvalt maha tõsteti ning seejärel läbi majaseina sisse lükati.

27.01.2009, Tartu Postimees. „Kliinikum avas tomograafi tulekuks maja seina“

 

Erakorralise meditsiini osakond tegeleb kõigi erakorraliste juhtumitega. Nii kiirabiga osakonda toodutega, saatekirjaga patsientidega kui ilma saatekirjata patsientide ehk isepöördujatega. Viimaste hulka käivad ka esmase traumaga patsiendid.

 

28.01.2009, Tartu Postimees. „Muutuv, kaootiline keskkond, kus aidatakse hädalisi ööpäev läbi“

Majandussurutise tõttu loobus TÜ Kliinikum tulevaste emade seas populaarsete ultrahelipiltide väljatrükkimisest.

30.01.2009, Meditsiiniuudised. „Kokkuhoid tõmbas kriipsu beebi esimesele pildile“

Foto: Pille-Riin Pregel.

Radioloogiateenistuse kolimisest tulenevate ümberkorralduste tõttu saab radioloogiaosakonnaga nüüdsest kontakti alljärgnevatel telefoninumbritel:

• Registratuur, sekretärid 7318377, 7318376, 7318374 (peale plaanilist tööd suunatakse valveõe telefonile)

• Mammograafiale registreerimine 7319411 (kell 8.00-17.00)

• Valveradioloog (EMO – KT, UH-i ja Rö vastamine) 7318371, 53318371

• Valveõde (EMO - KT ja erakorralised KT-uuringud – 24h) 7318 369

• Röntgeniõde EMO-s 7318197, 53318197

• Mammograafia (õde/arst) 7319412

• UH kabinet 3 7319413

• UH kabinet 4 7318559

• UH kabinet 5 7318560

• Röntgen (osakonnas) 7318378

• Kopsuradioloog 7318565

• Traumaradioloog 7318567

• Kompuutertomograafia arstide tuba 7318564

• Magnettomograafia (õde/ arst) 7318368

• Kompuutertomograafia õde osakonnas tööpäevadel (plaaniline töö) 7318566

 

Kliinikumi Leht

Detsembri lõpus kolisid vastvalminud uude korpusesse teiste seas ka erakorralise meditsiini osakond (EMO) ja traumapunkt. Kliinikumi Leht palus kaasnenud ümberkorralduste teemal mõtteid avaldada anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku direktoril dr Ago Kõrgveel.

EMO koridor. Foto: Pille-Riin Pregel.

Kuidas on EMO uues kohas sisse elanud?

Tegelikult ei saa seda protsessi veel lõppenuks pidada, pigem on tegemist alles algusega. Kuid siiamaani on küll kõik kenasti laabunud. Mingisuguseid tõsiseid konflikte ei ole toimunud ning väiksemaid probleeme oleme hommikustel konverentsidel ikka koos arutanud. Ausalt öeldes olen ma asjade käiguga täiesti rahul. Ütleks, et me oleme suutnud nii ambulatoorse trauma kui kogu oma erakorralise meditsiini saalide töö enam-vähem normaalselt käima panna.

21. novembril kaitsesin neuroteaduste erialal filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja “Sugu ja keskkondlikud tegurid määravad CCK2 retseptorite puudulikkusega hiirte käitumusliku fenotüübi: soovitused käitumuslikeks uuringuteks transgeensetel hiireliinidel”. Tööd juhendas prof Eero Vasar Tartu Ülikooli füsioloogia instituudist ning oponeeris dots Atso Raasmaja Helsingi Ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia osakonnast.

Vaatamata katsetingimuste standardiseerimisele annavad käitumuslikud uurimused sageli vastukäivaid tulemusi. Vastuolulisi leide on avaldatud ka koletsüstokiniini CCK2 retseptorite geneetilise puudulikkusega hiirte kohta. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada nende vastuolude võimalikke põhjuseid, uurides katseloomade soo ja katse-eelsete keskkondlike tegurite mõju käitumusliku fenotüübi väljendumisele.

Alanud aastal, kui kolimine on muutunud kliinikumis erakordselt populaarseks, on teistest eeskuju võttes uue kodu leidnud ka juhtimissüsteemi dokumendid.

Veebruari algusest asuvad kliinikumi töökorralduslikud dokumendid intranetis, oodates seal aktiivset kasutamist. Kliinikumi intraneti päises asuv viit „Juhtimissüsteemi dokumendid“, juhatab registri avalehele. Registri varasemasse asukohta Outlook Publik Folderis jääb täiendav info asukohamuutusest ning viide uuele aadressile intranetis.

Lisaks uuele kodule on register saanud ka uue vormi, mis peaks hõlbustama vajaminevate dokumentide varasemast lihtsamat ja kiiremat leidmist. Dokumente on võimalik otsida pealkirja, tähise ja sisu järgi, millest viimane võimaldab täistekstiotsingut. Dokumente saab sorteerida erinevate metaandmete alusel nagu tähis, pealkiri, liik või filtreerida kategooriate, näiteks töösuhted, ravijuhised, majandus- ja haldustegevus kaupa. Dokumenti on võimalik avada otse nimekirjalehelt, klõpsates dokumendi ikoonile. Dokumendi pealkiri avab dokumenti kirjeldava lehekülje ning otsetee seotud dokumentidele.

Patoloogiateenistuses on toimunud pikaaegse staažiga töötajate tunnustamine kaootiliselt. Vajadusest neid põhimõtteid muuta, oleme seisukohal, et pikaaegse töökogemusega töötajate tunnustamine iseloomustab asutuse suhtumist oma töötajatesse: see näitab asutuse väärtushinnanguid, tagab töötaja laiema tuntuse ja võimaldab töötajal tunda ennast väärtustatuna. Algatasime töötajate tunnustamise Kliinikumi Lehe kaudu, millele lisandub kord aastas teenistusesisene avalik tunnustus koos lisaväärtustega.

Peame avaliku tunnustamise peamiseks eesmärgiks eelkõige töötajate väärtustamist, mis tõstab esile töötaja kui töötegija. Soovime läbi individuaalse tunnustamise tõsta esile pikaajalise töökogemusega töötajaid ja seada neid eeskujuks, kuna peame tööstaaži pikkust üheks lojaalsuse näitajaks.