Vabatahtlikud arstitudengid, kes iga nädal lastehaiglas lastega mängimas käivad, on korduvalt pidanud tõdema, et mängutubade sisustus on üsna mannetu - vähe on mängimisvahendeid.

Seetõttu sai otsustatud lastehaiglat jõulude puhul isemeisterdatud lauamängudega üllatada. Siinkohal tuli appi paberifirma MAP Eesti, kes meid hulga paberiga varustas. Sai tehtud nii traditsioonilisi mänge nagu "Reis ümber maailma" kui ka vabaloomingut. Loodetavasti on lastel nüüd haiglasviibimine natukenegi vaheldusrikkam. Meil oli igatahes kooliaskelduste kõrvalt neid fantastiline meisterdada.

Siinkohal tuletan meelde, et lastehaigla väikestele patsientidele saab alati kingitusi teha nii mänguasjade kui ka raamatute näol.

Suur tänu kõigile meisterdajatele!


Pii Müller
SA TÜK Lastefondi vabatahtlik

Alates detsembrikuust on Kliinikumi Lehte võimalik lugeda ka internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/kliinikum/.

Lehe internetiversioonis hakkavad ilmuma kõik paberkandjal avaldatud lood ning lisaks artiklite täispikad variandid, mis ruumi piiratuse tõttu paberlehte ei ole mahtunud.

Juba tänasel päeval näitavad loetavuse andmed, et internetileht on kogunud üsna palju lugejaid. Võib ära märkida, et detsembri Kliinikumi Lehe Casa Nova erinumbri kõige loetumaks artikliks internetiversioonis oli dr Silver Sarapuu kommentaar (99 külastust).

 

Kliinikumi Leht

aasta_tegu

Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Postimees eestvedamisel valiti Tartu aasta teoks 2008 ülekaalukalt kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku uue ravikompleksi rajamine.

Juba 11. korda valitava aasta teo väljaselgitamisel osalesid kõik inimesed, kes täitsid Tartu linna kodulehel, Postimehe kodulehel ja ajalehtedes ilmunud talonge. Kokku anti Tartu aasta teo kandidaatidele 6001 häält.


Kliinikumi Leht

 

Novembris täitus 50 aastat Eesti esimese intensiivravi osakonna, tolleaegse hingamiskeskuse ja tänase neuroanestesioloogia osakonna loomisest. Sellega sai Eestis alguse nii intensiivravi kui ka kliiniline toksikoloogia.

Hingamiskeskuse väljasõidubrigaad ehk Sanavio lennuk JAK-12 ja sanitaarauto ZIM. Foto: neuroanestesioloogia osakonna erakogu.

Ajaloost

Närvikliiniku juurde moodustati hingamiskeskuse näol iseseisev struktuuriüksus hingamishalvatustega haigete jaoks 1958. aastal seoses Eestis puhkenud suure lastehalvatustõve epideemiaga. Osakonna rajamise initsiaatoriks oli prof Ernst Raudam, tööle asusid dr Arvo Tikk ja dr Ants Veldi koos oma tollaste õpilastega.

Esialgu tuli vastloodud üksusel hakkama saada üsna kesistes tingimustes, mis andis tunda ka arstiabi tulemuslikkuses. Epideemia alguses oli hingamiskeskusel respiratoorseks abiks kasutada ainult üks kehvavõitu respiraator ja narkoosiaparaat.

Kiiresti saadi juurde kaasaegseid hingamisaparaate ja hiljem veel teisigi seadmeid. Uurimis- ning jälgimismeetodite täiustamise tulemusena on keskuse tegevus muutunud üha efektiivsemaks. Veelgi parandas närvihaigetele intensiivravi osutamist kompuutertomograafia töölerakendamine ja Hellige monitoride kasutuselevõtmine 80-ndatel aastatel. Aja jooksul lisandusid veelgi täiuslikumad monitorid ja juurutati pulssoksümeetria, mis kõik on taganud haigete kõrgtasemelise ravi osakonnas.

2009. aasta algus märgib sisekliiniku nefroloogia osakonna juhataja dr Eino Sinimäe jaoks kahte olulist verstaposti - 2. jaanuaril tähistab arst-õppejõud oma 60. juubelit ning 1. veebruaril täitub 30 aastat tööleasumisest Maarjamõisa haiglasse. Kliinikumi Leht palus dr Sinimäel jagada muljeid arsti ametini jõudmise ja oma tulevikuvisioonide kohta.

Dr Eino Sinimäe. Foto: Jaak Nilson.

Miks te otsustasite arstiks õppida?

Oi, kes seda teab. See otsus tuli kuskil põhikooli lõpus, kaheksandas klassis. Miskipärast. Mul oli koolis üks hea sõber, kes tahtis saada lenduriks. Ja sai! Tipplenduriks. Ja tema teadis ka juba siis, et tahab saada lenduriks ja mina ütlesin, et mulle miskipärast tundub, et ma tahan saada arstiks. Ja nii lihtsalt läks! Oli niisugune mõte, mis osutus päris huvitavaks.

3. detsembril tähistas oma 70. juubelit kauaaegne silmakliiniku juhataja dots Aleksei Panov.

Dotsent Aleksei Panov. Foto: Kristina Pai erakogu.

Dots Aleksei Panov sündis 1938. aastal Tallinnas. 1964. aastal lõpetas ta arstiteaduskonna ravi erialal, 1988. aastast on tal meditsiinikandidaadi kraad. Aastatel 1989-1999 oli dots Panov Tartu Ülikooli silmakliiniku juhataja ning 1975-1991 TRÜ nägemise tervishoiu harulaboratooriumi juhataja.

1988. aastal kaitses dots Aleksei Panov Moskvas dissertatsiooni, mille teemaks oli "Mittemagneetsete võõrkehade eemaldamine silma raskesti juurdepääsetavatest osadest". Tema peamisteks tegevusvaldkondadeks olidki silmavigastuste diagnostika, profülaktika ja ravi, Eesti nägemisinvaliidide arvelevõtmine ning oftalmoloogia ajalugu Tartus ja Eestis. Ta on avaldanud üle saja publikatsiooni ning osalenud paljude õppematerjalide koostamisel.

Paralleelselt teadusliku ja administratiivse tegevusega on dots Panov olnud kogu oma arstliku karjääri vältel ka kliiniliselt tegev.

Dots Aleksei Panov on Rahvusvahelise Pimeduse Vastu Võitlemise Ühingu liige.

Hea meele ja uhkustundega vahendame teile hea kolleegi mõtteid vastustena mõnele lihtsale küsimusele.

Möödunud aasta septembris asus Tartu Ülikooli stomatoloogia kliiniku lastestomatoloogia osakonna vanemõena tööle Irina Sapatšuk.

Irina Sapatšuk.

Irina Sapatšuk iseendast:

1993. aastal lõpetasin Tartu Meditsiinikooli velskri erialal. Õppimise kõrvalt töötasin kopsukliiniku intensiivravi osakonnas, alguses sanitarina, hiljem õena. 1998. aastal asusin pereõena tööle Nõlvaku perearstikeskusesse. Töö oli parasjagu pingeline ning võimaldas eelnevatest kogemustest õpitut rakendada. Samaaegselt omandasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rakendusliku kõrghariduse õenduse erialal.

 

40 aastat - kas seda on vähe või palju? Oleneb, millised 40 aastat.

40 aastaga jõuab palju vett merre voolata, lapsest saada tubli inimene, väikesest taimest kasvada suur puu, olenemata sajandist. 20.-21. sajandi meditsiinis on selle ajaga arenenud välja mitmeid erialasid.

Käesoleva aasta 27. novembril tähistas Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing 40 aasta möödumist esimesest neerusiirdamisest Eestis. 20. detsembril 1968 siirdasid prof Artur Linkberg, prof Kaljo Põder, dots Harri Tihane ja prof Endel Tünder Eestis esimest korda doonorneeru. Kuna esimene siirdamine viis edasi üha uute ja uute katsetusteni, mis omakorda lõi aluse transplantatsioonivaldkonna arengule, tähistati aastapäeva Tartus kaunis Athena keskuses piduliku konverentsiga „40 aastat neerusiirdamist Eestis" .

Foto: Ove Maidla.

Nüüd on siis see, mille jaoks sai mõtteid mõlgutama hakatud juba eelmine kevad ja mille tõttu sügise kätte jõudes aeg pideva askeldamise tähe all möödus, viimaks seljataga - selle õppeaasta esmakursslased on Rebasteks ristitud!

Jutt siis pikkade traditsioonidega ja laia üritusteringi hõlmavast arstiteaduskonna rebasteristimispidustustest, mis sellel aastal algasid oktoobri viimastel päevadel Rebastenädalaga ja päädusid meeldejääva Rebastepeoga 4. novembril klubis Tallinn.

Buršid teadsid täpselt, mida ühel verivärskel Rebasehakatisel siin uues, peadpööritavas ja ülipõnevas akadeemilises õhkkonnas tarvis läheb ning sellepärast oli Rebastenädal kenasti sisustatud.

Eesti Vabariigis on iseseisvad õendusabiteenused (sotsiaalministri määrus 10.01.2002 nr 11) käivitunud edukalt eelkõige esmatasandi tervishoius: koolitervishoius ning kodu- ja pereõenduses. Ka kliinikumis osutavad õed erinevates kliinikutes iseseisvat õendusabiteenust, mida tuleks eesmärgistatult edasi arendada.

Sisuliseks probleemiks on segadus terminites nagu õendushooldus, hooldusravi ning õendusabi, sest raske on aru saada, kes ja millisel määral osutab teenust. Selguse toomiseks ja vastava määruse vastavusse viimiseks elust enesest tuleneva vajadusega, s.o inim- ja rahalise ressursi otstarbekaks kasutamiseks kutsuti sotsiaalministeeriumi ettepanekul ja Eesti Õdede Liidu poolt ellu töörühm, kuhu kliinikumist kuuluvad Anu Laul ja Tatjana Oolo.

Töörühma ülesanne on määratleda iseseisvate õendusabiteenuste loetelu: millist teenust pakuvad õed oma pädevuse piires, millist arsti korraldusel ja millist hooldustöötajad. Määruse jõustumisega astutakse pikk samm patsientidele tagatava kvaliteetse iseseisva õendusabiteenuse suunas.

28. novembril toimus Ida-Tallinna keskhaiglas Eesti Operatsiooniõdede Ühingu (EOpÕÜ) üldkoosolek.

Koosoleku põhiteemadeks olid Euroopa Operatsiooniõdede Assotsiatsiooni (EORNA) liikmeks astumine, põhikirja muutmine, vana juhatuse viimase nelja aasta aruanne ning uue juhatuse valimine. Uude viieliikmelisse juhatusse kuuluvad meie kliinikumist operatsiooniteenistuse ülemõde Tiiu Koemets ja operatsiooniõed Catline Võrk ning Velli Roots.

Ürituse raames oli võimalik tutvuda ka erinevate firmade uuemate toodetega ning toimusid ettekanded külalislektorite poolt. A. Tammemäe rääkis erinevatest meetoditest meditsiinitarvikute steriliseerimisel ning dr K. Nõukas venotromboosi tekkepõhjustest ja ravivõimalustest.

Kliinikumi operatsiooniteenistuse operatsiooniõed soovivad tänada ortopeedia- ja uroloogiaosakonda, kes suutsid oma lõikuseplaane tehes toimunud üritust arvesse võtta.


Catline Võrk
operatsiooniteenistuse operatsiooniõde

eHL-is on olemas AO diagnooside klassifikaator (pikkade toruluude murdude klassifikaator [Arbeitsgemeinschaft für Ostheosynthesefragen]) koos ümbritsevate pehmete kudede vigastuse loendiga.

Vastavatele RHK10 S- ja M-grupi diagnoosidele on võimalik hierarhilisest loendist määrata konkreetset murdu iseloomustav AO diagnoos ja rippmenüüst valida naha, lihaste, närvide vigastuse ulatuse: IC - skin lesion (closed fractures); IO - skin lesion (open fractures); MT - Muscule/tendon injury; NV - Neurovascular injury. Lühendite tähendused on nähtavad kuva alaosas olevas legendis.

Proovinõud ootavad analüsaatorisse asetamist. Vöötkoodi kleeps peab olema kleebitud võimalikult otse, et analüsaatori vöötkoodilugeja selle korrektselt välja loeks. Foto: autori erakogu.

Alates 17. detsembrist 2008 on rakenduses eHL vöötkoodide trükkimiseks kasutusel 2 nuppu. Kasutajate soovidele vastu tulles muudeti vöötkoodi kleepse mõõtmetelt suuremaks ning kergemini loetavateks. Uued vöötkoodi kleepsud on mõõtmetega 48,5 x 25,4 mm.

Kuna vanu kleepsulehti on osakondadesse varutud veel piisavalt, siis säilitati võimalus trükkida vöötkoode ka vanades mõõtmetes kleepsule (38,1 x 21,2 mm).

Mõlemas formaadis kleepsudel on patsiendi nimi kuvatud trükitähtedega ning isikukoodi järele on lisatud on ka patsiendi vanus.

Analüüsi-marketingiteenistus
Finantsteenistus
Klienditeeninduse teenistus
Toitlustusteenistus
Androloogiakeskus
Hematoloogia-onkoloogia kliinik (v.a kirurgilise onkoloogia endoskoopia)
Lastekliinik
Nahahaiguste kliinik (v.a. nahahaiguste päevastatsionaar)
Naistekliinik (v.a. günekoloogia päevastatsionaar, sünnituseelne päevastatsionaar)
Närvikliinik (v.a. neurokirurgia päevastatsionaar, füsioteraapia kabinet, neurofüsioloogia uuringud)
Psühhiaatriakliinik (v.a. söömishäirete ravi keskuse päevastatsionaar)
Sisekliinik (v.a. dialüüsi päevastatsionaarid Tartus ja Valgas, päevastatsionaarid)
Traumatoloogia-ortopeedia kliinik (v.a. füsioteraapia, traumapunkt, kudede pank ja päevastatsionaarid)
Anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku järgmised osakonnad:
• Lasteintensiivravi
• Onkoanestesioloogia
Kopsukliiniku järgmised osakonnad:
• Kopsutuberkuloosi statsionaar

Kes on pildil vasakult teine ja milline oli tema tollane ametikoht?

Vihje: antud isik töötab kliinikumis praegugi.


Vastus saata hiljemalt 15. detsembriks aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus koju.

Novembrikuu Kliinikumi Lehes küsisime, kes laulab pildil mikrofoniga. Õige vastus on tollane verejaama juhataja dr Helin Eelsalu.

Õigesti vastanute seast tõmbas fortuuna välja haigekassa Tartu osakonna usaldusarsti Maia Schmidti nime. Palju õnne!

 

Kommentaar:

See pool inimest ansambli ees olen tõesti mina.Ülesvõte võis olla haiglatöötajate üks aastalõpuüritustest möödunud sajandi 70. aastate lõpust või 80. aastate algusest haigla kohvikus. Ansambel, kelle saatel arstide ansambel laulis võis olla ehk tolleaegne TÜ majandusteaduskonna üliõpilastest koosnev.

 

Dr Helin Eelsalu
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud

Peale uue maja pidulikku avamist 5. detsembril ning enne esimeste uusasukate sissekolimist detsembri keskel oli kõigil kliinikumi töötajatel võimalus mitme päeva jooksul toimunud ekskursioonide käigus uue majaga tutvuda. Kliinikumi Leht uuris teiste hulgas ringkäike korraldanud ülemõelt Tiina Freimannilt, mida tema (esindades ka teisi ekskursioonide läbiviijaid) korraldatust arvab.

Foto: Pille-Riin Pregel.

Kas sellised ekskursioonid töötajatele olid vajalikud? Mida nad juurde andsid?

Tagasiside põhjal võib öelda, et olid küll vajalikud. Igaüks, kes ennast uue majaga kuidagi seotuna tunneb, tahab ju teada, kus miski asub ja kuidas asjad on korraldatud. Ringkäigud andsid huvilistele võimaluse näha osakondade paiknemist ja siseneda ruumidesse, kuhu paljudel on edaspidi raske või koguni võimatu pääseda.

Küllap igaüks märkas, et uue maja ehitamisel on silmas peetud nii patsientide kui ka personali turvalisust ja mugavust. Palatid on enamasti kahekohalised ja varustatud hügieeniruumiga. Öisel ajal saab palatisse sisenemisel kasutada ereda laevalguse asemel mahedat põrandavalgustust. Paljude ruumide uksed avanevad andurite abil ning operatsioonitubade uksi saab avada koguni jalapuudutusega. Operatsioonitubadesse siseneb edaspidi üksnes lõikuspersonal, kuna üliõpilased saavad lõikuse käiku jälgida õpperuumist. Operatsioonibloki päevajuht, kes vastutab lõikuste plaanipärase toimumise eest, saab ruumist lahkumata ülevaate kõigis lõikustubades toimuvast. Uut ja huvitavat oli kuulajate jaoks muudki.

Detsembri kolmas nädal (15. - 21. dets) möödus naistekliiniku personali jaoks asiselt. Nimelt tuli vanast Lossi tänava asupaigast ümber kolida uutesse ruumidesse Maarjamõisas.

15. detsembril võis naistekliinikus näha ebatavalist kolimissaginat ja palju pakitud kraami. Foto: Pille-Riin Pregel.

Esmaspäeval, 15. detsembril sahmisid Lossi tänava hoones töömehed ja maja välisukse ees vahetus üks kolimisauto teisega. Kõikjal oli näha kastidesse pakitud asju ja muud kolimisvalmidusse seatud inventari.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskusel on plaanis 2009. aastal korraldada ligi 200 koolitust. Lisaks auditoorsetele ja praktilistele kursustele pakume kaugkoolitusena ka internetipõhiseid e-kursuseid ja videoloenguid.

2008. aasta täienduskonverents. Foto: Andres Tennus.

Kursused hõlmavad nii kliinilist meditsiini kui ka prekliiniliste erialadega seotud teemasid, nagu farmakoloogia, patoloogia, immunoloogia ja laborimeditsiin. Tulemas on ka kursuseid uutelt erialadelt - unemeditsiin, androloogia ja geriaatria. Omaette väärtuseks on mitmete erialadega seotud interdistsiplinaarsed kursused - meditsiinieetika, taastusravi, psühholoogia jt.

Praktiliste kursustega jätkame stomatoloogias (hands-on kursused mudelitel) ja anestesioloogias („Raske hingamistee"; „Ultraheli anestesioloogias") ning jätkuvalt toimuvad koolitused perearstidele Tõstamaa Perearstikeskuses. Praktilist osa sisaldavad ka Tallinnas alanud perearstide poole-aastased seeriakursused väikekirurgiast ja günekoloogiast. Arvukalt kursuseid, lisaks Tartu kursustele, pakume ka Tallinnas, kus saame haiglate kõrval kasutada loengupaigana TÜ Tallinna esindust Teatri väljakul. Hea on koostöö maakonnahaiglatega, mille tulemuseks on väljasõidukursused Narvas, Kohtla-Järvel, Pärnus, Kuressaares, Valgas ja Viljandis.

Dr Ken Lindsay. Foto: Andres Tennus.

5. detsembril toimus järjekordne närvikliiniku ja Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi talveseminar.

Seminaril pidas dr Ken Lindsay Glasgowst Ludvig Puusepa nimelise loengu teemal „Neurosurgical training: challenges and threats". Ettekannetega esinesid ka prof Jüri Allik Tartu Ülikoolist („Does personality have consequences?") ja prof Arimantas Tamasauskas Kaunase Meditsiiniülikoolist („Decision making in carniopharyngioma surgery").

10. Ludvig Puusepa nimelise loengu pidamise järgselt tunnustati dr Ken Lindsayt Ludvig Puusepa medaliga ja tema vastuvõtmisega seltsi auliikmeks.


Kliinikumi Leht