„Kui inimene jõuab pärast nende [insuldi – toim] tunnuste tekkimist kiiresti haiglasse, on vastunäidustuste puudumisel võimalik trombolüüsiga verevool peaajus taastada ning sellega haiguse prognoosi oluliselt parandada. Tänu trombolüüsile on tekkinud võimalus, et neuroloogilised sümptomid taanduvad täielikult. Üle maailma on probleemiks see, et sageli ei tunne inimesed insuldi sümptomeid ära ja haiglasse jõutakse alles siis, kui trombolüüs ei ole enam lubatud," ütles Tartu ülikooli närvikliiniku insultoloog Janika Kõrv. 26.09.2011, Eesti Päevaleht „Insult vajab ülikiiret reageerimist"

 

„Võib olla nii, et nädalavahetuse jooksul pole ühtegi kainet inimest traumapunktis, kõigil on veel sõbrad ka kaasas ja pidu läheb osakonnas edasi," ütles kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja dr Kuido Nõmm. Lisaks noortele purjutajatele kipuvad doktori sõnul vägivallatsema ka psüühiliste haigustega patsiendid ning dementsed vanainimesed, kellel võib olla kujuteldamatult palju jõudu. 06.10.2011, Tartu Ekspress „Vägivaldsed patsiendid kimbutavad kliinikumi"

 

Tohvre [psühhiaatriakliiniku ülemõde – toim] sõnul ei ole noorukite psühhiaatriline abi Eestis sugugi ühtlaselt kättesaadav, Tartusse tuuakse patsiente mujaltki. «Selles vanuses psüühika- ja käitumishäiretega noored on keeruline patsientuur, kes vajab neile kohaseid ruume, väljaõppinud personali ja suurt tähelepanu,» selgitas ta. 11.10.2011, Tartu Postimees „Tartu psühhiaatriakliinik laiendab lasteosakonda"

 

Doktor Rips (37), Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku arst-õppejõud, lubas mul terve nädala jälgida iga oma sammu. Et Arteri lugejad võiksid ise veenduda, mis Eesti meditsiinis tegelikult toimub: miks on ravijärjekorrad kohutavalt pikad ja kas arstide pahameel töökoorma üle, mis paljusid välismaale ajab, on põhjendatud. 15.10.2011, Postimees „Reportaaž haiglast: kurnav nädal traumaarsti kitlis"

 

„Näiteks käis meil hiljuti sünnitamas ka üks abielupaar Moskvast. Info liigub ja huvi meie vastu üha kasvab," kinnitas Kirss. Tema sõnul kurdavad enamjaolt Pihkva oblastist saabuvad venelannad sealse haigla taseme üle. „Nii meditsiinilise kvaliteedi kui ka tingimuste üle kurdetakse," märkis Kirss. „Nad ei usalda kohalikku meditsiini, mis küll näiliselt peaks olema tasuta, aga tegelikkuses pidavat iga lisauuringu ja protseduuri eest ikkagi patsient maksma." 17.10.2011, Eesti Päevaleht „Venelased eelistavad sünnitada Tartus"

 

Üldjuhul ei tea eestlased kuigi palju surmajärgsest elundidoonorlusest ning arsti pöördumine on omastele šokk – kuidas võib rääkida neile kalli inimese surma korral elundite äravõtmisest. Dr Elmeti sõnul on see raskeim osa tööst, sest nii Eestis kui mujal on tava, et loa organite eemaldamiseks annavad perekond või lähedased. Leinavalt inimeselt nõusolekut saada pole kerge. 20.10.2011, Eesti Ekspress „Kuidas koomapatsient elundidoonoriks muutub"

 

Hambakliiniku kolimine on habemega lugu. Nagu kliiniku juhataja Taavo Seedre mäletab, hakati seda plaanima vähemalt 1980. aastal. Praegu on tähtajaks nimetatud lähiaastad. Raekoja platsil paiknemise üks väheseid plusse on töötamine linna südames. Plussi poolele paigutab Seedre ka järjepidevuse – kliinik on ses kohas töötanud 1964. aastast. 21.10.201, Tartu Postimees „Hambakliinik kolib raeplatsilt Maarjamõisa"

 

Teise ehitusjärgu valmimisega tekib hoonete vahele aga eelmisega paralleelne koridor, mis võtab A-hoone esimeselt korruselt edasi-tagasi liikuva rahvavoo ära, linnak kui tervik muutub rahulikumaks. Küsimuse peale, miks meditsiinilinnak näeb tulevikus välja just niisugune, et K- ja L-korpus on ehitatud J-korpuse peale, vastas Toomas Kivastik, et siin ei ole küll välise efekti nimel trikitamist. «Just nii on võimalik otstarbekas, hoonete funktsioonist tulenev planeering,» sõnas ta. 25.10.2011, Tartu Postimees „ Meditsiinilinnak muudab nägu"

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul on tänavu Eestis olnud seitse niisugust juhtu, kus üks doonor on osutunud elupäästjaks mitmele erineva elundi vajajale. Kuigi kliinikum on Eestis ainus keskus, kus organeid siiratakse, ei käi doonorlus ainult Tartus, vaid saab teoks tänu koostööle Eesti teiste suurte haiglatega. Elundivahetus ületab ka riigipiire. 04.10.2011, Tartu Postimees „Koordineerijad sätivad surmadest elusid kokku"


Nii palju huvilisi, nagu oli Tartu ülikooli infektsioonhaiguste õppetooli juhataja dotsent Matti Maimetsa loengul läinud kolmapäeval, on Viljandi haigla saal harva mahutama pidanud. Nii haiglaarstid kui perearstid ja -õed tahtsid kuulda, mida tippspetsialist arvab A-hepatiidi puhangust, millega Viljandimaa viimasel ajal kahetsusväärselt kuulsaks on saanud. «Meie probleem ei ole paarikümnes haigestunus ega nende ravimises,» ütles Matti Maimets. «Probleem on hoopis palju suuremas arvus asümptomaatilistes haigetes, kes ise seda teadmata teisi inimesi nakatavad. Just nemad hoiavad haiguspuhangut üleval.» 17.09.2011, Sakala „Haiguse levikule paneb piiri vaid vaktsiin"


Tammjärv ütleb, et Salme Kose jõudsat paranemist ei saa just imeks pidada, sest patsiendi paranemisteele aitamine on arstide igapäevatöö. Naise läbielamised on olnud siiski ülirasked, nõustub ta. «Meie tööd kergendab aga väga palju see, kui patsiendil on säilinud lootus,» lausub arst. «Tahtejõud ja usk on väga tähtsad asjad.» 14.09.2011, Tartu Postimees „Lapitud südamega naine ei või alla anda"


Tartu ülikooli kliinikumist organiseeriti meile[metanoolikriisi ajal – toim] residente, kes tulid hommikul ja aitasid toimetada. Nemad said praktilise kogemuse sellises situatsioonis käitumisest, nägid seda tüüpi haigeid ja meil leevendas see inimeste põuda. 09.09.2011, Pärnu Postimees „Raido Paasma: Ilma hästi töötava meeskonnata ei olegi võimalik selliseid situatsioone lahendada"


Kuigi pärilikke haigusi üksikult esineb harva, on haruldasi haigusi, millega kaasneb enamasti ka vaimupuue, päris palju. „Tihtilugu on nii, et puudega laps tekitab ümbritsevates inimestes kohmetust ja ebamugavustunnet. Me ei ole harjunud nende kohalolekuga ja mida me ei tea, seda me tihtilugu kardame," ütleb SA TÜ Kliinikum ühendlabori meditsiinigeneetik Tiia Reimand. 25.08.2011, Eesti Päevaleht "Haruldane haigus paiskab lapsevanema teadmatusse"


12. augusti siirdamisoperatsioon kestis üle viie tunni. Küsimuse peale, millal on kirurgil niisuguse siirdamise puhul esimene kergendusega ohkamise koht, vastab Laisaar, et seda ohkamise kohta ei tule enne, kui haav on operatsiooni lõpul kinni õmmeldud. "Ühest küljest tuleb hoida tempot, et doonororgani isheemiaaeg oleks võimalikult lühikene, ning teisest küljest ei tohi asjatult kiirustada"; koostöö anestesioloogidega peab olema väga hea,» selgitab ta. 06.09.2011, Tartu Postimees "Ühel mehel on augustis kaks sünnipäeva"


27. juulil siirati Viinis esimesele Eesti patsiendile nii kopsud kui süda. Tartu Ülikooli kliinikumi kirurg Tanel laisaar märkis, et operatsioon tehti samas Viini südame- ja kopsutransplantatsioonikeskuses, kus 2009. aastal siirati kopsud esimesele Eesti kodanikule. 07.09.2011, Postimees "Noormees sai uued kopsud ja südame"


Sellest nädalast alates võivadki taastusarst Maie Ojamaa ja füsioterapeut Livian Laaneots koos oma patsientidega rõõmustada: Tartu Ülikooli Kliinikumis on suure haigestumisriskiga südamehaigetele loodud arstliku järelevalve ja kogenud juhendajaga treeningurühm, kus inimene võib käia kas või elu lõpuni. Tõsi, haigekassa on rõhutanud patsiendi omaosaluse vajalikkust. 07.09.2011, Tartu Postimees "Stardib eluaegne südamerühm"


Matti Maimets õpetab tudengeid ning juhib Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonda, kogu kliinikumi infektsiooniteenistust ja arstide erialaliitu. Ühtlasi peab ta kohati lootusetuna tunduvat võitlust selle nimel, et inimesed sulaselgest rumalusest ja hoolimatusest kaaskodanikke ei nakataks ning hügieeni järgimine poleks mõne friigi eralõbu, vaid igapäevane käitumisrutiin. 11.06.2011, Sakala „Õiged valikud peavad inimestele olema ebaõigetest kasulikumad"

 

„Kurdetakse, et meedikutel on vähe empaatiat, aga kui sa pead nädalas tegema kolm 12-tunnist ja ühe 24-tunnise valve, siis see muudab ju üleväsinuks, ülekurnatuks, ületöötanuks," ütleb Kuido Nõmm Tartu ülikooli kliinikumist. Nõmm juhib erakorralise meditsiini osakonda, kuhu jõuavad patsiendid pärast traumasid, kukkumisi, põletusi, avariisid, infarkte. „Eesti meditsiini kiidetud efektiivsus tuleb inimeste arvelt," ütleb Nõmm. 06.07.2011, Eesti Päevaleht. „Arstid: me ei rända võõrsile suure raha pärast"

 

Vestleme Tartu ülikooli kliinikumi kardioloogi Priit TAMMJÄRVEGA, kes võtab üks kord kuus vastu Ida-Viru keskhaiglas. /.../Mida annab Teie siiatulek Ida-Viru keskhaigla patsientidele? „Võimaluse saada täiendavalt konsultatsiooni ja vajadusel pääseda kardioloogiakeskustesse uuringuteks ja südame-veresoonkonnahaiguste raviks." 14.07.2011, Põhjarannik „Kardioloog Priit Tammjärv: „Tuleb elada arukamalt""

 

Tartu Postimees kirjutas maikuus ühest Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusraviosakonna patsiendist Merle Ritsonist, kes põeb süsteemset sidekoe haigust. Raskest tõvest hoolimata on Merle Ritson osav käsitöömeister, kuigi iga liigutus teeb talle valu. Neil päevil teatas ta, et on oma kodulinnas Viljandis avanud näituse. 25.07.2011, Tartu Postimees. „Valutavate liigestega naine avas näituse Viljandis"

Eve_Sarja

Alates 1. aprillist 2011 on erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vanemõde Eve Sarja.

 

Eve Sarja iseendast:

Lõpetasin Tartu Meditsiinikooli 1996. aastal ning naasin oma kodukohta Võrumaal, asudes õena tööle Lõuna-Eesti haigla kirurgiaosakonnas. 2000. aasta maikuus tulin tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda: esmalt protseduuride õena, seejärel saaliõena, asendades mõnikord ka vanemõde. Kui osakond 2008. aasta detsembris uude majja kolis, hakkasin tööle ka triaažiõena.
2010. aasta novembris tegi toonane osakonna vanemõde Svetlana Paderina mulle ettepaneku teda ajutiselt asendada. Kuna asendamine ei olnud mulle võõras töö, siis olin nõus. Kuni märtsini 2011 olin vanemõe kohustäitja ja alates 1. aprillist sain EMO vanemõeks.
Mõned aastad tagasi lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õdede tasemeõppe ning 2009-2010. aastal läbisin ka õdede erialase koolituse (intensiivõenduse).
Mulle meeldib meie osakonna kollektiiv ja vanemõe töö, mistõttu olen oma otsusega väga rahul ning loodan, et seda on ka teised.

 

Eve on tasakaalukas ja suure kogemusega

 

Tunnen Evet juba „vana" EMO ajast – mäletan, kui ühel päeval räägiti osakonnas, et lapsepuhkuselt on tööle naasmas üks tubli õde ning tulevik näitas, et see jutt pidas täiesti paika.

Eve on tasakaalukas ja suure kogemusega. Poole aastaga on ujedast vanemõest saanud ennast kehtestav vanemõde. Olen talle ikka öelnud, et vanemõde peab olema nagu teflonist kattega: empaatiavõimeline, aga muresid mitte endasse korjav.

 

Dr Kuido Nõmm
erakorralise meditsiini osakonna juhataja

Arstitudengid võitsid arste hokimängus.

 

 

Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangul on Eestis mitmeid asutusi, kes võiks hakata koguma ja analüüsima Eesti tervishoiuasutuste kvaliteeti puudutavat infot – näiteks võiks seda teha haiglate liit, aga hea mõte oleks ka sõltumatu uuring välismaalt sisse osta. 21.05.2011, Postimees „TÜ kliinikum: ravikvaliteedi auditi võiks tellida välismaalt"


Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarses taastusraviosakonnas on 30 kohta. Osakonna vanemarsti Aet Lukmanni hinnangul on seda selgelt vähe, et kindlustada kõikidele piirkonna abivajajatele kiire ja efektiivne taastusravi. «2010. aastal ravisime 488 haiget,» sõnab Lukmann. «Selle aasta leping haigekassaga võimaldab ravida 85 patsienti mullusest rohkem.»
20.05.2011, Tartu Postimees „Kirevad ja rasked taastumislood"


Rein Kuigi sõnul on õendushoolduse osakonna laiendamine olnud kliinikumis plaanis juba ammu. Tartu linna vajadused hooldusteenuse järele on praegu pakutavast suuremad, märkis Kuik. Nüüd on tekkinud võimalus kasutada hooldusteenuse olukorra parandamiseks euroraha.
Sotsiaalministeerium on andnud lootust, et hooldushaigla uute kohtade rahastamiseks tekib haigekassa kate. 20.05.2011, Tartu Postimees „Sisekliinikust saab tulevikus hooldushaigla"

 

Implantaat ei tee kurdist lapsest imeväel normaalsel viisil kuuljat inimest. Temast saab siiski vaegkuulja, kel on erivajadused. See, kui hea rääkija temast kasvab, sõltub sellest, kui hea õppija ta on ning kui head õpetajad talle satuvad. «Hilisem töö, mis kodus, koolis ning kõrvakliiniku spetsialistide ja logopeedide juures ees seisab, on meeletu,» sõnab Suurna. «Kahepoolne implantaat annab aga helide maailmast täielikuma pildi ja toob lapse arengule palju kasu.» 12.05.2011, Tartu Postimees „Raske lõikus toob kurdile hea kõne"

 

Siis aga tekkis võimalus, et Natalja võib saada endale uued kopsud Austrias, kopsusiirdamist hakkasid organiseerima Tartu Ülikooli kopsukliiniku arstid Marget Savisaar ja Tanel Laisaar. Natalja kiidab arstide pühendumist: „Nad teevad oma tööd südamega." 30.03.2011, Postimees. „Doonorkopsud andsid perele uue hingamise"

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) statsionaarse taastusraviosakonna tegevusterapeut Mariliis Romandi selgitab, et kindaga arvutiprogramm võimaldab lisaks käelihaste treenimisele hinnata ka käe liikuvust ja sooritusvõimet ning jälgida seda, kuidas käsi paraneb. 15.04.2011, Tartu Postimees. „Imemasinad aitavad haiged terveks"

 

Tartu Ülikooli Klinikumi arstid ütlevad, et mees saab terveks. «Metsaloomad ei ole hullemad tavalistest loomadest, kelle käest inimesed ikka vahel pureda saavad,» kommenteeris Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloog Andres Kukner. «Metslooma puhul on see lihtsalt tavatu lugu.» Niisuguse haavaga kaasneb traumatoloogi sõnul pehme koe muljumine, samuti võivad looma hammaste küljes olevad mikroobid piirkonda saastada. 19.04.2011, Tartu Postimees. „Võitlus otiga rüüstas kätt ja jalga"

 

Hemofiilia ei ole väga sage haigus ja seetõttu olen sellistel patsientidel liigeseid vahetanud ainult paaril korral. Kuigi liigesevahetus on päris suure mahuga operatsioon, pole küsimus selliste operatsioonide korral ju operatsiooni tehnilises teostamises, vaid ikka vere hüübimises ja verejooksu peatumises operatsiooni ajal ja selle järel. (dr Aare Märtson) 21.04.2011, Eesti Päevaleht. „Moodne meditsiin ohjeldab veritsustõbe"

 

Anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee sõnul võetakse Eesti meedikuid Camp Bastioni haiglas võrdsete partneritena. „Töötame õlg õla kõrval Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude meedikutega," ütles Kõrgvee. 23.04.2011, Eesti Päevaleht. „Kaitseväe kirurgid alustasid teenistust Camp Bastioni haiglas"

Ilona PastarusAlates selle aasta märtsikuust on neurointensiivravi osakonna uus vanemõde Ilona Pastarus.

 

Maarjamõisa Haigla neuroreanimatsiooni osakonna tõsise tööga puutusin kokku 1993. aastal, kui Tartu Meditsiinikooli I kursuse tudengina osakonnas tööd alustasin. Esiti hooldusõena, hiljem, kooli lõppedes ja oma erialavalikuga üliväga rahul olles, intensiivraviõena. Mõne aasta järel läbisin õpingud õdede tasemeõppes, hakkasin tegelema õdede täienduskoolitustega ning 2003. aastast sai minust viieks aastaks kliinikumi koolituskeskuse projektijuht. Viimased kaks ja pool aastat töötasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe õppekava tudengitega ning korraldasin ka avatud kõrgkooli tegevust. Aga tõmme haigla ja intensiivravi poole oli nõnda tugev, et läbisin 20092010 kõrgkoolis õdede erialase koolituse (intensiivõenduse valdkonnas) ning olin südames valmis naasma selle töö juurde, mida kõige enam armastan.

Selle aasta märtsikuust olen tagasi neurointensiivravi osakonnas, jätkamas hea kolleegi Signe Järve südamega tehtud vanemõe tööd. Oma kogemusi tervishoiu ja hariduse valdkonnas tahan rakendada osakonna töös, et luua keskkond, kus on hea töötada ja õppida ning seeläbi tagada parimad võimalused ka patsientide jaoks.

 

Ilona on hea töövõimega

 

Vanemõe konkursil paistis Ilona Pastarus teiste kanditaatide hulgas silma oma hea hariduse ja mahuka koolituste pagasi poolest. Samuti oli tal hea visioon oma tulevase töö kohta.
Tean Ilonat ajast, kui ta töötas veel neuroreanimatsiooni osakonnas õena. Juba siis oli õendustegevuse arendamine talle südamelähedane.
Ilona on rõõmsameelne ja sõbralik inimene, sealjuures tõsise töösse suhtumise ja hea töövõimega. Neurointensiivravi osakond on saanud endale väga tubli õendusjuhi.
Loodan, et Ilona kasutab õendustegevuse arendamisel oskuslikult oma eelnevaid töökogemusi.

 

Meeli Solnik
anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõde

 

kuu pärast valmib Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi projekt.


Loe täpsemalt artiklist "Uus ravikorpus sai projekteerija"

«Usun, et lumerohkusest tingitud kehakultuur tuleb kasuks. Ülesöömisest tingitud seedehäireid palju ei olnud,» ütles Tartu Kiirabi juht ja ülikooli kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku direktor Ago Kõrgvee.

28.12.2010, Tartu Postimees. „Tartus napib lumetõrjeks tehnikat“

 

Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil "Aasta tegu 2010" hääletasid tartlased lõppeva aasta suurimaks teoks kopsusiirdamise Tartu Ülikooli Kliinikumis doktor Tanel Laisaare juhtimisel.

28.12.2010, SL Õhtuleht. „Tartu aasta tegu on kopsusiirdamine“

 

«Minu jaoks on see täielik müstika! Eestisse tulles läbin Tartu Ülikooli kliinikumis täiendavad kontrollid. Ehk siis saan ise ka selgust, milles asi oli. Muidu on enne iga starti kahtlus, kas saan võistelda või mitte.»

31.12.2010, Postimees. „Ka Kärp ei saa verenäitude tõttu Tour de Skil startida“

Pirgit Palk. Foto: erakogu.

Läinud aasta aprillist tegutseb sisekliiniku nefroloogia osakonna vanemõena Pirgit Palk.

Pirgit Palk iseendast:

2005. aastal lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe eriala ning 2010. aastal omandasin Tartu Ülikoolis õendusteaduse magistrikraadi. Oma esimesed praktilised töökogemused sain 2003. aastal nefroloogia osakonnas abiõena töötades, kus jätkasin pärast tervishoiu kõrgkooli lõpetamist nii palati- kui ka peritoneaaldialüüsi-hemodialüüsiõena. Eelmise aasta aprillikuust täidan samas osakonnas vanemõe töökohustusi.

Antud ametikohale ajendas mind kandideerima soov rakendada magistriõpingute käigus omandatud juhtimisalaseid teadmisi õendusvaldkonna administreerimispraktikas.

Uues ametis olen oma kaugemaks sihiks seadnud kroonilise neerupuudulikkusega patsientide õendusabi kvaliteedi ja seeläbi ka patsientide elukvaliteedi parandamise.

 

Pirgit on noor töökas vanemõde

Pirgit on tänu heale suhtlemisoskusele ning eriala tundmisele uuel ametkohal väga hästi hakkama saanud. Kuigi tema alluvuses on küllaltki komplitseeritud osakond, mis asub kolmes esinevas kohas laiali, on ta uute tööülesannete ja suure vastutusalaga hästi toime tulnud. 10. detsembril kaitses õde edukalt ka magistrikraadi teemal "Kroonilise neerupuudulikkusega patsientide teadmised kodusest peritoneaaldialüüsravist". Sellest tööst on meie kliiniku peritoneaaldialüüsravi patsientidele ja neid nõustavatele õdedele valmimas mitmeid juhendeid ning töös on peritoneaaldialüüsravil olevate haigete nõustamise programm. Selleks Pirgitile ja tema töörühmale jõudu ja jaksu!


Siivi Nummert
sisekliiniku ülemõde

Laupäeval, 6. novembril toimus Kandles tervisepäev „Meestelt meestele", kus meeste tervisest ja ohtudest tervisele kõnelesid meesarstid. /.../ TÜ Kliinikumi kardioloog Tiit Pokk rääkis aga ühest neist – ülekaalust kui tervisehädade põhjustajast.

11.11.2010, Võrumaa Teataja. „Meestele mehelikku nõu ja peredele üks suur terviseedendamise päev"

 

Preemiad said tänavu Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinik ja Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku lastekirurgia osakond, kus on ühtlasi UNICEFi hõbedase tänumedali pälvinud doktor Karin Variku vedamisel loodud laste jaoks eriline õhkkond. Kus arstid ja personal teevad kõik selleks, et lastel oleks nii enne kui pärast operatsiooni hea olla.

12.11.2010, Postimees. „UNICEF tunnustas lastele head tegijaid"

 

Ravimata suguhaigus võib meestel põhjustada nii kroonilisi suguteedepõletikke kui viljatust, rääkis konverentsil "Mees, seks ja arst" Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse meestearst Paul Korrovits.

13.11.2010, Meditsiiniuudised. „Ravimata suguhaigus võib viia viljatuseni"

 

Madis Sepa. Foto: erakogu.

Käesoleva aasta juunikuus asus radioloogiakliiniku radioloogiatehnikuna ametisse Madis Sepa.

Madis Sepa iseendast:

2008. aastal lõpetasin õpingud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis radiloogiatehniku erialal. Oma esimesed töökogemused sain peale II kursuse lõpetamist, kui avanes võimalus minna suveks Tallinna Diagnostikakeskusesse MRT-operaatorina tööle. Seal tekkis eriline huvi MRT-uuringute vastu ja peale seda olen ennast just selles vallas püüdnud arendada. Loomulikult olen tutvunud ka KT- ja röntgen-uuringutega.

Oma eriliseks kireks ja hobiks pean esmaabi. Selle pisiku sain külge juba 3. klassi koolijütsina, kui liitusin Tartumaa Punase Risti Seltsi vabatahtlikega. Nüüdseks olen seltsi aktiivne liige olnud vahelduva eduga juba 15 aastat ning saanud selle aja jooksul palju esmaabialaseid koolitusi. Hetkel olen juba ka ise koolitaja ja harin selles valdkonnas teisi.

Minu eesmärgiks on ennast pidevalt nii ametialaselt kui muudel elualadel täiendada ja olla hea kolleeg oma kaastöötajatele.


 

Madis sulandus kiiresti meie kollektiivi

Kuid Madist mitte märgata on võimatu! Seda eelkõige tema kahemeetrise kasvu ja mehise oleku tõttu. Sealjuures on ta ise aga äärmiselt rahulik ja tasakaalukas. Kuna Madis omas varasemat töökogemust magnetresonantstomograafia (MRT) kabinetis, saime teda kohe ühes kõige keerulisemas radioloogia uuringuvaldkonnas rakendada. Loodame väga, et Madist ei meelita välismaa ahvatlevad tööpakkumised ega rauge tema õpihimu ning ta rakendab oma üha uuenevaid teadmisi just meie kliinikus.

 

Terje Markus. Foto: Merili Väljaotsa.

Terje Markus
radioloogiakliiniku ülemõde

 

kliinikumi töötajatest on keskmiselt igal kuul haiguslehel.

Plastikakirurg Peep Pree (51) ja tema meditsiiniõeharidusega naine Endla Pree (50) asutasid 18 aastat tagasi Tartusse Eesti esimese ilukirurgiale orienteeritud erakliiniku Clinica. /.../ Peep töötas alguses poole kohaga Tartu Ülikooli Kliinikumis ja poole kohaga Clinicas. 

Oktoober 2010, Elukiri. „Alati teineteise jaoks olemas"

 

Ida-Tallinna Keskhaigla konverentsil „Tromboos – interdistsiplinaarnne probleem III" esinenud Tartu Ülikooli Kliinikumi sisearst Anne Kirss toonitas oma ettekandes, et kuigi antibeebipillid tõstavad venoosse tromboosi riski, esineb tervel noorel naisel venoosne tromboos sagedamini raseduse kui pillide tarvitamise ajal.

08.10.2010, Med24.ee. „Anne Kirss: tervel noorel naisel esineb venoosne tromboos sagedamini raseduse kui antibeebipillide võtmise ajal"

 

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevade raames anti selle aasta kliinikumi teadustöö preemia geneetikute grupile. Töö valmis koostöös TÜ Biokeemia Instituudi, arstiteaduskonna siirdemeditsiini keskuse, TÜK ühendlabori geneetikakeskuse, TÜ lastekliinikuga (Tiina Kahre, Kalle Kilk, Mari-Liis Uudelepp, Ursel Soomets, Katrin Õunap). Gruppi kuulus ka Tallinna lastehaigla geneetik Kairit Joost.

14.10.2010, Meditsiiniuudised. „Geneetikute töögrupp sai kliinikumi preemia"


Ka Tartus on haiglas enteroviirusest põhjustatud meningiidiga lapsi, kinnitab Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael. "Kuid me ei saa rääkida haiguspuhangust ega ka sellest, et nakatunuid oleks tavapärasest rohkem," väidab ka tema.

13.09.2010, SL Õhtuleht. „Terviseamet rahustab: viiruslikku meningiiti esineb igal sügisel"


Täna avaldame seeniorkirurg Eha-Ruth Rimmi mälestused. Elujaatav doktor asus tänavu uuesti koolipinki ja asus õppima töötervishoiu residentuuri. /.../ Alates III kursusest käisin Maarjamõisa Haiglas „kirurgidel järel" - mida lubati teha, seda tegin. Tänu dr R. Purrele sain ma operatsioonidele.

14.09.2010, Meditsiiniuudised. „Elulugu: aastas neli kuud täiendõpet Leningradis"


Meestearst Margus Punab loetleb arve: 15–20% Eesti meestest kannatab eesnäärmepõletiku käes, igal viiendal avastatakse eesnäärmevähk ning eesnäärme healoomuline suurenemine ja sellest tulenevad kusemishäired kimbutavad 70% mehi.

14.09.2010, SL Õhtuleht. „Margus Punab: mehed, ärge unustage oma teist südant!"

 

Rein Kermes. Foto: Jaak Nilson.

1. oktoobril asus sisekliiniku direktorina tööle endine Lõuna-Eesti Haigla peaarst ja juhatuse liige dr Rein Kermes.

Dr Kermes on lõpetanud TÜ arstiteaduskonna 1978. aastal ning olnud oma arstliku karjääri jooksul kliinikumiga seotud varasemaltki. Seda nii Toome sisekliiniku gastroenteroloogia osakonna arsti (1978-1980), sisehaiguste kateedri assistendi (1983-1989), Tartu Kliinilise Haigla peaarsti asetäitja (1989-1992) kui Maarjamõisa polikliiniku peaarstina (1992-1995).

 

Kolleegid Rein Kermesest:

Dr Kermes töötas Toome sisekliinikus juba siis, kui mina veel ülikoolis õppisin. See on hea, et ta "isatallu" tagasi tuleb. Nendest vanadest aegadest Toomel on rahva mälus hommikukonverentsidel peetud sõnaduellid professor Vello Salupere ja röntgenoloog Nils Sachrise vahel. Sellist sundimatut sisemist tuult ja sõnavabadust vajab tänagi iga meie kliinik. Isiklik kogemus, mis on saadud Lõuna- Eesti haigla nõukogust lubab arvata, et värsked lõunatuuled kergitavad peagi tolmu nii põuastel sisekliiniku põldudel kui ka tervel Maarjaväljal.

Külli Muug nendib, et inimese välimuse päevakorral olek on iseloomulik kõigile postsovetlikele ühiskondadele. «Ühest küljest on söömishäirete tõusulaine ehk anoreksiasse haigestumine, teisest küljest suureneb jälle ülekaaluliste laste hulk. Seda nähtust on seostatud ühiskonna ja meedia survega inimese välimusele, kusjuures kummalisel kombel suureneb mõlema äärmuse hulk,» lausub ta.

07.08.2010, SL Õhtuleht. „Paksud rannaliival – võeh, kui rõve!"

 

Kliinikumi tehnikateenistuse tehnosüsteemide osakonna juhataja Tiit Alumaa sõnul kasvas suure kuumuse tõttu operatsiooniploki kliimaseadmete koormus ning ülekoormuse tõttu lülitus automaatkaitse peakilbis välja.

10.08.2010, SL Õhtuleht. „Kuumus seiskas Maarjamõisa haigla opiplokis konditsioneerid"

 

Lastekliiniku direktor Marika Kirss ütles, et eelmisel nädalal tuli neile kliinikumi juhatuselt kauaoodatud kinnitus ravivesti ostuks. «Juba aasta alguses oli see vest meie soetusplaanides kirjas,» ütles ta. «Lihtmenetlusega hange on välja kuulutatud ja väga kaua ei tohiks enam minna.»

13.08.2010, Tartu Postimees. „Tsüstikud unistavad ravivestist ja keskusest"

juubelit tähistas une- ja ärevushäirete keskus.