Insuliin on hormoon, mida toodab inimese kõhunääre ehk pankreas ning mis aitab kontrollida veresuhkru taset. Juhul, kui kõhunääre töötab normaalselt ja eritab piisavalt insuliini, siis transporditakse toidu seedimise käigus tekkinud glükoos verest rakkudesse ning inimese veresuhkru väärtused püsivad stabiilsed. Diabeet ehk suhkurtõbi ehk suhkruhaigus on grupp ainevahetushaiguseid mille korral on aga insuliini tootmine häirunud ja/või selle toime nõrgenenud ning seetõttu glükoosi verest rakkudesse ei transpordita. Selle tulemusena muutub vere glükoositase ehk veresuhkur liiga kõrgeks. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkur kahjustab kogu organismis veresooni ja tekitab närvikiudude kahjustusi, mis viib tüsistuste tekkeni silmades, neerudes, närvides, südames ja veresoontes. Diabeedi ravi järgides saab veresuhkru väärtusi hoida kontrolli all, ennetada ja edasi lükata diabeedi tüsistuste teket ning nende süvenemist.
Esmane diabeedi sümptom on veresuhkru tõus, kuid ilma vereanalüüsi tegemata sageli inimene ise sellest teadlik ei ole, sest reeglina tuntakse ennast haiguse alguses hästi.
Diabeedi esimesed tundemärgid, mida inimene võrreldes varasemaga hakkab tajuma on:
2. tüüpi diabeedi korral ei pruugi sümptomid olla selgelt väljendunud, mistõttu alati ei pööra inimene enda halvenenud enesetundele kõrgendatud tähelepanu. Tihti seostatakse tekkinud kaebusi nt ülekoormusega, pika reisiga, kuumade ilmadega, vahetustega tööga, närvipingega, nooremas eas eksamiperioodiga jms. Sageli avastatakse diabeet juhuslikult nt perearsti rutiinse kontrolli käigus, teise haigusega seoses arsti vaatevälja sattumisel või ka juba tekkinud tüsistustega, mis panevad inimese arsti poole pöörduma.
